Otsene demokraatia · Avaliku elu küsimusi otsustatakse vahetult, avalikult · Antiik-Kreeka · Referendum ja kohalik omavalitsus · Näiteks Euroopa Liidu hääletus Esindusdemokraatia · Rahva nimel võimu teostavate inimeste valimine · Rahvas ise ei osale, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele · Rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel · Nüüdisdemokraatia peamine vorm · Näiteks Riigikogu valimised Osalusdemokraatia · Rahva pidev ja mitmekülgne kaasamine poliitikasse · Otsese demokraatia täiuslikum variant
d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. i. Magasiait-kokkukorjatud vili talurahvalt(tagavara vilja hoidla). j. Talitaja-vallakogukonnajuht,EM-kubermangus. k. Nekrut- äsja väeteenistusse võetud isik. l. Nekrutiandmine-sõjaline koormis,kus sõna otses mõttes püüti mehi. m. Neljaastmeline ühtluskool-kihelkonnakool,kreisikool maakondades,gümnaasium
Leedu, Valgevene ja osa Ukrainast. - Napoleoni sõdade kaudu vallutati Soome ja Bessaraabia. Vene impeeriumi eripärad: - Venemaal puudusid ülemerekolooniad - Kehtestati sõjaväes ranged rahvuste kvoodid - Eriseisuslike või autonoomsete piirkondade olemasolu Balti kubermangude roll Vene impeeriumis: - Mitmed Baltisakslased olid Vene riigiteenistuses ja s õjaväes väga mõjukatel kohtadel Kubermang: suurim haldusüksus Vene impeeriumis. Autonoomia: omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele. Talupoegade õiguslik seisundi muustused 19. sajandil: 1816-1819 kaotati pärisorjus: talupoegi ei tohtinud enam käsitada pärisorjadena, veel vähem neid osta, müüa või pantida. Mõisnik võis talupoegadelt nõuda ainult neid kohustusi, mida nägid ette riigi seadused või talupoegadega sõlmitud lepingud. Mõisnikud ei tohtinud neilt tasuta töötamist nõudma, kuid võid maa
Tsiviilasi ja kriminaalasi erinevad selle poolest, et kriminaalasjad on kuriteod ja väärteod, mis on süüteod ja mis on seaduse alusel karistatavad, tsiviilasjad on aga eraõiguslikud, mille hulka kuuluvad perekonna ja abielu jms seonduvad vaidlused. Tsiviilasju arutatakse ja lahendatakse, aga kuritegudele ja väärtegudele määratakse karistus. Kui õigusi on rikutud, võib pöörduda ka õiguskantsleri(täidab ka ombudsmani ja lasteombudsmani ülesandeid) poole. Nt kui kohalik omavalitsus ei aita lapsel ja tema perel saada vajalikke teenuseid ja toetusi, võib pöörduda lasteombudsmani poole. Võimude nimetus Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim Võimuorgan Parlament Valitsus Kohtud Ülesanne Esindada, arutada, Viia ellu riigi sise- Seisab selle eest, et tasakaalustada ja välipoliitikat(nt. kõigi õigused oleks
seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi Magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Raharent Kindralkuberner - kindralkubermangu kõrgeima võimu esindaja Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile Piiratud liikumisvabadus - talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes passi olemasolu korral Valla omavalitsus - moodustasid vallavanem koos abilistega Vene linnaseadus - sellega muudeti senist keskaegset linnavalitsemiskorda Maltseveti liikumine - sihiks rahva päästmine raskest olukorrast usu abil Persoonid Johann Köler - akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik Villem Reiman - kirikuõpetaja ja eesti rahvusliku liikumise juht Jakob Hurt - rahvaluule- ja keeleteadlane ja vaimulik Carl Robert Jakobson - kirjanik ja pedagoog JohannVoldemar Jannsen - koolmeister ja rahvusliku liikumise juht
sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes omavaheline konkurents ,esialgu jäid peale prantslased ja inglased. Põhja-Ameerika suurima linna asutasid hollandlased aga hiljem inglased vallutasid selle. Lõpuks kaotasid prantslased kõik oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763.aastal Seitsme aastase sõja tagajärjel. Inglise kolooniate elukorraldus 18.sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat,igalühel oli oma esinduskogu ja omavalitsus. Kuningavõimu esindas kuberner.Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlik põllumajandus,kus farmer haris ise põldu,käis jahil,tegi sepa tööd ,kudus riiet,ehitas,tegi kõik majapidamises vajaliku ise ära.Nii hakkaski põhjapoolsetes asumaades kujunema eriline Ameerika elulaad,mille iseloomulikeks joonteks olid aktiivsus ja ettevõtlikus. Metsade rohkus võimaldas põhjapool tegeleda laevaehituse ja käsitööga.Lõuna poolsetes asumaades olid suures puuvilla-ja tubakaistandused
a eKr -221.a eKr 3)Shi Huangdi paneb aluse keisririigile. Keisririigi eesotsas oli keiser, kellel oli piiramatu võim. Ta oli ka seaduseandja ja riigi ülempreester. Ta tegeles ise riigi valitsemisega vähe, lastes seda ametnikkonnal teha, ise samal ajal palees puhates. Seadusandlik kogu oli keisririigi puhul tuumaks. *Eunuhhid hoolitsesid keisri naiste ja keisrinnade eest. *Piirkonnakohtunikud mõistsid kohut eri piirkondades, mida nad valitsesid, siiski oli igal külal aga omavalitsus, seega ei kontrollitud külaelu ega linnaelu. 4)Hani dünastia 209.a pKr - 220.a pKr kujunes välja kindel maksusüsteem Olmeegid, maiad ja asteegid 1)Olmeegid linnad olid väikesed (elanikke ei pruukinud isegi üle 1000 olla). Linnad olid usulisteks ja poliitilisteks keskusteks. Linnade keskel paiknes tempel. Kõige kõrgem võim kuulus valitsejale, kuid ka preestrid olid tähtsal kohal. 2)Maiad kuningad linnriigi eesotsas. Maiade esialgsete asulate asemele koondusid
teenindavas majanduses. Euroopa riikidest enamus inimesi tootab teenindussektoris Teenindussektorile omased tunnused: tegeletakse inimesega (nt nagu arst patsiendiga) masinaid ja tööriistu kasutatakse vähesel määral vigade tegemis oht on suurem kui tööstussektoris Teenuste liigid-teenuse osutajad: Erasektori teenused- eraisik või eraettevõte (massaaz, autopesu) Avaliku sektori teenused- riik või kohalik omavalitsus (riigi-, korrakaitse) (järgmistel on aluseks liigitusel sihtrühm, kellele teenuseid ostutatakse:) Äriteenused- kaubavedu, tänavapuhastus Isikuteenused- juuksur, teater On ka teenuseid, mida osutatakse nii eraisikule kui ka ettevõttele (näiteks prügivedu, pangaarveldused jne) Haridus kui teenindusharu- sest seda rahastatakse riigi- ja kohalikust eelarvest
3. peatükk Lastekaitse korraldus 4. peatükk Lastekaitsetöötaja ja lapsega töötav isik 5. peatükk Lapse kohtlemise põhimõtted 6. peatükk Abivajav laps 7. peatükk Hädaohus olev laps 8. peatükk Perekonnast eraldatud lapse kaitse 9. peatükk Lasteasutus 10. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve 11. peatükk Rakendussätted 3) Millised institutsioonid selle seaduse lausel koordineerivad lastekaitset ja on vastutavad lastekaitsetöö eest? Vabariigi valitsus ja kohalik omavalitsus 4) Kust finantseeritakse lastekaitsealast tööd? Lastekaitse alast tööd finantseeritakse riigieelarvest ja kohalike omavalitsuste eelarvetest. 5) Leia ja too välja, milliste Eesti lastekaitse seaduses nimetatud õiguste ja vabadustega kaasnevad (seonduvad) ka laste kohustused Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 23.00–6.00. 1. juunist kuni 31. augustini on alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma
Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused:
aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv. Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes valla- või linnaelanike arvust. Ühetasandiline omavalitsussüsteem - Kohalik omavalitsus Riigi keskvalitsus - Kohalik omavalitsus - Kohalik omavalitsus Ühetasandilise süsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Ühtlasi tähendab see, et keskvalitsuse roll on kohaliku tasandi valitsemises suurem. Näiteks Eestis on omavalitsusüksusteks vallad ja linnad, maakondlikul tasandil omavalitsus puudub. Mitmetasandiline omavalitsussüsteem - Kohalik omavalitsus
referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant. Osalusdemokraatia, mille puhul kodanikkond on pidevalt ja mitmekülgselt kaasatud poliitikasse. Tugevamini on juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA) Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina). Elitaardemokraatia, mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe
Talupojad hakasid ostma maid päriseks, mis muutis nad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli kujunenud ka oma haritlaskond, kes tahtsid kasvatada eelkõige rahuvuslikku eneseteadvust. Ka poliitiline olustik oli ärkamiseks väga soodne. Eriti tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahelised hõõrumised, kus kumbki pool püüdis rahvast enda poole meelitada. Tehes suuri järelandmisi. Mõisnike eestkostest vabanemine Pärast pärisorjuse kaotamist jäi talurahva omavalitsus veel kauaks mõisnike järelvalve alla. 1866. aastal tehti uus vallaseadus mis vabastas talurahva täielikult mõisnike eestkostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes oli tavaliselt jõukas taluperemees. Ta pidi jälgima, et täidetakse seadusi. Need, kes astusid seadustest üle, oli tal võimalik määrata arestikambrisse. Valla eelarvet käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja valla kulutused. Sinna kuulusid kõik vallaga seotud asjad. Nt
21. juulil kuulutas kommunistlik Riigikogu välja ENSV(Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi) ja liideti Nõukogude Liidu kooseisu. 22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda. Punaväed said lüüa ja pidid taanduma. 7. juulil tungisid Saks väed Eestisse. 28. augustil sai Saksa Tallinna oma võimu alla. Eesti langes seega Saksa okupatsiooni alla. Saksa muutis kiirelt olukorra Eestis endale sobivaks. Loodi Eesti kindralkomissariaat ja Eesti Omavalitsus. Kuna käis sõda vene võimudega oli vaja sakslastel abijõudu. Loodi Omakaitse, kuhu kuulusid eestlased, kes kaitsesid Eesti maapinda ja puhastasid Eestit Punaarmee riismetest. Venemaale rindele saadeti idapataljon ja politseipataljon. 1942. aasta augustis kuulutati välja Eesti SS-leegion, mis ei osutanud eriti populaarseks, kuna eestlastele ei meeldinud sõdida ka Saksa poolel. 1943. aastal kuulutati noorte sundvärbamine. 1944. aasta alguseks saadi kokku 11 000 mehest koosnev 20. Eesti SS-
Kui sellega liitusid ka teised seisused, sai sellest Asutav Kogu. Rahvas tõlgendas Neckeri vallandamist kui tagurliku riigipöörde algust.Pariisis tuli rahvarahutus, inimesed hakkasid kividega pilduma. Tuli ülestõus. Kodanike relvastatud organisatsioonina loodi Rahvuskaart. Kuningavõimu tugipunktiks oli jäänud Bastille kindlusvanlgla. 14. juulil 1789 rundas rahvas seda koos rahvuskaartlastega. See alistus. Pariisi kommuun oli üks rahva poolt valitud kohalik haldusorgan, Pariisi omavalitsus. Siit maalt oli kuninga absolutism lõppenud. Reformidelt põhiseaduslikule monarhiale 1789 11.august kaotas Asutav Kogu aadlike ja feodaalide eesõigused, talupoegade kohustsed, kirikukümnise. 1790 kaotati aadliseisus Asutav Kogu keelas streigid ja töölisühingud. Esimene põhiseadus võeti vastu 1791. Seadusandlik võim kuulus 2ks aastaks Seadusandlikule kogule, täidesaatva võimu peaks oli kuingas, kohtuvõim oli sõltumatu. 1791 teatas Louis XVI, et revolutsioon on lõppenud
Õpilase üldised õigused koolis Õpilasel on õigus: · valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi; · moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; · osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; · saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; · saada sõidu- ja muid soodustusi; · saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; · pöörduda oma õiguste kaitseks haridus- ja teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole; · õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate...
Kantseler on valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. · Valitsuse ülesanded. Viib ellu sise- ja välispoliitikat. Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Algatab seadusi. · Valitsuse koosseis praegu. enamusvalitsus valitsuse moodustavatel erakondadel on parlamendi enamuse toetus ja usaldus. Vähemusvalitsus valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Kohalik omavalitsus · Kes võivad valida kohalikku omavalitsust, kes võib KOV-i kandideerida? KOVi valivad kohalik rahvas inimesed, kes on elanud kohapeal väh 5 aastat ning on kantud omavalitsusüksuse registrisse. Ka mittekodanikud võival valida. Kandideerida võivad ainult Eesti Vabariigi kodanikud. · Mis on kohaliku omavalitsuse üksused. Vald ja linn . · Kuidas toimub KOV-i juhtimine (valitsus, volikogu) Eesti omavalitsussüsteem on 1 tasandiline st ükski linn
laiali kõik suuremad endised riigiorganid ja lõid uued venemeelsed riigiorganid. Eesti ei oleks saanud ära hoida Venemaa okupeerimist, sest Venemaa oli liiga suur väikse Eesti vastu. Eesti oli kaotanud omariikluse salajase pakti tagajärjel. 1944. aastal tulid Eestisse Saksa väed ja okupeerisid Eesti ilma vaevata. Saksamaa ainult asendas Nõukogude okupatsiooni Natsliku okupatsiooniga. Moodustati uus Valitsus ja seda pandi juhtima ainult sakslased. Loodi ka Eesti Omavalitsus, kuhu etteotsa pandi Hjalmar Mäe. Ma arvan, et kui sakslased tulid, tärkas Eestis uus lootus, et ehk saaks oma iseseisvuse taastada. Eestlased hakkasid Sakslasi aitama, aga nagu varsti selgus, üritasid sakslased selle maa hoopis omale saada. Katse taastada Eesti Iseseisvust toimus 1944. aastal kui Saksa väed oli lahkunud ja Venemaa tõi peale sõda taas oma vägesid sisse. 18. septembril nimetas Jüri Uluots ametisse iseseisva Eesti Vanariigi uue valitsuse
Eesti keskaja majandus Eesti keskaeg: Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt) kuni 1561. või 1562. aastateni, mil Vana- Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. 1346. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt Jüriöö ülestõus, Põhja-Eesti Saksa ordule, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivi ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister.1347. aasta järel oli Eesti alal seega kolm valitsejat: Liivi ordu, Saare-Lääne piiskop ja Tartu piiskop. Eesti Linnad: Oluline roll keskajal oli suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: Tallinn, Tartu ja Riia. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Narva ja Rakvere. Linnalaadse sta...
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Eestlastel ei olnud Teises maailmasõjas suurt valikut, kelle poolel sõtta astuda. Suuremas osas osaleti Saksa, Vene ja Soome relvjõudude koosseisus, kuid väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Võimalik oli ka põgeneda Rootsi või Saksmaale. Käesolev arutlus räägib täpsemalt nendest meestest, kes astusid sõtta Saksa, Vene või Soome poolel. Punaarmees võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas vene väejuhatus just seda võimalust. Venelased olid sunnitud sundmobiliseerima, kuna peale seda kui eestlased mõistsid, mida punavõimude poliitika endast kujutas, ei tahetud enam vabatahtlikena kommunistlike vaadete eest võidelda. 22.territoriaalses laskurkorpuses oli eriti palju eestlasi , kuna see moodustati Eesti sõjaväe baasil. 1941. Aastal kuulutas kommunistlik võim välja Eestis...
Kubermang - haldusüksus Vene ajal Sillakohus - madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus - esimese astme kohus Eestis Liivimaa õuekohus - kohus mis vaatas üle maakohtu otsuseid Adrakohus - politsei kui ka madalama astme kohus Eesti kubermangus Meeskohus - vasallikohus Eesti ja Liivamaal Eesti Ülemmaakohus - kõrgeim Eesti kubermangu kohus prst kuningat Maapäevad - Läänemaa kubermangu rüütlimõisavaldajate kokkutulek Maanõukogu - omavalitsus organ Eestimaa kubermangus Maamarssal - Liivimaa kõrgeim sõjajõudude juht Eestimaa kubermang -> Eestimaa ülemmaakohus -> meeskohus -> adrakohtud -> kodukariõigus Liivimaa kubermang -> Liivimaa õuekohus -> maakohtu -> sillakohus -> Liivimaa rüütelkonna kohus -> kodukariõigus Saaremaa rüütelkond -> Liivimaa õuekohus -> maakohtu -> sillakohus -> Liivimaa rüütelkonna kohus -> kodukariõigus kui kõik kohtud tulemusi ei andnud oli luba kaevata Kuningale
· 1988, 16. nov iseseisvusdeklaratsioon · 1990, märts kokku tuleb Eesti Kongress · 1991, 21. august taastatakse Eesti Vabariik · 1992, 20. juuni rahareform · 1992, 28, juuni võetakse vastu uus põhiseadus (rahvahääletusega) · 1994, 31, aug lahkuvad viimased okupatsiooniväed · 2003, 14 sept Eesti otsustab liituda Euroopa Liiduga · 2004, 29. märts Eesti liitub NATOga · 2004, 1. mai Eesti astub Euroopa Liitu Mõisted jms: Autonoomia - omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Jaan Anvelt, Viktor Kingissepp tähtsaimad kommunistid Eestis 1917. a. oktoobripöördel ja pärast seda Eestis/Tallinnas Landeswehr peamiselt Läti ala baltisakslasi koondav maakaitsevägi Vabadussõja ajal Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms Päästekomitee liikmed, kes avaldasid 1918 aastal iseseisvusmanifesti Johan Laidoner Eesti vägede ülemjuhataja Vabadussõjas (1918-1920)
Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. (Indrek Teder) Riigikontroll teostab majanduskontrolli riigi vara kasutamise üle. Riigikontrolli juhib riigikontrolör. (Mihker Oviir) Maakond riikliku halduse üksus. - Eestis on 15 maakonda - maakonda juhib maavanem (vilj. Lembit Kruuse) Maavalitsuse ülesanded: - korraldada ja koordineerida riiklikku haldust - käsutada riigi vara - korraldada ühistransporti, kultuuri, haridust ja tervishoidu - planeerida regiooni arengut Kohalik omavalitsus: - kohaliku halduse üksused on vald ja linn - esindusorganiks volikogu - kohalikku täitevõimu teostab linna- või vallavalitsus - oma eelarve kohaliku omavalitsuse tuluallikad: - osa üksikisiku tulumaksust - maamaks - riigi toetus - kohalikud maksud - laenud - laekumised teistelt omavalitsustelt - trahvid ja riigilõivud - kaupade ja teenuste müük kohaliku omavalitsuse ülesanded: - korraldab sotsiaalabi ja teenuseid - korraldab elamu- ja kommunaalmajandust
INDIA: TUHANDE JUMALA MAA INDIA ENNE TEIST MAAILMASÕDA India kuulus pikka aega Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. Esimese maailmasõja ajal lubas Suurbritannie anda Indiale õiguse moodustada omavalitsus, kuid pärast sõda unustati see lubadus ära. India rahvad aga jätkasid iseseisvusvõitlust, mida juhtis India Rahvuskongress. 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas seisis India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharlal Nehru. 1930. aastail algas Indias nn kodanikuallumatuse kampaania- loobuti indialastele kahjulike seaduste täitmisest, tööst riigiasutustes ja alkoholitarbimisest, ei ostetud Inglise kaupu ega
1914-1918sodivad pooled.Eaimene pool kes sõtta läheb on saksamaa austria itaalia austraalia .teine pool kes sõtta läheb on prantsusmaa suurpritania venemaa .sõda käis maa pärast .Teine pool oli tugevam ja neil oli rohkem vallutatud. Põhjused Kõik riigid tahtsid maailma oma kasuks ümber jagada .Sõja lykkab käIMA 28 JUUNI AUSTRIA UNGARI TROONIPÄRJA FRANZ FERDINANDI TAPMINE.Sojakäik 28.07 19 austria ungari kuulutab subiale sõja 1 nädala jooksul lulituvad kõik suurriigid sõtta sõjas oli 2 rinnet oli lääne rinne ja oli idarinne Esimene rinne läänerinne suurpritania +prantsusmaaVS saksamaa Teine rinne on idarinne venemaa VS saksamaaa austria ungari see oli manööversõda ja läänerinds oli postionisõda . Tehnika sõjas Okastraar Betoonbunkrid Kuulipildujad...
tegelemise poolest silma paistnud. Sellega soovitakse innustada omavalitsusi parandama noorte inimeste arengukeskkonda ning pöörama tähelepanu pikaajalise ja konstruktiivse laste- ja noortepoliitika väljatöötamise vajadusele. Nimetatud auhinnale kandideerimiseks peab omavalitsus aktiivselt edendama mitmesuguste kohalike asutuste ja teenistuste omavahelist suhtlemist ning samuti avaliku ja erasektori koostööd. Omavalitsus peab kaasama oma tegevusse lapsi ja noori esindavaid huvigruppe ning tegema kõik võimaliku selleks, et lastel ja noortel oleks ka tegelik võimalus mõjutada kohalikul tasandil tehtavat. Eakate elukvaliteet Ühiskonlik aktiivsus. Eesti vanuriuuringu andmetel on üle 65-aastased inimesed suhteliselt vähe ühiskondlikult aktiivsed. Vaid 15% eakatest vastas, et nad võtavad osa ümbruskonnas korraldatavatest üritustest, umbes poole vastanute jaoks saab määravaks halb tervis, viiendik
referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant. Osalusdemokraatia, mille puhul kodanikkond on pidevalt ja mitmekülgselt kaasatud poliitikasse. Tugevamini on juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA) Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina). Elitaardemokraatia, mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe
Kui töötaja viiakse üle tööle väljaspoole töölepingus kindlaksmääratud asulat (tööpiirkonda) on tegemist töötaja üleviimisega teise paikkonda. Üleviimine teise paikkonda on võimslik üksnes poolte kokkuleppel, sest töötäitmise koht on töölepingu üks kohustuslike tingimusi. 2) Üleviimine teisele tööle:Töötaja üleviimine teisele tööle võib toimida kas poolte kokkuleppel või ühe poole nõudel. 1. Tööandja algatusel: 1.1Riigi või omavalitsus organi otsus.1.2Tööseisak.1.3Tootmishäda vajadus. 2. Töötaja algatusel:2.1 Alatiseks (tervislikel põhjustel).2.2 Ajutiselt (tervislikud põhjused rasedad) Üleviimine poolte kokkuleppel:Poolte kokkuleppel on lubatud üleviimine teisele tööle (teise paikkonda nii alaliselt kui ka ajutiselt. Poolte kokkuleppel võib üleviimisekorral maksta töötajale hüvitist. Alatiseks üleviimisel kui
kutsekoolis6. Eestis on kasutatavad õppevormid on: päevane õpe, õhtune õpe (nt täiskasvanute koolides), osa- ja täiskoormusega õpe, distantsõpe, eksternatuur, koduõpe. Huvikoolides jm võib olla ka teistsuguseid õppevorme.7 Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õppimine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eestis on lubatud koolikohustust täita ka koduõppe vormis. Eesti riik ja kohalik omavalitsus tagavad orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele võimaluse saada haridust koos ülalpidamise võimalusega. Keha, kõne, meele-ja vaimupuudega ning eriabi vajavatele inimestele tagab riik või kohalik omavalitsus õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Eesti koolides toimub õppetöö enamikes põhikoolides ja gümnaasiumides eesti keeles, kuid on ka vene õppekeelega põhikoole ja gümnaasiume. Neis toimub samm-sammuline üleminek eestikeelsele õppele
· 1632 avati Tartus Ülikool (Academia Gustaviana). · Valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks oli barokk. Peep Reimer 3 VENE AEG (1710 faktiliselt / 1721 juriidiliselt kuni 1917): · Põhjasõja (1700-1721) tulemusena kehtestus Vene võim kogu Eesti ala üle. · Vallutusjärgselt kehtestati Balti erikord (kehtis kuni1880-ndate aastateni) e. Balti kubermangude laialdane omavalitsus. · Viidi läbi restitutsioon (e. riigistatud eramõisate tagastamine nende endistele omanikele). · Eesti talupoegade õiguslik olukord oli 18.sajandil läbi aegade halvim (1739 Roseni deklaratsioon). · Katariina II poolt kehtestatud asehalduskorraldusega (1783-1796) kaotati ajutiselt Balti erikord. · 1739 Ilmus Piibel eesti keeles (tõlkis A.Thor Helle). · 18.sajandi lõpul sai valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks klassitsism · 1802 taasavati Tartu Ülikool.
taastamisele, seda tuntakse ka kui Suvesõjana.Metsavendade võitlus toimus sinimustvalgete lippude all ja Eesti Vabariigi nimel. Grupp Pärnumaa metsavendi Saksa okupatsioonireziim Peagi saadi aru, et Saksamaa ei tahgi Eesti iseseisvust taastada, vaid tahab natslikku okupatsiooni. Eestist moodustati kindralkomissariaat, mida valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Eestlastest moodustati Eesti Omavalitsus, selle etteotsa sai vabadussõjalaste juht Hjalmar Mäe. Jällegi seati karmiline kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Saksamaa hakkas kommuniste arreteerima.Saksa okupatsiooni käigus hukati ligikaudu 5000 kodanikku. Mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. Nende protsesside käigus aga sai väga rängalt kannatada Eesti majandus, ning Saksa okupatsioon ei toonud kaa leevendust. Peaaegu täielikult
II aste Eestimaa (maakonna Ülemaakohus Liivimaa Õuekohus tasand) 3. Rootsi ja teised riigid III aste Erines selle poolest, et talupoegadele anti võimalus mõisnike peale kaevata aga ega see midagi head kaasa ei toonud. 4. maariik. Kelle huve teenis? Maariik oli Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus. 5. majandus, muutused tootmises, mille poolest säilis keskaegne korraldus? Jätkus vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi suur viljaait, kuid alla käis idakaubandus (paljud linnad kiratsesid ja kaotasid isegi linnaõigused). Kaup liikus aga läbi Narva. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Välja veeti lina ja vilja. Käsitöö arengut kammitses keskaegne tsunftikord. Oli kindel toodangu hulk ja kvaliteet
Põhjasõja tagajärjed Eesti ala koletu laastamine, paljud inimesed surid, katk, metsakasvannud kirikud, põllud harimata ja koduloomad hävinud, linnad rüüstatud, mõisad viletsas seisukorras, kasin toit ning lihtne riietus ( vaesus ) Balti erikord Vene võimu alla läinud ala jagunes Eestimaa ( Põhja - Eesti ) ja Liivimaa ( Lõuna - Eesti ja Põhja - Läti ) kubermangudeks, kummagi eesotsas kuberner. Püsima jäid rüütelkonna ja aadli omavalitsus. Rootsi aja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Linnaelanikest enamus sakslased ning eestlased. Kirikuelus erilisi muutusi polnud. Venemaal õigeusk, Eestis, Lätis luterlus. Asjaajamiskeel saksa keel. Suur osa rootsi aegsetest seadustest jäi kehtima. mõiste Balti erikord - Eesti ja Liivimaa eriõigused peale põhjasõda, Vene koosseisus. Eestikeelne piibel ilmus esimest korda 1739. Selle tõlkis kirikuõpetaja Anton-Thor Helle
Peaminister (5 aastaks) Maakonna- v valitsus a l Kohalik i v a omavalitsus l b i b RAHVAS Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Presidentaalne korraldus (USA näitel) 2.2
1888.a. kuulutas Saksamaa Nauru endale kuuluvaks ning nad hakkasid kaevandama saarelt 1906.a. fosforiiti. Esimese Maailmasõja puhkedes võtsid saare oma valdusse austraallased ja 1942-1945 jaapanlased. 1947.a. andis ÜRO oma hooldusterritooriumi Nauru valitsemise ajutiselt Austraaliale, kes soovis põliselanikud ümber asustada Curtis Islandile ning jätta saar endale. Selle soovi kukutas pärismaalaste vastuseis ja ÜRO toetusel loodi 1966.a. omavalitsus. Nauru Vabariik iseseisvus 1968. aastal ning 1970.a. ostis Nauru valitsus 20 miljoni USD eest monopoolse British Phosphate Commissioners ja andis maardla riigile kuuluvale Nauruan Phosphate Corporation, sellega sai üheksa kümnendikku saare pindalast naurulaste eravaldusesse. 2.4. Saalomoni saared Saalomoni saared asuvad Melaneesias ning 256 saart asuvad 19 800 km2 suurusel alal. Saared kuulusid 1893. aastast Suurbritanniale, Teises Maailmasõjas okupeeris Jaapan Guadalcanali
– mõisa palgaline põllutööline, kes sai osa tasust moonas). 1868. a keelati teorent, nüüd olid mõisad sunnitud üle minema raharendile. Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa maa hinna kasvu, koos rahvaarvu suurenemisega soodustas see eestlaste väljarännet Venemaale. Talumaa väljaostmine toimus kiiremini Liivimaal. Saaremaale jõudis 20.saj. alguses. Valla omavalitsus Vald – ühe mõisa võimkond Valla omavalitsus kujunes seoses 19. s alguses (1804. a, 1816./19.a talurahvaseadused) Eestimaal juhtis valda talitaja koos vallakirjutajaga ja Liivimaal kaks vöörmündrit Ülesanded: vaestehoolekanne, magasivilja varumine, kohtupidamine, vallahoonete ülalpidamine 1866. a vallaseadus viis valla omavalitsuse kujunemise lõpule Valla täiskogu Valla volikogu
KORDAMISKÜSIMUSED TEENINDUSMAJANDUS 1.Milliseid teenuseid nim. avalikeks teenusteks, nimeta avalikke teenuseid mida kaetakse riigieelarvest, avalikke teenuseid mida katab kohalik omavalitsused? Avalikud teenused: neid korraldab riik või omavalitsus inimestelt ja ettevõtetelt kogutud maksuraha eest. riik: haridus, riigikaitse, arstiabi kohalik omavalitsus: ühistransport, teede korrashoid 2.Nimeta tegureid mis soodustavad teenuste üleilmastumist? üha suurem kauplemine teenustega edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees valitsuste suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi 3.Kuidas jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile tähtsamad sadamad, kanalid,lennuväljad? transpordi liigid (tabel)
Vabariigi Valitsuse kehtestatud riikliku õppekava alusel saab iga kool koostada oma õppekava. Hariduse kvaliteedi tagamiseks kehtestab riik ühtsed nõuded, mis nimetatakse riiklikuks haridusstandardiks. Avalikud koolid - Üldhariduskoolid on kas munitsipaalsed (st kohaliku omavalitsuse halduses) või riiklikud, era või avalikud koolid. Viimaste põhiosa moodustavad munitsipaalkoolid. Avalikes koolides ei ole õppemaksu. Vabanenud direktori koha täitmiseks peab kooli omanik (riik või omavalitsus, aga mitte eraomanik) korraldama avaliku konkursi. Ametisse võetava direktoriga sõlmitakse tööleping viieks aastaks. Direktori ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ja kodukord, kehtestada tunniplaan, juhtida koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega kooli õppe ja majandustegevust. Munitsipaalkoolide kulud (õpetajate ja direktorite palgad, õpikute soetamise ja õpetajate täienduskoolituse kulu, kommunaalkulud, remont jne) katab omavalitsus
kordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Tegevusvõimalused: Pea kõik vahendid tulevad keskvalitsuse sihtotstarbelisete eraldsitena, mis vähendab kohapealset otsustamis- -ning manööverdamisvõimet. Ülesanded: Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ning kohalikus majanduses. 22. Kohaliku omavalitsuse sõltumatuse ulatus, selle mõjutajad. Kuidas seondub sellega kaheastmeline, kuidas kolmeastmeline omavalitsus? Tsentraliseeritud mudel – kohalikud valitsused sõltuvad keskvalitsusest. Niisugust halduskorraldust tuntakse ka kui kahetasandilist. Ühe tasandi mõõdustavad keskvõim ja regionaalvõim, mis keskvalitsuse käepikendus, ning teise tasandi kohalikus omavalitsuses Detsentraliseeritud mudel – omavalitsused korraldavad kogu kohalikku elu Niisugust halduskorraldust nim
1. Leidke 3-5 märksõna terminite ,,riik" ja ,,kodanikuühiskond" iseloomustamiseks. 2. Milline ühiskond on pluralistlik? 3. Missugused jooned iseloomustavad iga demokraatlikku valitsemiskorda? 4. Milliseid valitsemisreziime peale demokraatia on olemas? 5. Mille poolest erinevad moraalinormid õigusnormidest? 6. Mida olulist sisaldab riigi põhiseadus? 7. Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte? 8. Loetlege peamised kodanikuõigused. 9. Leidke 3 peamist märksõna turumajanduse iseloomustamiseks. 10. Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas? 11. Millised on Eesti riigieelarve peamised tulu- ja kuluartiklid? 12. Millised võimalused on kodanikel demokraatlikus riigis poliitika mõjutamiseks? 13. Mille järgi võib ära tunda vabasid valimisi? 14. Kuidas valitakse Eestis Riigikogu ja kuidas moodustatakse valitsus? 15. Kirjeldage praegust Eesti Vabariigi haldussüsteemi. 16. Kirjeldage kohaliku omavalitsuse ülesehitust. 17....
a juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus aeti oma kodudest välja ja toimetati teistesse piirkondadesse üle 100 000 inimese. 14)Millal Eesti okupeeriti sakslaste poolt? 5.juuli, 1941. 15)Mis iseloomustab Eesti majandust ja sisepoliitilist olukorda Saksa okupatsiooni ajal? · Tsiviilvõim oli Eesti kindralkomissariaadi käes ja mille juhiks oli kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann. · Sellele allus Eesti Omavalitsus, mille juhiks oli Hjalmar Mäe. Tsiviilvalitsuse kõrval tegutsesid Eestis Saksamaa politseiasutused. · Sõjaline okupatsioonireziim oli huvitatud eeskätt kohalike ressursside kasutamisest Saksa sõjatööstuse heaks. Mõne arvestuse kohaselt ületas Balti riikide eksport Saksamaale okupatsiooni ajal Saksa impordi Balti riikidesse vähemalt kümme korda. Saksa okupatsioonivalitsus kuulutas Nõukogude majandusreformid kehtetuks, kuid
õigused oma maa ja talupoegade üle). Nad pidid kompenseerima, sest muidu oleksid nad maa andnud venelastele või poolakatele. Gustav II Adolf oli kõrgel positsioonil, ei tunnustanud L. rüütelkonda, karmim balti parunitega. Pärast tema surma asus troonile ta tütar Kristiina, mis oli soodus aeg (L. rüütelkonna tunnustamine, mõisnikud said samad õigused ja asutused mis olid E. Rüütelkonnal). Tekkis maariik mis oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus (tegeles provintsi valitsemisega ja talupoegade küsimustega). Jagunes E. ja L. kubermanguks. Mõlema aadlikud moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid oli
et saaks isiku tavastada ja teada, kas ta luulub selle valla valimisnimekirja PS! kui oled haige, või ei saa muul moel valima minna, saab valimiskasti koju tellida. Miks on põllumajanduse tööhõive langenud? 1. kolitakse linna 2. tehnika areneb, inimest pole nii palju enam vaja 3. kolhoosid likvideeriti Kas eesti põllumajandust peaks toetama, miks? Jah, sest sellisel moel säiliksid talud ja inimesed saaksid tööd. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Vallavolikogu ehk kohalik omavalitsus võtab vastu vallaeelarve. Vallavolikogu esindab selle valla elakine huve, otsuses on seotud oma vallaga. Kuidas selgub avalik arvamus? Sotsioloogiliste küsimuste käigus Tuntumad sotsioloogiafirmad on Saar Poll ja EMOR Otsesed ja kaudsed maksud tarbijana 1. Käibemaks 2. Aktsiisimaks 3. Pakendimaks Kes neist määratakse ametisse ja kui vanalt? Riigikogu liige valitakse, 21 a EV peaminister määratakse EV president valitakse, 40 a
vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. 1942.aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, kuid vaid vähesed tahtsid sinna minna. See asendati hiljem osaliste sundmobilisatsioonidega. Hiljem sai Eesti leegioni ametlikuks nimeks 20. Eesti SS-diviis, mille kõrgem juhtimine allus Sakslastele, madalamad juhtimisastmed olid eestlastest ohvitseride käes. Punaarmee lähenedes Eesti piirile kuulutas Eesti Omavalitsus 31.jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee tagasitulekut, asusid mobilisatsiooni toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944.aasta suvel osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, kaitstes niimoodi Eestit.
Euroopa turistide seas on populaarsed kõik sooja kliimaga maad, kuhu minnakse talviti puhkama. Meie otsustasime sõita kaheks nädalaks Gran Canariale, mis on üks Kanaari saartest, mis kuuluvad Hispaaniale. Gran Canaria saar asub Atlandi ookeanis. Saare pindala on 1560 km² ning saar on mägine, kõrgus kuni 1950 m. Eesti on Gran Canariast peaaegu 30 korda suurem. Meie külastame riigi kaguosa, San Bartolomé de Tirajana omavalitsust, mis on ühtlasi ka kõige suurem omavalitsus Gran Canarial. Seal asuvad kõige tuntumad kuurortid, milleks on Playa del Inglés ja Maspalomas. Ilmad on Gran Canarial aastaläbi soojad, talvel on keskmine temperatuur 20°C ja suvel keskmiselt 26°C sooja. Gran Canarial sajab vähe, keskmisel 228mm aastas, vihmaperiood jääb jahedamatele talvekuudele, suviti on kuivad ilmad. Seega kõige õigem aeg Gran Canariat oleks külastada kevadel või sügisel, et ilmad ei oleks liiga kuumad. Gran Canariale saab Eestist kõige kergemini lennukiga
Konstantin Päts Konstantin Päts (sündinud 23. veebruar 1874 Tahkuna vallas, surnud 18.jaanuar 1956) oli Eesti riigitegelane , elukutselt jurist . Ta oli Eesti Vabariigi esimene president . Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomanik Jakob Pätsi teise lapsena . Tal oli neli venda ning üks õde. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina omandati talle Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust ta 1907. aastal siirdus Soome elades seal varjunime all ning tehes kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes Ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. Pärast Eestisse naasmist andis Päts ennast ise üles ning ilmus suvel Tallinna ringkonnakohtu-uurija ette. Ta vabastati kautsjoni vastu. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks...
Balti erikord - Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Põhjus: Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Balti erikorra tunnused Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad. Linnadel säilisid omavalitsused, uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Rahvusli...
Riigi tunnused 2: territoorium, rahvas, keel. * kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. * Riigiasutuste iseloomulikud tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierarhia moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ül täitmiseks tegevuseks saavad raha riigieelarvest töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud *Võimude lahusus: Riik Omavalitsus 1. Kohtuvõim 2. Seadusandlik võim parlament volikogu 3. Täidesaatev võim Vabariigi valitsus linnavalitsus ERASEKTOR: * Baseerub allettevõtetel: täis-, osaühingud, aktsiaseltsid jne. Erinevad õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala poolest. Ühisjoonteks on kasumi taotlemine ja eraomandus. 2.3 Kodanikuühiskond:
5 Mida tähendab demokraatia? Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 6 Demokraatia erinevad vormid. 7 Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia. Ajalooline nimetus klassikaline demokraatia. Seda leiab näiteks kohalikus omavalitsus. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. 8 Nüüdisajal : esindus- ehk vahendatud demokraatia. . Sünonüümne tähendus liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Hääletamine toimubteatud aja järel toimuvatel valimistel. 9 Osalusdemokraatia. Iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülhne kaasatus poliitikasse
Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus ja ehitati hulk moodsaid koolimaju. Peale 6 klassi lõpetamist oli võimalik minna kutsekooli, kuna kutseharidusele hakati üha rohkem tähelepanu pöörama. Trükkima hakati ka eestikeelseid kooliõpikuid. Suurt tähelepäna pöörati ka kõrgharidusele, avati eestikeelne Eesti Vabariigi Tartu Ülikool ja hiljem avati ka TTÜ(Tallinna Tehnikaülikool) ning kõrgemad muusika-ja kunstikoolid Tartus ja Tallinnas. Riik ja omavalitsus pidid pidevalt hoolitsema koolide olukorra paranemise eest. Tartu Ülikool oli üks tähtsamaid teaduskeskusi Eestis. Ülikooli struktuuri kuulusid usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika ja loodus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. Ka TTÜ-s tehti tähtsat teadustööd. Paljud Eesti teadlased said maailmakuulsaks. Tänu Eesti kultuuri arenemisele, hakasid mitmed maailmakuulsad teadlased, pöörama rohkem tähelepanu eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
