§14 Eesti põhjasõja järel Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis
Küüditamised 14. juuni 1941 juuniküüditamine. Deporteeriti üle 10000 inimese. Täisealised mehed arreteeriti ja lahutati peredest. Enamik hukkus vangilaagritesse. Naised ja lapsed saadeti asumisele Siberisse. Neist jäid ellu umbes pool. Hävituspataljonid Nõukogude väeüksused, mis kasutasid põletatud maa taktikat ja tapsid julmalt tsiviilelanikke. Metsavennad inimesed, kes varjasid end arreteerimise kartuses metsas pärast juunikuist suurküüditamist. Eesti omavalitsus eestlastest koosnev omavalitsus, mille otsustusvõime oli piiratus Saksa okupatsioonivõimude käskude-korraldustega. Kes oli Hjalmar Mäe? Eesti Omavalitsuse eesotsas olnud kunagine vabadussõjalaste propagandajuht, eesti kollaborant. Kollaborant okupantidega koostööd teinud isik. Eesti Rahva Ühisabi suure panuse majanduse taastamisse andnud ühendus, mille peaülesandeks oli sõjas kannatada saanud perekondade eest hoolitsemine. Võrdle Nõukogude ja Saksa okupatsiooni
perekonnanimed. Petserimaa elanikkonna kultuuriliseks, ühiskondlikuks ja poliitiliseks integreerimiseks loodi spetsiaaalsed programme. Tsässon on palvemaja. Olemas näiteks Rokinas ja Võõpsus – Setumaal. Vaidlused tekkisid ka Valgas. 1920.aasta 6.septembril jagati piir Valga vahel. Lisaks sellele toimus maakonna maa-ala kindlaks tegemine. OMAVALITSUSE ARENG 1920 aasta põhiseaduse kohaselt oli nüüd otsevalitav volikogu ning maksude kehtestamise õigus. Kehtis kahetasandiline omavalitsus: maanõukogud ja maavalitsused ning vallad ja linnad-alevikud. Hiljem kaotati teise so maakonna tasandi kohalik omavalitsus EV moodustamise ajal oli umbes 400 valda. Endiste Eestimaa ja Liivimaa kubermangu maaal vallad olid iseseisvumise järel erinevad. Lõuna-Eestis vallad ebaotstarbeka kujuga, väiksed ja lapp-vallad. Muudatusi haldussüsteemis tõi kaasa 1937.aasta vallaseadus ning 1938.aasta linna ning maakonnaseadus.
1. ÄRIÜHING 1.1 Äriseadustiku regulatsioon Äriseadustik reguleerib ettevõtete ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist, ettevõtjate tegevuse ning äriregistri pidamist. Kusjuures osaühingu asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Äriseadustik reguleerib samuti nii täisühingu kui ka usaldusühingu loomise printsiipi kus täisühingu loomiseks peab olema kaks või enam omanikku ning usaldusühingus vähemalt kaks isikut, kes tegutsevad ühise ärinime all. Suurimaks erinevuseks on ettevõtlusvormides just vastutust ühingu kohustuste eest. Antud juhul vastutavad täisühingus kogu oma varaga kõik omanikud kes ärile aluse on pannud. Usaldusühingus aga vähemalt üks isik, kes on antud juhul täisosanik ja on kohustuste ees kogu oma varaga. Teiste partnerite suhtes on see vastuvõetav ehk õiglane, sest täisühingus toimitakse nii. Pean sellist klassifitseerimist ebaõiglaseks, sest kui koos on asutatud ühine äri, siis peaksid kõik olema selle ees ...
2. Säilitati aadlite ja linnade eesõigused, mis olid paiguti Rootsi aadlite omadest suuremad. Teistmoodi suhtuti Liivimaasse vallutatud provintsi. 1629.aastal ametisse nimetatud kindralkuberner Johan Skytte sai kuningalt ülesandeks kiire Liivimaa rootsistamise. See katkes, 1632.aastal kuninga surmaga. XVII.sajandi keskpaigaks samasugused õigused nagu eestlastel ka liivimaalastele. Aadli omavalitsus landesstaat ehk maariik kestis kuni Karl XI valitsusaja alguseni 1672. Toimus reduktsioon ehk riigi maade tagasivõtmine, millele oli tugev vastuseis balti aadlite seas. Arvati, et seadusi võivad anda ainult kohalikud maapäevad, mitte rootsi riigipäev. Reduktsiooni all oli Liivmaal 4/5 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30%. Kehtestati ka riiklik kontroll. Aadlipositsiooni juht Johan Reinhold Patk läks 1694
Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus. Kohtla-Järve linn ja Järvakandi vald. Kohtla-Järve kohalik omavalitsus ja Järvakandi valla kohalik omavalitsus on väga erinevad mitmelt poolt, sealhulgas ka noorsootöös, kuid nii Kohtla-Järves, kui ka Järvakandi vallas(ja kõikides teistes Eesti Vabariigi ja Euroopa liidu linnades) on noorsootöös ühine eesmärk. Noorsootöö eesmärk on luua noortele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) ja sotsiaalseks arenguks läbi uute teadmiste ja oskuste omandamise mitte-formaalse ning informaalse õppimise keskkonnas (noorsootöö strateegia 2006-2013). Järvakandi valla ja
esindusfunktsioon, vanasti ta omas kogu võimu Riigipea: kõrgeim positsioon riigis, üks või mitu isikut, oleneb riigivormist riigipea võim ja kohustused Parlament: seadusandlik võim Ülemkoda (mitmekojaline parlament) territoorium, liikmed nimetab kuningas Alamkoda (1-kojaline parlament) rahvas, valitakse tsensusepõhiselt Valitsus: on institutsioon, millele kuuluvad minstrid. Valitsust juhib enamasti peaminister. Kohalik omavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Kõige väiksem administratiivne valitsus Prantsusmaal on comune Mis on tsensusepõhine, mis üldine valimisõigus. Mis kriteeriumide alusel määratakse valmisõigus ühe ja teise puhul
Äriidee tõukerattamatkade korraldamiseks Lõuna-Eestis, on vaja taodelda lisafinantse, kuna on vaja soetada vajalik lisavarustus (kiivrid, helkurvestid), omavahenditega saab põhivara (tõukerattad) soetatud. Lisafinantse taotlen kohalikult omavalituselt ning maakonna spordiliidult eeldusel, et nad näevad äriidees võimalust edendada kohalikku sportlikku aktiivsust. Seepärast on ka vajalik äriidee kirja panna, et spordiliit kui ka kohalik omavalitsus näeksid, kuhu toetusesumma läheks ning mis eesmärgil. Äriideeks on looduskaunis, rahulikus Lõuna Eestis, Taevaskoja piirkonnas tõukerattamatkade korraldamine. Arvestame ka kliendi soovidega ise marsruudi teekonnale kaasa rääkida kui tahetakse mingeid kindlaid kohti sealkandis läbida. Muidu on võimalik valida kas kergema või natukene ekstreemsema raja vahel. Pakutavat teenust on võimalik kasutada alates aprillist kuni septembrini
atraktiivsemaks. Nende asjaolude tagajärjeks muudetigi paadimaks ja mootorsõidukimaks kehtetuks. Loomapidamismaks ja lõbustusmaks pole Tallinnas kunagi kehtinud. Loomapidamismaksu ei ole kehtestatud, sest siiamaani pole vaja olnud piirata koduloomade pidamist. Samuti leian, et selle maksu kehtestamisega võib kerkida üles suur rahulolematus loomapidajate poolt. Lõbustusmaksu ei ole aga sellepärast kehtestatud, et omavalitsus saab teistmoodi ka raha ürituste pealt koguda. Kui omavalitsus ise aitab üritust korraldada ja näiteks pindasid rentida, siis selle kaudu tuleb juba tasu ka kohalikule omavalitsuse. Leian, et nende nelja maksu mitte rakendamine on igati õigustatud. Kohalik omavalitsus saab teistest kehtivatest maksudest suure osa ja ei ole vajalik lisamaksudega inimeste elu raskemaks teha. 11 8. Kasutatud kirjandus
juhul, kui kõikvõimalikud muud abi andmise moodused ei ole (eeldused loetletud sotsiaalhooldusõiguses: SHS) perekonna toimetulekut lapse kasvatamisel vajalikul määral tõstnud Lapse perekonda jätmine ohustab lapse enda arengut või teiste inimeste tervist või elu Vältimatu eraldamise korral tuleb lapsele leida võimalus asendusperekonnas elamiseks, paigutades ühe perekonna lapsed kokku. Perekonna toetamisel osutavad nii kohalik omavalitsus kui riik piisaval hulgal kvaliteetseid teenuseid ja abi. Lapse abistamisel ja planeerimisel tuleb kaasata laps (vastavalt eale) ja vanemad, eestkostja või tegelik kasvataja ning edastada lapsele teda puudutavas küsimuses teavet, mis ei kahjustaks teda vaimselt, füüsiliselt ega emotsionaalselt Laste õiguste kaitsmisel lähtutakse põhimõttest, et abi tuleb osutada laste kasvatava
siis kohaliku volikogus töötatakse põhitöö kõrvalt, palka selle eest ei saa (võib saada hüvitist). Kohalikud omavalitsused korraldavad: 55 sotsiaalabi 56 elamumajandust 57 heakorda 58 koolide, muuseumide, raamatukogude jne ülalpidamist 59 Kui Riigikogu (parlament) ja vabariigi valitsus lahendavad riikliku tähtsusega küsimusi, siis kohaliku tähtsusega asjadega tegeleb kohalik võim. Seda esindabki kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus järgib haldusjaotust. Eestis on 15 maakonda, paarsada valda ja kümneid linnu. Vallad ja linnad ongi Eestis kohaliku omavalitsuse üksusteks (aastal 2009 oli neid 227). Omavalitsuste arv muutub pidevalt, vallad ühinevad ja jagunevad. Politsei organ, mis tagab avaliku korra ja võitleb kuritegevusega. Politsei koosneb paljudest asutustest, nende tööd koordineerib Politseiamet. Politseiasutused: 60 Politseiprefektuurid (neid on neli Lõuna, Põhja, Lääne, Ida)
arenevate võimete suhtes ning õigus säilitada oma identiteet. 14. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded eakate õiguste tagamisel Luua võimalused eakate iseseisva toimetuleku toetamiseks ning tegusaks vananemiseks. Riik maksab pensioni, et toetada eakate toimetulekut. Samuti on riigi poolt pensionäridele erinevad soodustused näiteks trantspordi puhul, teatripiletid jne. Makstakse kinni ravimid. Kohalik omavalitsus peab pakkuma eakatele võimalusi ühiskonnaelust aktiivselt osa võtta, nt eakate päevakeskused, väärikate ülikool jne. 15. Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused lastekaitse alase tegevuse korraldamisel Vabariigi Valitsuse ülesanne on lastekaitse alaste õigusaktide eelnõude ja riiklike strateegiate väljatöötamine ning eelarve planeerimine. Kohalik omavalitsus korraldab lastekaitset
suurendada. Aadel arvustas redukstsiooni ning nad kutsusid üles ignoreedima kuninga korraldusi. Reduktsiooni kahjustusid majanduslikud huvid ning rikuti ka kehtivaid õigusi. Riigi sissetulekud kasvasid ning paranesid ka haridusolud. Reduktsiooni tagajärjena kutsusid aadlikud üles ignoreerima kuninga korraldusi. Kättemaksuks Liivimaa aadlikele saatis kuningas 1694.a. Liivimaa rüütelkonna laiali ning allutati rüütelkonna maapäev kindralkubernerile. Sellega kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Balti erikord kujutas endast, et kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused ning Balti aadel ja linnad säilitas Vene impeeriumi koosseisu laialdase omavalitsuse. Balti erikorda oli vaja selleks, et see kinnitaks Baltikumi valitsemise põhijooned. Balti erikorra iseloomulikud tunnused: valitses luteriusk, saksakeelne asjaajamine ning oli ka tollipiir. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära ning välistas Vene kolonisatsiooni
(omaan, Kamar) Konstitutsiooniline monarhia puhul on on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadustega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Vabariik on riigivalitsemisorgan, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik on lihtriik,millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnudtega üksusi(vabariike,osariike, liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon ehk liitriik kosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. Konföderatsioon ehk riikide liit on ühendus , kus on mitu oma suveräänsuse säilitanud liikmesriiki. Ladina Ameerika hõlmab Lõuna- ja Kesk- Ameerika kuni mehhikoni(k.a)
vähemolilisi, ehk päevakohaseid küsimusi. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, alustas ta oma eelkäijate poolt erakättesse antud riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni, sellest hakkasid tulema ka aadlike ja Rootsi võimu vahelised vastuseisud. Liivimaal langes reduktsiooni alla tervelt 4/5 maadest, Eestimaal 54% ning Saaremaal 30%. Mõisad jäin küll endisele omanikule, kuid nüüd pidid nad hakkama selle eest renti maksma. Aadli omavalitsus kaotati maanõunike kolleegiumi laialisaatmise ning maapäeva allutamisega kindralkubernerile. Talupoegade kohustused muutusid Rootsi võimu tulekuga suuremaks. Suurenesid talupoegade teokoormised. Talupoeg pidi teatud arvu päevi mõisas tasuta tööd tegema. Viljalõikusele omal põllul said talupojad alles siis, kui mõisa põllud koristatud. Lisaks sellele, pidid nad osa omast viljasaagist mõisale andma, samuti pidid nad maksma riigimakse
hooned. Riigikorraldus Demokraatia, polised, Piiramatu võimuga monarh, rahvakoosolekud, nõukogu, jumalikustamine, talupojad sõjavägi koosnes kodanikest, kes allutatud seisundis, linnad muretsesid ise endale varustuse, omavalitsus, sõjavägi koosnes türannide võimuhaaramised. palgasõduritest. Religioon Kindlad jumalad, Olümpose Segunemine e sünkreteism, uued mägi, templite massiline ehitamine, idamaised jumalad, taevakehade rituaalid vereohvrid, jumalate järgi ennustamine sai populaarseks.
maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; · Kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; · Luua igaühele eeldused pidevõppeks. 3 Sliad Eesti Vabariigi Haridusseaduse eesmärk · õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine · toimimine · Areng 4 Slaid - Huvitavat · § 9. Õppimisvõimaluste tagamine orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse kohaselt tagavad riik ja kohalik omavalitsus orbudele ning vanemliku hoolitsuseta lastele täieliku riikliku ülalpidamise, võimaluse õppida ja saada haridust. 5 Slaid - Haridusasutuse alluvus · Riigiharidusasutused alluvad Haridus- ja Teadusministeeriumile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile · Munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. · Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. 6 Slaid - Haridusasutuste juhtimine
Tegelikult aga teadis kõikidest käikudest ning nõudis raha koos oma tüdruksõbraga. Nick pakkus kummalegi poolele välja võimalust otsus osta, kinnitades, et suudab vandemehi ükskõik kummas suunas mõjutada. Tegelikult aga tõmbas Nick advokaadid haneks, tal oli otsus juba algusest peale kindlaks tehtud, et raha saada. Film lõppeb sellega, et leseks jäänud naine võidab kohtuotsuse. Ameerika Ühendriikides toimib kolmetasandiline valitsemisskeem – kohalik omavalitsus, osariigi valitsus ja kesk- ehk föderaalvalitsus. Kõrgeim seadusandlik võim on kahekojaline Ameerika Ühendriikide Kongress. Samuti on kahekojalised osariikide kongressid. USA-s eksisteerib paralleelselt nii föderaalne kui ka osariikide kohtusüsteem. Osariikide lõikes on kohtute tegutsemine reguleeritud erinevalt, samuti on erinev kohtunike ametisse määramine – mõnes osariigis määratakse kohtunikud ametisse kohalike võimuesindajate poolt, teistes on kohtunikud valitud rahva poolt.
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium...
32 000 Eesti meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Kaks aastat hiljem moodustati 8. eesti laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 27 000 meest, kellest ligi 90% olid eestlased. Saksa armees sõdivad eestlased olid seal eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid kindlasti oli ka teisi põhjuseid. Algul kasutas Saksa väejuhatus vabatahtlikke kuid järk järgult mindi üle sundmobilisatsioonile. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee naasmist toetasid mobilisatsiooni ka eesti rahvuslikud ringkonnad ning kodumaa kaitseks mindi sõjaväeteenistusse meelsamini. Enamik Saksa poolel sõdinud Eesti väeosad hävisid Punaarmee suurpealetungis, kuid 1944/45. aasta talvel moodustati Saksamaale taandunud Eesti sõjameestest uus, 20. Eesti SS-diviis, mis aitas jaanuari lõpul peatada Punaarmee rünnakuid. Kui Saksamaa kapituleerus, langes enamik
* 1620 - ~100'000 (sõjad, 17. sajandi nälg); Harjumaa ja Kesk-Eesti. * 1695 - ~350'000 (loomulik iive, sisseränne kõik peale venelaste assimileerusid). * 1698 - ~300'000 (Suur nälg). * 1710 - ~150'000 (Põhjasõda ja katk). --- * Eestimaa kubermang Põhja-Eesti, keskus Tallinn, juht kuberner Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaakond). * Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti; keskus Riia, juht kuberner Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu; hiljem ka Saaremaa. --- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesistumisel; maanõunik suri = teised valisid uue). --- * Eestimaa kohtud: 1) Adrakohtunik (talupoegade tagaotsimine ja nendevahelised tülid); 2) Maakohus (talupoegadevahelised tülid); Kubermang e ülemmaakohus (edasikaebamine ja aadlike probleemid)
pastor August Wilhelm Hupel, kes rajas Põltsamaa lähedale trükikoja. Ta andis ka välja esimese eesti ajakirja ,, Lühhike Õppetus...'' koos Peter Wildega. Seal avaldus enamasti Wilde arstiteaduslikud artiklid. Poliitilised olud Baltikumis Katariina II ajal tomus palju uusi muudatusi poliitilisse oludesse. 1783. aastal kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis valitsemisekorra Venemaa omaga sarnaseks. Kujundati ümber Aadli ja linnade omavalitsus. See korraldus kehtis kuni Katariina surmani. Selle ajajärgu nimeks on saanud asehaldusaeg. Et vältida pingete ja konfliktide tekkimist taastas uus valitseja Paul endise valitsemise korralduse. Peale seda hakati aga nüüdsest Eesti talupoegi Vene sõjaväkke nekrutiks võtma, mida ennem polnud tehtud.
1. Erisoodustus on oma olemuselt saaja (tootaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tooandja) kohustus (tulumaksuseaduse (TuMS) § 2 lg 2 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 7). 2. Tulumaksuseaduse §-de 2, 49 ja 53 kohaselt maksavad kingitustelt ja annetustelt tulumaksu residendist juriidilised isikud (sh avalik-oiguslikud isikud, erakonnad, MTU-d, SA-d jne) ning mitteresidendid, kellel on pusiv tegevuskoht. Kingitustelt ja annetustelt ei tasu tulumaksu kohaliku omavalitsus- ja riigiasutused. Tulumaksusoodustusega MTU, SA ning usuliste uhingute nimekirja kantud isikud ei tasu annetustelt tulumaksu, kui nad teevad annetusi allpooltoodud loetelu punktis 1 nimetatud isikutele. Kingituse ja annetamise sisu ei ole tulumaksuseaduses eraldi reguleeritud, mistottu kasutab maksuhaldur nende moistete sisustamiseks nende tavatahendust voi teistes oigusaktides (nt volaoigusseaduses) satestatud ...
baltisaksa aadlike privileegid, mis neile tagasi anti olid: 1) taastati nende kontroll maaomandi üle (restitutsioon) 2) taastatakse aadlike omavalitsus 3) tagatakse luteri usu püsimine (ülejäänud vene riik õigeusklik) 4) saksakeelne asjaajamine 5) jäävad kehtima saksa seadused, saksa kohtumõistmine jne tartu ülikool saksakeelne ja luterlik nende alistumistingimuste tõttu(kapitulatsioonitingimused) nekrutivõtu vanusepiirang oli 17-37, kehtis ka pikkusepiirang (alla 160cm ei võetud) "püügipäev" kuulutati välja vaid mõisnikele Paul I - vene keiser 1796-1801 Aleksander I tema poeg Talurahva olukord 18.-19
Koolikohustuslikud on kõik lapsed, kes elavad Soomes. Kohustuslik haridus algab aastal, mil laps saab seitsme aastaseks ning lõpeb, kui põhiharidus on omandatud või 10 aastat pärast koolikohustuse algust. Lapsevanemad või hooldajad on kohustatud tagama, et laps seda kohustust täidab. Kohalikud võimuorganid peavad võimaldama kõikidele kooliealistele lastele tasuta põhihariduse, kes nende võimupiirkonnas elavad. Samuti peab omavalitsus tagama lastele tasuta lõunasöögi, raamatud, õppematerjalid, transpordi ja tervishoiu. Siiski on vanematel õigus valida, kuhu kooli nad oma lapsed panevad. Kohustusliku hariduse täitmist kontrollivad kohalikud võimuorganid, pidades arvet kõikide kooliealiste laste üle. Vanemat või hooldajat informeeritakse, kui laps tuleb kooli registreerida. Kui last ei ole õigeks ajaks registreeritud, siis võib lapsevanemalt või hooldajalt nõuda tasu lapse
Aasta1944 Sõda jõuab taas Eestisse. Jaanuar 1944 algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Saksa väekoondised taandusid kiiresti Eesti poole. Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Võitlus Narva pärast kestis ligi 7kuud. 30jaan. kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma, relv käes, vastu sissetungivatele punavägedele. Kokku tuli umbes 40 000 meest. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Pealetung suudeti kõikjal peatada ning järgnevalt läks initsiatiiv Saksa väejuhatusele. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. Ööl vastu 9
Holokaust Mõiste "holocaust" Pärineb kreeka keelest, tähendab "täiesti põlenud" Tänapäeval tähendab eelkõige juutide tagakiusamist ja hävitamist aastatel 1933-45 Holokausti käigus tapeti ka mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, homoseksuaale, poolakaid, nõukogude sõjavange, poliitilisi vastaseid Juutide alavääristamine Saksamaal elas 1930- te aastate alul umbes 500 000 juuti Juute nimetati suurimateks vaenlasteks, aaria rassi hävitajateks, maailma- vallutajateks Juudid on siin soovimatud! Kõneleb gauleiter Steicher! Tunne oma vaenlast! Juudid selles koolis enam ei käi Tõelised aarialased Aaria rass versus juudid Oled aaria rassist või juut? Algus 1.aprillil 1933 algas juudi arstide, advokaatide ja kaupmeeste boikoteerimine Juutidele keelati maa omamine Juutide vallandamine, juudi teadlaste ja kirjanike teoste avalik põletamine Raamatute põletamine 1935.aasta N...
millega said talupojad õiguse osta maad. Selle seadusega võisid talupojad saada rentnikust peremeheks. Üle eesti ja ka Liivimaal tekkis taluperemeeste kiht, kes oma talu arendamise kõrval ka huvitusid oma piirkonna arengust. Kui 1849. aasta seadus tõi endaga kaasa taluperemeeste kihi, kes huvitusid oma piirkonna arengust, siis 1866. aasta vastuvõetud vallaseadus andis neile ka selleks õiguse. Vallaseadus andis õiguse taluperemeestel arutada valla, piirkonna asju ja omavalitsus õiguse. Piirkonna arendus tõi omakorda kaasa hariduse paranemise rajati koole, ka toimus maa parandus ja ehitati sildu. Koolihariduse andmine valdades, kihelkondades, gümnaasiumide rajamine ning Tartu Ülikooli taasavamine võimaldas ka talupoegadel saata oma lapsi ülikooli. Tekkis haritlaste kiht. Kadaka-sakslaste kõrval oli õnneks ka haritud hulk eestlasi, kes huvitusid rahva elu edendamisest, rahva valgustamisest. Tekkisid liidrid nagu Hurt, Jakobson ja Jansen, kes
majandanud ja ta võis seda pärandada oma lastele, ka piirati mingil määral talupoegade müüki. Keskvalitsus kiitis Liivimaal heaks talurahvaseaduse mille alusel olid talupojad ikkagi pärisorjad kuid nende liigutamine maast lahus oli keelatud, vallasvara võisid omada, maad osta ning pärandada ja koormisi leevendati. Võeti vastu ka eestimaa talurahvaseadused, mis oli kahjuks liivimaa seadustega võrreldes ebasoodsam. Kujunes talurahva omavalitsus e. Vallakogukond. Algas järkjärguline üleminek teorendilt raharendile ja 1868 kaotati see üldse. 4.Millised õigused laienesid talupoegadele 1816. ja 1819. a. talurahvaseadustega? (3p) Pärisorjus kaotati, talupojast sai vaba talupojaseisus. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. 1
Nõukogude okupatsioonist alles augustis. Lääne Eestis kestsid lahingud oktoobrini. Et maksta kätte okupatsioonivõimudele ja aidata kaasa omariikluse taastamisele, võitlesid Saksa sõjaväe kõrval ka metsavennad (Suvesõda) Inimestele sai siis selgeks et Saksamaa ei kavatsegi Eesti iseseisvust taastada, vaid tahab N- okupatsiooni asendada natsistliku okupatsiooniga. Moodustati kindralkomissariaat ja eestlastest Eesti Omavalitsus, mille esiotsa sai Hjalmar Mäe. Keelustati igasugune poliitiline tegevus, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste, kuid hiljem ka inimesi kes vastu hakkasid. Tapeti juute ja mustlasi. Eesti majandus oli juba N-okupatsiooni ajal saanud kannatada ja Saksa okupatsioon ei leevendanud seda. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega ja inimesed kasutasid toidukaarte. Tegemist polnud röövmajandusega, vaid sõjast tingitud raskustega.
Eesti territoorium on jagatud halduse tarbeks 15 maakonnaks ei ole omavalitsuslik haldusüksus, juhib maavanem(ametisse määrab valitsus) viib maavalitsuse kaudu ellu riigi poliitikat. Maakonnad jagunevad valdadeks(202) ja linnadeks(39), mis moodustavad haldusjaotuse teise ja seejuures omavalitsusliku tasandi. Haldusreform kogu eestit enamvähem üheaegselt hõlmav valdade piiride muutmine, millega kaasneb valdade ühendamine. Kohalik omavalitsus ühe valla võilinna elanikud valivad endale valla- või linnavolikogu(4 aastaks), kes asub selle valla või linna elu valla- või linnavalitsuse kaudu teostama.
Eesti rahvastik ja asustus Eesti rahvaarv ja selle muutumine rahvastik- teatud territooriumil (linnas, riigis, saarel) elavad inimesed. Eesti on väike riik: *rahvaarv: 1 341 000 *pindala: 45 227 km2 Eestist väiksemad riigid rahvaarvu poolest: Island, Luksemburg, Malta, Monako, Vatikan... Rahvaarv muutub: *loomulik iive- tingitud sündimuse ja suremuse vahest. *rändesaldo- mehhaaniline iive sisserändajate, väljarändajate saldo. 1970.-1990. kasvas Eesti rahvaarv kiiresti. Pärast taasiseseisvumist on Eesti iive olnud negatiivne. Rahvastiku kohta saab infot rahvastikuloendustelt, ajaloolastelt, rahvastikuteadlastelt. Sündimus, suremus, loomulik iive. Loomulik iive- inimeste sündimuse ja suremuse vahe. Sündimus- sünnijuhtude arv. Suremus- surmajuhtude arv. Loomulik iive= sünnid surmad * 1000 rahvaarv loomulik iive: - positiivne: sündimus ületab suremuse. ...
Iga neljas ehk siis 8000 meest suri 1941/42 aasta talvel ülekurnatuse või haiguste tagajärjel. Ka saksa väejuhatus kasutas sundmobilisatsiooni Eestis.1942. aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse. Kuid natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes tugevat vastumeel, seega ei andnud vabatahtlikke värbamine soovitud tulemust. Kui punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas Eesti Omavalitsus 31.jaanuar 1944 välja üldmobilisatsiooni. Enamus sõjaväest koondati piirikaitserügementidesse. Leidus ka mehi, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Saksamaa eest, kes põgenesid sõja eest Soome. Soomes moodustati eestlastest 200.jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 eestlast. Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale, et osaleda Eesti kaitsmisel. Ehkki soomepoisse oli liiga vähe
tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Suurim lubatud sõidukiirus: · asulasisesel teel kuni 50 km/h · asulavälisel teel kuni 90 km/h · õuealal 20 km/h Suurimat lubatud kiirust võib maanteeamet tõsta asulavälistel teedel "A" ja "B" kategooria sõidukitel: · kiirteel kuni 120 km/h · eraldusribaga teel kuni 110 km/h · eraldusribata teel kuni 100 km/h Kohalik omavalitsus võib asulasisesel teel tõsta kiirust kuni 90 km/h SÕIDUKIIRUS Liiklusmärgid "Suurim kiirus" või "Kiiruse piirangu ala", mis piiravad kiiruse 30 km/h või alla selle, osutavad juhile ohtlikku teelõiku või alal, millel täiendavad hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa. Kiiruse piirangu
kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. · Asehalduskord-1783.a. kehtestatud kord Baltikumis Katharina II poolt. · Pearahamaks-riiklik koormis, mida talurahvas pidi maksma. · Hingeloendus- · Roseni deklaratsioon-1739 a. ,taastati pärisorjus. · pearaharahutused- 1784.a. toimunud rahutused, talupojad ei tahtnud mõisakoormisi teha. · vallakogukond-19. Saj algul tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. · vallavolikogu- valis täiskogu,kuhu kuulusid vastavalt rahvaarvule 3-2 liiget · vallakohus- lahendas talupoegade omavahelisi nõudmisi ja vaidlusi ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus: vaeslaste varanduste hoolekanne, neile eestkostjate määramine, nekrutite valik, järelevalve kümnise ja kohtumaksude laekumise, magasiaida ja vallalaeka üle.
idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas ning hiljem lahingutes Punaarmee vastu. Politseipataljone, mis koosnesid politseivõimudest, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja rindel (igal pool osaliselt). Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega kuhu pidid minema 1919-1925 sündinud noormehed. Eesti omavalitsus moodustas 31. jaanuar 1944 välja üldmobilisatsiooni, kuhu pidid minema 1904-1932 sündinud mehed ja hiljem ka 1926-1928 sündinud poisid. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnas ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest nad kartsid Punaarmees ning kodumaad oli vaja kaitsta. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti leegioni täiendamiseks. Jaanuaris 1944 moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus
Kui talupoegadel kujunes piisavalt raha siis nad sait talud ka päriseks osta. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel töötama palgatöölised e mõisamoonakad. Muretseti paremaid põllutööriistu ja hakati tegema maaparandustöid, põldude väetamist ja sordiaretust. Eestimaal võeti sarnased seadused vastu 1856. a. Hiljem keelati ka mõisnike kodukariõigus ja tuli lõpetata talude rentimine teotöö eest. 1866. Vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Talude päriseks ostmine: Seaduse kohaselt said mõisnikud müüa maad ükskõik millisele talupojale päriseks. Raha selleks saadi peamiselt linakasvatusest. Kuna vilja hind langes siis oli lina hind püsivalt kõrde. Tervet talu jaksasid korraga välja osta vaid vähesed, enamasti maksti algselt osa hinnast ja ülejäänud kirjutati võlaks. Põhja-Eesti toimus talud päriseks ostmina 15-20aastat hiljem ja seal oli põhiliseks raha allikaks kartulikasvatus. Rajati
monopol Ainuõigus mingi kauba tootmisele ja müümisele Utoopia Kirjanduslik unelm väljamõeldud maailmast,teostamatu unistus Estofiil Eesti kultuurist ja keelest huvitunud baltisakslane,venelane jm Maailmarevolutsiooni id Enamlaste idee ,muuta kogu maailm kommunistlikuks Vald Talupojad,kes elasid ühe mõisa piires (vabanes 1866 mõisa alt) Autonoomia Omavalitsus,riigi mingi piirkond saab omavalitsuse Konservatism Pol.õpetus,mis pooldab vanade põhimõtete säilitamist Positsioonisõda Kaevikusõda,sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud Urbaniseerumine Linnastumine Mobilisatsioon Sõjaväekohustuslike meeste kutsumine sõjaväkke(aastakäikude kaupa,tavaliselt sõja eel) tsepeliin Jäiga kerega õhulaev
- talurahvarahutuste surve. - Napoleoni teostatud reformid vallutatud aladel Euroopas (pärisorjuse kaotamine; kodanlikud reformid; seisuste võrdsustamine). - Vene valitsuse surve Balti aadlile parandamaks talupoegade olukorda. 4. TALURAHVA OLUKORD ALATES PÄRISORJUSE KAOTAMISEST KUNI 19.SAJANDI LÕPUNI: 4 1. Talurahva omavalitsus: Talurahva omavalitsus (e. vallakogukond) kujunes välja 19.sajandi algul. Selle tegevusvaldkondadeks olid: - vallakohtud, mis loodi 19.sajandi alguse talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega. - magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse - vaestehoolekande korraldamisega. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära
Samas võib see armsalt väike number olla ka statistiline vigur, mis tekib siis, kui teatud kogus prügi ladestatakse kuhugi väljaspool ametlikke prügilaid. Suurimad olmeprügitekitajad elavad eurostatistika kohaselt Küprosel. Keskmise küproslase poolt tekitatud rekordiline 739 kilogrammi prügi aga tähendab pigem seda, et turistide tekitatud prügi läheb kohalike elanike arvele. 2.1. Mis saab prügist. Eestis olmejäätmevedu korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus (vald, linn). Prügiveoks tuleb sõlmida leping kas kohaliku omavalitsusega või tema poolt valitud ettevõtjaga, kes teostab jäätmekäitlust ja -vedu. Omavalitsus kehtestab ka reeglid, kuidas jäätmevedu korraldada, määrab piirkonnad ja kehtestab tasu piirmäärad. Informatsiooni saamiseks oma elukohas tuleb pöörduda kohaliku omavalitsusekeskkonnaspetsialisti poole. 4 Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted
Eesti iseseisvumine 1917-1918 I Autonoomia saavutamine (autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus) Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa
Relvastatud metsavendade võitlus on ajaloos saanud tuntuks kui Suvesõda. Grupp Valgamaa metsavendi Saksa okupatsioon Eestlased taipasid üsna pea, et algselt heatahtlik tundunud Saksamaa ei mõtlegi taastada Eesti iseseisvust, vaid tahab lihtsalt Nõukogude okupatsiooni asendada natsliku okupatsiooniga. Kõigepealt moodustati Eestist kindralkomissariaat, mida valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Et sakslased saaksid oma korraldusi ellu viia, moodustati eestlastest Eesti Omavalitsus, mille etteotsa määrati endine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Saksa okupatsioonireziim sarnanes paljultki nõukogude okupatsioonireziimiga. Näiteks kontrolliti rangelt kõiki eluvaldkondi, keelustati igasugune poliitiline tegevus ning käivitati repressioonid. Alguses arreteeriti ainult kommuniste, kuid peagi hakati vahi alla võtma ka keeldudest- käskudest üleastunuid ja lihstalt rahvameelselt häälestatud inimesi. Nagu teada, ei meeldinud natsidele juudid ega mustlased,
1767 kutsuti kokku erinevate rahvaste ja ühiskonnakihtide esindajatest esinduskogu, mis Katariina enda kavandi alusel pidi välja töötama uue seadustiku. Vastuolud saadikute seas osutusid aga ületamatuteks ning pooleteise aasta pärast saatis Katariina kogu laiali, ilma et see ainsatki seadust oleks vastu võtnud. Nurjusid ka Katariina katsed talupoegade olukorda parandada, sest mõisnike vastuseis oli väga jäik. Katariina II ajal kehtestati uus haldusseadus, seati sisse linnade omavalitsus, sauti aadlike kohalik omavalitsus. Katariina II valitsemisajal suurenes Venemaa tähtsus Euroopa poliitikas.
tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine (Sotsiaalhoolekande seadus, 2015). 2012. aastal said Eestis koduteenust 6157 inimest, 2014. aastal juba 6545, üle 80% neist olid üle 65. aasta vanad ja 50% üle 80 (Sotsiaalministeerium, 2015). Kohalik omavalitsus määrab, milliseid teenuseid pakutakse seal piirkonnas ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond vastutab teenuste korraldamise eest. Iga kliendiga sõlmitakse haldusakt või haldusleping vastavalt kliendi vajadustele ning ajal mil teenust osutatakse kõrvalabi määra muutmumisel tuleb läbi viia uus hindamine ning vajadusel tuleb lepingut muuta eakale sobivaks. Eestis pakub 80% kõikidest kohalikest omavalitsustest
loss,manufaktuurid,tulumaks,Sõjaväereform- sõjaväekohustus,Piirati teotööd,Joseph II- kõige valgustatum,Kaotati pärisorjus, üleminek raharendile,Rahvakoolid, 7 kl koolikohustus,Usuvabadus,Saksa keel riigikeeleks- rahulolematus. Venemaal Katariina II Võimule Peeter III kukutamisega,Pugatsovi ülestõus,Ülevenemaaline seadustik,Esinduskogu ei võtnud vastu,Haldusseadus- kohtuasutused, politseiasutused,Aadli armukiri- aadli privileegid, omavalitsus,pärisorjus,Linnade omavalitsus,Vallutused- Krimm, Ukraina, Poola jagamised. Inglise kodusõda 1642 1660 Sõja puhkemise põhjused>Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärastKuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse,keda Inglismaal ei sallitud>Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt. Kuningas Charles I Stuart valitses 1625-1649. Sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni>1640–1653“pikk parlament”–kuningas kutsus parlamendi kokku,et saada raha sõdimiseks šotlaste vastu
AJALUGU 24.-25. Vaimuelu Rootsi ajal Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse. Talupojad võstid taaskasutusse muinasusu kombed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatustest. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuk...
Talupojad olid relvastatud enamjaolt teivaste ja kaigastega, vähestel neist olid ka tulirelvad. Kelle seisukohast see ajalooallikas on kirjutatud ( sõdurite või talupoegade)?Põhjendage oma valikut Tundub, et ajalooallikas on kirjutatud sõdurite seisukohast. Räägitakse allohvitseridest ning kapteni käskudest soldatitele, mis on siseinfo. Ka kirjeldatakse talupoegi matsliku alatooniga, '..kogunesid talupojad laulu ja kisaga, olles enamasti väga joobunud..' 2.Talurahva omavalitsus (4p) Milliseid ülesandeid pandi vallale? a) Magasivilja varumine b) Vaeste hoolekanne c) Alluda mõisniku võimule ja kooli ülalpidamine Milline oli mõisniku roll valla elus? Mõisniku ülesannete hulka kuulus üldkoosoleku kokkukutsumine, otsuste kinnitamine, samuti kinnitas ta ametisse talitajad ja vöörmündrid. Mõisnik säilitas valla üle politseivõimu. 3.Talupoja tähtsamad maksud ja kohustused 19. saj. I poolel.(3p) Milliseid kohustusi pidi talupoeg kandma: a)mõisa ees -Teotöö
riigi üks eesmärk saada EL liikmesriigiks, 1998 alustati läbirääkimisi. 2003 aastal toimus referendum, kus 67% olid poolt liitumisega. 2007 aastal pärast Schengeni lepinguga liitumist kadus Eestil teiste liikmesriikidega maismaa ja mere piirikontroll. EL ühine raha on euro, mille Eesti võtis käibele 1.1.2011. 17 liikmesriiki on euro võtnud käibele, kõik liikmesriigid v.a. Taani ja Suurbritannia on lubanud võtta ühisraha käibele. Pilet 13 1. Omavalitsus. Kohalik omavalitsus Eestis. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus. Ühiskonna efektiivsemaks valitsemiseks ei piisa ainult keskvõim. Selle pärast on loodud kohalik omavalitsus, mis on kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus. Lähtuvalt riigihaldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline. Ühetasandiline omavalitsus – kohalik omavalitsus sõltub otseselt
Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid III. Kontroll tarbijakaitse ntks IV. Infrastruktuur Seos kodanikuühiskonnaga: I. Töökohad II. Avalikud hüved tarbitav kõigile (haridus), teenused tarbitav maksjatele (ühistransport) III. Kontroll politsei ntks IV. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) 1 2
22. Territoriaalse Laskurkorpuse võitlused Wermachti vastu. 7. juuli 1941. Sakslased ületavad Iklas Eesti piiri. 28. august 1941. Saksa väed vallutavad Tallinna. 21. oktoober 1941. Täielik Saksa okupatsioon. 1942. Kuulutatakse välja vabatahtlike värbamine Eesti Leegioni. Detsember 1942. - jaanuar 1943. 8. Eesti Laskurkorpus sõdib Veljike Luki all. Suvi 1943. ,,Narva" pataljon saadetakse rindele. Jaanuar 1944. Algab Punaarmee pealetung. 31. jaanuar 1944. Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni Saksa sõjaväkke. Veebruar - juuli 1944. Võitlused Narva pärast. 6. märts 1944. Narva hävitamine. 9. märts 1944. Tallinna pommitamine. 25. märts 1944. Tartu pommitamine. Suvi 1944. Jalaväerügement 200 osaleb kaitselahingutes Karjalas. 26. juuli 1944. Punaarmee vallutab Narva. 25. august 1944. Punaarmee vallutab Tartu. 18. september 1944. Jüri Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, eesotsas Otto Tief. 21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
