Rahvuslikust ärkamisajast ja 1905.a revulutsioonist Eestis 1. Pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, valla omavalitsus läks eestlaste kätte, suurenes eestlastest haritlaste arv. 3. C. R. Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet, andis välja ,,Sakalat", ostis esindustalu Kurgjale, oli põllumeeste seltsi president, lootis Vene valitsuse toetusele. 4. J. Hurt rajas Aleksandri kooli, rajas Eesti Kirjameeste seltsi, kogus vanavara, püstitas eestlastele eesmärgi saada suureks vaimult, korraldas I laulupidu. 5. Õppekeeleks sai vene keel, levitati õigeusku, laulu ja mänguseltside kavva ilmusid
tulus äri venelastega, rikkuse allikaks oli ka lina kasvatus. 1863 passiseadus: talupojad said võimaluse reisida ja liikuda ühest kohast teise, passi said vähemalt 21-aastased talupojad, kellel olid seaduslikud kohustused täidetud. 1865 kodukariõiguse keelustamine: mõisnikul keelati mõisniku õigus karistada ilma kohtuta omi talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. 1866 vallaseadus: talurahva omavalitsus vabanes mõisniku eeskoste alt. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad, valla piirid saadi pärandiks seniselt mõisalt. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. 19. sajandi I pool Eesti hariduselu: sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva arengutee algas vallakoolist, millele järgnes
põhijooned:Püsivus – ametnikkond vahetub harvem kui poliitikud,Professionaalsus ,Arvukus. Bürokraatia puudused: • Ebaefektiivsus • Nn bürokraatia patoloogiad Nende ületamiseks on tehtud avaliku halduse reforme: • Avalikku juhtimist on püütud lähendada ärijuhtimisele (tulemuspalk, tulemusjuhtimine) • Skandinaavias ja Tony Blairi ajal: avalik haldus tuua kodanikele lähemale, hõlbustada asjaajamist riigiasutustega-kohalik omavalitsus, E-riik. Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine,ametnikkonna taastootmine ja arendamine. Miks on järelevalve vajalik: • Seaduste ja otsuste elluviimine sõltub lõppkokkuvõttes ametnikest, seega tuleb jälgida, et ametnikud tegutseksid tõesti avalikkuse huvides. • Vajadus tüsta valitsemise tõhusust • Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim Kontrolli võib teostada kolmes vormis:
....................................................................................17 IV PEATÜKK. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VALIMISED..............................18 4.1. Hääletamis- ja kandideerimisõigus................................................................... 18 4.2. Valimisjaoskondade moodustamine ja valimistulemused.................................19 V PEATÜKK. PROBLEEMID KOHALIKUS OMAVALITSUSES......................... 20 VI PEATÜKK. EUROOPA LIIT JA KOHALIK OMAVALITSUS.......................... 21 Kokkuvõte....................................................................................................................22 Kasutatud kirjandus......................................................................................................23 2 Sissejuhatus
elluviimine.Avaliku halduse põhijooned:Püsivus – ametnikkond vahetub harvem kui poliitikud,Professionaalsus ,Arvukus. Bürokraatia puudused: • Ebaefektiivsus • Nn bürokraatia patoloogiad Nende ületamiseks on tehtud avaliku halduse reforme: • Avalikku juhtimist on püütud lähendada ärijuhtimisele (tulemuspalk, tulemusjuhtimine) • Skandinaavias ja Tony Blairi ajal: avalik haldus tuua kodanikele lähemale, hõlbustada asjaajamist riigiasutustega-kohalik omavalitsus, E-riik. Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine,ametnikkonna taastootmine ja arendamine. Miks on järelevalve vajalik: • Seaduste ja otsuste elluviimine sõltub lõppkokkuvõttes ametnikest, seega tuleb jälgida, et ametnikud tegutseksid tõesti avalikkuse huvides. • Vajadus tüsta valitsemise tõhusust • Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim Kontrolli võib teostada kolmes vormis:
selle eest tasuma teotööga(teorent). Talupoegade liikumisvabadus jäi piiramatuks ja neile anti perekonnanimed. Liivimaal 1849a ja eestimaal 1856a algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahvareformidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisis riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Magasivili talupoegade endi kogutud vili, mis oli ühises aidas. Magasivilja sai kasutada ikalduse ja nälja korral. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.a vallareformi. 1840.a algul tabas eesti- ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda, samal ajal levisid
Balti erikord-balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga: rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mis tagasid antud nimekirja kantud aadlikele Eesti ja Liivimaal poliitilised ja majanduslikud eesõigused
ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Selle olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmist alustas Venemaa restitutsiooniga ja andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Venemaa sisekubermangusid eraldas Eesti- ja Liivimaast tollipiir. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kes enamjaolt siiski otseselt kubermangu valitsemisega ei tegelenud. Viimast arvestades jäid valitsejakohustused balti aadlike hulgast pärit valitsusnõunike õlgadele.
Selleks, et maal elada, tuli seda rentida. Normeeritud koormised asendati ,,vabade'' rendilepingutega. 6. 1816/1819 talurahvaseaduste mõju/järeldus Talupoeg oli saanud nimeliselt küll vabaduse, selle kasutamise võimalusi aga praktiliselt ei olnud. Talupoeg pidi mõisniku renditingimused vastu võtma. Linna ei saanud elama minna, sai ainult ühe mõisniku juurest teise juurde. Pandi perekonnanimed. 7. Talurahva omavalitsus kes juhtis, ülesanne, mõju talupojale. Vallakogukond, talurahva seisuse omavalitsus XIX sajandil; Eestimaal juhtis seda talitaja abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit; Ülesanneteks oli vaestehoolekanne, magasivilja varumine ja kohtupidamine; Talupoja elu mõjutas see nii, et tõi juurde ühiskondlikke töid (teede ehitus, magasivili), samuti tõstis talupoja eneseteadvust, suurenes ühtekuuluvustunne. 8. Talurahva koormised
aastal Kuresaare ja 1584.aastal Valga; Vana-Pärnu kaotas linnaõiguse 1599.aastal; seega 16.sajandi lõpuks oli Eestis 10 linna; 17.sajandil kaotasid mitmed sõjas purustatud ja tühjaks jäänud linnad oma õigused; 1783.aastal kehtestati asehalduskord st kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos ametlike linnavappidega; lisandus veel 2 linna : Paldiski ja Võru; Vene aja lõpuni oli linnade arv 12; Eesti ala suurim linn oli Tallinn; keskaegne linnade omavalitsus jäi püsima, kuigi riigivõim linnade õigusi märgatavalt kärpis; kodanikuõigused olid vaid linnade valdavalt sakslastest ülemkihil Aadlikud rüütelkonnad seisid aadlike õiguste ees; maapäaeval aadlikud sai kokku ja arutasid; maariik e Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus; aadlikelt võeti maad ära ning nad pidid hakkama makse maksa Talupojad Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused; koos
Võimalike riskide ilmnemisel (nt töötuks jäämine, pereliikme hooldusvajaduse tekkimine, koolikohustuse mittetäitmine jne) tuleks koheselt võtta perekonnaga ühendust ning leida võimalused nii lastele kui vanematele toe ja abi pakkumiseks. Lapsehoiuvõimaluste kindlustamine laste puhul, kelle perede majanduslikud võimalused on piiratud, vähendab vaesuse mõju lapse arengule ning aitab ära hoida vaesuse põlvkondadevahelist edasikandumist. See tähendab, et appi tuleb kohalik omavalitsus (sh peretöötaja), et laps saaks minna lasteaeda, kusjuures omavalitsus maksab kulud, seejärel saaks luua vanemale/vanematele programmi, et nad õpiks mõne ameti, õpiks midagi olemasolevale kutsele juurde või läheks üldse kooli.See kõik peaks toimuma koostööna pere ja omavalitsuse usalduse tasemel.aidatakse neid, kes ikkatahavad , et neid aidataks. Paljudel peredel on kindlasti ka eluruumid kehvas olukorras ja sealgi võiks omavalitsus appi tulla
6!) EU Inimõiguste kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüstee, ei kaitse konventsiooniga talla tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti saab riik esitada kaebuse teise riigi vastu. 9. Miks/kuidas kujunesid kohalikud omavalitsused, millised on nende ülesanded ja kuidas erineb nende sõltumatus keskvõimust? Kahe- ja kolmeastmeline kohalik omavalitsus? Kohalikud omavalitsused (KOV) kujunesid selleks, et kohalikku elu korraldavaid ja otsustavaid küsimusi ei peaks hakkama ajama valitsuse kaudu ning et territoriaalne erinevus ja sellest sõltuvalt teised vajadused oleks hõlpsamini esindatud. KOVi ülesanne on korraldada ja hallata kohalikku elu ja olu, haridust, sotsiaalküsimusi ja transporti Kaheastmeline kohalik omavalitsus - esimese tasandi moodustavad
ning sellise kauba müügikohas pannakse välja asjakohane teave. Kauba hinna alandamise kohta esitatud teavet ei loeta teabeks kauba puuduse kohta. Tarbija kaitsmine Tarbijaühendus on isikute vabatahtlik ühendus, mille tegevuse eesmärk on kaitsta ning edendada tarbijate huve ja õigusi ning mis on asutatud ja registreeritud vastavalt mittetulundusühingute seadusele. Kohaliku omavalitsuse tarbijakaitsetegevus - kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil tarbijate tarbijakaitsealast nõustamist. Kohalik omavalitsus on kohustatud nõustama ja abistama tarbijaid küsimustes, mis on seotud teenustega, mida kohalik omavalitsus seaduse alusel korraldab. Tarbijakaitseamet - on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Tarbijakaitseameti peamine ülesanne on kaitsta tarbijate õigusi ja huve, juhindudes seadusest.
Maakonda juhib 5aastat maavanem, kelle määrab ametisse Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku...
1849.a. Kehtestati Liivimaal uus talurahvaseadus, mis andis mõisnikul võimaluse talupojale maad rentida ja müüa. Uus seadus soodustas üleminekud raharendile. Eestimaal võeti see kasutusele 1856.a. Ja Saaremaal 1865.a. Järelikult talupojad olid juba seere võimaluse saanud algatada oma täiuslik elu,mis iga aastaga aina paremaks läks. 19. sajandi alguseni oli mõisa halduspiirkonnad, ning hiljem hakkasid mõisa kõrvale kujunema vallakogukond, mis oli talurahva seaduse omavalitsus. Sellega kaasnes vallakohus. Vallakohud olid Eestimaal kuni 1817. aastani ning see hakkati nimetama Liivimaa kubermangu poolt kogukonnakohtudeks, Eestimaal taastati see alles 1866.a. Vallakogukonna juhiks sai Eestimaal talupoegade seast talitaja koos abimeestega, Liivimaal aga kaks vöörmündrit, ametitesse määras mõisnik. Järelikult juba 19. sajandi algusel said talupojad oma häält anda valitsusele. 19
14.Millega tegeleb looduskaitse? Hoida ja kaitsta Eesti looduslikku tasakaalu. 15.Milliseid ülesandeid täidab keskkonnateenistus? Reostuse korral likvideerib reostuse ning aitab ka teistel õnnetusjuhtumitel. 16.Milliseid keskkonnalubasid väljastatakse ja kes neid annab? Mille jaoks? Veeloa taotlus, jäätmeluba, saasteluba. Väljastatakse keskkonnateabe keskuses. 17.Milliseid ülesandeid keskkonnakaitse vallas täidab kohalik omavalitsus ? Kohalik omavalitsus vastutab looduskasutuse, loodusressursside (maa, mets ja veekogud) kasutamise ja jäätmemajanduse korraldamise eest. 18.Miks on kaitse alla võetud roomajad? Mis neid ohustab? Millised roomajad on kaitse all? Kaitse all on arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kivisisalik. 19.Kuidas kaitsta roomajate elupaiku? Mitte puutuda. 20.Miks ei tohi rästikuid tappa? Sest rästikud on looduskaitse all.
2. Kas Sinu kodukandi omavalitsus kulutab piisavalt raha ühishüvedele ? Põhjenda. Minu kodukant on Vigala vald. Mina arvan, et ühte kohta hoiab elus piisavalt palju tegevusi mida on võimalik ühes kohas teha. Arvan, et meie omavalitsus ei panusta piisavalt. Kaks korda nädalas paariks tunniks käib Raplast politsei töötaja, kui kellegil tekib vajadus konsulteerida või mõni kaebus esitada. Sulgeti ka meie üks perearstikeskustest, nüüd tuleb sõita edasi-tagasi 20km kuni 40km. Mina noor inimene jõuan, aga mis saab pensjonärist või vanurist, kes üksi elab? Mitmeid aastatid tagasi lubatud valgutatud kergliiklusteed keskuste vahele ei ole meie veel näinud
2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed? Vasakpoolsed on SDE ja keskerakond ja parempoolsed on Irl ja reformierakond. Teema 13: kohalik omavalitsus 1. Nimeta kohaliku omavalitsuse üksuseid ja omavalitsusüksuste valitsusorganeid. Volikogu ja valitsus 2. Kuidas toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised (millal, kes saab valida/kandideerida, mida valitakse jne). Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Kandideerida saab vähemalt 18 aastane, kes on omavalitsuse maa-alal püsivalt elanud. 3. Nimeta omavalitsus ülesandeid.Noorsoo töö, tervishoiu asutused, ühistranspordi korraldamine,
Bs-ste sõjaline mõjukus tuli esile 18saj IIp ja Napoleoni sõdades(ligi 800 bs ohvitseri, kõige silmapaistvam M.A. Barclay de Tolly). Oluline bs roll ka Vene diplomaatilises teenistuses, kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid toetas neid, kuna olid lojaalsed. 19saj IIp nende positsioon nõrgenes, hakati impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Avalikkus ründas balti erikorda teravalt.I MS ajal saavutas saksavastasus haripunkti, kuid nad jäid kuni 1917a. isevalitsusele lojaalseks. Talurahva omavalitsus: 1802-04 talurahvaseadused-1802 kinnitas AleksanderI Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi("ggaüks.."), mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, korralikult talu majandanud talupojalt ei tohtinud talu ära võtta, võib selle lastele pärandada. Natuke piirati talupoegade müüki. 1804 kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadusse-talupojad endiselt
rõõmu ja püüavad luua sõbraliku ja mõnusa õhkkonna. . Nad ei toimi nagu politseinikud, kuigi on väga huvitatud, kuidas loodus end tunneb ja samas ei uhkusta oma teadmistega nagu kõiketeadjad. LISA 5. LOODUSLIKU MITMEKESISUSE SÄILITAMINE Suureneva loodusturismiga kaasnevad aga teatud ohud. Näiteks taimede hävimine ning metsade reostamine. Selleks saab aga omavalitsus väga palju ära teha, kehtestades erinevaid eeskirju ning kehtestades seadusi. Kohalikel omavalitsustel on bioloogilise mitmekesisuse kaitses ja säilitamises oluline roll, kuna omavalitsusel on arvukalt võimalusi keskkonnaseisundit muuta nii positiivses kui negatiivses suunas. · Pärnumaa omavalitsus viib ellu oma kohalikke strateegiaid, tegevuskavasid ja muid poliitikaid, mis kõik avaldavad mõju maakasutusele, arengule ja keskkonnale.
Sundmobilisatsioon- L-E kukkus läbi, P-E aga õnnestus. Mobiliseeritud viidi Venemaale. Tööpataljone- loodi neile punaarmeelastele, keda peeti mitte usaldusväärseteks. Seal hukkus palju mehi. Saksa okupatsioon Tervitati, kui vabastajaid. Astuti nii omakaitsesse kui ka ida- ja politseipataljonidesse. Omariiklust ei taastatud; Eesti kuulutati koos teiste riikidega kindralkomissariaadiks, mille eesotsas Litzmann. Poliitiline ja kultuuriline propaganda. Loodi väga piiratud võimuga Eesti omavalitsus, mille eesotsas H. Mäe. Eestis kehtestati terrorireziim ja loodi koonduslaagreid. Waffen SS Relva SS eliitvägi, kuhu värvati noorsugu. Eesti Leegion lubati luua eestlastel oma sõjaväeüksus. Tööteenistus- oli alternatiiviks sõjaväkke astumisel, kuid töö toimus, kas otse rindel või Saksamaal. Laskurkorpus loodi Venemaal olevatest eesti sõjaväelastest, mis päästis nad tööpataljonidest. Lahingud 1944 Punaarmee võitis Nordi (saksa üksuse) Peterburi
hävituspataljonid. Suvesõja lõpuks mõrvati 2000 tsiviilisikut. 5 dets. 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile. Eestist, Lätist, Leedust ja valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat. Eesti kindralkomissaar Karl Siegmund viis ellu Berliini poliitika. Sakslased kontrollisid maa-, linna- ja vallavalitsuse tegevust. Eesti Omavalitsus, püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, kuid jäi ainult sakslaste käepikenduseks. Peaülesandeks majanduses oli Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Eesti majandust aidati mingil määral Eesti põllumeestele määrati kohustuslikud toiduainete müüginormid. Natsionaliseeritud varasid ei tagastatud, maareform tühistati. 1943 a algas maade tagastamine. Loodi riiklikke aktsiaseltse
vägistamine. Omavalitsus. Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- ja mitmetasandiline. Ühetasandilise süsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest.Ühtlasi tähendab see,et keskvalitsuse roll on kohaliku tasandi valitsemises suurem. Mitmetasandilise süsteem puhul jaguneb suurem ehk piirkondlik omavalitsus väikemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks.Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunsmisel on väike. Ülesandeid: Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike poolt valitav esinduskogu- volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani ehk valla- või linnavalitsuse ja valib neljaks aastaks vallavanema või linnapea.
ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. ·Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. ·Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. ·Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. ·Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. ·Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes. ·Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.
0,21( 900 25,2 144,3 = 153,4 900 -25,2 153,4 = 721.4 Vastus : Anne netopalk on 721,4 . Ülesanne 7. Olgu Kaia netopalk on 480 . Kui suur on brutopalk, kui tulumaksuvaba miinimum on 144,2 , tulumaksumäär 21% ja töötuskindlustusmaksemäär on 2,8 % ? 0,21(X- 0,028- 144,2) = X - 0,028x 0,21(X 0,028x 144,2) = 480 0,972 0,21X + 0,0058X + 30,28 = 480 0,76788 = 449,72 X = 585,7 Vastus : Kaia brutopalk on 585,7 . Ülesanne 8. Kõige kõrgema keskminse palgaga omavalitsus oli eelmisel aastal Viimis, kus keskmine brutopalk ulatus 1161 kuus. Kui palju töötuskindlustusmakseid kannab omavalitsus keksmiselt ühe ametniku eest ühes kuus töötukassa arvele ? Töötuskindlustusmaksumäär 2,8 % = 0,028 0,028 1161 = 32,5 Vastus : Keskmiselt kannab omavalitsus ühes kuus ühe ametniku kohta töötukassa arvele 32,5 . Ülesanne 9. Mia ostis kirjutuslaua 312,53 eest . Kui kallis on kirjutuslaud ilma käinemaksuta ? 312,53 - 120 % = 260,4
Ka kultuurikorraldajale makstav töötasu ei ole üldjuhul konkurentsivõimeline, kuna puudub kvalifikatsiooni tõendav dokument. Selline tegevus toimub rohkem äärealadel, kus rahvaarv on vähenev. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et kandideerides kultuurikorraldajaks ning küsides konkurentsivõimelist palka, siis haridusspetsialisti poolt tuli vastuseks, et ma ei saa isegi nii palju palka. Seega sarnaselt kultuuripoliitika põhialustele, peaks kohalik omavalitsus pidama oluliseks kultuurikorraldajate kvalifikatsiooni, toetades neid vajadusel täiendkoolitustega ja tagades konkurentsivõimelist töötasu. Kui ikka kvalifitseeritud kultuurikorraldajat oma piirkonnast ei leita, siis tuleks leida sobiv kandidaat, kellel on tegutsemishindu antud valdkonnas. Üldjuhul on kogukonna inimesed nõus panustama oma elukeskkonna arengusse ja nii mõnigi teeb seda tööd sisemisest motivatsioonist ja vabatahtlikkuse korras. Samuti tuleks talle võimaldada
keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare, ! Narva ja Valga ! ülesanded struktuur tähtsam organ Maapäev, 12 kuni 1877 magistraadid, vallakohus, 1866. lisandub
Jemeljan Pugatsoviga. Nimetas end Peeter 3.-ks. Ta hukati. 1775. Kehtestati uus haldusseadus, kubermangudes ja maakondades loodi kohtu-ja politseiasutused. Venemaa kätte langesid Krimmi poolsaar ja Musta mere põhjarannik, osa Poolast, Lätist, Leedust, Valgevenest, Ukrainast. EESTI Vene võimu alla läinud Eesti jagunes: Eestimaa(Põhja-Eesti), Liivimaa(Lõuna-Eesti, Põhja- Läti) eesotsas kuberneridega. Püsima jäid rüütelkonnad, aadli omavalitsus, mõisad tagastati omanikele. Linnaelanikud olid enamasti sakslased ja eestlased. Eesti ja Läti kirkud jäid luterlikuks, Venemaal oli aga õigeusk. Kehtima jäid suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Seda seisundit nim. Balti erikorraks( Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene koosseisus) 1756. Said Liivimaa talupojad õiguse vallasvarale ja õiguse mõisnike kohtusse kaevata. Mõisakoormistele seati piirid. Kultuur: ei muutunud, tihenesid sidemed Saksamaaga.
1941. aasta suve lõpus tundsid eestlased kergendust Punaarmee taandumise ja sakslaste kui vabastajate pealetuleku pärast, kuid varsti sakslased kompromiteerisid end ise. 5. detsembril 1941. a allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mis juhtis Alfred Rosenberg. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik nimetati ümber Eesti kindralkomissariaadiks. Saksa okupatsioonivõimu kõrvale sai abistavaks institutsiooniks Eesti Omavalitsus, mille eesotsas oli Hjalmar Mäe. Püüti taotleda autonoomiat, kuid toimusid arvukad tõrked ja omavalitsus oli sakslastele ennem käepikenduseks. Nõukogude okupatsioon (19401941) Saksa okupatsioon (19411944) RIIGIKORD RIIGIKORD riigikord muudeti ilma verevalamiseta muutus verevalamiseta eestlaste jaoks;
Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. Eri- ja sobitusrühmad on tavarühmadest väiksemad, et õpetajatel oleks võimalik lastega rohkem tegeleda. Laps võetakse erilasteaeda (erirühma) nõustamiskomisjoni otsuse ning lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel. Õppimine on kooliealistel lastel kohustuslik. Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks. Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus neile õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Üldjuhul õpetatakse puuetega lapsi tavaklassis, vajadusel spetsiaalses õppeasutuses. Hariduslike erivajadustega lastele osutatakse
Ühiskonna õpetus . Ptk 6-9 6. EESTI VABARIIGI PRESIDENT 7. VALITSUS 8. KOHALIK OMAVALITSUS 9.ÕIGUSSÜSTEEM MÕISTED. president -üldmõistena mis tahes esimees või eesistuja , riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja võim on riigiti erinevad veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse jätta välja kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ
Kohalikud omavalitsused Kristel Laurits Kohalik omavalitsus ehk KOV · Kohaliku omavalitsuse piirid määrab riigi territooriumi haldusjaotus. · Eestis on 227 KOV üksust, s.h 33 linna ja 194 valda. (Tartus on 22 omavalitsusüksust) · KOV üksused on vallad ja linnad. (PS §155) · KOV teostab võimu: · demokraatlikult moodustatud esindus ja võimuorganite kaudu, · kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. KOV ülesanded · Kohalikud omavalitsused (KOV) elamu ja kommunaalmajandust,
Valitsuse roll majanduses Riigi roll ja turu puudulikkus Riigi osakaal SKP loomisel – Eestis 1/3 Riigi sektor ehk avalik sektor – keskvalitsus, omavalitsus, nende allasutused, haridus, tervishoid, korra-, riigikaitse Seadusloome Maksud Riiklik majanduspoliitika MP eesmärk – majanduskasv, inimeste elujärje parandamine Erinevad riigid – erinevad viisid Kui suurt rolli peaks valitsus mängima? Millised otsused langetada vaba turumajanduse, millised valitsuse regulatsiooni kaudu? Millistes valdkondades ei taga turg vajalike hüviste soovitavas koguses – haridus, arstiabi, korrakaitse, liiklusmärgid, teedeehitus jne.
Kohalike arvamus, et valge mees on puhas ja teda ei pea enne küpsetamist pesema, pidurdas oluliselt sisserännet muust maailmast ning võõra kultuuri juurutamist. Isegi tänapäeval võib mõnel eraldatumal saarel kohata külaelanikke nende traditsiooniliste kehakatete, mehi peenisevarjete, naisi aga kõrreseelikutega. Vanuatu on alates 1994 jaotatud kuueks provintsiks. Iga provintsi nimi tuleb tema koosseisu kuuluvate saarte esimestest tähtedest. Igal provintsil on kohalik omavalitsus, mis tegeleb muu hulgas maksude kogumisega. Omavalitsus valib endi liikmete hulgast presidendi. Provintsi president kuulub vastavalt Vanuatu põhiseadusele valimiskogu koosseisu, mis valib Vanuatu presidendi. Provintsivalitsuse juhi määrab Vanuatu peaminister pärast nõupidamist vastava omavalitsusega. Vanuatu neli peamist majandusharu on põllumajandus, turism, finantsteenused ja karjakasvatus.
Saksa okupatsioonireziim Hanna Liivat 9.d Saksa okupatsiooni algus 1941-1944 Sakslaste tervitamine Lootus omariikluse taastamisele Natsi okupatsioon Võimu korraldamine Eesti kui kindralkomissariaat Tsiviilvalitsus Eesti omavalitsus Hjalmar Mäe Repressioonide jätk Kommunistide ja nende liitlaste hukkamine/vangistamine Rahvuslaste, sõjavastaste, anglofiilide ning reegleid rikkunud inimeste kõrvaldamine. Kohalike kui ka välismaalt toodud juutide tapmine Hukkus 7800 Eesti kodanikku Majandus Halb seis majanduses Sõjajõudude suur tarbimine Tööstuskaupadega varustamine puudus Tingitud sõjalisest raskusest Saksa võimud proovisid majanduse paranemisele kaasa aidata. Aitäh kuulamast!
toimetulekupiir. 2018. aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2018. aastal 168 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
Baaside leping 1939. september, kui sõlmiti vastastikuse abistamine leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Okupeerimine võõra maa enda alla haaramine, sõjalisse valdusse võtmine Repressioon vägivald. Nt massi mõrvad, vangistamine Natsionaliseerima- riigistama Suur põgenemine- Selle käigus lahkus Eestist umbes 80 000 inimest välismaale Sinimäed- maaala, kus toimusid kõige verisemad lahingud Soomepoisid- Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid võidelda vabatahtlikena punaarmee vastu Nõukogude okup.- (1940-1941) eraettevõtted riigistati; repressioon; sõjavägi, politsei ja kohus eemaldati, katkestati välissidemed Saksa okup.- (1941-1943) Mõrvati juudid ja mustlased, toodangud läksid Saksa armee varustamiseks, repressioonid, mood. Eesti omavalitsus
kõikidele tulusaajatele kätte jääma. Astmelise tulumaksu teooria! · SOTSIAALSE VAJADUSE TEOORIA Ühiskonna rikkus tuleb maksusüsteemi kohaselt ümberjaotada selliselt , et tagada kõigile inimväärne ära elamine ning riigi ja ühiskonna harmooniline ning normaalne areng. Maksu mõiste ja eesmärgid Maksule iseloomulikud tunnused on järgmised: · riiklikud maksud on kehtestatud riigikogu maksuseadusega ning kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus, kohalike maksude seaduse alusel · maks on rahaline kohustis · maksu kogutakse selleks, et riik ja kohalik omavalitsus saaks tulu, et täita oma avalik-õiguslikke ülesandeid · maksumaksjale ei kaasne maksumaksmisega mingit otsest mõõdetavat tulu · maksukohustis tekib ainult seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel · maksukohustis kuulub täitmisele vastuvaidlematus korras Eesmärgid: · maksu peamiseks eesmärgiks on koormamisfunktsioon ehk
Riiklikud koormised- pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha-70 kopikat igalt meeshingelt,tavaliselt maksis mõisnik pearaha talupoegade eest ära. Kogukondlikud koormised- teede korrastamine,magasiaida ja kooli ehitamine ,kirikumaksud 1866-vallareform-omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt.Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil olevad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik pärisorja rendiperemehed ning kümnendik maameeste esindajatest.Täiskogu valis volikogu,kuhu võis kuuluda vastavaltelanike arule 3-24 liiget. Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem,kes valiti taluperemeeste hulgast, temal oli politseivõim kõigi talupojaseisusest isikute üle oma kogukonna
tööturueksperdi jt vahel. Riigi rahastatavad teenused · Rehabilitatsioon · Tehnilised abivahendid · Asendushooldus · Lapsehoid · Erihoolekanne KOV teenused Sotsiaalnõustamine Eluruumi Päevakeskus kohandamine Koduhooldus Sotsiaaltransport Tugiisik Hooldamine Lapsehoid Isiklik abistaja Sotsiaaleluase Toimetulekutoetus Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused vastavalt olukorrale nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud ei ole olnud efektiivsed. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese
Ellu jäi rahva noorem ja elujõulisem osa, aastasaja lõpuks oli rahvaarv üle poole miljoni, mis sai võimalikuks tänu soodsaile majandusoludele, suuremate epiteemiate puudumisele ja suhtelisele rahuajale. Balti provintsid olid Venemaale tähtsad, kuna nendest sõltus uue pealinna Peterburi julgeolek, st koondati siia arvukas väekontigent, mille ülalpidamine kuulus valitsuswe ja kohalike võimude esmaste ül hulka. Eesti-Saaremaa rüütelkonna omavalitsus kinnitati ja Liivimaa oma taastati. Baltisaksa aadli eesõiguste kinnitamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Rüütelkondade täiskogu-maapäev käis koos iga 3 aasta järel. Seal valiti omavalitsus-,kohtu- ja politseiasutuste ametimehed, arutati kubermangu asju, keskvõimude ettepanekuid jne. Kõigi Balti rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium
* Suur põgenemine. 23. 1944. a. septembris üritas Eesti taastada oma iseseisvust. Kes täitis selles ajal Eesti Vabariigi presidendi kohuseid (peaminister presidendi ülesannetes) arreteeritud K. Pätsi asemel ja kelle ta nimetas peaministriks? Jüri Uluots, nimetas peaministriks Otto Tiefi. 24. Millega lõppes 1944. a. sügisel Eesti iseseisvuse taastamise katse? Punaarmee sissetungiga ja suurte sõjakahjustustega. 25. Mida tähendab EKP, MRP, ENSV, kindralkomissariaat, Eesti Omavalitsus, natsionaliseerimine? * EKP Eesti Kommunistlik Partei * MRP - Molotov-Rippentropi pakt * ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik * Eesti Omavalitsus - Saksa okupatsiooni vägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus. * Natsionaliseerimine - riigistamine
Ülesanded 3. harjutustunniks 1. Reisinõudlus liinil on antud valemiga Q (G) = 800 80G. Kohalik omavalitsus doteerib liini ning sellest tulenevalt on piletihind 1. On teada, et summaarne keskmise reisija kaalutud reisiaeg Kt = 1h ning sõitja ajaväärtus Vt = 5 /h. Omavalitsus otsustab doteerimise lõpetada, mispeale piletihind tõuseb 4-ni. Arvuta reisi üldistatud kulu G, sõidunõudlused enne ja pärast ning tarbija hinnalisa (TR) muutus. G1 = 1+5x1=6 G2=4+5x1=9 G=3 Q1 = 800-80x6=320 Q2 = 800-80x9=80 TR = 80x3+1/2x240x3 = 240+360=600 (kuna läks halvemaks, siis see number on tegelikult miinusega) 2. Reisinõudlus liinil kahe väikelinna vahel on antud valemiga Q (G) = 1000 30G. Praegu on liinil
jaoks eralid ametiasutused: Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskollegium; Eesti- ja Liivimaa asjade kammerkontor. Aadli omavalistus Eesti-, Liivi-, kui Saarema rüütlekonnas olemas aadli omavalitsus. Kõrgeimaks organiks maapäev. Aadlimartiklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult nimekirja kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nimekirjade ülesandeks oli kaista siinsete põlisaadlike eesõigusi. Linnade omavalitsus Väiksemad linnad mõisnike võimu all. Poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad. Ülesanne Milles seisnes/mida kujutas balti erikord? Miks oli balti erikorrast huvitatud Vene keskvõim? Miks oli balti erikorrast huvitatud Balti aadel? Asehalduskord 17831796 Sõnad kuulamisteksti jaoks Balti privileegitest, Balti erikorda, Vene riigi, absolutistlike, Balti kumbermangud, kaubanduspoliirikat,
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
Usaldusühing Täisühing 11.a Karin Rüütalu Liset Takking Sandra Liivapalu Janely Kaljura Usaldusühing (UÜ) ja Täisühing (TÜ) • Äriühingud, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. • Osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik ning uue osaniku võib vastu võtta kõigi osanike nõusolekul. • Ühingute osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. • Vähemalt üks neist isikutest on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest on usaldusosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Registreerimine • Täis- või usaldusühingu registrisse kandmise riigilõiv on 12,78 eurot. • Kui registreerida notari juures, tuleb tasuda notari kulud. Asutamine võtab aega 2-3 päeva. • E-äriregistrisse registreerimine võtab
Uudissnad: Aeglema tillima, hngima Digistama digitaalselt allkirjastama Eestilane eestimaalane Hiiul kontrabass e hiidviiul Isettaja FIE Joomik inimene, kes joob palju mittealkohoolset jooki Jtla prgila Kamul kondoom, preservatiiv Koval kohalik omavalitsus Krakk tehnilise ssteemi kiline kokkuvarisemine Kuriraha kuritegelikul teel saadud raha Kuuling bowling Ktvus kttevrtus Lobinik lobit tegija Lharid ortsid, lhikesed pksid Massinnetus humanitaar-katastroof Meitla sotsiaalne vrgustik Moder moderaator Muinastama muinasjuttu rkima vi lugema Muskeldamine fitness Nha nohu ja kha Olesk lounge Ohjur mneder Omavalimised kohalike omavalitsuste valimised Peipar peibutuspart poliitikas Pikaron spagett ehk pikk makaron
Rootsi aeg 17saj.keskvalitsemisega riigivõim.kõrgeim võim-kubernerule.eestimaad tallinnast,livimad riiast Aadli omavalitsus-rüütelkond1634.riiklik kohtuvõim.madalam aste talupojad- haagikogus,sillakogus.teine ast Meeskogu-maaskogu,vabad inimesed.kubermangutasand,ülemaakohus.tugev Ikuningavõim karlix,gustavii ,tähelepanu talupoegade parandamisele,võrdõiguslik kaitse,rakendab erinevat poliitikat.skytte lõi tartus Ülikooli.1632surmaga lõppeb tugeva kuningavõimu periood.1634-kutsutakse tagasi liivimaale.Iiaadlivõimu Period-est valitsus alustab laialdast maaläänistamist,valitsevad rüütelkonnad,pärisorjuslikk riklik kinistamine 1645pxenlienna1671tatli määrusega.1672karlXI kuulutab reduktsiooni.rigimad rigile tagasi.1680- reduktsion Laiendatakse.patkul põgeneb1694-95näljahäda1696livima majandusreglement,talupojad allutati rigikohtule Kasutusele mereteed,raad-tal,narv,pärn,tart.narv-kaubalin.tsunftikorraldus,linaõiguse kadu.manufaktur puit Tal ...
Rootsi aeg 17saj.keskvalitsemisega riigivõim.kõrgeim võim-kubernerule.eestimaad tallinnast,livimad riiast Aadli omavalitsus-rüütelkond1634.riiklik kohtuvõim.madalam aste talupojad- haagikogus,sillakogus.teine ast Meeskogu-maaskogu,vabad inimesed.kubermangutasand,ülemaakohus.tugev Ikuningavõim karlix,gustavii ,tähelepanu talupoegade parandamisele,võrdõiguslik kaitse,rakendab erinevat poliitikat.skytte lõi tartus Ülikooli.1632surmaga lõppeb tugeva kuningavõimu periood.1634-kutsutakse tagasi liivimaale.Iiaadlivõimu Period-est valitsus alustab laialdast maaläänistamist,valitsevad rüütelkonnad,pärisorjuslikk riklik kinistamine 1645pxenlienna1671tatli määrusega.1672karlXI kuulutab reduktsiooni.rigimad rigile tagasi.1680- reduktsion Laiendatakse.patkul põgeneb1694-95näljahäda1696livima majandusreglement,talupojad allutati rigikohtule Kasutusele mereteed,raad-tal,narv,pärn,tart.narv-kaubalin.tsunftikorraldus,linaõiguse kadu.manufaktur puit Tal ...
Talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad- vallad. 1849/1856 -- Talurahvale antakse maad igaveseks pruukimiseks, kuid pärisõigus jääb siiski mõisnikele. Kadus kümnisemaks. Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1866 -- talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1863 – uus passikorraldus seadus, andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Milles seisnes nende seaduste tähtsus? Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 4. Millal loodi vallakohtud, kes olid vallakohtu liikmeteks, milliste küsimustega tegelesid vallakohtud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
