Isikud: August II Tugev Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahin...
maksu. Eliidi hulka kuulusid ka maavaldajate ametnikud. Linnaelanikud olid maahärrast sõltuvad, tihti ei olnud nad isegi vabad. Itaalia linnades elasid aadlikud, kellele kuulusid linna ümbritsevad maad. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriitsid. Saksa keeles tähistab nõukogu sõna Rat, millest on tulnud ka eestikeelne linnanõukogu nimetus raad. Keskaja linna iseloomustab omavalitsus. Tal on nii palju võimu, et suudab end maahärra kõrval maksma panna, tegutseda temast teinekord isegi sõltumata. Linnas oli maahärra ametnikuna, eelkõige kohtunikuna foogt. Kui linnad saavad kätte omavalitsus õiguse, enamasti järkjärgult, siis hakkab maahärra algul foogtiks nimetama kedagi linnakodanikest, seejärel valib või nimetab linn ise foogti, seejärel saavutab linn iseseisvuse finantsiliselt ja lõpuks omandab õiguse kehtestada ise linnades õiguskorda.
2. Sotsiaalne turvalisus 4 p 3. Selgita mõisted: 2 p Kuidas Eesti riik ja kohalik omavalitsus toetavad inimeste toimetulekut? Nimeta kaks toetust ja 1) rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel põhjenda nende vajalikkust. territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel
maksu. Eliidi hulka kuulusid ka maavaldajate ametnikud. Linnaelanikud olid maahärrast sõltuvad, tihti ei olnud nad isegi vabad. Itaalia linnades elasid aadlikud, kellele kuulusid linna ümbritsevad maad. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriitsid. Saksa keeles tähistab nõukogu sõna Rat, millest on tulnud ka eestikeelne linnanõukogu nimetus raad. Keskaja linna iseloomustab omavalitsus. Tal on nii palju võimu, et suudab end maahärra kõrval maksma panna, tegutseda temast teinekord isegi sõltumata. Linnas oli maahärra ametnikuna, eelkõige kohtunikuna foogt. Kui linnad saavad kätte omavalitsus õiguse, enamasti järkjärgult, siis hakkab maahärra algul foogtiks nimetama kedagi linnakodanikest, seejärel valib või nimetab linn ise foogti, seejärel saavutab linn iseseisvuse finantsiliselt ja lõpuks omandab õiguse kehtestada ise linnades õiguskorda.
Arvukad abiorganisatsioonid ja teised arengukoostöö osapooled on aastakümnete jooksul arengumaades kaevude, veetorustike ja kuivkäimlate ehitamise ning hügieenialaste teadmiste jagamise teel vee- ja sanitaartingimusi parandanud. Tänu sellele on arengumaades viimase viieteistkümne aasta jooksul paranenud 1 miljardi inimese juurdepääs puhtale veele. VEE KASUTAMINE OLMES? Joogivesi on joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi. Kohalik omavalitsus tohib piirata joogivee kasutamist, kui seda ei jätku inimeste ning ravi- ja haridusasutuste joogi- ja toiduvalmistamisvajaduse rahuldamiseks. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. Joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks on igal isikul õigus veekogu avaliku kasutamise või vee erikasutuse korras kasutada pinna-, põhja- ja merevett.
Taasloomine 1980. aastate keskpaigaks oli nõukogude süsteem jõudnud majanduslikku, poliitilisse ning ka sotsiaalsesse seega kogu ühiskonna juhtimise kriisi. Esialgu tekkisid vaid mõned märgid muutuste võimalikkusest. Aga ka pisem lootusekiir oli selles olukorras suurendusklaasi all. Rahva tegutsemise ning õiguslike ja poliitiliste kogemuste omandamise üheks kohaks sai- samuti kui esimese siseseisvuse-eelses võitluses- kohalik omavalitsus. Kõigepealt kküll omavalitsuste taasloomine. Erinevalt 1918. aastast , kui eestis juba toimis sisuliselt kohaliku omavalitsuse süsteem. Omavalitsuste ning nende liitude taasloomine toimus vastastikku seotult ning mõjudes. Üks võimalus oli toimiva tööjaotuse loomine üksikisiku ja avaliku võimu- eelkõige riigi ning kohaliku omavalitsuse- vahel ning abil. Jupp jupi haaval kogus Eesti ühiskond seda oskust nendest
Mis on väikeehitis ja ajutine ehitis? Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ehitise kasutamise aja määrab kohalik omavalitsus kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. Missugused on kasutusvaldaja õigused? Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada: - Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. - Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal Kasutusvalduse esemeteks võivad olla maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Mis on peitvara ja kellele see kuulub?
Kroonuametkonna peamiseks mureks oli kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine. Kõrgete sõjaväelastena viibisid kindralkubernerid alailma Peterburis ega olnud Baltikumi asjadest kuigivõrd huvitatud. Valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri abilisteks määratud kahe valitsusnõuniku kätte. Aadli omavalitsus teostasid rüütelkonnad, säilitades Rootsi valitsusajal kujunenud organisatsioonilise struktuuri. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. Kiriku üle püüdsid rüütelkonnad kontrolli kehtestada, nõutades endile kohad kiriku juhtorganites. 173040 koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad aadlimatriklid. Üksnes immatrikuleeritud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi
· Peideti end metsa ja soosaartele · Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel · Maamiilitsa üksused VENE AEG Poliitiline korraldus: · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaa tsaaririigi koosseisu · Halduslik jaotus jäi samaks (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) · Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) Balti erikorra põhijooned: · Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel · Säilus luteriusk · Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem · Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid · Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) · Läeti tollipiir Eesti Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele · Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, abilised olid valitsusnõunikud Balti erikorra tähendus: · Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel · Säilitas siinse maa kultuuri omapära
Eestis kui arenguriigis kerkivad uued hooned,areneb ühiskond ja majandus.Head tulevikku lootes peame hoidma oma keelt ja traditsioone.Ka rahva arvamus on tähtsal kohal, sest eelkõige nemad kujundavad meie tulevikku. Üheks riigi tunnuseks peetakse oma keele ja kultuuri omamist, iseasi kas ja kuidas suudame läänestumises seda hoida ja säilitada. Paljudes Euroopa ülikoolides õpitakse eesti keelt ja me võime selle üle uhked olla ja olemegi. Vastupidiselt, paljud meie riiki elama asunud rahvad ei suuda ega taha õppida isegi oma uue riigi keelt, ise seda häbenemata. Ka mööda linnatänavaid ja kaubamajasid jalutades kohtame noori, kellest me ei pruugi üldse aru saada. Üheltpoolt ei mõista me nende käitumist, mida võib nimetada eputamiseks, ja teiseks on raskusi aru saada nende sõnadest. Mitte et ma ei oskaks eesti keelt, vaid nende sõnavara sisaldab nii palju slängi, et praktiliselt ei leia me lausetest ühtegi korrektset sõna.Selle peale ütleks...
sõltuvustingimused, mis takistasid nende ühist väljaastumist rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid ning vastuolusid. Samas jäid vallutatud riikide kultuur samaks. Itaalias võeti võidetult ära osa maast 1/3. Mitmele poole rajati rooma asulaid- kolooniad. Rooma kolooniad olid rooma riigi sõjalised tugipunktid allaheidetud aladel. Osa võidetud linnu said munitsiipiumi staatuses- neil säilis omavalitsus ja nende elanikele anti rooma kodanike õigus. Enamik itaalia linnu ja rahvaid oli rooma liitlased. Vallutatud alad väljaspool itaaliat olid rooma provintsid. Iga provintsi valitses asehaldur, kelleks sai tavaliselt mõni endine magistraat. Nad ei saanud riigilt palka, nad pressised kohalikult rahvalt raha välja ja võtsid altkäemaksu. Muutused rooma ühiskonnas vabariigi ajal. Rooma ühiskond oli valdavalt põllumajanduslik. Enamus olid talupojad. Vallutuste tagajärjel
Eestimaa/Liivimaa kuberner 1783-1917 Eesti-, Liivi-, ja Kuramaa kindralkuberner 1783-1876 Siseministeerium 1801-1917 KEISER Impeeriumi sõjad Eesti oli vahetu tagala Napoleoni sõdade ajal ja sõja ajal oli olukord erakorraline (koormised, kaitse tugevdamine jne) Briti sõjalaevad Eesti vetes 19.saj esimesel kümnendil Püüti kohalikke talupoegi väkke värvata Baltisakslased impeeriumi teenistuses Talurahva omavalitsus Esimesed seadused Valgustusideede levik ja inimõigustele tähelepanu pööramine Talupoegade olukorrale pidid tähelepanu pöörama nii keskvalitsus kui ka kohalik aadelkond Agraarolude viletsus tõi reforme Aleksander I ajal 1804. valmis I talurahvaseadus, mis kehtestas omandiõigused ja mõõdetud koormised Pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal 1819 Liivimaal
Baltisaksa roll eestlaste ajaloos Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Sõdades tuli baltisakslaste mõjukus esile Vene armees 18. Sajandi teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. Enamik valitsejaid toetas baltisakslasi, kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga
Selle tagamiseks tuleb soodustada II ja III pensionisamba arengut. Teed, hooned ja ühistransport peavad võimaldama füüsilise puudega inimeste takistusteta liikumist. Koolis peab olema kättesaadav tervislik toit. Paljulapselistele peredele tuleb maksta lisatoetust. Tervishoiupoliitikas tuleb tõsta inimeste teadlikkust. Erakond toetab üldisema pikaajalise terviseedendamise programmi loomist. Arstiabi peab olema kvaliteetne. Hariduspoliitikas riik ja omavalitsus tagavad igale soovijale tasuta alushariduse. Toetada tuleb ka alternatiivseid võimalusi: koduõpe, erakoolid ja -lasteaiad. Põhiharidus peab olema täiesti tasuta ja kodu ligidal. Muukeelsed koolid peavad tagama hea eesti keele oskuse. Keskkonnapoliitikas pooldatakse jäätmekäitluse reegleid, mis sunnivad käituma loodussõbralikult ja jäätmeid taaskasutama. Tarbimine tuleks maksustada sõltuvalt mõjust keskkonnale. Soosida tuleb keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid.
talurahvaseadus nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Talude päriseksostmise kord ja tindimused. ---.--- 1856 ----.---- Eestimaal 1865 Saaremaal Vallaseadus 1866 Vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Passiseadus 1863 Andis talurahvalse täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Asehalduskord ( 1783 – 1796 ) 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra nime all
Põhjapoolsetes asumaades levis farmerlik põllumajandus ning lõunapoolsetes asjumaades rajati hiigelsuuri puuvilla- ja tubakaistandusi. Kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati lõunapoolsetesse kolooniatesse Aafrikast laev laeva järel neegerorje sisse vedama. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kel oli vetoõigus. Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus. Seitsmeaastase sõja käigus oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse suure sõjaväe, mis vajas majutamist ja ülalpidamist. Kolonistide kasvav jõukus tekitas soovi nende maksukoormust suurendada. Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist. Nii tuli toorainet Inglismaale müüa suhteliselt madalate hindadega, aga kolooniates toodetavaid valmiskaupu Inglismaal müüa ei tohtinud.
Kolonistide ülemkihi moodustasid: · Laevaomanikud · Suurkaupmehed · Juristid · Plantaatorid e. Istanduseomanikud Kolonistide keskkihi moodustasid: · Farmerid · Poodnikud · Käsitöölised · Arstid · Pastorid · Õpetajad Kolonistide alamkihi moodustasid: · Lihttöölised · Meremehed Valitsus ei sekkunud kolooniate siseasjadesse, kuningavõimu esindas kuberner, kel oli vetoõigus. Igal kogul oli seadudandlik seaduskogu ja omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika takistas h majanduslikku edenemist. See viis vaenusuhteni. Iseseisvusdeklaratsioon-4.juunil 1776 Philadelphias võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon. Kuulutati välja 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Iseseisvussõda: · Kelle vahel: Inglismaa ja Ameerika vahel · Inglaste plussid: Inglismaa oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega.
(4p) II rahvaasemikkude koosolek leiab, et Venemaa väljakannatamatu ja meeleäraheitlikku seisukorda ainult selle läbi parandada võib, et praegune vägivallavalitsus revolutsioonilise rahva poolt kukutatud saab. Meie, saadikud, kutsume, praegusel revolutsioonilisel silmapilgul kõiki kaaskodanikke linnas ja maal üles vägivallavalitsuse vastu kõikide abinõudega võitlema. Võitlemise abinõudest tuleb iseäranis järgmisi nimetada: 1.revolutsiooniline omavalitsus tuleb niihästi linnas kui ka maal viibimata sisse seada. Üksikud revolutsioonilised omavalitsused astuvad ülemaalisse ühendusse. 2. Praeguse valitsuse asutusi ja asemikke tuleb tingimata boikoteerida ja kõiki asju uute sellekohaste omavalitsusasutuste läbi ajada./---/ Millise aasta novembrikuus see otsus vastu võeti? 1905. aasta novembris Millise hinnangu annab Venemaa olukorrale koosolek? Venemaa olukorda peetakse väljakannatamatuks ja meeleheitlikuks.
Regionaalvõim Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust maakonnas Kohalik tasand Linn Volikogu Linna/valla valitsus Vald omavalitsus Linnaosa halduskogu Linnaosavalitsus Reginaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut. Ebaühtluse põhjus peitub linnastumises ning nüüdisaegse majanduse olemasolus või selle puudumises. Regionaalpoliitika peab vähendama ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust. Olenevalt riigi administratiivsest ülesehitusest on hariduse, sotsiaalküsimuste ja transpordi korraldamine kas peamiselt
Kui isik jäi teadmata kadunuks katastroofi või õnnetuse tagajärjel, tunnistatakse ta surnuks 6 kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada , kui tema elusolemise kohta andmed puuduvad, 2 aastat peale sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemist. 3. Avalik õiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud avalikes huvides. Riik, kohalik omavalitsus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 4. Eraõiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud isikutele suunatud era ja avaliku huvi rahuldamiseks. Asutatakse juriidilise isiku vastava liigi kohta käiva seaduse aluel. Täisühing; usaldusühing; osaühing; aktsiaselts; ühistu; sihtasutus ja mittetulundusühing. 5
lubatud, et seda ei tule. · Eesti asutused likvideeriti, Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaaride Nõukogu (valitsus). Asendati kommunistidega. EKP ainuke lubatud poliitiline erakond. · 1941 14. Juuni massiküüditamine, välja üle 10000 inimese asumisele ja vangilaagritesse. · Ühiskonna elu range kontroll, natsionaliseerimine. · Metsavennad, Vene-Saksa sõda. · Saksa ajal moodustati Eestist kindralkomissariaat. Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe. Juutide ja mustlaste tapmine. · 1944 Punaarmee tagasi. Suur põgenemine 80000 inimest. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee iseseisvuse taastamise katse uus valitsus - Uluots. · Ränk kannatus, purustused, 200 000 inimest kadunud/surnud. EESTI NSV, 1944-... · Nikolai Karotamm eestimeelne, natuek arvestas Moskvaga. Süüdistati natsionalismis ja failides. 1950 vabastati ametist.
õigusi ja kohustusi. On inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Mittekodanik- riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Topeltkodakondsusega isik- tähendab, et isikul on kaks kodakondsust. Seda luba- vad näiteks USA ja Venemaa. Eesti sellist topeltkodakondsust ei tunnista. Teabenõue- inimese kirjalik informatsioonipäring riigi- või omavalitsus asutuselt, millele vastav asutus on kohustatud vastama seadusega määratud aja jooksul. Ärisaladus- on ärisisene teave, mille avalikustamine võib ohustada tema konkurent- sivõimet. Riigisaladus- riigi andmed, mille avalikustamine on keelatud. Näiteks kuuluvad rii- gisaladuste hulka andmed, mis puudutavad riigi sõjalist potensiaali, vägede paikne- mist ja relvastust, samuti ka riigireservi ning raha ja väärtpaberite emissiooni.
25. latiinid itaalikute haru, elasid Latiumi maakonnas 26. liitlane - munitsiipiumid olid kohe ka liitlased. Enamik Itaalia linnu ja rahvaid. 27. magistraat (vabariik) valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. 28. Marius väepealik sõjareform, sõjavägi muutus palgaliseks, värbati proletaare 29. Milano edikt legaliseeriti ristiusk 30. Munitsiipium linnad, mis liideti Rooma riigiga (säilis omavalitsus, Rooma kodaniku õigused) 31. nobiliteet kitsas ring patriitside ja plebeidide perekonde. Osalesid riigi valitsemises 32. Octavianus - Augustus (aunimi) 33. Patroon rikas ja mõjukas kodanik, kelle kaitse alla hakkas klient 34. Pompeius oli kuulus vallutustega Väike-Aasias ja Süürias. Pompeiuse ja Caesari vahel tekkis kodusõda, kus Kreekas toimunud lahingus purustati Pompeiuse väed. Tema senised toetajad tapsid ta. 35. populus Romanus 36
FIE olemise eeliseks on see, et saab ise olla peremees. FIE ks olemise miinuseks on minu arvates see, et kõige eest tuleb ise vastutada, kõik ettevõttega seotud kohustused ja võlad on FIE enda vastutusel. Samuti on miinuseks ka see, et FIE raha saamise võimalused on piiratud tema enda säästude ja laenuvõimalustega. Täisühing on aga piiramatu vastutusega äriühing, mille osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, aga mitte riik või omavalitsus. Täisühingul peab olema vähemalt kaks osanikku, kes vara eest vastutavad ühingu kohustuste eest oma varaga. Täisühingu üheks eeliseks on kindlasti see, et mitmest osanikust tuleneb suurem potentsiaal, rohkem finantseerimisvõimalusi ja seda on kerge moodustada. Puudused on, et osanikel on piiramatu vastutus, kõik ettevõtlusega seotud võlad ja kohustused on võrdselt osanike isiklikul vastutusel. Mitte nagu FIE l, kes on kõige eest ise vastutav. Kuna täisühingus on mitmeid
õiguste ja heaolu tagamiseks. Lastekaitsetöö kohalikus omavalitsuses hõlmab laste ja perede informeerimist, erivajadustega laste ja perede andmekogu pidamist, laste õiguste ja huvide esindamist, asendushoolduse korraldamist ja järelvalvet selle üle, lastele ja peredele teenuste korraldamist, koostööd ametiasutustega, organisatsioonidega, lastehoolekande ennetavate tegevuste korraldamist ja planeerimist ning statistikat ja aruandlust. Lastekaitsetöö teostamiseks võtab omavalitsus tööle lastekaitsetöötajad või sotsiaaltöötajad. Konkreetse lastekaitsetöötaja kohustused sõltuvad omavalitsusest. Väiksemates omavalitsustes (laste koguarvuga kuni 1000) on palgal üks lastekaitsetöötaja, kellel tuleb täita kõiki eelpool loetletud funktsioone. Suuremates omavalitsustes võib olla mitu lastekaitsetöötajat ja neil võivad olla erinevad ülesanded. Näiteks üks tegeleb klientidega
Üliriigid Üliriikideks nimetati külma sõja ajal Ameerika Ühendriike ja NSV Liitu. Mõlemad olid suuremad kui Euroopa senised suurriigid, veelgi võimsamalt olid nad maailma teistest riikidest üle sõjaliselt. See asjaolu andiski põhjust neid üliriikideks nimetada. USA ja NSV Liit olid vastandliku ühiskonnakorraldusega riigid. Esimest iseloomustasid demokraatia, laiaulatuslik omavalitsus ja turumajandus. Teist aga demokraatia täielik puudumine, range tsentralism ja plaanimajandus. NSV LIIDU TUGEVNENUD POSITSIOON MAAILMAPOLIITIKAS. Vaatamata tohututele inim-ja materiaalsetele kaotustele Teise maailmasõja ajal tugevdas võit hitlerliku Saksamaa üle NSV Liidu positsioone maailmas. Vaieldamatu oli tema sõjaline võimsus. 1945. a. oli Nõukogude armee ridades 11,4 miljonit võitlejat. 1948. a. jäi peale
1. pakkujaid ja ostjaid on nii palju, et ükski ei saa ainsana hinda määrata. 2. Pakkujatel jka ostjatel on tegelikust turuhinnast täielikult ülevaade 3. müüjatel ja ostjatel on võimalus turule tulla ja sealt lahkuda omal valikul 4. pakutav kaup on oma sortimendi ja kvaliteedi poolest ühelaadne. Konkurentsi puudusel on tegemist monipoliga. MAKSUD jagunevad otsesteks (tulud) ja kaudseteks (tarbimine). Füüsiline isik (üksikisik) ja juriidiline isik (firma). Riik ja kohalik omavalitsus. 1. käibemaks 20%. kõikidel kaupadel teenustel 2. tulumaks 21%. maksavad kõik tulusaajad. Tulud tuleb deklareerida 3.kuu lõpus maksuametis. Jaguneb maksumääradeks 1. proportsionaalne kindel % tuludest 2. progresseeruv mida suurem palk, seda suurem maks. Propageerivad sotsid ja keskid. ASTMELINE 3. regresseeruv mida suurem palk seda vähem maksad 4. töötuskindlustus 1,4% töötasust
maakonda e kreisi Valitsemine Riigimaid haldas kuninglik Maapäev Riigimõisasid valitsesid asehaldur, Saaremaa rüütelkond, foogtid, aadlil rohkem aadli esindus, reduktsioon maad, aadli omavalitsus, Eestimaa rüütelkond, maapäev Kohtupidamine Talupoegade üle vakusekohus Mõisnik mõistab kohut Foogt mõistab kohut, talupoja üle, riigimaadel haagikohtunik staarostid maakonnas
Holokaust Vanakreeka keeles Holo - täiesti Kaustos - põlenud Hitler süüdistab Saksamaa probleemides kommuniste ja juute ning kavatseb nad kõrvaldada Termin, mida kasutatakse 1933 45 Saksamaal poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks Hukkunuid 4,3 miljonit 6,2 miljonit Juutide ajalugu Esmakordselt mainitud 3. aastatuhande lõpul eKr Elanud Euroopas juba iidsetest aegadest Keskajal süüdistati juute Jeesuse tapmises Vägivaldsed tagakiusamised Esimene teadaolev juut Eestis elas 1933. aastal Tallinnas Kristalliöö 10. november 1938 Juudi soost saksa pagulane mõrvas Pariisis Saksa diplomaadi Ette valmistanud Gobells ja Reinhard Henydrych Gobells: "Juutide vastu on kõik lubatud" Sihikule võeti juutide omand eramud, kauplused ja sünagoogid Ligi 100 juuti tapeti Tagajärg määrus, millega purustuste eest trahviti juute + koristustöö maksud Üheks pööraseks tagajärjeks oli määrus, millega purustuste eest trahviti juudi elani...
Demokraatia võlu ja valu Demokraatial on oma vigu ja häid külgi. Igal riigil on oma kord, üks võimalikest variantidest on demokraatia, mis sai alguse Vana-Kreekast. Demokraatial on muidugi veel väiksemaid vorme. Demokraatia vormid on : polüarhia ehk tänane demokraatia, otsene ehk vahetu demokraatia ja esindus ehk kaudne demokraatia. Eesti on kaudse demokraatiaga riik see tähendab , et rahvas saab valida oma esindajad nt. riigikogu, omavalitsus ja nii edasi. Esindus demokraatia suurimaks probleemiks saab nimetada täieliku läbipaistvuse puudumist , mille tõttu hakkab võim kaugenema rahvast. Esindus demokraatia põhimõtete järgi peab riiki juhtima rahvaesindus, ning esindus kogu valitakse perioodiliselt kodanike poolt. Võim on juba vanemast ajast rikastele. Sellest tuleneb ka probleem: ''Kuidas on saadik ja valija omavahel seotud?'' . Diskreetse delegaadi teooria järgi peab saadik ametialal iseseisvalt ...
vastuvõtta 5 päeva käsu: ev kuulutati käimasolevas sõjas erapooletuks, lootuses, et sasksa väed ei tungi eestisse, moodustati ajutine valitsus, mille esimees K. Päts, aseesimees ja J, Vilus ja välisminister J.Poska 4.5Saksa okupatsioon ja okupatsioonide võimust- 25.02 okupeerisid saksa väed tallina ja märtsi alguseks kogu eesti. Algas üle 8 kuu kestnud saksa okupatsioon, saksamaa ei tunnustanud eesti vabariiki, okupatsioonivõim- moodustati eesti omavalitsus, et ellu viia sakslaste korraldusi, selle eesotsa määrati Hjalmar Mäe. Keelustati poliitiline tegevus, kõiki eluvaldkondi kontrolliti. Eestist tehti kindral komissariaat mida valitsesid sakslased 4.6Eesti vabadussõja põhjused,algus, murrang sõjas, Landeswehri sõda, saavutatud murrang võidu sisemised ja poliitilised põhjused algas 28.11. 1918 sisemised-vabatahtlike üksusele loomine, motivatsiooni suurendas lubatud maareformi, soommusrongide olemasolu, J
Tavakasutaja ei tea, milliseid etappe nende kasutatav materjal läbib enne, kui temani jõuab. Kui selles ahelas ümberkorraldused toimuvad on see lugeja jaoks märkamatu. Lugeja märkab pigem neid muudatusi, mis seonduvad teenindusega, teda ümbritseva keskkonnaga raamatukogus, materjalide arvukuse, kvaliteedi kahanemise/kasvamise ja muu sellisega, mis silmaga nähtav või käega katsutav. Rahvaraamatukogude põhilised rahastajad on riik ning kohalik omavalitsus. Loomulikult ka annetused ning projektid. Hetkel oleneb komplekteerimise summa suurus omavalitsuse otsusest, mitu eurot ta elaniku kohta raha raamatukogule eraldab. Tsiteerides Rein Langi: „Kas avalikku raha ehk eesti maksumaksja raha kasutamine bestsellerite autorite toetamiseks on kõige mõistlikum käitumine?“1 Mari – Liisa Parder kirjutab oma artiklis selliselt, et kui rahvaraamatukogudes hakatakse tasulist laenutust rakendama viiks see meid kohe järgmise probleemi juurde
• Saksamaa üliedukas • NSVL viib läbi mobilisatsiooni- 10 000 eestlast NSVLi koosseisu • 1/3 vene vägedes eestlasi, 2/3 saksa vägedes • Spekulatsioon-paljud linlased suundusid maale • Raske olukord tööstuskaupade varustamisega • Eestis ei kujunenud aktiivset vastupanuliikumist • Rahvuslikel jõududel puudus valikuvõimalus POLIITIKA • Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat • Eesti omavalitsus, koosnes eestlastest, eesotsas Hjalmar Mäe • Massilised kohtuvälised repressioonid, algasid 1940 • Erilist tähelepanu pöörati natsismi ideoloogia levitamisele • Suruti peale rassiteooriat MAJANDUS • Eesti majanduse ül: 1) Saksa söjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikekonna varustamine 2) Eesti tarviduste rahuldamine • Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ) ül: sõjas kannatada saanud perekondade eest hoolitsemine
Suurbritannia, Jaapan (liitus hiljem) Ajend – Ungari herts-hertsogi tapmine 28. juuni 1914 Sarajevos. Eesti ja eestlased I Maailmasõjas Eestlaste jaoks oli I Maailmasõja lõpp positiivne, sest sõda viis Venemaa kodusõjani ning tänu sellele sai Eesti lõpuks iseseisvaks. Sõja puhkedes hakati represseerima kohalike baltisakslasi, paljud saadeti välja, saksakeelsed ajalehed hävitati. Sakslased oli survestatud ning nad hakkasid otsima koostööd eestlastega. Sooviti luua Saksa-Eesti ühine omavalitsus, mis ebaõnnestus. Rahvuslikus liikumises toimus elavnemine. Tallinnas ja Tartus asutati sõjatööstus komiteed, mille kohustuseks oli sõjaliste tellimuste täitmine. See pani aluse eestlaste varandustele. Jaan Tõnissoni eestvedamisel loodi Põhja-Balti komitee, selle ümber koondati palju rahvusliku liikumise tegelasi. 30% talunikest ning ligi pooled mõisatöölistest mobiliseeriti, mis tõi kaasa põllumajandustoodangu languse. Talunikelt rekvereeriti hobused ja kariloomad.
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
DEMOKRAATIA Demokraatia tunnused: (rahva valitsemine) 1. kõik pääsevad poliitika juurde 2. avalikkus on kaasatud otsustamisele 3. otsused lähtuvad avalikest huvidest • Otsene (vahetu) demokraatia – rahvahääletus (referendum), valitakse otse, rahvas saab ainult poolt või vastu hääletada. • Esindus (vahendatud) demokraatia – rahvas ise ei osale otsustamises, mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. • Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormistamisel. (Skandinaavias-tugev omavalitsus; USA-kohalik kodanikualgatus) • Elitaardemokraatia – võim eliidi käes, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inim...
1. Bostoni turuosa-turukasvu maatrix tooteportfelli „tähed“ iseloomustab: o Suur turuosa kiiresti kasvaval turul. Tähed on turuliidrid kiiresti kasvaval turul. Nad võivad endale lubada erinevaid strateegiaid. Riskiks on senisest edust tingitud liigne uljus või teiselt poolt - liigne mugavus. Rahalehmad on turuliidrid aeglase kasvuga turul. Need ettevõtted enam selle toote arendamiseks sellel turul ei investeeri. Tuleb kas välja töötada uus toode, millele nõudlus kasvab või minna sellisele turule, kus kasv on veel kiire. Küsimärgid on väikesed ettevõtted kiiresti kasvaval turul. Nende tulevik sõltub sellest, kuidas käituvad Tähed. Kui tähed jätkavad investeerimist turuosa kasvatamisse, ei ole väikestel võimalik turu kasvust osa saada. Kui aga Tähed on jäänud mugavaks, avaneb väikestel võimalus turu kasvu arvel kasvada. Koerad on väikesed ettevõtted aeglaselt kasvaval turul. Tõenäoliselt haaravad Rahalehmad pea...
c) Kultuurielus toimusid samuti suured muutused, nagu ka majanduses. Eesti keele riigikeeleks saamisega viidi õppimine üle eesti keelseks. Riigi ja omavalitsuste koostööl loodi palju kutsekoole. Algkool oli tasuta ja kohustuslik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline. 1930. aastate lõpul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja üle 500 rahvamaja. 1941 1944. Saksa okupatsioon a) Saksa okupatsiooni ajal puudus eestlastel igasugune kaasarääkimisõigus, kuigi tegutses Eesti Omavalitsus. Otsuseid langetasid kindralkomissar ja sõjalised võimud. b) Saksa okupatsiooni ajal kasutas Saksamaa sõjategevuse ja okupatsiooni kulude katteks kasutada okupeeritud riigi resursse ja tööjõudu. Põllumajandus pidi toitma Saksa sõdureid. Tööstusalal erilisi muudatusi ei tehtud. Aga sakslased riisusid ettevõtetest ja tööstustest suurema osa kasumist endale. Sakslased pöördusid Eesti põlevkivi tööstuse poole.
III TASAND Kui kohalik võim on aruandev (Maakogu Eestis praegu ei ole) see on suur autonoomia kohalikul tasandil. IV TASAND (Vallakogu valik) vallavolikogu annab määrusi välja. V TASAND Iseseisev eelarve. VI TASAND Pädevuse piiritlemine selgelt, valdkonniti nagu autonoomse tüübi korral. Eesti kohalike omavalitsuste reform toimus ideoloogilises kontekstis. USA süsteem on üks liberaalse- maid kohalik omavalitsus ei moodustata ainult territoriaalsetel alustel vaid valdkondade alusel. Erinevate teenuste teeninduspiirkonnad on erineva mahuga. Nt kõrgharidust ei saa anda maakonna alla nõutav kõrge professionaalsus. USA-s on osariikide ülikoolid. Euroopas reguleeritakse autonoomsuse suurendamise ja laiendamisega. Algus Napoleonist tsiviil- ühiskonnas lõi administratiivselt juhtiva süsteemi. AUTONOOMSUSE POOLT: 1) igaühel peab olema võimalus korraldada oma elu ise.
See saab edaspidi toimuda vaid pärast planeeringu kooskõlastamist. Planeeringu avaliku väljapaneku käigus on kõigil planeeringuala elanikel ja teistel piirkonnas kinnisvara omavatel isikutel õigus planeerimisettepanekuga tutvuda ning esitada ettepanekuid või vastuväiteid planeeringu kohta. Kui avaliku väljapaneku käigus on planeeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, peab kohalik omavalitsus korraldama planeeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui märkusi ei laeku, pole uue seaduse järgi vajalik enam ka avalikku arutelu korraldada. Kui pärast avalikku väljapanekut viiakse sisse suuremaid parandusi ja täiendusi, peab toimuma uus avalik väljapanek. Seadus tagab, et avalikustatud planeering ja kehtestatav planeering peavad olema oma põhilahenduselt identsed. Planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjalikud
suunamiseks sobivaks tunnistamine. See saab edaspidi toimuda vaid pärast planeeringu kooskõlastamist. Planeeringu avaliku väljapaneku käigus on kõigil planeeringuala elanikel ja teistel piirkonnas kinnisvara omavatel isikutel õigus planeerimisettepanekuga tutvuda ning esitada ettepanekuid või vastuväiteid planeeringu kohta. Kui avaliku väljapaneku käigus on planeeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, peab kohalik omavalitsus korraldama planeeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui märkusi ei laeku, pole uue seaduse järgi vajalik enam ka avalikku arutelu korraldada. Kui pärast avalikku väljapanekut viiakse sisse suuremaid parandusi ja täiendusi, peab toimuma uus avalik väljapanek. Seadus tagab, et avalikustatud planeering ja kehtestatav planeering peavad olema oma põhilahenduselt identsed. Planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud
õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega. Ühelt poolt on see õiguskantsleri aruanne parlamendile oma põhiülesannete täitmise kohta eelneva 12 kuu jooksul. Teiselt poolt võimaldab ülevaate esitamine õiguskantsleril juhtida Riigikogu tähelepanu põhiseaduse rakendamisel ilmnenud kitsaskohtadele ja õigusprobleemidele, millega ta on kokku puutunud. Kohalik omavalitsus Omavalitsused Linnavalitsused | Vallavalitsused | Omavalitsusliidud | Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse territooriumil. Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks
Avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks saamine on kindlasti privileeg, sellega kaasneb suurem iseseisvus ning võimalus olla omanikuks. KOKKUVÕTE Referaadis Juriidiline isik kirjeldan üksikasjalikult nii eraõigusliku kui ka avalik-õigusliku juriidilise isiku jagunemist, nende asutamist ja toon näiteid tuntumatest juriidilistest isikutest Eestis. Avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest on meile kõigile tuntud ja tuntav Eesti riik ning kohalik omavalitsus, samuti näiteks kõigile avatud Rahvusraamatukogu, kõigile kättesaadav Eesti Televisioon ning meie kommertspankasid kontrolliv Eesti Pank. Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad tuluteenivateks aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu, täisühing ning mitte tulutoovateks, neil lihtsalt puuduvad omanikud kellele saaks kasumit jaotada sihtasutus ja mittetulundusühing, viimased on loodud kodanike algatusel oma elu lihtsustamiseks. Sihtasutusteks tuntumad on eelkõige haiglad
XXX Õiguse alused JURIIDILINE ISIK Referaat Õppejõud: XXX XXX 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.JURIIDILISE ISIKU DEFINITSIOON JA JAGUNEMINE........................................................4 2.ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK...........................................................................................5 2.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine.................................................................................6 2.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine...............................................................................8 3.AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK...................................................................................9 ...
seisukoht · Redutseeritud mõisate 1694.a saadeti laiali Liivi- ja endised omanikud pidid Saaremaa rüütelkondade maanõunike maksma riigile renti, seega kolleegiumid ning rüütelkonna nende tulud vähenesid. maapäevad allutati kindralkuberneri · Talupoegi ei saanud kontrollile. Aadli omavalitsus ülemäära ekspluateerida Saaremaal ja Liivimaal sellega · Pärusaadel viidi tagasi praktiliselt kadus. Eestimaa aadli lääniõigusele omavalitsust rootsi võim ei puudutanud. 2) Kujunes välja aadli opositsioon
2) teedevõrgu arengukava - riigimaanteede võrgu arengukava, riigimaanteede paigutuse määramine. 3) maakonnaplaneering - maakonna territooriumi või või selle osa kohta, põhiliste maanteede paigutuse määramine, kehtestab maavanem. 4) üldplaneering - valla või linna territooriumi kohta. Põhiliste maanteede asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, kehtestab kohalik omavalitsus. Lahendada tuleb: maanteede trasseering, ristete asukohad, sildade asukohad, liikluse kahjuliku mõju vähendavad meetmed. 5) detailplaneering - valla või linna territooriumi väiksema osa kohta. Lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Teede ja tänavate maa-alad ning liikluskorralduse põhimõtted. Kehtestab kohalik omavalitsus. Planeeritava ala jaotumine kindla otstarbega maa-aladeks, teemaa piirid, ristmike lahendused, sildade põhiparameetrid. 11
jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. Prügilas tuleb pärast sulgemist järelhooldust teha umbes 20 - 30 aastat: puhastada nõrgvett, koguda ja käidelda prügilagaasi, jälgida ladestusala vajumist kuni prügilademe stabiliseerumiseni. Järelhooldust on vaja teha ka teistes jäätmekäitluskohtades, nt. kompostimisplatsidel, laadimisjaamades ja mujal. Jäätmehooldust korraldab oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus, kes tunneb ja oskab arvestada kohalikke olusid. Omavalitsuse korraldada on ka olmejäätmevedu. Omavalitsus kehtestab reeglid, kuidas jäätmevedu korraldada, millistele jäätmeliikidele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, määrab veopiirkonnad, vedamise sageduse jne. Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist.Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted säästev
juriidiline isik. Teisiti on lugu avalik-õiguslike juriidiliste isikutega. Paragrahvi 9 lg 2 välistab põhiõiguste kaitse laienemise avalik- õiguslikele juriidilistele isikutele. Neil avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel, kes vajavad põhiseaduslikku kaitset riigi eest, on põhiseaduslikud autonoomiagarantiid (§ 38 lg 2, §-d 111 ja 112, § 154 lg 1). Küllap sellele tuginedes on RKHK rõhutanud nt: „Nimelt ei ole kohalik omavalitsus põhiseaduse mõttes „igaüks” ja talle ei laiene suhetes riigiga põhiseaduse § 15. […] Kohtukaebeõigus on tuletatav kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusest ja kohtukaebeõigus on enesekorraldusõiguse teostamiseks vajalik siis, kui enesekorraldusõiguse tagamiseks puudub muu tõhus menetlus.” (RKHKm 23.11.2010, 3-3-1-43-10, p 22.) Erandina on soovitatav tõlgendada kirjutamata
Tsiviilasjade lahendamisega tegeleb maakohus. Haldusasjade lahendamisega tegeleb halduskohus. Kui inimene leiab, et avalik-õiguslik isik (nt riik või omavalitsus) on mõne haldusakti või toiminguga rikkunud tema õigusi või piiranud tema vabadusi, võib ta oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole. Halduskohtus on menetlusosalisteks: pooled (kaebaja ja vastutaja), kolmas isik ja kaasatud haldusorgan. Halduskohus lahendab vaidlusi, mille üks pool on riik või omavalitsus (või ametnik), kes on oma avalik-õiguslikke ülesandeid täites rikkunud inimese (või juriidilise isiku) õigusi. Omandireformi ja maareformiga seotud vaidlused, avalik teenistus, maksuhaldus, kodakondsus- ja migratsiooniküsimused, samuti riigihanked, riigivara, ehitus ja planeerimine, riigivastutus. Menetlust halduskohtus reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Haldusakt, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on asutuse, ametniku või muu
see paikneb määramatuse, riski, ebamäärasuse või mitmemõõtmelisuse alal? Põhjenda oma vastust. 5. Millisesse otsustusmudelisse antud otsus kuulub? Põhjenda. 6. Milline on N. haigla kultuuritüüp (tüübid)? Põhjenda oma vastust. Vastused: 1. Antud situatsiooni huvigruppideks võiksid olla: konkurendid – teised piirkonna haiglad; kliendid ise – kõik piirkonna patsiendid, nii jõukamad kui ka vaesemad; liitlased – omavalitsus, arstide liit, ravimifirmad; muud regulaatorid – rühmitused ja muud organisatsioonid, kes mõjutavad konkreetset organisatsiooni. Kõige olulisemateks mõjutajateks on kindlasti kliendid/inimesed/patsiendid ise, kelle parema teenindamise huvides tahetakse muuta siiani toimivat süsteemi - luua uus haiglate kett/võrgustik olemasolevate kliinikute asemele. Kui ei oleks sellist vaesemat kontingenti inimesi, kelle huve
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
