Tänapäeva Eesti hea ja halb 1991. aasta augustikuul sai Eestist peale 50.aastat Nõukogude liidu osana olemist vabariik. Paljugi on muutunud, sellest hilissuve päevast. Eesti on kasvanud ja arenenud jõudsalt, kuid siiski on olemas ka mitmeid probleeme, mis rahvale muret teevad. Ühtedeks suurimateks probleemideks on poliitika ja majandus. Nimelt on päevakohaseks teemaks erakondade omavahelised ja sisesed suhted. Kohtu alla on sattunud mitmed poliitikud nii maksupettuste, altkäemaksu ja ka riigi reetmise ehk salastatud info lekitamise pärast. Tuntumaks skandaaliks on osutunud Reformierakonna rahastamisskandaal, kus poliitikud tegid salapäraselt suurte summade kaupa erakonnale annetusi. Eelnevalt nimetatud juhtumi pärast on Eesti rahvas küllaltki umbusklik ning ebakindel oma valikus varsti toimuval kohalikel valimistel.
maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele sügavusele Ökoloogia alajaotused Ökofüsioloogiaeluprotsesside olenevus keskkonnast Autökoloogiaisendi suhted keskkonnaga Demökoloogia populatsioonisisesed seosed ja muutused Sünökoloogia kooslustes olevad seosed GlobaalökoloogiaMaa elustiku omavahelised seosed, aine ja energiaringed Rakendusökoloogia kuidas ökoloogilisi teadmisi rakendada ja kuidas kaitsta loodust Ökoloogia Abiootilised Biootilised Antropogeensed eluta elus inimmõju Keskkondkõik see, mis organismi ümbritseb Päikesevalgus Sümbioos Keskkonna Temperatuur (mutualism) saastatus Sademed Kommensalism Metsade hävitamine
Vallutusjärgsel ajal oli vasallkonna koosseis ilmselt väga kirju. Lääni võis saada iga lojaalne isik, pidi olema ka jõukas ja võitlusvõimeline. Et oma huve lääniisanda vastu kaitsta, moodustasid vasallid rüütelkonnad. Vasallid esindasid aadelkonda suhetes maaisandaga ja osalesid maaisanda kõrval nt valitsemisel . Maaisand ja talupoeg. 13-14 saj oli mõis eriline nähtus. Esimesed mõisad hakkasid tekkima 16. saj. Kujunes välja mõisatevõrk. 3.Keskaegse Liivimaa omavahelised suhted. Maapäev. -eestlased korraldasid pidevalt vastuhakke võõrvõimude vastu, sest õigused vähenesid. Ordu ja taani vahel olid tülid. Liivi ordu ja liivimaa piiskopi vahel, liivi ordu tahtis piiskoppe oma võimu alla. Alates 1420ndatest hakati pidama maapäevi. Neid peeti kokkulepete sõlmimiseks, maksude kehtesttamiseks, privileegide kandmine. Seal osalesid kõikide seisuste esindajad, Riia peapiiskop ja ordumeister. 4.Jüriöö ülestõus, põhjused ja tagajärjed. -1343-1345
Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele ja kohtuvõim kohtutele. VERTIKAALNE LAHUSUS- tähendab, et üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded. PERSONAALNE LAHUSUS- üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 ÕIGUSRIIK JA PÕHISEADUSLIK VALITSEMINE ÕIGUSRIIK- seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. ÕIGUSRIIGI TUNNUSED- Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest
· hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugust päritolu ülemkiht · tihenesid sidemed välismaailmaga · 776.a eKr hakati pärimuse järgi iga nelja aasta järel korraldama usu-ja spordipidustusi ehk olümpiamänge · sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel · hakkas kujunema linnriiklik korraldus · linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud Klassikaline period u 500-338 aastat eKr o Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 eKr : VI sajandi teasel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 490.a eKr sai Pärsia kuningas Dareios Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahingus purustasid Kreeka linnriigid Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased
...........................................................................19 15. JUHISTIKU PAIGALDUSVIISID...................................................................................................................... 20 2 1. ELEKTRISKEEMIDEST Elektriskeem- joonis, millel on tingmärkidega näidatud elektriseadmes sisalduvad elemendid ja nende omavahelised ühendused. Aseskeem- lihtsatest elementidest koosnev skeem, mis näitlikult esitab tegelikus süsteemis toimuvaid protsesse. Elektriskeem Aseskeem R1 C R2 R R3 R4
....................................................................................... 6 3. Muusika ja tantsud................................................................................................. 7 3.1. Muusika............................................................................................................... 7 3.2. Tantsud................................................................................................................ 7 4.Stiljagi ja Nõukogude Liidu rahva omavahelised suhted..........................................9 5.Släng..................................................................................................................... 10 KOKKUVÕTE.............................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 12 SISSEJUHATUS
Küll on ta neid lihtsalt aluseks võtnud. Kõiki tegelasi on autor kujutanud väga elutruult. Seejuures muutub romaani peamiste karakterite arengukäik järjest keerukamaks. Ilmneb, et kõigil peategelastel on oma tõde. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist selgub, et Tammsaare on Andrese ja Pearu vahelist võitlust kujutanud inimeste üksteisevaheliseks võitluseks.
HOMEIN kuulutas Iraani islamivabariigiks, islamirevolutsioon. FRIEDMAN monetarist, konservatiive maj. pol teoreetik. I kaupade ja teenuste käive kujuneb nõudlusest. II tuleb alandada maksukoormust III tuleb muuta 1970. a välispoliitilist kurssi. THATCHER Suurbritannia peaminister. REAGAN USA president. BREZNEV NSVL liider VAINO EKP esimene sekretär(juht). VASTUOLUD ARAABIA MAADES 1. erinevad poliitilised vaated (lääs-ida). 2. erinevad riigikorraldused. 3. riigisisesed omavahelised võimuvõitlused (nt. Valge revolutsioon). 4. piiriprobleemid. ÜHENDAS: usk, keel, mineviku ühine riik, kalifaad. KONSERVATIIVNE REVOLUTSIOON Reagan, Thatcher. Sotsiaalprogrammide vähendamine, maksude alandamine, et tõsta ostujõudu, inflatsiooni vähendamine, ametiühingute osakaalu vähendamine, toetati eraettevõtlust, konkurentsi tõstmine. TULEMUSED: inflatsioon vähenes, algas majanduskasv, uued töökohad, elujärg paranes, raha stabiliseerus.
· Kujunevad välja Kreeka tähtsamad hõimud 85 saj. eKr ARHAILINE PERIOOD · Tekib orjanduslik kord · Tekivad linnriigid · Algab kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel · Kujuneb Olümpose jumalate süsteem · Kujunevad välja Olümpia mängud, pidustused. 54 saj. eKr KLASSIKALINE PERIOOD · Õitsenguaeg · Ateena ja Sparta esiletõus · Omavahelised kodusõjad 4Kristuse sünd HELLENISTLIK PERIOOD · 146 eKr roomlased alistavad Kreeka Arhitektuur Tähitsaim ala oli templiehitus: · Eemal tavarahvast · Ehitatud künkale, jumalatele lähemale · Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale · Eeskujuks megaron, ristkülikukujulise põhiplaaniga · Esialgu ehitatud puust, hiljem kivist või marmorist · Majaosade kinnitamisel kasutati metallklambreid ja tappimist · Algselt väga värvilised
tal lastakse seda segamatult teha, pole meie Eesti Vabariigi ja ka mitmete teiste Venemaaga vägikaigast vedavate väikeriikide iga enam ilmselt kuigi pikk. Meedias on kuulda olnud ka arvamusi, et kolmas maailmasõda ei puugi enam olla kaugeltki nii utoopiline tulevikuvariant kui seda arvati olevat mõned aastad tagasi. Sõda aga teeb võimatuks igasuguste normide järgimise ja tekitab riikide välissuhetes ilmselgelt tohutu kaose. Riikide omavahelised suheterägastikud on keerulised ja kiirelt muutuvad, just nagu inimsuhtedki. Iga väikseimgi vapustus võib muuta palju ja mõjutada paljude riikide edasist arengut. Kui võtta arvesse kogu riikidevaheliste suhete ajalugu, võib tunduda, et mingit teed kaosesse pole meil küll ees ja seda ühel väga lihtsalt põhjusel: me oleme juba kohal. Ajalugu kubiseb lõpututest sõdadest, vallutustest, rahudest, lepingutest, liitudest,
oli sõjatööstuse viimine sellisele tasemele, mis suudaks käigus hoida tohutut armeed, mis on võimeline vallutama kogu Euroopa. Kogu Nõukogude Liidu majandus töötas sõjatööstuse võimsuse suurendamise heaks. Nõukogude Liidu roll oli märkimisväärne natsi-Saksamaa tagasilöömisel Euroopas. Paraku, seda asjaolu, et omavahel sõja algfaasis tugevat koostööd tehti, tahab tänapäevane Venemaa varjata. 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi- Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-
AADLIKUD JA NENDE ELUOLU Aadlikud oli Euroopa keskaegses ühiskonnas pärilik eesõigustatud seisus, mis oli alguse saanud maaomandist ja sõjalistest või muudest teenetest. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte. Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel.Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Aadlikud tegelesid kaitsmisega
mängimise üle. Seda tehti koos naabrilastega ning see pakkus neile suurt rõõmu. Rõõmu panid lapsed tundma ka oma vanemaid. Kuigi esiti valmistas tütrete meheleminek siiski rohkem muret, oldi hiljem õnnelikud, et noored oma elu peale läinud on. Ka tunti suurt uhkust poja Indreku pärast, kes kooli saadeti ning seal häid tulemusi näitas. Lastest oli Vargamäel rohkem rõõmu kui muret. Üheks mureallikaks Vargamäel olid inimeste omavahelised suhted. Peremehed olid küllaltki karmid ja jõhkrad oma naiste, laste ja tööliste vastu. Julmemal kujul võis seda näha Pearu peres, kes oma lapsi ja naist peksis ja isegi tappa ähvardas. Pearu naisele mõjus see raskelt ja ta pidi pidevas hirmus elama. Krõõda traagilise lõpuni viis ta pidev töö rügamine, mis tema kõhnale figuurile sobiv ei olnud. Just Andres oli see, kes Krõõdalt palju ootas ja tema raskusi ei märganud. Võib öelda, et Andres tappis oma naise tööga
8.E.Vilde loomingu zanriline ülevaade. Autori tähtsus eesti kirjandusloos.Loomingus räägib ta igapäevaelulistel probleemidel.Ta oli proosa,näite ja ajakirjanik.1927 aastal töötas riigi pressiesindajana.Eesti keelt õppis omal käel. 9."Mäeküla piimamehe" peategelased, nendevaheline seos, käitumise motiivid.Teose idee ja probleemistik.Esimene psühholoogiline romaan.Sõnum lugejale on probleemistiks mis näitab igapäevaeluliselt.Alkoholism, joobes kaariku sõit, rahamured ja omavahelised suhte probleemid.Peategelased:Mari,Tõnu Prillup ja Ulrich von Kremer. 10.Rühmitus Noor-Eesti.Liikmetest, tegevusest, motot, tähtsus eesti kultuuriloos.Ring kujunes välja õpilastest ja eesmärk oli edendada eesti kirjandust,arvustust ja tõlkekultuuri. Juhtkujud olid Gustav Suits,Friedebert Tuglas.Nende kõrval olid veel mitmed teised. Moto: Enam euroopalist kultuuri!Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks. 11.G.Suitsu ja Fr.Tuglase tegevusest ja tähtsustest eesti kultuuriloos. 12
Millised õigusaktid on olemas? Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti, mida nimetatakse õigusaktiks. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks).
Monika Gustavson Laste aeg, laste aed Kokkuvõte Laste elukeskkond on väga palju muutnud viimastel aastatel. On tavaline, et peredel ei ole palju võimalusi koos vaba aega veeta, selle tulemusel nõrgenevad pereliikmete omavahelised suhted. Näeme, kui sageli võib pere struktuur muutuda. Kõik sellega kaasneva abielulahutsused, kooselu kasuisaga või emaga peavad kaasa tegema ka lapsed. Kõik need asjad mõjutavad laste igapäevaelu. Seetõttu kui laps käib lasteaias, peaks vähemasti see olema koht, kus tal on rahulik ja turvaline, kus kõik tõimub alati kindla rütmi järgi. Igapäeva stress on tänapäevale iseloomulik. Lasteaias võib näha otsest seost stressi ja nakkushaiguste vahel, seda eriti sõimerühmas. Kuid pidev stress toob kaasa halvemaidki tagajärgi kui nakkushaigused. Stress kahjustab aju. Koolid ja lasteaiad on vaja muuta stressivabaks. Kaasaegse pedagoogika ülesanne on luua niisugused tingimused, mis ergutaksid lapsi vabale sp...
MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). · Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena.
Horisontaalne lahusus tavapärasest seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Vertikaalne lahusus üksteist on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisüledanded. Personaalne lahusus ei või üks isik olla samal ajal mitmel võimuharu teenistuses. 2.Õigusriik ja tunnused Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. * riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtimine tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. · seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes · seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest · õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada
poolt. Kui paneme mingid mõõdetavad tunnused koos nende esinemissagedusega kasvavasse või kahanevasse ritta, saame variatsioonirea. Variatsioonirea graafiline kujutis on variatsioonikõver. Variatsioonirida ja variatsioonikõver iseloomustavad nii modifikatsioonilist(mittepärilikku) kui ka geneetilist(pärilikku) muutlikkust. Kaksikute meetod: Erimunakaksikute fenotüübilised erinevused on tingitud nii pärilikest erinevustest kui ka modifikatsioonidest.Ühemunakaksikute omavahelised erinevused on üksnes mittepärilikud, st. Modifikatsioonilised.Ühemunakaksikute tunnuste erinevused tulenevad keskkonnatingimustest. Erinevate kaksikutüüpide tunnuste erinevuse ja sarnasuse omavaheline võrdlemine võimaldabki eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust.
Prantsusmaal. Islami kultuuris on aga lubatud võitluse ehk dzihaadi pidamine, et kaitsta islamit, moslemeid või vabastada maa, kus moslemid on alla surutud. ,,Religioon on oopium rahvale." Need Saksamaa filosoofi Karl Marxi sõnad näitavad, kui olulisel kohal on usk olnud ja on ka edaspidi inimeste elus. Inimestevahelised suhted on püsinud muutumatutena. Olenemate sajandist ning ühiskonnast on inimestele olnud iseloomulikud omavahelised suhted. Perekonna mõiste tekkis koos Homo Sapiensi ehk tänapäeva inimese ilmumisega ning sellest ajast tekkisid ka probleemid inimsuhetes. Viimaste muutlikkust ja näilisust tänapäeva maailmas kirjeldab hästi aga Deborah Moggach oma teoses. ,, Lähedased suhted" . Raamat jutustab kolmest täiskasvanud õest, kes on pealtnäha õnnelikud, igaüks omal viisil. Turvaline kodu ja perekond osutuvad aga illusiooniks ning armastuseotsingud
MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). · Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena.
Kiitmisega ei tohi liialdada, muidu on oht laisaks jääda. Oleme väga õnnelikud, kui mõne reaalaine tunni asemel on koolikontsert või proov. Kõik tunnid, mis ära jäävad on koolilapse suurim õnn ning kõik kontrolltööd, mis edasi lükatakse on veel suurem õnn. Inimene on oma loomult laisk, kui ainult saaksime kogu aeg logeleda ja teha seda, mis meeldib. Klassiõhtutel on võimalus kellaeg unustada ja naerda pisarateni. Saame olla koos, unustada omavahelised tülid ja tekibki hetkeks terviklik koosviibimine. Nädal enne suvevaheaja algust on kõigil õpilastel naeratused näol, sest lõppeb igapäevane koolis käimine. Kahekümne aasta pärast neid mõtteid lugedes tekib nostalgia ehk kirjutan, siis uue mõtete rea. Praeguseks piisab mulle teadmisest, et rõõmud tasakaalustavadki mured.
kasutuselevõttmine maalikunstis. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti. Selle teooria järgi arvutas Brunellechi välja horisontaalsete joonte omavahelised kaugused ja sai võrgustiku, mis muutub kaugenedes väiksemaks. Selline kujutamisviis maalikustis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatud väiksemana ja nii tundub pilt meie silmale kolmemõõtmelisena. Lineaarperspektiivi reeglite järgi maalides suunduvad kõik pildil olevate hoonete horisontaalsed jooned pagupunkti. Et maalil kujutatav tunduks harmooniline, paigutati pagupunkt pildi keskele. Masaccio 1401-1428
Kahjustuse saab nii klient kes laseb hooldust teha kui ka juuksur, kes neid hooldusi teeb. K: Kuidas formaldehüüd juukseid silendab? DP: Formaldehüüd kantakse juustesse salk salgu haaval, kasutades “triikivat” sirgendamist. Kodus ei tohi juukseid 3-4 päeva pesta, tuleb vältida niiskust ja ei tohi teha soengut. Kuigi peale hooldust näivad juuksed tõepoolest läikivamad ja siledamad, tegelikkuses formaldehüüd purustab juukseproteiinide omavahelised keemilised sidemed ja juuksed muutuvad ajapikku järjest tuhmimaks ja nõrgemaks. Lisaks on formaldehüüdil muidki kahjulikke toimeid: kahjustab hingamisteesid, peanahka, soodustab juuste väljalangemist, allergiaid. Korduv kokkupuude formaldehüüdiga soodustab leukeemia, kurgu- ja ninavähi ja muude kasvajavormide teket. K: Miks siis seda hooldust tehakse ? DP: inimesed ei ole informeeritud ohtudest ja puudub seaduslik regulatsioon paljude
Vee mikrobioloogia kordamisküsimused 1. )Mikrobioloogia kui teaduse määratlus Mikrobioloogia on mikroorganismide uurimisega tegelev teadusharu. Mikrobioloogia- teadus mikroobidest ja nende põhjustatud protsessidest. olulised on : - mikroorganismide omavahelised suhted - mikroorganismide ja teiste organismide suhted - mikroorganismide toime väliskeskkonnale 2.) Prokariootsed ja eukariootsed mikroorganisimid prokariootsed- ehk eeltuumsed (rakutuuma pole) a) prioomid (nende kaudu nakkuste otsene levik) b) viirused (saavad paljuneda ainult peremees rakus, säilida suudavad ka väliskeskkonnas) dna viirused ja rna viirused c) bakterid - klamuudiad, riketsiad, mikroplasmad, spirokeedid (paljunevad iseseisvalt)
Norrast massiliselt inimesi välja rändama. Järgmisel sajandil, kui Island oli juba kindlalt asustatud purjetas viiking Erik Punane veel kaugemale läände ja jõudis 983. aastal Gröönima lõunarannikule. Sealsed rohumaad sobisid hästi karjakasvatuseks. Ja Erik kutsus Islandilt kohale teisigi asukaid. Eriku poeg Leif purjetas aga veel edasi ja jõudis umbes 1000 aastal Põhja-Ameerika rannikule. Norralased jäid sinna talvituma ja vahetasid kohalike indiaanlastega kaupu. Omavahelised tülid ja indiaanlaste kallaletungid sundisid viikingeid siiski tagasi pöörduma. Gröönimaal seevastu püsis norralaste asustus veel sajandeid. Kasutatud kirjandus: http://cd7.e2bn.net/e2bn/leas/c99/schools/cd7/website/Vikings.htm, Vikipeedia.ee õpik M. Kõiv ; P.Raudkivi `Keskaeg I osa´ AS BIT 2004 a Koostas: Amanda Emilie Koppel Pärnu Vanalinna Põhikool 7c klass 2012 veebruar
8. Tuum (standard) vs laiendused (profiilid) Valdkonnaspetsiifilised modelleerimiskeeled nt Business, Real-time systems, database, web jne jaoks Mitte UML BPMN, ArchiMate, Entity-Relationship 9. UML diagrammid Jagunevad üldisemalt kaheks struktuuri (klassi, profiili, rakendus + veel 4) - ja käitumisdiagrammid (kasutusjuhud, oleku, tegevus + veel 4) 10. Kasutusjuhu diagramm Süsteem on modelleeritud nö ,,musta kastina", diagrammil on tegutsejad, kasutusjuhud ja nende omavahelised seosed e. rollid ja eesmärgid. Eelnevast kahest tuletatakse (kasutusjuhud) funktsioonid ja nõuded süsteemile. Kirjeldab süsteemi poolt pakutavad funktsionaalsust. Nt ka tegutsejate ja eesmärkide seoseid. See kriipsujuku värk PS. Kasutusjuhus peab olema tegusõna muidu saad laksu. Võib vaadata kui eesmärkmudelit. Eesmärk = nõue. Funktsionaalne e mida süsteem peab tegema ja mittefunktsionaalne e kvaliteedi nõue. Kasutusjuht väljendab funktsionaalset eesmärki
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste elluviimine Seaduskuulekuse väljatöötamine ja Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine Võimus seadusliku ...
maailmavõimuks, Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsass-Lotringit. Kolmikliit – kandev jõud Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia – soovis saada mõjuvõimu Euroopas. Lisaks oli Austria- Ungari eesmärk tugevdada oma positisoone Balkanil, Itaalia soovis ennast kaitsta Saksamaa eest ja Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata. Iga riigi omakasupüüe ja eesmärgid teravdasid suhted maailmasõja põhjustamiseks. Riikide omavahelised vastuolud pingestasid maailma olukorda veelgi. Prantsuse-Saksa suhted olid väga teravad, sest rahuküsimust ei leitud Elsass-Lotringi ala pärast. Prantsusmaa tahtis aga endale saada sealset piirkonda, sest pea pool rahvastikust olid prantslased ja maavara(kivisüsi) poolest oli hea piirkond, mis oleks Prantsusmaa jaoks olnud väga kasulik. Samuti Saksamaa ja Venemaa võimutsesid Poola alade üle. Suurim konflikt olid Saksamaa ja Suurbritannia vahel
juurde ei andnud. Hommikul vara tõusti ja õhtul hilja mindi magama, puhkamiseks aega ei olnud. See ei tulnud üldse kõne alla, et keegi oleks võinud haiguse pärast töö tegemata jätta. Ka kõik lapsed ja eakamad inimesed pidid tööd rügama. Eestlased on alati olnud töökas rahvas ja pole väikeste probleemide üle nurisenud, aga raske töökoormus päevast päeva ei tee kedagi õnnelikuks. Vargamäelaste õnne takistasid ka nende omavahelised suhted. Naabriviha ei olnud Vargamäele võõras. Pearu oli teose põhiline vaenulikkuse õhutaja. Kõik pidid tema pilli järgi tantsima ja temale alluma. Vastupidine käitumine ajas teda marru. Kuigi Andres üritas Pearuga alguses läbi saada, ei kannatanud ta siiski teda välja. Asi läks ka nii kaugele, et tülisid tuli lahendada kohtus. Kui naabrid ei saanud omavahel läbi, siis loomulikult olid ka peresiseselt palju tülisid. Inimesed
mida täpsemalt oleme mõõtnud mikroosakese asukohta, seda EI TEA. laseri rakendamiseks holograafias on oluline tema kiirguse koherentsus. stimuleeritud kiirgus tekib, kui ergastatud aatomeid mõjutada sobiva lainepikkusega valgusega. elektroni tiireldes ringorbiidil tuuma ümber muunduvad tema leiulained seisulaineteks, mille EI TEA. mida sinu arvates tähendab aatomimudel?- mudel, kuhu on paigutatud aatomituum ja aatomid ning nende korrapära ning omavahelised suhted. see on mudel, kus kõik toimub seaduspäraselt ning kõrvamõjutajad puuduvad. kuidas tekib pn-siirdel vahelduvvoolu alandav tükkekiht? - ja + elektronid eemalduvad teineteisest (joonis) miks tekkis teadusharu kvantfüüsika? kuna avastati lained ja hakati neid lähemalt uurima miks on laseri valgus silma langedes ohtlik? sest valgus on koondatud ühte punkti, ega haju ja see kahjustab kudesid kui liiga pikalt ühte kohta on suunatud. milline sarnasus on
Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Tänapäeva paljud inimesed on nii öelda töönarkomaanid, emotsioonitud ning kaotanud huvi paljude tavaliste tegevuste ja asjade vastu. Pidevalt mõeldakse ainult rahast ning inimeste omavahelised suhted on liiga pinnapealsed. Inimesed pühendavad enamuse ajast tööle, sest maailm meie ümber on muutunud liiga materiaalseks. Järgnevalt püüan ette kujutada, milline võiks olla Eesti ühiskonnamudel tulevikus. Eesti riik on suhteliselt noor. Meil on väike rahvaarv. Arvan, et peame hindama ja väärtustama kõiki inimesi, kes siin elavad. Aga mis ootab meid ees ja milline on tuleviku ühiskond? Vaatlen ühiskonda neljast olulisemast aspektist: haridus, meditsiin,
3. a) K2SO4, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, HCl. b) C2H5OH c) O2, CO, CH4 . 4. Ioonsete ainete kristallivõre koosneb ioonidest, mis on omavahel seotud ioonsete sidemetega. Ioonsed ained on nt. Ba(OH)2, K2SO4 jne. 5. Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastastiktoime kristallivõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega. (vastasnimeliste laengute tõmbumise tõttu avaldavad vee molekulid ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonide omavahelised tõmbejõud nõrgenevad ning kristall laguneb) 6. Ioonsete ainete lahustumisel vees sõltub soojusefekt sellest, kumb on ülekaalus kas energia neeldumine kristallivõre lagunemisel või energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. 7. Aine lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahuse koguses kindlal temperatuuril. Seda väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100 g lahustis antud temperatuuril. 8
Loomapidajad: härgi, hobuseid, lambaid, kitsi, jne. Kuid nad tegelesid veel karusloomade küttimise, kaevandasid maavarasid ja sulatasid metalle. Roomlased kauplesid „barbaritega“ Rooma Impeeriumi piiriäärsetes linnades ja vahetasid „barbarite“ kauba: orjade, relvade, veini ja luksuskaupade vastu. Kõige suuremat probleemi valmistasid Rooma tsivilisatsiooni jaoks sakslased. Sakslased ei olnud kunagi ühtne rahvas, kuid nende hõimude kombed ja keel olid sarnased ja neid ühendas omavahelised lepingud. Sakslased olid sõjakad ja luues omavahel sõbralikke liite teiste hõimudega, tungisid regulaarselt Rooma Impeeriumi aladele, et saada rikkalikku saaki. Roomlased algselt soovisid allutada saksa hõimud oma alluvusse, kuid peale seda, kui nad said lüüa Teutoborgi metsas 9a.pKr., kus sakslased purustasid 3 Rooma Impeeriumi leegioni, loobuti sellest mõttest. Ning ehitati kaitse vall mida nimetati „Limes Romanus“ ja sellest momendist alates hakkas
Rünnaku mõte oli rüüste, hirmutamine ja luure, et Taaniga sundida lubadusi täitma 1561- Vana-Liivimaa jagunes Venemaa, Poola, Aadlike ega mõisnikke ei huvitanud Liivimaa Rootsi ja Taani, enamus territooriumi oli Vene probleemid ja kui hakati tasumata raha juba kokku kontrolli all. saama, otsustas Ivan Julm, et vallutamine on Rootsi, Taani ja Poola-Leedu omavahelised kasulikum, kui makstav tasu. võitlused Liivisõja algus Mõisameeste üksused- aadlikud, orduteenijad, 1558 palgasõdurid ja seiklejad, pakkusid sõja teenust erinevatele pooltele Venemaa rünnak, eesmärgiga vallutada Rootsi-Taani sõda
Arvutimaailma võlu ja vaev Pidevalt võib kuulda kurtmist selle üle, kuidas kogu ühiskond on sõltuvuses arvutitest. Reaalsele maailmale pööratakse üha vähem tähelepanu: lihtne ja kiire viis eemalduda rutiinsest argipäevast on liituda mõne virtuaalmaailmaga, samuti toimub just seal väga kiire ning põhiline infolevik. Seetõttu on inimesed aga kaugenenud oma lähikondlastest ning reaalne suhtlemine on jäänud soiku. Kas tuleviku inimesest on järele jäänud vaid tühi kest, kes puhkeb elule alles kompuutri taga? Vene päritolu ameerika ulmekirjanik ja biokeemik Isaac Asimov on öelnud: ,,Ma ei karda arvuteid, ma kardan nende puudumist." Tundub, et enamik tänapäeva inimesi tunneb samamoodi. Arvuteid kasutatakse nii tööl, koolis kui ka kodus; ametlikel põhjustel info otsimiseks ja edastamiseks või andmete üleskirjutamiseks, mitteametlikel aga videomängude mängimiseks, Internetis surfamiseks või mõnes sünt...
omavahelised ühendid-leelis- ja leelismuldmetallide halogeenid ja oksiidid, näiteks NaF, KBr, BaCl2, Li2O, CaO jt. Need ühendid koosnevad ainult kahe elemendi aatomitest. Ioonilien side katioonide ja anioonide vahel esineb ka keerulisema koostisega soolades, näiteks Na2CO3 ,Mg(NO3) 2, CuSO4 ning aktiivsete metallide hüdroksiidides ( leelistes), näiteks NaOH,LiOH,Ba(OH) 2 jt. Anioonide koostisse kuuluvate aatomite omavahelised sidemed on aga kovalentsed(näiteks O ja H aatomi vahel OH- ioonis, S aatomi ja nelja O aatmoni vahel SO4 2- ioonis jne.) 9 Kasutatud kirjandus 1) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/2iooniside.html 2) www.ut.ee/biodida/taiend/2004/kikkatalo/teooria.doc 4) Tamm, L. Üldine ja anorgaaniline keemia. Avita, 2005 5) Spauszus, S. Retk anorgaanilise keemia maailma. Valgus, 1971. Tallinn
Psüühilised protsessid ja nende seos kehalise tegevusega. Spordipsühholoogia võimalused sportliku potentsiaali realiseerimise soodustamisel ja sportlase heaolu ning vaimse tervise tagamisel. Psühholoogilise ettevalmistuse võimalused ja piirid spordis. Psühholoogilised oskused, eneseregulatsioon. 2.2. Kiire edu soovist tulenevad probleemid spordis 2.2.1. Stress ja läbipõlemine (1 tund) Stressi, ületreeningu ja läbipõlemise mõisted, nende omavahelised seosed. Läbipõlemise tekkemehhanismid, väljakujunemise staadiumid ning tunnused, mis viitavad läbipõlemisele. Läbipõlemise ennetamise põhimõtted. Läbipõlenud sportlase aitamise võtted. 2.2.2. Sporditraumade psühholoogilised aspektid. Vigastustest paranemine (1 tund) Psühholoogilised tegurid, mis suurendavad sportimisel vigastuse tekkimise ohtu. Sportlaste reageerimine vigastustele, kohanemise- ja toimetulekuprobleemid. Vigastusest paranemise toetamine. 2.2.3
Sisukord 1. Eesti üldandmed.......................................................................................................4 2.Hollandi üldandmed..................................................................................................5 3. Omavahelised suhted...............................................................................................6 3.1. Majandussuhted..................................................................................................6 3.1.1. Kaubavahetus...............................................................................................6 3.1.2. Turism..........................................................................................................7 3.2. Kultuurisuhted...............
Külm sõda Teine Maailmasõda lõppes liitlaste võiduga 1945a. 2 septembril. Võitjas riikideks said Suurbritannia, NSVL ja USA. Peale Teise Maailmasõja lõppu ning Saksmaa ja Jaapni purustamist said NSVL ja USA suhete jahenemine hoogu veelgi juurde. Sellest arenes lõpuks sõda, kuid mitte relvastatud. Seda nimetati külmaks sõjaks ning see oli USA ja NSVL vastaseis poliitilises, majanduslikus ja ideoloogilises valdkonnas- kahes erinevas maailmavaates. Lääneriikide: suurbritannia, USA ja Prantsusmaa eesmärgiks oli demokraata taastamine sõjajärgses Euroopas, kuid NSVL soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949. a mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu p...
Ometi peitus tema karmi ja enesekindla välimuse taga ebakindlus ja segadus, mees pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta loobus oma põhimõtetest armastatud Carmeni nimel, kelle pärast kaotas don Jose terve mõtlemise. Romantism on tundeline kirjdandusvool- Carmen kiindus tihti. Neiu armus Jose´sse, kui ta veel Ükssilma kaasa oli. Romantiline ja seiklusterohke armulugu viis Carmeni mehe tapmiseni- Jose oli mustlanna nimel kõigeks valmis. Kui armastajate omavahelised suhted pingeliseks muutusid, armus Carmen härjavõitleja Lucasesse. Lisaks Jose´le oli neiul palju meestuttavaid, keda ta hea välimuse abil oma tahtmise saamiseks ümber sõrme keeras. Carmen orgaiseeris rööve ja rünnakuid, saades selleks vajaliku informatsiooni meeste võrgutamisega. Teoses on romantikutele tähtis erandlikkus. ,,Carmeni" tegelastel polnud kellegagi tihedaid sidemeid. Jose ja Carmen olid küll paar, kuid palju aega teinetesisest lahus: mustlanna
Sula Rahavormid vajata müümist-ostmist kasutatakse järjest vä Riiklikuse areng Riigid Keerulisemad suhted Riigid on Riigid teevad omavah puuduvad, inimeste vahel viisid tekkinud ning järjest rohkem koostö rännatakse riikide tekkimiseni neil on mis hõlmab nii poliitik paigast teise omavahelised majandust, haridust, majanduslikud-, teadust ja ka sotsiaals sõjalised kui ka poliitilised suhted. Moodustatakse ka riikide
suhtel, nimetatakse feodaalkorraks. Feodaalid olid ka sõjameeste seisuses, neile jagati maatükke, et nad sõjateenistuses oleksid. Kuna talupoegade tööta polnud feodaalide maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda- nad muudeti sunnismaisteks, eesti keeles öelduna: pärisorjadeks. Kõige kõrgem feodaalide seas oli kuningas, ta jagas feoodidena maad välja suurfeodaalidele, suurfeodaalid väikefeodaalidele ning väikefeodaalid väikerüütlitele. Neil olid ka omavahelised tülid- kodusõjad- see suurendas riigi ebastabiilsust. VIII sajandil, kuna võitluseks araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, viis Karl Martell feodaalkorralduse kindlamale alusele. Sõjaväeteenistuse eest andis ta oma vasallidele maatükke kasutada, hiljem hakati sellist maatükki tähistama lääniks ehk feoodiks ning selle valdajat vastavalt kas läänimeheks või feodaaliks. Kui feodaal teenistusest loobus, pidi ta ka maatüki tagastama. Kuna
kooskõlastamiseks. David Ricardo David Ricardo oli klassikaline (1772-1823) vabakaubanduse eestvõitleja. Londoni Börsil kogus oma varanduse. "Poliitilise ökonoomia printsiibid" 1817.a. Vabakaubandus on poliitika, mille puhul kaotatakse tollid ja teised riikidevahelised kaubandusbarjäärid. Tolliliidud ja vabakaubanduspiirkonnad: Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühtsed tollimaksumäärad. Euroopa Ühendus loodi 1951 Rooma Lepinguga. Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Saksamaa (1951),kus moodustati Euroopa söe-ja teraseühenduse asutamisleping, et hoiduda nende riikidevahelisest sõjalisest tegevusest ressursside pärast. Taani, Suurbritannia, Iirimaa (1973), Kreeka (1981), Portugal, Hispaania (1986), Soome, Rootsi, Austria (1995).
sellega perekonnas domineerivale isiksusele, kes enda arvates on juba täiuse saavutanud, vormi, kuhu painutada või murda ka teisi perekonnaliikmeid: nii oli see romaanis kirjeldatud ajastul ja stereotüüpide osas pole olukord paranenud ka tänapäeval. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist selgub, et Tammsaare on Eespere Andrese ja Tagapere Pearu vahelist võitlust kujutanud inimeste üksteisevaheliseks võitluseks.
AADLID olid vabad, kelle ülesanne oli kõiki kaitsta. Neid sidusid omavahel vasalliteedi sidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski peamiselt aadlikest (kuningas väikevasall). Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotusid aadlid kahe suurde gruppi kõrgaadel (kuningas, hertsog, parun, krahv) ja alamaadel (rüütlid). Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivad mittevabad mehed ministeriaalid kes hiljem sulasid alamaadlike sekka. (Enamus rüütleid olid sammuti algul ministeriaalid). Aadlite ülesanne oli veel mõista kohut. Talupoegade üle kohut mõistma määras ta tavaliselt kellegi teise, kui kõrgaadli üle mõistis kohut isiklikult. Aadli kultuur mängis suurt rolli kogu keskaja kultuuris teised üritasid neid jäjendada (eluviis ja kombed). LINNUSTE rajamine sai eriti suure hoo, kui lagunes Frangi riik. Linnuseid ehitati, kuna keskvõim ei suutnud pakkuda piisavat kaitset ja aadlike omavahelised tihedad sõjad nõudsid elukoha k...
eKr vallutasid Kreeklased Kreeta saare. Tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid. Loss ja linnakvartalid olid sageli tihedalt kokku kasvanud, nii et linn ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Tuntuim Kreeta linn on Knossos, mille lossi nimetatakse Minose paleeks. Losside valitsemiskorralduse kohta pole aga midagi kindlalt teada. Arvatavsti valitsesid neis preester-kuningad. Ka losside omavahelised suhted on meile teadmata, kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis tuleb arvata, et sõjategevus ei mänginund toona erilist rolli. Kreekas aga kerkisid esile kindlustatud lossid. Nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massiivsete kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega. Nagu Kreetalgi, paiknesid losside juures laoruumid ja töökojad, kuid Kreetast erinevalt polnud ümber losside suuremaid linnu. Tõenäoliselt oli ka iga suurem loss
2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidid on Päikesesüsteemi väikekehad, mis on kujult ebakorrapärased ja tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. 3. Mis on komeet? Komeedi ehitus, kirjelda tema liikumist. Komeet e. ,,sabatäht" on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel
juhatamine). Vana- Liivimaa valitsemine : kogu maa jagunes maaisanda domeeniks(talupoegade haritav maa, tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud) ja läänivaldusteks(vasallidele sõjateenistuse eest jagatud). Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla). Maaisandate omavahelised suhted: saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus(13nda sajandi alguses jäid Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord täpselt määratlemata). Sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadeni isegi. Vahekohtunikuks paavst. Välissuhted: ordu otsis tuge Roomast, piiskopid teistelt Euroopa valitsejatelt, ka L välisvaenlastelt. 15 saj lõpul õnnestus ordul saavutada meelepäraste kandidaatide määramine nii Riia ja S-Lääne piiskopitoolile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
