Matemaatika Naturaalarvud loendamise teel saadud arvud /positiivsed täisarvud (1,2 ... ) Null ei ole naturaalarv. Tähistatakse : N Algarvudeks nimetatakse naturaalarve, millel on 2 tegurit 1 ja tema ise nt 3 : jagub 1'ga ja 3'ga Kordarvudeks nimetatakse naturaalarve, millel on rohkem kui kaks tegurit. Nt 8 : jagub 1'ga, 2'ga, 4'ga, 8'ga Naturaalarvude hulgast saame täisarvude hulga kui lisan nulli ja naturaalarvude vastandarvud Täisarvud koosnevad naturaalarvudes, nende vastandarvudest ja nullist. Tähistatakse : Z Paarisarve tähistatakse 2n kus 'n' kuulub naturaalarvude hulka. Paarituid arve tähistatakse 2n+1 / 2n1 Ratsionaalarvud = täisarvud (Z) ja positiivsed ja negatiivsed murdarvud Tähistatakse : Q Kümnendmurrud jaotatakse lõpmatuteks ja lõplikeks Irratsionaalarvud = lõpmatud mitteperioodilised kümnendmurrud (I) Reaalarvud = N Z Q I hulkasid Tähistatakse : R Kümnendmurrud jagunevad...
ESSEE Kliendi ja tema teenindaja omavahelised suhted klienditeenindaja seisukohast Annotatsioon Inimesed on erinevad tänu mitmesugustele mõjuteguritele näiteks rahaline seis, haridustase, suhtumine teistesse, rahvus, ühiskondlik stabiilsus ja ka usk. Koos kõige sellega on välja kujunenud teistsugused isiksused, kellel on oma arvamus, tõekspidamised, prioriteedid. Iga inimene käitub erinevas situatsioonis või rollis erinevalt. Kuid see kõik käib meie igapäeva tööde ja tegemiste juurde.
denatureerib valke). Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Temperatuuri mõju organismidele: Enamus Maal elavatest loomadest on kõigusoojased. Nende ainevahetuse intensiivsus ei ole küllaldane, et säilitada püsivat kehatemperatuuri ning seetõttu on nad otseselt sõltuvad väliskeskkonna temperatuurist. Püsiva kehatemperatuuriga on vaid linnud ja imetajad. Talvisel madalate temperatuuride ajal on meie piirkonna taimedel puhkeperiood. Biootilised tegurid on organismide omavahelised suhted. 2. Organismidevahelised suhted Sümbioos erinevat liikide vastastikku kasulik kooselu mis on kujunenud evulusiooni jooksul. Koos elavad sümbiondid. N: vetik- ja seenerakud moodustades sambliku; mügarbakterid aedhernel või hernel aitavad muuta lämmastikku taimedele vastuvõetavaks. Erakvähk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust.
Niilus-jõgi troopikas Aire Laanmets 10c TTG;2010 Üldiseloomustus Pikim jõgi maailmas(6695km) Aafrika manner Läbib Ugandat,Etioopiat, Sudaani ja Egiptust Troopiline õhumasst Taimeliigid on liigirikas ja loomaliigid on rikkalikud Abiootilised tegurid Valgus: a) valguslembelised-Niiluse akaatsia b) varjevärv loomadel -krokodill Temperatuur: pikad juure-saavad põhjavett kätte Ei pea tihti sööma-krokodill Elavad grupiti Niiluse akaatsia Niiluse krokodill Organismide vahelised suhted Sümbioos Krokodill Krokodilllind Paratism Ainupõlvsed elektrisäga Kisklus Merihunt Niiluse krokodill Konkurents Krokodillid oma vahel Taimtoidulisus Jõehobu rohi Energia muundumine/liikumine ...
Arutlus inimestevaheliste suhete kohta romaani "Suur Gatsby" Romaanis on palju erinevaid suhteid, paljute erinevate inimeste vahel. Pealmiselt armastavad mitmed üksteist, aga tegelikult on teisiti. See kõik on üsna keeruline. Üritan aru saada mis kõikide vahel toimub. Daisy ja Gatsby, on kunagine paar mis oli sellel ajal kui Jay oli veel sõjaväes. Sellest ajast saadik pole ta Daisyt unustanud, kuid Daisy abiellus varsti Tomiga. Gatsby teadis, mida Daisy tahtis mehest. See oli rikkus ja ühiskonnas kõrge positsioon, kõik mis Tomil olemas oli. See oli vaieldavalt üks Daisy peamisi põhjuseid miks Tomi armastada. See afäär, mis nende vahel tekib, on üsna ebatasane. Daisy on Gatsbyle suhteliselt kinnisideeks, kuid Daisy on edasi liikunud sellest, mis nende vahel kunagi oli. Daisy teab, et ei saa kunagi täita seda, mida Gatsby talt ootab, jätta Tom maha ja olla Gatsbyga. Ka kuuendas peatükis, Plaza stseenis ta o...
Venemaa keskaeg Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vi...
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 1. Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Ves...
Jaan Kross ,,Keisri hull" 1.Määra teose tegevusaeg e faabula Tegevus toimus aastatel 1827-1859, alates Jakobi päeviku pidamise alustamisest (kuhu ta eelnevatest ja tulevastest sündmustest kirjutab) kuni Jakobi viimase sissekandeni Tallinnas ,,Londoni" hotellis (kus ta peale kahtekümmend kahte aastat teeb viimase sissekande ja niiöelda viimased niidiotsad kokku seob). Kuid kui sisse arvata Jakobi minevikumeenutusi, siis algab tegevus juba 1813, kui Timotheus von Bock tuli oma polgukaaslase Paul von Bergiga kaasa Holstresse, kus Eeva oli Sabine von Bergi toaneitsiks. 2.Kes on teose peategelased, kirjelda tegelaste omavahelisi suhteid. Keda tegelastest Kross idealiseerib? Teose peategelased: Jakob Mättik, Timotheus von Bock, Eeva Mättik ehk Katariina von Bock ehk Kitty, Jüri ehk Georg von Bock, Anna, Laming, Jette, La Trobe ja Peter Mannteuffel. Omavahelised suhted: *Jakob armastas Jettet, võib isegi ...
William Shakespeare ,,Hamlet" 1.Hamleti päritolu Hamlet on Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. 2.Kirjelda Hamleti tundeid Taanimaale pöördumisel, mis vallandas temas kättemaksumõtte? Taanimaale pöördudes oli Hamlet täis kättemaksuhimu, sest ta oli saadetud Inglismaale surema. Tagasi tulles sai ta aga teada, et Ophelia surnud on ning ta oli väga kurb, ta oleks isegi nõus olnud koos temaga hauda mattuma. Hamletil vallandas kättemaksumõtte tema isa vaimu nägemine ning see, et ta sai teada, et tema onu ole see, kes ta isa tappis. Samuti lisas kättemaksumõttele vürtsi juurde Fortinbrase ja tema väepealiku nägemine. ,,Mis siis olen mina, kel isa tapetud ja ema häbis see virgutamata peaks mu verd ja mõistust , kuid jätan soiku kõik? Ning oma häbiks näen surmasuus kahtkümmend tuhat meest, kes peibutavat kuulsussära püüdes on hauda nagu sängi minemas maad võitma, kuhu võitlema ei mahu j...
Vana-Liivima riigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Liivimaa- Eesti ja Läti alad Eestimaa- Põhja-Eesti, mis kujunes feodaalse Euroopa järgi Ühtset riiki ei saavutatud, kuna võitjad ei jõudnud ühisele otsusele. Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad, kujutades endast väikseid feodaalriike. Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa-Rooma riigi Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks-Liivimaaks. Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister. Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad(sepad jms) ja preeservennad. Vaimulikuna oli riia peapiiskop, kellele allusid teised. Piiskop pealinnaks oli Tartu. SL pi...
· Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine ning geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee on meri. Sügav sisemine killustatus, avatus muu maailma suhtes. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. · Kreeka kolonisatsioon. 8. saj alguses sai alguse Kreeklaste kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Tuhanded Kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale, Hispaa...
Aniluik (keskmine poeg), Taavet Aniluik (noorim poeg, Aiaste uus peremees), Roosi (Aiaste perenaiseks Taaveti kõrval), Jakob Luisksepp (masinist), Elmar Luisksepp (Jakobi poeg), Käo Paul, Eesneri Eedi (sulane, varumisvolinik, kindlustusagent), Jaanus (Jakobi noorem poeg), Nurme Vilma (Jaanuse armastatu), Edgar Aniluik (Taaveti poeg), Arvo Saaremägi (kolhoosi esimees), virtna Miili (Aiastel perenaiseks pärast Roosi surma) Nende omavahelised suhted: Jüri ei saanud oma perega väga hästi läbi, tundus nagu ta oleks kõigi peale kade. Näiteks ta vihastas vanema venna peale, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Samuti ka ärritas teda, et noorem vend töö asemel veesõda peab. Ning isaga tekkis tal ka rüselus, kui ta rääkis, et ta tahab karjatüdrukut Roosit endale naiseks võtta. Taavet armastas Roosit, kuid mitte üleliia. Vaheti tundus, et mees oli ta ikka rohkem tasuta orjaks
Sõda kui keskaja aadlike elustiil Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikud, aadlikud ja talupojad. Aadlikud olid vabad mehed , keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlid olid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid. Rüütlite ainus seisusekohane tegevus oli sõda, sõjaline õppus ja sõjamängud. Rüütlite kasvatamine hakkas varasesest noorusest, kuni 7. eluaastani oli noormees ema
Kuna autor polnud küsitluses ettevõtete nimesid küsinud ja oleks pidanud Google Docsis META (andmeväljades teatud andmed kirjas) andmetest aru saama kes ja millal vastas. Seetõttu võib vaid ainult oletusi teha, kes vastas. Autor sai vastused viieteistkümnelt firmalt, millest kaksteist olid eestikeelsed ja kolm saksakeelsed vastused. Viis firmat aga vastas, et nad ei sobi küsitlusele vastamiseks. 2.2 Küsitluse tulemused Saksamaa ja Eesti omavahelised suhted mängivad olulist rolli firmades: neli vastanut peavad suhteid väga tähtsaks, kuus tähtsaks, viis vastanutest ei pea neid nii väga tähtsaks ja mitte keegi ei pidanud Saksamaa ning Eesti omavahelisi suhteid üldse mitte tähtsaks. Kuna antud ettevõtted, kes mulle vastasid, olid mingil viisil Saksamaaga seotud, siis oli mõistetav, et nad Saksamaa ja Eesti omavahelisi suhteid tähtsaks peavad ja need, kes suhteid nii väga tähtsaks ei pidanud, polnud võib-
" Elumõtet nägi: Jake nägi elumõtet elu nautimises, sellest ka tema pidevad pidutsemised. ,,Olin lunastanud endale elus palju asju, mis mulle meedlisid, ja sellepärast olin elust mõnu tundnud. Asjade eest, mis mulle rõõmu valmistavad, võib maksta mitmeti: teadmiste, kogemuste, riski või rahaga. Et elust mõnu tunda, selleks tuleb õppida oma raha eest midagi täisväärtuslikku saama ja seda teadlikult nautima. Üldiselt on see võimalik. Maailm on hea kaubamaja." 3.Tegelaste omavahelised suhted: Jake ja Brett Brett oli Jake'i eluarmastus ning naine armastas ka teda, kuid nende kooselu ning õnne takistuseks on Jake'i impotentsus. Brett polnud ka naine, kes oleks ühele mehele truu. Suutmata hoida enda juures naist, keda ta armastas, leidis Jake end kõrvaltvaataja rollis, samal ajal kui Brettil oli juhusuhted tema sõpradega. Jake: ,,Kas me ei võiks koos elada, Brett? Kas me ei võiks ikkagi koos elada?" Brett: ,,Ei, ma ei arva. Ma aina petaksin sind igaühega
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (ka dominiiklased)
docstxt/.txt
*Vanem poeg Arno, tal ei olnud kõige parem iseloom, ta ihkas vabadust ja ei tahtnud kodukohta jääda, sellepärast ta ka teose alguses lahkus maailmamerele tööle, perele vahel kirjutades ja raha saates, kuid hiljem ei andnud ta endast märku ning keegi ei teadnud temast enam midagi. *Keskmine poeg Klaus, kes ei olnud just kõige suurem töö rügaja, kuid ta siiski oli abiks igapäevatöödel. *Noorim poeg Hannes · Omavahelised suhted erinevate pereliikmete vahel: Tervikuna oli pere üsna kokkuhoidev. Kuid siiski oli Klaus pidevalt trotsiv Hannese suhtes, sest talle ei meeldinud isa pidev kiidulaul Hannese tublidusest. Lisaks tekitab erimeelsusi nende vahel Klausi naine Luise. Muidu saavad aga vennad hästi läbi. Samuti ei saanud Hannese isa ja Luise eriti hästi läbi. Samas Hannes ja isa said väga hästi läbi, sest neil olid sarnased arusaamad elust.
seisustest. · Palgasõjaväe tähtsuse suurenedes -> läänistati majanduslikel kaalutustel : tasuti teenete eest, renditi, müüdi ja panditi läänistamise nimeall. · Ametkond maaisandate halduspiirkond läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks, võisid hõlmata mitukihelkonda. · Ametimõis-ametkondade keskus · Vakus ametkonnad jagunesid omakorda vakusteks (4-6) küla Maaisandate omavahelised suhted · Saksa odru ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, mille vastuolu juured ulatusid 13.sajandi alguusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpsemalt määratlemata. · Liivimaa piiskopid väitsid, et ordumeister on maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab siiski piiskoppidele alluma või olema neile lause läänisõltuvuses. · Saksa ordule see jutt ei kõlvanud, sest erinevalt mõõgavendadest, allusid
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Juhendaja: Margit Lenk-Adusoo, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019 1. SISSEJUHATUS Eksamitöö tugineb nelja õendusteoreetikute tööle ja teooriatele. Töös on kirjeldatud nende seisukohtasid ja teooriate keskseid mõisteid. Kuna õe amet on seotud erinevate inimestega ühiskonnas. Siis selleks, et aidata inimesi humaanselt on loodud õendusealuste kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on keskkond, tervis, õendus ja inimene. Välja on toodud omavahelised sarnasused ja erinevused. Eksamitöö kirjutamiseks valisin Jean Watsoni, Virgina Hendersoni, Hildegard Elizabeth Peplau ja neljandaks Florence Nightingalei. Töö teises osas on kirjutatud õe rollist tervishoiusüsteemis ning mille eest vastutab õde enda töös. 2. ...
mai 1343 lahing Tallinna lähedal , Põhja-Eesti valdused Liivi Ordu kaitse alla, 24. juuli 1343 ülestõus Saaremaal Pöide ordulinnus kividega surnuksviskamine, uus ülestõus Harjumaal, 1344 talv teine sõjakäik Saaremaale. Tagajärg: 1346 Taani müüs valdused ordule. 5. Eesti ala halduslik jaotus pärast Jüriöö ülestõusu. Eestimaa Hertsogkond läks Saksa Ordu alla, Tartu Peapiiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. 6. Võõrvõimude omavahelised suhted. Võõrvõimud said omavahel üsna hästi läbi, sest tehti lepinguid ja kokkuleppeid erinevate alade ja halduste jaotuseks. Kuigi mõõgavendade ordu ning piiskopi vahelised suhted ei olnud väga head.Piiskop väitis et ordu on maa kaitse kõrgeim juht kuid peab alluma piiskopile.( See viis lõpuks kodusõdadeni) 7. Rahvastik Eestis 14.-16. sajand. Rahvastiku enamiku moodustasid talupojad. Aadlikke, vaimulikke, kaupmehi ja käsitöölisi oli umbes 6-7%
tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantjõu erinevuse. Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke kehamolekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad, siis on tegemist mittemärgamisega ja sellisel juhul võtavad vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kerakuju. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru, mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torust kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nim
Rahvusvähemus ehk väljaspool oma riiki elavate inimeste moodustatud kogukond. Neil on oma kultuur ja tavad, ilma et neid saaks kuidagi moodi ühiskonnast välja arvata. Võtame näiteks Eesti, kus teadaolevalt elab üle 100 erineva rahuvuse. Probleemid seisnevad selles, et tihtipeale enamik rahvusest ehk siis oma riigi rahvas ei salli võõraid kultuure, usundeid, nahavärvi, keelt ega nende tavasid. Põhiliselt suurteimateks probleemideks on ikkagi rahvuste omavahelised läbi saamised, erinevused ja suhted. Meie näiteks ei mõista seda, kui Tallinnas jooksevad ringi trummidega laulvad naised ja mehed, kes kannavad seelikuid ja laulavad oma usundi järgi laulukest. Aga nende usk on neile tähtis ning sunnib seda tegema. Samamoodi on meil oma tavad ja usundid. On olemas ka palju rahvuslikke kultuuride ühinguid, mis tegelevad selliste probleemidega, näiteks 1989.a oli neid 22 ja tänaseks on see arv üle 300. Olen kuulnud ka seda, et
Kuresaare linnateatril on etendus nimega ¸¸Tapatöö jumal``, mille on lavastanud Jaak Allik. Etendus on väga tõsieluline ja realistlik, selles võivad paljud inimesed ära tunda mingi osa ka oma elust. Kohtuvad kaks keskklassi abielupaari, kes üritavad lahendada nende poegade vahel aset leidnud vahejuhtumit. Õhtu jooksul tuleb kõigi tegelik pale esile, tulevad ilmsiks tegelikud väärtushinnangud ja saadakse aru, et kellegi elu pole ideaalne ja ka omavahelised suhted on küllaltki pingelised. Etendusest tulevad välja ka inimeste peamised pahed, nagu eputamine, peenutsemine ja silmakirjalikkus. Näidatakse, et inimesed on enamasti üsna enesekesksed ja omavahelised suhted on samuti küllaltki keerulised. Tahetakse edasi anda, et inimestel on palju vigu küljes ja enamasti kannatavad nende vigade pärast meie kõige lähedasemad. Etenduse autor ja lavastaja eesmärgiks on vaatajaid mõtlema panna. Tahetakse, et inimene
"Lugu Igori sõjaretkest" 2014 Lugu Igori sõjaretkest 1185. ja 1187. aasta vahel tundmatu autori poolt. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos. Algselt kirjutatud vana idaslaavi keeles. Tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nende osalejate hüperboliseerimine. Teos kutsub üles lõpetama vürstide omavahelised tülid ja ühinema ühtseks Venemaaks. Sisu Novgorodi - Severskis valitseb vürst Igor. Polevetside hõim tungib kallale. Igor alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub. Igor satub vangi, linn hävitatakse. Igor on Khaani Kontsaki juures, kes tahab kokkulepet sõlmida. Igor pole nõus ja põgeneb. Hiljem abiellub Khaani tütrega ja Khaanist ja Igorist saavad taas liitlased. Pärast võitlust polovetside vastu
Euroopa Liidu 3.test 1. Missugune alljärgnev väide tänase EL ühise majandusruumi kohta on kõige korrektsem a) Euroopa Liit on majandusliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt, rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tolimaksu ja lubavad tootmisteguritel vabalt liikuda liikmesriikide vahel, ning on lisaks nõustunud ka fiskaal-, monetaar- ja sotsiaalpoliitika ühtlustamisega b) Euroopa Liit on tolliliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt ja rakendanud kolmandate riikide suhtes
Euroopa poliitiline kaart 1991. aasta augustist: VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas “Teise rinde” avamise küsimustes jne. Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid “saladuses”, siis 1946.a.
1. Millistest osakestest kehad koosnevad? Kehad koosnevad aineosakestest ehk aatomitest. 2. Kolm aine olekut: Tahke - kuumutamisel vedelduvad, füüsikaliste omaduste poolest kõvad. Paljude ainete puhul pole tava rõhul/temperatuuril aine tahket olekut võimalik saavutada. Tahkises paiknevad aineosakesed korrapäraselt üksteise lähedal ning nende omavahelised jõud on tugevad. Kindel ruumala. Avaldab vastupanu deformatsioonile. Vedelik – voolav, võtab anuma kuju. Aineosakeste omavahelised sidemed on nõrgemad. Kindel ruumala. Gaas – puudub kindel ruumala, lendub, aineosakeste omavahelised sidemed puuduvad. 3. Mis on van der Waalsi jõud ning miks neid vaja on? Van der Waalsi jõududeks nimetatakse molekulidevahelisi, suhteliselt nõrku mõjusid, mis indutseerivad molekulide erinevate aatomite juures erinimelisi laenguid, mille tulemusel molekulid üksteist mõjutavad. 4. Mis määravad aine oleku ja ülemineku ühest olekust teise?
soojushulga Q suhet. A'=Q1-Q2 pindpinevuse nähtused:1)veetilga tekkimine kraani otsa 2)seebimull 3)kootud riideese-pp takistab vee imbumist riidesse Pindpinevusjõuks nim.vedeliku pinna puutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu,mis püüab vedeliku pinda vähendada. F= Märgamine ja mittemärgamine on nähtused, mis esinevad vedeliku ja tahke keha kokkupuute pinnal. Märgamise korral on tahke keha ja vedeliku molekuli tõmbejõud suuremad kui vedeliku molekulide omavahelised jõud. Mittemärgamise korral on vedelike omavahelised tõmbejõud suuremad kui vedeliku ja tahke keha vahelised jõud. Kapillaarsus on nähtus, mis esineb peenikestes torudes. Märgav vedelik tõuseb mööda toru üles, mittemärgav vajub alla. h= Absoluutne niiskus näitab, kui palju on veeauru ühes kuupmeetris õhus. Õhu relatiivseks niiskuseks nimetatakse antud temperatuuri õhus leiduva veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru rõhu suhet protsentides.
emamaale tooraineid. Peale iseseisvumist pidid noored arengumaad end ise ära majandama ja see tähendas sõltuvust suurriikidest. Suurriigid tahtsid majandusliku abi vastutasuks ligipääsu maavaradele, kuid arenguriigid jäid tihtipeale võlgadesse ja ei suutnud arendada oma majandust Sisepoliitiline ebastabiilsus- pidevad sõjalised riigipöörded (võimuvõitlus) http://trendsupdates.com/the-truth-about-third-world / Omavahelised suhted on keerulised (piiriprobleemid, usulised suhted) http://trendsupdates.com/third-world-a-stereotype/ Omavahelised suhted on keerulised (piiriprobleemid, usulised suhted) http://onemansblog.com/2011/02/06/8-amazing- videos-of-third-world-construction-techniques/third- world-construction/ Pidev näljahäda Joogivee puudus Haigused ja epideemiad (sh AIDS) http://trendsupdates.com/third-world-a-stereotype/ http://issuesbeyondborders
kohustused. Seda põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Peamiselt eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis veel omaette linnakodanike seisus. Lähematl räägin aadliseisusest. Aadliseisus kujunes paralleerselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandist ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes ühiskondades ka varem ja väljaspool Euroopat. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri
1. Milline oli Vana-Liivimaa olikord Liivi sõja eelõhtul? 1)Võrreldes Läänemerd ümbritsevateriikidega sisemiselt nõrk 2)omavahelised vastuolud(kodusõda, Liivi ordu rahuleping poolaga) 3)Sõjaline nõrkus võrreldes naabritega 2. Milline oli rahvusvaheline olukord Läänemere ääres 16.saj keskpaiku? Vana-Liivimaa ümber olid 16.saj tekkinud suured ja tugeva keskvõimuga riigid, kes olid valmis alustama võitlust ülemvõimu pärast 3. Mis oli Liivi sõja ajendiks? Tartu maks oli Moskva tsaaririigi poolt Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse Liivi sõja peamiseks ajendiks 4. Millised olid Liivi sõja puhkemise põhjused? 1)Moskva suurvürstiriigil oli sõjaväe kasvaddes tekkinud maapuudus 2)Väljapääs Läänemerele 3)Liivimaa nõrkus- Liivi ordu on nõrk ja ei suuda kordineeritult tegutseda 5.Liivi sõjas osalenud riigid ja nende...
Kuna rootslasi oli märgatavalt rohkem, pidid poolakad Tallinna ja ka Põhja-Eesti nendele siiski loovutama. Suurriikidevaheline pinge oli tajutav ja see ei soodustanud kedagi. Taani sai endale Saare-Lääne piiskopkonna alad, mil hertsog Magnus tuli sinna sõjalaevadega oma võimu püstitama. Mõnede aastate pärast alustas Rootsi Hiiumaa vallutamisega, jõudes välja Saare- kui ka Läänemaani, kus nad korraldasid rünnakuid. Sellega said Rootsi ja Taani omavahelised suhted kannatada. On näha, et riikidel polnud ühist vaenlast kõik sõdisid vaid oma kasuks ja võitma pidi tugevaim, sest liitlasi polnud kusagilt otsida. Minule tundub olevat, et tolle aja rahulepingud ei omanud suurt tähtsust, sest kohe pärast nende aegumist võisid momentaalselt puhkeda uued sõjad. Ei tasu unustada ka lihtrahvast, kes terve sõja jooksul on teinud ülestõuse, et teavitada oma olemasolust. Talupoegade elu oli sõja ajal muutunud eriti
võib näiteks häiruda normaalne insulin sünteessuhkruhaigus. Muutused fenotüüpides, kromosoomides nt kuningakepi taimede mutatsiooniline muutlikkus, mille avastas Hugo de Vries. See on pärilik ja sellega kaasnevad geneetilised muutused. Modifikatsioonilise ja geneetilise muutlikkuse avaldumist inimesel saab uurida kaksikute meetodil. Erimunakaksikud Munasarjades valmib üheaegselt kaks munarakku, geneetiliselt sama erinevad kui tavalised õedvennad. Omavahelised erinevused on nii pärilikud kui ka modifikatsioonilised. Ühemunakaksikudembrüonaalse arengu algperfioodil kujuneb ühest sügoodist kaks loodet, täielikult ühesuguse genotüübiga, omavahelised erinevused üksnes mittepärilikud ehk modifikatsioonilised. Erinevate kaksikutüüpide tunnuste erinevuste ja sarnasuste omavaheline võrdlemine võimaldabki eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust.
tuhandeid kordi suurem kui iseeneslikel mutatsioonidel. väike. Põhjust häireid replikatsioonis, meioosis, mitoosis. 5. Erimunakaksikud Ühemunakaksikud Munarakud viljastatakse erinevate Munaraku viljastab üks sperm, sügoot laguneb spermide poolt, võivad olla ka lootelise arengu alguses, tekib kaks loodet, erinevast soost, omavahelised ühesuguse genotüübiga, ühest soost, omavahelised erinevused nii gen kui modifikats. erinevused on mittepärilikud.
Ingl: Püsimine maailma ülemvõimuna, ei meeldinud, et tasakaal Euroopas hakkas halvenema. 6.Kas sõjalis-poliitiliste liitude teke oli võimalus sõda ära hoida või viis see pigem Euroopa sõjale lähemale? Põhjenda oma arvamust. -Viis sõjale lähemale, sest tekkis surve kahe liidu vahel, kes tahtsid mõlemad üksteisest tugevamad olla. Suured riigid võtsid väikeseid riiki protektoraadi alla. 7.Miks nimetati Balkanit püssirohutünniks? -Balkanil oli mitu riiki millel olid sagedased omavahelised tülid. Riikide omavahelised liidusuhted võisid vallanduda väikesest konfliktist suure sõja. Suurriikide huvide põrkumine. 8.Kuidas rahvuslus aitas kaasa sõja puhkemisele Euroopas? -Rahvusluse võidukäik algas koos Suure Prantsuse revolutsiooniga 18.saj lõpul. Rahvuslaste eesmärgid olid ühendada samast rahvusest elanikkonnaga riigus, eraldada impeeriumitest vähemusrahvad ja saavutada laialdane autonoomia. Tagajärgedeks olid aga sovinismi kasv mille käigus suruti maha väikerahvad,
Suhtlemine Otsene kaudne Miks? Grupid jagunevad: 1-suur/väike 2.ametlik(formaalne) ja mitteametlik (mitteformaalne) 3. reaalne/tinglik/etalon Grupi 3 põhitunnust: 1) Suht püsiv koostis 2) Sarnased eesmärgid 3) Erinevad omavahelised suhted Sotsuomeetria - juht /liider, kaaslane / sõber Konformsus - indeeritu(suur!?), tõrjutu(kiusav?!) 1) Stampväljendid 2) Faktid 3) Mõtted, ideed 4) Tunded 5) Täielik usaldus Suhtlemisviisid 1) Intiimne 0 45cm 2) Personaalne 45 120cm 3) Sotsiaalne 120 360cm 4) Avalik 360 -
· Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele tulid umbkeelsed õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluule kogumist ,,Vana Kannel". · Anti välja folkloori ainelisi rahvaraamatuid · Alates 1904. alustas Oskar Kallas rahvaviiside üleskirjutamisega
INFOEDASTUSSEADMED test3 1. Amplituudmodulatsioon-tbid, omadused. erinevad kujutusviisid 2. Sagedusmodulatsioon- tbid, omadused 3. Heterodni phimttel kesksageduse stabiliseerimine, omadused 4. Faasmodulatsioon. modulaatorite variandid 5. CDMA tphimtte lhem seletus vastavalt ostsillole, spektrite baasil. 6. Binaarse ja paljunivoolise digisign. kujutamine. kujutada 001101010011 ostsillogr. binaarsel unipolaarsel kujul ja ka polaarse neljanivoolise signaalina 7. Sagedusmanipulatsioon 8. Faasmanipulatiooni viisid QPSK vrdlus QAM-ga 9. FDMA, TDMA ja CDMA lahtimtestamine XY teljestikus. seletus. 10. Panna paika lekantava signaali sagedusriba, erinevate modulatsiooniliikide kasutamine ja BER omavahelised slltuvused.
ja arengumaade ülessandeks on toota emamaale tooraineid.Peale iseseisvumist pidid noored arengumaad end ise ära majandama ja see tähendas sõltuvust suurrikidest.Suurriigid tahtsid majanduslikku abi vastutasuks ligipääsu maavaradele,kuid arenguriigid jäid tihtipeale võlgadesse ja ei suutnud arendada oma majandust.Raskeks tegi ka arengumaade riikide elu ka sisepoliitiline ebastabiilsus ja pidevad sõjalised riigipöörded ehk omavahelised võimuvõitlused.Keerulised olid ka omavahelised suhted ehk siis piiri probleemid ja usulised suhted . 7.Kasutatud kirjandus www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kolmas_maailma_liisaojakoiv.htm et.wikipedia.org/wiki/kurdid Lähiajalugu 2 .osa lk 84-87 Õpilase ajaloo entsüklopeedia
Taani) 2) Poola ja Leedu vahel toimus sõjaline konflikt Vilniuse kuulumise pärast. Leedu keeldus osalemast rahvusvahelistel konverentsidel, kus osales ka Poola. 3) Poola soovis liidus saada juhtpositsiooni, millega polnud rahul ülejäänud riigid 4) Eesti ja Läti vahel toimus 1920 aastal piirikonflikt ja seetõttu 1920´aastatel nende riikide omavahelised suhted ei olnud eriti head 5) kõigil riikidel oli sarnane majandusstruktuur ja majanduslik konkurents ei soodustanud omavahelist kaubavahetust. (kõik riigid üritasid müüa eelkõige põllumajandussaadusi). 1923 sõlmisid Eesti ja Läti kaitseliidu, mis tähendas sõja korral vastastikku abistamist. 1925.aastal läbirääkimised liidu loomise suhtes katkesid. 1930´aastatel muutus rahvusvaheline olukord ja tekkis sõjaoht. Agressiivseteks riikideks
Assüüria ja Uus- Babüloonia Töö paarilisega. Õpik lk 78 - 81 Jagage paarilisega teemad: 1) Assüüria suurriik 2) Uus Babüloonia riik Loe oma osa läbi. Jaga vihik kaheks ja täida tabel. Assüüria Uus - Babüloonia Arutlege ja tehke vihikusse kokkuvõte. Aega: 20 min. Assüüria Uus - Babüloonia Mesopotaamia põhjaosas. Nebukadnetsar II Pealinn Niinive. Põlluharimine + niisutuskanalid. Babüloonia linn 2x müürid kaunistustega. Sõjakas rahvas rauast relvad, suured kilbid, Marduki tempel Paabeli torn (90 m) kaitserüüd. Kiired sõjavankrid. Semirase rippaiad (Babüloonia rippaiad). Kuningavõim piiramatu juhtisid sõjaväge, mõistsid kohut. Riik lagun...
Riigikorralduselt oli eestis parlamentaarne demokraatia Kõrgeim võim oli parlamendil e riigikogul Välisriikidega suhtlemises esindas riiki riigivanem, kes oli ka ühtlasi peaminister Igapäevaelu riigis juhtus valitsus, kuhu kuulusid ministrid Oli poliitiliselt ebastabiilne aeg, erakondade paljusus, valitsused vahetusid tihti, ei suudetud valimislubadusi täita, tihti esinesid valitsuskriisid e. Omavahelised lahkhelid Eestis võimaldati kõigile siin elanud rahvustele kultuurautonoomia – lubati tegeleta oma riigi/keele asjadega Tähtsaks siseriikluseks eestis oli maareformi vastuvõtmine 1919 1. Detsember 1924 üritati riigipööret kommunistide poolt (see ebaõnnestus) EKP (Eesti kommunistlik partei) juht oli Viktor Kingissepp Vabadussõdalaste juhid e. Vapsid nõudsid riigis karmikäe poliitikat
Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. 3. Pindpinevuse ja pindpinevusjõu mõiste. Pindpinevus - Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada Pindpinevusjõud - Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele, nimetatakse pindpinevusjõuks 4. Märgav ja mittemärgav vedelik: Too näiteid. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et on tegemist märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega. Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Märgav vedelik on näiteks vesi, mittemärgav elavhõbe. 5. Kapillaarsuse mõiste. Too näited.
rajamine, arutati väljaandmine tähtsamaid Eesti küsimusi Suur lõhe ja rahvusliku liikumise allakäik · Suur lõhe RV lõhenemine kaheks vaenutsevaks tiivaks: mõõdukad ja Radikaalid. (põhjuseks olid: erinevad arusaamad RL eesmärkidest,erinevad meetodid eesmärgi saavutamiseks, juhtide omavahelised rivaalitsemised) Mõõdukas Radikaal Allakäigu põhjused: · Seniste juhtide eemaldumine rahvuslikust liikumisest või surm. · ,,Suur lõhe"- RL viis paljude organisatsioonide mandumisele · Riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur. · Mõned hakkasi toetama venestuspoliitikat Venestusreformid Eestis
2) Tammsaare ,,Tõde ja õigus" V osa · Põhitegelased: Indrek Paas Pere koolitatud poeg. Treenimata kehga, nõrk, pikka kasvu, tahtejõuline, sihikindel. Andres Paas vana mees, kellel pole enam õieti jalgugi all, ootab oma surma. Pearu Murakas samuti vanaduspõlves, kuid siiski visa hingega. · Tegevus: Vargamäe Oru ja Mäe talu · Põhiprobleemid: inimeste omavahelised suhted, naabrite siiani lahendamata tülid, meeste ja naiste omavahelised suhted. · Mõtted/tsitaadid: * Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis on ta selle vang. * Ootad, ei tule, ei oota, tuleb! * Maailmas on juba nõnda, et kui miski enam ei aita, siis töö ikka aitab. * Inimene arvab ikka, et kui on täna, siis peab ka homme olema.
Mulle väga meeldis, et nii palju küsimusi jäi õhku, muidu see film poleks olnud see, mis ta oli. Oleks olnud igav kui kõik oleks välja joonistatud piltselgeks. See just tegigi teose omapäraseks. Vaevalt see kogemata juhtus nii, iga detail ja pisiasi oligi nii mõeldud. Isa karm käitumine tuli sellest, et poisid olid ainult ema kasvatust saanud. Mees tahtis nüüd neile mehelikumat kasvatust anda, sest tegelikult isa ja ema kasvatusel on suur vahe. Vendade omavahelised suhted olid lähedased. Nad arutasid üksteisega, julgesid nutta teineteise ees (mõtlen praegu telgis olemise situatsiooni). Karakterite poolest tundus mulle alguses noorem vend asjalikum ja nutikam kui vanem. Vanem vend oli selline, kes tegi seda mida kästi teha ja uskus kõike. Lõpus aga tundusid mõlemad arukad, ning see oli isegi üllatav. Üks koht mind natuke häiris, kui isa oli ära surnud ja nad olid proovinud teda liigutada ja ei jaksanud ega jaksanud. Vanem poeg lausus: "Too kirves
Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on saanud nimeks vaikiv ajastu. Uued riigijuhid koostasid uue põhiseaduse 1937.a. Välispoliitika Välispoliitka eesmärgiks oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi loodeti ennekõike Rahvasteliidult, kuid abi ei saadud. 1920.a algul püüti luua Balti liit, mille alla kuuluks Soome, Poola, Leedu, Läti, Eesti. Kuid liitu ei suudetud luua, sest tulid ette riikide omavahelised vastuolud. Majanduse areng Teostati maareform. Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele, nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, mille arendamisele aitas riik igati kaasa. Juhtkohale tõusis loomakasvatus. Tööstuses asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega. Peamised väliskaubanduspartnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia. Kultuuriareng
Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv kooslus, kus kõik teatud territooriumil elavad organismid ja keskkond seda mõjutavad. Isereguleeruvuse taga on toiduahelad. Elukooslus ökosüsteemi elusosa Ökotoop ökosüsteemi eluta osa Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahel algab alati taimega, kuna see toodab orgaanilist ainet. Troofilised tasemed Troofiline ehk toitumine. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. · Toodavad orgaanilist ainet. · Taimed ja autotroopsed bakterid.
· ebausk taastus, · viimased sõjavaremed kadusid, · majandusime jätkus; 5.Euroopa Majandusühendus (ehk ühisturg). Algsed liikmed: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg. Ja need riigid, kuna nad olid majanduslikult stabiilsed, asusid lähestikku, olid heades suhetes. Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt hakkasid liikuma inimesed, kaubad kui ka kapital, eesmärgiga ühtlustada ettevõtjaile ja põllumajandustootjaile makstavaid dotatsioone ehk pealemaksmine ning eksporditoetusi, et lõpetada ebaausat konkurentsi tekitav üksteise ületrumpamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
