Kuidas siis lahendada moraaliotsusi? Et sellele küsimusele vastata tuleks enne selgitada, mida sõna moraal endast üldse kujutab? Lihtsalt ja selgelt öeldes on moraal komme, tava. See on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum. Teatud/antud kultuuri ja eluviisga keskkonna poolt nõutavad reeglid ja tavad. Selle definitsiooni järgi peaksid kõik otsused olema moraaliotsused, mis on antud ühiskonnale omased. Seega ükskõik, mida üks eestlane otsustab peab olema moraaliotsus, kuniks see on kooskõlas näiteks Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Samas tuleks mainida, et tegelikult pole ühest ülemaailmselt valitsevat hea ja kurja normi, suurem osa inimkonnast elab erinevate moraalinormidega - oma usu ja oma rahva moraaliga. Seega poleks õige hukka mõista teiste kultuuride või siis eluviisidega inimeste tehtud otsusi, kuna need võivad olla moraalsed nendele inimestele. Toon Indiast selle
hiljem Michelangelo loomingust. Tintoretto maalide koloriidis valitsevad tumedad külmsinakad toonid; Veneetsia kunsti traditsiooni heledat koloriiti kohtab tema esimestel maalidel (näiteks "Püha Markuse ime"). "Püha õhtusöömaaeg" "Püha Markuse ime" Correggio Itaalia maalikunstnik Mõjutatud Michelangelost ja Raffaelist Asümmeetrilise kompositsiooni leidja. Tema teostes tulevad hästi esile manerismile omased diagonaalid. Correggio Kõige edukam tema töödest on seeria antiikmütoloogiast, mis käsitleb Jupiteri armuafääre. Nt suurteos ,,Danae" ja ,,Jupiter ja Antiope", kus Jupiteri on kujutatud ilmumas pilvena nümfi juurde ,,Danae" B. Cellini Kullasepp, kes tegeles ka skulptorina ja omas hämmastavat tehnikat Monumentaalse skulptuuri vallas on meistriteoseks tema pronksskulptuur ,,Perseus" - mõjutatud oli Michelangelost
● Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi, võhandu, Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org. Mustjärv ja Valgjärv Piusa jõgi ja Mädajõgi Kliima Palumaa kliima on naaberpiirkondade omast mandrilisem (talv külmem, suvi soojem) ja niiskete läänetuulte teele jäävate kõrgustike tõttu märgatavalt kuivem. Taimkate ● Kõrgematel kohtadel näivleetunud mullad, millele omased kõrge tootlikusega jänesekapsa-mustikakuusikud. ● Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. ● Kuivemad liivaalad- palu- ja nõmmemännikud. Loomastik ● Rikkalik linnustik (kindlaks on tehtud 40 linnuliiki) näiteks: o Sookured o Rabahaned o Laululuiged ● Loomadest näiteks: o Põdrad o Karud o Sookilpkonn (Setumaal) o Hundid Laululuik ja sookilpkonn Asustus ● Asustus on hõre.
Tuumaenergia Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Tuumaenergia ajalugu on lühike. Martin Heinrich Klaproth avastas 1789. aastal uraandioksiidi. Metallilist uraani sai aga esimest korda alles Eugen Peligot 1841. aastal. 1896. aastal avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri, mis on võimelised läbima musta paberit ja põhjustama fotoplaadi tumenemist. Ta nimetas selle kiirguse uraanikiirteks. Samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et uraanikiired on omased ka mõndadele teistele ainetele ning nimetasid need kiired ümber radioaktiivseks kiirguseks. Alles 1939. aastal avastasid Otto Hahni ja Fritz Strassmann, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ning veel 2-3 neutronit, mis on võimelised teisi uraa...
naiste ja meeste ajud ei erine kognitiivsete võimete poolest – kõik oleneb rohkem sellest, kuidas sotsialiseerimise käigus on õpitud oma aju kasutama. Stereotüüpsed ühiskonnapoolsed ootused sunnivad inimesi aga omandama just neid omadusi ja võimeid, mida naistelt ja meestelt oodatakse. Usun, et tänane maailm astub jõudsalt samme selles suunas, kus ei esineks enam nii tugevat sugudejärgest lahterdamist. Mehed ja naised on erinevad. See on igati loomulik, et erisoolistele on omased psühholoogilised erinevused. Samas on iga inimene omamoodi eriline. Pooldan seda, et maailm võtaks rohkem igat inimest kui indiviidi, kel on oma eripärad ja iseärasused, mitte ei keskenduks niivõrd sugudevahelistele kindlaksmääratud staaparvamustele.
Kodifitseeritud õigus kui selline puudub (v.a põhiseaduse tekst ja veel mõned dokumendid), õigust luuakse pretsedentidele ehk varasematele kohtulahenditele tuginedes. 5. Siseriiklikult käsitleb äriõigus eelkõige eraõiguslike juriidiliste isikute asutamist, juhtimist ja tegutsemist. Rahvusvaheline äriõigus käsitleb eelkõige kaupade ja teenuste piiriülest liikumist. 6. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi- ja kohsutusi, v.a neid, mis on omased üksnes inimesele – juriidilise isiku teovõime. See algab Äriregistrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. 7. Eraõiguslikul juriidilisel isikul asutamisleping ja põhikiri (täis- ja usaldusühingul asutamislepingu asemel ühinguleping). Sihtasutusel asutamisotsus. Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul tema kohta käiv seadus. 8. Äriseadustik ei reguleeri avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühinguid ja sihtasutusti. 9
kasutada: negatiivset kinnitamist. 4. Tähelepanu liigid on: tahtelisjärgne-, motoorne-, jagatud tähelepanu. 5. Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu: kujund, mõisted, stsenaariumid. 6. Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega tõene. 7. E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: semantiline, protseduuriline, episoodiline. 8. Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Nt suureneb inimesele virguse aste ja tähelepanu valivus. tõene 9. Intelligentsuskvoot (IQ) on: vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 10. Tajukujund on alati täpne koopia sellest, mis meeleelunditele mõjub väär.
süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega 10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdi on seotud humoraalse immuunsusega-jh 12.nimeta primaarses imuuns. Süsteemi organid: tüümus, luuüdi 13.nimeta G+ kokid- staphylococcus aureus, streptococcus pyogenes indigeene e. Residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile. mikrobise toksigeensus- võime produtseerida toksiine segainfektsioon-aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis steriinle Variant 2 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid-piimhappeline käärimine, alkoh. Käärimine, teised happe: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm
Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale
NSV Liitu. konsensuslikku koalitsiooni. Kommunistliku partei sisese võimuvõitluse käigus asus Hrustsov koos liitlastega 1956. aastal konkurente kõrvaldama, kasutades ära nonde Stalini- aegseid kuritegusid. Valitsusaeg Nikita Hrustsov Leonid Breznev 14. september 1954 14. oktoober 1964 10. oktoober 1964 10. november 1982 Hrustsovile olid omased lihtne, kuid tihti Välispoliitikas oli see aeg Nõukogude ka labane ja vulgaarne käitumine Liidule suhteliselt edukas. Massiline elamuehuituskampaania. Sõjavägede viimine Afganistani 1979 algas Nõukogude Liidule edukalt. Eelisarenduses rasketööstus. 1980 korraldas Nõukogude Liit XXII Maisi kasvatamine.
ning võitlust nende nimel, teisalt ilmutab skeptilist või iroonilist suhtumist ideaalidesse. 6. Romantikutele olid olulised kohalik kloriit, legendid, muistendid ja eeposed. 7. Romantismiaegne inimtüüp on tundeinimene, keda iseloomustab elav kujutlusvõime, spontaansus ja ülitundlikkus. 8. Romantikute lemmikteemad olid isiksuse tundeelu, alateadvus ja intuitsioon. Armuunelmad, kire ülistamine ning ka õnnetu armastus on romantilise kunsti meelisteemad. 9. Romantilisele kunstile on omased karakterite, meeleolude ja koloriidi julge kontrastsus. Kaunis on rõhutatult ilus, inetu jäägitult võigas. 10. Muusika on kõikidest kunstidest kõige võimekam inimese tundeelu kajastama. Seepärast seadsid romantikud muusika aukohale. 11. Lõputu meloodia on väljendusrikkuse ja avara hinguse taotlus. Nii nimetati viisi, kus harjumuspärast kadentsi ei ilmunud kaua aega. 12. Vabas vormis muusikateosel puudus tihti vormiskeem ja muusikaliste mõtete kulgu määras ainult helilooja fantaasia
Mõni naiskodanik kasutab vastassugupoolt ära vastavalt oma tujule – kui ta mehe juba hulluks on ajanud, siis teeb too kõik, mida nõrgem sugupool just parasjagu soovib. Tänapäeval ei suhtuta enam nii taunivalt domineerivatesse naistesse, kuid sel ajal, mil muusikapala valmis, oli see väga harv nähtus ning ilmselt just seetõttu kujutati Carmenit ka mustlasena, kuna mustlastesse suhtuti kui metsalistesse. Ka petmine, maha jätmine ja uue mehe võrgutamine on omased naistele, kes elavad 21. sajandil. Noorena tihtipeale ei piirduta vaid ühe mehega, vaid otsitakse hoopis uusi ja huvitavaid kogemusi, hoides samal ajal oma kõrval näiteks mitut meest. Tüüpiline nähtus on ka see, et naised tüdinevad võrgutatutest kiiresti ära ning heidavad nad siis kõrvale, minnes uutele jahimaadele põnevamaid ja huvipakkuvamaid sihtmärke otsima. Ei mõelda ka mehe au riivamise tagajärgedele. Nii nagu ooperis „Carmen“ heitis naine Jose
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
3.Seened Anatoomia- 4.Bakterid Füsioloogia- 5.Viirused Hügieen- Ökoloogia- Etoloogia- ELU TUNNUSED This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share A Elu määratlemine toimub mitme tunnuse kaudu: Vaieldakse, kas viirused on elus või eluta objektid. Miks? omadus elus eluta 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Kõikidele elusorganismidele on omased teatud tunnused: Rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakkude hulga alusel jagatakse organismid Ainuraksed Hulkraksed Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiinid DNA Keerukas organiseerituse tase Elusorganismid on nii
6. Keskajamuusika oli kiriku võimukindlustusatribuut, selle kindlustamiseks seoti kunst tugevalt kirikuga (ehitati uhkeid kirikuid). 7. Gregorius I oli Lääne-Rooma kiriku juhiks 6. sajandil. Ta ühtlustas liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaule ehk gregooriuse laulu aluseks. 8. Gregooriuse koraal on ilma meetrumita, proosatekstiga, ühehäälne, enamasti saateta, ladinakeelne, vaimulik laul. Tekkis 6. - 7. sajandil. Eriti omased on tekst ja sõnum, GK on ühehäälne ja ilma saateta, laulu rütm lähtub kõne rütmist. 9. Missa on igapäevane peamine kristliku kiriku jumalateenistus, millel on keeruline, mitmete rituaalidega seotud ülesehitus. Missa ordinaariumi osad: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. 10. Keskajal märgiti noodikirja üles neumade abil. Guido Arezzost võttis kasutusele noodijooned ja asetas neile neumad
Eesti keskaeg ehk Vana-Liivimaa aeg ehk orduaeg 1227-1561 Eesti ajalooline ei alga mitte Vanaajaga vaid kohe Keskajaga, kuna MVV tagajärjel kujuneid Eesti alal Lääne-Euroopa eeskujul Keskajale omased tunnusjooned: 1. Ristiusk katoliiklikul kujul 2. Feodaalkord 3. 3-seisuseline ühiskonnamudel Eesti keskaeg MVV-le järgnenud periood Eesti ajaloos, mil saksa ja taani vallutajad jagasid Eesti ala üksikuteks osadeks, väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 a. mil Liivisõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid Liivimaa nii nimetasid saksa vallutajad enda poolt alistatud Läti ja Eesti alasid: Algul
9.Vaatamisväärsused: Raekoda – asub Greenmarket väljakul, kus on 17. sajandi hollandi ja flaami maalikollektsioon. Castle of Good Hope –Hea Lootuse loss on Lõuna-Aafrika vanim ehitis. Kirstenboschi botaanikaaed Rannad/looduspaigad mida sooviksin külastada: Hea Lootuse Neem Table Mountain ehk Laudmägi Fish Hoek beach Noordhoek beach Muizenberg beach Kaplinnas on palju erinevaid randu ja need on kõigest mõned näited. 10. Kaplinna tasuks kaasa võtte suvele omased õhukesed ja heledad riided, loomulikult päikesekreem, päikesprillid ja soovitatavlt ka mingi müts. Ei tasu rannariideid unustada! Kuna seal on ka palju kaunist loodust tuleks võtta kaasa ka riided, milles oleks mägedes hea olla. Igaks juhuks tuleks alati ka mingid pikemad/soemad riided kaasa võtta.
Siinses töös, mis põhineb Tallinas elavate noorte seas korraldatud uuringul, jälgitakse uimastite kasutamist varases eas katsetanute hulgas. Sotsioloogiliste teooriate kohaselt on noorte uimastitekasutamine seotud alatasa muutuva ja stressirohke eluga, tööpuudusega,perekondade purunemisega,noorte kasvanud majandusliku sõltuvusega vanematest,riigikorra muutumisega ja kuluka vaba aja veetmisega. Need muutused on olnud Eesti ühiskonnale omased, nagu ka noorsookultuuri muutumine rahvusvaheliseks. Uimastite kasutamist on peetud suurelt jaolt eelkõige meeste probleemiks,kuigi ka naised on selle probleemiga võidelnud aastasadu.Uimasteid kasutavad naised on tähelepanu saanud alles feminismi ja nn naiste vabastusliikumise ajal- meeste maailma sotsiaalsete normide kahtluse alla seadmise käigus. Teiselt on aga tervisekasvatusprobleemide mõju naiste seas vähem tunda,kuna uurimustes ja ravirühmades on nad vähem esindatud.1990
hiljem. Absoluutne vanus- nt. kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad orga. elasid. 2.Võrdlusmeetodid. *Võrdlev anatoomia-Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad.. võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadesse. Samasse rühma kuuluvad isendid on sarnased organid või välisehitus, nad on homoloogilised. 3.Embrüonaalne areng- näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivatavad ka täiseas. 4.Geneetilised võrdlused. Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal on nende esivanemad. 5.Molekulaargeneetiline võrdlus- elu evolutsiooniline areng. Pseudogeenid- on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teasel liigil vajalik olla. Nende geenida põhjal saab määrata liigi põlvnevus lugu.
moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Ürgjutt kasvab närvitoruks ja hiljem areneb sellest pea- ja seljaaju. Moodustub ka keskmine ürgjutt, ürgjuti ümbruses olevatest rakkudest. 3. Sõnasta biogeneetiline reegel. Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. (imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. 4. Loote väärarengute põhjused. Mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 5. Kuidas toimub lootejärgne arenemine? Arenemine- millegi uue tekkimine, täiustamine. a) otsene arenemine- järglane on vanema moodi, kasvab. Nt: imetaja, roomajad, linnud. b) Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone
Kafka teoses ,,protsess" jääb esimese ja viimase peatükivahele terve aasta, aga teost lugedes võib tunduda mõne kohapeal et on möödunud juba viis aastat ja teise kohapeal et möödas on vaid kuu. Protsessi sisu läbib ebareaalne ja tinglik sündmustik kust puudub ühtne ja järjekindel züsee, kord tegeleb peategelane enda panga tööga ja teisel hetkel on ta taas ametis enda kohtu protsessiga millest ta ise absoluutselt aru ei saa. Ka need on modernromaanile omased jooned. Väga tähtis roll on modernistlikes teostes ka tegelaste mälestustel, näiteks Ernest Hemingway teoses ,,Vanamees ja meri" elab üksik kalamees Santiago (vanamees) täielikult enda mälestustes. Hoolimata sellest, et ta pole juba mitmeid kuid ühtegi kala püüdnud läheb ta ikkagi igapäev merele sest ta teab et kunagi oli ta küla parim kalamees. Lisaks sellele elab temas mälestus tema lahkunud naisest.
Juhan Liivi isamaaline luule Kõigi süda otsib midagi, ihkab midagi kättesaamatut. Soovide ja mõtete avaldamine läbi luulevormi on võimalus viia need laia avalikkuseni. Juhan Liiv on kirja pannud palju teemasid ja probleeme, mis olid omased tollasele ajajärgule. Liivile oli südamelähedane isamaa luule kirjutamine läbi kaunite sõnapaaride. Mitte igaühele Mitte igaühele õnneks ei antud selgesti näha, mitte kõigile õnneks ei antud selgestu kuulda, armastada palavalt
Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist. Uue riigi ajal - tänu poliitilisele võimsusele ja tihematele kultuurisidemetele - võetai Ees- Aasiast ja Kreetalt üle uusi elemente. Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Vana-Egiptuse kujutav kunst
kõrgeima koha paljudes riikides.Teine stuudioalbum kannab nime The Fame Monster mis ilmus aastal 2009. Kolmas album kannab nime Born This Way mis ilmus 2011, mida on müüdud üle viie miljoni koopia. Kontsert Lady Gaga kontserdi üheks tunnuseks on kindlasti suursugusus. Alates lavast lõpetades üleüldise showga.Ta andis edasi kõike, mis temale omane võimas lauluhääl, tantsuoskused, klaverimäng, kostüümid, rekvisiidid.Loomulikult ei puudnud ka temale omased ülevõlli momendid, kus ta ütleb midagi natuke siivutut või toob lavale inimese publikust.Kontsert oli mitmekülgne.Oli kuulda võimast tantsumuusikat, mis Lady Gaga õhutusel rahva tantsima pani.Sellega koos loomulikult ohtralt meestantsijaid ja valgusshowd.Pärast igat laulublokki võis näha Lady Gagat uues ahhetama panevas kostüümis ja uues lavapaigutuses.Kontserdi lõppu jäid Lady Gaga ballaadid klaveri saatel, mis panid õhtule ilusa punkti.Meeldis, et Gaga suhtles rahvaga
meestest saavad sageli mängukannid. Kuid samas ei saa seda kõigi meeste kohta väita, kuna nii palju, kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid iseloomujooni. Tänapäeval ei suhtuta enam taunivalt domineerivaisse naistesse, kuid sel ajal, mil muusikapala valmis oli see väga harv nähtus ning ehk just seetõttu kujutati Carmenit mustlasena, kuna mustlastesse suhtuti kui metsalistesse. Ka petmine, maha jätmine ja uue mehe võrgutamine on omased naistele, kes elavad 21. Sajandis. Olles noor ei piirduta vaid ühe mehega, vaid sageli otsitakse uusi ja huvitavaid kogemusi. Tüüpiline nähtus on see, kui naised on suure vaevaga suutnud mehe võrgutada ning peale seda, kui on keelatud vilja kätte saanud, tüdinevad nad sellest ning heidavad kõrvale. Saamatu kätte saamine on alati põnev, kuid tihti ei arvestata, et kui kord see on juba kätte saadud ei ole see saavutus enam nii magus ning võlu tuhmub.
Vivaldi on tunnustatud kui üks suurimaid barokk heliloojad, ja tema mõju tema eluajal oli levinud üle Euroopa. Vivaldi on tuntud peamiselt komponeerimise instrumentaalkontsertide, eriti viiul, samuti püha kooriteoseid ja üle 40 oopereid. Tema tuntuim töö on rida viiul kontsertide tuntud Four Seasons "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni"). Looming Vivaldi rajas soolokontserdi, arendas välja programmilise orkestrimuusika. Tema helikeel oli isikupärane. Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Teosed 1. üle 500 soolokontserdi (millest umbes pooled viiulile ja orkestrile) 2. 73 sonaati, 3. 46 ooperit, millest vähesed on säilinud; 4
Ida Teater – etendus, millega palutakse jumalalt head saaki ja mis toob ka elus õnne. (hiljem väljaarenenud näitekunstiks)Areen – Ilmalik lõbustuspaik Roomas, kus toimusid verised vaatemängud.Tsirkus – etendus, kus esitletakse eluohtlike trikke ja muud.Žonglöör – asjade žonglöörimises spetsialist Commedia dell’arte – Rämekoomiline laadateater, mis pidas oma etendusi väljas.Klassitsism – Stiil, mis levis 17.-18. alguseni. Klassitsismi omased reeglid olid aja, koha ja tegevuse ühtsuse tunnetus.Naturalistik realism - nimetatakse realismi hilist arengujärku, millele on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine ja ühiskonnakriitiliste realismi kujutamine.Sotsialistlik realism – ainus lubatud kunstivool, mis liikus Lenini ja Stalini ajal Nõukogude Liidus.Sümbolism – sarnane põhimõte naturalistlikule realismile, kuid mõtte kättesaamiseks tuleb ülekantud tähendustest aru saada
Taime- ja loomaraku võrdlus SARNASUSED Nii taime- kui loomarakul on rakutuum Tähtsus: · Pärilik informatsioon · Juhib rakutegevust · Reguleerib rakus toimuvaid Protsesse. Mõlemal rakul on olemas ka rakumembraan Ümbritseb rakku andes rakule kuju. Rakumembraan katab rakku, läbi selle toimub aine ja energiavahetus. a)Aktiivne transport madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. b)Passiivne transport Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest.Lsaenergiat ei vaja. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum ( ER ) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. Tsütoplasmavõrgustikul toimub mitmete teiste ainete süntees. Siledapinnaline ER Karedapinnaline ER Mõlemal on olemas mitokondrid Mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga: välisme...
1.Tähtsad mehed Carl von Linne Rootsi teadlane, kes mõtles välja liikidele ladina keelseid nimed. Ta nentis omavahelise ristumine võimalust, ent usukud, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. Jean Baptiste Lamarck Tema arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 2.Darwini tähtsus Ta töötas välja Darwini teooria, milleks oli, et liigid ei ole mitte loodud, vaid on arenenud varem elanud liikidest. 3.Evolutsiooni tõendid Elu arengust Maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi
Umber 6.-7.päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limsakest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. See ühendab emaosrganismi areneva lootega. Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et algselt on nad omavahel vägasarnased ning lõpuks omandavad endale omased tunnused. Seega läbitakse onotheneesi alguses liigi evolutsiooninise arengu ehk fülogeneesi etapid. Sellist loote arengu iseärasust nimetakakse biogeneetiliseks reegliks. Paari esimese kuuvältel on embrüo eriti tundil võimalike kahjustavat tegurite suhtes. Sel perioodil kahjustatud loode võib sünnimomendiks olla vääralt arenenud käte või jalgadega, tihti esineb mitmete siseelundite või närvisüsteemi kahjustusi.
Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. Oskar Luts. Nikolai Triigi söejoonistus, 1928. Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "Kevade", "Suvi"
Maailma ajaloost võib tuua palju näiteid, kuidas rahvusliku ühtsuse puudumise tõttu on riigi julgeolekule ja ellujäämisele olnud nii sisemisi kui ka väliseid ohte. Seega võib väita, et igaüks meist kannab vastutust, et oma riiki ja rahvust ühtsena hoida ja säilitada sisemine terviklikkus. Igal rahval on oma kultuur, tavad ja kombed, mis liidavad nad ühtseks tervikuks. Põlvest põlve jagatakse vanu tarkusi, mis on omased vastavalt rahvusele ja mida ei tohiks iial ära unustada. Teoses õpetati oma rahvale ussisõnu, mis oli oluline rahva liitmisel, kuna just nemad olid ainsad, kes neid teadsid ning tegur, mis pani neid teistest eristuma. Peategelane Tambet, viimane inimene, kes mõistis ussisõnu, tundis ennast selles purunevas maailmas üksikult; midagi, mida ükski inimene ei tohiks oma elu jooksul tunda. See on inimese loomuses tunda kuuluvustunnet ja tihti nagu ka Tambet, oleme valmis tegema kõik, et seda
Absoluutne vanus-kivististe tegelik vanus. Feneetiline võrdlus- hõlmab liikide anatoomiat,elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia-võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks. Homoliigline-ehitusplaani poolest sarnased. (NT: loomade jäsemeluud)Mandunud elundid- inimsesel: õndraluu,ussripik,osaline karvkate,tarkusehammas,darwini köbruken,kõrvalihased,kolmas silmalaug. Embrüonaalne areng-kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused. Geneetilised võrdlused-kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid.Biogeograafia andmed-kaudesed teõendid liikide evolutsioonilisest muutumisest.Probleemid elutekkega: seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas katsesüsteemis saadud polünukleotiidahelate , ei RNA ega DNA sünteesi. Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele,mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Maa vanus 4,55 miljr. Elu teke maal 4-3,5mlr
Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Priit Pärnapuu Tallinn 2014 Naisteadlaste raskused 1. Meesteadlastest kirjutati viisteist korda tihedamini teadusajakirjades kui naisteadlastest. Ajakirjanikud kirjeldasid teadust kui tegevust, mis vajab täielikku emotsionaalset eraldatust, intellektuaalset erapooletust ja isegi füüsilist jõudu – need olid kõik pigem meesterahvale omased tunnused. Seetõttu arvati, et naised ei saa teadlaseametis hakkama. 2. Naised pidid teaduse kõrvalt kasvatama ka lapsi, sest see ei olnud meeste töö. Lisaks pidid nad taluma oma abikaasa surma poolt tekitatud valu, sest see oli tavaline, et mehed surevad enne naisi. 3. Pärast II maailmasõda oli igal pool suur vaesus. Prantsusmaal näiteks ei suudetud enam hankida raadiumit, millel põhines M. Curie uurimus. Kuna Curie ei võtnud oma
piiravast toimest. Vormid: a. Stabliseeriv valik – Ühevärvilised. b. Suunav valik – Eelistuse kaldumine kindla värvi poole. c. Lõhestav vali – Kahe erineva värvitooni eelistus. Mis seab lõhe vahele. 5. Mis on kohastumused? Tooge täiteid taime ja loomade kohastumustest. Indiviidide päriliku muutlikuse mitmekesisusest kujundab valik populatsioonile või kogu liigile omased kasulikud tunnused kooskõlas elukeskkonna tingimustega. Nt: Taime – Vetikaliikidel pole tügevat väliskesta, kui maismaale liikudes see tekkis. Loomad – Soojemalt kliimalt külmemale kliimale liikudes tekib paljudele imetajatele paksem kasukakiht soojuse hoidmiseks. 6. Mis on liik? Mis takistab erinevatest liikidest isendite ristumist? Tooge näteid. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel.
Egiptuse kunst Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) Kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine. 2) Kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna. Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Elamus- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olem koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: Mastaba -> astmikpüramiid -> püramiidid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. · Cheopsi püramiid (146 m kõrge, kü...
Sellised loomad arvestatakse biotsönoosi koosseisu kuuluvateks, kui neil on täita kindel roll. (Solovjov, 1990) 4 Taimekooslus Taimekooslus kujuneb vastavalt mullale. Viljakal savimullal areneb üht ja liivasel pinnal teist tüüpi kooslused. Moodustunud kooslus hakkab ajapikku muutma mullakoostist ja kohandama ümber kasvukoha tingimusi. Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased liigid metsas metsataimed ja niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda mõni rohttaim niidukooslusest, kuid see ei suuda seal kaua elada. Metsakoolsule taimed tahavad kasvada puude varjus, aga niidukoosluse taimed tahavad kasvada päikese käes. Koos saavad elada vaid need liigid, kes suudavad oma vara kõige otstarbekamalt jagada. Niidukooslus Pikka aega niitudena kasutusel olnud maadel on kujunenud välja ilusad keerukad ja meie kliimale omased niidukooslused
perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine kurviliseks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutatakse enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Sellal kui professionaalsed skulptorid kasutasid traditsioonilisi materjale (marmor, pronks), püüdsid uuendajad, nagu näiteks Émile Gallé ja Louis Comfort Tiffany, avastada klaasi skulpturaalseid omadusi. Lineaarsed vormid on omased Belgia skulptori Georges Minne loomingule. Tema pühendus tervenisti inimfiguurile. Kõige sagedamini kohtab alasti põlvitavaid noorukeid, kelle vorme Minne liialdas ja moonutas. Figuurid on iseloomulikult ülisaledad, õrnad ja peaaegu õhuliselt graatsilised. Sageli kasutas Minne motiivi kordust (purskkaev viie põlvitava figuuriga, 1898/1906, sellega kujunes ta juugendskulptuuri tähtsaimaks esindajaks). Minne`d mõjutas tugevasti prantsuse skulptor Auguste Rodin (1840 1917). Rodini on
Vastus: mänd 10.Lisa iga puuliigi juurde, millises tüübirühmas esineb teda enamuspuuliigina kõige enam. Haab – laanemets, Kuusk – laanemets, Kask – soovikumets, Sanglepp – soovikumets, Hall lepp – salumets, Mänd – palumets. Test 4 Vääriselupaigad 1. Kas väide on tõene või väär? Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. Vastus: tõene 2. Tähista vääriselupaigale omased tunnused: a) Ajutine oja, b) Allikate ümbrus, c) Erivanuselisus esimeses rindes, d) Järsk jõekallas, e) Tunnusliikide esinemine, f) Õõnsustega puude esinemine, g) Põlengujäljed puudel 3. Ühenda vääriselupaiga tunnused ja kasvukohad selle alusel, kus need tunnused on kõige iseloomulikumad ja olulised.
Loomarakk Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on fagotsütoosi võime, s.t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 7 Seenerakk Seenerakk on pikliku kujuga. Raku tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Rakkude ühenduskohtades on avad, mille kaudu rakutuumad saavad seeneniidi piires liikuda. Seenerakk 8 Membraan
NB! Keskaegne ehituskunst pööras kõige suuremat tähelepanu sakraalehituste (kirikute ja kloostrite) rajamisele, mis pidid lihtsurelikule Jumala ja kiriku tähtsust ja olulisust. Enim pöörati tähelepanu piiskopkondade peakirikute- katedraalide rajamisele, millele ehitati tavaliselt kaks suurt läänetorni (Itaalia eripära- kirikust eemal asuv kellatorn, tuntuim Pisa torn) ja rohkelt kaunistatud portaal(id)- uksed. Valdavates keskaja ehitusstiilideks olid romaani ja gooti stiilid, millele omased tunnused olid: Romaani stiil Gooti stiil - ümarkaartega ukse- ja aknaavad - teravkaartega ukse- ja aknaavad ning võlvid ning võlvid - suhteliselt lihtsad ja väheste - kaunitatud rohkete vitraazide ja kaunistustega skulpturide või reljeefidega - raskepärasus ja massiivsus, - hooned õhulisemad ja
UURIMISTÖÖ AUGUSTE ROBIN Elulugu Francois Auguste René Rodin(12.11.1840 17.11.1917) oli sündinud Pariisis politseiametniku peres. 14-aastaselt astus tulevane kunstnik Pariisi Petite Ecole'i, mis oli mõeldud neile, kes planeerisid karjääri dekoratiivkunsti alal. Pärast kolme ebaõnnestunud katset astuda tollal prestiizikasse Kaunite kunstide kooli oli Rodin sunnitud elatist teenima skulptorite abilisena Pariisis, kuid peagi viis töö noore mehe Brüsselisse. Aastaid hiljem järgnes tegutsemine ja tunnustus naaberriigis Inglismaal. 1844 aastal oli ta ülesandeks teha monument, mille nimeks sai ,,Calais kodanikid" 1958 aastal hakkas ta tegema dekooritöid, et end ära Auguste Robin elatada. Neli aastat hiljem mõjus ta õe surm talle niivõrd, et ta astus ühte pühasse ordusse. Ordu püha isa märkas aga kohe Rodini talenti ja julgustas teda jätkama kunsti loomist. 1964 aastal kohtus Rodin ühe õmblejannaga, kelle nimi oli Rose Beuret ning kellest sa...
pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Autori eesmärgiks oli näidata suurt armastust ning truudust, samuti armastava naisterahva julgust tunnete väljendamisel. 2. AINE JA TEEMA Tegevus toimub Peterburis. Iseloomustatakse Jevgeni elu, seda, kuidas ta igavleb ja elab tühja elu. Teoses on puudutatud ka talupoegade teemat, nende pärisorjusest vabastamist. 3. AEG, RUUM, MILJÖÖ Romaan on kaasaegne ja realistlik ning ka tegelased on väga omased sellele ajastule. Ajaloolised sündmused toimuvad 18 sajandil. Näidatakse, kuivõrd tühi ja igav oli rikaste elu ja kui raske oli vaestel. 4. TEGELASKOND Jevgeni Onegin peategelane, vene aristokraat. Tatjana Larina väga haritud, tagasihoidlik tütarlaps. Tema noorem õde on Olga. Vladimir Lenski Onegini sõber ja naaber. Jevgeni Onegin kehastab teoses ainult endale mõtlevat inimest, kellele ei lähe üldsegi korda teiste inimeste tunded
'jaalest' oli selleks ajaks juba peaaegu Vargamäe legend saanud. Kuigi Maril oli palju rohkem tõelisele talunaisele omaseid tunnuseid, ei suutnud ta kunagi Krõõda varjust välja pugeda. Tegelikult ta väga ei üritanudki ja tundis ka endal pigem kohustust Andresega abielus, kuna viimase eelmine naine seda oma surivoodil palunud oli. Tõeliseks abieluks ei saakski vast Andrese ja Mari kooselu lugeda, puudus sealt ju kokkukuuluvtunne ja muud abielule omased emotsioonid. Ka kohtles Andres oma viimast naist palju halvemini kui esimest, kuid see tuli pigem sellest, et tema algne töötuhin ja naiivsus oli selleks ajaks juba ammugi vaibunud ning mõjule hakkasid pääsema rasked tööpäevad ja pidev Pearuga kemplemine. Andrese pereelu oli suhteliselt õnnetu. Kaotas ta ju oma esimese naise ning ka poja. Ei saaks öelda, et kumbki tema abielu õnnelik oli, kuid kindlasti oli tema kooselu Krõõdaga mõlemale osapoolele palju meeldivam
Kõik inimesed on selles osas võrdsed. Heaoluriik peab tagama selle, et kõigil oleks võimalus arstiabile ja et kõik oleksid seaduse ees võrdsed. Kas Eesti on heaoluriik? Selle üle võib ju arutlema jäädagi. Kindlasti ta liigub selles suunas, sest meil on kõik eeldused selleks olemas, meie miinuseks on lihtsalt see, et meie riik on veel noor ja roheline, ning pole kaua kestnud, seega ei saa meilt nõuda kõiki tunnuseid mis peaks olema heaoluriigile omased. Arvan, et üks suurimaid samme selleni on see, et me oleme astunud Euroopa Liitu, kuna sealt saame me toestust ja abi. Samuti on meie ümber palju riike, kes meid toetavad ja kellelt võtame me eeskuju. Näiteks Soome, Taani, Saksamaa. Miks meie heaoluriik pole võrreldav teistega? Sest meie oleme oma riigi tunduvalt kiiremini üles kasvatanud kui teised. Teistel on selleks kulunud rohkem aega ja seega on ka nende riik kogenum nende asjade suhtes.
* grotesk *ja vihjed salapärastele väärtustele. Ta on välja andnud palju luulekogusid * ,,Telg" ,* " Laeka lähedus", *,,Võlavalgel",*" Esimene tahe",* ,, Teatud erandid",*"Selge jälg".. . Samuti on elo kirjutanud proosat, nimelt tal on ilmunud proosa valdkonnas sellised teosed nagu ,,Ingelheim" ja ,,püha maama" Elo juttude keskseks teemaks on naise mõtted ja tunded ning temale esitatavate ootuste ja tegelike unistuste vastuolu. Autori luulele omased sõnavahedus, sarkasm ja iroonia võimenduvad tema proosas ja muudavad Viidingu jutud läbilõikavateks ja kaasahaaravateks detailitäpseteks pildistusteks. Elo meelest peetakse luuletamist liiga kergeks, ega üldse peetagi tööks, kuid kahtlemata on see töö iseendaga maailmade ja mõttega, ning inimene, kes kirjutab, mõtleb ja tunneb samal ajal, kui ta kirjutab, ta väljendab ennast luulekeele kaudu. Tema kui naisluuletaja teeb oma tööd öösiti, kui ta abikaasa magab..
jnud nn. karplava. Rmekoomiline laadateater (commedia dell'arte) mngis philiselt vljas; rndnitlejad, kellest igaks kehastas ht kindlat tpi, improviseerisid: mtlesid teksti vlja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes itsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molire'i peetakse tnini heks sravaimaks komdiate autoriks. Hispaania nitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning
· Uinumishäired · Südamehaigused · Kõrge vererõhk · Krooniline kõhulahtisus · Rasedad, sportlased, lapsed KOFEINISM · Kujuneb sagedaste suurte kofeiiniannuste, tavaliselt 600750 mg päevas, tarbimisel ja mille korral kofeiin võib organismis kuhjuda. · Võõrutusnähud: unetus, ärevus, rahutus, südamepekslemine, kõhulahtisus, kaalulangus, peavalu, väsimus/uimasus, masendus, kergesti ärritatavus, keskendumisraskused, viirushaigustele omased sümptomid nagu iiveldus, oksendamine ja lihasvalu MÕTLEMISAINET .. · Inglismaal juuakse iga päev ära 196,000,000 tassi teed. · Üle poolte ameeriklastest joovad päevas 2 või rohkem tassi kohvi. · Arvatakse, et maailmas tarbitakse igal aastal 120 000 tonni kofeiini. · Voltaire olevat joonud päevas 72 tassi kohvi. · Honore de Balzac jõi "Inimliku komöödia" kirjutamise ajal ära 50 000 tassi kohvi.
Second level Third level Fourth level Fifth level Escoffier, George Auguste Escoffier, George Auguste (18461935), prantsuse kokk, restoranipidaja ja kokaraamatute autor, kes andis klassikalisele prantsuse kokakunstile uue, õilistunud näo ning rajas nö moodsa prantsuse kokakunsti, milles on esindatud paljud haute cuisine'ile omased võtted, kuid lihtsustatult ja kaasajastatult. Kirjutas raamatu Le Guide Culinaire, mis on senimaani kasutusel nii kokakunsti õpikuna kui ka kokaraamatuna. Koos sõbra César Ritziga pani aluse paljudele hotellidele, näiteks Savoy hotellile Londonis ning paljudele Ritzi hotellidele kogu Euroopas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
kreeka Hümn: Lyrics: - Dionysios Solomos, 1824 Music: Nikolaos Mantzaros, 1828 Lipp: Sümboolika Kreeka lipu joonte numbritel on oma tähendus. Jooni on täpselt niipalju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge Loodus: Kreekas on üle 6000 taimeriigi, 116 loomariiki, üle 400 linnuriigi ja umbes 100 kalaliiki. 750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit).4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m).Kreeka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
