Päevavalguse analüüs, pimestuse analüüs ja päikeselt tuleva soojuse analüüs on vaid üksikud stsenaariumid, mis võimaldavad vähendada ehitise kasutuskulusid. 7.Ehitusprojekti planeerimine BIM-i võimaldav elementide eel-fabrikatsioon võimaldab oluliselt vähendada projekti kestust, ehitusloa saamisest kuni ehitise valmimiseni. BIM-i parameetriline omadus muudab disaini muutmise lihtsamaks ning läbi uuenevad automaatselt ka kõik vajalikud joonised. Samuti peavad omanikud maksma kinni projekti seisakud ja pikenemised, kas siis laenu intressi, hilinenud rendi maksete või müügist saamata jäänud tulu näol. Kuna BIM toetab tööde koordineerimist ja elementide eel-fabrikatsiooni, toob see endaga kaasa parema töö efektiivsuse, vähendatud ajakao ja vähendab üleüldist projekti kestust, tänu millele ehitised valmivad hilinemisteta õigeks ajaks. BIM mudelitest saab koostada ka 4D mudelid lisades tavalisele 3D mudelile ka aja dimensiooni. Omaniku
väärtusi läbi suruda spetsiaalsete organisatsioonide poolt. Ettevõtet vaadeldakse kui sotsiaalset ettevõtet mis kannab ise sotsiaalset vastutust. 5. Juriidiline keskkond Seaduste ja juriidiliste normide kompleks, mis reguleerivad ettevõtlust. Sellega arvestamine on ettevõttele kohustuslik Ettevõttega seotud huvigrupid Kõik grupid ja organisatsioonid, kes on ettevõttega otseselt, kaudselt, praegu või tulevikus seotud. Omanikud, tegevjuhtkond, töövõtjad, võõrkapitaliomanikud, kliendid, hankijad, konkurendid, riik ja ühiskond. Ettevõttesisesed: · Omanikud huvitab eelkõige kapitalist saadav tulu, selle säilitamine ja kasvatamine. Nende huvid sõltuvad sellest kas tegemist on väikeomanikuga või suuraktsionäriga ja kas nad on firmas ise kaasa tegevad või mitte. · Tegevjuhtkond huvitab sissetulek, huvitav töö, ideede realiseerimine, ettevõtte arendus
Ettevõtte juriidiline vorm Osaühing Aadress Sakala 34 Telefon Faks E-mail [email protected] Juhatuse liikmed Osakapital 38100 Omanikud, nende osa kapitalist Kontaktisik, tema telefon Ettevõtte tegevusala Toitlustus Ettevõtte tegevuspiirkond Tallinn Tartu Rakvere Ettevõtte omanikud on pühendunud end ümbritseva keskkonna ja inimeste tervise säästmisele. Omanikud usuvad, et ka oma kõige elementaarsemates tegevustes (sealhulgas toitumine) peaksid inimesed mõtlema oma valikute laiemale keskkondlikule ja isiklikule mõjule. Ettevõtte eestvedajad näevad taimetoitluse põhimõtete populariseerimises potentsiaali ühiskonna teadlikkuse tõstmisel. 4 2. ÄRIIDEE, VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID
hakatakse teenima tulu ettevõtlusest ning saadakse õigus ettevõtlusega seotud kulusid saadud tuludest maha arvestada. · Äriühing on juriidiline isik, mis on loodud omaniku või omanike tahtel kasumi saamise eesmärgil. · Juriidilisel isik on omaette isik, kuid tal pole võimalik ise tegutseda, sest tal pole käsi ja jalgu ega ka iseseisvat mõtlemist. · Juriidilise isiku nimel teevad tehinguid ja vastutavad ikka reaalsed isikud ehk inimesed. · Täisvastutusega omanikud vastutavad ettevõtte rahaliste kohustuste eest kogu oma isikliku varaga. · Ettevõtluse ebaõnnestumise korral peavad nad isiklikult võlad tasuma. Võlgade tasumine võib kaasa tuua kogu isikliku vara (maja, auto, suvila, säästud jne.) kaotuse. · Piiratud vastutusega omanikud ei vastuta ettevõtte rahaliste kohustuste eest oma isikliku varaga. Nende vastutus on piiratud sissemaksega algkapitali. FIE - ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime (v.a. talupidaja)
elu ära rikub. Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendada ,sest teab ,et tüdruk sel juhul kodust ära läheb. Sellest kõigest rääkides vihjab Isabella pidevalt enesetapule oma jutus. Justus ei pea seda tähtsaks. Isabella kurdab ,kuidas tal oli võimalus muusika koolidesse minna ,aga ema ei lasknud teda. Räägivad palju ja Isabella mainib kogu aeg Delose laeva ja 30 päeva. Isabella kutsub Justuse ühte korterisse, mida ta hoiab, kuni omanikud puhkusel on. Ta käib seal klaveril harjutamas, lubab talle mängida. Mängib talle ühe loo, peale seda tunneb Justus ,et on armunud Isabellasse ja nad veedavad öö koos. Ptk.6 Isabella ütleb Justusele, et nende romanss kestab vaid 30 päeva, nagu Delose laeva sõit. Justus valetab naisele ja tütrele, saadab neile kaardi vastu ja ütleb, et kõik ikka sama viisi, käib ka rutiinselt samu asju tegemas, et naabrid ei kahtlustaks midagi. Kohtuvad salaja Isabelliga
ümbritseva suhtes ning julgus ja liikuvus igas olukorras. Dobermann on koer, kellel on palju energiat ning vaadates seda lühikese seljaga galopeerijat vabalt jooksmas kas rannas, põllul või mägedes, mõistavad paljud, mida nähakse hirve graatsias, kiiruses ja ilus. Hoolimata sellest, et algselt aretati dobermann valvuriks ja kaitsjaks, on dobermannil jälitustegevuseks väga hea nina ja teda on tihti kasutatud kurjategijate kinnipüüdmisel. Mõningatel juhtudel on omanikud üllatusega märganud oma dobermanni jahiinstinkte ning neid edukalt jahil rakendanud. Peale selle on dobermanne kasutatud veel lambakarjatajatena. Dobermanni lojaalsus, pühendatus, enesekindlus ja ülihea treenitavus (õigetes kätes) sai otsustavaks, et neid kasutati USA merejõududes Teises Maailmasõjas. Vastandina kasutatakse dobermanni pimedate ja kurtide juhtkoertena. Dobermann on üks targemaid koeri maailmas. Ta on tuntud oma intelligentsi ja veidra arutlemisoskuse poolest
23) Miks toimus Nika ülestõus? Tsirkuseparteide teravnenud võitlus. Bütsantslaste lemmikajaviide oli hobuste võiduajamine ja sportmängud tsirkuseareenidel. Tsirkus oli poliitiline areen - rahvas võis keisrit näha ja nõudmisi esitada. Tsirkuseparteid - sinised, rohelised valged ja punased (hobusejuhtide rüüde värvi järgi). Sinised ja rohelised olid tähtsamad. Tsirkuseparteide sotsiaalne koosseis - kirju. Sinised - kaupmehed ja ergasterionide omanikud. Lihtliikmed - linnaelanike keskmised ja alamad kihid. Sinised olid ortodoksid, rohelised - monofüsiitide toetajad. Justinianus soosis siniseid ja kiusas rohelisi taga. Nood vihkasid valitsust 24) Miks on meile oluline ,,Tsiviilõiguste kogum"? Sest tänu sellele on säilinud kõik rooma riigi aegsed seadused. 25) Millised vaenlased ja mis suunast ründasid/ohustasid Bütsantsi? Pärsia impeerium, slaavlased, araablased, langobardid
Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel
01.2006. Planeering lubab Maakri 30 ehitada 24korruselise äri- ja elumaja. 24korruselise hoone kõrgosa maht asub Maakri tänavast üheksa meetrit eemal ning hoonekompleksil piki Maakri tänavat on planeeritud kõrguseks neli korrust. Õueosale tuleb maa-alune garaaz mille katus on plaanis haljastada. Muu hulgas hõlmab Maakri 28 ja 30 kruntide detailplaneering tükikest Lennuki, Maakri ja Kuke tänavate vahelisest kvartalist, kuhu erinevad omanikud plaanivad mitmeid uusi kõrghooneid. Ühelt poolt piirneb ala 105meetrise Radisson SASi majaga ja teiselt poolt 72meetrise korterelamu Maakri Majaga. Kui selguvad kvartali linnakujunduslikke probleeme lahkava arhitektuurikonkursi tulemused, kehtestatakse ka detailplaneering. Praegu on kruntidel neli väiksemast maja, millest jääb püsti vaid arhitektuurimälestisena kaitse all olev Lenderi gümnaasiumi hoovipoolne hoone. Laiendatud pargialale võiv rajada
· Ostuvõimeline turg. Kapitali hankimise peamine allikas tööstusliku pöörde algusaegadel oli kaubandus. Panganduse arenedes hakati ettevõtete rajamist finantseerima laenudega, millega kaasati tööstuse rahastamisse elanike säästud, mis muidu oleksid olnud lihtsalt pangas hoiul. 19.sajandi teisel poolel muutus väga oluliseks akstiakapital. Moodustati aktsiaseltse, mis lasid välja aktsiaid. Aktsiate müügiga tõmmati ettevõtlusse väikeste säästude omanikud, kes said aktsiate pealt rohkem tulu kui tavaliselt pangahoiuselt. Masinatootmise arnegus oli 18. sajandil tähtsal kohal tekstiilitööstuse tarbeks loodud ketrus- ja kudumismasin. Puuvillatöööstuse jaoks etendas 19. sajandil sama rolli Eli Whitney leiutatud puuvilla puhastuse masin(1793), mis võimaldas eraldada puuvillakiu seemnetest ning kiirendada tööd, mille käsitsi tegemine nõudis palju aega ja vaeva. Põhiliseks energiaallikaks 18.sajandil ja, suurelt osalt ka veel 19
Börsil. Saku Õlletehase börsilt lahkumine on seotud suurte rahvusvaheliste joogitootjate ülevõtmisega, milles Saku lõppomanik Carlsberg ja tema Hollandi konkurent Heineken jagasid omavahel ühe Saku omanikfirmadest Briti joogitootja Scottish & Newcastle`i. Selle tulemusel sai Carlsbergist 75% Saku Õlletehase aktsiate ainiomanik ning tal tekkis kohustus teha ülevõtmispakkumine ülejäänud väikeaktsionäridele. Kuna vähemusaktsiate omanikud otsustasid seejärel oma aktsiad müüa Carlsbergile, siis sai sellest 92,4% Saku aktsiate omanik. Seepeale otsustas Carlsberg omandada 194.06 kroonise hüvitise eest iga aktsia kohta ka ülejäänud õlletehase aktsiad ning lõpetada noteerimine Tallinna Börsil. (aripaev.ee) Üheks positiivseks punktiks börsilt lahkudes Saku Õlletehase kasuks räägib kindlasti langeva börsi tingimustes aktsiate eest pakutud hea hind. Mina leian, et Carlsberg, kes on väga võimas
· aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest; · minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 400'000 krooni; · kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus või tehtav töö; · rahaliseks sissemakseks avatakse aktsiaseltsi nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa omanikud kasutada enne, kui aktsiaselts on registreeritud Äriregistris; · mitterahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja on ette nähtud põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor; · mitterahaliseks sissemakseks võib olla mingi vara (hoone, seade, auto, tooraine jms.), varaline õigus (võlanõue, teiste äriühingute osad või aktsiad, õiguse jne.), teine ettevõte koos kõigi selle varaliste õiguste ja kohustustega;
Kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine või kasutusse andmine erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teisele isikule - see annaks erakonnale ebavõrdse eelise teiste erakondade ees, sest nemad ei saaks seda sama võimalust kasutada. 14. Mis on 2012.-2013. aastatel puhkenud erakondade rahastamisskandaalide peamine sisu? Milles seisneb selle peamine oht demokraatiale? Peamiseks probleemiks on see, et annetuste andjad ei ole ise selle raha omanikud ja erakondade liikmeid on sunnitud valetama ning otsima erakondadele laekunud rahale annetajaid, kes seda tegelikult pole teinud. See aga tähendab seda, et erakond on rikkunud annetuste andmise põhimõtteid. Kõik see kujundab ohtu aga demokraatiale, sest annetuste andjateks võivad osutuda isikud/juriidilised isikud, kes soovivad oma annetuse eest saada ka vastutasu, näiteks mõnda seaduseelnõud, mis teeniks nende ja mitte rahva huve.
elu ära rikub. Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendada ,sest teab ,et tüdruk sel juhul kodust ära läheb. Sellest kõigest rääkides vihjab Isabella pidevalt enesetapule oma jutus. Justus ei pea seda tähtsaks. Isabella kurdab ,kuidas tal oli võimalus muusika koolidesse minna ,aga ema ei lasknud teda. Räägivad palju ja Isabella mainib kogu aeg Delose laeva ja 30 päeva. Isabella kutsub Justuse ühte korterisse, mida ta hoiab, kuni omanikud puhkusel on. Ta käib seal klaveril harjutamas, lubab talle mängida. Mängib talle ühe loo, peale seda tunneb Justus ,et on armunud Isabellasse ja nad veedavad öö koos. Ptk.6 Isabella ütleb Justusele, et nende romanss kestab vaid 30 päeva, nagu Delose laeva sõit. Justus valetab naisele ja tütrele, saadab neile kaardi vastu ja ütleb, et kõik ikka sama viisi, käib ka rutiinselt samu asju tegemas, et naabrid ei kahtlustaks midagi. Kohtuvad salaja Isabelliga
tööstusharu või kogu majanduse kohta. · Lihtaktsia esineb aktsiaseltsi aktsionäridele kuuluvat kapitali osa, andes aktsionäridele hääletamise õiguse. Aktsiapaberite jaotamisel saavad nad väärtpaberid hiljem kätte kui eelisaktsionärid. · Eelisaktsia aktsiad, mis saavad kindlaks määratud dividendi enne, kui hakatakse maksma lihtaktsiate dividende, ning mille omanikud saavad likvideerida aktsiaseltsi varadest osa enne lihtaktsionäre. Kuid neid puudub hääleõigus. · Intress- tasu kellegi teise raha kasutamise eest; tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel kasutada oma vara. Nt: maksad pangale intressi. · Dividend maksed, mida tehakse aktsiaseltsi tuludest aktsionäridele. · Bartertehing kaupade ja teenuste vahetamine ilma raha kasutamata. · Hüpoteek pikaajaline kinnisvaraga tagatud laen.
kronoloogises järjekorras päevaraamatusse ning hiljem pearaamatusse. Algdokument- Algdokumendid jagunevad koostamise järgi kaheks- kellegi teise koostatud algdokumendid (nt. ostuarved, teatised, pangaväljavõtted jne.) ja ise koostatud algdokumendid (nt müügiarved, töötasu arvestuse dokumendid jne). 2) Majandusinformatsiooni tarbijad: Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3) Varade klassifikatsioon:Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse raha ja raha ekvivalente välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada 12 kuu jooksul alates bilansipäevast
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut ÄRIPLAAN ÕPIABITEENUS „KIIRELT TARGAKS“ Tallinn 2016 SISUKORD 1.ÄRIPLAANI LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................ 3 2. ÄRIIDEE KIRJELDUS JA SELLE ANALÜÜS...............................................................4 2.1 Ettevõtte üldandmed..................................................................................... 4 2.2 Tootmise / teeninduse planeerimine..............................................................5 3. EESMÄRGID........................................................................................................ 6 4. VISIOON, MISSIOON............................................................................................ 7 4.1 Visioon........................................................................................................... 7 4.2 Mis...
Eestkostet ,Kaitset kohtus, Ülalpidamist, Vasall annab senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida! Tegelikkuses on feodaalsuhted keerulised ja vasalli truuduses ei saa sugugi kindel olla. Osad vasallid võtsid maad mitmelt senjöörilt, seega ei saanud ta enam vaid ühele truu olla. Kui feodaalid läksid tülli, tekkis küsimus, millisele isandale tuleb truu olla. Aja jooksul muutvad valdused päritavaks ja uued omanikud ei pidanud enam truudusvannet andma. Pidevad kodusõjad feodaalide vahel: kuningavõim nõrgeneb, poliitiline ebastabiilsus suureneb. Kõrgkeskajal jooksul muutus madalamast päritolust meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujuneb järk-järgult pärilik seisus - aadel. Ristisõdade ajal kujunevad Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks vennaskonnad ehk vaimulikud ordud. Liikmed korraga nii mungad kui rüütlid!
Müügikultuur Värviline müügipsühholoogia Selleks, et toimuks edukas müük on oluline tunda psühholoogiat. Müügipsühholoogia peab arvestama paljude aspektidega. Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt viie meelega nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele. (http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/vrvipshholoogia.html) Oma iseseisvas töös käsitlen värvide mõju. Käsitlen seda teemat, kuna värvide psühholoogiat on uuritud väga põhjalikult ja antud teema kohta on piisavalt palju materjali ka eesti keeles. Töös toon ara ka neli tuntud firma logo, mis on müügi osa ja kirjeldan/analüüsin lühidalt nende värvilahendusi. Värvid turunduses sisaldavad alati mingit sõnumi...
avaldatakse. Kuidas majanduskriis ja internet muutsid ajakirjandust. Majanduskriis viis meeidast reklaami ära, toimetused tõmmati kokku ning loodeti, et reklaamkulud veebis asendavad paberlehe reklaamkaotused. 5. Interneti mõju uudisväärtusele. Uudiste muutmine interneti mõjul. Kommenteerimisväärtused. Dialoogsus ja protsessuaalsus. Mis on nüüd uudiste asemel? Kommentaarid, nende tekkimine ja ajalugu. Kas kommentaar on uudise osa või mitte? Kaks suhtumist – omanikud ja väljaandjad tahavad et oleks ja et ei oleks. Kas kommentaar saab uudist mõjutada? Anonüümsed kommentaarid ja brändi usaldusväärsus. Interneti tõttu on ajakirjandus oluliselt kaotanud oma mõjuvõimu. Netimeedia on lõhkunud klassikalise žanrisüsteemi ja lugude ülesehituse mudelid, võtnud kasutusele paberile easobiliku keele, lisanud uudisväärtusele kommenteerimisväärtused. Lisaks on interneti lõputu ja kõigile avatud avarus toonud kaasa pidurdamatu sõnavoolu
kulud kaeti nende enda * Kehtestati riiklik kontroll tuludest kogu mõisamaa üle. Mõisnike seisukohast * Mõsinike majanduslik *Poliitiline olukord halvenes: olukord halvenes: 1694. aastal saadeti laiali Liivi 1) reduktseeritud mõisate ja Saaremaa rüütelkondade endised omanikud pidid maanõunike kolleegiumid ning maksma riigile renti rüütelkonna maapäevad allutati 2) talupoegi ei saadud kindralkuberneri kontrollile. ülemäära eskpluateerida * Eestimaa aadli omavalitsust ( oma huvides ära kasutada) Rootsi võim ei puudutanud 3) eramõisnikud * Kujunes välja aadli
suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. (Medar 2002: 50) Sotsiaaltöö korraldaja inimeme, kes opereerib keskkonnas keerukalt lihtsamale, sulatades oskuslikult ühte juhtimise ja korralduse kontseptsioonid, tehnikad ja mudelid, kasutades selleks olemasolevat ressurssi. Moodsa sotsiaaltöö korraldaja nägu on mitmepalgeline ja sageli konfliktsete nõudmistega oma käitumises, kuna inimeste grupid, kellega ta peab tegelema, erinevad tihti oma huvidelt (töötud, kreeditorid, omanikud, ettevõtjad jne). (Medar 2002: 51) Sotsiaalteenused mõiste, mis 60ndaist aastaist peale on hakanud katma osaliselt samu asju, mida varem nimetati sotsiaalhoolduseks. Samas märgitakse: ,,Teenus on midagi, mida ei saa anda rahalises vormis. See põhineb inimlikul kontaktil, töötaja ja tarbija vahetul vastastikusel mõjutusel. Teenus saab alguse tarbija algatusest, kes teenust soovib. Kuna teenus on vabatahtlik, võib see olla tasuline. Sundabinõusid ei saa nimetada teenuseks
E = 1, siis on tegemist ühikelastse nõudlusega; E <1, siis on tegemist mitteelastse nõudlusega. Ülesanne 5. Juurdehindlus ja kasumimarginaal Kaupluse juhataja vastutades hinnakujunduse eest arutab hinnakujundmaise strateegiat assistendiga. Nad jõuavad ühisele keelele selles osas, et kujundada agressiivne hinnakujundamise strateegia. Assistent pakub viisi, et panna kuludele otsa mingi hinnalisand. Juht on rohkem kursis kasumimarginaaliga, sest sellest räägivad omanikud. Assistent pakub hinnalisandit 25%, juhataja aga kasumimarginaali 20%. Tekib arusaamatus. Selgitage hüpoteetilise näite varal (nt omahind 8 eurot), kas 25% juurdehindlus annab suurema kasumi kui 20% kasumimarginaal. 𝑃−𝑉 𝑃−𝑉
pilvede”. Richard Strauss (1864-1949) R.Strauss sündis Lõuna- Saksamaal Münchenis tuntud metsasarvemängija perekonnas. Ta oli saksa helilooja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi-aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, kus vanemad olid tuntud õlletehase omanikud. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. Kooli ajal pühendas Strauss oma energia peaasjalikult muusikaloomingusse. Peale kooli 1882. aastal oli ta komponeerinud juba üle 140 töö. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida
ning heal tasemel. 4.2. Turism Suuri turismi atraktsioone Laheda vallas pole, on mõned turismitalud, mis tegelevad majutamisega, ning Tilsis on ka vaatetorn. Kuna Laheda vallas asub kolm mõisa, võiks need saada suuremateks turismi magnetiteks, aga kuna need kõik on väga halvas seisus ja ei paista, et keegi neid ostaks või korrastama praegu hakkaks. Minu arust peaks just rõhku pöörama nendele mõisatele, otsima omanikud või küsima toetusi nende restaureerimiseks. Kui need korda saaks, oleks need ühed suurimad turismi magnetid, mis tooks valda ka raha sisse. Praegune situatsioon on pigem vastupidine. Turismi arendamiseks tuleks ära kasutada ka Laheda valla järvi, mis on kõik ilusad, luua näiteks lõkkeplatse või telkimisalasid. Praeguse seisuga ei tea mina isiklikult mitte ühtegi telkimisala, mis asuks minu kodu vallas. See on juba osalt vallavalitsuse ja ka riigi süü, sest RMK peaks vähemalt
· pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid suurenevad reeglina veokauguste kasvades · ladude abil on võimalik kindlustada hooajalise tootmise korral ühtlased tarned ladude abil kindlustatakse hooajalise tarbimise korral ühtlane tootmine 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ? Kauba omanik privaatlaos on laopidaja ise, avalikus laos on omanikud kliendid, lepingulises laos on omanikuks klient (kokkulepe pikemaks ajaks). 3.Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ? Laopidamist kontrollib privaatlaos kauba omanik ehk laopidaja, kõik allub tema kontrollile. Avalikus laos kontrollib laotööline(ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest, kontrollib kas laotööline või kaubaomanik. 4
Majanduse mõisted: 1. Aktsiaselts - majandusühing, mille omanikeks on selle aktsiate omanikud (aktsionärid), kes on sel teel ettevõttesse oma raha paigutanud / äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Aktsiisimaks- kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks / maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 3. Aktiva - bilansi vasakpool,firma varad. 4. Passiva -bilansi parempoolne osa, kohustused ja omakapital. 5
võtma kasutusele kallima käibekrediidi. Ettevõttel on mõistlik osta sisse nii palju kui rahalised vahendid võimaldavad või kasutada odavamat, pikaajalist krediiti. Siin kehtib põhimõte täpne planeerimine ja arvutamine hoiab kokku raha! Mittevajalikud rahalised reservid võib ettevõte panna panka hoiule lühiajalise hoiusena, mille pangaprotsent on 2% Kasumi maksustamine ja kasutamine Tavapärase äritegevuse tulemus on maksustatud tulumaksuga mis on 21%. Ettevõtte omanikud on otsustanud, et kogu perioodi jooksul teenitud kasum jääb ettevõttesse. 6
Juhatus: Ronald Vaet, Rein Vaheoja Asukoht: Hiiumaa, Pühalepa vald, Suur-Sadama ja Hellamaa vahel Juhatuse liikmed Ronald Vaet ja Rein Vaheoja omavad mõlemad 20 000 krooni suurust osalust ja osaluse suurus ettevõttes mõlemal on 50% Juhtimine ja personal OÜ Pähklimetsa Puhkekeskused tegevuse käivitamise eest vastutab ettevõtte juhatuse liikmed Ronald Vaet ja Rein Vaheoja, kes on ka ühtlasi omanikud. Juhatuse liige Ronald Vaet on aastaid olnud seotud erinevate turismiettevõtetega, omades seega pikaajalist turismindusettevõtte kogemust. (Juhatuse liikme vanemad tegelesid pikka aega turismindusega.) Ettevõte ei oma hetkel palgalist tööjõudu. Täiendavad töökohad luuakse ja inimesed palgatakse majutushoonete valmimise viimases etapis. Kokku luuakse 3 töökohta. Palka makstakse kolmele kogemustega töölistele 15 000 krooni kuus. Vajalik on eelnev kogemus turismindusettevõtetega ja 3
4 1. Ärieetika. Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Eetilise konflikti äri vallas põhjustab eelkõige vastuolu osapoolte vajadustes ja ootustes: kasusaamise eesmärgil algatatud tegevus mõjutab paratamatult mitmeid huvigruppe nii positiivselt kui ka negatiivselt. Ettevõtlusega otseselt seotud huvigrupid on ettevõtete omanikud, kliendid, töötajad, partnerid ja konkurendid, kaudsemad huvilised on ühiskond laiemalt (nii kohalik kui ka rahvusvaheline kogukond) ning looduskeskkond. Ärieetika aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda, otsida kõige õigemat käitumisviisi ja seda põhjendada 1.1. Probleemid ettevõttes. Töötaja ja juhi vahekorda puudutavad küsimused, kus võib tekkida probleem ettevõttes on näiteks diskrimineerimine, distsipliin, pealekaebamine, konkurentsikeeld jne. Mitmed eetilised
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Leedu metsaseadus Referaat õppeaines ,,Metsapoliitika ja metsanduse ajalugu" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Leedu metsandus........................................................................................................... 4 1.1. Ülevaade................................................................................................................. 4 2. Leedu metsaseadus........................................................................................................ 6 2.1. Ülevaade....................................
õigeaegselt ette täpset infot eduks vajalikke toimingute kohta JUHTIMIS- vs FINANTSARVESTUS Juhtimisarvestuse ajalugu I Juhtimisarvestuse ajalugu ulatub tagasi kuni Babüloonia, vana Kreeka ja Rooma aegadesse Prantsuse raamatupidamise suurkuju Jacques Savary (1622-1690) aktsepteeris arvestust kui juhtimise funktsiooni, mistõttu teda võiks pidada ka üheks juhtimisarvestuse alusepanijaks 19. sajandil pidasid Ameerika kudumisvabrikute omanikud suhteliselt detailset kulude arvestust, mis üheltpoolt võimaldas tegelda efektiivsuse parandamisega ja teisalt oli aluseks hinnakujundamisel 1885.a. Henry Metcalf avaldas raamatu:Cost of Manufacturers 20. Sajandi algul töötas Andrew Carnegie välja kuluarvestuse süsteemi, mis võimaldas päevade ja nädalate lõikes saada detailset ülevaadet ühe tooteühiku kohta tulevate materjali- ja palgakuludest
Seotud maatüki piiridega. Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piirimärkidega (AÕS § 128 lg 1) Kinnisasja omanikul on kohustus tagada piirimärgistuse säilimine. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada (AÕS § 128 lg 2) võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutusedkannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades. (AÕS § 128 lg 3) Lisaks veel maakatastri seadus! AÕS § 127 Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. § 129. Piiri kindlakstegemine
või natuuras. 52. Pankrot - võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus, millel on õiguslik tähtsus. 53. Projekt - konkreetse eesmärgi tähtaegseks saavutamiseks kavandatud tegevuste kogum, mille elluviimisel on ajalised ja rahalised piirangud. (Projekti all mõistetakse ühekordset ajaliselt ja ressurssidega piiratud ettevõtmist, mis on suunatud mingi kindla ülesande lahendamisele). 54. Personal - kogu organisatsiooni liikmeskond ehk töötajad, juhid, alluvad ja omanikud, kui nad ise selles organisatsioonis töötavad. 55. Positsioneerimine – toote positsioon on koht tarbijate teadvuses võrreldes konkurentidega. Toote positsioneerimine on toote asendi loomine tarbijate teadvuses võistlevate analoogide suhtes. Toote positsioneerimise aluseks peaks olema tarbijate arvamus tootest ja tema kohast teiste analoogide suhtes. On eristatud 3 positsioneerimise strateegiat: 1) olemasoleva positsiooni tugevdamine 2) ümberpositsioneerimine 3) uue positsiooni hõivamine
11.0 TURUNDUSPLAAN 8 12.0 PERSONAL JA JUHTIMINE 8 13.0 FINANTSPALNEERIMINE 9 14.0 RISKIANALÜÜS 9 15.0 LISAD 10 2 1.0 KOKKUVÕTE On soov avada uut firmat nimega ,,Mannekeen" OÜ. Firma tegeleb klientidele rõivaste valmistamisega. Ettevõtte asukohaks saab Lõunakeskus, töötajate hulka kuuluvad omanikud, disainerid, stilistid, sekretärid, õmblejad, raamatupidajad. Firma alustamiseks oleks vaja laenata 1 500 000. Tulevikus on muidugi ka soov edasi areneda ja suuremaks kasvada. 2.0 ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõte, mille soovime välja arendada, on Mannekeen, juriidiliselt: Disaini- ja Õmblusstuudio ,,Mannekeen" OÜ. Hetkel on soov avada kauplus/töökoda aadressil Ringtee 75, 50105 Tartu (Lõunakeskus). Firma sisetelefon on 7123456. Faks puudub.
Igal roomlasel oli kolm nime: eesnimi, suguharunimi ja liignimi (kognoomen). Roomas oli söltuvusvahekord, kus vaene kodanik elas kliendina rikka ja möjuka kaaskodaniku ehk pratooni kaitse alla. Klient sai patroonilt maad, samas andis ta patroonile saaki ja käis koos temaga söjaretkedel. Rooma riigis oli talupojaühiskond maavaldaja oli ühiskonnaliige. Söjaväe varustuse pidi igaüks ise hankima, see oli rikkusastme järgi. Maata omanikud ei osalenud selles, sest nende ainus varandus olid lapsed (proles). Proletaaride öigused olid rahvakoosolekul piiretud, kuid kuulusid ikka kodanikkonda. Roomlaste peategevus oli pölluharimine ja södimine, sarnanes Sparta omaga. §23 Rooma Vabariik 510 eKr kehtestati vabariiklik kord. Riigi eesotsas oli senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast körgemad olid kaks konsulit. Rooma Vabariik püsis aastani 30 eKr. Gallide sissetungiga
Juhtivtöötajaid on 5 2 omanikku, 3 juhatajat või tänapäevasemalt mänedzeri. Tavatöötajaid on ettevõttes u. 25-30, kellest 3 on kokad, 1 koristaja ja peaaegu kõik ülejäänud klienditeenindajad (umbes üks neljandik nendest on vahetusülemad). Pikem töökogemus (u. üle poole aasta) on ligi 10 töötajal. Teised töötajad on viimase kuu jooksul tööle võetud. Kõik töötajad on vanuses alla 25 (va omanikud muidugi), isegi kokad. Ma ei oska öelda, kas see ongi firma eesmärk, aga sellised teenindusettevõtted tavaliselt soovivad nooremaid ja elurõõmsamaid töötajaid. Personal iseenesest on ülimalt tore ja ettevõtlik. See on ka põhjuseks, miks paljud seal töötavad. Mänedzerid on ka väga mõistvad ja kõigi omadusi ning vajadusi arvestavad. Ainsaks probleemiks on omanikud, kes eriti ei usalda, kontrollivad pidevalt, teevad ennatlikke järeldusi ja alati mitte kõige oodatavamaid otsuseid
Alustame teie ettevõtte kirjeldusega. 4 2.1 Ajalugu. Tutvustage lühidalt oma ettevõtte tausta ja arengut. Tehke seda lühidalt, kuid seletage: · Millal, kus ja kuidas ettevõtte tegevus algas? · Millal ettevõte registreeriti? · Kuidas ettevõte omandas maa (kui teil on maad)? · Esialgne toodang · Kuidas ettevõte ja selle toodang on arenenud? · Kas ettevõtte omanikud on raha laenanud? Kui palju ja millal? Kellelt? Kas ollakse veel võlgu? 2.2 Käesolev äri ja tegevus. Vastavalt teie ettevõttele, seletage: · Tegevusala (tootmine, hulgikaubandus, jaekaubandus, teenus, põllumajandustegevus) · Ettevõtte praegune olukord (alustamine, laiendamine jne.) · Ettevõtluse vorm (eraettevõte, kooperatiiv, aktsiaselts vms.) · Kus ettevõte asub? Kas sellel asukohal on eeliseid või puuduseid?
· Kirjutakse professionaalselt, kuid välditakse akadeemilisust; · Paragrahvid peaksid olema lühikesed ja üksteisest eraldatud; · Äriplaan varustatakse tiitellehega ja köidetakse korralikult; · Äriplaanil on alati autor ja koostamise kuupäev; · Äriplaan ei ole muutumatu dokument. · Välditakse tsitaate ja anekdoote; · Äriplaani leheküljed peaksid olema nummerdatud; · Kasutatakse pigem lauseid "Ettevõte on veendunud, et ...", "Ettevõtte omanikud usuvad, et ..." kui lauseid stiilis "Paistab, et ...", "Me loodame, et ..." jne · Enne lõplikku vormistamist palutakse kellelgi, kes äriga seotud ei ole, äriplaan läbi lugeda. Palutakse, et lugeja kohe küsiks, kui midagi jääb arusaamatuks või pole veenvalt esitatud. (Kivistik 2003). 1.6 Äriplaani koostamine ja komponendid Äriplaani koostamiseks ei ole mingit kindlat vormi, mida kõik ettevõtjad peaksid kasutama
Kui olete abielus ja pärite, siis ainult teie oma. Lastel kohustus vanemaid üleval pidada. Osaühingu osanik saab olla see, kellel on õigus ja teovõime, ei tohi olla etteõtluskeeldu, ei saa olla OÜ audiitor, prokurist või nõukogu liige. Juhatuse konkurentsikeeld eii tohi pakkuda konkurentsi samas valdkonnas! Osaühingu nõukogu peab olema, kui osakapital on suurem kui 25000 eur. Osaühingu osanikud võivad vastu võtta otsuseid osaühingu nõukogu või uhatuse pädevuses! Kui omanikud midagi otsustavad, ei pea nad juhatust kuulama, aga kui nad otsustavad midagi juhatuse või nõukogu pädevuses, siis vastutus läheb üle nendele. Kui osanik elektroonsel hääletamisel osa ei võta, siis loetakse hääl negatiivseks. Kui nõukogu lubab, siis võb ka konverentsikõne näiteks hääletada või skype. Kõik dokumentatsioon, mis saadetakse välja üldkoosoleku kutsega on Äriseadustikuskirjas. Näpuga tuleb järge pidada, muidu on sitasti.
Põllumajanduse osatähtsus SKTs on põhjariikides vähenenud ja moodustab sellest mõne % , kuid Lõuna riikides moodustab põllumajandus poole SKTst, kuid on ka selliseid Lõuna riike kus SKT moodustav vähem kui kümnendik SKTst, siin on oluline mõju looduslikel teguritel, mis võivad takistada põllumajanduslikutoodangut 6. Miks on toiduprobleemid suuremad just neis riikides, kus põllumajanduses töötab suhteliselt palju inimesi? Selle pärast et sealsed suurmaa omanikud kes tegelevad põllumajanudsega on huvitatud eelkõige omatoodangu ekspordist 7. Miks ei annna riigid, kus toimub ületootmine toitu näljahädades vaevlevatele riikidele vaid viskab enamuse ära? Probleemiks on toiduainete ebaühtlene jaotumine ja vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule 8. Mida kasutati enne suhkrut toidu magustamiseks ja kuidas suhkru tootmine on mõjutanud inimesi? Enne suhkrut kasutati toidu magustamiseks mett ja PõhjaAmeerikas vahtrasiirupit
Tarnija valiku analüüsitavad aspektid: · Tarnijate senine kasumlikkus ja lojaalsus · Pakutava toote või teenuse kvaliteet · Klienditeeninduse tase ja hoiakud · Suhtlemise kulud · Valmisolek uuenduslikeks ja ennetavateks muutusteks · Finantstaust ja prognoosid · Tugevused ettevõttele olulistes valdkondades, muuhulgas IT · Oskusteave ja selle täiendamise võimalused · Ohutegurid (hinnata, kas partnerist võib kujuneda ohtlik konkurent või võtmeisik) · Omanikud, juhtkond ja võtmeisikud · Partneri tegevuse läbipaistvus · Keskkonnasäästlikus · Avalikkuse hoiakud tarnija suhtes. Hoolikalt valides parima leidmine välistab olukorra, kus konkurentidel saaks olla selles valdkonnas parem tarnija. Välistatud ei ole konkurentidega samade partnerite kasutamine. Uute tarnijate leidmiseks on erinevaid võimalusi · Kasulik on tarnijailt hankida infot nende konkurentide pakutava kohta · Suhelda oma valdkonna ettevõtetega
1. Kinnistusregister 2. Kinnistustoimik 3. Kinnistuspäevik Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve;3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas
Klmale maale E. Vilde Raamat algab sellega , et Jaan on kirikus ja magab , kuna on vsinud raskest tst ja pikast teest kirikusse . Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub tae saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu vtta , kuna hbeneb oma vaesust ja nlga . Ann on rikka mehe ttar , aga tema kigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja klm ning hanged sgavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb krvale astuda mne kihutava ree eest . Mihkel rgib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani kest laenu , aga Jaanil pole endalgi . Kodus ootab haige ema poega , kes on selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lhikesed jalad...
tehnoloogia arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja üh-lt ühiskonnale. Kultuuriline lõtk Kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloofia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 9. Muutuste omaksvõtmine (agendid) ja muutuste tüübid (227-229) Muutusi toetavad või neile on vastu inimesed, kellel on sotsiaalsetes süsteemides teatud staatused. Mõned staatused on mõjukamad kui teised ja nende staatuste omanikud on tõenäolisemalt muutuste agendid. Kui suguharupealik võtab uuenduse omaks, teevad seda ka tõenäoliselt teised liikmed. Muutuste tüübid järk-järgulised ehk kasvavad muutused (põllumajandus alates paleoliitikumist järk-järgult arenenud) ning revolutsioonilised muutused (üh poliitilise ja sotsiomajandusliku struktuuri järsk ja põhjalik ümberkorraldus). 10. E. Durkheim usust, sakraalne ja profaanne (194-195, 199)
haldusorgan sellise planeeringu alusel anda ehitamist käsitlevat haldusakti, näiteks ehitusluba, sealhulgas tee-ehitusluba, kirjalikku nõusolekut ega kasutusluba. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võiks öelda, et detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine on üks keeruline protseduur ja paras bürokraatia. Kooskõlastusi ja lubasid peab taotlema eri kohtadest ja planeeringu kehtestamiseni jõudmiseks tuleb teha kindlasti põhjalik eeltöö. Lisaks mängivad olulist rolli naabermaa omanikud ja elanikud, kes võivad igal sammul ,,kaikaid kodaratesse loopida." Kasutatud kirjandus · Planeerimisseadus (seisuga 21.03.2011) · www.tallinn.ee
raamat, kuna sellest on tehtud ka telesari ,,Nöbinina", mida Eesti Televisioonis iganädalaselt näha saab. Raamat räägib sellest, kuidas nõiakülla, kus süüakse konnasuppi, sepitsetakse pahandusi ja õpitakse usinalt kurjaks nõiaks, sünnib hea ja ilus nõianeiu, kes täielikult eristub ülejäänud nõiamooridest. Nöbinina lahkub nõiakülast ja otsib endale tühja maja, mis tuleb välja ei olegi nii tühi. Majja tuleva suveks omanikud perekond Puravikud ning loomulikult juhtub Nöbininal koos uue pererahvaga igasuguseid huvitavaid lugusid. Tutvusin mõlema, nii telesarja kui ka raamatuga, aga pean tõdema, et raamat meeldis mulle rohkem, kuna see oli rohkem lapsepärasem ja illustratsioonid väga hästi täiendasid teksti. 5. Tunnustused · "Kasper ja viis tarka kassi" (2005) 3. koht Eesti Lastekirjanduse Keskuse, kirjastuse Tänapäev ja ajakirja Täheke lastejuttude võistlusel 2004
Eksamitesti küsimused aines ,,arvestuse alused" Variant A 1. Millist sajandit loetakse arvestuse (raamatupidamise) alguseks a) 13. b) 14. c) 15. d) 16. 2. Milline neist seostest on õige: a) kohustused = varad omakapital b) omakapital = kohustused + põhivarad c) lühiajalised kohustused = varad omakapital pikaajalised kohustused 3. Majandustehingute jooksev arvestus toimub: a) raamatupidamise bilansis b) raamatupidamise kontodes c) raamatupidamise bilansi lisades 4. Kohustusliku reservkapitali lõppsaldo asub: a) deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5. Milline neist väljenditest on vale: a) iga majandustehing kajastub vähemalt ühel kontol b) iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol c) majandustehing kajastub kolmel kontol 6. Milliseid aruandeid sisaldab raamatupidamise aastaaruandlus. täielik loetelu 1. bilanss 2. kasumiaruanne 3. aastaaruande lisad 7. Mitu komplekti kassaruumi ...
Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda 19. sajandi lõpul ja 20. algul hakkasid Euroopa suurriigid koonduma vaenulikesse leeridesse. Euroopas oli kolm keisririiki: Saksa keisririik (uus nähtus; 1870. toimus Prantsuse-Preisi sõda, preislased tungisid Pariisi, rüüstasid seda, Versaille'i lossis kuulutati 1871. aastal Saksamaa keisririigiks, prantslased jäid Reini äärsest alast ilma, Elsass-Lotring); Austria-Ungari keisririik (sisemiselt mäda, valitses kaksikmonarh Asutria keiser, Ungari kuningas, riigis oli palju erinevaid rahvusi; habras, ettearvamatu suur riik; nõrk) Venemaa keisririik Suurriikide vahel olid kujunenud leppimatud vastuolud (nt Saksamaa ja Prantsusmaa; võitlus kolooniate pärast; suurriikidel olid imperialistlikud ambitsioonid, mis aina kasvasid). Suurt rolli mängis ka paljude Euroopa riikide hirm Saksamaa ees. Saksamaa oli sel hetkel Euroopa tugevaim sõjajõud (armee), samuti muutus Saksamaa sajandiv...
valemiga: Ärikasumi tase= Ärikasum / Netokäive * 100 Antud näite põhjal võib järeldada, et nende kahe aasta jooksul, mis on vaatluseks võetud, ettevõte kasum käibeeurolt oli positiivne ja stabiilne. Omakapitali rentaablus Aasta 2011 2010 Omakapitali rentaablus 12,9% 13,7% Omakapitali rentaablus näitab, kui suurt tulu teenivad omanikud rahalt, mille nad on firmasse põhikapitalina paigutanud ja jaotamata kasumina jätnud. Kui see näitaja on pikaajaliselt madalam, kui sarnase riskiga teistes investeerimisvõimalustes (näiteks börsifirmad või panga deposiit), tuleks firmasse investeerimisest loobuda. Suhtarv sõltub sellest, kas planeeritakse dividendide maksmist või mitte. Kuna investeering põhikapitali (osa-või aktsiakapitali) on alati suurema riskiga kui laenuandmine, siis on otstarbekas suurem osa äritegevuseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
