Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, allikate loetelu jne) alustatakse töös uuelt lehelt. Alapeatükid jätkavad teksti samal lehel, kui ruumi on. Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat teksti, tuleks alustada uuelt lehelt. Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse; fotod allkirjastatakse (kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Nii tekstis kui lisades asuvatele illustratsioonidele ja täiendavatele materjalidele tuleb põhitekstis viidata. Kõik leheküljed, alates tiitellehest kuni lisadeni, saavad leheküljenumbri. Number paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehel numbrit ei näidata. 4.2. Tiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimetus (Tallinna Saksa Gümnaasium);
liikumisvabadust ega võimalust elukutset valida, pidid nad leppima mõisniku määratud teorendiga. Mõisamajanduse vajaduste ja talurahva vastupanu survel koostati mõisnike maapäevadel uued talurahvaseadused, mis kinnitati Liivimaal 1849, Eestimaal 1856 ja Saaremaal 1865. Need soodustasid talude päriseksostmist. Teoorjuse keelamisega 1868. aastal läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem rühm. Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja rahvusluse levik. 19. sajandi keskel algas eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Euroopa väikerahvastega. Eesti rahva
tähelepanu kõrvale olid juhtinud, langes ta masendusse ja tõmbus endasse. Ta ei söönud peaaegu üldse ja eelistas lamada ettetõmmatud kardinatega toas. NOOR NAINE Kaunis iga - 16 Lõpuks otsustas Wladyslaw Skladowski, et masenduses tütrega tuleb midagi ette võtta. Ta saatis Maria maale paranema ja puhkama. Järgnenud aasta oli Maria elus üks õnnelikumad. Nii Maria ema kui ka isa perekond kuulus ühiskonnakihti, mida poola keeles nimetatakse shlahtaks. Need olid inimesed, kelle omanduses olid lossid ja mõisad. Paljud Maria sugulased kuulusid shlahtasse, nii et tal oli ohtrasti kohti, kuhu minna puhkama. Rong viis tütarlapsed lõunasse Zwolasse, kus nad külastas ema vendi Henrykut ja Wladyslawi. Mõlemad majapidamises olid tulvil muusikat, raamatuid ja naeru, paljud oli koeri. Maria nautis igasuguseid lastemänge, mängis sulgpalli, joonistas ja ratsutas. 1883/84. aasta talve veetis ta Tatra mägede jalamil Skalbmierzis koos advokaadist onu Zdzislawiga
o Turubarjäärid: · ruumiline vahetuse osapooled ei asu ühes punktis, nad on üksteisest eraldatud geograafiliselt; · ajaline toode tuleb toimetada tootja juurest tarbijate asukohta, selleks kulub teatud aeg; · tajuline tootja ei pruugi tunda tarbijaid ning tarbijad firmat ja tema toodet; · omandiline toode on selle müümiseni tootja omanduses, kui tarbijad selle ära ostavad, saab toode nende omaks; · väärtuseline tootja ja tarbija võivad toodet erinevalt väärtustada. o o Turunduse juhtimine · Tootmiskontseptsioon - Klient ostab seda, mis on kergesti kättesaadav ja odav. (Ettevõtja: Arenda masstootmist ja müüki). · Tootekontseptsioon - Klient ostab seda, mis on kvaliteetne ja teistest erinev. (Ettevõtja: Diferentseeru, eriti toote/ teenuse poolest).
Sotisaalsed konfliktid jagunevad indiviidisisesteks ja välisteks. Normide konflikt, huvide konflikt, võimu ja sotsiaalse resursi jaotuse konflikt. K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega). Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote
Kui tegelik kahju ületab kehtestatud piirmäära on kannatanul õigus vahe süüdlaselt sisse nõuda. 32. Veosekindlustuslepingud Veosekindlustuse lepingu sõlmijaks võib olla veose omanik, seaduslik valdaja või muu isik, kes on otseselt seotud kaubaveoga. Veosekindlustus pakub võimaluse kindlustada punktist A punkti B veetavaid kaupu. Erikokkuleppel kindlustatakse ka veoseid, mis ei ole ostu-müügi tehingu objekt. Nii näiteks kindlustusvõtja enda omanduses olevaid kaupu, mida ta veab ühest kohast teise: näituse eksponaadid, kolimise puhul isiklikud asjad jne. Kindlustatakse üksnes transpordivahenditega või -seadmetega veetavaid veoseid, mis astavad kauba vedamiseks kehtivatele tehnilistele nõuetele. Võimalik on sõlmida kas ühe veose kindlustamise leping ehk üksikpoliis või pikaajaline leping ehk avatud poliis mitme veose vedamiseks. Selline poliis sõlmitakse tavaliselt üheks aastaks.
o Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes o Haavatavus keti nõrgemate lülide poolt o Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jms o Vähekasutatav, kuni kontseptsioon pole kontrollitud o Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse o Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga o Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui ettevõtte omanduses olevate filiaalidega 5 Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu koolituse frantsiisivõtjale, täiendav regulaarne koolitus, mitmesugused äritegevuse juhendmaterjalid, jooksev ärikontseptsiooni arendamine, ettevõtte avamise ettevalmistamine (sh sisekujundus)
konsistentsi body ja jõu. Alguses kasvatati teesid eksperimentaalselt vähesel määral 1835 Ketti orus Ootys, nüüd on Nilgiri teetoodang aastas keskmiselt 750 miljonit kilo, millest Lõuna- India toodab keskmiselt 25%. Nilgiri toodang sisaldab väga kõrgekvaliteedilisi ja heamaitselisi teesid. Teisiti kui mõned teised regioonid, kus laiaulatuslik kasvatus on norm on enamus Nilgirit tootvaid istandusi väikesed ja keskmised, väikeste äride või perekondade omanduses (keskmine ulatus 100-200 hektarit). Paljud neist äridest on elus püsinud koloniaalajast peale. Valduste omanikud jätkavad traditsioonilist koloniaalset elustiili, töötades kõvasti laupäevase oksjoni nimel ja samas ka leides alati aega oma golfimängu ja õhtuse napsi jaoks klubis. Väikeomanikud müüvad oma rohelise lehe naabruse vabrikutesse musta tee tootmiseks. 2.2 SRI LANKA MUSTAD TEED Teekasvatus on alati olnud oluline osa Sri Lanka majandusest. See on ka maa suurim
6. Millised on majutusettevõtted omandisuhtest lähtuvalt? Individuaalne juhtimine eraomand- iseseisev ettevõte, kus hotellipidaja on ise kõigi hotelliga seotud varade omanik, ta on sõltumatu kõigis hotelli opereerimisega seotud otsustes. Omanikul lasub piiramatu vastutus ja täielik kontroll kogu hotelli tegevuse üle. Juhtimisleping hotellide juhtimisele spetsialiseerunud ettevõtja müüb profesionaalset juhtimisteenust hotelli omanikule, kelle omanduses on kogu hotellile kuuluv vara. Frantsiisileping ostetakse kaubamärk ning kogu teadmiste- ja oskustepagas. Frantsiis on USA- st pärinev ettevõtte korporatsiooni vorm. Frantsiisi võtja on seotud frantsiisi andja turunduskontseptsiooni ja rellimissüsteemiga, järgib kehtestatud standardeid ja nõudeid. Frantsiisi andja nõustab hotelli igapäevase juhtimistegevuse, avamiseelse planeerimise, personali värbamise ning koolitamise korraldamisel, samuti pakub operaator tunnustatud kaubamärgi
arhitektuure ning organisatsiooni struktuure ja protsesse ressursside juhtimiseks · tehnoloogia analüüs - võime mõista tehnoloogilisi trende ja teha vastavaid ettepanekuid tehnoloogia ja vastavate ressursside hankimiseks organisatsioonis · soetamisstrateegiad - võime luua kriteeriume ja protsesse tarnevalikute ja tarnelepingute hindamiseks Ressursid Ettevõtte omanduses või tema poolt kontrollitavad faktorid. Ettevõtte jaoks on suureneva tähtsusega ressurssideks tema omanduses olev või kättesaadav informatsioon, süsteemid ja tehnoloogia IT infrastruktuur. IS-i juhtimise kontekstis on kriitilisteks ressurssideks teadmine/teadmus (knowledge) ja oskused, mida omavad oma või kolmanda osapoole töötajad. Kompetentsus Ressursid iseenesest ei loo väärtust, vaid see luuakse organisatsiooni võime või kompetentsuse poolt neid
planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (21) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal korraldab omavalitsusüksus lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele sõjategevuses kannatada saanud isikute ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aitab kaasa isikute
tõttu võib vahetus isegi ära jääda. Firma ja tema tarbijate vahel võivad esineda järgmised turubarjäärid: 1) ruumiline vahetuse osapooled ei asu ühes punktis, nad on üksteisest eraldatud geograafiliselt; 2) ajaline toode tuleb toimetada tootja juurest tarbijate asukohta, selleks kulub teatud aeg; 3) tajuline tootja ei pruugi tunda tarbijaid ning tarbijad firmat ja tema toodet; 4) omandiline toode on selle müümiseni tootja omanduses, kui tarbijad selle ära ostavad, saab toode nende omaks; 5) väärtuseline tootja ja tarbija võivad toodet erinevalt väärtustada. Turunduse abiga on võimalik turubarjääridest üle saada. Mida suurem on tootja ja tarbija vahetuslik eraldatus, seda olulisem on turunduse osa turupotentsiaali realiseerimisel. Turunduse funktsioonide täitmisega tekivad vahetuses osalejate vahel omamoodi ühendussillad. Turunduse funktsioonide liigitus: 1) tehingulised; 2) logistilised;
Residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal loetakse sama kalendriaasta 1. jaanuari seisuga Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse kantud elukoht. Kui Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed tema elukoha kohta, jaotatakse tema makstud tulumaks proportsionaalselt kohalike omavalitsusüksuste arvestuslikele osakaaludele. 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE 2.1 KAPITALITULUDE MAKSUSTAMINE Isiku kapital moodustub tema omanduses olevast varast, mis võib olla raha, väärtpaberite, õiguste ja asjade vormis. Kui omandit kasutatakse aktiivselt majandustegevuses uute väärtuste loomisel ja ta on püsivaks tuluallikaks, nimetatakse seda enamasti kapitaliks ning tulumaksu objektiks ongi investeeritud kapital, mis toodab tulu. Kapitalitulu võib olla perioodiline või ühekordne. Kinnisvara väljarentimisest või väärtpaberitest laekuvad intressid ja dividendid on perioodilised
8. kriminaalne käitumine Erinevused elustiilides tulenevad (1) erinevatest võimalustest ja (2) erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. Erinevused tarbimises on kestvad kuigi nende vorm võib muutuda. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. See kujundab identifikatsiooni, mis seotakse kuulumisega sotsiaalsesse kihti. P. Bourdieu: sümboolne kapital, mis on tunnustatud sotsiaalse rühma (ühiskonna) poolt ning, mis tugineb indiviidi omanduses olevale sotsiaalsele, majanduslikule ja/või kultuurilisele kapitalile. Sotsiaalne kihistumine võib viia konfliktideni ja kutsuda esile sotsiaalse muutuse erinevates sotsiaalse elu aspektides. Klass ja eliit 19 Kuidas peaks rikkus ühiskonnas jaotuma? Klassid on suured inimeste rühmitused, kellel on käsutada samasugune majanduslik ressurss, mis tugevalt mõjutab nende võimalusi kujundada oma elustiili (A
Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n. küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod allkirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. VIII Resümee e. ülevaade tööst (max 1 lk.), milles esitatakse peamised mõtted ja järeldused, millest on töös juttu. Samuti võib esitada olulisemad märksõnad. Kuna resümee eesmärgiks on töö olulisemate tulemuste lühitutvustus, siis võib neid lähtuvalt töö väljundist koostada nii eesti- kui võõrkeeltes. Resümee paigutatakse kas sisukorra ette v. töö lõppu. Vajadus resümee
Mis on konjak? Konjak on valgetest viinamarjadest (peamiselt ugni blanc sordist, vähesel määral ka colombard ja folle blance) valmistatud brändi, mida toodetakse Cognac'i linnas ja maakonnas. Valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas - Charentes'es (16 ja 17 Department) ja väikeses osas Deux Sevres'is. Kogu piirkond on jaotatud kasvualadeks (cru - pr.k.) vastavalt pinnase omadustele ja klimaatilisele eripärale, mis mõjutavad lõpp-produkti omadusi. Konjakit hakati teadlikult valmistama ja tarbimiseks tootma 17. sajandi esimesel poolel. Esimese konjakimajana on 1643 aastal registreeritud Augier. Suurtest konjakitootjatest asutati kõige varem Martell - 1715 aastal. Valmistamine Antud regioonis algab viinamarjade saagikoristus tavaliselt septembri kolmandal vi neljandal nädalal. Enamus saagist koristatakse mehhaanliselt, kuid mned konjakitootjad nagu Paul Giraud, Danie...
seisukohalt? Marx ütleb, et majandus määrab oluliselt ära, missugune meie elu on. Kuidas on korraldatud meie omavahelised suhted ja kuidas need toimivad. Märx jaba ühiskondliku olemise kaheks: 1) BAAS(ehk siis majandus)- mille moodustavad tootmisvahendid ja tootmissuhted. Tootmisvahendid- millised tehnoloogiad meil on kasutusel, saavutavad teatud ajaloolisel etapil teatud piiri. Tootmissuhted- kas tootmisvahendid on kellegi omanduses, millised suhted on omanike ja tootmisvahendite tegelike kasutajate vahel: kas lepingulised või orjandusliku. 2) PEALISEHITUS on selleks, et baas toimiks. Koosneb: · Sotsiaalne teadvus ja juriidiline kultuur (seadused, normid)- mis moodi inimesed tohivad ja saavad käituda. · Poliitilised institutsioonid- nt. riik, milline on riigikord, sõltub sellest, milline on majanduslik olemisvorm.
Et lihtaktsiaid on oluliselt rohkem puhaskasum eelisaktsiate dividendide summa . kui eelisaktsiaid, T1LAK = lihtaktsiate keskmine arv siis on lihtaktsiate likviidsus ja päevakäive oluliselt suuremad kui eelisaktsial. Selles valemis on tegemist kaalutud keskmisega kui kaua aktsia on olnud aktsionäri omanduses. EELISAKTSIA (preferred stock) on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see- eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Sellest tuleneb ka eelisaktsia nimi. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär,
võimalusi ja eelnevaid tootmismahtusid arvesse võttes. Näiteks on siniste kummikute tootmine planeeritud mitmeks aastaks. Nende tootmine jätkub plaani kohaselt, vaatamata sellele, et vahepeal on olnud mitu lumeta talve järjest või sinise värvi asemel on moodi läinud punane värv. Plaanimajandus esines ka Eestis, kui olime allutatud NSV Liidu koosseisu. Käsumajanduse näiteks on need vähesed allesjäänud sotsialistlikud riigid, kus maa ja kapital on riigi omanduses, näiteks Kuuba, Iraak, Iraan, Liibüa, Põhja-Korea. Turumajandus Turumajanduses otsustatakse (mida, kuidas ja kellele toota?) turu vahendusel. Iseloomulik: - Enamik ressurssidest kuulub eraomanikele (ka üksikisikutele). - See tähendab vaba konkurentsi turgudel ja valdav osa valikutest ja otsustustest tehakse erasektori mõjul ja huvides. - Majanduslikke otsuseid suunab nõudluse ja pakkumise vahekord turul ja vabalt kujunev turuhind.
numeraalide või kvantoritega, harva ka demostratiividega. Semantiline roll lauses verbiga märgitud tegevuse, sündmuse, situatsiooni osalejad. Agent semantiline roll, mis väljendab tavaliselt elusat osalejat, kes sooritab tegevust. Nt ma jooksen. Patsient lause osaline, kes või mis on mingis situatsioonis või teeb midagi. Nt mulle tuli kiri. Teema semantiline roll, mis viitab esemele või olendile, kes või mis paikneb kusagil või on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Nt kris andis raamatu ellale. Saaja semantiline roll, mis väljendab omaduse ülekande lõpp-punkti. Tüdruk sai vanematelt taskuraha. Siht semantiline roll, mis väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti. Lõuna algab kell 12. Asukoht semantiline roll, mis väljendab tegevuse toimumiskohta. Loengul on igav. Allikas semantiline roll, mida kirjeldatakse. Loeng on igav. Instrument vahend. Kivi lõhkus akna.
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot. Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt „Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad): 1) õigusliku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike - õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii inertse (nt KOVi organite sisemine tööjaotus, ja korraldus) kui eksternse (nt valla ja linna õigussuhted oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud õigusnormid) õigusega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) omavalitsuskorraldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesanded ning nende organite õiguslik staatus ...
Reservvaru suurus · Kaitse ebakindluse vast · Reservvaru määramine: protsent prognoositud nõudlusest (10%) · Kindel kogus · Varude piisavusena päevades · Keskmise erinevusena müügiprognoosi ja tegeliku müügi vahel · Keerukamad meetodid ja standardhälvetel ja normaaljaotusel põhinevad (excel) Varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine · Varude ringlemissagedus mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru aasta jooksul vaheldub (müüdud tooted jagada keskmise laosaldoga) · Varude käibesagedus jagatakse aasta müük varude keskmise väärtusega (omahind) · Varu piisavus mitme päeva müügiks piisab olemasolevast laovarust (olemasolev varu/prognoositav päev nõudlus) · Tasuvusaste varusesse seotud kapitali tootlust (müük-müügi omahind)/keskmine varu väärtus.
3) kasutatud kirjandus. VII Lisad sisaldavad tavaliselt materjali mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n. küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod all- kirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on ori- ginaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. VIII Resümee e. ülevaade tööst (max 1 lk.), milles esitatakse peamised mõtted ja järeldused, millest on töös juttu. Samuti võib esitada olulisemad märksõnad. Kuna resümee eesmärgiks on töö olulisemate tulemuste lühitutvustus, siis võib neid lähtuvalt töö väljundist koostada nii eesti- kui võõrkeeltes. Resümee paigutatakse kas sisukorra ette v. töö lõppu. Vajadus resümee
AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Varude arvestamisel on kasutatud kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud on kajastatud bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Sidusettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtteks on ettevõte, mille üle AS-l Simpel on oluline mõju ja mis ei ole AS Simpel tütarettevõte. Olulise mõju olemasolu eeldatakse üldiselt juhul, kui AS Simpel omanduses on rohkem kui 20% sidusettevõtte hääleõigusest. Investeeringuid sidusettevõtetesse arvestatakse kapitaliosaluse meetodil, mille kohaselt investeering võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel investori osalusega investeeringuobjekti omakapitali muutustes ja omandamisel tekkinud firmaväärtuse võimalike allahindlustega (negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega). Omavahelistest tehingutest
konkreetset õigussuhtesisest regulatsiooni. Sõltuvussuhet võib iseloomustada järgmiselt: · lepingu pooled seovad end pikaajaliselt ning esineb ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks; · töötaja lepingulise suhte sisene otsustamisvabadus on piiratud, lepingu sõlmimisega allutab ta ennast tööandja korraldustele ja juhistele, millega määratakse muu hulgas ära töö tegemise koht, aeg ja viis; · töötaja kasutab töö tegemiseks tööandja omanduses olevaid töövahendeid ja materjale; · töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud muu hulgas suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; · lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka töösuhtevälisel maastikul (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); · tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus,
Põhiseadus eesrindlik, sest rahvavõim suur, naistele anti luba valida Maareform - lõpuks antakse maad millest on unistatud ning võtab enamlastelt võimu ära et Eestit õõnestada Olulised reformid vabadussõja järel Aprillis 1919 valitakse Asutav Kogu 120 liiget valimisõigus vähemalt 20-aastastel Võidavad vasakpoolsed jõus 1919 oktoobris kiidetakse heaks radikaalne maareform Riigistatakse kogu mõisate ja kirikute omanduses olev maa Baltisakslaste nõrgestamiseks ja kommunistliku propaganda leviku takistamiseks Mõisatele jäetakse 50ha mõisasüdamed Võõrandatud maa eest makstakse hüvitist Luuakse 55 000 talukohta 15. juuni 1920 võetakse vastu põhiseadus Vasakpoolsete mõjul jäetakse välja presidendi amet Põhiseadus annab äärmiselt palju volitusi parlamendile 100-kohalise riigikogu valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel kodanikel valitakse kolmeks aastaks
o Kaitses vasalli · Senjöör- isand · Vasall- andis ennast senjööri kaitse alla ja vastutasuks teenindas senjööri · Feodaalne hierarhia- lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal · Benefiits- sõjameestele antud lään · Feood- 9.-10. Saj. Paiku muutus benefiits feoodiks · Lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega · Domeen-kuningate maavaldused · Allood- täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallsuhted · Investuur- vasallsuhete sõlmimise akt · Rendihärrus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti · Mõisahärrus- selle korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi. Suurem osa maad jäi mõisamaaks. · Sunnismaisus- muudeti nad sunnismaisteks, et talupoegade ümberasumist takistada. VIIKINGID!
valduses on rikkused ja võim, saavad suurema osa ühiskonnas toodetud hüvedest, ja püüavad oma seisundit säilitada K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega). Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus +
13. Ebavõrdsuse avaldumine ja põhjused Marxi järgi (tootmisviis, ekspluateerimine ja lisaväärtuse kujunemine, vaesumine, seos omandiga) Ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega). Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt.
Frantsiisi puudused frantsiisiandja seisukohalt Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes Haavatavus keti nõrgemate lülide poolt Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jms Vähekasutatav, kuni kontseptsioon pole kontrollitud Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui ettevõtte omanduses olevate filiaalidega 19. Ettevõtte ostu ja müügi võimalikud motiivid. Miks müüakse Soov ettevõtlusest väljuda (vanus, tervis, väsimus, pärijate soovimatus äri jätkata). Soov ettevõtte rajamise ja ülesehitamisega loodud väärtus realiseerida. Ettevõte kipub konkurentsis alla jääma ja tema olukorra parandamiseks ei jätku oskusi või ressursse. Soov vähendada killustatust, kõrvaltegevuste müük. Mõjuka konkurendi ostupakkumine.
Frantsiisivõtjate motivatsioon on kõrge. PUUDUSED ANDJA JAOKS Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes. Haavatavus keti nõrgemate lülide poolt. Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jms. Vähekasutatav, kuni kontseptsioon pole kontrollitud. Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse. Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga. Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui ettevõtte omanduses olevate filiaalidega. 29. Ettevõtte ostu ja müügi võimalikud motiivid. Soov ettevõtlusest väljuda (vanus, tervis, väsimus, pärijate soovimatus äri jätkata). Soov ettevõtte rajamise ja ülesehitamisega loodud väärtus realiseerida. Ettevõte kipub konkurentsis alla jääma ja tema olukorra parandamiseks ei jätku oskusi või ressursse. Soov vähendada killustatust, kõrvaltegevuste müük. Mõjuka konkurendi ostupakkumine.
Frantsiisi puudused frantsiisiandja seisukohalt · Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes. · Haavatavus keti nõrgemate lülide poolt. · Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jms. · Vähekasutatav, kuni kontseptsioon pole kontrollitud. · Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse. · Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga. · Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui ettevõtte omanduses olevate filiaalidega. 44. Ettevõtte ostu ja müügi võimalikud motiivid. Miks müüakse: · Soov ettevõtlusest väljuda (vanus, tervis, väsimus, pärijate soovimatus äri jätkata). · Soov ettevõtte rajamise ja ülesehitamisega loodud väärtus realiseerida. · Ettevõte kipub konkurentsis alla jääma ja tema olukorra parandamiseks ei jätku oskusi või ressursse. · Soov vähendada killustatust, kõrvaltegevuste müük. · Mõjuka konkurendi ostupakkumine.
Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 autoosad kapital nafta Vastus 2 leiukoht maa Vastus 3 laohoone kapital Vastus 4 printer kapital pangaamet Vastus 5 nik töö Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja k...
Toodangu sortimendiks on telgedel kootud: · põrandavaibad (90 cm x 2 m) · suuremõõtmelised pehmed istepadjad ( 90 x90 cm) Kogu toodang on valmistatud naturaalsetest materjalidest nagu vill ja puuvill ning kasutatav lõng värvitakse looduslikult taimedega. Toodangu eripäraks on idee, et vaipade ja patjade mustrid / värvitoonid lähtuvad kohalikest rahvariide seeliku mustritest. Tootmine hakkab toimuma kudujate omanduses olevate kangastelgedega, s.t. eraldi tootmisruumi esialgu plaanis rentida ei ole. Müügiprognoosi koostamine Kui äriidee on enda jaoks üldjoontes sõnastatud, on oluline see enda jaoks ka numbriliselt ,,lahti mõelda". Numbrite peale mõtlemine peaks alati algama toodangu koguse ja hinna peale mõtlemisest ehk kui palju meil oleks võimalik selliseid tooteid müüa ja millise hinna peaksime oma toodetele panema. Mida konkreetsemaks äriidee mõelda, seda lihtsam on ka müügi-jm
kr. 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 14.1. Üldine Tootmisressursid ehk tootmistegurid, mis on vajalikud kaupade või teenuste tootmiseks, liigitatakse: - maa, mis annab selle omanikule renti, - kapital, mis teenib intresse, - tööjõud, kes müüb iseennast paiga eest, - ettevõtlus (ettevõtjad), kes endale võetud vastutuse ja riski eest teenivad kasumit. Iga ühiskonna liige saab sissetuleku, mis on võrdne tema omanduses olevate tootmisressursside väärtusega, st hinnaga, mille eest ta saab neid müüa. Erinevalt eelpool käsitletud (lõpp)toodangu (kauba)turust on ressursiturul pakkujaks indiviid ja nõudjaks firma. 14.2. Ressursside nõudlus. Et otsustada missugust- ressursijaotust kavandada on vaja opereerida järgmiste mõistetega: 1) füüsiline piirprodukt, mis näitab kui palju suureneb toodang täiendava ressursiühiku lisamisel,
8 Puudused Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes Haavatavus keti nõrgemate lülide poolt Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jne Vähekasutatavl, kuni kontseptsioon pole kontrollitud Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui firma omanduses olevate filiaalidega 3.2. Tegutseva ettevõtte ost Ostmise plussid 1. Kui tegutseb edukalt on risk väiksem ja kergem on leida krediteerijaid. 2. Kandub edasi ettevõtte hea maine. 3. Asukoha sobivus on kontrollitud. 4. Kasum tuleb kiiremini, pole stardiperioodil. 5. Tegevuse planeerimine on lihtsam, saab arvestada eelmiste perioodide tulemasutega. 6. Klientuur on välja kujunenud. 7. Olemas on vajalikud partnerid: hankijad, krediteerijad jne. 8
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ja novembris 1994. Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi omanduses olnud firmast Statoil. Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, 2,7% aastal 2000 ja 1,3% aastal 2001. Pärast majanduskasvu pidurdumist aastatel 2002 ja 2003 hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema. 2009. aastal langes majandus 1,4% ja aastal 2010 taas 1,5% tõusis. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on praegu võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus. Norra on traditsiooniline mereriik
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulole...
liikumisvabadust ega võimalust elukutset valida, pidid nad leppima mõisniku määratud teorendiga. Mõisamajanduse vajaduste ja talurahva vastupanu survel koostati mõisnike maapäevadel uued talurahvaseadused, mis kinnitati Liivimaal 1849, Eestimaal 1856 ja Saaremaal 1865. Need soodustasid talude päriseksostmist. Teoorjuse keelamisega 1868. aastal läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem rühm. Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja rahvusluse levik. 19. sajandi keskel algas eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Euroopa väikerahvastega. Eesti rahva ärkamisele panid teadliku aluse
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine ....................................................................................................
Kui joonis pole autori enda poolt koostatud, siis tuleb märkida allikas või autor (vt joonis 2, joonis 3). Joonis 2. Kandinsky, V. Kompositsioon nr 8. (Allikas: http://kunstiabi.weebly.com/vassili- kandinsky.html) Joonis 3. Värvus õitsemise tipphetkel. (Foto: Mati Mumm 2011) 4.5. Lisad Lisad nummerdatakse ja pealkirjastatakse. Fotod, joonised jms illustreeriv materjal allkirjastatakse (nt kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. 4.6. Viitamine 4.6.1. Üldnõuded Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik kasutatud allikate loetelus 20 esitatud materjalid peavad olema töös viidatud. Viidata tuleb ka teiste autorite illustratsioonidele. 4.6.2. Viidete vormistamine
eraomand. Olenevalt sellest, mis laadi organisatsiooni ning millises situatsioonis me vaatleme, käituvad need erinevalt. Suurimaid erinevusi märkame erasektori ja riikliku sektori organisatsioonide vahel. Erinevused tulenevad peamiselt sellest, et riiklikel organisatsioonidel pole olnud tõelist kundet, kes oleks suutnud nõudmisi esitada. Kuid sisemised jõud ja võimuvõitlus on samasugused, olenemata sellest, kelle omanduses organisatsioon on. Organisatsiooni võimuvõitluses võime eristada selgelt neli osalist : asjatundja ehk proff, valitseja ehk ülemus, ametnik ja juht /4, lk.45/. 1.1 Asjatundja ehk proff Vaatleme esmalt peaosalist ennast, st. eksperti, spetsialisti, asjatundjat või ükskõik kuidas teda ka ei kutsuta. Nimetagem teda lühidalt ja tabavalt profiks. Kindlasti puututakse temaga organisatsioonis kokku pidevalt. Ta rühib hommikul kohale,
Puudused frantsiisiandja seisukohast: · Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes · Haavatavus keti nõrgemate lülide poolt · Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jms · Vähekasutatav, kuni kontseptsioon pole kontrollitud · Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse · Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga · Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui ettevõtte omanduses olevate filiaalidega 13. Ettevõtte ostmise võimalikud eelised ja puudused uue ettevõtte rajamisega võrreldes. Plussid: · Päritakse kõik see, mis on ettevõttes hea. · Ettevõtte on sisse töötanud: protsessid kulgevad, olemas klientuur, seadmed, kontrollitud asukoht. · Ettevõtte tegevust on lihtsam planeerida. (Käive, kulud, hooajalised kõikumised jms)
Frantsiisivõtjate motivatsioon on kõrge Frantsiisi puudused frantsiisiandja seisukohalt Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes Haavatavus keti nõrgemate lülide poolt Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jms Vähekasutatav, kuni kontseptsioon pole kontrollitud Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui ettevõtte omanduses olevate filiaalidega 29. Ettevõtte ostu ja müügi võimalikud motiivid. Miks müüakse? Soov ettevõtlusest väljuda (vanus, tervis, väsimus, pärijate soovimatus äri jätkata). Soov ettevõtte rajamise ja ülesehitamisega loodud väärtus realiseerida. Ettevõte kipub konkurentsis alla jääma ja tema olukorra parandamiseks ei jätku oskusi või ressursse. Soov vähendada killustatust, kõrvaltegevuste müük. Mõjuka konkurendi ostupakkumine.
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis...
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese v...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
