õigusi tohib teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. Millele rajaneb???? ja millega seondub haldusõigus? Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust
John Wycklif esitas tugevat kriitikat Avignoni paavsti ilmaliku võimu vastu ning tal oli selles osas palju toetajaid. Oli Oxfordis loogika- ja teoloogiaprofessor ja liitus ka Prantsuse kuninga diplomaatilise korpusega. Ta nõudis valjuhäälselt kiriku reformimist. Oma teoses De dominio (Võimust) kirjuta ta patu ülemvõimust siin maailmas, mistõttu oli võimatu nõustuda, et kirikul võinuks olla mingisugune õigus omandile. Nii vaimulik kui ka ilmalik võim ja nende omandiõigus sõltusid alluvussuhetest Jumalaga, Kui inimene oli armus ja elas nagu õndsakssaanu pidi elama, siis oli tal õigus ka oma positsioonile, vastupidiselt oli ta kaotanud nii oma volitused kui ka omandi. Neid teese võidi kasutada nii paavstide kui ka vürstide vastu. Tema arvates tuli kuningal ja parlamendil kiriku omand konfiskeerida. Paavst Clemens VII kuulutas need teesid hermeetilisteks, kui Inglismaal olid need üpris populaarsed kuni 1381. aastal toimunud talupoegade mässuni
õigusi tohib teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. Millele rajaneb???? ja millega seondub haldusõigus? Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
lõpeta omandiõigust sõidukile. Tegemist on informatiivse andmekoguga, mida riik, kohaliku omavalitsuse üksus, kohtutäiturid ja notarid kasutavad avalike ülesannete täitmiseks. Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus juurde pääseda üksnes nende endiga seotud registriandmetele. Seetõttu ei ole liiklusregister avalik andmebaas, mille abil isikud saaksid vabalt tutvuda ka teisi isikuid puudutavate registriandmetega. Liiklusregistriandmete muutmisega ei muutu automaatselt omandiõigus sõidukile - vallasomandi tekkimiseks on vaja kokkulepet ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet. Seega ei saa registripidaja tegu registriandmete muutmisel olla ka põhjuslikus seoses asjaoluga, et isik on kaotanud sõiduki omandiõiguse. Seetõttu ei oleks asjakohane, kas sõiduki omandivaidluses omandiõiguse tõendamiseks registrikande kohta andmete väljanõudmine. Tõendite lubatavus Teatud õigussuhte asjaolusid saab tõendada vaid kindlat liiki tõenditega st asjaolu
t seadusjärgne pärimine toimub ainult selles ulatuses, mis on jäänud pärandaja viimse tahtega reguleerimata. Kuna viimse tahte avaldamise kõige sagedasemaks vormiks on RKTKo 19.03.1998 nr 3-2-1-34-98 ajaloolises plaanis testament, siis sellest ka juba Rooma õigusest tuntud mõisted successio a Niidu 9 elamu omandiõigus läks pärast O. Niitmaa surma TsK § 557 lg 1 p 2 alusel üle riigile. Elamu testamento (või ka ex testamento) ehk testamendijärgne õigusjärglus ja successioab intestamento (ehk endine omanik suri 1991. aastal seadusjärgsete pärijateta ja testamenti tegemata. Kinkelepingut ex lege)17 ehk ilma testamendita õigusjärglus, seega siis seadusjärgne õigusjärglus. 18 O. Niitmaa ja kostja vahel ei tuvastatud. Apellatsioonikohtu põhjendus AÕS § 110 kohaldamatusest
tühine. RKTKo nr 3-2-1-190-15 eelleping ja põhileping Asjaolud: 13 Olar Järvloo (hageja) hagi Eva Roostari (kostja) vastu omandiõiguse üleandmiseks Pooled sõlmisid müügilepingu eellepingu, millega mille järgi kohustus kostja müüma kinnistust osa. Hageja tasus müügihinna, aga notariaalset müügilepingut ei ole sõlmitud, kostja kohus on täitmata, kinnisasja omandiõigus on üle andmata. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas eellepingut võib tõlgendada põhilepinguna? RK: “Eellepingu korral võib tegemist olla müügilepinguga, kui selle järgi on kokku lepitud nii müügiese kui ka hind, st müügilepingu olulised tunnused” Pooled on olulistes tingimustes kokku leppinud RKTKo nr 3-2-1-22-13, p 20 müügilepingu eellepingu ja müügilepingu eristamine Asjaolud:
Lepinguvälised võlasuhted Sisukord 1 Üldküsimused 3 2 Tasu avaliku lubamise õigus 5 2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3 Asja ettenäitamise õigus 10 4 Käsundita asjaajamise õigus 11 5 Alusetu rikastumise õigus ...
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §4...
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
maksuvaba); · tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest (näiteks tagastatud metsamaa võõrandamine on maksuvaba, kuid sellelt maalt kasvava metsa võõrandamine maksustatakse). Maksuvaba on tehing siis, kui maa võõrandajaks on omandireformi õigustatud subjekt, kellele võõrandatav maa tagastati. Kui isik suri pärast maa tagastamist või erastamist, kuid enne maa kinnistusraamatusse kandmist, kinnistatakse maa omandiõigus pärija nimele. Sellisel juhul loetakse pärija õigustatud subjektiks, kellele maa tagastati. Samuti nõudeõiguse pärimisel muutub pärija õigustatud subjektiks. Samuti ei koormata tulumaksuga mitteresidendile üleantavat pärandvara, sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel ning omandireformi käigus tagastatud vara (TMS§ 31,lg.1;2;3).
alles pärast seda, kui tema nõue ühe abikaasa vastu on lõplikult kindlaks määratud (nt konfiskeerimisotsustus jõustunud). 3-1-1-27-13 TMS § 222. Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks (1) Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi võib kolmas isik esitada ka juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu. (3) Hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu.
Mitmeid õigusi tohib aga teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. 9 77. Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus? Haldusõigus üks suuremaid ja mahukamaid õigusharusid just reguleeritavate ühiskondlike suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib riigi täitevkorraldavat tegevust sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad
Mõisal pole õigust talupoega müüa, see peab olema keelustatud. Talupojal peab olema ka täielik kaebeõigus ja mõisnik ei tohi sellesse protsessi sekkuda. Vabastamine pidi ka millalgi aset leidma (ette oli nähtud 5-aastane katseaeg, mille jooksul talupoeg pidi tõestama, et ta on uueks olukorraks valmis). Talupoeg mitte niisama ei vabane, vaid peab selle eest ka mõisale maksma, summa suuruses ei jõudnud päris selgusele. Talupojale pidi vabastamisega tagatud olema ka omandiõigus tema kasutada oleva talu suhtes. Kuna seetõttu oleks mõisamajandus kokku kukkunud, pidi talupoegade osa mõisamajandamises säilima töölkäimise, mitte koormiste vormis. Tuli sisse seada palgatöö. Teotöö oleks sellega lõppenud. Johann Cristoph Petri (1762-1851) publitsist, ajaloolane, oma olemuselt humanist ja valgustaja. Pärisorjuse vastases võitluses, kriitikas, pöörab tähelepanu peamiselt Eestimaa talupoegadele. Eestimaa olusid tundis. Mitmel pool oli eelnevalt töötanud
Võimalik peab olema faile üles ja alla laadida ja (vastavalt antud lubadele) pääseda juurde andmebaasidele. Tulemusi peab olema võimalik salvestada otse kasutaja arvutisse (näiteks kasutades elektronposti). Võimaldamaks kiiret juurdepääsu andmebaasidele, tuleb kasutada lihtsat programmeerimiskeelt ja luua võimalikult dünaamilisi veebisaite. Selgelt tuleb sõnastada andmete kasutuspiirangud ja nende omandiõigus. Kujuneda võivad teatud kitsaste teemade foorumid. Eriti olulist ja kasulikku lisaväärtust pakub juurdepääs andmearhiividele ja institutsioonide bibliograafiatele. 3.2.10 Teenuste pakkumine sektori spetsialistidele Eri kategooria kultuuriüksused pakuvad kultuuri- ja teaduspärandiga tegelevate sektorite ning üksuse pakutavast informatsioonist huvitatud spetsialistidele erinevaid teenuseid. On oluline teha kättesaadavaks spetsialistide tugiteenused, näiteks otsing
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
ülesubsideerimine ja ülekontrollimine arengumaades. 51. Ühiskondliku kauba “tragöödia” „Ühiskauba tragöödia” seisneb sellest, et ratsionaalselt mõtlev majandusinimene kasutab vabalt saadavaid ressursse maksimaalselt, kuna saadav kasum on tema oma, kahjum jaguneb aga kõigi kogukonna/ühiskonna liikmete vahel. Kuigi „kogukonna maa“ mõiste on põhimõtteliselt erinev „avaliku hüve“ mõistest, võimaldab analoogia kasutamist kogukonnamaa puhul puudulikult defineeritud omandiõigus, mis on analoogne välistamatusega probleemiga. Seega lahendus „ühiskauba tragöödia” probleemile peitub omandiõiguse kehtestamises. Kõrge avalikkuse tasemega avalike hüvede nagu näiteks kliima stabiilsus, õhu kvaliteet või elurikkus, nõudluse ja pakkumise korraldamine on teostatav ainult sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Põhiliseks liikumapanevaks jõuks siin on ühiskonna selgelt väljendatud nõudlus nende hüvede järele. Ühiskonna nõudlus kandub poliitilisse päevakorda
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 14.4. Varud tarneahelas Varud (laovarud) on kogum materiaalseid väärtusi, mida hoiustatakse tootja, importija ja distribuutori laos ning transporditakse tootmise, ladude, terminalide ja kaupluste vahel. Varude omandiõigus „liigub“ tarneahelas tootja poolt tarbija suunas. Seejuures on erinevad logis- tikateenuste pakkujad tarneahela mingis osas üldjuhul varude valdajad, mitte omanikud. Viimas- tel aastatel on võetud jaotusahelas üha enam kasutusele ka koostöömudeleid, mile puhul saab laoteenuste osutaja oma kliendi varude omanikuks