laiendada. Kohus võib Kaie teovõimet laiendada arvestades tema huve ja arengutaset. Üldjuhul vajavad piiratud teovõimega isikute poolt tehtavad tehingud kehtivuseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. Ilma sellise nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing nt leping on hõljuvalt kehtetu, st tehing on kehtetu, kuni see piiratud teovõimega isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. 5.2. Mis tehinguid peab notar sõlmima, et omandiõigus läheks üle ostjale? Notar peab sõlmima kinnisvara müügi tehingu. 5.3. Kuidas kolmas isik saab teavet , kes on korteri uus omanik, juhul kui tehingud teostatakse? Kolmas isik saab esitada vastava infopäringu teatud asutusele. Kolmas isik saab vastava avalduse esitada e-kinnisturaamatus. 6. 15-aastane alaealine Ülo K. sõlmis iseseisvalt mootorratta Honda müügilepingu täisealise Kalju S.-iga. Kui müügilepingu täitmiseks mootorratas oli üle antud, ilmus nädala pärast Ülo K
6 6. Kas ja millistel tingimustel on võimalik kõigi turgude üldine tasakaal? Teoreetiliselt on võimalik selliste hindade kujunemine, mille korral on tasakaalus kõik neli turgu ja fikseeritud tingimustes ei ole ei ressursside kasutamist ega hüviste jaotust muutes üldist heaolu võimalik suurendada. Eeldused: fikseeritud omandiõigus toodetele ja tootmisteguritele, stabiilne majanduskeskkond, konkreetsed turu vahendusel kujunevad hinnad, majapidamised ja firmad kui otsustusühikud, kasumi maksimeerimine kui ettevõtte käitumisprintsiip, kasulikkuse maksimeerimine kui majapidamise käitumisprintsiip, kõigi hüviste täielikud turud. 7. Milleks on vajalik ümberjaotus? Heaoluökonoomika teisest seadusest lähtudes võib mistahes soovitud Pareto-efektiivset jaotust saavutada, kui algjaotus ümber jagada teatud
Rooma eraõiguse alused Eksamil võib kasutada Eesti seadusi Kaasuse lahendus tuleb esitada hiljemalt 1.04 Materjal: „Rooma eraõiguse alused“ 2001 E. Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palj...
Kogu vara raha ei pea korraga maksma kui vara hinnad küündivad väga kõrgeks. Mõni tahab aega võita, et endal selle võidetud aja jooksul vajalik raha kokku saada, sest tal oli tõeline tahtmine saada see vara. Teatud päevad enne peavad makstud olema kontole maksud. VÄIKEETTEVÕTE 1) Väikeettevõtte määratlus Väike ettevõtte määratluse kriteeriumid (4) · juhtimine/majandamine on sõltumatud (juhid on tavaliselt ka omanikud, 90% või üle) · mahutatud kapital ja omandiõigus kuuluvad üksikisikule või väikesele grupile · tegutsemise ala on peamiselt kohalik, töötajad ja omanikud on samast regioonist, turg ei pruugi olla kohalik · suhteline väiksus, ettevõte on väike võrreldes teiste sama valdkonna ettevõtetega 1) Ettevõte on väike kui jaemüügi firma ja aastane läbimüük on 35-135 milj. krooni. 2) Teenindusfirma aastatulu 35 kuni 145 milj. krooni.
Kaudsed jaotuskanalid, mis võivad olla sõltuvalt vahendajate arvust kas lühikesed või pikad. Nendes liiguvad kaubad tootjatelt kliendini läbi ühe või mitme vahendaja. Kaup võib aga ei pruugi vahepeal omanikku vahetada. Kaudse jaotuskanali lülid võivad olla järgnevad: · Hulgimüüja ostab tootja toodangu ja müüb selle teistele vahendajatele, enamasti jaemüüjatele. Omandiõigus läheb üle koos kauba liikumisega. Ladustab kaupa oma juures kuni edasimüüjale müümiseni. · Jaemüüja ostab kauba tootjalt või hulgimüüjalt. Omandiõigus kaubale liigub koos kaubaga. Müüb otse lõpptarbijale. (kauplus; diiler) · Kaubanduslik vahendaja iseseisev organisatsioon, mis on vahendajaks tootja ja ostja vahel, kuid ei osale kaubaga seotud arveldustes. Saab kokku lepitud tasu, % tehingu summast (Agent; maakler)
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sak...
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning ...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle va...
6000 eurot). Abielu vältel Janne päris emalt 30 000-eurose korteri, milles perekond elama hakkab. Abielu lõppemise hetkeks on auto väärtus vähenenud 2000 euroni ning Helduri pangalaen on tasutud täies ulatuses. Kellel ja mis suuruses on abielu lõppedes tasaarvestusnõue? Vastavalt PKS § 27 lg 2 p 2 on korter lahusvara. Seega korteri vastu Helduril nõudeid ei saa olla. Seega ka auto on lahusvara, sest laenu tõttu läheb omandiõigus kohe üle, kuid liisinuga siis kui liising on ära makstud. Võib tekkida et kes maksis laenu? – kui laenu maksmine toimus abikaasade ühisvarast, siis tal võib tekkida õigus küsida 2500 euro suurust hüvitist olenevalt sellest, mille arvelt ta seda maksis. See et vara väärtus on vähenenud ei mängi rolli, mängib rolli mis kulutused olid. Äkki see oli terve pere suhtes kasutuses siis see on ühisvaraks üle läinud? Või võimalik millegagi midagi tasaarvestada?
Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Seega on mõlema ühiskonna arusaamine seaduse eesmärgist sarnane, sest peamiselt tahetakse kindlustada ohvrile hüvitis, mitte võlgnikule karistus. Neljas tahvel reguleeris isavõimu. Perepeale kuulus absoluutne koduvõim ehk ,,manus", mis tegi ta kõigi perekonnaliikmete valitsejaks. Viies tahvel reguleeris ,,pärimisõigust" (Ilus 2007, lk 33). Kuuendas tahvlis olid sätestatud ,,tehingutingimused." Vara omandiõigus pidi alati üle minema viie tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul. Tahvlis oli käsitletud abieluvormi, kus naine ei olnud enam mehe võimu all. Sätetes oli kehtestatud ka viis, kuidas mees võis igamise abil saada enda naise üle õigusvõimu (Ilus 2007, lk 33). Seitsmes tahvel reguleeris naabrusõigusi nii linnas kui ka põllumajanduses. Kaheksandas tahvlis oli juttu ,,deliktiõigusest:" needmisest, laimamisest,
Mitmeid õigusi tohib aga teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. 11. Põhiõiguse, kodanikuõiguse ja inimõiguse vahetegu Põhiõigused formaalses tähenduses on kõik Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Otstarbekohasem on siduda põhiõiguse mõiste formaalse kriteeriumiga. Sellest lähtuvalt on põhiõigused kõik põhiseaduse teises peatükis sisalduvad õigused olenemata sisust. Lisaks nendele on põhiõigused ka muudes põhiseaduse peatükkides sisalduvad individuaalsed õigused.
54. principal esindatav 55. letter of authority = authorisation document volikiri 56. specifying deadlines tähtaegade määramine 57. limitation periods for an action nõude esitamise tähtaeg 58. suspension of limitations aegumise peatumine 59. interruption of limitation period aegumise katkemine 60. real rights asjaõigused (a proprietary right enforceable against the whole world) 61. right of ownership omandiõigus (the exclusive right to use, possess and dispose of property) 62. limited real rights piiratud asjaõigused 63. movable things vallasasjad 64. immovable things kinnisasjad (land and houses and other buildings on land) 65. maintenance obligation in a family ülalpidamiskohustus 66. guardianship (custody) eestkoste (control of a person such as the right and duty of a parent to keep and bring up a child after a divorce) 67. acceptance of succession pärandi vastuvõtmine
10 7 ETTEVÕTTE FINANTS Kõigepealt määratleme ära kõik kulud. Kulude struktuuri alla kuuluvad ettevõttejuhtimine, sidekulud, koolitused, töötasud, reklaam( logo), kuluvahendid, sisekujundus, kauba sissetulek, töövahendid- ja seadmed teenuse asutamiseks. Ka riik saab organisatsiooni rajamisest kasu ning peab tasuma riigilõivu. Tuluks saab nimetada tulu tööst. Kõige suurem tulu on klientide pealt tulenev rahalineväärtus, vahetatav omandiõigus, rikkus ja palk. Toon meie tootevalikust uue lõpukleidi, mis on kasutatud kangast, mis valmistati aastal 2015. aastal. Arvutan tabelipõhjal toote omahinna: Muutuvkulud Püsikulud Materjal: 20 Ruumi rent: 900 Teenused: Õmblustöö(30) Kommunaalid: 150 Sidekulud: 50
aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tööna. 2. Esimene ajakiri 1821-1823 ja 1825 ,,Marahwa Näddala Leht", toimetaja Otto Wilhelm Masing. 3. Esimene ajaleht 1857 ,,Perno Positmees" , Jansen. Teema 8 Talurahvareformid 1802/1804 aasta seadused 1. 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks, kes..." 2. 1804 Liivimaa talutahvaseadus 3. Põhimõtteliselt sarnased seadused 4. Talude pärandatav kasutamisõigus 5. Vaba omandiõigus nii vallas-kui kinnisvarale 6. Teokoormiste normeerimine 7. Piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtest(keelati müümine ja võõrandamine) 8. Taluperemejed vastastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi 9. Loodi vallakohtud, mid olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad ( edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) 10. Hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem Pärisorjuse kaotamine, perekonnanimede panek 1
SEMINAR NR. 5 LÜÜBEKI ÕIGUS KÜSIMUSI JA MATERJALE KÜSIMUSED 1. Keskaegse linnaõiguse üldiseloomustus 1.1. Linna määratlemine Linn kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. 20. sajandi linna võis iseloomustada järgmiste tunnuste abil. Ta oli: juriidilise isiku staatuses olev korporatsioon poliitiline kooslus, mida tavaliselt juhib valitud meer koos valitava nõukoguga, kes omab volitusi palgata ametnikke, määrata makse, sundvõõrandada eraomandit jne. majanduslik üksus, mis kindlustab (või vähemalt kontrollib kindlustamist) ennast vee, energia, transpordiga, reguleerib ehitamist ja elamispinna kasutamist, majanduslike ettevõtete paigutamist sotsiaalset heaolu tagav kooslus, mis korraldas hariduse andmist, tervishoidu jne. M. Weberi hinna...
ei anna ülevaadet sellest, milline on panga maksuvõime, firmale; b)leping pikendatakse; 3)rentnik ostab vara 3)riskipreemia. LV=PV/a, kus LM-liisingumakse, PV- tulukus, usaldusväärsus, laenudest ja väärtpaberitehin- jääkväärtuse alusel, omandiõigus läheb üle rentnikule; nüüdisväärtus, a-renditegur; 1) a=[1-1/(1+i)t]:I; a=[1-1/ gutest tulenev risk. Suhtarvud I. Kapitali adekvaatsus 2)finants- e. kapitaliliising- vara renditakse täieliku (1+i/n)t*n]:i/n ;2)Kui rakendatakse ettemakset, siis a=[1-
pärijaks võib saada, seega pärandi avanemisest alates, see ei sõltu pärija teadmisest et ta on pärija, ega pärandi vastuvõtust ega ka faktilise võimu olemasolust. Pärija saab sellega valduse kaitse õiguse. Selline valdus ka kohustab, nt kui keegi saab viga majast kukkunud asja tõttu, siis pärija vastutab kuna ta oli saanud valdajaks. Norm toimib ainult sellises süsteemis, kus pärandi avamisel läheb omandiõigus automaatselt üle pärijatele ning pärandist tuleb eraldi toiminguga loobuda. Eestis ei lähe aga tänapäeval pärand automaatselt üle. Pärandi vastuvõtuks tuleb esitada avaldus või asuda reaalselt pärandit valdama, kasutama ja käsutama. Valduse lõppemise eelduseks asja üle tegelikust võimust loobumise või selle muul viisil kaotamise. Mööduvat takistust või katkestust tegeliku võimu teostamisel seadus valduse lõpetamise aluseks ei loe
ka söögile, joogile ja teistele asjadele, mida loodus annab inimestele eluspüsimiseks, või lähtume ilmutusest, mis kirjeldab meile neid maailmaande, mille Jumal jättis Aadamale, Noale ja tema poegadele, mõlemal juhul on väga selge, et Jumal on andnud maa inimsoole ühiseks kasutamiseks; nagu ütleb kuningas Taavet: "ja maa on ta andnud inimlastele" (Ps 115:16). Aga kui tõesti nii arvata, siis võib mõnel inimesel olla väga raske mõista, kuidas saab kellelgi üldse tekkida millelegi omandiõigus. Seega ma ei piirdu vastusega, et on võimatu, et kõikide inimeste seast ainult ülemaaliselmonarhil võib olla õigus omandile selle alusel, et Jumal on andnud maailma Aadamale ja tema trooni pärijatele, jättes pärandist välja kõik teised Aadama järeltulijad -- olgugi et võib olla keeruline põhjendada omandi olemasolu eeldusel, et Jumal andis maailma Aadamale ja tema tulevastele põlvedele ühiseks kasutamiseks.
puhul tuleb teha vahet võlaõiguslikul lepingul, st. kausaalsuhtel ja asjaõiguslikul lepingul, st. käsutustehingul. Näiteks kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes. Alles siis, kui müüja annab sõiduki eraldi omandi üleandmise tehinguga, käsutustehinguga, ostjale üle, läheb sõiduki omandiõigus ostjale üle. Seega selleks, et võõrandamislepingu alusel läheks ühelt isikult teisele üle lepingu ese, tuleb sõlmida võlaõiguslik tehing ja asjaõiguslik tehing. Müügileping. Müügileping on üks levinumaid võõrandamislepinguid, mida omavahelistest suhetes igapäevaselt sõlmitakse. Tihti sõlmivad isikud omavahelisest suhetes müügilepinguid selle peale mõtlemata ja endale aru andmata, et lepingu sõlmimisega kaasnevad erinevad juriidilised õigused ja kohustused.
kaubad te e n u s e d k a p ita lik o n to fin a n ts k o n to tu lu d ü le k a n d e d v e a d ja r e s e r v id tä p s u s tu s e d Maksebilanss koostatakse tekkepõhisel alusel, st tehingu registreerimise aluseks on ajahetk, millal tehing osapoolte vahel sõlmiti või omandiõigus muutus, sõltumata asjaolust, kas raha on tegelikult laekunud või makstud. Kõiki maksebilansitehinguid kajastatakse turuhindades. Maksebilansi koostamisel lähtutakse kahekordse kirjendamise põhimõttest. Igal tehingul on kaks võrdse summana, kuid erineva märgiga kajastuvat poolt: kreedit (+) ja deebet (-). Kreedit näitab meie kasutuses olevate finantsressursside suurenemist, deebet aga kõnealuste ressursside kasutamist. Ideaalpildis peab seega maksebilansi kõigi kirjete summa võrduma
Kriteeriumid, mille alusel arvestatakse majanduslikku vabadust: · Kaubanduslikud piirangud · Maksukoormus · Valitsuse rikkumise määr. Valitsuse kulude suhe SKP-ga. Kui kulud suuremad, valitsus sekkub rohkem. · Rahapoliitika · Välisinvesteeringud · Pangandus · Hinnad, palgad riiklike hindade osakaal majanduses. Seadusandlus, kas fikseeritud miinimumpalgad. · Omandiõigus, kuidas omand kaitstud · Regulatsioonid nt bürokraatia näitaja, kui korrumpeerunud · Musta turu tase, salakauba tase erinevatel turgudel. Ettevõtlusvabaduse üle peab arvet Maailmapank. Äritegevuse vabaduse üle Heritage Foundation. 13 MAKSEBILANSS Maksebilanss- statistiline kokkuvõte, mis võtab kokku konkreetse riigi poolt sooritatud majandustehingud (teatud aja jooksul) ülejäänud maailmaga. Eesmärk, funktsioonid:
Kapitaliseeritud rentimisega on tegemist siis, kui kõik olulised riskid ja omandiõigusest tulenevad hüvised kanduvad üle rentnikule (IAS 17, p.6). Selleks, et rentimist käsitleda kapitaliseeritud rentimisena, peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tunnustest, mis üldjuhul viitabki oluliste riskide ja omandiõigustest tulenevate hüviste rentnikule ülekandumisele (Kieso, D, Weygandt, J. Intermediate Accounting, 9 th ed. p.1163): a) renditava varaobjekti omandiõigus läheb üle rentnikule rendilepingu kehtivuse ajaks; b) rentnikul on renditava varaobjekti soodustingimustel eelisostuõigus ja rendilepingu jõustumisel on alust arvata, et ta seda õigust kasutab; c) rendilepingu kehtivus on või ületab 75 % varaobjekti majanduslikust elueast; d) rendimaksete nüüdisväärtus moodustab 90 % või rohkem renditava varaobjekti reaalväärtusest; e) renditav varaobjekt on spetsiifiline ja ainult rentnik saab seda kasutada ilma oluliste
- Ettevõtlustoetus - Laenutooted (n. investeerimislaen, seadmeliising) Kapitali- ja kasutusrendi erinevus: esimest kajastatakse bilansis ja amortiseeritakse, teist kasumiaruandes Kasutusrent - Vara tagastatakse liisingperioodi lõpus liisinguandjale või ostab liisinguvõtja selle välja - Kasutusrendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid põhitegevuskuluna - Erandjuhtum täisteenusliising Kapitalirent - Vara omandiõigus läheb liisingperioodi lõppedes üle liisinguvõtjale - Kapitalirendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid rahakäibe aruandes ja tasumata põhiosa lühi- või pikaajalise kohustusena - Põhiosamaksete ja omafinantseeringu summa kapitaliseeritakse, st võetakse bilansis arvele põhivarana, ning amortiseeritakse
esindaja nõusolekul, sel juhul poleks vaja tema teovõimet kohtu teel laiendada. Kohus võib Kaie teovõimet laiendada arvestades tema huve ja arengutaset. Üldjuhul vajavad piiratud teovõimega isikute poolt tehtavad tehingud kehtivuseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. Ilma sellise nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing nt leping on hõljuvalt kehtetu, st tehing on kehtetu, kuni see piiratud teovõimega isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. 5.2. Mis tehinguid peab notar sõlmima, et omandiõigus läheks üle ostjale? Notar peab sõlmima kinnisvara müügi tehingu. 5.3. Kuidas kolmas isik saab teavet , kes on korteri uus omanik, juhul kui tehingud teostatakse? Kolmas isik saab esitada vastava infopäringu teatud asutusele. Kolmas isik saab vastava avalduse esitada e-kinnisturaamatus. 6. 15-aastane alaealine Ülo K. sõlmis iseseisvalt mootorratta Honda müügilepingu täisealise Kalju S.-iga. Kui müügilepingu täitmiseks mootorratas oli üle antud, ilmus nädala pärast Ülo K
peamiselt teise koolkonna esindajad […].) Seega jäi sabiniaanide arvamuse ja printsiibilise õigusteooria kohaselt omanikuks materjali omanik ning mitte uue asja (nova species) teinud isik. Sabiniaanide teooria tulemus oli, et kui nova species oli tehtud mitme isiku materjalidest, siis kuulus see neile kõigile kui condominium (kaasomand). Uue asja teinud isikul polnud sellele mingit omandiõigust, sest asja omandiõigus hõlmas ka selle ümbertöötamist. Teise koolkonna esindajad ehk prokuliaanid leidsid, et uue asja teinud isik peaks olema ka uue asja omanik; seda samuti juhul, kui kasutati mitme omaniku materjali. Seega olid prokuliaanid seisukohal, et asja ümbertöötamisel vana asi kaob ning tekib uus asi, millel vanaga pole midagi ühist. Seepärast on uus, vanast ümbetöötatud asi peremehetu vara, mida võib omandada hõivamise (occupatio) teel.
Forward tehingud ja optsioonid. 5. Liising- (spetsiaalne laenutoode). Liising on vara finantseerimise skeem. Vormilt pikaajaline vara rent või väljaostmine (järelmaks) liisingettevõtte käest. Tasutakse võrdseid osamakseid liisingettevõttele-annuiteetmakseid. Kasutakse autode, seadmete, kinnisvara ja signalisatsiooniseadmete soetamise finantseerimiseks. Tagatiseks jääb liisitav objekt. Kasutusrendi (operating lease) puhul jääb omandiõigus liisingfirmale, mis on panga tütarfirma reeglina ja klient maksab rendimakseid. Amortisatsiooniarvestust peab liisingettevõte. Käibemaksu rendimaksetelt saab klient tagasi. Rendimaksed vähendavad maksustatavat kasumit Kapitalirendi (financial lease) puhul toimub annuiteetmaksetega vara väljaostmine liisingettevõttelt. Koos viimase maksega läheb üle ka omandiõigus. Vara läheb kliendi bilanssi ja ta saab arvestada amortisatsiooni. See vähendab maksustatavat kasumit
kustutamisega nõus, sest väidab, et omandas piiratud asjaõiguse heauskselt ja seetõttu olevat tema õigused seadusega kaitstud. Ühispanka esindas laenuosakonna jurist, kes tegutses volikirja alusel, mille oli välja andnud Ühispanga üks juhatuse liige. Kas K saab lasta hüpoteegi kustutada? Lahendus: 1. Hüpotees: Kas K saab lasta SEB panga hüpoteegi kinnistusraamatus kustutada AÕS § 65 lg 1 alusel. (-) Eeldused: 1. Kas nõude esitajal ehk K-l on omandiõigus olemas? (+) 2. Kas kinnistusraamatu kanne on ebaõige? (-) 2.1 Kas SEB omandas hüpoteegi AÕS § 64 (prim - 1 sverhu)alusel? (-) 2.1.1. Kas poolte vahel ehk SEB ja OÜ Osavad Poisid vahel on kehtiv asjaõigusleping? (+) 2.1.2. Kas tehti hüpoteegi kanne kinnistusraamatusse? (+) tuleneb kaasusest 2.1.3. Kas OÜ-l Osavad Poisid oli käsutusõigus? (-) - oli kinnistusraamatusse omanikuna kantud pettuse teel (OÜ Osavad poisid ei olnud kinnistusraamatu omanikud) 2.2
isiksuse austamise õigused. Nende puhul on tsiviilõigusel kaitsev roll, nt. isikul on õigus aule ja nimele. Ka elu, tervis, kehaline puutumatus on absoluutsed isiksuse õigused. Peamiseks kaitsevaldkonnaks on karistusõigus (karistatakse tegude eest, millega rikutakse isiku absoluutseid õigusi), teatud roll on selles ka tsiviiõigusel. 1.2 Asjaõigused (tsiviilõiguse jaoks olulisimad!) Jagunevad kaheks: 1.2.1. Omandiõigus kõige ulatuslikum õigus asjale, õigus asja vallata kasutada ja käsutada. 1.2.2. Piiratud asjaõigus valdamise, kasutamise või käsutamise õigus on piiratud ulatuses olemas; eelkõige on need õigused võõrale asjale. Kõne alla võib tulla ka piiratud asjaõigus oma asjale. Piiratud asjaõiguse omakorda võib liigitada kolmeks: 1.2.2.1. Kasutusõigus, nt. reaalservituut, vt. Asjaõigusseadus §172; (õigus
isiksuse austamise õigused. Nende puhul on tsiviilõigusel kaitsev roll, nt. isikul on õigus aule ja nimele. Ka elu, tervis, kehaline puutumatus on absoluutsed isiksuse õigused. Peamiseks kaitsevaldkonnaks on karistusõigus (karistatakse tegude eest, millega rikutakse isiku absoluutseid õigusi), teatud roll on selles ka tsiviiõigusel. 1.2 Asjaõigused (tsiviilõiguse jaoks olulisimad!) Jagunevad kaheks: 1.2.1. Omandiõigus – kõige ulatuslikum õigus asjale, õigus asja vallata kasutada ja käsutada. 1.2.2. Piiratud asjaõigus – valdamise, kasutamise või käsutamise õigus on piiratud ulatuses olemas; eelkõige on need õigused võõrale asjale. Kõne alla võib tulla ka piiratud asjaõigus oma asjale. Piiratud asjaõiguse omakorda võib liigitada kolmeks: 1.2.2.1. Kasutusõigus, nt. reaalservituut, vt. Asjaõigusseadus §172; (õigus
tulumaksu võrra vähendatakse ettevõtte tulumaksu täies ulatuses või osaliselt. Eraldatud maksumääradega süsteem- dividendideks jaotatavale kasumiosale on madalam maksumäär kui ettevõttesse allesjäävale kasumiosale. Dividendide hüvitussüsteem- dividendidelt tasutud TM loetakse osaliselt või täielikult ettevõtte TM tasumiseks. Null % meetod- dividendidena jaotatud kasumiosalt TM ei arvestata OMANDIMAKSUD: Vara omandiõigus, -suhe ning sellest tulenev tulu teenimise võimalus; omanikust eraldatav (nt autoriõigused), maksuobjekt: registervara; maksustatav väärtus (nt turu-, rendi-, kapitali- jne väärtus); maksumäärad, erandid, alternatiiv progresseeruvate määradega astmelisele tulumaksule? RASKEVEOKIMAKS: Raskeveokimaksu objekt: veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto ja
- unifitseerimispoliitika algus · Sigismund III Vasa (1587-1632) valitsusperioodil Liivimaal sihikindel poolastamis- ja rekatoliseerimispoliitika · 1589 pidi leedulased jagama võimu piirkonnas poolakatega, kelle haare jätkuvalt tugevnes kõikjal ühisriigis Alusdokumendid: · I 1561 Ordu ja vasallide alistumislepingus Privilegium Sigismundi Augusti: 1. Aadli omavalitsus 2. Aadlile ainuõigus provintsi ametitesse 3. Aadlile täielik omandiõigus ja piiramatu pärimisõigus oma valdustele 4. Kõrgeim kohtuvõim oma alamate üle 5. Õigus nõuda alamatelt teokoormiseid ja makse 6. Luteri usk seaduslik - tähendus: aadlike õiguste alus, millele apelleeriti korduvalt järgneva 350 a vältel - reaalsus: järgmised valitsejad hakkasid neid õigusi kärpima (I korda 1582) ja sakslased kaotasid ,,Poola ajal" ainukontrolli oma maavalitsuses
1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi. Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets 6)Millest koosneb sotsiaalne infrastruktuur. Haridus, kultuur, noorsootöö ja lastekaitse, sport, sotsiaalhoolekanne, tervisehoid, avalik kord ja turvalisus. 7)Millest koosneb tehniline infrastruktuur. Energeetika (elekter, soojus) Kommunik...
kinnitusi ja selgitas, et selleks et ta saaks iseseisvalt olla tehingu pooleks, on vaja tema teovõimet laiendada, kuid see õigus on kohtul. 5.1. Kas notaril oli õigus? Notaril on õigus. Teovõime laiendamist on võimalik taotleda kohtu kaudu, arvestades isiku huve ja arengutaset. Enamjaolt piisab tehingu sooritamiseks piiratud teovõimega isiku esindaja nõusolekust. Niikaua kui tehing pole eestkostja poolt heaks kiidetud, on tehing kehtetu 5.2. Mis tehinguid peab notar sõlmima, et omandiõigus läheks üle ostjale? Sõlmida tuleb kinnisvara ostu-müügi leping, mis tuleb notariaalselt kinnitada. 5.3. Kuidas kolmas isik saab teavet , kes on korteri uus omanik, juhul kui tehingud teostatakse? Võimalik on teha päring e-kinnistusraamatus. Samuti on võimalik saada teavet kohalikelt omavalitsustelt mõjuval põhjusel. 6. 15-aastane alaealine Ülo K. sõlmis iseseisvalt mootorratta Honda müügilepingu täisealise Kalju S.-iga
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus v...
seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada kui ta on koormised täitnud 1804 Liivimaa Teokoormiste nomineerimine Talurahvas ootas enamat + Eestimaa Maast lahus talupoegade müük, kinkimine ja koormiste vähenemist ja pantimine keelustati pärisorjuse kaotamist Omandiõigus vallasvarale Koormised maa suuruse ja väärtuse järgi talurahva rahutused Vakuraamatud 1816 Eestimaa Kaotati pärisorjus Nad ei saanud ikka olla Talupoegade ostmine ja müük keelustati täielikult vabad ja ei saanud 1819 Liivimaa lõplikult taluperemeheks Lubati lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara
*Lepingulisel delegeerimisel annab riik või omavalitsus avaliku teenuse täideviimise üle erafirmale, kodanikuühendusele või teisele avalikule organisatsioonile, kuid säilitab kontrolli ja vastutuse teenuse pakkumise üle. Teenuse finantseerimise kohustus jaguneb reeglina riigi/omavalitsuse ja teenuse lõpptarbija vahel. **Erastamine - ehk privatiseerimine on omandiõiguse muutmise protsess, mille käigus ettevõtte, agentuuri, avaliku teenistuse või vara omandiõigus viiakse avalikult sektorilt üle erasektorile (ehk eraettevõtted) või eraomandis olevale mittetulundusorganisatsioonile. Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ning ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile. Tegemist on nn materiaalse avalike ülesannete üleandmisega ehk teenuse erastamise. ** Erinevus - Erastamise korral kohalik omavalitsus võõrandab mõne seni tema poolt täidetud ülesande (osutatud teenuse), jättes
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: ...
9. SWOT analüüsimeetod, selle kasutamine ja puudused Strenghts sisemised tugevused Weaknesses sisemised nõrkused Opportunities väliskeskkonnast tulenevad võimalused Threats väliskeskkonnast tulenevad ohud Sisemised tugevused: suur turuosa, head finantsressursid, hea maine tarbijate silmis, head strateegiad funktsionaalsetes valdkondades, uurimus- ja arendustööde tase, tugev tippjuhtkond, kõrge tootlikkus, hea kvaliteet, tulu mastaabiefektist, omandiõigus tehnoloogiale, kulueelised, head turustuskanalid, paremad reklaamikampaaniad, toodete uuendamise oskused, üleolek tehnoloogilistes oskustes. Sisemised nõrkused: selge strateegia puudumine, strateegia nõrk elluviimine, vanamenud hooned ja seadmed, mahajäänud IT-süsteemid, madal rentaablus, sisemised tootmisprobleemid, kvaliteediprobleemid, mahajäämus uurimus- ja arendustööde alal, nõrgad juhtimisoskused, innovatsioonide puudumine, nõrgad turustuskanalid, keskmisest nõrgemad
%3D1413202019%26metadata&access_token=100001310815512%3AAVKCrsbANrYw8rki5Sc0P nxOv6zae8zVs305nLH-Pk6MRw&title=7.+ajaloo+teema.docx Ajaloo arvestuse 8.teema: Talurahvareformid 1) 1802/1804 a seadused 1802 – Eestimaa talurahvaregulatiiv „Iggaüks, kes ...“ 1804 – Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: 1. Talude pärandatav kasutamisõigus 2. Vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale 3. Teokoormistele pandi piir 4. Piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) 5. Taluperemehed vabastati kodukaristusest, teistele ülempiir 15 hoopi 6. Loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) – hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem
· tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; · tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Enamikul juhtudel lähevad omandiga seotud riskid ja hüved müüjalt ostjale üle samal ajal juriidilise omandiõiguse üleminekuga (näiteks jaemüügi puhul toimub see kauba üleandmise hetkel), kuid alati nii ei ole. Kui olulised omandiga seotud riskid ei ole ostjale üle läinud, siis müügitulu ei kajastata, sõltumata sellest, kas juriidiline omandiõigus on ostjale üle läinud või mitte. 10.Ettemaksete kajastamine Ettemaksete arvestus Ostuettemaksete arvestus Tarnijatele tehtavate ettemaksete alusdokumentideks võivad olla ostutellimus, saadud ettemaksuarve, ettemaksuteatis või leping. Ühe nimetatud dokumendi alusel tehakse tarnijale ülekanne või makstakse ettemakse sularahas. Lähtuvalt Käibemaksuseadusest peab tarnija seitsme päeva jooksul esitama arve kliendile saadud ettemaksu kohta.
Vahendaja loovutab selle käigus midagi teisele, mile eest ta saab midagi vastu. Vahetustingimuste aluseks on vahetuse käigus saadud või loovutatud hüviste suhe. Seda võib käsitleda kui turu hinda. Eriti siis kui üks vahendaja saab sellest kasu. Turg ja vahetus soodustavadki kauba vahetust vastavalt nende väärtusele. Selle funktsiooni täitmisele peavad ühiskonnal olema teatud tunnused, ilma milleta turg ei arene või pole tõhus. Nendeks tuludeks on: 1) omandiõigus see määrab ära kaupade või teenuste kasutamise. Turu süsteem peabki tagama: a) õiguse kasutada asju b) õiguse anda omandit üle teisele isikule ajutiselt või püsivalt 4 Majanduse arvestus c) õiguse keelata nende asutamine teistele Samal ajal omandiõigusesüsteem võib ette näha teatud piiranguid. Kui omandiõigusesüsteem ei hõlma kõiki asju, siis ei saa ka tekkida nende turgu
tähtpäeval laienemise SKP-lõhe (ka: inflatsiooniline SKP-lõhe) situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht LIBid - Londoni pankadevaheline rahaturul pakutud deposiitide intressimäär; rahakaubanduses vastavalt nõudlusele kujunev intressimäär LIBOR - Londoni pankadevaheline laenuintress lihtaktsia aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik. Investeerijal tekib omandiõigus, hääleõigus, dividendiõigus. lihtintress - intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt liising kapitali ja kasutusrent liitintress intress, mida arvutatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. likviidne rahaline või kergesti rahaks muudetav likviidsuspiirang pankade seatud piirang laenuvõtmisele, mis piirab tarbimise jooksva tuluga
Omand Omand (dominimum) on instituut ja tekkelt esimene asjaõigus Omand on suurim ja üldiseim õigus asjale, mis isikul võib asja üle olla. Asjaõigus mõistab termini „omand” all omandiõigust, mitte õiguse objekti – asja (st eraomand on eraõigusliku isiku omandiõigus, mitte eraisiku asi). Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi. Omandi mõiste AÕS § 68 lg 1- Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on
Jätku- uuringute alaliigiks on paneeluuringud, mille tunnuseks on valimi korduvkasutamine. Uuringutulemuste omandiõigusest lähtuv liigitus: Monopoolne uuring – infovajaja enda või tema tellimusel tehtud uuring, mille tulemused on tema ainuomand. Mitme tellija uuring – mitme infovajaja tellitud uuring, mille tulemuste omandiõiguse sätestab leping. Võimalikeks variantideks on tulemuste ühisomand või omandiõigus vaid teatud osale uuringutulemustest. Tüüpiliseks mitme tellija uuringuks on omnibus-uuring, kus korduvkasutatavale valimile saavad oma infotaotluse (tavaliselt küsimuse) esitada kõik soovijad; samuti paneeluuringud. Sündikaatuuring ehk valimisuuring – uurija poolt tema enda initsiatiivil tehtav uuring, mille tulemusi võivad kõik maksevõimelised soovijad vabalt osta (ka nt baasuuring). Uuringuprotsessi etapid: Planeerimine
Forward tehingud ja optsioonid. 5. Liising- (spetsiaalne laenutoode). Liising on vara finantseerimise skeem. Vormilt pikaajaline vara rent või väljaostmine (järelmaks) liisingettevõtte käest. Tasutakse võrdseid osamakseid liisingettevõttele-annuiteetmakseid. Kasutakse autode, seadmete, kinnisvara ja signalisatsiooniseadmete soetamise finantseerimiseks. Tagatiseks jääb liisitav objekt. Kasutusrendi (operating lease) puhul jääb omandiõigus liisingfirmale, mis on panga tütarfirma reeglina ja klient maksab rendimakseid. Amortisatsiooniarvestust peab liisingettevõte. Käibemaksu rendimaksetelt saab klient tagasi. Rendimaksed vähendavad maksustatavat kasumit Kapitalirendi (financial lease) puhul toimub annuiteetmaksetega vara väljaostmine liisingettevõttelt. Koos viimase maksega läheb üle ka omandiõigus. Vara läheb kliendi bilanssi ja ta saab arvestada amortisatsiooni. See vähendab maksustatavat kasumit
täideviimist. Majandusliku egalitaarsuse tagab redistributeerimise süsteem. Esemed vahetavad kinkimise läbi pidevalt omanikku, jahisaaki jagatakse ka teiste kogukonna liikmetega jne. Püügimajanduslikud ühiskonnad on alati väikesed, koosnedes kuni sajast inimesest. Kultuurantropoloogilises uurimistöös nimetatakse taolisi ühiskondi inimsalkadeks (band). Kogukondade väiksuse tingib ühiskonna püügimajanduslik iseloom, s t võimalused toitu hankida. Nö omandiõigus oma püügipiirkonnale on kogukondlik, kogukonna liikmete ligipääs strateegilistele ressurssidele (nt vesi, tööriistade valmistamiseks vajalik kivim jne jne) pole limiteeritud. On täheldatud, et kogukondade vaheline liikuvus on taolistes ühiskondades suur, s t enamik inimesi vahetab elu jooksul üks või mitu korda kogukonda. Milline ühiskond valitses kiviaegses Eestis, pole täpselt teada, pealegi võis see pika perioodi jooksul mitmeid kordi muutuda. Samas on alust oletada,
Lihtsam koostööd teha eesti ja liivimaa vahel. 18 saj soodne majanduslik olukord. Varasemad suhted hakkavad takistama arengut. Probleem oli ka mõisate tasandil olemas, tuuakse välja, et erinevates piirkondades hakati kehtestama oma talupoegade jaoks eraõigusi Schultz von Ascheraden. 1764 kui katariina II ringsõidu tegi. Liivimaa maapäev oli koos. Siis esitas kindralkuberner Brown maapäevadel terve rea propositsioone. Tahtis et taluipoegadele antakse kindrapiiriline omandiõigus vallasvarale. Muidugi teatavatel tingimustel. On, et määratakse kindlaks mõisa koormised, et need vastaksid tegelikult talu võimalustele. Kodukorra õ´iguse piiramine. Otsustas et vanaviisi jätkata ei saa ja esitab 14 punktise positiivse määrused 1765 15 märts. Toimub nende hääletamine. Kuulutatakse välja 12 aprill 1765 Vallasvara ja raudvara vahe. Talupojal on õigus omada vallasvara aga samal ajal pidi olema talu võlgadest vaba. Raudvara kuulus mõisale.
· Paljud talupojad sattusid eramõisnike kätte neile ei kehtinud enam Rootsi-aegne talurahvakaitse; · Balti erikord vältis siinsete talupoegade langemist täieliku pärisorja tasemele, nagu seda oli vene talupoeg; · Balti erikorra tõttu ei kuulunud nad 18. sajandi lõpuni ka nekrutikohustuse alla; Positiivsed määrused esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele: · Teokoormiste piiritlemine; · Talurahval omandiõigus vallasvarale; · Õigus kaevata mõisniku peale ka eramõisates. Pearahamaks - asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. · See tekitas arusaamatusi, tekitades arusaama, et nüüdsest, kui talupojad ise maksma peavad, on nad vabad mehed ja ei pea mõisnikele enam tööd tegema paljudes mõisates ei mindud enam teotööle tekkisid rahutused.
omavahel sõpradega. 30. Majandusteadlased teevad edusamme: luues ja testides majandusmudeleid. 31. Milline seisukoht on näide kompositsiooniveast (üldistusveast): kui üks kalapüügipaat vähendab püüki, kalavarud suurenevad. 32. Kui toodang isiku kohta kasvab: elatustase tõuseb. 33. Makroökonoomika on õpetus: rahvuslikust ja globaalsest majandusest. 34. Kaks sotsiaalset institutsiooni, millised vähendavad transaktsioonikulusid on turud ja omandiõigus. 35. Harri võib teha 2 kummi- ja 4 tavapaadisõitu. Harri võib teha rohkem kummipaadisõite ilma, et teeks vähem paadisõite. Harri toodab seespool oma võimaliku tootmise piiril. Arvestustest 2.1 1. Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. Tõene 2. Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Tõene 3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 4
Praegu on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ning tooteid, peaaegu kõigil on olemas oma käubamärk. Kaubamärke kasutatakse äriisukute toodetud kaubade ja teenuste individualiseerimiseks, st kaubamärk eristab üht firmat, kaupa või teenust teistest, ja on olemas praegusel turul. Kaasaegse konkurentsi tingimustes kaitseb kaubamärgi registreerimine ebaseadusliku kasutamise ja kopeerimise vastu. Kaubamärk on omandiõigus ja ettevõtte mittemateriaalne vara. Kaubamärgi omanik võib lubada või takistada kaubamärgi kasutamist teiste isikute poolt. Tuntud kaubamärk suurendab kasumit, tõstab mainet ning seeläbi suurendab müügikäivet. Antud referaadis käsitletakse ainult Eesti käubamärke ja toiduainetööstuseid, sest põhieesmärk on uurida Eesti turgu. Referaat käsitleb kümmet tuntud kaubamärki ning nelja suuremat toiduanetööstust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
