peetakse inimeksistentsi · Biotsentristlik suhtumine looduse eksisteerimisel on oma mõte, hoolimata sellest, kas inimene on või ei ole. Probleemid · Testimine loomade abil · Loomade pidamis- ja tapmistingimused võimalikult vältida stressi · Loomade kasutamine inimese tarbeks Arvuti ja eetika · Arvutist tulenev konflikt elektroonilise info haprus omandiõigus, plagiaat, piraatlus liigne salastamine inimloomusest tulenev konflikt suurusjärgu efekt kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame seda teadvustada vaid lünklikult · Suurusjärgu efekt on põhjuseks suurtele katastroofidele · Mõistliku jõupingutuse efekt · Inimene kui mõtlev olend püüab loobuda eesmärgist, mis pole tema arust pingutust väärt · Sotsiaalsed probleemid
Püünsi Kool 1850-1918. RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG EESTIS. Õpimapp Koostaja: Sten-Kristjan Nurk 8.klass Juhendaja: Veronika Uussaar Püünsi 2012 Sisukord Sissejuhatus.... 3 Kasutatud kirjandus....4 Ristsõna....5 Mõisted....6 Johann Voldemar Jannsen....6-8 I Üldlaulupidu....8-10 Kokkuvõte....10 Sissejuhatus 19.sajandi keskpaigas algas Eestis rahvuslik ärkamine. Selleks ajaks oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud juba vabana. Eestlastel oli tekkinud oma haritlaskond, kes ei seadnud oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine ja mitmete seltside...
tavapärasele kvaliteedile ning kuna aktsiate väärtuse langusest tulenev risk oli hageja kanda, on kostja keeldumine lepingu täitmisest vabandatav tulenevalt TsK § 251 lg 1 p 4 analoogiast. Aktsiate kvaliteedi langus toimus pooltevahelise lepingu sõlmimise ja hageja poolt AS-s Satwo 100% aktsiaosaluse omandamise vahelisel perioodil. Hageja nõue aktsiate ostu-müügihinna väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, sest vastasel juhul tuleks kohustada hagejat andma üle aktsiate omandiõigus, mis pole aga aktsiate kui asendamatute asjade puhul võimalik. Rahuldada ei saa ka hageja alternatiivset nõuet hüvitada pooltevahelise lepinguga tekitatud kahju, sest hageja pole tõendanud kahju tekkimist ning kostja pole käitunud süüliselt. Hageja on saanud kahju vara hävimise näol, mille eest kostja ei vastuta. 4. Hageja esitas Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata,
Põhiseaduse §28 sätestab, et riik 4 www.oiguskantsler.ee , 08.10.2018 5 www.tai.ee , 08.10.2018 peab ennetavate meetmete toel kaitsma määratlemata hulga inimeste vaimset ja füüsilist tervist. Riigil tuleb rakendada meetmeid, et inimeste elukeskkond oleks tervislik ja ohutu . Kõik inimesed tahavad olla terved ja kui suitsetajad ei saa ise ennast aidata siis riik võttab kõike enda kätte ja siin pole rikkutud ettevõtevabadus ja omandiõigus selles olukorras riik lihtsalt valis nende inimeste huve, kes tahavad olla terved . Kasutatud kirjandus: 1.) www.oiguskantsler.ee 2.) www.pohiseadus.ee 3.) www.terviseinfo.ee 4.) www.tai.ee
Talurahvareformid Suurete muutuste ajajärk, põhjused: kap. suhete kiirem areng põllumajanduses pärisorjusliku korra kriitika (Merkel, Petri) pärisorjuse kaotamise seadused rahvuslik liikumine, talurahva omavalitsuse kujunemine Reformid: 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks, kes ..." 1804 Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: talude pärandatav kasutamisõigus vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale teokoormiste normeerimine piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) taluperemehed vabastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 23. mai 1816 Eestimaa kubermangus 26
Kui kohustust ei täidetud, jäigi asi võlausaldajale. Pignus oli käsipant tänapäevases mõistes. Kui hiljem muutus pignus tähistuseks ainult sellele, et asi anti võlausaldaja valdusse, siis alguses võis pignus tähistada ka võlgniku valdusse ja omandisse jäänud panti. Klassikalisel ajastul eraldus pignus'est hypotheca, mis hakkas tähistama panti, mille puhul võlgnikule jäi asja omandiõigus ja valdus. Justinianuse ajal kadus fiducia tarvitusel, pignus esines vallasasjade pandina, hypotheca kinnisvarade pantimisel. ROOMA OBLIGATSIOONI- EHK VÕLAÕIGUS Obligatsiooniõiguse mõiste Obligatsiooniõigus = võlaõigus = kohustusõigus Obligatio - siduma, kokku köitma Obligatsiooni subjektid 1. Creditor 2. Debitor Obligatsioonide liigutus Tekivad erinevatel alusel. 1. Lepingust 2. Nagu lepingust 3. Deliktist ehk pahateost 4
paremini kasutama. Parim kasutus on vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, juriidiliselt lubatud, finantsmajanduslikult teostatav ning mille tulemusena hinnatav vara omandab suurima väärtuse. 3. Maasuhete mõiste ja sisu. Maasuhete mõiste (lk17) Maasuhted on inimestevahelised ühiskondlikud suhted, mis on seotud maa kasutamise, valdamise ja käsutamisega. Nende suhete aluseks on maa omandiõigus. Need tekivad kodanike, ettevõtete, kohalike omavalitsusorganite, riigiorganite ja teiste majandusliku tegevuse subjektide vahel. Maasuhete objektiks on erineva pindala, asukoha, kvaliteedi ja sihtotstarbega maatükid. Maasuhete sisu (lk 18) Maasuhete süsteemis on põhiküsimusteks: kellele kuulub maa, kes on selle omanik. Omand on majandusliku korra põhialus. Lähtuvalt sellest, kas omandi ese on vallas-või kinnisasi, jaguneb omand vallas-ja kinnisomandiks. Omand ehk omandiõigus on isiku
tipus. Kõige kehvem näitaja on investorite kaitse, selles tabelis jääme 74. kohale. Esile tasub tuua veel bürokraatia mõõdikut, kus tõusime 14. kohale, ja börsi käekäiku hindavat näitajat, kus kerkisime 13. kohale. Vilets on Eesti tase ka finantsvabaduse poolest – selles tabelis jäime 63. kohale. Edetabeli koostamisel hindas Forbes 144 riiki 11 näitaja põhjal: omandiõigus, innovatsioon, maksud, tehnoloogia, korruptsioon, isiku-, kauplemis- ja finantsvabadus, bürokraatia, investorite kaitse ja börsi käekäik. Igal kategoorial oli võrdne kaal. 1. Taani 11. Hongkong 20 parimat riiki äri ajamiseks: 2. Uus-Meremaa 12. Šveits 3. Norra 13. Island 4
Ockham arvas, et "ühiskondlik ei ole midagi reaalset, millel on subjektiivne olemasolu nii sees, kui väljaspool vaimu. See on ainult fiktsioon, intellekti poolt abstraktsiooniga loodud mõiste." Omandiõiguse tekkimist selgitas Ockham sellega, et paradiisis elasid inimesed võrdsetena. Kellelgi ei olnud midagi peale ühise õiguse loodusandide kasutamisele. Peale pattulangemist said inimesed õiguse enda tarbeks asju omandada. Selles jaotamisprotsessist kujunes välja seadustega reguleeritud omandiõigus. Ockham oli üks Aquinase filosoofile ja religioonile lähenemise peamisi oponente. Tema väitel pole võimalik demonstreerida mõistuse abil selliseid usudoktriine nagu jumalike atribuutide loomus, loomine ja eriti hinge surematus. Sellised uskumused toetusid üksnes ilmutusele. Ta oli üks peamisi ja võib-olla suurim nominalismi kaitsja, eitades universaale - s.t omaduste eksistentsi sõltumatust neid omavatest asjadest.
Vahendite hankimine finantsturgudelt ja rahandusteooriate areng Ettevõtted hangivad raha finantsturult (turg, kus saavad kokku need kellel on tekkinud ajutine raha ülejääk nendega, kellel on ajutine tehvitsiit e. puudujääk). Finantsturg on kohaks, kus toimub finantsvahendite omaniku ajutine vahetus ja kus hangitakse ettevõtte tegevuse finantseerimiseks rahaline resurss. Finantsturud jagunevad: 1) Kapitali turud vahendeid kasutatakse pikemaajaliste ja mahukamate projektide finantseerimiseks. 2) Rahaturud vahendeid kasutatakse likviitsuse juhtimiseks. Kui raha liigub säästjalt otse lõpptarbijale, siis on see otse finantseerimine. Sageli kasutatakse aga vahendaja abi, et maandada riske ja sellisel juhul on tegemist kaudfinantseerimisega. Finantseerimisvajadus võib olla: 1) püsiv selline vajadus on mõtekas katta omakapitali või pikaajalise laenu arvelt. Mis tähendabki raha hankimist kapitali turult. 2) hooajaline finantseerimis vajad...
Kuna talupoegade omavolinine ümberasumine teise feodaali valdustesse oli muutunud pea massiliseks, võtsid mõisnikud piirkonniti vastu vastastikulise otsuse, mis ütles, et pagenud talupoeg tuleb välja anda. 1458. aastast on säilinud selline kokkuleppe Tartu piiskopkonnast. Moodustati Adrakohtu ringkonnad ja pandi ametisse adrakohtunikud. 15. sajandil sai alguse ka talupoegade müümine maast ja perest lahus. Esialgu säilis talupoegadel küll omandiõigus vallasvarale, kuid 16. sajandi algusest piiras seda peale feodaalkoormiste ka mõisnike ostueesõigus, samuti eirati talupoegade pärimisõigust. Sunnismaisus muudeti samal ajal üldiseks, mis võttis ära nende liikumisvabaduse elukoha valimiseks- sunnismaine talupoeg tohtis elukohta vahetada vaid feodaali loal. 1558. 1583. aastail toimunud Liivi sõda tõi talurahvale ainult kannatusi ja lisakoormisi. Rahvas pidi maksma erakordseid makse selle jaoks, et oleks palka
§ 34. Omanikuta rabamaa puhul toimub rabaseaduses sätestatud menetlus ja otsustamine. Rabamaa seadus on kehtetuks tunnistatud ning seda ei saa antud küsimuse lahendamisel kasutada. Tema normid olid antud küsimuses sarnased soomaa normidega maaseaduses Riigivaraseadus § 11. Riigi omandis olevat vara võõrandatakse avalikul enampakkumisel parima pakkumise esitanud isikule. Asjaseadus § 123. Igamine on asja heauskne valdamine pika aja jooksul. Igamise tulemusena tekkib omandiõigus asjale. § 124. Vallasasja igamise aeg on kümme aastat. § 125. Kinnisasja igamise aeg on viisteist aastat, välja arvatud maaomand, mille tähtajad reguleerib maaseadus. Eraõiguse üldseadus § 1. Eraõiguse üldseadus on eraõiguslike vaidluste lahendamise põhialuseks. Kui eraõiguse üldseaduses sätted puuduvad, kasutatakse lepinguseaduse ja asjaseaduse sätteid. Kui lepinguseaduses ja asjaseaduses sätted puuduvad, kasutatakse teiste
on ACTIO NEGATORIA, Preetori poolt loodud õigus omandiõiguse kaitseks ACTIO PUBLICIANA. 30.Õigused võõrale asjale Pant Käibehuvides tekkinud puhtvaraline kohustuse vahend täitmise kindlustamiseks. Fiducia cum creditore Võlgnik andis asja võlausaldajale omandiks, tingimusega see asi võlgnikule võla tasumisel tagasi anda Pignus Vastupidi eelmisele vormile anti asi vaid faktiliseks pidamiseks võlausaldaja kätte. Hypotheca s.o pant, mille juures jääb võlgnikule nii omandiõigus kui ka asja valdus Pärilik rent sai alguse maa kasutamisest, mis anti rendile riigi või munitsiipiumide poolt 100 aastaks või põliseks.Rentnik tasus vastava rendi. 31.Servituutide mõiste ja liigid Servituut tähendabki õigust kasutada võõrast asja teatud otstarbeks. Servituudid jagunevad: 1.Reaal ehk prediaalservituudid ja 2.Isiklikud ehk personaalsed servituudid. Isiklikud tekkisid hiljem prediaalservituutidest ning nende eesmärk on anda isikule mingi asja kasutamine.(Asja
000 euro (7 800 000 5) 0,25 protsenti müügihinnast, kui müügihind on üle 500 krooni). NB! Tasu ühe algupärase kunstiteose edasimüümise eest ei tohi ületada 12 500 eurot (195 000 kro oni). 12. Autoriõigus ja omandiõigus (1) Autoriõigus teosele kuulub autorile või tema pärijale sõltumata sellest, kellel on omandiõigus sellele materiaalsele objektile, milles teos on väljendatud. Autori või tema pärija varaliste õiguste teostamise viis määratakse kindlaks autori või tema pärija ja omaniku vahelise kokkuleppega. (2) Kujutava kunsti teose autoril on õigus nõuda oma teosest koopia valmistamiseks juurdepääsu teose originaalile, mis on teise isiku omanduses või tiitlipärases valduses.
Tänaseks järelejäänudseis on taastatud antiikaegsete autorite fragmentaarsete kirjapanekute alustel. Järgnevad põlved pidasid seda kogu avaliku ja eraõiguse allikaks (Liviuse hinnang 1. saj pKr) ja õiglase seaduse lõppeesmärgiks (Tacitus 1.saj pKr). Kaheteistkümne tahvli seadustes käsitletud teemad: I-II tahvel kohtukohustus ja -menetlus; III tahvel otsuste täideviimine (korratu) võlgniku vastu; IV tahvel isavõimu reguleerimine; V tahvel - pärimisõigus; VI tahvel omandiõigus ja selle saamine VII tahvel - kaasomandiõigus VIII tahvel deliktiõigus IX tahvel - kriminaalõigus X tahvel matustega seotud õigusküsimuse; XI-XII tahvel lisasätted. Gaiuse institutsioonid oli elementaarõpik algajale juristile. See sisaldas tüüpilise õpikuna seotud tekstina süstemaatiliselt kirja pandult kogu Rooma õigust. Ilmselt oli õpik kasutusel kolm sajandit, sest seda tsiteeritakse hiljem ohtralt Justinianuse Tsiviilõiguse kogumikus(Corpus Iuris Civilis)
mõeldud asjad 7. jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad; religioossed asjad; sakraalsed asjad; pühad asjad 8. matusekolleegiumid; preestrite kolleegiumid 9. senaatorid 10. heauskne valdus; pahauskne valdus 11. õiguspärane, seaduslik valdus; õiguspäratu, ebaseaduslik valdus 12. Harilik ääremärkus 13. tsiviil- ehk õigusviljad; loodusviljad 14. karistus- või pärisorjad; Rooma rahva orjad; riigiorjad 15. otsene omandiõigus; jagatud omandiõigus; kaudne omandiõigus 16. ühekülgsed lepingud; kahekülgsed lepingud 17. heal usul põhinevad lepingud; rangelt õigusnormidele põhinevad lepingud 18. näilik müügitehing 19. kohtupäevad; kohtuvabad päevad 20. läbiuuritud (kohtu)asi; tasuta õiguse omandamine; (lepingu) koormav alus 21. õiguslik alus 22. kehaline, füüsiline sundus; psüühiline sundus, ähvardus 23. eraprotsess; avalik protsess 24. Tsiviilõiguse kogumik; Kanoonilise õiguse kogumik 25
edendamisele ning on väga tõenäoline, et nende kasumitega rahastatakse muidki ebaseaduslikke ettevõtmisi. Seaduslikud firmad ei saa võltsitud tarkvara müügist kunagi mingit raha ja selline tuluallikate kaotamine viib tihti töötajate vallandamiseni kõigis seotud valdkondades alates tootjatest kuni edasimüüjateni. Nagu näete, ei mõjuta võltsitud tarkvara ostmine mitte ainult tarkvaratootjaid, see mõjutab igaüht. Uuendused aeglustuvad Intellektuaalomand on nii omandiõigus ideedele kui ka kontroll nende ideede ainelise või virtuaalse esitamise üle. Sarnaselt raamatute, filmide ja muusikaga on ka tarkvara intellektuaalomand. Nagu muusika esitajad ja autorid, kasutavad ka tarkvara väljatöötajad oma töö ja vastavasse valdkonda tehtud investeeringu kaitseks autoriõiguse seadusi. Seega kõrvaldab intellektuaalomandi vargus uute ja paremate toodete väljatöötamiseks vajalikud ressursid. Tegevusse asumine
käärimine. 1802. kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi · talupoegade õigus vallas varale · keelustas koormiste tõstmise · korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ja ta võib selle lastele pärandada · piirati talupoegade müüki 1804. Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadus (punktid täpsustati) · talupojad endiselt pärisorjad, kuid müük maast lahus keelustati · omandiõigus vallas varale · võisid maad osta ja talu järglastele pärandada · koormised vastavusse maa suuruse ja väärtusega, pandi kirja vakuraamatusse Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus: see ei näidanud ette maade mõõtmist ning vakuraamatutesse pandi kirja senised koormised. Need seadused ei rahuldanud ühtegi osapoolt. Uued seadused võeti vastu 1816. Eestimaal ja 1819. Liivimaal
Kuivanud jõesäng või jões tekkinud maa-ala on lähemate kallaste omanike omand. Pinnas, mis kaldale uhutakse või millega seda täidetakse, jääb kalda osaks ning kuulub kinnisomandisse. 1.3.5. Kinnisomandi ulatus taimedele ja ehitistele Maatükil püsivalt asetsevad ehitised kuuluvad kinnisomandisse. Püsivalt asetsevateks ehitisteks loetakse sissemüürimitud, sissekaevatud või muul viisil kestvalt maatükiga ühendatud ehitisi, millele ulatub maaomaniku omandiõigus. Tavaliselt on püsiva ühenduse puhul oluline 5 Asjaõigus – Claudius Õigusbüroo. [WWW] http://www.claudiuslaw.com/et/oigusteenused-asjaoigus#kinnisomand 6 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 147. 5 ehitise vundament. Püsivalt ühendatava ehitise puhul on lisaks määrav ka tingimus, et ehitist ei saa maatükist eraldada ehitise hävimise või olemuse muutumiseta
seaduse alusel Valdus läheb üle pärijale (§ 38) See ei sõltu pärija teadmisest et ta on pärija, ega pärandi vastuvõtust ega ka faktilise võimu olemasolust. Pärija saab sellega valduse kaitse õiguse. Selline valdus ka kohustab, nt kui keegi saab viga majast kukkunud asja tõttu, siis pärija vastutab kuna ta oli saanud valdajaks. Norm toimib ainult sellises süsteemis, kus pärandi avamisel läheb omandiõigus automaatselt üle pärijatele ning pärandist tuleb eraldi toiminguga loobuda (ka Eestis) § 39. Valduse lõppemine (4) Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. (5) Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta.bKOHTULAHEND: 3-2-1-46-09 VALDUSE KAITSE Valduse kaitseks 2 instrumenti: 1. Omaabi (§ 41) 2. Kohtulike nõuete (valduse 2
finantseerimisallikaid, Lühiajalised kohustused (võlad hankijatele, lühiajalised laenud ja muu) on käibekapitali juhtimise teema. Pikaajalised laenud · tähtaeg üle aasta; · tähtaja ülempiiri ei ole, kuid reeglina mitte üle 10-12 aasta; · riskide maandamiseks nõuab pank tagatist; · tavaliselt nõutakse 20-30% omafinantseeringut. Liising Liisingfinantseerimine e kapitalirent (finance lease)- rendivorm, mille puhul liisingperioodi lõppedes läheb objekti omandiõigus lepingu nõuetekohasel täitmisel liisingfirmalt üle liisijale. Kapitalirent sobib juhul, kui objekt soetatakse eesmärgiga see lepingu lõppedes endale välja osta. Liisingu põhieelised rentniku jaoks on järgmised: · liisingu kasutamisel hoiab liising liisinguvõtja käibekapitali taseme stabiilsena, säästes sularaha teiste tehingute jaoks, mille tulemusena paraneb ettevõtte likviidsus; · hangitud vara läheb kohe tulutoovasse kasutusse, samal ajal kui vara eest
jaotada. Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul. Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Iseloomulikud tunnused: · tootmise ja jaotusega seotud otsused teeb üks keskus või majandussubjekt (riigi keskvõim või selleks volitatud asutused), · üksikisikute omandiõigus on piiratud, · piiratud on nii tootjate (N.: kohustuslikud plaaniülesanded) kui · tarbijate vabadused (N.: riiklikult fikseeritud palgad, osade toodete jaotamine tsentraliseeritult). Tänapäevastest majandussüsteemidest ei esine ilmselt ükski taolises vormis puhtal kujul, pigem saame rääkida segamajandusest, mis sisaldab nii turu- kui ka käsumajanduse elemente ja millele lisanduvad nn. tavamajanduse mõningad jooned
( kodustatud metsloom jookseb ära ) 2) Lõppemine omandi üleminekuga teisele isikule. asja vabatahtliku üleandmise ja valduse ülekandmise teel Omaniku tahte vastaselt, kui mõni teine teine isik Vallasomandi lõppemine Lõpeb ka: ümbertöötlemisega (AÕS § 106 lg 1) ühendamise ja segamisega (AÕS § 107 lg 1, 2 ja 4) kinnisasjaga ühendamisel - vallasasjast saab maatüki oluline osa ja kinnisomand ulatub ka sellele asjale. (AÕS § 107) Kinnisomand Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3)
milleks on tavaline veepiir. Seadusest tulenevalt on meri riigi omand. Sellest tulenevalt on merepõhjaga püsivalt ühendatud ehitis riigile kuuluv.7 1.1.5. Kinnisomandi ulatus ehitistele Kinnisomand ulatub maatükiga püsivalt ühendatud ehitisele. Püsivaks ühendamiseks loetakse sissemüürimist, sissekaevamist või muud kestvat ja kindlat ühendamist maatüki pinnal või selle all. Maatükil asuv sellega püsivalt ühendatud ehitis on maatüki oluline osa, millele ulatub maaomaniku omandiõigus. Tavaliselt on püsiva ühenduse puhul oluline ehitise vundament. Püsivalt ühendatava ehitise puhul on tavaliselt lisaks määrav ka tingimus, et sellist ehitist ei saa maatükist eraldada ilma, et ehitis häviks või tema olemuselt muutuks. 8 6 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 226 lk. 7 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 168-169 lk. 8 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne
sellest, kas inimene on või ei ole. Probleemid · Testimine loomade abil · Loomade pidamis- ja tapmistingimused võimalikult vältida stressi · Loomade kasutamine inimese tarbeks Arvuti ja eetika · Arvutist tulenev konflikt SELLEST TEEMAST VÕIB TÖÖ TEHA!!! elektroonilise info haprus omandiõigus, plagiaat, piraatlus liigne salastamine inimloomusest tulenev konflikt suurusjärgu efekt kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame seda teadvustada vaid lünklikult · Suurusjärgu efekt on põhjuseks suurtele katastroofidele · Mõistliku jõupingutuse efekt · Inimene kui mõtlev olend püüab loobuda eesmärgist, mis pole tema arust pingutust väärt · Sotsiaalsed probleemid
täielik õiguslik võim asja üle (AÕS § 68 lg 1). Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Vallasomandi esemeks on vallasasi (§ 69 lg 1-2). Samas räägitakse reeglina intellektuaalomandist, tööstusomandist; samuti on ajalooliselt kasutusel immateriaalhüvede õiguse mõiste (Josef Kohler 1849-1919: Immaterialgüterrechte). Vastavalt intellektuaalomandi õiguse teooriale on intellektuaalomand ehk omandiõigus immateriaalsele varale kolmas liik omandiõigust (omandit). Omand (property, propriété) kehtib vallasasjade, kinnisasjade ja immateriaalse vara suhtes. Seejuures on kõik omandid varalised ainuõigused (monopolid) ehk absoluutsed õigused. Mõistagi võib seadusega ette näha piiranguid nende suhtes. Vallasvara puhul on omandi indikaatoriks valdus – tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine (AÕS § 32). Vastavalt § 34 lg 2 loetakse valdus seaduslikuks,
Arve tasumise thtaeg 60 peva 4) liising õiguslikust aspektist lähtudes erineb liising traditsiooniliset pangalaenust, kuid tegelikult on ta selle ekvivalent, kuna vara eest tasutakse maksetena. Liising on põhivara (vallas- ja kinnisvara) pikaajalise finantseerimise vorm, mis baseerub rendil. See on tehing, mille puhul liisingfirma ostab kliendi poolt väljavalitud objekti müüjalt ja rendib selle välja kokkulepitud tähtajaks, kusjuures omandiõigus liisitud varale jääb liisnguandjale kogu lepingu perioodiks ja võib rentnikule (liisinguvõtjale) üle minna ainult teatud tingumustel. Joonis: Liisingu lihtsustatud skeem Liisingfirma Annab kauba ostjale rendile Mb kauba Ostja Mja Kauba ostusoovi
8. Asjaõigus Asja mõiste ja liigid Asjaõigus reguleerib varalised suhed ühiskonnas, kahelt poolt: 1. Annab kandla kaitse omanikule võimalike rünnete eest tema omandile ja tagab eraomandi puutumatuse 2. Võimaldab teiselt poolt asjaõigusliku tagatise Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida Avalik põhimõtte tuleneb nende absoluutsest iseloomust Kinnisasjade puhul kinnistusraamatu avalikkuse kaudu Vallasasjade puhul valduse kaudu Asjaõigus objektiivses tähenduses: - on tsiviilõiguse ühe instituudina on õ.normide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õ.suhteid, seda nii paigaseisus(omaniku ja kasutusvaldaja õ.) kui ka nende muutumises(asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine) Asjaõigus subjektiivses tähenduses: - õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele...
Error in substantia- eksimus asja olemuses.(müüakse naisori meesorja asemel) Error in quantitate- eksimus objekti suuruses(saadus vähem kui lepingus fikseeritud) KUI TEATUD EKSITUS ON LEPINGU KOHTA OLULISE TÄHTSUSEGA, VÕIB LEPING MUUTUDA KEHTETUKS. Eksimus õigusnormides, seaduse mittetundmine aga lepingut tavaliselt kehtetuks ei tee. Lepingu alus-causa-resultaat (taotleb omandiõigus millegi üle) Lepingut võib sõlmida, kas: 1. Causa crediendi-andja saab ka vastu 2. Causa solvendi- kohustuste täitmisena 3. Causa donandi- kinkimisena. Causa onerosa- koormav resultaat-õiguse soetamise eest on tasu(ostu-müügi puhul asja eest hind) Causa lucrativa- tasuta õiguse omandamine(kinkimine) Lepinguid kus resultaat on kõigile nähtav –kausaalseteks Lepingud, kus resultaati pole väliselt näha-abstraktseteks Võimatu sammeg aobligatsiooni don kehtetud.
1.Pankrotimenetluse algatamine Pankrotimenetluse algatamiseks esitab kas võlausaldaja või võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Võlausaldaja võib esitada avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks,võlgnik võib esitada avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta. Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda. Keeldumise aluseks võib olla asjaolu,et võlausaldaja avaldusest ei selgu,kas avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või ei ole võlausaldaja põhistanud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuestust või esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Kui võtab vastu siis seadsuandja on annud kohtule käsu p...
valitsusasutused? Mis on selle turu klientide põhilised vajadused? Kas antud turusektor reageerib enam hinna muutustele või toote muutustele? 3.2.4 Sesoonsus/tsüklilisus Kas on tegemist sesoonse või tsüklilise nõudmise tõusu ja langusega? 3.3. Konkurents 3.3.1 Otsesed konkurendid - iseloomustus Kes on ettevõtte otsesed konkurendid? Kus nad asuvad? Kas nad on kohalikud ettevõtted, välisettevõtete filiaalid või ühisettevõtted? Omandiõigus? Mis on iga konkurendi põhilised tunnusjooned? Suurus, pakutav toodang, geograafiline ulatus, juhtimine? Mis on iga konkurendi tugevad ja nõrgad küljed? Kas mõni neist ettevõtetest on erilises situatsioonis? Näiteks, kestev erastamisprotsess või märkimisväärsed muudatused toodangus, juhtimises, turustamise või varustamises? Kas ettevõttel on konkurentidega ühiseid varustajaid või müügikohti? Kuidas konkurendid oma toodetele/teenustele hinnad määravad?
3. erinev meetod eraõiguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud. (tohib teha seda mis on pädevuses lubatud). Avalik õigus · maksuõigus, · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus) Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 2 Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses)
on vaid see, mis on lubatud. Karistusõiguses keelatud on see, mis on keelatud e kuritegu on see tegu, mis on karistusseadustikus. Avalik õigus · finantsõigus e maksuõigus · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus). Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks.
alustamist objekti lõpuks ka tavaliselt palju partnereid kanalisatsiooni, määratud *maj.tegevuse omandab oksjonil juhid või mitte. rajatise põhikirjaga, korraldamist (pakub üle), *mahutatud rohkem tegemiseks. Nt üldjuhul on *maj.tegevuse teistele see kapital ja partnereid, Tartu piiratud kontrolli. tagastatakse. omandiõigus vähem tulu. Kaubamaja vastutus Oksjoni Eesti Vabariigi kuuluvad palju, siis ehitamine. Kui (teadjaid osavõtumaks omandireformi üksikisikule valitakse võetakse ette palju) saad Oksjoni erastamise I või väikesele tuumikgrupp. midagi suurt. oma osaluse
seisuste eesõiguste likvideerimine, mis tähendas, et kõik pidid võrdselt makse maksma ja neist said võrdsed Prantsusmaa kodanikud. Talupoegadel kaotati teotöö ning kirikumaad natsionaliseeriti. USA Iseseisvusdeklaratsiooni alusel koostati 1789 aasta augustis Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon. Selles leidsid kinnitust valgustusfilosoofide ideed võrdõiguslikkusest ja vabadusest kui õigusest teha kõike, mis ei kahjusta teisi. Ka määrati selle deklaratsiooniga omandiõigus ja rahvas kõrgeima võimu kandjaks. Sündmused vapustasid kuningat ja ta püüdis 1791. aasta 20. juuni südaööl koos kuninganna Marie-Antoinette'ga Prantsusmaalt põgeneda, kuid ta võeti kinni ja toodi Pariisi tagasi. Samal aastal võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Viidi ellu võimude lahususe teooria. Põhiseaduse järgi seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpuselele, täidesaatev- kuningale, kellele allusid
seniseid kroonutalupoegi taas eramõisnike valdusesse ning nende suhtes Rootsi- aegne talurahvakaitse enam ei kehtinud. Balti erikord vältis siiski siinsete talupoegade langemist täielikkude pärisorjade tasemele, nagu seda oli vene talupoeg. Kuigi siinsed rüütelkonnad väitsid, et mõisnikel on täielik õigus talitada talupoega omaenese äranägemise järgi, ei olnud talupojad siiski päris õigusetus olukorras. Neil oli reaalne omandiõigus vallasvarale. Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, kui pärast Põhjasõda leidus veel hulgaliselt tühje talusid. AGRAARÜMBERKORRALDUSTE ALGUS Katariina II korraldusel esitas kindralkubernes nõudmise parandada talurahva olukorda- tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleda teokoormised ning anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale – need tähendasid sisuliselt Karl XI aegse talurahvakaitse põhimõtete laiendamist ka eramõisatele. Positiivsed
- Raha võrdne jaotamine: utilitaristlikult: see võib tuua suurima õnne suurimale arvule inimestele; võib vähendada kannatust. KRIITIKA: võrdus oleks lühiajaline; rikkuse võrduse jaotumise säilitamiseks oleks vaja riiklikku sekkumist- sekkumine inimeste isikuvabadusse; tööd ple võrdväärsed- erinev palk; inimestel erinevad vajadused (ravimid); omandiõigus - Ümberpööratud diskrimineerimine tähendab inimeste teatud töödele palkamist seni nendel töödel alaesindatud gruppidest (naised, mustanahalised). See peaks kiirendama ühiskonna õiglaseks muutumist. - Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Rahvavõim. Otsedemokraatika- võimu teostavad inimesed ise; esindusdemokraatika-
Rooma õigus · Vana-Rooma riigis tekkinud ja arenenud instituutide kogu. · Euroopa rahvaste poolt rooma eraõiguse instituutide edasiarendamisel omaks võetud õigus. Kviriitlik ajastu · Quirites täieõiguslik kodanik · Tavaõigus, alguses on õiguslikud ja religioossed normid koos, hiljem eralduvad, 451 eKr kaheteistkümne tahvli seadus. · Õiguse tundjateks preestrid, õigusvõimeline vaba Rooma kodanikust perekonnapea (Pater familias). Maa omandiõigus perekonnal. Protsess formalistlik ja eratoimetus. Magistraat vaid rahu tagajana. Preetorite (ka rahvaste) õigus · Õigus on ilmalik. Riik arendas eraõigust, eelõige välismaalaste suhtes. Iga-aastane määrus (edictum) rakendas ja täiendas vana õigust, juhindudes õiglusest (aequitas) ja teiste Vahemere rahvaste õigusest. · Pereliikmete iseseisvus suureneb, omandiõigust piiratakse. Lepingute süsteem ja laenutagatiste süsteem. Protsessis suurenes riigi osa.
omanikuks muutumisel kui eelmine omanik ei ole välja ilmunud). Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei ole toimunud heauskselt. 26.Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomand on kinnisvara omandiõigus. Sellele kinnisomandile võib seaduse järgi määrata kohtu poolt kitsendused (ehituskeeld või hoopis ehitusluba naabri maale nt naabri maad läbiva torustiku remondiks jne, samuti teede, tehnovõrkude, veekogude ja metsa omandiga seonduvad piirangud või lisaõigused) 27.Mis on kasutusvaldus? Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada
Sisu – õigused ja kohustused subjektiivsed õigused – subjektid on kindlalt määratletud juriidilised kohustused – õiguslik kohustus. Võib tekkida sündmustest (inimtahtest sõltumatu) ja tegudest (inimtahtest sõltuv) Objekt – ese, laen. See millele on õigussuhe suunatud. Laenulepingu puhul raha. Müügilepingu puhul nt raha ja kaup. Objektiivne õigus – õigusnormid - omandiõigus Positiivne õigus – mingil ajahetkel kehtiv õigus Juriidiline fakt – tegu/sündmus millal tekivad/muutuvad/lõppevad õigused ja kohustused Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused: TsÜS §5 - Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest: Juriidiline fakt:
Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes. Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent. Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui vastavalt rendilepingule läheb renditud objekti omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne amortisatsiooniperiood rendisuhte kehtivuse periood. Materiaalne pōhivara esitatakse kuuel kirjel 1. Maa ja ehitised (soetamismaksumuses) 2. Masinad ja seadmed (soetamismaksumuses) 3. Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetamismaksumuses) 4. Akumuleeritud pōhivara kulum (miinus) 5
kehtivad nende kohta TsÜS-is sätestatud normid juriidiliste isikute kohta. Eesti Äriseadustikule ongi see iseloomulik, et see sisaldab norme ainult äriühingute kohta, aga mitte norme kaubandustehingute kohta. Kõik tehingute kohta käivad normid on kas TsÜS- is või VÕS-is. Äriõiguse eristamine Eestis on tinglik, tsiviilõiguse ja äriõiguse normid on küllalt palju omavahel seotud. Tsiviilõigus ja intellektuaalne omand/intellektuaalne omandiõigus Siin on eristamine selgem. Intellektuaalne omandiõigus hõlmab selliseid alaliike nagu autoriõigus, patendiõigus, seotud sellega, kus omand tekib mingi intellektuaalse tegevuse tagajärjel. Kui tsiviilõigus on suunatud varale, siis intellektuaalne omandiõigus pöörab tähelepanu nii autori isiklike ja varaliste väärtuste kaitsele. Teatud tsiviilõiguse normid on kohaldatavad ka intellektuaalse omandiõiguse normidele. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus
5)Menetlusõigus -Pärimisõigus Jne 2) Äriõigus 3) Intellektuaalne õigus e. intellektuaalne omandiõigus 4) Rahvusvaheline eraõigus- kollisiooninorm. Õiguskord on õigussüsteem. Eraõigus (obj. õigus) on eraõiguse osa, kus reguleeritakse isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel ja lähtutakse privaatsusautonoomiast. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõiguse süsteemid:
· transpordifirmade puhul operaatorfirma asukoht Füüsilised isikud · üks aasta ja enam · põhiline elukoht · püsiv huvi · maksukohustuse täitmine · erandid: diplomaadid, sõjaväelased ja nende pered, transpordivahendite meeskonnad, üliõpilased, patsiendid Tehingute kajastamine maksebilansis · Kajastatakse hetkel kui omandiõigus läheb müüjalt ostjale võib olla nii juriidiline kui füüsiline kajastatakse osapoolt raamatupidamises erand: kapitaliliising, töötlemisteenus, kaubandusteenus · Residendi ja mitteresidendi vahelised tehingud erand: residentide rahavood välisarvetel finants- ja mittefinantstehingud · Koostatakse kohalikus valuutas ja konverteerimiseks kasutatakse kas: tehingupäeva kurssi
aruandlussüsteemi ja turuseire allsüsteemiga hankida ei saaks). 14. Turundusuuringu ja turu-uuringu mõisted ning erisused. Turundusuuring on turunduse juhtimise tugifunktsioon, st turundusotsuste langetamiseks vajaliku info süsteemset ja eesmärgipärast kogumist tarbijatelt, klientidelt. Turundusuuringute liigid: kavlitatiivsed ja kvantitatiivsed uuringud ja Ad hoc uuring (keskendub ainult tema uuringuülesandele, omandiõigus kuulub selle tellinud ettevõttele) ja mitmekliendiuuring (õigus kuulub uuringufirmale). Turu-uuring on süsteemselt kavandatud ja konkreetses ajavahemikus läbi viidud protseduur kindlaksmääratud andmete kogumiseks ja analüüsimiseks, et leida turuprobleemidele parim lahendus. 15. Turu-uuringu funktsioonid. Arusaamise täiustamine: võimaldab laiendada ja süvendada ettekujutusi turul toimivatest mõjuritest ning eksisteeriva nõudluse iseärasusest.
Laenu saavad taotleda täiskoormusega üliõpilased. Õppelaenu saamiseks peab olema kaks käendajat. Laen ja liising 8 5. LIISING Liising on tuletatud ingliskeelsest terminist "leasing", mis tähendab rentimist, üürimist. Finantsterminina mõistetakse liisingu all liisingufirma poolt vallasasjade või kinnisasjade rentimist, kus rendiobjekti omandiõigus on liisingufirmal ning valdus- ja kasutusõigus rentnikul. Peaaegu igasugust vara, mida saab osta saab ka liisida. Ettevõtted liisivad mitmesugust vara nii lühikeseks kui ka pikaks perioodiks. Näiteks nagu seadmed ja masinad. Liisinguid ei anna ainult liisingufirmad vaid ka pangad. Igal liisingu tehingul on kaks osapoolt liisinguandja ja liisinguvõtja. Liisinguandja on vara omanik ja liisinguvõtja on vara kasutaja. Liisitud vara tuleb tavaliselt ka kindlustada
Maksufaktooring Tegemist on enamtasutud käibemaksu finantseerimisega, mis tähendab, et eksportöör esitab maksuametile käibemaksudeklaratsiooni käibemaksu tagastamiseks. Vastavalt tagastatavale summale võimaldatakse kohe raha kasutamist. Faktooringufirma saab raha tagasi otse maksuametilt. Regressita Müügiarved müüakse faktoorile nii, et omandiõigus läheb üle. Kui ostja osutub faktooring maksejõuetuks, siis ei ole faktooril õigust varem üle kantud summat tagasi küsida. Regressiga Faktooril on õigus müüa nõue müüjale tagasi, kui ostja ettenähtud päeval faktooring faktoorile arvet ei tasu. Eestis kasutatakse põhiliselt regressiga faktooringut, mis sunnib müüjat tähelepanelikumalt jälgima ostjate maksevõimet ja tausta. Faktooringuga tegelevad firmad ei soovi võtta väga suurt
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Referaat Caenegem, R. C. van. ,,European law in the past and in the future" alusel Euroopa ühtsest õigussüsteemist Seminarijuhendaja: Maie Ruus Tartu 2012 Euroopa ühtsest õigussüsteemist Sissejuhatus Teoses ,,European Law in the Past and the Future: Unity and Diversity over Two Millennia" käsitleb Raoul Van Caenegem Euroopa õiguse arengut kahe aastatuhande jooksul. Ta arutleb, miks Euroopa õigus on olnud kord killustunum, kord ühtsem, ning heidab ajaloo abil pilgu ka tulevikku. Raoul van Caenegem on Belgia ajaloolane ja endine Ghenti Ülikooli professor. 1974. aastal pälvis ta oma keskaja õigust käsitlevate uurimuste eest ,,Francqui auhinna". Caenegem on õppinud süvendatult nii kontinenta...
lõppkuludest. Juurdehindlus – Müüja poolt kauba hinnale lisatav juurdearvatis, mis koosneb müüja üldkulusid katvast summast ja müüja kasumist; jae- ja hulgihinna vahe. Jääkväärtus – Vara väärtus selle kasutusea lõpus; summa, mida loodetakse saada vara mahakandmisel või müümisel. Järelmaksuga müük – Müük, millega vara siirdub ostja valdusse lepingu allakirjutamise hetkel, raha selle eest makstakse aga osade kaupa lepingus ettenähtud aja kestel. Omandiõigus läheb ostjale hetkel, millal kõik osamaksud on tasutud. K Kahjum – Rahas mõõdetav ettevõtte majandustegevuse negatiivne tulem (tulude ja kulude vahe). Kahjutasu – Rahasumma või aineline vara, millega korvatakse ehk küvitatakse kellegi poolt kantud kahju või kaotus. Kalkulatsioon – Tehete jada, millega tehakse kindlaks toote omahind, kauba jaehind, veotariifi jm. Arvutamise lähteandmeteks on tootmis- või soetamiskulud, maksud, palgad jm. Tulemus sõltub nii
KINNISOMAND Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
