ehitistesse ja ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus. (MKS § 72 lg 1) Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda majandus- või kutsetegevusega mittetegeleva isiku omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi, laevu, sõidukeid ja muud vallasvara, kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ning selle läbiotsimist. (MKS § 72 lg 2) MKS § 72 lg-te 1 ja 2 nimetatud vaatluse läbiviimisest teatatakse ette sellise aja jooksul, mis võimaldab maksukohustuslasel kavandatava toimingu suhtes seisukohta võtta
Edendavad ühiskonna põhiväärtusi, mida on vaja kaitsta poliitilise või eraviisilise sekkumise eest. o Riigi hallatavad asutused- valitsusasutuste tugiteenuste osutamiseks või kodanikele teenuste osutamiseks. Nt. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Kov tasandil. Koolid, kultuurimajad, raamatukogud. Paljud delegeeritud erale või mtüdele. Konkurentsikeskkonnas. On ka hübriidorganisatsioonid: era ja mtü, kuid on avalikus omandis või nende loodud või juhitud. Või iseseisev, kellele delegeerinud. Et laiendada avalike ülesannete täitmisel teiste sektorite osalust. MTÜ ja SA archimedes. Intergratsiooni ja migratsiooni SA. Riigiosalusega äriühingud.tagada kontroll monopoolsete, tähtsate,mittekasumlike teenuste üle. Eesti energia, eesti raudtee 4
suhtes. Vanemate abielu mõjutab laste tulevikku järgmiselt- hariduse, abiellumise ja laste saamise kohapealt ja eluplaanide tegemises. Ühisvara Ühisvara on: abielu kestel abikaasade omandatud vara, samuti võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Lahusvara on: abikaasa omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Samuti on lahusvaraks abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed. Abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Abikaasade
ringkonnakohtule. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. 13. augustil 2002. a esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 16. jaanuaril 1997. a poolte vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju 2 045 900 krooni. Juhul kui nimetatud nõue jääb rahuldamata, palus hageja kohustada kostjat tasuma lepingujärgse ostu-müügihinna. Pooltevahelise lepingu p 1.1 järgi kohustus kostja ostma hageja omandis olevad AS Satwo aktsiad, mis moodustavad kuni 34% AS Satwo aktsiakapitalist. Lepingu p 2.1 sätestas aktsiate müügihinnaks nende nimiväärtuse, mis oli 4100 krooni aktsia kohta. Aktsiate müügihinnaks oli seega 2 045 900 krooni. Lepingu p 2.2 kohaselt kohustus kostja aktsiad välja ostma viie tööpäeva jooksul alates päevast, mil hagejale kuulub 100% AS Satwo aktsiaid, kuid mitte hiljem kui 1. mail 1998. a. Hageja omandas kõik AS Satwo aktsiad 22. augustil 1997. a. Hageja esitas
Võime isegi rääkida lihtsustatud vormis deklaratsioonist, sest maksekorraldusele tuleb märkida kõik maksu arvutamiseks vajalikud andmed (Lehis, Lasse 2009). Maksekorraldusel peab olema loetavalt märgitud raskeveokimaksu maksja nimi, veoauto riikliku registeerimismärgi andmed, maksustava raskeveoki registrimass või täismass kilogrammides, maksu summa ja periood, mille eest maksu makstakse.Kui tasutakse aga raskeveokimaksu korraga mitme maksumaksja omandis või valduses oleva raskeveoki eest, peavad maksekorraldusel olema arusaadavalt eraldi märgitud kõigi veoautode registeerimismärkide andmeid, maksustatavate4 raskeveokite registri- või täismassid ning tasuda maskusummad raskeveokite lõikes. (Eesti Majanduse Teataja 2010). Maksedokumenti ei pea autos kaasas kandma. Maksu- ja Tolliamet kontrollib maksu maksmist ARK-ilt laekuvate liiklusregistri andmete ja pangalaekumiste alusel. Kõik andmed peavad olema
jõutud. Äsja iseseisvunud Eesti Vabariigis tuli hakata korda looma. Asutava Kogu valimised toimusid juba Vabadussõja ajal aprillikuus 1919. Asutava Kogu ülesanne oli põhiseaduse koostamine. Esimese asjana võeti vastu maareform (oktoober 1919). Maareformi eesmärgiks oli maaomandisuhete tasakaalustamine ning väiketalunike eemalhoidmine kommunismist ja loomulilkult ka baltisakslaste võimu piiramine. Reformi käigus sundvõõrandati kogu mõisate ja kirikute omandis olnud maa riigile. 1926. aastal otsustatisundvõõrandatud maade eest maksta hüvitist. Sundvõõrandatud maadest sai talupoegadele ligi 55 000 talu. Ka taasiseseisvunud Eestis viidi 1991. aastal ellu maareform. Maareformiga sooviti taastada sarnane õiguslik olukord, mis oli 1940. a seisuga. Endise olukorra üks-ühele taastamine polnud aga võimalik, sest 50 aastaga on nii mõndagi muutunud. Näiteks linnastumisega
firma käibe aasta eest on 25000 euro, aga see on nelja korda vähem kui alguses. 2.2. MAAKASUTUS JA LOOMAÜHIKUTE ARV. Taabel 3. Maakasutus ja renditud maa hind. 048- 049- Pm.ma Pm.ma a, a, 121- 182- omandi renditu Metsama Muud Tasu s d a, pinnad renditu id_aast id_far v_naitaj v_naitaj omandis Kokk v_naitaj d ha a m a a v_naitaja u ha a kohta 2006 354 35.4 31.38 10.1 76.88 0.2 8,7 2007 354 35.4 31.58 10.1 77.08 0.2 11,37 2008 354 35.4 31.88 10.1 77.38 0.2 13,24 2009 354 35.4 31.88 10.1 77.38 0.2 17,25 2010 354 35.4 31.88 10.1 77.38 0
Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) Sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud
seadustiku § 93, mis ütleb, et kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendaja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. Lisaks ütleb asjaõigusseaduse § 95, et asja tuleb omandada heauskselt. Hõivamise kohta kehtb asjaõiguseaduse 2. jaotis, mis sätestab, et vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Asi on peremehtu siis, kui see pole veel kellegi omandis. Näiteks on peremehetu metsloom, kes liigub vabas looduses. Asja ei saa omandada, kui see on seadusega keelatud või rikutakse kellegi õigusi see asi hõivata. Leiu omandamist sätestab käesoleva seaduse § 100. Kui ühe aasta jooksul alates leiust ei selgu asja algne omanik, omandab asja leidja selle. Kehtivas õigusnormis on leida kohustatud asja leidmisel teatama sellest omanikule või politseile, kui asja väärtus on rohkem kui 50 eurot.
Õigusõpetus Arvestus II 1. Mis on leping Leping on tehing kahe v enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub v lepingupooled kohustuvad midagi tegema v tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 2. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu VÕS 16-20 Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendi...
4) sularahaarvelduste jälgimist võimaldavate seadmete, sealhulgas kassaaparaadi paigaldamist. Maksuhaldur võib määrata ametniku, kellel on õigus üldisel tööajal või ettevõtte tööajal viibida maksuhalduri määratud tähtaja jooksul maksukohustuslase tegevuskohas mõõturi või seadme kasutamise kontrollimise eesmärgil. Maksuhaldur võib kaasata eksperdi. Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda majandus- või kutsetegevusega mittetegeleva isiku omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi, laevu, sõidukeid ja muud vallasvara, kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ning selle läbiotsimist. Maksuhalduril on õigus avaldada maksusaladust sisaldavat teavet seaduses sätestatud juhtudel. Maksuhalduril on õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks.
ehitist. (AÕS § 241 lg 1) Hoonetusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Seega on hoonestusõigus erandiks TSÜS § 54 lg 1 toodud reeglist, et kinnisasja oluliseks osaks on sellega püsivalt ühendatud ehitis. Ehitis on hoonestuõiguse oluline osa. Seetõttu ei ole ehitist võimalik võõrandada, küll aga on võimalik võõrandada hoonestusõigust. Hoonestusõiguse võib kinnistusraamatus seada ainult esimesele järjekohale (AÕS § 250). Samal järjekohal ei või olla muid asjaõigusi või märkeid.
Kes on tõeline moslem? - 2. Milline peab olema see ideaalne ühiskond ja riik ning kes peaks seda valitsema? KOMMUNISM Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse (teooria, mis üritab leida vastuseid võrdsuse ja võrdsustamisega seotud küsimustele inimühiskonnas) ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. FASISM Poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele ja kultuurilistele tunnustele tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist, mille peamine ülesanne on viia läbi riiklik taassünd. Fasistlikus riigis kuulub kogu võim riigile ja selle juhile, nagu autoritarismis
avalikkusele nähtavad. Selle tagab vallasasjade puhul valduse instituut ja kinnisasjade puhul kinnistusraamat. Määratletuse (spetsiaalsuse) põhimõte- igale asjale saad tekkida mingi asjaõigus eraldi, ka asjaõiguslik omand saab tekkida vaid ühele asjale , mitte aga asjade kogumikule. Ühe asja õiguslik režiim peab olema ühene- asjad olulised osad ja koostisosad st reaalosad ei saa olla erinevate isikute omandis. Üleantavuse põhimõte- varalised õigused on reeglina üleantavad ühelt isikult teisele. Üleantavus on iseloomulik näiteks omandiõigusele- võib olla piiratud nt avalikes huvides. Eraldatuse põhimõte- rangelt tuleb eristada võlaõiguslikku kohustisetehingut ning asjaõiguslikku kokkulepet. Abstraktsiooniprintsiip- asjaõiguslik leping on abstraktne, see ei sõltu kohustistehingu kehtivusest.
Dividendide suhtarvud - antud suhtarvud pakuvad huvi investoritele, nii neile, kes on investeerinud, kui ka potentsiaalsetele, kes turgudel kauplevad 1. Tulu ühe lihtaktsia kohta - mis kajastab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruande perioodil Tulu ühe lihtaktsia kohta = (puhaskasum - eelisaktsiad) /lihtaktsiate keskmine arv Oluline see, et keskmine on kaalutud keskmine ja kaaluks on aeg, kui kaua aktsiad on olnud aktsionäride omandis 2. Hinna ja tulu kordaja - mis näitab aktsiate turuhinna ja turu suhet Hinna ja tulu kordaja = aktsia turu hind/puhas kasum ühe aktsia kohta Näitaja kõrge väärtus võib kajastada ettevõtte eeldatavat laienemist või positiivset arengut, kuna investorid loodavad, et ettevõte hakkab tulevikus andma suuremat tulu ning seetõttu aktsiate tuluhind tõuseb 3. Lihtaktsia nimiväärtus - raamatupidamises kajastatav aktsiate väärtus
kodanikegruppidele rakendada tasuta, osaliselt tasuta või omahinna alusel avalikke teenuseid. Avalikud asutused ja nende funktsioonid. Avalikud asutused on täpselt defineerimata, kuigi avaliku asutuse mõiste kuulub kohaliku omavalitsuse mõiste juurde. Avalikud asutused jagunevad mittetulunduslikeks ja tulunduslikeks. Mittetulunduslikeks asutusteks on tavaliselt sellised ettevõtted, mis on kohalike omavalitsuste volikogude poolt loodud ja nende omandis olevad ning nende vaba tahet täitvad asutused – haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutused, kultuuri-, spordi- ja puhkeasutused; jäätmekäitluse, vee- ja kanalisatsiooni ning teede ja tänavate hooldamisega tegelevad asutused ja ka muud asutused, mis on mõeldud linnade ja valdade omavajaduste rahuldamiseks (ühistransport, energiaettevõtted jt). Seepärast ongi nende asutuste definitsioonis (mittetulunduslik) välistatud majandusliku kasumi saamine.
Saare kõrgeim koht on Kamakou Ida-Molokail 1510 m. Algsest Ida-Molokaist on järgi vaid lõunapool, sest põhjapool varises 1.5 miljonit aastat tagasi kokku. Tänu sellele varingule asuvad Molokai rannikuvees suured rannakaljud.[15] Kuues saar ahipellaagis on Lanai. Saare keskosas asub mitteaktiivne vulkaan Lanaihale, mille kõrguseks on 1026 m. Saarest 98% kuulub USA ärimehele Larry Ellisonile ning 2% saarest on osariigi omandis.[12] Niihau on pindalalt seitsmes saar Hawaii saarestikus. Saare vanuseks loetakse 4,9 miljonit aastat. Saare kõrgemaks tipuks on Mt. Panaiau 381 m. Kogu saar on eraomandis ja kuulub perekond Robinsonidele.[16] Suurtest saartest viimane on Kahoolawe. Kõrgeim tipp asub Lua Makika vulkaanil ja on 452 m kõrge. Saarel puudub inimasustus, kuna saarel puudub magevesi. Teise maailmasõja ajal kasutati Kahoolawe saart USA sõjaväe sõjalisteks treeninguteks.[8] 2.4 Geoloogia
kaasomandist ühises kasutuses olevatele hoone osadele ja maatükile millel hoone asub. Korteriomand kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja seetõttu võib käsitleda korteiomandit õigusena, millele kohaldatakse kinnisasja sätteid. Kaasomandis olevaid asju valdavad ja kasutavad korteriomanikud ühiselt ning kohaldamisele tulevad asjaõigusseaduse kaasomandi sätted. Ühiste asjade valitsemist korraldatakse korteriomanike üldkoosoleku võu korteriühstu abil. Kaasomanike osad omandis on võrdsed, kui kaasomandi tekkimise alusel ei ole määratud teisiti. Kaasomand võib eelkõige tekkida: seadusjärgse või testamendijärgse pärimisega, lepingu alusel omandamisega mitme isiku poolt, omandi jagamisel ainuomaniku poolt osa võõrandamise eesmärgil, juhuse tõttu, juriidilise isiku lõppemisel, korteriomandite lõpetamisel, igamise, okupeerimise, leiu või ümbertöötamise korral mitme isiku poolt. Suhetes kaasomanikega on
juriidilistele isikutele nende palvel võimalustekohast abi riigikaitsealaste teadmiste õpetamisel ja riigikaitsetahte kasvatamisel. Sellekohase tegevuse korraldamiseks võib üksuse pealik või volitatud esindaja sõlmida koostöölepingu. 9 Kaitseliidu vara ja õigusvõime Kaitseliidu vara Kaitseliidu vara on: 1) enne käesoleva seaduse jõustumist tema omandis olnud vara; 2) vara, mis Kaitseliidu taotlusel antakse käesoleva seaduse alusel tema omandisse; 3) vara, mis soetatakse riigieelarvest selleks eraldatud vahenditega; 4) vara, mille teine isik võõrandab Kaitseliidu kasuks; 5) vara, mis soetatakse siseastumis- ja liikmemaksude arvel; 6) vara, mis on saadud muul seadusega lubatud viisil. Kaitseliidu õigusvõime Kaitseliidul ei või olla õigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärkidega Kaitseliidul on õigus:
kulusid, sünnitoetust 5/12 maksuvabast tulust, riigikogulaste ja presidendi esinduskulud, vastuvõetud pärandvara, tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest, kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite hüvitis, tulu äriühingute osaluse suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemaksena, kinnisasjad, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud tulu (suvila, aiamaja või 0,2 ha maad, mis on olnud omandis üle 2 aasta) 29.Milliseid makse peavad maksma FIE-d oma tuludelt ? FIE, kes sai eelmisel maksustataval perioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel tulumaksu avansilisi makseid. Avansilise makse suuruseks on ¼ isiku poolt eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summa. Avansilised maksed tuleb tasuda võrdsete summadena alates tuludeklaratsioooni esitamise tähtpäevale järgnevast kvartalist iga kvartali kolmanda kuu 15ks kuupäevaks
8. Millised on registriosa jaod ja mida nendesse kantakse? Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas
22. Lennundustariifidele avaldavad mõju tegurid 23. Tegutsemine tsiviillennunduses ärilistel eesmärkidel: lennutegevusluba: Lennutegevusluba antakse ettevõtjale, kui: a. tema peamine äritegevuse koht või registreeritud asukoht on Eestis ja peamine tegevusala on õhuveondus eraldi või ühendatult mõne muu õhusõidukite käitamise või hooldusega seotud äritegevusega; b. tema käitada on üks või enam õhusõidukit, mis on ettevõtja omandis või lepingu alusel valduses; c. ta omab kehtivat lennuettevõtja sertifikaati; d. ta on suuteline täitma esimese kahe aasta äriplaanist tulenevaid kohustusi, sealhulgas katma kolme esimese tegutsemiskuu jooksul püsiv- ja muutuvkulud omavahendite arvelt, arvestamata antud perioodil teenitud tulusid Lennuettevõtja sertifikaat: a. Lennuettevõtja sertifikaat on Lennuameti välja antud dokument, mis kinnitab sertifikaati
heitvesi Rohe peakraavi [3]. 4.3. Maavarad Jõgeva valla territooriumil on arvestatavad turba (hästilagunenud ja vähelagunenud turvas), ehitusliiva ja –kruusa varud. Täielikult või osaliselt paikneb valla maadel 7 turbamaardlat, 2 ehituskruusa maardlat, 8 ehitusliiva maardlat ja 1 ehituslubjakivi maardla. Kaevandamine toimub neist üheksas [7]. 4.4. Mets Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast 136 900 ha. Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata on 54 020 ha ja riigi omandis olev maa 33 301 ha. Erametsade pindala on 52 279 ha. Metsamaa tagavara on Jõgevamaal 29,144 miljonit tm, keskmine hektaritagavara riigimetsas 171 ning erametsas 172 tm/ha. Kaasikute osakaal puistute pindalast moodustab maakonnas on 43%, kuuskikute osakaal 22% ja männikute osakaal 17%. Puistute keskmine vanus on riigimetsas 58 ja erametsas 52 aastat. Metsamaa Jõgeva maakonnas jaguneb: hoiumetsad 9700 ha (7,1%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%) [8].
Praktikas on kasutusvaldusel tähtsus nõ erijuhtudel, kuna palju paindlikum on nt võlaõiguslik rent või üür Kasutusvaldus on isiklik õigus, mille üleantavus on seadusega piiratud- eeldab isiklikumat suhet asjaga (nt pärandi korral seab pärandaja kasutusvalduse abikaasale, kinkelepingu puhul jätab omanik endale õiguse surmani sees elada, ka kohus võib ühise pärandi või ühise omandi jagamisel seada kasutusvalduse osade väärtuste võrdsustamiseks jne) Riigi omandis olevale varale võib vastavalt RVS § 19 seada kasutusvaldust riivara valitseja või selle poolt volitatud asutuse otsusel avaliku enampakkumise või valikenampakkumise teel Ilma konkursita võib seada kasutusvaldust Vabariigi Valitsuse loal Riigile kuuluvaid eluruume kasutusvaldusesse ei saa anda Riigile kuuluvaid kinnisasju võib koormata kuni 50 aastaks, vallasvara kuni 5 aastaks ning ruume 10 aastaks VV otsusega võib kinnisasju koormata kasutusvaldusega ka kauemaks.
Näiteks Rooma õiguses tekkis omand peamiselt selle haaramise teel, millest ka rooma õiguslik terminid mancipatio, asja käega võtmine (manu capere). Osaliselt on sama põhimõte säilinud ka tänases õiguses. Asjaõigusseaduse § 96 lg 1 sätestab sarnase põhimõtte vallasasjade kohta - vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. - Kolmas raamat räägib seadusejärgsest pärimisõigusest ja tänapäeva mõistes võlaõigusest. Pärimisõiguse põhimõtted on ka tänases õigussüsteemis paljuski säilinud, kuid juurde on tulnud võrdsuse põhimõte. Näiteks isa surma korral ei päri tema vara mitte vanem poeg, vaid vara jaotatakse võrdselt. PärS § 11 lg 1 järgi on seadusjärgsed pärijad
omavalitsused ja riik demokraatlikult korraldatud. Kuidas võiks defineerida ühistulist ühendust? Ühistulised ühendused (tulundusühistud, mittetulundusühingud, poliitilised erakonnad jms) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud inimeste iseseisvad, riigist sõltumatud ühendused (juriidilised isikud), mis on loodud selleks, et rahuldada ühistu liikmete majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja ka poliitilisi vajadusi ning soove nende ühises omandis ja kasutuses oleva ja liikmete poolt demokraatlikel alustel juhitava ettevõtte või organisatsiooni kaudu. Kes on ühistu liikmed ja kes kliendid? Ühistu liikme all mõistame isikut, kes on astunud oma avalduse alusel ühistulise ühenduse liikmeks ja on võtnud endale liikmeks olemisega kaasnevad kohustused ja vastutuse. temal on kõik omanikuõigused ja neid realiseerib ta teistega samaväärsetel alustel ühistöös
Ka kobras, saarmas ja mink on veekogude ääres sagedased tegutsejad. (Jõgevamaa loodus, 2004, lk 10) Endla looduskaitsealal on palju kaitstavaid liike (135) ning nende säilimiseks peab hoidma sealset loodust puutumatuna. Lisaks Endla looduskaitsealale paikneb Jõgeva vallas Mustallika Looduskaitseala. Mustallika loodukaitseala on moodustatud 1992.a. Mustallika soo kaitseala baasil. Looduskaitseala pindala on 49,3 hektarit, sellest eramaad 31,5 hektarit ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad 17,8 hektarit. Kaitseala eesmärgiks on liigirikka allikalise madalsoo, seda ümbritsevate metsakoosluste ning väärtuslike poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide kaitse. Kaitseala on tsoneeritud tervikuna üheks sihtkaitsevööndiks. (OÜ ALKRANEL, JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2013-2025, 2012, lk 14) 4. Tööstus
Kas on tegemist väike- või suurtootmisega? Teenindusalase äritegevuse korral kirjelda üksikasjalikult teeninduse protseduuri ja -tegevust. Kui palju tootest on valmistatud ettevõtte poolt ja kui palju ostetakse varustajatelt osadena. Mis on tavaline toote ühiku omahind? Millise osa moodustavad tööjõud ja materjal sellest omahinnast? 6.2. Kinnisvara ja seadmed, investeeringute plaan Kas ettevõtte poolt kasutatavad hooned ja tootmiskrunt on erastatud/ettevõtte omandis? Esitage omandiõigust tõendavad dokumendid. Kui kinnisvara on renditud, esitage rentimise tingimused. Kas nende hulka kuulub ka kinnisvara ostuvõimalus? Kui kinnisvara on omandatud, siis millal see osteti ja millise summa eest? Teised tehingu tingimused? Mis on praegune kinnisvara turuhind? Kas praegused tootmisvõimalused vastavad praegustele ja kavandatud tootmisvajadustele? Kui ei, siis millised on spetsiifilised taseme tõstmise/kohandamise vajadused ning kui palju need maksaksid?
välja läinud. Seda põhimõtet ei kohaldata raha või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud asja suhtes. 2. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asi hõivata. Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. 3. Leid Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni. Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma
Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister – Sisaldab informatsiooni riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara kohta. 2) Maakataster – riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut?
Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), kõik ülejäänud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (nt maal ja selle raam). Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehitise olulised osad on asjad, millest need on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (nt küttesüsteem, mört hoone kivide vahel jne).
avalikud tänavad, väljakud ja pargid. Eraasi: on asi, mis ei ole üldine ega avalik asi ja kuulub konkreetsele isikule. 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Näiteks: Korteriomand, Korter on reaalosa ja maja all olevast maast on omandis mõtteline osa. 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Ehitis, mis on maatükiga ühendatud mööduvaks otstarbeks, ei ole maatüki oluline osa. Ehitis, mis on võõra maatükiga püsivalt ühendatud
Eeldused: Seaduslik valdus Välistavad asjaolud: Omandamist ei toimu, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Erandid: Raha, esitajaväärtpaberid, avalikul enampakkumisel omandatud asi. 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) hõivamine, leidmine, töötlemine, segamine, ühendamine ja igamine. Hõivamine peremehetu vallasasi (ei ole olnud kellegi omandis või on sellest loobutud), hõivaja on asja oma valdusse võtnud omandamise eesmärgil. Leid asi on kaduma läinud, st asjal ei ole valdajat (ei tähenda peremehetut asja!); leidja võtab asja oma valdusse; möödunud on teatav tähtaeg; täidetud on omaniku otsimisega (viivitamatu teatamiskohustus omanikule, kaotajale või ametiasutusele (politseile, kui asja väärtus üle 100 krooni)) seotud kohustused. Leidja õigused/ kohustused: säilitamiskohustus
Nt. lepingud, mis on sõlmitud advokaatidega, audiitoritega jne. 2) Töövõtuleping üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö. Tellija kohustub maksma selle eest tasu. Töövõtulepingut eristab tema suunatus tulemuse saavutamisele. 8. Milline omand on ühisomand? Ühisomandi puhul on asi üheaegselt mitme isiku omandis. Ühisomandi korral ei ole ühiste omanike osad kindlaks määratud. Seetõttu on ühisomanikud tihedamalt üksteisega seotud ja ühe omaniku õigused asja valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel on piiramatud. Ühisomand saab tekkida vaid seaduses sätestatud juhul. 9. Millised on abielu olulisemad põhimõtted perekonnaõiguses? Abielu sõlmitakse täisealise (vähemalt 18-aastased) mehe ja naise vahel. Abielu ei saa sõlmida, kui esinevad nn
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut HISPAANIA Koostaja: Juhendaja: Raul Omel Tartu 2008 1 SISUKORD 1 AJALUGU......................................................................................................................4 2 ÜLDINFO.......................................................................................................................5 3 POLIITIKA.................................................................................................................... 7 4 MAJANDUS.................................................................................................................. 8 5 INFOÜHISKOND........................................................................................................18 KOKKUVÕTE................................
Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) · Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. · ajutine tee piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee t
3648 külalist (9205 ööd). (http://www.aktiva.ee/go?URL=http%3A%2F%2Fwww.vm.ee%2Fest %2Fkat_573%2F&Session=f2e6846f4b2f6b9119a971b0808a876e&Language=ET, 02.05.2010) 9 ÄRIKESKKOND Välismaalased ja välismaised juriidilised isikud võivad asutada äriühinguid või omandada osaluse Ungaris eksisteerivates äriühingutes. Osaliselt või täielikult välismaises omandis olevad äriühingud võivad tegutseda praktiliselt kõigis valdkondades, mõned piirangud on seatud ainult põllumajandussektoris. Tegutsemisluba on vaja pangandustegevuseks, ja seda sõltumata sellest, kas tegu on Ungari või välismaise ettevõttega. Ettevõtete asutamist ja tegutsemist reguleerivad kaks peamist Ungari seadust äriühingute seadus ning ettevõtete registreerimise seadus. Nende kohaselt võivad ettevõtted Ungaris olla järgmistes vormides:
Vastutus lepingu mittetäitmise korral: *võetud kohustuse natuuras täitmisele sundimine *endise olukorra ennistamine – raha tagasi *tekitatud kahju hüvitamine Need võivad olla kombineeritud. 9. Kinkelepinguga kohustabüks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) *üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või *tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või *muul viisil kingisaajat rikastama Tunnused: *kinkida saab ainult omandis olevat asja *kingi saaja peab avaldama tahet asi vastu võtta *Tasuta leping *kingisaajale võib ette näha koormisi või kohustusi Subjektid on kinkija ja kingisaaja. Vorm: kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti Taganemine (1a jooksul ajast, mil sai teada või pidi saama teada oma taganemise õiguse tekkimisest): *kingisaaja on näidanud kinkija suhtes üles jämedat tänamatust
LOENG 18.02.15 Dispositiivsus* - kui suur on võimalus õigussuhtes milleski kokku leppida. Seadus näeb ette küll ühe käitumismudel, kuid võrdsed pooled saavad leppida kokku nii, nagu ise soovivad Eraõiguse põhimõtted on kohustuslikud, imperatiivsed. Küll aga on nt põhikirja põhimõtteist võimalik kõrvale kalduda. TsÜS on küllaltki imperatiivne, loob aluspõhimõtted. Pole võimalust dispositiivsuseks. Intellektuaalses omandis tehakse hetkel reforme. Paljud seadused lähevad peatselt muutmisele, et see saaks kaasajastatud, kodifitseeritud ehk seadused oleksid samadel põhimõtetel koostatud. Int. omandil on kõige tihedam seos litsentsilepinguga (VÕS). see reguleerib int. omandi üleandmist. 5. Tsiviilõiguse puutuvus avaliku õiguse harudega - Tsiviilõigusja tsiviilkohtumenetlus (TsMS) kui mul tekib mingi nõudeõigus, esitan selle isikule, kes mulle nt katkise asja müüs vms
Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord § 28 lg 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala ja eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse Tallinnas puude istutuste kavandamise, puuistikute kvaliteedi, istutamise ja garantiiaegse hoolduse ühtsed nõuded. (2) Puude istutamise kord (edaspidi kord) on kohustuslik kõigile Tallinna avalikel aladel (v.a Tallinna haldusterritooriumil asuvates metsades, sh riigi omandis olevates metsades) istutustöid kavandavatele ja teostavatele isikutele. Teistele isikutele on kord soovituslik. (3) Korra eesmärk on tagada puude istutamisel kõrgekvaliteediliste istikute kasutamine ning parandada ja ühtlustada istutustööde ja hoolduse kvaliteeti. 2. peatükk ISTUTUSTÖÖ KAVANDAMINE § 2. Istutustöö kavandamise alused (1) Istutustöö kavandamise aluseks on haljastusprojekt või istutusjoonis. Haljastusprojekt on haljasala
oma ametit. 9 3.1 Talupojad Prantsuse talurahva seisukorra üle suure revolutsiooni eel on avaldatud mitmesuguseid arvamisi. Ühed ajalooteadlased on kirjeldanud Prantsuse talupoja elu revolutsiooni eel kõige tumedamaid värvides, tähendades, et see vähe lahku läinud looma elust. Teised tunnistavad talupoja seisukorra üle rikaste maakohtade, teised vaeste maakohtade järgi. Sel ajal oli suurem osa Prantsuse maapinnast, nimelt 2/3, eesõigustega seisuste omandis. Ülejäänud 1/3 oli talupoegade käsutuses. 10 Talupojad, kes elasid mõisnike maal, võlgnesid veelgi suuremais kohustusi. Neil oli kohustused riigi ja kiriku ees ning samuti pidid nad maksma tohutusuuri makse. Iseseisvad takupojad elasid enamjaolt viletsalt, kuna 2/3 sissetulekust läks maksudele, ülejäänud läks enese elatamiseks. Tihtipeale pidi kannatama ka valitsuse hoolimatuse ja võimumeeste vägivalla all. 11 3.2 Linnaelanikud 8 E
Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 23.Mis on valdus ja kuidas valdus tekib? Valdus on tegelik võim mingi asja üle, s.t isik reaalselt omab midagi, kusjuures ta ei pea olema asja omanik. Kui mul on pall, mis on naabri oma, siis olen ma selle palli valdaja. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, heausklik või pahausklik. Seaduslik on valdus kuni pole tõendatud vastupidist. Pahauskne valdaja teab, et tema omandis oleval asjal on teine omanik, heauskne valdaja seda ei tea ega peagi teadma. Kui ma olen leidnud palli ja ei tea, et see on naabri oma, siis olen heausklik valdaja, kui ma aga tean, et see on naabri oma (ja ei tagasta seda) siis pahausklik valdaja. Valdus omandatakse tegeliku võimu saavutamisega asja üle. 24.Mis on omand ja mis on omandi liigid? Omand on täielik õigus asjale, s.t tal on täielik õiguslik võim asja üle. Omanikke võib olla üks või mitu (kaasomand)
on omandanud rahvakapitali obligatsioonide, õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite, raha, rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate või tööosaku eest ühismajandi või taasriigistamise kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni varas. · kinnisasja oluliseks osaks on suvila või aiamaja ja kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit ning kinnisasi on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta või suvila või aiamaja on vallasasjana olnud enne maa kinnistamist maksumaksja omandis üle kahe aasta; Liisinglepinguga soetatud suvila/aiamaja võõrandamisel omandis oleku aega arvestatakse liisinglepingu sõlmimise kuupäevast arvates, vastasel korral asetuksid ebavõrdsesse olukorda liisinglepinguga soetajad võrreldes pangalaenuga või omavahendite arvel soetajatega.
alusel. 13. Mis on korteriomand, mis kuuluvad kaasomandisse? Millised on korteriomaniku kohustused? Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. 1) Korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
tasemel, pidasid majapidamist, õiguslikult tegid seda mehe nimel, omandasid vara mehele, müüsid vara mehe nimel 3. Filius/filia familiae- olid isavõimu (patria potestas) all , kellelel kuulus ka ius vitae et necis, õigus elu ja surma üle, isa võis osa oma varast anda lastele/emale valdamiseks anda(peculium?- selle ulatuses võisid teha tehinguid) 4. Servi- orjad olid asjadena omandis, liikuvad/kõnelevad tööriistad o Iseseisev isik oli aint perepea Sugulaste liigid 1. Agnatio- võimusugulus, perekonnapea võimu alla kuuluvad vabad isikud loeti omavahel sugulasteks(vanem), st kui naine tuli abiellumise teel perekonda, siis ta tuli tõesti selle perekonna liikmeks, kaotas suhted oma päritolu perekonnaga; tänapäeval ei tunta 2. Cognatio- veresugulus, isikud on üksteisega ühendatud põlvnemise kaudu
välja sunnismaisus. Seisuste vahel sõlmiti erinevaid kokkuleppeid , mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma, linna tõrkusid nende kokkulepetega ühinemast. Koos teokohustuse maksuga suurenesid ka muud nõutavad maksud kümnis . Talupoegadelt võeti ka relvakandmisõigus.Tuli ette talupoegade võõrandamist maast lahus . Talupoegi oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandis. Välja oli kujunenud pärisorjus. Linnade tekkimise põhjused. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Tärkavatesse linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Suuremate ristteede ja sadamate juures asunud külad muutusid järk-järgult käsitööliste asulateks. Ümberkaudsete külade talupojad tõid siia toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised oma
loomise *äriplaanist tulenevalt vajalike hoonete hankimine. Tulenevalt huvidest oma kinnisvarasse: *omatarbeomanikud- need, kes üheaegselt on kinnisvara omanikud kui ka sama kinnisvara kasutajad (elamufondi omanikud, tootmis- ja teenindusettevõtted, ühiskonnas avalikke funktsioone täitvad asutused- haiglad, koolid, kirikud, valitsused jne) *vahendajad- need, kes on teinud teadliku otsuse saada äritulu neile kuuluvalt omandilt - teadlikult tegeletakse nende omandis oleva vara kasutusõiguse müügiga (üürimine, rentimine). Sellisteks hooneteks on nt. büroohooned, tootmisotstarbelised hallid, korterelamud. 20. Korporatiivsed kinnisvara omanikud, partnerlus-põhimõtted kinnisvara arendamisel ja korrashoiu tagamisel. Üksinda arendada kinnisvara on väga raske. Kvaliteetne maja ei ole ainult ,,ilus maja", probleemide mõistmiseks ja nende lahendamiseks tuleb tegutseda koos.
kodu loomise *äriplaanist tulenevalt vajalike hoonete hankimine. Tulenevalt huvidest oma kinnisvarasse: *omatarbeomanikud- need, kes üheaegselt on kinnisvara omanikud kui ka sama kinnisvara kasutajad (elamufondi omanikud, tootmis- ja teenindusettevõtted, ühiskonnas avalikke funktsioone täitvad asutused- haiglad, koolid, kirikud, valitsused jne) *vahendajad- need, kes on teinud teadliku otsuse saada äritulu neile kuuluvalt omandilt - teadlikult tegeletakse nende omandis oleva vara kasutusõiguse müügiga (üürimine, rentimine). Sellisteks hooneteks on nt. büroohooned, tootmisotstarbelised hallid, korterelamud. 20. Korporatiivsed kinnisvara omanikud, partnerlus-põhimõtted kinnisvara arendamisel ja korrashoiu tagamisel. Üksinda arendada kinnisvara on väga raske. Kvaliteetne maja ei ole ainult „ilus maja”, probleemide mõistmiseks ja nende lahendamiseks tuleb tegutseda koos. Partnerlus – koostööl põhinev strateegiline tegevus kinnisvarakeskkonna
algusaegadel oli lapsi lasteaias üle 80, töötasid ka ööpäevased rühmad. Praeguseks on lasteaias 2-liitrühma, lapsi lasteaias 40. Nooremas liitrühmas, Niksi ja Naksi käivad lapsed vanuses 2- 4 aastat. Vanemas liitrühmas, Triksi ja Traksi käivad lapsed vanuses 5- 7 aastat. Teeninduspiirkonna kehtestab vallavolikogu. 01.09.2008.a. muudeti Koosa Tipi ja Täpi lasteaed Vara Vallavolikogu määrusega ümber Koosa Lasteaed- Algkooliks, mis on Vara valla omandis olev haridusasutus. Kummaski rühmas tegeleb lastega 2 lasteaiaõpetajat ja õpetaja abi. Muusika- ja liikumisõpetaja töötab 0,5 kohaga. Logopeedi 0,5 kohta on hetkel täitmata, 0,25 kohaga töötab tervishoiutöötaja. 2009. aastal on plaanis avada lasteaias kolmas rühm, praegusesse raamatukogu ruumidesse. Lapsed käivad lasteaeda valdavalt külast, kuid on ka ümberkaudsetest küladest üksikuid lapsi. Koostöö lasteaia ja algkooli vahel toimib hästi
sündmusele, mida viiakse läbi väljakujunenud normidele vastavalt. Koopteerimine lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine endaga domineeriva grupi poolt. Korilus toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Korporatiivsed linnad arenesid välja, kui tootmine oli detsentraliseeritud ja majanduslik võimsus oli keskendunud väiksematesse asulatesse ja linnadesse. Korporatsioonid nii era- kui ka avalikus omandis formaalsed organisatsioonid, juriidilised isikud, kus kontroll tegevuse üle kuulub majandusjuhtide eliidile, kuhu inimesi valitakse nende saavutuse järgi. Korrelatsioon kirjeldab, kuidas ühe muutuja väärtuse muutmine on seotud teise muutuja väärtusega muutmisega. Kosmopoliitsus tähendab uute mõtete, väärtuste ja ideoloogiate ning tehnoloogia levimist linnapiirkondadest mujale ühiskonda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
