ümber paigutada. Kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama kindlaks teha, kus asub kinnis-omandi vaheline piir. Kinnisasjaga seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti. 5 1.3.3. Kinnisomandi ulatus maavaradele Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses, ega põhjaveele, mis on riigi omandis. 6 1.3.4. Kinnisomandi ulatus veekogule ja selle osadele Ühe kinnisasja piires asuv veekogu kuulub kinnisomandi omanikule. Mitme kinnisasja piires olev veekogu aga iga kalda omanikule vastavates veekogu osades. Kuivanud jõesäng või jões tekkinud maa-ala on lähemate kallaste omanike omand. Pinnas, mis kaldale uhutakse või millega seda täidetakse, jääb kalda osaks ning kuulub kinnisomandisse. 1.3.5. Kinnisomandi ulatus taimedele ja ehitistele
kallasrajana kasutamiseks. Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Eraveekogu kalda kasutamist võib kitsendada seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Ühe kinnisasja piires oleval eraveekogul ei ole kallasrada, kui see veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Võõra metsa kasutamine- avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas (avalik mets) on igaühel õigus viibida ning marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Omaniku poolt piiratud või tähistatud erametsas on teistel isikutel lubatud marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata metsaomaniku loal. Piiramata või tähistamata erametsas on teistel isikutel õigus marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui nad sellega ei tekita omanikule ülemäärast kahju.
diktatuur Venemaal Kommunism terminina • Sotsiaalne ja majanduslik ühiskonnakorraldus. • Ideoloogia või teooria, mis toetab, põhjendab, ja arendab selle ühiskonna loomise ideed. • Poliitiline liikumine või režiim, mis soovib ühiskonnakorraldust rakendada. Kommunism teoorias Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik süsteem – kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda, – kus kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis, – kus kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kommunism • Peamiselt tuntuks saanud Nõukogude Liidus 1917-1991 valitsenud režiimi põhjal. • Nõukogude Liidu kommunismi režiimi vältel hukkus kümneid miljoneid inimesi (peamiselt enne II maailmasõja lõppu 1945) • Selleaegsed inimsusevastased kuriteod on kommunismi mainet oluliselt mõjutanud. Leninism • Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia.
.................................11 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................12 KASUTATUD MATERJALID......................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Küsimus kinnisomandi ulatusest on probleem sellest, mis kuulub maatüki juurde, kui maatükk on kellegi omandis, siis mille omanik see isik ühtlasi on? Esiteks tekib küsimus kinnisomandi piiride suhtes – kui kõrgele ja kui sügavale piirid ulatuvad? Antud referaadi eesmärgiks on määratleda kinnisomandi ulatus nind lahti seletada kitsendused. Ulatuse piiramiseks on riik seadnud kinnisomandile teatud kitsendused. Kinnisomandi kitsendused näiteks sättestavad mil määral võib iga teine isik omaniku maatükil või metsas viibida, veekogust kala püüda, metsas seeni või marju korjata jne
2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast ning asja reaalselt ei jagata (nt müüakse ½ kaasomandis olevast hoonest). Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, näiteks ridaelamuboks ja teatavatel tingimustel korteriomand. Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena. Lepingu mõiste. Leping on tehing kahe või enam isiku (lepingupoolte) vahel, millega lepingupool kohustab või
2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast ning asja reaalselt ei jagata (nt müüakse ½ kaasomandis olevast hoonest). Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, näiteks ridaelamuboks ja teatavatel tingimustel korteriomand. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik
Lepinguõiguse kaasused auditooriumis lahendamiseks. 1.Türilt pärit Tõnu ja Mihkel läksid peale gümnaasiumi lõpetamist TTÜ-sse õppima. Ajalehekuulutuse peale leidsid noormehed kiirelt ka sobiva üürikorteri Pelgulinnas. Üürileandja P oli nõus sõlmima kirjaliku üürilepingu tingimusel, et leping sõlmitakse kaheks kuuks ning lepinguperioodi lõppemise järel sõlmitakse järgmine kahekuise kestvusega kirjalik leping. Üürisumma tuli P tingimuste kohaselt maksta iga kuu 5. kuupäevaks sularahas. Tõnu ja Mihkel olid väga üllatunud, kui ühel hilissügisesel õhtul astus korterisse oma võtmeid kasutades keegi võõras. Selgus, et saabujaks oli R, korteri omanik. R oli korteri omandanud kaks nädalat tagasi S-ilt. S oli enne korteri müügiprotsessi alustamist teatanud üürnikule P-le, et lõpetab üürilepingu, millega P oli ka nõus olnud. Korteri uus omanik R andis Tõnule ja Mihklile nädal aega korterist välja kolimiseks, kuna P-l ei olnud mingit õigust teisele...
Kui abieluvaraleping on sõlmitud enne abiellumist, siis hakkavad varalised õigused ja kohustused kehtima alates abiellumisest. Kui osapooled otsustavad abieluvaralepingu ühiselt tühistada on neil selleks õigus. Abieluvaralepingu tühitamisega lõpevad ka abieluvaralepingust tulenevad õigused ja kohustused Ühisvara ja lahusvara. Abikaasade vara võib tinglikult jagada kaheks: lahusvaraks ja ühisvaraks. Lahusvara - Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on samuti abikaasa lahusvara. Ühisvara - Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Juhul kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel
selle kohta, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvel.Hindamisel tuginetakse asjas kogutud andmetele, samuti maksukohustuslase majandustegevuse näitajatele, tema kulutustele või võrdlustele teistes sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega. Maksuotsuses esitatakse ka hindamise metoodika ja hindamisel kasutatud tõendid.Hindamisel loetakse varaga seotud majanduslikud hüved vara omaniku omandis olevaks. Majanduslikud hüved on asjad, rahaliselt hinnatavad õigused ning asjast saadav tulu või kasu. Kui isikul on tegelik võim teise isiku vara üle ning ta kasutab selle varaga seotud majanduslikke hüvesid viisil, mis välistab nende kasutamise vara omaniku poolt, loetakse maksusumma määramisel majanduslikud hüved valdaja omandis olevaks.Majanduslikke hüvesid ei loeta valdaja omandis
5) lisalehed. Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste
Isesisev töö nr. 2 Küsimused 4. peatüki kohta (Virma, F. 2004. Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis. Lk 114 193) 1. Millised olid maasuhted ja maakasutus Eestis 1918. aastal? Osa maafondist kuulus mõisnikele. Osa mõisade mast oli antud rendile talupoegadele, renditaludena. Alla poole maafondist oli eraomandis, ehk puhtalt talupoegade oma. Metsamaa ja kõlbmatumaa oli peaaegu täies ulatuses mõisnike omandis. 2. Millised oli enamlaste agraarpoliitika peamised tunnusjooned (1917-1918)? Dekreet: maa natsionaliseeritakse ning antakse kasutusele neile, kes selle maa peal elavad ja tegutsevad reaalselt. Lisaks konfiskeeriti mõik mõisad ning mõisnike hüved kadusid. Rohkem võimu anti talupoegadele. Hakati looma talupoegade kommuune, kuhu sunniti. 3. Milline oli 1919. a maareformi sisu?
vahel. Järgnevalt on kirjeldatud iga asutuse peamised vastutusvaldkonnad: · Keskkonnaministeerium (KKM) KKM korraldab poollooduslike koosluste kaitse sisuliste eesmärkide seadmise ja vastavate õigusaktide ettevalmistamise. · Keskkonnaamet (KA) KA korraldab loodushoiutoetuste (taastamistoetus) maksmist eramaal, RMK poolt välja renditud riigimaal ning ajutise loaga kasutusse antud jätkuvalt riigi omandis oleval maal; planeerib vahendid taastamiseks, sh valmistab ette vajalikud projektitaotlused ja kooskõlastab poollooduslike koosluste hooldustoetuse taotlused. 7 KA ülesandeks on läbi viia kohapealsed kontrollid loodushoiutoetuse ja poollooduslike koosluste hooldustoetuse raames teostatavate tööde täitmise osas. KA korraldab poollooduslike koosluste teemalisi koolitusi ning nõustab nende kooslustega
elu-mudelid on segatud. Siiski küla elu ja suguluse sidemed on jätkuvalt olulised kogu riigis. Kristlik usk, mis on domineerinud Tongal peaaegu kaks sajandit on veel mõjukas. Kõik kaubanduse ja meelelahutustegevus lõpetatakse pühapäeval alates südaööni, ja põhiseadus deklareerib hingamispäeva püha, igavesti. Samas on viimase viie aasta jooksul on ebaõnnestunud katsed muuta Sunday õigusi. Algharidus on vanuses 6 ja 14 on kohustuslik ja tasuta riigi koolides. Riigi omandis ja tegutseb 99%, algkoolidest ja 44% keskkoolidest. Ajalugu Sõna Tonga tähendab "lõuna" polüneesia keeles. Mõned teadlased usuvad, et elanikud olid algselt pärit saartelt praegu tuntud kui Samoa. 14. sajandil kuninga Tonga delegeeritakse suur osa tema ajalist võimu. Mõnikord hiljem, seda protsessi korrati ka teise kuninglike liinidega, mille tulemuseks on seega kolm erinevat suunda: Euroopa Tu'i Tonga koos vaimse asutusega, mis on arvatavasti on laiendatud üle
Haiglaravi korraldus Eestis ja haiglate liigid Ettekanne aines Tervishoiukorraldus ja tervishoiuökonoomika Jaak Timberg 2012 Haigla1 Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus Sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus Tegevusalaks eriarstiabi, kiirabi ja sotsiaalteenuste osutamine, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamine ning täisvere ja verekomponentide tootmine. Haigla juhtimine 5 Enamik haiglaid on riigi, kohalike omavalitsuste või avalik-õiguslike juriidiliste isikute omandis Mõned eraomandis olevad haiglad osutavad teenuseid üksikul kitsamal erialal Eraõiguslik seisund Vastutus tagada kinnipidamine heast kliinilisest tavast ja tõhus majandustegevus Sõltumatuses poliitilisest mõjust Kahetasandiline juhtimismudel (juhatus ja nõukogu) Jüri Mõis soovib koos partneritega Tallinna linnahaigla...
aadlike ja talupoegadega Dietrich von Anrepi ja Arendt Asserieni juhtimisel. Järgnes pikk piiramine, millele 14. novembril järgnes tormijooks. See lõppes ründajaile aga tulutult ja suurte kaotustega. Detsembri lõpul oli Padise venelastest kaitsjad aga nälja kätte nõrkemas, kuna piiramine oli kestnud juba 13 nädalat. 28. detsembril 1580 andsid Padise kaitsjad alla. Nimetatud piiramised ja vallutamised olid Padise kloostri muutnud osaliselt varemeteks. Rootsi riigi omandis oli kindlustus kuni 1622 aastani, mil kuningas Gustav II Adolf annetas suure osa endise Padise kloostri lähematest valdustest Riia toomhärrale Thomas Rammile meesliinis edasi pärandatavana. 1621, kui rootslased piirasid Riia linna, juhatas Thomas Ramm linna kaitset ja alistumisläbirääkimisi Rootsi kuningas Gustav II Adolfiga. Seejärel oli kuningas oma vägedega Riiga sisse marssinud ning Thomas Rammist sai esimene Riia bürgermeister Rootsi võimu all
Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) Käibemaks 17 984 17 335 17 691 17 974 18 619 19 451 23 055 25 523 Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Muud laekunud toetused hoonete ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks 50 000 Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud
mitteäratarvitatavad; Päraldis iseseisev vallasasi, mis on ühendatud peaasja ühise majandusliku eesmärgiga ja teenib peaasja; Peaasi Nii kinnis- kui ka vallasasi); 1.1.3. Asja osad Asja osad on kas olulised või mitteolulised; reaalosa või mõtteline osa. Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või selle olemus muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa ola eri isikute omandis. 1.1.4. Päraldised Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldist võib peaasjast lahutada, kuid selleks peab olema omaniku tahteavaldus. Peaasi ei järgi päraldise saatust. Kui sõlitakse leping peaasja suhtes, siis päraldis järgib peaasja saatust st, et ei ole eraldi vaja mainida nt, et auto müüakse koos võtmetega. 1.1.5. Vili
Kaitseliidu liikmeks olemine ei vabasta isikut kaitseväeteenistuse kohustusest. Kaitseliidu tegevliikmel on õigus hoida ja kanda Kaitseliidu poolt talle väljaantud ja isiklikke relvi, erivahendeid ning laskemoona. Riigi poolt Kaitseliidule antud relvad kantakse Kaitseliidu riigirelvade registrisse. K . Kaitseliitlase isiklik relv käesoleva seaduse mõistes on Kaitseliidu tegevliikme isiklikus omandis olev relv, mis kuulub kandmisele Kaitseliidu isiklike relvade registrisse. Relvade kandmise korra teenistuskohustuse täitmisel, Kaitseliidu tegevliikmetele Kaitseliidu poolt väljaantavate relvade väljaandmise ja tagastamise korra ning kaitseliitlastele Kaitseliidu poolt väljaantud ja isiklike relvade hoidmise ja kandmise korra kehtestab Kaitseliidu kodukord. Kaitseliidu tegevliikmele väljastatakse dokument, mis tõendab tema õigust kanda sellele märgitud relvi.
Viimasel juhul märgitakse ka, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral tuuakse kaasomanike osade suurus. Registriosa kolmandasse jakku ,,Koormatised ja kitsendused" kantakse kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (välja arvatud hüpoteek), kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta, kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta ning andmed nende piirangute ja kitsenduste muutuste ja kustutamiste kohta. Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral kantakse märkus riigivara valitseja kohta. Registriosa neljandasse jakku ,,Hüpoteegid" kantakse andmed hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahalise suuruse (hüpoteegi summa) ja nimetatud kannete muudatuste ja kustamiste kohta. Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus kohtutoimiku taastamiseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa.
alates uue perekonnaseaduse jõustumisest, kui enne uue perekonnaseaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti. Ühisvara Ühisvara tekib, kui abikaasade varalistele suhetele kohaldub varaühisuse varasuhe. Ühisvaraks on varaühisuse varasuhte kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1) abikaasa isiklikud tarbeesemed; 2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; 3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Abielus olevad isikud ei saa enam abielu kestel, muutmata varasuhte liiki, ühisvara jagada.
Viidumäe loodusrada asub Lääne- Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu läheduses. Viidmäe õpperajad ning vaatlustorn asuvad täielikult Viidumäe looduskaitsealal, mille maad on riigi omandis. Looduskaitse alal asuv rada on jagatud kaheks, kuid mõlemad saavad alguse Viidumäe looduskaitseala kontori juurest. Raja ääres võib näha Lääne- Saaremaale iseloomulikke maastikutüüpe- puisniit, allikasoo, Saaremaale iseloomulikke metsakooslusi ning samuti rannaastangut, mille kõrgeim osa on 59 meetrit üle merepinna (Joonis 1). Joonis 1. Viidumäe õpperaja äärne puisniit Loodusrada on suunatud Lääne-Saaremaa iseloomulike biotoopide, bioloogilise
Teed jä rajatised Teede liigid maanteede klassid Mis on tee?? Tee on manatee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee , jäätee või muu sõidukite või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Teed Tee moodustavad erinevad rajatised. Liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised: · Sõidutee ning sellega küögnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; · Parkla ja puhkekoht; · Tunnel, sild, truup ja viadukt; · Liikurmasinarada; · Liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; · Ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; · Piirikontroll-ja tollikontrollrajatis; · Teepeenar Muud rajatised
*Autotranspordiga saab vedada küllaldki väikseid kaubakoguseid. *on kütuse pärast kallimaid transpordiliike. *Autotransport on 1 enim keskkonda saastav transpordiliike. B)Raudteetransport hakkas arenema juba XIX saj esimesel poolel ja on seega üle poole sajandi pikema ajalooga kui autotransport. Elektriraudyee tekkis 1895.a ja elektrironhi eelisteks on see, et ta ei saasta keskkonda. Raudteid on 140 riigis kogupikkusega 1,2- 1,3 mln km ja enamasti on need riigi omandis. Kuna raudtee- ehitus on kallis, siis on see tulus ainult suurte veosevoolude ja pikkade vahemaade korral. Raudteetransport saab tulemuslikult toimida ainult koostöös auto või meretranspordiga, nafta korral torutranspordiga. C)Veetransport ehk laevandus on vanimaid transpordi liike, mis jaguneb mere ja jõetranspordiks. Tänu merelaevanduse kiirele arengule maailmameri enam ei lahuta riike ja rahvaid, vaid hoopis ühendab neid. Meralaevanduse eelised on meredeede peaaegu piiramatu
maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega seotud vallasasja, mis ei asu maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse toimumise kohas. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust teha vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, seda ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus. Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda kolmanda isiku omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi, laevu ja sõidukeid ning vallasvara, kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ja selle läbiotsimist. 34. Mis on revisjon ja millises ulatuses seda läbi võib viia? Revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud.
a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4. Üks alljärgnevatest kuludest on oluline kulu vabriku ehitamise otsuse tegemisel: a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus d) olemasoleva vabriku maksumus 5. Üks väidetest on tõene vana seadme uue vastu vahetamisel: a) peab katma vana seadme raamatupidamisliku jääkväärtuse b) peab ignoreerima uue masina suuremat tootlikkust c) peab arvestama vana seadme kulumimäära d) peab arvestama uue seadme kasulikku eluiga 6. Üks alljärgnevatest väidetest ei ole eelarvestamise puudus: a) formaalne osavõtt eelarve koostamisest
hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja Samas: Tms § 15, lg 5 Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui: 1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, või 2) 4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või Ehk saab mitut moodi mitte maksustada seda müüki (6) Kui lõikes 5 sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt
(Ühistu sees, kohalikus piirkonnas,riigi piires) 5.Tegevust juhivad ja kontrollivad liikmed. Majanduslikud ühistud *Põllumajanduslikud ühistud *Pangandus ja Krediidiühingud *Kommunikatsiooniühistud *Tarbijate Toitlustud ühistud *Vee,elektri,energia ühistud *Kalandusühistud *Tervishoiu ühistud *Korteri Elamuühistud *Kindlustus ühistud * Turismiühistud *Tööliste ühistud *Metsaomanike ühistud Ühistu 1.Ettevõtted on liikmete,teenuste kasutajate omandis. 2.Liikmeks olek(saamine) seostatakse kliendi ja omaniku samasuse tingimusega. 3.Maksab oma liikmetele tooraine eest nii kõrgeid hindu kui võimalik. 4.Müüb kaupu ja teenuseid oma liikmetele nii madala hinnaga kui võimalik 5.Otsib turult tasakaalu, nõudmise ja pakkumise vahel,reguleerib liikmete huvide turgu ja vastutab stabiilse turu olemuse eest. 6.Tagab oma liikmetel tooraine kokkuostu. 7.Maksab sama kvaliteediga tooraine eest liikmetele võrdset hinda. 8
Eesti on eesmärgiks võtnud 2020 aastaks jõuda 25% taastuvenergia osakaaluni. (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, 2008). Olulist mõju on avaldanud ka Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud Euroopa Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu pakett, mille alusel on Eesti pidanud energia suurtootjatest eraldama neile seni kuulunud põhivõrgu. Elektrienergia puhul oli tegevus valutum, kuna Eesti Energia oli riigi enda omandis, mistõttu Eleringi eraldamisel juriidilisi vaidlusi senise omanikuga ei peetud. Siiski kuna ka Elering on riigi omanduses ning kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse, siis on kaheldav, kas otsustusprotsessi puhul efektiivsus kasvanud on. Elektriturust märksa keerulisemaks on aga kujunenud gaasivõrgu eraldamine, kuna maagaasivõrku omav Eesti Gaas kuulub erakapitalile. Poliitiliselt on teema keerulisemaks muutnud tõsiasi, et
Brasiilia keskmiselt 2 765 850 ha (0,48%) metsa aastas. Kokku vähenes metsahulk seal nendel aastatel 9,6% ehk 55 317 000 hektarit. Joonis 2 on ära toodud metsakadu aastatel 1988-2012. (FAO 2010) Joonis 2. Metsa pindala (ha) aastatel 1990-2010 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Koos metsaala kahanemisega on iga aastaselt kahanenud ka avaliku sektori omandis olev mets ning tõusnud privaatsektori omandis olev metsa pindala. See suhe on toodud joonisel 3 välja. 5 Joonis 3. Metsaomandi jagunemine (ha) aastatel 1990, 2000 ja 2005 600000 500000 400000 Avaliku sektori 300000 omanduses Privaatsektori
Rahvastiku ümberpaiknemine ja muutused ühiskonnas, ka hoonete omanike muudatused olid tekkinud väga palju heauskseid omanikke, et kuidas seal vahel leida sobivat varianti (90ndate maareformi suurimad probleemid). Kinnistud mis tekkisid maareformi tingimusel õigusjärgsetel omanikele anti maad endistes piirides (kinnistute jagamine pärijate vahel, palju kaasomanikke). Aga kui nüüd olid hooned läinud kellegi teise eraomandisse, siis neid hooneid ei tagastatud, kui aga oli tegu ENSV omandis olnud hooned, siis need tagastati. Maapiirkonades uued kinnistud: 1 ha suvila juures maad, 2 ha elamu juurde, 20 ha elamu 3 juurde, kui elamu omanik ja õigusjärgne subjekt taotlesid maad jne. Need 'mustrid' kajastuvad ka meie kinnistupiltides. Tänaseks päevaks on maareform peaaegu läbi. Suure osa moodustavad tagastatud maad, teise
Maaseadus § 1. Omanikuta maa omanikuks loetakse riik. § 21. Kui keegi on omanikuta soomaad kasutatud järjepidevalt üle 25 aasta, muutub ta selle omanikuks, kui esitab vastava taotluse kohtule. § 34. Omanikuta rabamaa puhul toimub rabaseaduses sätestatud menetlus ja otsustamine. Rabamaa seadus on kehtetuks tunnistatud ning seda ei saa antud küsimuse lahendamisel kasutada. Tema normid olid antud küsimuses sarnased soomaa normidega maaseaduses Riigivaraseadus § 11. Riigi omandis olevat vara võõrandatakse avalikul enampakkumisel parima pakkumise esitanud isikule. Asjaseadus § 123. Igamine on asja heauskne valdamine pika aja jooksul. Igamise tulemusena tekkib omandiõigus asjale. § 124. Vallasasja igamise aeg on kümme aastat. § 125. Kinnisasja igamise aeg on viisteist aastat, välja arvatud maaomand, mille tähtajad reguleerib maaseadus. Eraõiguse üldseadus § 1. Eraõiguse üldseadus on eraõiguslike vaidluste lahendamise põhialuseks. Kui eraõiguse
ehitamiseks merel ning Peipsi ja Pihkva järvel annab vee erikasutusloa keskkonnaministeerium Kõik väljastatud vee erikasutusload on kättesaadavad http://klis2.envir.ee/ Vee erikasutusluba Vee erikasutuseks peab kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maa kasutamiseks, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all või mis loetakse riigi omandis olevaks Vee erikasutusloa taotlemise ja väljaandmise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades veeseaduse erisusi. Vee erikasutusloa andmise menetlemise aeg on kolm kuud arvates vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmise kuupäevast. Vee erikasutusluba Loa saamiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus ja keskkonnaministri määruses „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja
dede ning poolvendade ja -dede, lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel; -abielu slmiti isikute vahel, kellest vhemalt hele on mratud eestkostja tema piiratud teovime tttu (vlja arvatud juhul, kui piiratud teovimega isikul on oma igusliku esindaja nusolek); -kui slmiti nilik abielu; -kui abielu slmimise nusolek saadi he abielluja tahte vastaselt pettuse vi sunniga. 5.)Lahusvara - Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke vi primise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud prast abielusuhete lppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on samuti abikaasa lahusvara. hisvara - Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade hisvara. Juhul kui abikaasa lahusvara vrtus on abielu kestel abikaasade t vi rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud vib kohus selle tunnistada
1. Kinnistusregister 2. Kinnistustoimik 3. Kinnistuspäevik Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve;3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas
Elektrituru avanemise otstarbekus · Elektriturgude avamine Euroopas lähtub eesmärgist saavutada kindel ja toimiv Euroopa ühtne elektri siseturg. · Võrguettevõtjate konkurentsi elektrituru avanemisega ei kaasne ja olemasolevad võrguettevõtjad jäävad ka avatud elektriturul loomulikku monopoolsesse seisundisse ehk nende omandis, valduses või opereerimisel on taristu, mida teisel isikul ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta ei ole võimalik turul tegutseda. · Tõhusa Euroopa elektri siseturu saavutamiseks on seetõttu oluline tagada, et võrguettevõtjate elektrivõrgud oleksid võrdselt kättesaadavad ja kasutatavad kõigi turuosaliste poolt. **** Tarbija saab võimaluse valida endale meelepärase paketi ja saab seetõttu oma hinda mõjutada
Nüüd mida see termin üldse tähendab: raskeveokimaks on riiklik maks, mis tasutakse maksumaksja poolt iseseisvalt maksekorraldusega Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Maksu- ja Tolliameti poolt loodud raskeveokimaksu maksjate andmebaasi aluseks on Maanteeameti poolt Maksu- ja Tolliametile esitatavad andmed. Maksumaksja poolt tasutud maksu tasumise õigsuse ja õigeaegsuse kontrollimise aluseks on Maksu- ja Tolliametile Maanteeameti poolt esitatud liiklusregistris maksumaksja ja tema omandis või valduses oleva raskeveoki andmed. 2 Raskeveokimaksu seaduse kohaselt maksustatakse raskeveokimaksuga liiklusregistris registreeritud, veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Raskeveokimaksuga
maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt; koostöös Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd; üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute (ka korteriühistud) ja sihtasutustega; Keskkonnaministeeriumiga (riigi omandis olevate maade puhul) Siseministeeriumiga, kui planeering on seotud merre ehitise püstitamisega. Kohalik omavalitsus kaasab puudutatud isiku detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest talle esimesel võimalusel. Puudutatud isikuks on: 1) kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt; 2) planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik;
22. Lennundustariifidele avaldavad mõju tegurid 23. Tegutsemine tsiviillennunduses ärilistel eesmärkidel: lennutegevusluba ja- Lennutegevusluba antakse ettevõtjale, kui: tema peamine äritegevuse koht või registreeritud asukoht on Eestis ja peamine tegevusala on õhuveondus eraldi või ühendatult mõne muu õhusõidukite käitamise või hooldusega seotud äritegevusega; tema käitada on üks või enam õhusõidukit, mis on ettevõtja omandis või lepingu alusel valduses; ta omab kehtivat lennuettevõtja sertifikaati; ta on suuteline täitma esimese kahe aasta äriplaanist tulenevaid kohustusi, sealhulgas katma kolme esimese tegutsemiskuu jooksul püsiv- ja muutuvkulud omavahendite arvelt, arvestamata antud perioodil teenitud tulusid lennuettevõtja sertifikaat- 1
kaasomandist, kus kaasomanike osad olid määratud ja kaasomanikul oli õigus saada oma osale vastav osa ühise asja viljast ja kasutuseelistest, olid abikaasade osad ühises asjas määramata ja sellest tulenevalt oli ka abikaasadel ühine õigus saada asja vilja ja kasutuseeliseid. Eeltoodut arvestades kuulus abikaasadele kui ühisomanikele ühine õigus ühist asja kasutada ning ühine õigus saada asjalt kasutuseeliseid. Seega pidid abikaasad ühises omandis oleva asja valdamise ja kasutamise üle ühiselt otsustama, sh võisid abikaasad omavahel kokku leppida, kas ühisomandis olevat asja kasutatakse ühiselt, see antakse kolmandale isikule kasutada, seda kasutab ainult üks abikaasa vms. Kohustuslikku vormi sellele polnud. TsÜS § 77 lg 1 järgi võib see olla mistahes vormis, sh abikaasade kaudsete tahteavaldustega TsÜS § 68 lg 3 mõttes, s.o tegudega, millest võis järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
teha tehinguid enda ja perekonna igapäevavajaduste rahuldamiseks (nt eluasemekulude maksmine, söögi ostmine jm). Muudel juhtudel on nõusolekuta tehtud tehing tühine. Abieluvaralepinguga on võimalus anda vara valitsemise õigus ühele abikaasale, kuid ka siis on keelatud ühe abikaasa poolt üksinda ühise koduga tehingute tegemine. Lahusvara Ühisvara hulka ei kuulu kindlasti abikaasa lahusvara. Lahusvara hulka kuulub: abikaasa isiklikud tarbeesemed. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mida sai abikaasa juba abielus tasuta käsutuse, nt. kinge alusel või pärimise teel. Samuti esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt
Kui tulundusühistud tegutsevad peamiselt oma liikmete heaolu silmas pidades ja püüavad maksimaalselt rahuldada oma liikmete vajadusi, siis mittetulundusühingud tegutsevad vahel ka heategevuslikel eesmärkidel üldistes huvides. Millistel kriteeriumidel püsib ühistegevuse idee? Millised on ühistegevuse väärtused? Ühistegevuse idee põhineb ühistu liikmete isemajandamisel, iseseisval vastutusel, demokraatial, võrdsusel, ühises omandis oleval varal ja solidaarsusel. Rahvusvaheliste kriteeriumide järgi usuvad ühistute liikmed ühistute asutajate traditsioone järgides ühistegevuse rahvuslikesse väärtustesse, ühistute avatusse, sotsiaalsesse vastutusse ja aususse. Ühistutel on määrav tähendus ka kohalikus elus – nad on samal ajal ka ühiskonna teenistuses. Ühistegevuse väärtusteks on: omaabi, liikmete isiklik vastutus, demokraatia ehk liikmete võim, võrdõiguslikkus, õiglus ja solidaarsus hüvede jaotamisel
Kuuba kliima on troopiline. on 21 °C ja juuli keskmine õhutemperatuur 27 °C. Riik on suhteliselt maavaradega rikas. Saare läänes pooles on leitud paljutõotavad nafta- ja gaasimaardlad. Kuuba on suured koobaltilademed (26% maailma reservidest) ja niklilademed (800 mil.t. - teine koht maailmas). Samuti maa sügaval asub kuld, hõbe, kroom, vask, mangaani ja rauamaak, ehitusmaterjalid(kvartsliiv). Põllumajandus Midagi, mis ka on mõjutanud Kuuba palju on riigi omandis talud. Eraomandis põllumaad ei ole levinud, kuid see on lubatud. Läbi range ja beskattningar pärsib riigi elanikkonna eksportida või põllukultuuride tootmiseks oma. See muudab riigi rikas ja võimas. 75% kõikidest põllumajandusettevõtetest, mis kuulub riigile. 15% (ligikaudu 170 000 põllumajandusettevõtet) on era põllumajandussaaduste või ühises omanduses istandused. Selle mõju on see, et riik kontrollib peaaegu täielikult tootmise, ekspordi ja impordi
suurus ja nende kandmise kord. Ühistute ja kapitaliühingute (aktsiaseltside) vahel on väga suured ja põhimõttelised erinevused. Ühistud on loodud liikmete poolt liikmete jaoks, aktsiaseltsid aktsionäride poolt raha teenimise eesmärgil. ÜHISTUD KAPITALIÜHINGUD (AKTSIASELTSID) 1. Ettevõtted on liikmete, teenuste 1. Ettevõtted on aktsionäride omandis, kasutajate omandis. kes reeglina ei kasuta ettevõtete teenuseid. 2. Liikmeks olek (saamine) seostatakse 2. Omanik ei kasuta kliendina ettevõtte kliendi ja omaniku samasuse tingimusega. teenuseid. 3. Maksab oma liikmetele tooraine eest nii 3. Ostab toorainet tootjatelt nii madala kõrgeid hindu kui võimalik. hinnaga kui võimalik. 4. Müüb kaupu ja teenuseid oma 4
teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. 5 äratarvitatavad asjad. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbe kohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asjaosad Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised., kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatüki oluliseks osaks. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad
Eraasi: on asi, mis ei ole üldine ega avalik asi ja kuulub konkreetsele isikule. 7. Asja reaal- ja mõtteline osa – sisu ning näiteid Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Näiteks: Korteriomand, Korter on reaalosa ja maja all olevast maast on omandis mõtteline osa. 8. Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Ehitis, mis on maatükiga ühendatud mööduvaks otstarbeks, ei ole maatüki oluline osa. Ehitis, mis on võõra maatükiga püsivalt ühendatud seda maatükki koormava asjaõiguse teostamiseks, ei ole maatüki oluline osa
" (tavainimesele seostus see reaga Johannese evangeeliumist "alguses oli sõna"). Ta oskas väga hästi rahvaga suhelda ning tema trumbiks oli sõnaseadmine, millega ta võitis palju kuulsust. Mussolini leidis suured eeskujud Antiik-Roomast. 1936. aastal kuulutas ta välja Rooma impeeriumi taastamise, muutes sellega enda samastamise antiigi väejuhtide ja konsulitega igati põhjendatuks. Duce omistas filmikunstile ülimat tähendust (Itaalias olid kõik kinod riigi omandis ning dokumentaalfilmide tootmine riigi monopol), Ta vaatas isiklikult läbi rahvale mõeldud nädalaringvaated, andes alati korraldusi parandusteks. Reeglina oli paranduste mõtteks isiklikult talle pühendatud filmimahu kärpimine, mida ei põhjustanud tagasihoidlikkus, vaid Duce veendumus, et liialdamise tulemuseks on naeruväärsus, igavus ja ebausutavus. Mussolini diktatuuri tunnustati paljudes riikides, tema austajaid leidus esialgu isegi demokraatia pooldajate hulgas
2007. aastal. Vormsi saarelt aga korjati käbisid müügiks ka eelmisel aastal XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Metsad Iiri- ja Eestimaal erinevad palju, aga metsaomanike püüdlused on üsna sarnased. Kõigepealt lühidalt Iiri metsandusest. Metsad katavad ca 10% Iirimaa pindalast, mis on ELi madalaim näitaja. Sellest umbes 339 000 ha (46%) on erakätes ja ülejäänud 398 000 ha on riigi omandis. Metsanduse arengukava näeb ette metsasuse osakaalu tõstmist 17%ni aastaks 2035, seda eelkõige eramaadele istutatava metsa arvelt. Kuni 1980. aastate alguseni oli põhiline metsastaja riik, kes istutas metsa riigi maadele. Alles siis, kui valitsus ja EL asusid koos ellu viima metsandustoetuste meetmeid, hakati rajama ka eramaadele märkimisväärsel hulgal metsakultuure. Alates sellest ajast on istutatud peaaegu 250 000 ha erametsi.
ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.2 Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab hoonestusõigusega õiguse maad vallata ning kasutada. Hoonestusõigus on oluline ning vajalik neile, kelle ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada maale, mis kuulub võõrale isikule. Kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitused oleksid erinevate isikute omandis, on samuti ainukeseks võimaluseks just hoonestusõigus. Hoonestusõigust võib seada kindlaks tähtajaks. Teisisõnu on hoonestusõigus tähtajaline õigus. Tähtaeg võib olla kindel, kuid mitte kauem kui 99 aastat. Hoonestusõigus on enamasti tasuline. Lepingu sõlmimisel tuleb määrata kindlaks tasu suurus või kuidas on tasu arvestamise alused. Tasu või arvestamise alused hoonestusõiguse seadmise eest lepitakse kokku ning selle võib kogu hoonestusõiguse ajaks ette määrata
aastat ehitatud korterelamute rekonstrueerimist; Ekspertarvamuste koostamist miljööväärtuslikel aladel asuvate elamute kohta. www.miljooala.ee - Kasulik info – Toetused 2. ELAMUREFORM EESTIS 2.1. Eluruumide erastamine Eluruumide erastamise seadus Vastu võetud 6. mail 1993.a. Seadus reguleerib Käesolev seadus reguleerib suhteid, mis tekivad riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste seadusega määratud erastamise kohustatud subjektide omandis olevate elamute ja korterite (edaspidi: eluruum) erastamisel, määrates kindlaks erastamise objekti, subjektid, tingimused ja korra. Eesmärgiks Eluruumide erastamise eesmärgiks on anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus omandada nende poolt üüritud, aga ka asustamata eluruume ning tagada selle kaudu elamute parem hooldamine ja säilimine. Objektiks Erastamise objektiks on elamu või korter koos sellele vastava muu
vara omanikule kuuluvaks. Ja juriidilise isiku vara on maksustamise mõttes tema omandisse kuuluv. Nt: renditakse välja ruume. Ruum on vara, mis kuulub isikule ja sellega teenib täiendavat tulu. Erand: · Kui mõni muu isik peale vara juriidilise omaniku omab tegelikku võimu vara üle ehk valdab seda viisil, mis välistab selle kasutamise vara omaniku poolt, siis erinevalt põhireeglist, on maksustamise seisukohalt vara selle valdaja omandis. Nt: taksosõitja laenab auto välja, tema ei saa tulu, tulu saab valdaja. · Maksustamisel ei võeta arvesse seda, kelle juriidilises omandis vara on, vaid vara kuuluvus ja kasutamine otsustatakse faktilistel asjaoludel. Hindamise kohaldamise aluseks on isiku tegelik võim vara üle ning samuti sellega seotud majandusliku hüve üle. Tegelik võim tähendab järgnevat- 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
