seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tallinna Tehnikagümnaasium Skeem majandusaasta aruande komponentide kohta
Käibevara kokku 630 782 1 021 624 Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 610 729 247 150 Materiaalne põhivara 700 376 483 758 Immateriaalne põhivara 7 000 7 000 Kokku põhivara 1 318 105 737 908 KOKKU VARAD 1 948 887 1 759 532 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 657 187 474 787 Kokku lühiajalised kohustused 657 187 474 787 Lisa 1 järg Pikaajalised kohustused Laenukohustused 125 000 125 000 Kokku pikaajalised kohustused 125 000 125 000
4. välisvaluuta vahetusega seotud teenused, kui need on seotud investeerimisteenuste osutamisega; 5. investeerimisuurimuse ja finantsanalüüsi või muu üldise soovituse koostamine või andmine seoses väärtpaberitehingutega; 6. väärtpaberi pakkumise või ka emiteerimise garanteerimisega seotud teenused. Tegevusloa on väljastanud Eesti Finantsinspektsioon. LHV sisekontrollisüsteem LHV omakapital riiklik investorkaitse süsteem LHV omab aastatepikkust kogemust kliendi varade haldamise ja sellega seotud riskide maandamise osas. LHVs on loodud efektiivne sisekontrollisüsteem, mille toimivust regulaarselt kontrollib LHV nõukogule alluv vastavuskontrolli spetsialist (Compliance Officer) ja siseaudiitor. Tänan tähelepanu eest Evelin Valdre VARAHALDUSETTEVÕTTED Kodutöö finantsvahenduses Juhendaja:
Kokku lühiajalised kohustused 2 231 997 1 855 217 376 780 261 547 265 787 -4 240 Pikaajalised laenukohustused 45 142 93 882 -48 740 - - - Kokku kohustused 2 277 139 1 949 099 328 040 261 547 265 787 -4 240 Omakapital Kohustuslik reservkapital 16 400 16 400 0 6 000 6 000 0 7 Tabel 7. Kasumiaruande PC võrdlus. Aktsia-/ osakapital 164 000 164 000 0 BO 60 000 60 000 0
Jääktulu (piirkasum) = käive muutuvad kulud Käive = müüdava kauba kogus x hind Ühiku jääktulu = ühiku müügihind ühiku muutuvkulud Jääktulu määr = jääktulu / käive Tasakaalupunkt ühikutes = püsikulud / ühiku jääktulu või Tasakaalupunkt käibes = püsikulud / jääktulu määr Käiberentaablus = puhaskasum / netokäive Varade rentaablus = (puhaskasum + maksud + finantskulu (EBIT)) / koguvara OKR = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid) / keskm. omakapital OKR dünaamika (ROE) = puhaskasum / omakapital Maksevõime üldine tase = käibevara / lühiajal. kohust. Likviidsussuhe = (käibevara kauba- ja tootmisvarud) / lühiajal. kohust. Rahal. vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajal. kohust. Varade tootlus e. koguvahendite käibekordaja = realis. netokäive / keskm. koguvarad Põhivarade tootlus = realis. netokäive / põhivarad Käibekapital = käibevara lühiajal. kohust. E/v talitustsükkel = varude käibevälde + debit. võlgn
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta
Kapitali rendi lühiajaline kohustus 15 090 Lühiajalised kohustused kokku 177 529 Pikaajalised kohustused Pikaajaline laen 100 000 Pikaajaline kapitalirendi kohustus 32 910 Pikaajalised kohustused kokku 132 910 Kohustused kokku 310 439 Omakapital Aktsiakapital 406 000 Ülekurss 79 100 Kohustuslik reserv 40 000 Jaotamata kasum 14 000 Aruandeaasta kasum 200 766 Omakapital kokku 739 866 PASSIVA KOKKU 1 050 305
tervelt 88 protsenti. Frantsiisi sisu kohustab frantsiisivõtjat opereerima kui KFC restorani. Frantsiisivõtja on kohustatud: kasutama spetsiaalset menüüd ja retsepte; kasutama KFC-le iseloomulikku sisekujundust ja sisustust; jägima KFC reklaami- ja turundusprogramme; läbi viima kvaliteedikontrolli; pakkuma koolitusi ja abi. Frantsiisiidee teostamiseks ning kanditeerimiseks on KFC seadnud hulga nõudmisi, mida kanditaat täitma peab. Esmalt finatsilise poole pealt peab kanditeeriva poole omakapital kokku olema vähemalt 1,5 millionit USA dollarit ning kanditeeriv peab omama 750 000$ väärtuses likviidset vara. Samuti peab kanditeeriv isik omama varasemat juhikogemust ning persoon ei tohi olla kriminaalselt karistatud. Nõutud on ka ettevõtlik mõttemaailm ja kirg toote üle. Antud tingimuste täitmise korral saab igaüks esitada avalduse frantsiisi omandamiseks ning konkursi käigus osa kanditeerijatest selleks volitused ka saavad. Frantsiisi loomisega kaasneb ka KFC poolne abi ja tugi
3. Käibekapitali juhtimine 3 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi ülesanded: Hankida ettevõttesse raha; Puhaskasumine maksimeerimine (NI); Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine (EPS); Prognoosimine ja planeerimine; Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine; Koordineerimine ja kontroll; Raha- ja kapitaliturgude vahendamine. Sünonüümid: Finantsjuhtimine Ettevõtte finantsjuhtimine Ettevõtte rahandus
Ettevõtlusvormide võrdlev koondtabel FIE OÜ AS TÜ Omanike vastutus 100% firma varaga firma varaga isikliku varaga Isikliku varaga Ühingu esindusõigus omanikul juhatuse liikmel juhatuse liikmel osanikel Juhtimis- juhtimis organid 1. juhatus 1. aktsionääride juhtimis organid Tasandid puuduvad 2. nõukogu(ainult üldkoosolek puuduvad siis, kui ette nähtud + juhatuse nõukogu põhikirjas) Min. puudub 2500 25 000 määratakse omakapital ...
Võlgnevus tarnijatele 5,000 8,000 20 keskmine tasumisperiood Varud 25,000 36,000 111 varude käibevälde Põhivarad (neto) 24,000 26,000 107 lühiajaline raha ringlus Omakapital 20,000 30,000 -76 Lühiajalised pangalaenud 30,000 35,000 116 Rahavood äritegevusest 6,000 Selle ettevõtte lühiajaline raha ringlus päevades on A -76 B 107 C 116 D 60 E mul on erinev arvamus (milline?) 2. Lähtudes eelmise küsimuse vastusest, peaks ettevõte:
Lahendus: Lähteandmed, .: Bilanss perioodi algul Laen, 15000 Aktiva Passiva Intress, 6% Käibevara,. Võõrkaptal, . Kuud, . 5 Arve Laen Investeering, 10000 Varud Sisseseade, 4500 Põhivara, . Omakapital, . . Varud, 10000 Sisseseade Põhikapital Arvel, 10500 Kasumiaruanne Bilanss perioodi lõpus Müügitulu, Aktiva Passiva Kaupade maksumus, / Käibevara Võõrkaptal Brutokasum, Arved Laen
BILANSS I tootmistsükli alguses(tootmistsükkel 1 kuu) AKTIVA PASSIVA Likviidsed varad 2600 eurot Kohustused: 1. Lühiajalised Maksmata üür 200 eurot Elekter 50 eurot 2. Pikaajalised 0 Kauba-ja materjalide varu Omakapital 2350 eurot *nõelad, niidid, paelad 300 eurot Põhivara *Masinad 2000 eurot *Riidepuud 200 eurot *Lauad, toolid 500 eurot Kokku:5600 eurot Kokku 5600 eurot KASUMIARUANNE Müügitulu 1500 eurot Tootmiskulud: 1.Nõelad, niidid, paelad ja muu 1.150 eurot materjal: 50% e 300-st 2.Masinate amortisatsioon 2% 2000-st 2. 100 eurot 3. Mööbli ja riidepuude kulumine 1% 3. 7 eurot 700-st 4.Üür 4
6) Bilanss, bilansivõrrand: Bilanss on kahekordse raamatupidamise ehk kirjendamise lähtealus. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis, st varade ja varade katteallikate jäägid ehk saldod kindlal ajahetkel. St Bilanss koosneb kontode saldodest. Bilanssi iseloomustab tasakaal. St aktiva poolel on näha varade struktuur ja maht ning passiva poolel milliste allikate arvel on varad moodustatud st katteallikate struktiir ja maht. Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm: Omakapital = varad - kohustused 7) Kasumiaruanne (skeem 1 ja 2): Skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt. Materjalikulu, tööjõukulu, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Sobilik väikeettevõtetele kellel puudub vajadus kulude funktsioonide kaupa liigendamiseks. Aga sobib ka suurematele ettevõtetele majandusharudes, kus
Kohustused kokku Обязательства всего Omakapital Собственный капитал 20. Vähemusosalus Доля меньшинства 21. Emaettevõtte omanikele kuuluv Собственный капитал, принадлежащий omakapital собственникам материнского предприятия 22. Aktsiakapital või osakapital Акционерный или паевый капитал по номинальной стоимости 23. Registreerimata aktsia- või Незарегистрированный акционерный или
KREDIITMÜÜK/365 S.t nii mitu päeva jääb keskmiselt müügi ja laekumise vahele. Raamatupidamisaruandluse analüüs Rentaablussuhtarvud e tootlusnäitajad Rentaablus on ettevõtte võime saada kasumit ja seda arvutatakse kui kasumi suhet mingisse teise näitajasse (müügikäibesse, koguvarasse, omakapitali) (x 100 e %) Müügikäibe puhasrentaablus Puhaskasum Müügikäive Raamatupidamisaruandluse analüüs Omakapitali puhasrentaablus (ROE) Return on equity: PUHASKASUM OMAKAPITAL (keskmine) USA-s börsiettev 11-13% Selle näitaja järgi hinnatakse raha paigutuse otstarbekust. Kui see on madalam laenu- intressimäärast, on kasulikum raha välja laenata. Raamatupidamisaruandluse analüüs (26) ROE abil saab arvutada omakapitali tasuvust aastates. Kui võtta ettevõtte omakapitaliks 100% ja jagada see (maj. Aasta) omakapitali rentaablusega (Näit: 20), võrdub omakapitali tasuvus 5 aastat. Koguvara rentaablus e Return on total assets (ROA)
oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. · Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta. · Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest. · Aktsiad võib arvata Börsi põhinimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi omakapital on vähemalt 300 miljonit krooni. 4.Iseloomusta lihtaktsionäri õigusi ja kohustusi. Õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning valida ja olla valitud aktsiaseltsi juhtimis- ja kontrollorganitesse, saada vastavalt talle kuuluvatele aktsiatele proportsionaalne osa kasumist (dividendide näol), samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. 5.Mida tead võljakirjade erinevatest liikidest, iseloomusta?
7. Kas lühiajaline kahjum näitab ettevõtte kehva olukrda? 8. Mida näitab bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. 9. Mis kajastatakse kasumiaruandes? Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastabraamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust 10. Mis on sisemine ja välimine omakapital? Sisemised allikad- need, mis moodustatakse ettevõtte majandustegevusest (puhaskasum, amortisatsioon). Välised allikad- võõrvahendid (laenud, omafinantseerimine). 11. Mis on laenu hind? Laenu hind on intress. 12. Millised võimalused on Eesti ettevõtetel laenu saamiseks? 13. Kasutus- ja kapitalirent kui võimalus investeerida tootmisvahenditesse Kasutusrent on sobiv siis, kui sa ei soovi saada sõiduki omanikuks. Kasutusrendi puhul ostab
RAAMATUPIDAMISBILANSS AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodi...
OLULISE PRINTSIIBIST Käibeandmikus kajastatakse: KONTODE ALG- JA LÕPPJÄÄGID NING KÄIBED Lõpetamiskanne on: Aruandeaasta kasumi kajastamine Lõpetamiskanne on: müügitulu sulgemiskanne Lähtuvalt raamatupidamise seadusest on algdokumendi kohustuslik rekvisiit: DOKUMENDI KOOSTAMISE KUUPÄEV Majandustehingute tulemusena ei ole võimalik järgmine muudatus: Vara suureneb ja kohustised vähenevad samal ajal ning samas summas. Majandustehingute tulemusena on võimalik järgmine muudatus: OMAKAPITAL SUURENEB JA VARA SUURENEB SAMAL AJAL NING SAMAS SUMMAS Majandustehingute tulemusena on võimalik järgmine muudatus: VARA SUURENEB JA OMAKAPITAL SUURENEB SAMAL AJAL NING SAMAS SUMMAS OÜ A ostjatelt laekumata arvete algjääk oli 1000EUR ja lõppjääk 2500EUR. Kui ostjatele müüdi perioodi jooksul kaupa võlgu 10000EUR eest, siis perioodi jooksul laekus ostjatelt: 8500EUR OÜ A palgavõla lõppjääk on 2500EUR. Kui perioodi jooksul arvestati töötajatele palka
Artjom Petrov Ülesanne 1 1. puhasrentaablus eelmisel aastal - 5% netokäive - 639 116 eurot puhaskasum keskmine maksumus - 319 557 eurot Puhasrentaablus 5% 5/1=X/639 116 = 0,05*639 116 = 31955,8 ROA = varade rentaablus= puhaskasum/keskmised varad= 31955,8/319 557 = 0,1= 10% Muutus 12%= X/319 557 = 38346,8 NetoKäive= 38346,8/X= 5% X=766936 ROE = omakapitali rentaablus= puhaskasum/omakapital= 319 557 /(70%*319 557)= 0,14 2. Firma käibe kogurentaablus möödunud aastal - 25% netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva 2) Uus debitoorne võlg 20*1198,3= 23966 3) Tootmi...
OLEMASOLEVAD MATERIAALSED PÕHIVARAD (turuväärtuses) (Asutatava ettevõtte puhul omanike mitterahaline sissemakse omakapitali) Maa Hooned 0 Masinad ja seadmed 0 Bürootehnika 0 Mööbel ja muu inventar (rühmitatult) 0 Muud väikevahendid (rühmitatult) 0 Kasulik eluiga, aastat Amortisatsioonikulu aastas (krooni) 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 ...
seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD
seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD
seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD
b. teenuste müügi kasum c. vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital d. aktsiate ostmisel üle nimiväärtuse saadud tasud Question 14 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. soetusmaksumuses b. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused c. neto realiseerimismaksumuses d. õiglases väärtuses Question 15 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. aktiva = passiva c. käibevarad + põhivarad = aktiva d. varad = kohustused + omakapital Question 16 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest b. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest d
Mis on aktiva ja passiva? Kuidas nad omavahel seotud on? Millal kumbki suureneb ja väheneb? 1 Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest. Vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad, passivas aga nende varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Ettevõtte bilansis näidatavad varad jagunevad kaheks: käibevara ja põhivara. Käibevara moodustavad raha (nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõtte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materjaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittematerjaalne vara (nt litsents) jne. Passiva poolel näidatavad varade katteallik...
BILANSS mingi ajahetkel koostatud raamatupidamis aruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodistamise allikaid ehk kapitali AKTIVA(DEEBET) · Vara , ehk firma käsutuses olevad ressursid(kassad · Käibevara : kassa , pank , debitoorne võlg(ostjate tasumata arved) , materjal(ladu) , kaup · Põhivara BASSIVA(KREEDIT) · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital (lühiajalised / pikaajalised) · Omakapital (aktsia- või osakapital) · Kasum TÄHTSAMAD ERINEVUSED ETTEVÕTLUSVORMIDE VAHEL Äriühingu ärinimi Miinimumkapitali Vastutus oma Juhtimine nõue kohustuste eest Füüsilisest isikust Määratlemata Kogu oma varaga Ainuisikuline ettevõtja §78 Täisühing Määratakse Solidaarselt kogu Lihtsustatud
Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Maksevalmiduskordaja = likviidsete varad (sh raha, hoiused, väärtpaberid jt) / lühiajaliste kohustustega. 2012. aasta maksevalmiduskordaja = 950436 / 750624 = 1,27. 2013. aasta maksevalmiduskordaja = 854188 / 498715 = 1,7. Võlakordaja = koguvõlgnevus / varad 2012. aasta võlakordaja = 750624 / 16461232 = 4,6%. 2013. aasta võlakordaja = 498715 / 16166492 = 3,1%. Kapitali alluvus = kohustused / omakapital 2012. aasta kapitali alluvus = 750624 / 15710608 = 4,8% 2013. aasta kapitali alluvus = 498715 / 15667777 = 3,2% Kapitaliseerituskordaja = pikaajalised kohustuse / pikaajalised kohustused + omakapital. Tallinna Tehnikakõrgkoolil puuduvad pikaajalised kohustused. 3.3. Hinnang Tallinna Tehnikakõrgkooli majandus seis on väga hea, puuduvad pikaajalised kohustused ja ka lühiajalised kohustused on võrreldes varadega väga väiksed. 4. TULEMIARUANNE 4.1. Tegevustulud
Varad Pank Kassa Lühiaj.fin.inv. Nõuded & ettem. D+ K- D+ K- D+ K- D+ K- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 käibed 0 0 0 0 0 0 0 0 saldo 0 * 0 * 0 * 0 * Ko ja Ok Laenukohustus Võlad &ettem. D- K+ D- K+ D- K+ D- K+ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 ...
ETTEVÕTTE VARADE, KAPITALI STRUKTUURI JA VÕIMENDUSE ANALÜÜS PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE FINANTSARUANDLUSE ANDMETEL NING SAADUD TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Tartu 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Töös kogutud andmed on võetud Statistikaameti koduleheküljelt. Mainitud lehelt on võetud aruanded „Ettevõtte vara, kohustused ja omakapital – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“ ning „Ettevõtete tulud, kulud ja kasum – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“, kust on võetud andmed põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse kohta ning tegevusalad kokku. Bilansid ja kasumiaruanded on koostatud aastate 1996-2008 kohta. Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal.
MIS ON RAAMATUPIDAMINE? RAAMATUPIDAMINE on käesoleval ajal ja ka tulevikus igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Raamatupidamise areng on käinud kaasas kogu üldise majanduse arenguga. Ettevõtete raamatupidamisaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. MAJANDUSARVESTUS on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga vôimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. Majandusarvestuse süsteemid on: Finantsraamatupidamine Maksude arvestus Finantsanalüüs Finantside planeerimine Juhtimisarvestus Kulude arvestus Sisekontroll Audiitorkontroll Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist it...
Annetatud kapital 0 0 Ümberhindluse reserv 0 0 Reservid 0 0 Kohustuslik reserv 0 0 Muud reservid (liikide lõikes) 0 0 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 0 Aruandeaasta kasum ( kahjum ) 0 0 Oma aktsiad ja osad ( miinus ) 0 0 KOKKU OMAKAPITAL 0 0 PASSIVA KOKKU 0 0 Lehekülg 7 Bilanss 31.12.2002 31.12.2001 Käibekapital 0 0 Lühiajalise võla kattekordaja #DIV/0! #DIV/0! Likviidsuskordaja #DIV/0! #DIV/0! Rahakordaja #DIV/0
Omakapitali puhasrentaablus= puhaskasum/ spetsiaalset finantseerimist, mis tulenevad maksete /omakapital. turvalisuse tagamise vajadustest ja valuuta Omakapitali rentaablus = ärikasum/ omakapital. kõikumistest, kui on tegemist kaugete partneritega. Aktsiakasum= (puhaskasum-eelisdividendid)/ Kirjeldatud omaväärtusmeetodid on täpsemad kui /lihtaktsiate arv. VÄIKEFIRMA RAHAALLIKAD Pisarenko meetod, sest siin saadakse sageduste · Omanike-juhtide isiklikud
Iseloomustab püsivaid investeeringuid käibevaradesse. Maksevõimelisel firmal peab see kordaja olema positiivne. Kui see näitaja on negatiivne siis on lühiajaliste laenudega tõenäoliselt ebaotstarbekalt ümber käidud, kas siis näiteks põhivarasid soetatud või pikaajalisi kohustusi lühiajalistega refinantseeritud või eriti halval juhul lihtsalt mõttetult ära kulutatud või börsil maha mängitud. Firma pikaajalist likviidsust iseloomustab võlaomandi suhtarv = võlad / omakapital Kordaja näitab kuipalju on ettevõttel võlgu suhtes omakapitaliga, mida suurem on ta väärtus seda väiksem on firma likviidsus. Kui selle näitaja suurus on liiga suur võib tekkida oht, et firmal läheb raskeks oma kohustusi täita, samas kui üldse ei laenata kaotatakse tõenäoliselt tulus. Firma likviidsus on tähtis tegur kuna makseraskustesse sattumine on tavaliselt esimene samm teel pankroti poole.
Muu materiaalne põhivara 67867 Kokku 67867 Aktiva kokku 555284 Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000 Lühiajaline laen omanikult 196646 Kokku 199646 Võlad ja ettemaksed Võlad Eesti tarnijatele 7494 Kokku 7494 Kohustused kokku 207140 Omakapital Kohustuslik reservkapital 4000 Aruande aasta kasum 27916 aktsiakapital 40000 Eelmiste perioodide jaot.kasum 276229 Kokku 348145 Passiva kokku 555285 Kasumiaruanne Müügitulu Maksuvaba müügitulu 43036 Kaupade müük EL 158060 Teenuse Müük EL 98098
Aruandeaasta kasum / kahjum ROE (aasta Aasta Varad Omakapital (€) Müügitulu (€) (€) algus) 2004 2721649 765935 17189116 2005 4757115 327088 1029111 19389980 42.7% 2006 4745614 633057 1645003 21125132 61.5% 2007 8223200 188415 1322125 25205570 11.5%
KOKKU 5 501 110 5 427 335 Tabel 4 Võlad töövõtjatele 31.12.2009 31.12.2008 Intessivõlad 129 018 216 376 Muud viitvõlad 805 790 1 276 930 KOKKU 934 808 1 493 306 Tabel 5 Muud võlad 5. OMAKAPITALI ARVESTUS Aktsiaseltsi omakapital koosneb: Aktsiakapital sellel kirjel kajastatakse aktsiakapitali nimiväärtuses Ülekurss kajastatakse aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu, tehingutel omaaktsiatega aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe, omaaktsiate kustutamisel 21 aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe (miinus) aktsiatehingutega seotud otsekulud
AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne AS NÄIDIS 01.01.2005 31.12.2005 majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2005 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2005 Ärinimi: AS Näidis Registrikood: 10000001 Aadress: Näidise 10 Tallinn 10100 Sidevahendid: telefon 1111111 faks 1000000 Põhitegevusala: Jaekaubandus Tegevjuht: ................................... Audiitor: ................................... Lisatud dokumendid: Audiitori järeldusotsus, ...
NFC kaardid müügikanalid tahvelarvutid NFC kaarte reklame TTÜs Kulude struktuur FINANTSID Tulud Kulud: NFC lugejad ja NFC kaardid, tahvelarvutid omakapital, 12000 eur -Tuluallikad: NFC k -Kiir ja mugav teen lahendus 9 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUD VARADESSE (soetusmaksumus)
summaarsed püsikud, P – ühiku müügihind, V –ühiku muutuvkulud. 15. Võimendusanalüüsi andmeallikad ja mõõdikud Projekti analüüsi puhul tuleb analüüsida ka selle finantseerimisstruktuuri ehk kui palju kasutatakse finantseerimiseks oma ja võõrkapitali. Kõigepealt tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erinevad finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavalsielt järgmised: Ainult omakapital Mingi oma omakapitali ja mingi osa võõrkapitali Selle analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. Ilmutamata kujul on EBIT-EPS võrrand järgmine: (EBIT-Ie)*(1-t)/CSe=(EBIT-I d+e)*(1-t)/CS d+e kus: Ie – intresside omafinantseerimisel (sisuliselt 0) Id+e – intressid segafinantseerimisel Cse – aktsiate arv omafinantseerimisel CSd+e – aktsiate arv segafinantseerimisel
kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Äriühingust raamatupidamiskohustuslane, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on võrdne äriühingu konsolideerimata omakapitaliga, millest on lahutatud tema bilansis kajastatud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus ning millele on liidetud nende osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil. Korrigeeritud konsolideerimata omakapitali arvestuskäik avalikustatakse konsolideerimata omakapitali muutuste aruandes. Raamatupidamise aastaaruande lisad
informatsiooni ettevõtte majandusliku seisundi kohta. Aktiva ja passiva peavad olema tasakaalus. Bilanssi esitatakse kahepoolse tabelina, mille üht poolt nimetatakse bilansi passivaks (kust on ettevõtte varad pärit) ning teist poolt bilanst aktivaks (mis on nende varadega tehtud). Miks ja kuidas jagab ettevõtte dividende? Kelle otsusega? Dividend on rahaline või mitterahaline tulu, mida makstakse äriühingu omanikele Dividende makstakse vaid siis, kui omakapital seda võimaldab ja on kasum, mida jaotada ning kui see on perspektiivis majanduslikult võimalik. Dividendide maksmise aluseks on juhatuse või omanike koosoleku otsus Reeglina maksavad dividende küpsemad ettevõtted, noortel ja kiiresti kasvavatel ettevõtetel läheb kogu raha arengusse ja dividende siis reeglina ei
Bilansi horisontaalanalüüs Hälve +;- % juurdekasv Bilansi kirje 31.12 2014 12/31/2015 2015/14 ..... Käibevara kokku 25156 26740 1584* 6.20% Põhivara kokku 67714 71542 3828 5.60% Kokku varad (A) 92870 98282 5412 5.80% Lühiajalised kohustised 11302 12455 1153 10.20% Pikaajalised kohustised 182 386 204 112% Kohustised kokku 11484 12841 1357 11.80% Omakapital kokku 81386 85441 4055 5% Kokku koh.ja omak 92870 98282 5412 5.80% KASUMIARUANDE horisontaalanalüüs Hälve +;- % Kirje nimetus 2014 .2015 2015/14 Müügitu...
Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis
3. Võõrkapitali kasutamise suhtarvude alusel saab otsustada, mil määral ettevõte kasutab laenatud vahendeid ja firma võimet võõrvahedite kasutamisega seotud fikseeritud maksete (intresside jne) tasumiseks. Indikaatorid: võlakordaja; kohustuste ja omakapitali suhe; kapitaliseerituse kordaja; intresside kattekordaja; fikseeritud kulude kattekordaja. Võlakordaja = (lühiajal + pikaajal kohustused)/ varade maksumus Kohustuste ja omakapitali suhe = (lühiajal + pikaajal kohustused)/ omakapital Kapitaliseerituse kordaja = pikaajal kohustused/ (pikaajal kohustused + omakapital) Intresside kattekordaja = ärikasum/ perioodi intressikulu 4. Tasuvuse e rentaabluse suhtarvud annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna. Nad näitavad , kui efektiivselt genereeritakse kasumit müügist, varadelt, omakapitalilt. Indikaatorid on: müügikäibe üldine rentaablus; müügikäibe ärirentaablus; müügikäibe puhas rentaablus; investeeringute rentaablus; investeeringute puhasrentaablus;
Muud kohustused 0 0 0 0 0 0 0 0 Pikaajalised finantskohustused 3 3 3 3 3 3 3 kokku 472 668,00 668,00 668,00 668,00 668,00 668,00 668,00 Omakapital Seotud omakapital 40 40 40 40 40 40 40 40 1 1 1 2 2 2 2 Vaba omakapital -22,73 908,15 929,67 991,36 060,19 136,26 219,67 310,49 1 1 2 2 2 2 2
VARAD SOETAMISE ALLIKAD AKTIVA PASSIVA KÄIBEVARA KOHUSTUSED Raha Tasumata arved Laekumata arved Lühiajalised laenud Varud Pikaajalised laenud Investeeringud Liisingud Kinnisvara Viitvõlad investeeringud PÕHIVARA OMAKAPITAL Hooned Aktsiakapital Reservid Masinad, seadmed Kasum Andres Laar 2008 2007 BILANSI OLEMUS AKTIVA- VARAD on ettevõtte käsutuses olevad erinevas vormis vahendid nagu raha, väärtpaberid, laekumata nõuded, investeeringud tütar- ja
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PÄEVARAAMAT Summa Jrk. Nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsioonisisu Deebet Kreedit 1 03. märts D: Arvelduskonto 41000 K: OLA 41000 Laekumine ostjatelt AKVV-Arvelduskonto väljavõte 2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr...
Dokumendi Jrk nimi ja nr Kuupäev Tehingu majanduslik sisu number ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
