Palgaraha (3 kuud) 30 000.- Ruumide rent 15 000.- Sisustus / söögi-ja jooginõud 55 000.- Ruumide remont 10 000.- Esialgsed jooksvad kulud 6000.- KOKKU 170 995.- Tulu Omakapital 55 000.- EAS-i stardikapital 120 000.- Tuluprognoos (1 päeva kohta) 1000.- 2.9 Teenuse kvaliteet Korraldame küsitlusi klientide ja linnakodanike seas, et saada tagasisidet ning mõista kliendi ootusi ja vajadusi. Teenuse kvaliteedi kontrolli teostab Tervisekaitse ispektsioon, Tarbijakaitseamet ja Pärnu Linnavalitsus. 2.10 Turustamine
1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistä...
allturust. Erinevalt enamikust teistest turgudest on rahaturg hulgiturg, kus tehingud on suured. Kapitaliturg - Finantsturg, kus kaubeldakse väärtpaberitega, mille tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt üks aasta; institutsioon, mille kaudu majanduses kogutud säästud antakse edasi 7. Panga bilansi komponendid. Aktiva: raha ja reservid, rahaturu väärtpaberid, antud laenud, finantsinvesteeringud Passiva: hoiused, laenud pankadelt, omakapital. 8. Vastandlikud eesmärgid finantsjuhtimises. Ettevõtte väärtuse maksimeerimine Riskide minimeerimine läbi likviidsuse tagamise Leidmaks parima võimaliku kombinatsiooni riskist, likviidsusest & ettevõtte väärtusest, peab tegema kompromisse. 9. Likviidsuse juhtimine panganduses. Krediidiasutuse likviidsus peab olema igal ajahetkel piisav tema kohustuste täitmiseks
· Management and cost accouting · Colin Drury London: Cengage Learning, 2008 · Cost accouting: a managerial emphasis · Charles T. Horngren, Srikant M. Datar, georga Foster Upper Saddle River, NJ : Pearson Prentice Hall, c2006. 4 Põhimõisted · Kulud Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustuste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed. (SME IFRS 2.23). · Kulud tähendavad ühe või mitme ressursi kulutusi, mõõdetuna koguselises või rahalises vääringus. 5 Kulud kasumiaruandes Kasumiaruanne skeem 1 · Müügitulu · Muud äritulud · Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt
Jne. Sissemaksed osakapitali · Sissemakse peab olema tasutud enne äriregistrisse kandmist (ÄS § 140 lg 2) ... Asutamislepingus tuleks tähtaeg ette näha. Mitte pikem kui aasta. ... Viivitamisel õigus küsida viivist (VÕS 113 lg 1 ja 94 lg 1) ning kahju hüvitamist (ÄS 156) ning võib kaotada osa. · Sissemaksed ei pea olema proportsioonis osalusega; · Võidakse tasuda ülekursiga nt. kui on eeldada kahju ning on karta, et omakapital väheneb alla poole osakapitalist või alla miinimumkapitali (vastasel korral tuleb taastada, ÄS § 176) · Ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast osaühingust ega muude nõuetega asutatava osaühingu vastu. Rahaline sissemakse · Rahaline sissemakse ... Pangaarvele (nn. stardikonto), mille asutajad avavad asutamisel OÜ nimele (ÄS § 141); ... NB
Need on keerulised ülesanded, mille teostamiseks puudub täppisteaduslik aparatuur. Aastakümnete jooksul on välja töötatud päris palju ärirahandusalaseid matemaatilisi mudeleid, mis oskuslikul rakendamisel on kindlasti abiks igapäevaste ja ka pikemaajaliste ülaltoodud rahandusotsuste ja ülesannete täitmisel. 1.2. Finantsinstrumendid Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Ettevõtte finantseerimisel peab arvestama finantseerimisvajaduse loomuga (ajutine või alaline), tulevaste rahavoogude loomuga (riskitase, ajastatus, valuuta), ettevõtte arenguetapiga, laenuandjate piirangute ja nõuetega (tagatis, omafinantseerimise osa) ja ettevõtte juhtimisega seotud asjaoludega (corporate governance, sh kontrollosaluse säilimine jms). Vastavalt toodud parameetritele tuleb valida ka sobivad finantsinstrumendid. Finantsinstrumendid jagunevad järgmiselt:
Puhkemaja 1.5. Algbilanss Bilansimaht on 36 582. Omanikuna paigutan ettevõttesse 16 582 Juurde tuleb laenata 20 000. Laenu võtan 3aastaks. Kuumakse on 608. Intress 6%. Perioodi intress 0,005%. Algbilanss välja toodud tabelis 4. Tabel 4 Algbilanss Aktiva Passiva Raha 36 582 Võõrkapital 20 000 Põhivara 0 Omakapital 16 582 Aktiva kokku 36 582 Passiva kokku 36 582 Puhkemaja LISA 2. TURUNDUSOSA 2.1. Toote kirjeldus ja hinnakujundus Ettevõtte põhieesmärgiks on majutuse pakkumine. Võimalik on ööbida üks öö ning kliendi soovil ka pikemalt. Majutusteenust saab kasutada aastaringselt. Kliendi soovil saab ka tervet maja rentida. Puhkamise kõrvale on pakkuda ka lisateenuseid
Käive = kogus x hind KASUMIPROGNOOS Kasum (-kahjum) = käive kulud (püsi-ja muutuvkulud) RAHAKÄIBE PROGNOOS Raha jääk = raha sisse raha välja BILANSI PROGNOOS Varad = Kohustused + omakapital Näidisülesanne toodete valmistamine. Äriidee lühike kirjeldus Meie äriideeks on hakata tegelema kodutekstiilide valmistamisega käsitööna. Toodangu sortimendiks on telgedel kootud: · põrandavaibad (90 cm x 2 m) · suuremõõtmelised pehmed istepadjad ( 90 x90 cm) Kogu toodang on valmistatud naturaalsetest materjalidest nagu vill ja puuvill ning kasutatav lõng värvitakse looduslikult taimedega. Toodangu eripäraks on idee, et vaipade ja patjade mustrid /
1. Raha olemus ja areng Raha on · eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. · üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. · hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoi...
3.1. Eellugu lühiülevaade ettevõtte rajamise taustast. 3.1.1 Aeg ja koht, millal alustatakse tegevust. 3.1.2 Ettevõtte registreerimine, ettevõtlusvorm. 3.2. Ettevõtte nimi, aadress, telefon. 3.3. Omanikud, osalus põhikapitalis, häälte arv. 3.4. Ülevaade ettevõttest, juhtimisest, äritegevuseset. 3.4.1 Asukoht (selle valiku põhjendus), tegevusala (tootmine, kaubandus, teenindus). 3.4.2 Ettevõtte oodatav suurus (töötajate arv, tulud, kulud, omakapital vms). 3.4.3 Pakutava toodangu või teenuse kirjeldus, turg ja turu senised arengutendentsid. 3.5. Miks on äriidee edukas (tugevad ja nõrgad küljed, taotletav konkurentsieelis). 3.6. Olemasolevad ja planeeritavad partnerlussuhted. 3.7. Tulevikuplaanid: 3.7.1 lühiajaline arengukava (1-3 aastat) pikaajaline arengukava (3 ja rohkem aastat) kirjeldatakse üldiselt, mida ettevõte soovib
Sisukord Lühikokkuvõte........................................................................................................................4 Üldised andmed......................................................................................................................6 1.Äriidee.................................................................................................................................7 1.1Konkurentsieelis............................................................................................................8 1.2Visioon...........................................................................................................................8 1.3Missioon........................................................................................................................8 1.4Eesmärgid.................................................................................................................
• Tulevikuootused on positiivsed ja selged. • Piisavad tagatised (1,5x turuväärtus). • Head suhted pangaga. Omakapitali investeeringud • Jooksev rahavoog on ebapiisav. • Tulevikunägemus peab olema selgelt positiivne, isegi kui ebakindlus on suur. • Tagatised puuduvad. • Tugev sekkumine juhtimisse. • Kõrgeim hind! Mõju rahavoole ja kasumiaruandele • Pangalaen: Madal hind. Tuleb tasuda põhiosamakseid ja intresse. • Omakapital: Kõrge hind. Kasumiaruandele otsest mõju ei ole. Põhiosa tagasimaksed puuduvad. Riskikapitalist Eestis Eesti Riskikapitali Assotsiatsioon http://www.estvca.ee/ EstBAN - Eesti äriinglite võrgustik. http://www.estban.ee/ Ambient Sound Investments http://asi.ee/ Saavad aastas ca 400 taotlust, neist 1-3 saavad raha. 35. Pangalaenu ja riskikapitali abil finantseerimise erinevus. Pank Riskikapital • Annab laenu
t. kajastab ettevõtte varasid ja kohustusi Näidisbilanss Aktiva Passiva Raha ja pangakontod Võlad hankijatele Ostajatele tasumata Lühiajaline pangalaen arved Kaubavarud Lühiajalised kohustused Käibevara kokku kokku Masinad ja seadmed Pikaajaline pangalaen Lõpetamata ehitus Omakapital Immateriaalne kasum põhivara Pikaajalised kohustused Põhivara kokku kokku aktiva- on likviidsuse järgi järjekorras passiva- kust on varad saadud ja kohustused vastavalt aja järjekorra tähtsuselt kasum- ettevõtte jaoks on see kohustus, näiteks: dividendid välja maksta viitvõlg- sinna alla võib mida tahes peita (näiteks: töötajatele tasumata töötasud; lõpetamata ehituse miinusmärgiga ..)
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10 ...............................................
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED...................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID.................................................5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE..................................................................................................6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE.......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS............................................................................9 3.4 PROJEKTI KIRJELDUS...................................
edukust. Senine finantsaruandlus peaks olema korrektne. · Ettevõtte tulevikuperspektiivid peaks olema selgelt ära toodud ning ettevõtte Põhivalem: eesmärgid ja taotletava finantseerimise sihtotstarve on selged. VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · Äriplaan peaks olema realistlik, vältida tuleks liigoptimismi. Ehk: AKTIVA = PASSIVA · Tähtis on plaani selgus ja arusaadavus. Aktiva näitab ettevõtte vara koostist ja paigutust Passiva varade allikad · Laenu korral olgu tagasimaksmise allikad selged ja väheriskantsed.
tuleb pöörata tähelepanu kulude periodiseerimisele ning järgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi. Lõputöö järgmistes peatükkides kirjeldatakse kasumiaruande skeemis 2 kasutatavaid tulu- ja kulukirjeid. Põhjalikumalt käsitletakse kasumiaruande skeem 2 struktuuri ja kasumiaruande analüüsimeetodeid. 1.1 Tulude olemus ja liigid Tulu on majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali (RPS, §3). Tulu on majanduslik kasu, mille saajaks on ettevõte ise. Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad ei ole ettevõtte tulu. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses (RTJ 10, §10). Ettevõte mõõdab tulu rahas või raha ekvivalentides ning info esitatakse kasumiaruandes. Vahest võib osutuda vajalikuks tulusumma korrigeerimine, kuna tekkepõhise arvestuse korral
o leida ja analüüsida resultaatnäitaja kasvu reserve tulenevalt tegurite suuruse muutumisest o planeerida ja prognoosida resultaatnäitaja kasvu. 3.3. Tootmis- ja kasvufunktsioonide (mudelite) konstrueerimine ning kasutamine Klassikaline tootmisfunktsioon on Cobb-Douglase funktsioon Q e a C D LE x Q on resultaat (toodang, teenuste maht, käive, kasum jm) x C on kapitalikulu (varad, põhivara, käibevara, omakapital jm) x L on töökulud (tööjõud, töötunnid või päevad, palgakulu jm) x D ja E on funktsiooni parameetrid (elastsuskoefitsiendid): o kui D E ! 1 , on tootmise laiendamine kasulik o kui D E 1 , on tootmise laiendamine kahjulik o kui D E 1 , on tootmise laiendamine neutraalne x a on funktsiooni vabaliige. Kapitali piirtootlikkus on (näitab kui kapitali kulu ühe ühiku võrra muuta siis kui palju muutub väljund)
Kool HIINA KIIRTOITLUSTUS SÖÖGIKOHT Äriplaan Juhendaja: Linn SISUKORD 1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ........................................................................3 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE...................................................................................3 3. JUHTKOND JA PERSONAL............................................................................... 4 4.VÄLISKESKKOND...............................................................................................6 4.1. Väliskeskkonna mõjud ärile............................................................................6 4.2.Eesti majanduse hetkeseisund.......................................................................... 6 5.TEGEVUSE EESMÄRGID JA POLIITIKA..........................................................7 5.1.Tegevuse eesmärk ja ülesanded..................................
tema asukohamaa seaduse kohaselt. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse Vormil 3 vastavuse kohta nimetatud tingimusele. 2.5 Pakkuja peab olema täitnud kõik oma kohustused riiklike maksude osas. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse Vormil 4 vastavuse kohta nimetatud tingimusele. Pakkuja maksukohustuse täitmist kontrollib Hankija iseseisvalt taotluste ülevaatamise päeval. 2.6 Pakkuja omakapital ei tohi olla kahel viimasel aastal langenud allapoole seadusega ettenähtud minimaalset suurust. Pakkuja 2011 majandusaasta aruannet kontrollib Hankija iseseisvalt taotluste ülevaatamise päeval. Pakkuja esitab 31.12.2012 seisuga auditeerimata bilansi ja kasumiaruande (või 30.09.2012 auditeerimata bilansi ja kasumiaruande) 2.7 Pakkuja peab omama kehtivat ühistranspordiluba (ühistranspordiseaduse § 31 lg 1)
omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. OÜ ja AS asutamine Asutamislepingus märgitakse: 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus; 4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; Firma võib asutada nt elektrooniliselt. As 400 000 omakapital. Asutamisdokumendid: põhikiri ja asutamisotsus, mis kajastab kokkulepet osanike vahel. Lepitakse kokku, kui suur on osalus. Jagunevad osakud.. Märgitakse ära häälte kaalukus, võetakse vastu põhikiri, kinnitatakse osanike vahel. Põhikiri sätestab tegevusvaldkonna, millega firma tegeleb ning ka osakapitali suuruse ja osakapitali suurendamise kord. OÜ kõrgeim organ on üldkoosolek, mis koosneb osakute omanikest. Lotletakse pädevus. Hääletamine reeglina lihthäälteenamusena
ROE omakapitali rentaablus (kas palka oleks võimalik tõsta) CR luhiajaliste võlgnevuste kattekordaja (akki ettevõttel ei ole võimalik palkasid maksta) TWS tööjõukulude osatahtsus 8. Iseloomustada finantsaruandeid analüüsi aspektist Finantsanaluusi põhiliseks infoallikaks on ettevõtte majandusaasta aruanne. See koosneb paljudest osadest, kuid kõige tahtsamad on bilanss, kasumiaruanne ja rahavoo aruanne. Bilanss aruanne, milles on toodud varad, kohustused ja omakapital. Bilanss on ules ehitatud likviidsuse seisukohast lahtudes: Laane-Euroopas esitatakse bilansikirjed likviidsuse kasvamise suunas, Eestis ja USAs (enamus rahanduse õpikud) aga vastupidi. Finantsjuhtidele on tahtsaim algallikas planeerimises ja ka valjundis bilanss, kuid tootmisjuhile kasumiaruanne. Bilanss on ettevõtte koondaruanne, mis annab ulevaate ettevõttest varalises mõttes. Bilanssi võib kasitleda ka kui ettevõtte majandusarvestuse mudelit, mis on
pangalaenu on raske saada. Seda saab, kui on olemas hea äriidee, aga selle teostamiseks pole piisavalt finantseerimisvahendeid. (Kredex 2009) Stardilaenu antakse investeeringute ja käibevahendite jaoks väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) ja FIE-dele, kes on äriregistris olnud alla kolme aasta. Ettevõtja vastutab isikliku käendusega 30-40% ulatuses väljastava laenu summast ja KredEx võtab teisese vastutuse. Ettevõtte omakapital peab vastama äriseadustikus sätestatud nõuetele. Ettevõttel ega ühelgi omanikul ei tohi olla ületähtajalisi võlgnevusi krediidiasutuste ega ületähtajalisi ajatamata maksuvõlgnevusi Maksuameti ees. Laenu saamiseks tuleb esitada Stardilaenu taotlus EAS-ile, mis sisaldab äriplaani, majandustegevuse finantsaruandeid, finantsprognoose kolme aasta kohta ja olemasolevaid lubasid ja litsentse. (Kredex 2009) KredEx käendab laenu summast 75%. Laenu tähtaeg võib olla kuni viis aastat
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppekava Galina Kovalevskaja UUE TOOTE TASUVUSE ANALÜÜS AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuv...
Liigitamine põhi- ja käibevaraks toimub kasutusea ja/või soetusmaksumuse järgi. 11. Kohustus Kohustus raamatupidamiskohustuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist. Võla määravaks tingimuseks on see, et ettevõttel on mingi kohustus kellegi kasuks: kas maksta või rahuldada muul moel teise ettevõtte nõudmised vastavalt seadusele või lepingule. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. 12. Omakapital Omakapital on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Omakapitali suurus sõltub vara ning kohustuste õigest ja õiglasest määratlemisest ning hindamisest. 13. Bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 14. Kulu Kulud - on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasumi vähenemised), millega
25. Riigi ainukese (monopoolse) kommertspanga bilansinäitajad on järgmised (tuhandetes kroonides) nõudehoiused DD 10000, väljaantud laenud 7000, sularaha reserv kassas 5000 ja omakapital 2000. a) Koostage selle panga bilanss ehk näidake aktiva ja passiva poolte kirjed. Aktiva Passiva Kassareserv 5000 Nõudehoiused 10000 Väljaantud laenud 7000 Omakapital 2000 Kokku 12000 Kokku 12000 b) Kui kohustuslik reservimäär on 10%, siis kui suur on raha potentsiaalne multiplikaator? mm* = 1 / 0,1 = 10 c) Eeldades, et pank võib välja laenata kõik lisareservid, siis kui suur võib olla väljalaenatav summa? Nõudehoiustest 10% peab jääma panka s.o. 1000, samas on 7000 juba välja laenatud, seega tuleks kõne alla 5000 1000 = 4000.
Kõigepealt kui EP saab Euro ala liikmeks, siis tal on võimalus anda laenu, hoiustada ja võtta vastu hoiuseid, samuti on sisse viidud nõue, et EP-l on Euro-ala liikmena õigus saada kõikidelt asutustelt andmeid. EL institutsioonidele laenu andmine on keelatud, samuti EL asutustele, EV valitsusele ja kõikidele teistele EL valitsustele, kohaliku võimu organitele, ka teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, samuti käib piirang riigi osalusega äriühingutele. EP omakapital koosneb kolmest osast: 1. põhikapital 2. reservkapital 3. sihtkapitalid ja sihtfondid Seadusega on paika pandud ka EP põhikapitali suurus 1 000 000 EEK. Välisvaluuta reservise hoidmise suhtes kui EP saab Euro ala liikmeks, siis toimub nendega tehingute tegemine Euroopa Keskpangast saadud juhiste alusel. EP tuludest ja kuludest mõni sõna: tulude hulka kuuluvad intressid, mida teenitakse välismaale paigutatud valuuta reservidest, eelkõige krooni kattevara pealt
pakkumine tasakaalustatud: intressimääraga 8. Kui (kogu)tulu on 4800 rahaühikut (rü), tarbimine 3500, avaliku sektori kulutused 1000 rü ja maksutulud 800 rü, siis kodumajapidamiste KMP sääst (erasääst) võrdub: 500 rü Teema 3 Testid 1. Milline loetelu funktsioonidest või tegevustest ei kuulu raha funktsioonide hulka? Kaitse inflatsiooni vastu, omakapital, kliiring e tasaarveldusrehing, barter 2. Sularahamäära cr (sularaha ja deposiitraha suhte) kasvades suureneb ka raha tegelik multiplikaator VALE 3. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui vahetus vahendi funktsiooni VALE 4. Kui rahapakkumine kasvab 12%, ringluskiirus alaneb 4% ning hinnatase kasvab 5%, siis reaalse SKP muutus peab olema 3% 5. Jäejestage järgnevaid aktivad likviidsuse järgi: 1. Sularaha inimese käes, 2. nõudehoius
1. 2. Kokku sissetulek €: (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012) Peamised vead Rahastamisallikad märgitakse finantsprognoosis tegevuse esimesele kuule. Tegelikult võib ettevõtte laenuvajadus tekkida veidi hiljem kui vaid esimesel kuul. 34 Isegenereeruvad finantsprognoosid (IGF) Ettevõtte omanike poolt ettevõttesse paigutatav kapital ehk omakapital märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 20. Võetud laenud liigitatakse lühi- ja pikaajalisteks laenudeks nende tähtaja järgi. Kuni üheaastased laenud on lühiajalised, sellest pikema tähtajaga on pikaajalised laenud. Laenutingimustega saab end kurssi viia pankade kodulehekülgedel toodud infot uurides. Lühiajaliste laenude alla liigitatakse liidetakse lisaks lühiajalistele laenudele veel ka pikaajalise laenu jooksva (esimese aasta) laenukohustus. Summa märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 22
PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Varad Kohustused Reservid Nõudmiseni hoiused Laenud Tähtajalised hoiused Väärtpaberid Säästuhoiused Reaalvarad Omakapital Joonis 15. Kommertspanga bilanss Seega on kommertspankade ülesandeks suunata finantsvahendid nende vahendite pakkujatelt nende vahendite soovijatele. Bilansi paremal poolel ehk passiva poolel kajastuvad panga kohustused ehk siis finantsvahendite pakkujate poolt panka toodud raha. Vasakul pool ehk bilansi aktiva poolelt on näha, kuidas pank neid vahendeid on kasutanud
Vale 71. Kvaasi- ehk naiivrahaks on pankadesse arvelduskontodele ja nõudehoiustele paigutatud raha, mille vahendusel tehakse arenenud majandussüsteemides suur osa tehingutes. Vale 72. Baasrahaks MB ehk rahaagregaadiks M0 on keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kommertspankade reservidena keskpangas, kommertspankade kassades või sularahana ringluses ning säästudena väljaspool pankasid. Õige 73. Omakapital kujutab endast varade (aktivate) rahalist väärtust, millest tuleb maha arvata kohustused (võlad). õige 74. Finantsvara on likviidne, kui selle ostu-müügiga kaasnevad suured tehingukulud, ja vähelikviidne, kui tehingukulud on väiksed. Vale 75. Lihtsaim rahamultiplikaator ehk reservivõimendi on võrdne kohustusliku reservimääraga rr juhul, kui pankadel ei ole lisareserve ja sularaha väljavoogu pangasüsteemist ei toimu. Vale 76
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
VÕS kui räägitakse lepinguliste kohustuste muutmisest, siis räägime suhete vahekorra muutumisest. Kõige olulisemal kohal on alati ühinguõiguse kaitse kesksel kohal. Dividende makstakse rahas. Oma aktisate omandamine Võib tekkida ainult siis kui on olemas ühingud, mille osalused on kaubeldavad. Me ei tohi lubada oma aktsiate piiramatut kasutamist. Need nõuded on kirjas ÄS § 283-284. Kui tehakse mingeid väljamakseid, siis tuleb seda teha ainult puhaskasumi arvelt. Omakapital peab säilima. Aktsionäri õiguse kaotamisega võib väga palju muutuda ühingus jõu vahekord. Ei ole primaarne see, milline on aktsiate suurus, vaid suhtväärtus on kõige aluseks. Laenukeeld § 281 Normid on tunduvad olevad lihtsad. Katavad ära palju situatsioon, § 281, sisaldab endas kolme erinevat situatsioonid. § 281 lg 5 kõike kohaldatakse riigilepingutel ja muudele samaväärsetele majanduslikele tehingutele. Aktsionär ei tohi jääda võlgu
*Võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Kui residendist äriühing kustutatakse äriregistrist ilma likvideerimiseta ning äriühingu majandustegevust jätkatakse Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, maksustatakse püsivast tegevuskohast välja viidava vara maksumuse osa, mis ületab järgmistes punktides nimetatute summat: 1) residendist äriühingu omakapital 1999. aasta 31. detsembri seisuga; 2) alates 2000. aasta 1. jaanuarist äriühingu omakapitali tehtud rahalised ja mitterahalised sissemaksed; 3) pärast äriühingu äriregistrist kustutamist Eestisse püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumus. Seda ei kohaldata püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluva ettevõtte üleandmisel teisele äriühingule mitterahalise sissemaksena
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
