Raudbetoonist sandwich-välisseinapaneelid on kolmekihiline suurelement, mis koosneb raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel paiknevast soojustuskihist (mineraalvill, vahtplast). Erinevad kihid liidetakse 33 tervikelemendiks läbi soojustuskihi kulgevate roostevabast terasest sidemetega. Sidemete kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele, st väliskoor on riputatud konstruktsiooniosa ja muude tarindite riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav (seina tüübid 1 ja 2). Paneelid võivad olla avadega ja avadeta. Avade olemasolul tuleb arvestada järgmiste nõuetega (vt skeem 3.1): o betoonkeha minimaalne laius servast ja avade vahel peab olema vähemalt 300 mm o betoonkeha minimaalne kõrgus ava all ja peal peab olema vähemalt 400 mm Välisseinas võib kasutada ka soojustamata raudbetoonpaneele, mis hiljem
tootmishooned (põhi ja abitootmistsehhid); 2.energiahooned (el jaamad, pumba jaamad, katlamajad, trafod, kompressorid). 3.laohooned 4.abihooned (haldus- ja olmehooned). Soklikorrus- korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. Keldrikorrus- korruse põrandast maapinnani on rohkem kui ½ ruumi kõrgusest. Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne
85. Cross-wals 42. Ülekäigurada 86. Cultivated land 43. Põllumaa 44. Culvert 44. Truup 45. Curb 45. Äärekivi 46. Curing 46. Kõvenemine 47. Cutting of timber, Felling operations 47. Metsalangetamine 48. Cycleway 48. Jalgrattatee DEF vocabulary 1. Dead load 1. Omakaal 2. Deceleration 2. Aeglustus 3. Deceleration lane 3. Aeglustusrada 4. Defects liability period 4. Garantiiaeg 5. Defrosting 5. Sulamine 6. Delay 6. Viivitus 7. Depth of foundation 7. Rajamissügavus 8. Depth of frost penetration 8. Külmumissügavus 9. Detail drawing 9. Detailjoonis 10
Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused Tugevusõpetus I (ptk.-d 1...6) ja Tugevusõpetus II (ptk.-d 7...15) Teooriaküsimused 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA 1.32. Mis on varutegur? PÕHIPRINTSIIBID 1.33. Määratlege tegelik varutegur! 1.34. Määratlege nõutav varutegur! 1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri oluline? valikut! 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad 1.36. Miks peab varuteguri väärtus olema detail...
tema töö seisukohalt, mida kasutatakse arvutustes. Näiteks kraana juures tuleb välja tuua tema mark, max tõstejõud, max ja min nooleulatus, kauba tõstmise/langetamise kiirus, pöörlemine, liikumiskiirus jms. Tõstuki juures tuleb välja tuua mark, kandevõime, maksimaalne tõstekõrgus, tõstuki liikumise kiirus kaubaga ja ilma jms. Kõikide masinate ja seadmete juures tuleb ära tuua ka kasutatavad haardeseadmed koos nende täpsemate andmetega (tüüp, kandevõime, omakaal jms). Tabel 8 Kraanade iseloomustajad Nooleulatus, m Vahe Mehhanismide kiirused Kraana Tõste- rööbaste Tõstmine/langeta- Liikumiskiirus,
omakaalupinged vaadeldava sügavuseni. Allpool pinnasevee taset olevates kihtides vähendatakse dreenitud pinnaste mahukaalu vee üleslükke arvel. Dreenimata (vettpidavale) kihile loodusliku pinge leidmisel summeeritakse kõrgemal olevate kihtide omakaalupinged ja pinnaseveest põhjustatud pinge. Omakaalupinge sügavusel H1 : ´g1 = 1H1 ; (joon. a) H1 + H2 : ´g2 = 1H1 +(-v) H2; (joon. b) H1 + H2 + H3 : ´g3 = 1H1 + ( - v )H2+ vH2 + 2H3; (joon.c) Taoliselt mõjub pinnase omakaal ka vertikaalsele seinale. Pinnase omakaalust põhjustatud survejõud kasvab lineaarselt sügavuse kasvuga (kui pinnase mahukaal ei muutu). 16. SURVEJAOTUS PINNASES ÜHTLASELT KOORMATUD JÄIGA PLAADI ALL. TABELI KASUTAMINE. Ehitise koormuse kannab alusele üle vundament. Vundamenditaldmiku all tekkiv surve q levib igas suunas. Kuna pinge jaotub kogu aeg allpool olevatele pinnaseosakestele, siis koormusi jagav pind suureneb pidevalt (pinnases sügavamale liikudes)
1. Eesti teede arengu lühiajalugu ja teehoolde ajalugu, 1928 välja antud maanteeseadus; 1669 Rootslased kaardistasid1816 pandi teekohustus talupoegadele,1918 loodi maanteeamet, 1928 kehtestatakse maanteeseadus, 1958 hakati TIPis õpetama , alates 2011 neli regionaalset asutust 2. Teeseaduse punktid, mis on seotud teehooldega; Teehoid, Tee ehitamine, Te remontimine, tee hooldamine Tee suhtes esitatavad nõuded(Tee seisund), Teehoid (tee remontimine, teehoiu järelvalve, tegevusluba,), 3. Tegevusloa väljastamine, nõuded; luba antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava teehoitöö tegemiseks luba on vaja ehitamiseks, sildade ehituseks, projekteerimiseks, ekspertiisiks, järelvalveks Firmal peab olema vähemalt üks paberiga töötaja, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus libeduse tõrjel, puhastamisel korrashoiul ei pea tegevusluba olema. 4. Eesti teedevõrgu olem; Riigimaanteed 16472km, sh põh...
Tehases valmistatud raudbetoontooteid ja elemente nimetatakse monteeritavateks raudbetoonkonstruktsioonideks ehktaribetoonkonstruktsioonideks, ehituspaigal tervikuna valatud raudbetoonkonstruktsiooni nimetataksemonoliitraudbetoonkonstruktsiooniks. Muust materjalist tarinditega võrreldes on raudbetoonkonstruktsioonid tugevamad, tulekindlamad, pikemaealisemad ja hügieenilisemad ning nende kasutamiskulud on väiksemad. Puudusteks on suur omakaal, halb soojapidavus, suur löögikõlajuhtivus ning betooni pragunemine. ArmixTM Kiudbetoonist vundamendid Vundament on hoonete ehitamisel olulise tähtsusega: jääb ju kogu hoone sellele toetuma. Vundamendi ehitamisel tehtud vigu on hiljem väga kallis ja keeruline parandada. Ehituses kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi vundamente: lint- ja plaatvundamendid. Esimese puhul valatakse vundament seinte või muude kandvate konstruktsioonide alla lindina. Teisel
deformeeru. Välissein töötab horisontaalkoormusele plaadina, mis on kontuuril toetatud. Skeem Välisseina töötamine tuulele Vertikaalsuunas moodustub selliselt jätkuv süsteem. Kuivõrd põikseinte vahe on tavaliselt suurem kui korruse kõrgus, siis on õigustatud vaadelda välisseina töötavana paindele ühes suunas lühema külje suunas. Sellisel juhul võime vaadelda seinast ainult ühiku laiust riba üle tugede (vahelagede). Vertikaalkoormuseks on seinte omakaal, lagede koormus, lumekoormus ja vertikaaljõud seinas tuulest (hoonele tervikuna). Lähtudes koormuse jaotumise printsiibist võib öelda, et korruse kõrguse ulatuses rakendatud koondatud jõud jaotub alumises tasapinnas konstantse pingena st arvutuslikult on ristlõige tsentriliselt koormatud. Kohalik tuulekoormus on horisontaalkoormuseks. 19. Jäiga konstruktiivse skeemiga hoone - lagede töötamine omapinnas tuule koormusele Lagede töötamine omas pinnas
Kontrollimisel peab jälgima konstruktsioonide võimalike deformatsioone (läbivajumisi), vib- ratsioone mis võivad olla kahjulikud inimestele või ohtlikud hoonetele jms. 2.3 Koormused 2.3.1 Määratlused (1) Koormus F on kas -- otsene koormus (jõud), s.o konstruktsioonile otseselt rakendatud koormus, või kaudne koormus e mõjur (sunddeformatsiooni mõju), näiteks temperatuuri mõju. (2) Koormusi liigitatakse: a) nende ajalise muutumise järgi alalised koormused G, näiteks konstruktsiooni omakaal, sanitaartehniliste seadmete, abi- seadmete ja statsionaarse sisseseade kaal, muutuvad koormused Q, näiteks kasuskoormus, temperatuuri-, lume- ja tuulekoormus, avariikoormused A, näiteks plahvatuse või ratta löögikoormus; b) nende liikuvuse järgi ruumis kinniskoormused, näiteks omakaal seoses konstruktsioonidega, mis on väga tundlikud oma- kaalu muutuste suhtes), liikuvkoormused nende liikuva iseloomu tõttu, näiteks liikuv kasus- või temperatuurikoor- mus, tuule- ja lumekoormus;
toodete ja seadmete infokirja. 1)kande-ja piirdekonstruktsioonid 3-tsementeerimine ja silikaatimine(pinnase poorid täidetakse korduvkasutusega elemendi) K.K võtavad vastu koormusi(tuul, omakaal, lumi) ja kannavad tsemendipiimaga, vedela tsementmördiga või vesiklaasi 2)Planeerimis- ja ehitusseaduse täitmiseks kehtestatud ehitusega need üle kas pinnale või spetsiaalsele alusele. Nad võivad olla vesilahusega) Terasseinad(kujutavad endast pikki kitsaid paneele, mis
Liimimiseks kasutatakse üldiselt veekindlaid resortsiinliime. Siseruumides tarvitamiseks ka melamiinliime. Lamell- ja spoonliimpuidu eeliseks võrreldes saematerjaliga on lisaks suuremale tugevusele ka ristlõike suurem elastsus ja väiksemad temperatuuri-niiskuse deformatsioonid. Liimpuit peab hästi vastu tulele. Sõlmedes kasutatav teras peidetakse tavaliselt puidu sisse. Liimpuit on: * Inimsõbralik * Nägus * Hubane * Pikaldase tulepüsivusega * Kerge omakaal ja lihtne paigaldada * Ei tekita külmasilda * Võimalik katta pikki sildeavasid Kasutusala. Liimpuitkonstruktsioonid on leidnud üha enam ja enam laialdast kasutust eramuehituses: * Vahelae talad * Tugipostid * Sillused * Katusekonstruktsoonides ematalade ja põhikandjate näol * Sarikad * Varikatuste konstruktsoonielementides * Terassi ja rõdukonstruktsoonid Esindused ja keskused: * Müügisalongid * Kaubanduskeskused * Ärikeskused * Ujulad * Võimlad
Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid 57 Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, millede kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstruktsiooniosa ja muude konstruktsioonide riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav. Väliskoor 70…85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80…180mm 58 29 Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid
Eeliseid: -Suur loomulik tulekindlus võrreldes teras- ja puitkonstruktsioonidega. -Konstruktsiooni pikaealisus ja väikesed hoolduskulud norm keskkonnating. korral -Monoliitse raudbetooni hea vastupanuvõime dünaamilistele koormustele, monteeritava raudbetooni korral vähendab seda eelist jätkude järeleandlikkus. -Suured võimalused konstruktsiooni (ehitise) arhitektuursel kujundamisel. -Ökonoomsus, sõltuvalt muidugi konkreetsetest tingimustest. Puudusi: -Suhteliselt suur omakaal võrreldes puit- ja teraskonstruktsioonidega. -Pragude tekkimise võimalus (välditav pingebetooni kasutamisega). -Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes 5. Betooni liigitus Betoone liigitatakse: - sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); - täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon samott-täitematerjaliga); - struktuuri järgi
Muutuvkoormused Tuulekoormus γW 1,0 1,2 1,4 ΨW 0,4 0,4 0,4 Jäitekoormus γI 1,0 1,25 1,5 ΨI 0,35 0,35 0,35 Ehitus- ja hoolduskoormused * γP 1,5 Püsikoormused Omakaal γG 1,0 Juhukoormused Avariikoormused Väändekoormused juhtme tõmbest γA1 1,0 Paindekoormused juhtme tõmbest γA2 1,0 * Tuule- ja jäitekoormused võib arvesse võtta sellistena nagu nad hoolduse ja ehituse ajal tõenäoliselt esinevad. Sageli võib nad jätta arvestamata. 4.3.5 Koormusjuhtumid
Tabelarvutusmeetod Veebilansi võrrand: Integraalkõvera kasutamine Vt. punkt 28. 1. Nõuded veekogu paisutamise ja veetaseme alandamise kohta (määrus, veeerikasutusluba) Vt loeng VII 2. Surveehitisele mõjuvad jõud ja nende liigitus. Paisule mõjuvad põhijõud • Surveehitise projekteerimisel tuleb teada ehitisele mõjuvat jõudu, suurust ja suunda. Jõud jagatakse kahte gruppi: • Põhijõud – ehitise omakaal – kõik ehitisele mõjuvad hüdrostaatilised mõjujõud ka laine ja jääjõud – paisu ette veekogu põhja kogunevate setete rõhujõud ehk setete rõhujõud – tuulejõud – lume koormus • erijõud – territooriumi seismilised jõud – Katastroofilised Ilmastikutingimustest tingitud jää tuule ja veejõudude lisakoormised. • Kui vesiehitised töötavad norm tingimustest projekt need põhijõudude kaudu. Paisule mõjuvad hüdrostaatilised rõhujõud
ohtlikum on ühtlase varda ristlõige C, kus mõjuvad koos mõlema sisejõu suurimad väärtused. 6.3.3.2. Näide. Joon-põikkoormus Koostada joonkoormusega painutatud konsoolse varda (Joon. 6.12) sisejõudude epüürid ja määrata ohtlikud lõiked (kui varras on ühtlane)! Joonkoormus on pidevalt, teatud seaduspärasuse järgi, koormusjoonele laotunuks taandatud koormus. Painutavad joonkoormused on näiteks detaili omakaal, vedelike ja gaaside rõhk, liiva ja teiste puisteainete kaalud, mitmesugused jõuväljad jms. Joonkoormuste puhul eeldatakse, et koormuse intensiivsus arvutusskeemi tasapinna ristsihis on võrdne arvutusskeemi väärtusega ning ei muutu. Arvutusskeem Lõige
ohtlikum on ühtlase varda ristlõige C, kus mõjuvad koos mõlema sisejõu suurimad väärtused. 6.3.3.2. Näide. Joon-põikkoormus Koostada joonkoormusega painutatud konsoolse varda (Joon. 6.12) sisejõudude epüürid ja määrata ohtlikud lõiked (kui varras on ühtlane)! Joonkoormus on pidevalt, teatud seaduspärasuse järgi, koormusjoonele laotunuks taandatud koormus. Painutavad joonkoormused on näiteks detaili omakaal, vedelike ja gaaside rõhk, liiva ja teiste puisteainete kaalud, mitmesugused jõuväljad jms. Joonkoormuste puhul eeldatakse, et koormuse intensiivsus arvutusskeemi tasapinna ristsihis on võrdne arvutusskeemi väärtusega ning ei muutu. Arvutusskeem Lõige
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed......................................................................................................................
nidega, on siiski ilmne. − Monoliitse raudbetooni hea vastupanuvõime dünaamilistele koormustele, monteeritava raudbetooni korral vähendab seda eelist jätkude järeleandlikkus. − Vormitavus, mis annab suured võimalused konstruktsiooni (ehitise) arhitektuursel kujun- damisel. − Ökonoomsus, sõltuvalt muidugi konkreetsetest tingimustest. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 4 Puudusi − Suhteliselt suur omakaal võrreldes puit- ja teraskonstruktsioonidega. − Pragude tekkimise võimalus (välditav pingbetooni kasutamisega). − Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes (vajadus kaitsta värsket betooni läbikülmumise eest). 4 Märkusi raudbetooni arenguloost Raudbetooni tekkimise majandulikud eeldused kujunesid välja 19. saj. keskpaigaks, kui oli küllaldaselt välja arenenud raudbetooni põhikomponentide – portlandtsemendi ja valtsterase – tootmine
s J o o n is 8 .1 V u n d a m e n d i v a ju m i s õ ltu v u s k o o rm u s e s t Koormuse edasisel suurenemisel alad, kus nihketugevus on ammendunud, järjest kasvavad kuni haaravad terve aluse. Vahetult talla all tekib tihenenud pinnasest kiil, mis vajub koos vundamendiga ja oma külgpindadega lükkab pinnase kõrvale. Pinnase liikumist takistavad kõrvalelükatava pinnase omakaal ja pinnase nihketugevus liikuva pinnasemassi ja paigalseisva pinnase vahel (joonis 8.2). M a ap in na tõ u sm in e vu n da m en d i kõ rva l Tih en e nu d L ih ku v p in n a s pin na sest kiil Jo o nis 8.2 Pinnase liikum ine erinevates tso o nides kandevõim e am m endum isel
nidega, on siiski ilmne. Monoliitse raudbetooni hea vastupanuvõime dünaamilistele koormustele, monteeritava raudbetooni korral vähendab seda eelist jätkude järeleandlikkus. Vormitavus, mis annab suured võimalused konstruktsiooni (ehitise) arhitektuursel kujun- damisel. Ökonoomsus, sõltuvalt muidugi konkreetsetest tingimustest. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 4 Puudusi Suhteliselt suur omakaal võrreldes puit- ja teraskonstruktsioonidega. Pragude tekkimise võimalus (välditav pingbetooni kasutamisega). Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes (vajadus kaitsta värsket betooni läbikülmumise eest). 4 Märkusi raudbetooni arenguloost Raudbetooni tekkimise majandulikud eeldused kujunesid välja 19. saj. keskpaigaks, kui oli küllaldaselt välja arenenud raudbetooni põhikomponentide portlandtsemendi ja valtsterase tootmine
See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Teisest materjalidest plokke laotakse tsement - või lubi –tsementmördil. Soojustatud raudbetoonist välispaneelid Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, mille kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein
Akna kestust mõjutavad tegurid: Päike kahjustab ja nõrgestab puitu ja plasti, kahjustab viimistlust, kittimist. Õhusaaste kahjustab viimistlust Lumi ja jää põhjustavad mehaanilisi koormusi. Sademevesi tungib aknasse otse või naabertarindite kaudu. Tuul põhjustab mehaanilist koormust ja kaldvihma. Veeaur difudeerub läbi tarindi Mehaanilised mõjurid kasutuskoormus, omakaal. Niiske siseõhk kondenseerub klaasi ja raami sisepinnale, tungib klaaside vahele. Ehitusniiskus tungib ümbritsevatest tarinditest aknatarindisse. Eluruumi igal elu-, töö-, ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8. Akende ajalugu Esialgu luuk seinas. Aknaklaasi eellasteks olid loomapõis, veisenahk või riie. Taludel hakkasid klaasitud aknad levima 19 sajandil
Geotehnika kordamisküsimused 1. Eesti geoloogiline lõige. Aegkonnad. Aluspõhi ja pinnakate. Millised pinnasetüübid on eri Eesti piirkondades levinud. Nende pinnaste omadused? eesti geoloogiline lõige Eesti ajastud 2.Geoloogilised uuringud. Millised andmed saadakse uuringutel? Loeng 11 Ehitusgeoloogilised uuringud peavad andma: 1 võimaluse valida ehitisele soodsamate geoloogiliste tingimustega asukoht; aluse optimaalse vundamendi ja ehitise konstruktsioon valikuks; vajalikud andmed konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks; soovitusi ehitamise tehnoloogia valikuks ja ehitise kasutamiseks; Ehitusgeoloogiline (geotehniline) uuring peaks sisaldama peale pinnaseuuringute ka olemasolevate ehitiste (hooned, sillad, tunnelid, mulded, nõlvad) hindamist ja eh itusplatsi ning selle lähiümbruse arengulugu. Geotehniliste uuring...
plaat 2 0,20 0,30 0,45 0,60 0,80 Märkus: Kui konstruktsioonile mõjuvad erinevate kestusklassidega koormused, siis enamasti valitakse kmod lühema kestusklassi järgi. Koormuse kestusklassid Koormuse kestusklass Normkoormuse kestus Koormamise näited Alaline üle 10 aasta omakaal Pikaajaline 6 kuud – 10 aastat laokoormus Keskkestev 1 nädal – 6 kuud kasuskoormus, lumi Lühiajaline vähem kui 1 nädal lumi, tuul Hetkeline tuul, avariikoormus
Plaadi konstrueerimisel 2 võimalust: 1-ikute varrastega või keevitatud võrkudega. Armatuur võib olla sõltuv või sõltumatu. Sõltuva sarrustuse puhul avas vajalikud vardad pööratakse üles negatiivse momendi tsooni. Sõltumatu sarrustuse puhul ava- ja toemomentide vastuvõtmiseks vajalik sarrus paigutatakse omaette. Abitala arvutamine ja konstrueerimine. Abitaladele mõjub ühtlaselt jaotatud koormus plaadi kaalust ja kasuskoormusest kahel pool tala ning tala omakaal. Abitalad töötavad jätkuvtaladena, == Kuidas jagunevad koormused ja mida tuleks arvutustega kontrollida? Kui abitalade ja peatalade sammude vahe on üle 2, siis lagi vaadeldakse ühes suunas töötavana. Kontrollitakse arvutustega: · Plaadi kandevõime, pragudekindlus. Põikjõukindlus on tavaliselt tagatud betooniga. · Abitala kandevõime, läbipaine, põikjõukindlus, praod jne · Abitala+peatala sõlm, abatala toetus seinale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
