, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ai...
· Teooria toetuseks: tüüpiliste vs ebatüüpiliste kategooria liikmete kategoriseerimine Pertseptuaalsed ja kontseptuaalsed piirangud sõna tähenduse õppimisel · Maailma objektide kategoriseerimine ja baastase. · Sõna tähistab baastaseme objekti · Sõna tähistab tervikobjekti · Igale objektile vastab oma sõna · Lause struktuuri abi Telegraaf-stiilis keel · 2-sõnalised laused umbes 2a vanuses · Sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad · Vähe morfoloogilisi tunnuseid · Õige grammatiline struktuur · Miks laused lühikesed: funktsioonisõnu raske õppida; kohandatud kõne; töömälu piirangud Kõne areng eelkoolieas · 2,5a laused pikemaks · 3ndal eluaastal morfoloogilised tunnused · Tüüpvead: reeglite üleüldistamine · Tüüpvead: üleüldistamine: uute sõnade moodustamine · Kasutavad vaatamata sellele, et vanemad neid tihti parandavad Kõne areng koolis
Sõdalane ei tohi surra omaenese käe läbi, ka siis mitte, kui ta on vabatahtlikuna läinud täitma ülesannet, millelt tagasi ei pöörduta. Ta ei tohi ette teada oma hukkumise aega ega kohta. Enesetapp on islamis rangelt keelatud. Need, kes panevad toime massimõrva ja lisaks veel enesetapu, lähevad põrgusse, mitte paradiisi. (Frederick Forsyth ,,Afgaan") Vormiõpetus Sõnaliigid käändsõnad ehk noomenid: nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad pöördsõnad ehk verbid muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Põhi- ja peakäänete vahekord teiste käänetega Ainsus mitmus Nimetav ratas rattad Omastav ratta rataste Osastav ratast rattaid Sisseütlev rattasse ratastesse ehk rattaisse
20.saj luule Futurism oli 20.saj varaseim modernistlik vool. Futurismi kujunemist mõjutasid Nietzsche üliinimese-käsitlus ja Bergsoni intuitivism. Futurismi juhtmaadeks said Itaalia ja Venemaa. Futuristid soovisid muuta keelt, teose suhet maailma ja lugejaga, autori suhet lugeja ja tekstiga. Teos peaks olema esitatud eri vaatepunktidest, sest maailm on pidevas liikumises. Keele muutmine pidi kaasa tooma mõtlemise muutumise. Tuleb hävitada süntaks ning kasutada verbi infinitiivvormi, omadussõnad ja määrsõnad. Igale sõnale peab vahetult ilma sidesõnata järgnema teine nimisõna nad on omavahel seotud analoogia kaudu. Ainult analoogia märgi () kasutamine oli lubatud. Kirjavahemärkide asemel tuli kasutada matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid. Futuristlik tekst on fragmentaarne, keeruline, võõristust tekitav. Teksti hakitud struktuur ja võõrus saavutati, kasutades seni harva rakendust leidnud võtteid, nagu montaaz, kollaaz, pastiss.
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: ...
Sõnavara. Kas sõnad on korrektsed, kas on sõnu, mida peaks vältima, kas saab leida lühemaid sõnu, kas on palju omadus-määr ja tühisõnu, kas on kujundeid jm, kas on sõnu, mida saab maha tõmmata. Kui tekst on liiga tuim-bürokraatlik, siis tuleb tõmmata maha võõrsõnad, terminid, mine-vormid, pikad laused ja lõigud. Kui tekst on liiga argikeelne või lobisev, siis tuleb maha tõmmata üldsõnad, eufemismid, metafoorid, tühisõnad, hinnangulised omadussõnad ja määrsõnad, släng ja argisõnavara. Lause. Kas lauses on mitu mõtet, täiendid, määrused, kuidas verbe kasutatakse ja –mine vorm, kas on isikulist tegumoodi, kas laused on lühikesed. Lausete paremaks muutmiseks on neli nippi: teha pooleks kõik sõnad, milles on rohkem kui 15 sõna; visata välja semikoolonid ja mõttekriipsud; otsida sõnu ja ja aga ning nende ette punkt panna; kui tekst liiga tuim-bürokraatlik, siis tõmmata maha
Tööga tõestab ta hüpoteesi või lükkab selle ümber. Uurimuse puhul on vaja sageli teha teemakohane küsitlus, teha teaduslikke katseid (eksperimente) ja vaatlusi. Essee on lühem mõttearendus mingil kindlal teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus. Väidete tõestamine, kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Essee keelekasutus on vabam, emotsionaalsem, "ilukirjanduslikum" kui referaadis või uurimuses. Siin on omakohal värvikad võrdlused, omadussõnad ja muu selline, samal ajal kui teadusteksti iseloomustab neutraalne asjalik, liigsete emotsioonideta keel. Käesolev juhend on abiks peamiselt referaadi ja uurimuse vormistamisel. Sisuliste küsimustega tuleb pöörduda juhendaja poole. Abiks on ka Martin Ehala tekstiõpetuse õpik "Kirjutamise kunst", milles on omaette peatükk teadustekstide kohta. Muu hulgas kirjutab autor, kuidas koguda uurimistööks materjali ning annab ülevaate teadusteksti keelekasutusest.
Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on ...
Tartu Tamme Gümnaasium Triinu Kangur Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga Uurimistöö Juhendaja: Tartu Tamme Gümnaasiumi õppealajuhataja Merle Ööpik Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................3 1. Uurimistöö teoreetilise tausta ülevaade................................................................................5 1.1. Rahvaluule žanrid..........................................................................................................5 1.1.1. Loomamuinasjutud..........
können, kann, können, konnte, gekonnt sollen, soll, sollen, sollte, gesollt mögen, mag, mögen, möchte, gemocht müssen, muss, müssen, musste, gemusst will- anomaalia! wollen/ will (peaks olema woll)/ wollen/ wollte/ - / gewollt will would Mitte-modaalverb wissen wissen/ weiβ/ wissen/ wusste/ - / gewusst Omadussõnade tugev ja nõrk käänamisviis – Omadussõnad ei ole ei tugevad ega nõrgad, vaid nende kasutusviis on tugev või nõrk. Nende tugevus seisneb süntaksis ehk oleneb artiklist. Definiitne(the happy man) ja umbmäärane (a happy man). Omadussõnadel on võrdlusaste: lång, längre, längst, kusjuures keskvõrde moodustamisel kasutatakse tihti umlauti. Omadussõnade tugevust näeb tänapäeval skandinaavia keeltes: rootsi keeles en god vän a good friend ja min goda vän my good friend. Supletiivsus – e
Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad 19 Küsivad asesõnad 20 Umbmäärased asesõnad 21 OMADUSSÕNA 22 Määramata omadussõna 22 Mõned ebareeglipärased omadussõnad 22 Reeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed 23 Mõningate ebareeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed 24 Määratud omadussõna 25 Den / det / de + määratud omadussõna 25 Omastav asesõna + määratud omadussõna 25 Ülivõrde määratud vorm 26
keelega): bioloogia, botaanika, meditsiin, nn uued teadused (astronautika, küberneetika). Veel vähem levinud õigusteaduses. Sõnade laenamise teed- 1.) kreeka keelest ladina keelde: sufiksi muutus/kadu, rõhunihe, (muutused häälduses) ka tõlkelaen; 2.) ladina keelest inglise, prantsuse, saksa, vene keelde: edasised hääliku- ja rõhumuutused; 3.) vahekeelest eesti keelde: edasised häälikumuutused, rõhulise silbi pikenemine; 4.) omadussõnad erinevate valdkondade puhul; 5.) analoogiliselt on a.) kadunud sugu näitav lõpp, b.) alles konsonandiga lõppev tüvi, c.) rõhk on liikunud viimasele allesjäänud silbile; 6.) mitmekeelsed kombinatsioonid: kreeka tüvi säilib, muutelõpud eesti keelest; 7.) nimisõnade ja partitsiipide puhul: käändelõpu kadu, alles jääb mitte nominatiivi, vaid genitiivi tüvest moodustatud vorm; nimede puhul kaob sageli nominatiivi lõpp; 8.) vokaalides nn iitatsism;
(Kon, 1987/1981:36) Kuidas neid küsimusi uuritakse? Palju kasutatakse sellist meetodit nagu vaba enesekirjeldus, kus inimesel palutakse vastata küsimusele ,,Kes ma olen?", vastamisel nimetatud omaduste sagedus ja järjekord annavad tunnistust nende isiksusliku tähtsuse astmest. Kasutatakse ka mitmesuguseid enesehinnangu skaalasid ja indekseid, mille puhul katsealusel palutakse ennast iseloomustada, valides selleks etteantud sõnade komplektist välja sobivad omadussõnad. (Kon, 1987/1981:36-37) Näiteks A. Lipkina andis koolilastele ülesande, paludes katsealusel eelnevalt hinnata, kas ta tuleb selle ülesande lahendamisega toime ja mis hinde peale ta arvab end tööga hakkama saavat. Seejärel paluti oletada, kuidas saavad ülesandega hakkama erineva õppeedukusega klassikaaslased. Enesehinnangut seostati selles katses kahe tunnustuserühmaga korraga: ülesande raskusega ning enda ja oma klassikaaslaste võimete võrdlemisega. (Kon, 1987/1981: 38) 1.2
kategoorias. Laps peab ise tegutsema, et mõelda esimesed 5 eluaastat. Kujundiline mõtlemine kestab 12-14 eluaastani. Kõne areng Laps mõistab rohkem, kui oskavad rääkida. Õpivad ära selle, et sõnade tähendused on kokkuleppelised. Nimetust ei saa objektist lahutada, vanemad saavad aru, et päris nii ei ole (4.eluaastalt). lapsed avastavad reegleid, kuidas sõnu pannaks lauseteks. Kujuneb sisekõne, võimalus endaga rääkida (5.eluaastal). Alguses tekivad nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad. Enne suuline ja siis kirjalik kõne. Viimast tuleb õpetada. Lapse käitumist reguleerib kõne, alguses reguleerib täiskasvanu kõne, siis toimub see ise valjult rääkides, viimasena ise sisekõnes. Metatunnetus ja selle areng 10 Lisaks sellele, et lapsed tajuvad, tekib võime jälgida enda psüühikat. Kust teada, millal tuleks eksamiks õppima hakata, et see hästi sooritada? Kui palju läheb aega, et midagi jääks meelde.
kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohvikus, teatris, loomaaias ja mujalgi. Kui korduvad liikmed väljendavad hõlmavaid mõisteid, siis koma ei tarvitata, nt
Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) Nimisõnad-tegevused; zestid, intonatsioon Üleüldistused ja alaüldistused Sõna või holofraas? Mõistavad lauseid (katsed) Telegraaf-stiilis keel 2-sõnalised laused umbes 2a vanuses Sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad Vähe morfoloogilisi tunnuseid Õige grammatiline struktuur Miks laused lühikesed: funktsioonisõnu raske õppida; kohandatud kõne; töömälu piirangud Kõne areng eelkoolieas 2,5a laused pikemaks 3ndal eluaastal morfoloogilised tunnused Tüüpvead: reeglite üleüldistamine
kindlustada organisatsiooni strateegiline areng. · Palgasüsteem toetab ettevõtte eesmärkide täitmist · Palgasüsteem tagab ettevõtte konkurentsivõime tööjõuturul (palgaturu tasemel või 5 -10% kõrgem) · Palk on seotud töötulemustega (tulemuspalk) · Palk on õiglane (sõltub töö sisust) · Palgasüsteem on paindlik (uueneb) · Palgasüsteem on ettevõtte majanduslikke võimalusi arvestav (põhineb majandusnäitajatel ja finantsvõimalustel) 1. Millised omadussõnad peaksid iseloomustama palgakorraldust edukates organisatsioonides? Palgakorraldus peab olema · Motiveeriv ja õiglane · Selge ja lihtne · Ühtne ja terviklik · Töötajaid motiveeriv · Õigetes suhetes tööturu hindades · Mõõdetav ja objektiivne · Palgakulusid optimeeriv 1. Nimetage tegurid, mis mõjutavad töötasu taset 1. Väliskeskkonna tegurid: Tööjõuturuga seotud tegurid: · tööjõu pakkumise ja nõudmise vahekord · muudatused tööjõu struktuuris,
Tähtis ei ole niivõrd sõnade koguhulk, vaid oskus olemasolevaid sõnu kombineerida (moodustada lausungit). Sõnu, mille tähendust laps mõistab, on oluliselt rohkem. Selles vanuses toimub väga kiire sõnavara kasv: alates 3. Eluaastast suureneb lapse sõnavara keskmiselt 5-10 sõna päevas. 2-4 aastase lapse sõnavarast umbes poole moodustavad nimisõnad, millele järgnevad tegusõnad (umbes 1/5), määr, ase- ja omadussõnad. Kasutussageduselt on aga ülekaalus hoopis tegusõnad, sest neid on vaja lausete moodustamiseks. Laps kasutab ka palju ase- ja määrsõnu, sest tema kõne on situatiivne (nt ta on seal, pane siia, tahan seda). Kujuneb esmane sõnatähenduse üldistus: kassiks võib nimetada nii vöödilist kui ühevärvilist, nii kollast kui ka musta kassi. Kiiresti areneb nn baassõnavara – laps
Tänapäeval on olulisem suuline kõne, sotsiaalmeedia, veebisuhtlus, allkeeled (ehitus, meditsiin). Aavik soovitas paljusid laene, mis ka kasutusse läksid, nt harrastama, erinema, hajameelne, pädev, levima, mugav jne. Ülistas soome keelt. Soome sõnu ka murretes, eriti kirderanniku murdes (Jõelähtme, Kuusalu kihelkonnad). Enamik sõnu kuulub abstraktsesse sõnavarasse, mis ei ole väga igapäevakeel. Valdkondadest isikut märkivad sõnad, omadussõnad, abstraktset seisundit ja tegevust näitavad, kohta, rühma v asutust näitavad, verbid: näitleja, toimetaja, lauljatar; kogemus, nauding, vihje, väide; mugavus, salapärasus; maismaa, manner, põlvkond, ülikool; võrratu, adj: oivaline, tavaline, eriline, huvitav; ennustama, õnnitlema, säästma, tootma, harrastama. Soome keelest laenamine on loomulik ja lihtne, sõnadel puudub võõrsõnasusaste, häälikuliselt on hõlpsasti kohendatav.
meeldetuletamisega. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse komöödiatesse ja tragöödiatesse. Eelistatuna kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. 13. Mis on eepilised vormelid ja mis oli nende funktsioon? Need on omadussõnad, mille ülesandeks näidata ülevust ja suursugusust vapper Odysseus, kõrgekõuene Zeus, Maa-süleshoidja Poseidon. 14. Nimeta ja kirjelda suulise traditsiooni elemente kreeka eepikas. üleskutsed muusale (oh, jumalanna; oh, muusa) 15. Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad eepika ja lüürika? Erinevad: eepikas sündmused jutustaja pilgu läbi, lüürikas minakõneleja. Eeposes narratiiv, lüürikas situatsioon. Sarnasused: ilmselt samaaegsed. 16. Kes olid aoidid ja rapsoodid?
Mis vahe on loomulikul keelel ja tehiskeelel? Loomulik keel on keeleteaduse uurimisobjekt. See on keel, mida teatud rühm inimesi räägib emakeelena. Ta on tekkinud loomuliku arengu tulemusena. Tehiskeel on kunstlikult loodud keel, näiteks formaalkeeled, mida kasutatakse teaduslikus ning tehnilises valdkonnas, seda iseloomustavad näiteks matemaatilised sümbolid, ning rahvusvahelised abikeeled, mille eesmärk on luua universaalkeel, näiteks esperanto või volapük. Mitu elavat loomulikku keelt on maailmas? Maailmas on 6000-7000 elavat loomulikku keelt. Kus ja miks on kõige suurem arv erinevaid keeli? Kõige rohkem on elavaid loomulikke keeli Aasias 2165. Keelte paljususe üks põhjusi võib olla näiteks maastiku eripära. Igas orus ja künkas elavad inimesed, kes kasutavad suhtlemisel oma keelt, neil pole tarvis enda elukohast kaugele rännata, sest kõik eluks vajalik on olemas. Miks on maailma keelte arvu kohta nii palju erinevaid andmeid? Maailm...
Trükikunsti leiutamine 1440. aastal Euroopas andis olulise tõuke reklaami arengule sellest algas reklaamiteadete masstootmine. 1839. aastal andis olulise panuse reklaami arengule fotograafia sünd ning 1890. aastal fotolitograafia leiutamine ja 1895. aastal kino teke. 1899. aastal sai teoks esimene üle 1 miljoni USA dollari maksev reklaamikampaania, samal ajal tekkisid ka esimesed reklaamitegijate klubid ja ühendused. (Roose 2002:15) Reklaamindust iseloomustavad järgmised omadussõnad: üldlevinud, tormakas, läbiv, materialistlik, intrusiivne, dünaamiline, ahvatlev, tüütu, ärritav, asendamatu, paeluv. Keskmine tarbija puutub päevas kokku mitmete sadade reklaamidega. Peter W. Allport'i 1974. aasta Journal of Advertising artiklis ,,Professionalism in Advertsing" uuring paljastab, et keskmine linnas elav inimene puutus kokku 117 kuni 484 reklaamiga päevas, seda nelja erineva meedia suurvormi abil. (Wright jt 1984:8) 5
enam aega treeningutest osa võtta. Küsimusele, kas Kehras on piisavalt head tingimused käsipalliga tegelemiseks vastasid õpilased jaatavalt. 2 õpilast arvasid vastupidist, aga põhjendada nad seda ei osanud. 4.3 Treeningutest osavõtvad õpilased Küsimusele, miks valisid Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilased käsipalliga tegelemise, sain erinevaid vastuseid. Vastati, et teist sobivat treeningala ei olnud, kutsututi mängima, taheti trenni teha, hakkas meeldima. Omadussõnad, mis treeningutega tegelevate õpilaste arvates käsipalli iseloomustavad on huvitav, lahe, äge ja parim. Keskmiselt on 5.-9. klasside poisid käsipalliga tegelenud 4 aastat. Kõige vähem on käsipalliga tegeletud paar kuud ja kõige rohkem 7 aastat. Põhikooli noortel käsipalluritel on juba mitmeid saavutusi ette näidata. Tähtsamateks individuaalseteks saavutusteks peavad õpilased meeskonna parima mängija tiitlit, viske
Morfoloogia imperatiivi keeldkõnes da-infinitiiv, nt ärä minna ‘ära mine’; tingiva kõneviisi minevikus liitvormid, nt ollus ‘olnuks’, ei tullus ‘ei tulnuks’; hVn-lõpulised seesütleva vormid sagedastes adverbistunud vomides, nt kähen ‘käes’; e-tunnuselised TA mitmuse vomid, nt jalGel ‘jalgadel’; Sõnamoodustus a-, ä-tüvelistest 2-silbilistst verbidest tuletatud k-liitelised deverbaalid, nt annak ‘väike and’; ve-sufiksilised omadussõnad mõnede eta-adj (vale) vastetena, nt liBeve ‘libe’; Mulgi murdeala sisemine liigendus Sisemiste erijoonte alusel Läänerühm Halliste, Karksi, Paistu murrak. Rohkelt läänemurde naabermurrakutega ühiseid jooni. Vokaalide reduktsioonid ja kaod rõhututes silpides, nt armasten ‘armastanud’; anDa ja tunDa II vältes; NA näi ‘nägi’ ja tei ‘tegi’ kõrval vormid näGis ja teGis; möönev kv ka keeldkõnes, nt ärDen anDa ‘sa ei oleks pidanud andma’;
nagunii aru, kui teksti loeb. Ülaltoodud põhjuste tõttu valgub teksti mõte laiali ning muudab selle lugejale raskesti mõistetavaks. Selleks, et taolisi olukordi vältida, tuleks tekstist välja jätta kogu see info, mida lugeja juba teab, mis ei ole antud teemas oluline ning mida on võimatu kirjutatust mitte välja lugeda. (Kasik 2007: 75-76) Liigsõnalisuse vältimiseks on otstarbekas kasutada tegu- ja nimisõnu, sest tarbetud määr- ning omadussõnad viivad lugeja tähelepanu eemale. Viimaste all ei ole mõeldud selliseid omadussõnu, mis piiravad või täpsustavad põhisõna tähendust (nt hall vaip), vaid selliseid, mille tähendust väljendab põhisõna (nt vapper kangelane). Ka ebamäärased kaassõnad nagu abil, alal, arvel, osas, poolt jms. tekitavad liigsõnalisust ning ähmastavad mõtet. (Kasik 2007: 76-77) 10
ilusam ~ ilusaim). Võrdluskategooria ei ole päris õige morfoloogiline kategooria, sest igal võrdlussõna vormil on omakorda käände- ja arvuvormid. Võrdlustunnus järgneb tüvele ja eelneb arvu- ja käändetunnusele, käitudes morfotaktiliselt nagu tuletusliide, nt ilusa/ma/te/le(TÜVI+VÕRDLUS+ARV+KÄÄNE). Sõnad, mida saab vaadelda morfoloogilise võrdlussõnade klassina, kuuluvad sõnaliigilt omadussõnade hulka (vt M 46). Kuid kõik omadussõnad pole võrdlussõnad, sest vaegomadussõnadel, nagu inglise (huu- mor), isevärki (inimene), puuduvad võrdlusastmed (vt M 5). Algvõrre Algvõrre väljendab omadust kui niisugust, ütlemata midagi selle omaduse määra kohta, nt Jüri on tõsise loomuga. Algvõrdel puudub tunnus. Keskvõrre Keskvõrre väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui mingil teisel, nt Jüri on tõsisema loomuga kui Jaan.
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infos...
On terve rida kesksõnu, mis on läinud üle omadussõnade kategooriasse. (verrückt - hull, verlegen - kohmetunud, spannend - põnev, ausgezeichnet - suurepärane, glänzend - hiilgav, dringend -tungiv Partizip II on verbi liitaegade sisutähistav sõna. Man hat lange gesungen. Lauldi kaua. Er hat viele Fragen gestellt. Ta esitas palju küsimusi Sie haben da nicht geschlafen Nad ei maganud seal. Nimisõnaliselt: käänduvad nagu omadussõnad (Adjektiv): der/die Bekannte, Angesellte, Reisende, Verwandte, Gelehrte usw.:artikli muutudes lõpus en. OMADUSSÕNA (Adjektiv) On olemas kolm käändkonda: tugev (pronominal), nõrk (nominal) ja mittekäänduv lühivorm. Tugevas käändkonnas käänatakse omadussõna nagu "dieser", "diese","dieses" ja tema lõpud on mitmekesised - kleiner Mann, kluge Frau, begabtes Kind Nõrgas käändkonnas on (NB!)üldiselt lõpp -en, ainult kõigis ainsuse käänetes ja ainsuse
nõuded jmt. Loeng XIII 1. Selgitage palgakorralduse olemust ja sisu. Tooge välja olulisemad palgapoliitika põhimõtteid. Palgasüsteem toetab ettevõtte eesmärkide täitmist Palk on seotud töötulemustega (tulemuspalk) Palk on õiglane (sõltub töö sisust) Palgasüsteem on paindlik (uueneb) Palgasüsteem on ettevõtte majanduslikke võimalusi arvestav. 2. Millised omadussõnad peaksid iseloomustama palgakorraldust edukates organisatsioonides? Motiveeriv, õiglane, selge, lihtne, ühtne, mõõdetav, optimeeriv 3. Nimetage tegurid, mis mõjutavad töötasu taset. välised tegurid (tööjõuturg, seadusandlus, sotsiaalsed, geograafilised tegurid) org sisesed tegurid (tegevusharu suurus, kasumlikkus, palgapol) tööga seotud (oskused, vastutus, töötingimused)
käändetunnust üksnes viimane täiend, nt Umbrohu ühes juurtega, nii väikeste kuisuurtega, peab üles tarima (Kersti Merilaas). Märkus. Eesti murretes ja varem ka üldkõnekeeles esines väga sageli omadussõnalise täiendi ühildumatust muudeski käänetes peale nelja viimase käände, eelkõige sse- sisseütlevas ja alaleütlevas, nt vana kuuesse, vana kuuele, mitmuse omastavas esines ka ühildumatust arvus, nt vana kuubede. 2. Üldse ei ühildu: a) käändumatud omadussõnad: germaani, katoliku, inglise; liitomadussõnad järelosisega- laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd; sõnad kulla, eri (tähenduses 'erinev, eraldi olev'), joobnud, mäda, sula, ekstra, akuraat, tipp-topp, siiru-viiru, valmis, täis(tähenduses 'täidetud millegagi'), ise (tähenduses 'omaette, eri'), paganama, sindrima jt, nt Ta oskab inglise keelt. Mai sattus isevärki seltskonda, kus oli ka poisiohtu noormehi. Igaüks läks ise teed
harjumuspärast mõtlemisviisi. Samu sõnu, mida kasutatakse 20–60aastaste kohta, saab kasutada ka üle 65aastaste kohta. Ometi esimesed sõnad, mis üle 65aastaste puhul pähe tulevad, on just need, mida saab kasutada ainult selles vanuses inimeste kohta: pensionär, vanamees jne. Alla 5aastaste kohta käivat sõnavara ei saa aga kasutada teiste vanusegruppide kohta. Teatud omadussõnad kuuluvad justkui ainult teatud vanusegrupiga kokku. Nt omadussõnu elukogenud, väärikas, kibestunud, nõder kasutatakse vanemate inimeste puhul, aga armsake, üleannetu, vallatu väikeste laste kohta. On ka selliseid omadussõnu, mida kasutatakse mõlema vanusegrupi kohta, nt väike, armas, põikpäine, rumal, tujukas, rahutu jne. Vanade inimeste kohta öeldakse ka, et neil on teine lapsepõlv. Nagu väikeste lastegi eest, nii hoolitsevad ka vanainimeste eest nooremad.
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht ... 17.10.2014 Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega kirjutage Keelenõuande Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega. Raadiku raamatu „Väikesed Rahaühik euro on väikese tähega. tarbetekstid“ teine ...
lipud. Lühidalt öeldes on totemism ühiskonna eneseväljendus sümbolite kaudu. Tootemid võivad olla iga klanni jaoks erinevad metafoorid. KIRJUTAMINE Kirjutamine laseb meil sõnadest asjad. Kirjutamine kitsendab mõtete tähendusi, kuna väga paljutki pole võimalik sõnades edasi anda. Kirjutamisel on samuti oluline tähendus sotsiaalse organisatsiooni jaoks. Veel on kirjutamise olulisus selgesti näha arhiveerimises. AEG JA SKAALA Aega saab mõõta nagu raha, omadussõnad on samad, näiteks vähe, palju, kulutama, raiskama, kokkuhoidma. Ühiskondades, kus on kelladest puudus, ei ole aeg nii oluline. Aeg eksisteerib tegevustes ja protsessides, enamasti abstraktselt. Näiteks rituaalid ei alga kell viis vaid pärast seda, kui kõik on tehtud ja külalised saabuvad. Ühiskondades, kus kellad puuduvad, ei ole võimalik võrrelda aega rahaga. Erinevate ajakäsitlustega ühiskondades vaadeldakse erinevalt ka minevikku ja tulevikku
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega. Sõna jõulupidu on väikese algustähega. Sõnad jõulud, jõulupühad ja jõuluvana on väikese algustähega. Õige on aasta inimene (väikeste tähtedega). Ametinimetus vallavanem on väikese tähega. Sõna hansalinn on väiketähega ja kokku. Õige on kirjutada Ungari veinid (esimene sõna suure al...
kerge ära tunda. 41. Sõnaliik. Kõige olulisem lekseemi kohta käiv info on sõnaliik e kategooria. Kõikides keeltes on sõnaliigid olemad, nende hulk ja koosseis on keeliti erinevad. Sõnaliike võib jagada: avatud klass - semantilised morfeemid suletud klass - grammatilised morfeemid, üldiselt täidavad grammatilist rolli, neid ei ole palju ega teki lihtsalt juurde. Eesti keele olulised sõnaliigid on verbid, nimisõnad ja omadussõnad. Sõnaliigid jagunevad üldjuhul alaliikideks. Sõnaliigid võivad olla erikeeltes erinevad, kuna paljud sõnaliigid ei moodusta erinevates keeltes eraldiseisvat sõnaliiki. 42. Üldsõnavara ja oskussõnavara. Kinnistunud sõnad - tekstisõnad on grammatiliste reeglite vahendusel esindatud leksikonis lekseemina, millel on oma leksikaalne kirjeldus. Leksikaliseerunud sõnade hulgas eristatakse kolme rühma: tavasõnad, tuletised, liitsõnad. Sõnad võivad oskuskeelest üldkeelde liikuda.
Vikerraadio Tõnu Viik ,,Ideaalkeelest" *Keel segab meil elamist, ei lase meil olla spontaansed. N: Emil Ciorian: On midagi, mis on võrreldav kõige häbituma libuga, midagi räpast, kulunut ja lodevat, midagi vihatekitavat ja jahmatamapanevat, igas eluhetkes avalduv meeleheite tipp see on sõna, iga sõna, või täpsemalt öeldes kasutatud sõna. Ma ütlen puu, maja, võimas, tobe; mida ma ka ei ütleks, iga kord unistan ma seejuures mõrtsukast, kes võiks tappa kõik nimi- ja omadussõnad, kõik need auväärsed röhatused.Puhuti näib mulle, et nad ongi juba surnud, ent keegi ei vaevu neid maha matma. Argusest peame me neid ikka veel elavaikd ja talume nina kinni pigistamata nende laibalehka. Ja ometi ei ela nad enam ega väljenda kõige vähematki. Kui mõtleme kõigile suudele, kust nad on läbi käinud, kogu hingeõhule, mis on neid määrinud, kõigile puhkudele, mil neid on pruugitud, kas võime siis ühtki neist tarvitada, ilma et see meid saastaks?
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere ho...
suhtesoojusega, ka seoses teistega 4. Avatus valmis oleks aksepteerima uusi ideesid. 5. Sotsiaalsus suhtlemisvalmidus, siin ka konformsus, kui tähtis teiste arvamus on. Sotsiaalsus peaks juhil olema pigem keskmine kuna sotsiaalsusega kaasneb soov meeldida. Meelekindlus kui järjekindel oled oma eesmärkide täitmisel, arvamuse avaldamisel. Isiksusepsühholoogia õpik Inglis keeles pandi kirja omadussõnad. Saadi 16000- 18000 ja neid hakati rühmitama teatud gruppidesse. Taandamismeetodil jõuti Big Fiveni. Elulugu Harjumused Püüdlused hoiakud Välismõjud Need üõlejäänud on tugevalt seotud. Neid peaks analüüsima teisiti. Isiksusepsühholoogia mõistes on pilt keerulisem Juhid omavad teatud õiget mustrit baastendentse. Edukas liider Yukl. Majandusteadlaste nägemus · Kohanemisvõime · Sotsiaalne tundlikkus · Kõrge saavutusvajadus · Enesekehtetamine · Koostöövalmidus
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutradit...
14 kuu vanuselt auh-auh ja anna 15 kuu vanuselt ai-ai 16 kuu vanuselt isa, mõmm-mõmm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo ja kass. Hoidekeel (Motherese) Lapsele kohandatud kõne – Laused on üldjuhul selgemad, eraldatud pausidega, laused on lühikesed. Kuni 10-12 aastani vanemad kipuvad kohandama. Kahesõnalised laused (telegraafkeel) Ilmnevad umbes 2 aasta vanuses Sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad 33 34 Kõne areng eelkoolieas 2,5 aastal lähvad laused pikemaks Kolmandal eluaastal morfoloogilised tunnused Üleüldistamine Ema tuls koju Minema- lähema 10 aastase lapse kõne täiskasvanu kõnest enam palju ei erine. Kõne kuulamine ja teksti lugemine Erinevused: Kirjalik tekst terviklik, suuline ajas venitatud
ceresa>Kirse> kirss; folium, fructus, granum, herba, cepulla>Zwiebel>sibul;radix>ratih>r homo, lingua, luna, manus, mare, edis nodus, oculus, os, passus, pellis, beta>bete>peet piscis, rota, sanguen, terra, vacca, cellarium>Keller>kelder; ventus, vinum. caupo>kaufen>kauplema moneta>Münze>münt Panromaani omadussõnad: alter, murus>Mauer>müür altus, bonus, clarus, fortis, largus, speculum>spiagal>peegel jne. longus, mollis, plenus, rotundus, siccus, surdus, tantus, vetulus, vivus. 3 kihti sõnavaralaene eesti keelde Panromaani verbid: cognoscere, 15 keelt coquere, currere, dormire, facere,
РУССКИЙ ЯЗЫК В ТАБЛИЦАХ Правила, таблицы, примеры Справочное пособие для учащихся с эстонским языком обучения Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, ...
1) Esitatakse autori hinnang ja selle põhjendus. 2) Põhjus-tagajärje suhe 3) Lähtepunkt dialoogiline ehk kahepoolne, väljendatakse hoiakut mingi asja suhtes 4) Eitavad laused 5) Iseloomulik arvamuskirjutustele: essee, diskussioon, teaduslikud seisukohti põhjendavad tööd 6) Retoorilise väärtusega keelekasutusvõtted 7) Kontrastiivsust ja võrdlust sisaldavad väljendid (enne vs nüüd, siin vs seal) 8) Tingiv kõneviis 9) Modaalverbid jm modaalsõnad 10) Omadussõnad ja nende võrdlusastmed 11) Põhjuslikud side- ja määrsõnad (seetõttu, sellepärast, järelikult, niisiis, seega) Tekstiliigid ehk –žanrid ja nende tekstitunnused, tekstide rühmitamine eri liigituste alusel Keelekasutusvaldkonnad: - Argikeel - Ilukirjanduse keel. Ilukirjanduse žanrid on romaan, novell, luuletus. - Tarbekeel: ajakirjandus-, ameti- ja teaduskeel. Tarbeproosa žanrid on referaadid, protokollid, ametikirjad, reklaamid, teaduslikud artiklid
kronoloogilise süsteemina, millel on algus, keskpaik ja lõpp (Aristoteles). Todorov koondab igas fiktsioonis meie kogu tähelepanu selle loo põhitegevusele, see on muust loost isoleeritud. Todorov paneb meid otsima kindlat lugu igast fiktsioonist. On kaht tüüpi fiktsioonilisi väiteid: omadussõnalised ja tegusõnalised. Põhiline fiktsiooni väidete järjestus on: omadussõnaline, tegusõnaline, omadussõnaline – algus, keskpaik, lõpp. Kui tegelasi tähistavad nimisõnad, omadusi omadussõnad ja tegevusi verbid, saame esitada lihtsa loo järgneval kujul X-A+(XA)optXXaXA X= poiss A= armastus, olla kellegi poolt armastatud a=armastust otsima, meelitama optX= poiss(X)soovib(opt) -= negatiivne omadus nt.-A= mitte olla armastatud Me teame, et tegu on jutuga, kuna ritta on seatud üht ja sama subjekti sisaldavad väited, kusjuures viimane väide on esimese transformatsioon. Õnnetu lõpp oleks esimese väite lihtne kordamine : X-A. kuid nii õnneliku kui õnnetu loo puhul määrab
tunneme. Nii et taju mõtestatus mängib siin oma rolli. Sama on kujunditega – kolmnurgad, rombid, ruudud – kõike neid saab nimetada nurkadega asjadeks. Nende jaoks suurt vahet pole. Isegi kui välistame kõneprobleemi sealjuures, neid katseid ei ole tehtud nii, et laps peab nimetama ruutu või rombi, vaid ta peab ütlema, kas need asjad on ühesugused või erinevad. Tunnuste eristamine tajutasandil on oluline selleks, et kõnes saaksid tekkida omadussõnad. Nt värvustest see et tegemist on oranži värvusega saab tekkida siis, kui laps eristab oranži värvi tajulisel tasandil. Kui ta vahet ei tee punasel ja oranžil, siis ta nimetab kõiki nt punasteks. Või suur ja väike – selleks peab erinevust märkama suurte ja väikeste vahel. Omadussõnade kohta on teada, et kooli jõudnud kerge VAA lastel on kõnes väga vähe omadussõnu. Algklassides omadussõnade hulk laste kõnes on üsna vähene. Teisest küljest
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha ...
väljakujunenud keeltes, ning et nad andsid alguses igale sõnale kogu lause tähenduse, sest nad polnud teadlikud kõnekeele jagunemisest kindlateks osadeks. Enne kui nad hakkasid eristama alust ja täiendit, tegusõna ja nimisõna -- mis polnud sugugi väike vaimne saavutus --, oli nimisõnu täpselt sama palju kui pärisnimesid; infinitiivi olevik oli verbi ainus ajavorm ja mis puutub omadussõnadesse, siis see mõiste kujunes ilmselt välja suurte raskustega, sest kõik omadussõnad on abstraktsed ning abstraktsioon kujutab endast vaevanõudvat ja pigem ebaloomulikku toimingut. Alguses sai iga objekt eraldi nime, olenemata sugudest ja liikidest, mida need alusepanijad veel ei suutnud eristada. Kõik üksikud asjad paistsid nende vaimule eraldi, just nagu nad paiknevad ka looduse pildil. Kui ühte tamme nimetati A, siis teist tamme kutsuti B. Sest esimene idee, mis tuletatakse kahest asjast, on see, et need pole üks ja sama
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
molekulid jne. Kõne areng - Mõistab, siis produtseerib - Mõistab konventsionaalsust õpitakse ära, et sõnal on tähendus. Nihe toimub 4 eluaasta kandis. - Avastab reeglid sõnade ja lausete moodustamiseks, koolieas õpetatakse seda eksplitsiitselt. - Kujuneb sisekõne iseendaga arutlemine, kujuneb väliskõnele toetudes 5 eluaasta paiku. - Sõnavaras: alguses nimisõnad ja tegusõnad, siis omadussõnad, asesõnad - Enne suuline, siis kirjalik kõne. Kirjalikku kõne tuleb õpetada. NB! Lapse käitumist reguleerib suuresti kõne. Esmalt täiskasvanu kõne, siis lapsed ise valjult rääkides (seletamine), siis ise läbi sisekõne. Metatunnetus ja selle areng Metatunnetus on enda psüühilisest funktsioneerimisest teadlik olek, võime seda kirjeldada ja suunata. Nt metatähelepanu, metataju, metamälu, metamõtlemine, metamõistmine, metakeeleline võimekus
Ei õpita 9 rääkima kui nt lihtsalt telekas mängib (nt kui on kurt-tummad vanemad). Oluline on lihtsus lapsega rääkimisel. K. Nelson toob välja keele õppimise stiilid: 1. Refereeriv stiil rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele ema nimetab ja kirjeldab mänguasja. Nimisõnad, omadussõnad tulevad esile. 2. Ekspressiivne stiil Tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem. Kasutatakse tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeritud teadete andmisele. Väiksem nimisõnade maht. Kõik sai alguse C. Fergusonist nii räägitakse ka kallimaga, koduloomadega, lastega - Baby talk. Kuidas tuleks lapsega rääkida? Kõne peaks olema lapsele kohandatud, eriti esimestel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
