Sõnad Mööbel: der Tisch- laud die Tür- uks das Bett-voodi die Regale-riiul das Sofa-diivan das Bild-seinamaal das Zimmer-tuba der Fussboden-põrand die Stereoanlage-muusikakeskus die Kommode-kummut das Fenster- aken der Stuhl-tool der Papierkorb- prügikast die Vase-vaas die Zimmerpflanze-toalill aknalaud die Wand-sein der Vorhang-kardin der Schrank-kapp der Flur-esik Sport der Rennsport-võidusõit der Skilanglauf-murdmaasuusatamine die Leichtathletik-kergejõustik das Klettern- ronimine das Joggen-jooksmine das Schwimmen-ujumine Inlineskates fahren-rulluisutamine das Tennis- tennis Snowboard fahren-lumelauaga sõitma das Turnen-võimlemine Fitnesstraining-jõusaalitreening das Rad fahren-rattaga sõitmine das Tanzen-tantsimine das BMX fahren-BMX'iga sõitmine der Basketball-korvpall Ski fahren-mäesuusatamine der Volleyball-võrkpall Skateboard fahren-rulaga sõitma Der Baseball-pesapall Der Fussball-jalgpall d...
MATEMAATIKA KLASS: Laual on ümbrik ise lõigatud puslega (Lisa 3) (igaks juhuks on varutud neid rohkem, kui peaks juhtuma, et mõni rühm väga kiirelt pusle kokku saab). Meeskonna ülesanne on pusle koos kokku panna. Pusle on lõigatud Hiina kujundimängu ,,Tangram" järgi. EMAKEEL: Ülesande läbi viial on leht lünkadega ( Lisa 4). ,,Öelge palun nii palju omadussõnu ( vastab küsimusele MISSUGUNE?) kui teile meelde tuleb." Siis paneb ülesande läbiviia järgemööda öeldud omadussõnad lünkadesse ning kokku saabki üks vahva lugu mille ta ka pärast ette loeb. VÕIMLEMINE: Alustame lihtsa mänguga: RING LÄHEB KOKKU Anu Hiiemäe Moodustatakse ring ja hakatakse koos rütmikalt lugema: "Ring, ring, väiksemaks, ring, ring väiksemks." Ring läheb kogu aeg rütmiliselt väiksemaks.Kui ollakse juba päris üksteise lähedal koos, muudetakse salmi: "Ring,ring suuremaks, ring,ring suuremaks. Praks!" Viimasel sõnal lapsed lasevad kätest lahti ja kukuvad pepuli
õpimisel. Kõrge enesehinnanguga inimsed suudavad kergemini taluda ebaõnnestumisi. Kooli üks olulisim ülesanne on tõsta õpilaste enesehinnagut. Hindamine on seotud negatiivsete emotsioonidega, sest hindamisel annab hindaja enamasti sõnumi, sa ei oska või tea, sellel teel võib lämmatada lõplikult õpimotivatsiooni. (lk 41) Ei ole olemas laisku õpilasi, vaid osa õpilasion õpiraskustega. Laiskus ja lohaksus on tavakeeles inimeste kirjeldamiseks kasuatatavad omadussõnad, mis iseloomustavad mittetoimetulekuvad ja ebaedu. Pedagoogiliselt on tegemist harjumuste ja pedagoogiliselt eesmärgistatud tegevuse tulemus. Õpilased on oma olemuselt õpijalikud, kui selleks on tingimused olemas. Väär on veendumus, et õpilased on olemuselt laisad või lahakad, ning pahatahtlikud. (lk 42) Õpetajast oleneb kas inimesed tahavad teha konkreetset ülesannet või mitte. (lk 44) Seega esmane ülesanne on õpetajal tõsta õpilaste enesehinnagut nii kõrgele kui võimalik.
Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA 52 Tegusõna SER pööramine 52 Tegusõna ESTAR pööramine 53 ESCUCHA & REPÍTE 43 Tegusõnade SER ja ESTAR kasutamine 54 Tegusõna HABER 55 Üldolevik 55 Üldminevik 62
on tegevustikus episoodiline osa. Peategelase käekäiku jälgitakse teose algusest lõpuni, kõrvaltegelase oma mitte. Kõnekujundid: võrdlus nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase, kuid tuntud nähtusega. Algab tavaliselt sidesõnaga kui, nagu. (Ta oli paljas nagu porgand). epiteet kaunistav lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad (sinkjas taevas). metafoor tähenduse ülekanne sarnasuse alusel, sisult on see peidetud võrdlus(sinitaeva silm (päike). Personifikatsioon e isikustamine elusolendi tunnuste ülekandmine elutule (lill nutab).
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi ...
· -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku mustaverd, valgetverd, puhastverd · -karva ja värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku tinakarva pilved, taevakarva, tulekarva, tulevärvi Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku roosat karva riie, punast värvi Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse jrg omadussõnast lahku hirmus palav, kole külm, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku meetrilaiune, mäekõrgune, sajanditepikkune, eeldustekohane, kõnealune, linnadevaheline, laupäevaõhtune, suurejooneline, temataoline, sellenimeline, kaheaastane
- poiste ja tüdrukute keskmise sõnavara suurus on statistiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3 EESTI LAPSE ESIMESED SÕNAD - kriteerium: 50% valimist kasutab sõna - 10 kuud: aitäh - 11 kuud: nämm-nämm - 12 kuud: ema, aidaa - 14 kuud: auh-auh, anna - 15 kuud: ai-ai - 16 kuud: isa, mõmm-mümm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo, kass HOIDEKEEL (motherese) - lapsele kohandatud kõne KAHESÕNALISED LAUSED (telegraafkeel) - u. kahe aasta vanuses - sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad KÕNE ARENG EELKOOLIDES - 2.5 a laused pikemaks - kolmandal eluaastal morfoloogilised tunnused - üleüldistamine - „ema tulis koju“ - minema – lähema KÕNE ARENG KOOLIS - konteksti abi vähenemine – keele dekontekstualiseerimine - sümbolite kasutamine - abstraktne sõnakasutus - „koolikeele“ õppimine KÕNE KUULAMINE JA TEKSTI LUGEMINE *erinevused - kirjalikku tekst terviklik, suuline ajas venitatud - suuline kõne on segasem
Võitlus vana ja traditsioonilise vastu kunstis ja kirjanduses. 1909. ilmus itaalia futurismi manifest, mida iseloomustas agressiivsus ja ründav hoiak, väljendas kõikides kunstiliikides valitsevat üldist rahulolematust. Vana esteetika vastane avaldus tuleviku kunsti nimel. Futurismist üldiselt Eesmärgiks oli ärritada, solvata, sokeerida publikut. Alustada tuli keele muutmisest, mis omakorda pidi kaasa tooma mõtlemise muutumise. Kõrvale tuleb heita omadussõnad, et nimisõna saaks tagasi oma tegeliku värvi. Kirjavahemärkide asemel kasutada matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid. Kirjanduses tuleb hävitada "mina". Luules tuleb vabaneda kõikidest piirangutest. Põlati kuulsust kui vanamoelist ja aegunud nähtust. Loomingusse suhtuti hoolimatult ja kergelt (loe läbi ja rebi puruks!). Tihti kirjutati ja avaldati kollektiivselt. Luuletusteksti esitati nt geomeetrilise kujundi vormis, luulet trükiti tarbe-, pakke, - ja tapeedipaberile
tavakeelega võrreldes. Siiani esitatud universaalid pole mitte absoluutsed, vaid statistilised. Evansi ja Levinsoni (2009: 433) meelest on keelte puhul on pigem selle bioloogiline ehitus (st kõnelemis- ja kuulmissüsteem) universaalne, üldistatav, mitte süntaks, millele Chomsky keskendus. Chomsky järgi on süntaks, eriti sõnaklassid, universaalse grammatika kese, kuna väidetavalt on igas keeles olemas nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad ja määrsõnad. Evans ja Levinson (2009: 434) vaidlevad sellele vastu, sest mõnes keeles polegi määr- või omadussõnaklassi ning nimi- ja tegusõnu ei eristata. Seega kategooriate osas süntaktilisi universaale pole ka leitud. ,,Eesti keele seletava sõnaraamatu" (EKSS) järgi on keel inimese tähtsaim suhtlusvahend, mis annab edasi mõtteid ja tundeid. Keele abil mõeldakse, seda kasutatakse nii suuliselt kui ka kirjalikult
Õpetan esimese kursuse inglise filoloogidele kirjaliku väljenduse kursust. Arutame parajasti teksti, mis käsitleb loengute eeliseid ja puudusi, võrreldes teiste õppemeetoditega. NIMELT Esimeses lauses Lectures are an economical way of giving Information to a large number of students 'Loengud on ökonoomne viis anda teavet suurele hulgal tudengitele' köidab mu tähelepanu veaohtlik sõna economical ning me arutame, mille poolest erinevad omadussõnad economic 'majanduslik, majandusse puutuv' ja economical 'säästlik, ökonoomne'. KUID Üks tudeng väidab, et tema tähelepanekute kohaselt on praeguseks tähenduslik erinevus kahe sõna vahel kadunud. SIISKI Mina sellega päri ei ole SEETÕTTU ning koduseks ülesandeks jääb sõnade tähendus üle kontrollida. 23 Kas inglise keelel on üks või mitu standardit?
kontserti, kontsertide, tagaplaanile. SÕNALIIGID: 2 1. Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes): a) Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass, laud, armastus) b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) 2. Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) 3
(komparatsioonikategooria seisukohalt vaegsed e vaegomadussõnad). Vormiliselt saab võrdlusastmeid moodustada kõigist omadussõnadest, v.a vaegomadussõnad. Tähenduse tõttu vaegvõrdelised on järgmised sõnad: a) kus omaduse ülim määr on sisuliselt väljendatud juba algvõrdevormis, nt ülienergiline, uhiuus, tulikuum, teemantkõva, läbimärg, tibatilluke jt; b) pool-, mitte-algulised adjektiivid, nt poolkuiv, mitteadekvaatne; c) aega märkivad omadussõnad, nt pühadeaegne, esmakordne, praegune, tänane jt; d) täpset mõõtu, määra märkivad adjektiivid, nt neljakilone, kaheaastane, kuusnurkne; e) omadussõnad, mis kätkevad endas võrdlust, nt kivikõva, surmtõsine, majakõrgune; f) jas-liitelised adjektiivid, nt niitjas, kausjas; g) konkreetset (valmistamis)materjali märkivad omadussõnad, nt vaskne, kuldne; h) kui tu-liide märgib konkreetse omaduse puudumist, nt sabatu. Abstraktse omaduse
Samamoodi käitub ka määruse vormis täiend. Omadussõnaline täiend ühildub enamasti oma põhjaga arvus ja käändes: suurele koerale, ilusa inimese, rumalatel poistel, vulisevas ojas. Sellel reeglil on mõned erandid: rajavas, olevas, ilmaütlevas ja kaasaütlevas käändes ei ole ühildumine täielik: kõikide poistega, kõigi poolt vihatud ülemusena, vuliseva ojata, möödunud aastani üldse ei ühildu käändumatud omadussõnad: luteri,katoliku, romaani, germaani, saksa, poola jne; -laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd lõpulised; paganama, sindrima, kuradima,tipp- topp, vinks- vonks jts; asesõnad mis, kogu, oma, v.a kindlad ühendid nagu omal jõul jne mineviku kesksõnad: pakkusin räsitud ja kurnatud kerjusele peavarju. Lisand e. Apositsioon - Lisand on nimisõnaline täiend, mis väljendab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.. Lisandi juurde võib
Kõik pitsitud-satsitud-tikitud. Muidugi ega igal naisel pesu siis nii palju ei olnud...". (Uus, 2007) 5. PÕNEVAID FAKTE JA HUVITAVAT LISALUGEMIST 5.1. Üldlevinud arvamus mulgist Mulke võiks iseloomustada ühe toreda vanasõnaga: ,,Mulgiss võip saija, aga mulgist inemist enäp ei saa." Paljude arvates iseloomustavad mulki järgmised omadussõnad : · Uhke · Rikas · Iseteadlik · Kange · Ihne · Töökas Nagu näha on enamus neist negatiivse alatooniga. Sellest tulenevalt on tehtud ka mitmeid lõbusaid lühijutte ja anekdoote, mis on tihtilugu seotud just ihnuse ja kadedusega - inimene naerab ikka oma puuduste üle. Ihne ja kokkuhoidlik mulk: Võtnud Helme mulk omale ükskord naise Tarvastu kihelkonnast. Pulmad peeti uhked ja vägevad kolm päeva söödi ja joodi
Preast, Sõerd) pärit nimesid. Mõnele maa-alale on iseloomulikud kindlad sufiksid. Räpinas on näiteks sagedased sk, -nd, -ng: Häidesk, Kliimask, Lepisk, Lepind, Kisand, Nagland, Ritsing, Saksing, Tanning. (Saareste II: 9-10.) Priinimede grammatiline liigitus A. Saareste on jaganud nimesid sõnaliigiti ja käändeti (Saareste I: 145, II: 11). Sõnaliikidest on enim esindatud nimisõnad. Teisel kohal on omadussõnad. Põhja- Eestis (eriti saartel) näikse need olevat sagedasemad kui Lõuna-Eestis. (Saareste II: 11). Muudest sõnaliikidest tuleb perekonnanimedena sagedamini ette pöördsõnu. Harvem on perekonnanimedeks määrsõnu, asesõnu ja arvsõnu. Väga harvad on hüüdsõnad. (Saareste I: 145.) 7 Käändevormi poolest on enamik nimedest nimetavalised, kuid rohkesti leidub ka omastavalisi nimesid.
Mitmuse nimisõnadel, mis tähistavad elutuid olendeid on akusatiivis samad käändelõpud mis nominatiivis. Võrdle: (N) klient Nom. Meie kliendid on peamiselt teismelised. . Akus. Tänu kampaaniale leidsime me uusi . kliente. (N) uudis (elutu asi) Nom. . Kohe algavad uudised. Akus. ? Kas sa vaatasid täna uudiseid? 14 OMADUSSÕNA u Omadussõnade sugu Vene keele omadussõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Ainsuses ja mit muses on omadussõna lõpud järgmised: Ainsus Mitmus M N K uued üldised suured
Paljudel lastel esineb nn leksikaalne spurt. Kerenil oli see umbes 1.4 vanuses (enne 25. alla 25 sõna nädalas 25. nädal 44 uut sõna, 26. nädal 36, 27. 31 ja siis jälle alla 25). Kile: sõnade omandamise keskmised näitajad (Handbook Enamus esimesi sõnu on täiskasvanu grammatika järgi substantiivid, kuid ka muid. näit gone "miski puudub ootamatult"; tegevuse edukus - there või did-it; ebaõnnestumine uh-uh või oh dear, kordamine more või again. Tüüpilised esimesed omadussõnad on suur ja väike. Vihman: opositsioonide puhul kasut. ühte sõna mõlemas tähenduse up/down, anna/võta. Neid nimetatakse suhtesõnadeks. Vihman nimetab situatsioonisõnu protoword, näit oi-oi `kõik põnev', tähh igasugustes situatsioonides. Lapsed kitsendavad või laiendavad oma mõisteid. Laien-dused toimuvad üldiselt sama sõnavälja sees (õun apelsini kohta) või kognitiivse sarnasuse alusel (pall kuu kohta).
RETSENSIOON INGLISE KEELE ÕPPEKOMPLEKTILE I LOVE ENGLISH 2 Ülle Kurmi ja Ene Sooleppa õppekomplekt I Love English 2 on oluliselt uuendatud versioon samanimelisest õpikust. Õppekomplekt koosneb õpikust, töövihikust, CD-st kuulamisülesannetega, kontrolltöödest ja õpetajaraamatust. Õppekomplekt on mõeldud kasutamiseks A-võõrekeele õpikuna 4. klassile ning on loogiliseks järjeks varemilmunud komplektile I Love English 1. Õpik koosneb 20 õppeühikust, millest iga viies on mõeldud kordamiseks. Õppetükid kajastavad laia teemavaldkonda (Unit1: kool ja keeled; Unit 2: numbrid ja aeg; Unit 3: viisakus; Unit 4: loomad; Unit 5: reeglid koolis ja mujal; Unit 6: sõbrad ja sõprus; Unit 7: päev ja tegevused; Unit 8: riietus; Unit 9: sport; Unit 10: hobid; Unit 11: piknik, toiduained; Unit 12: turvalisus; Unit 13: hädaolukorrad; Unit 14: külaskäik; Unit 15: ilm ja aastaajad; Unit 16: sünnipäev; Unit 17: matkamine; Unit18: tee juh...
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...
Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, mitut seltsi mehed, igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid. Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid: väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud (vt ka allpool eri); eesti keel, läti rahvas, vene muusika, ungari kirjandus. Märkus 1. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad (nt diisel, morse, röntgen, maraton, olümpia) kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades nagu diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired,
kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Oti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohvikus, teatris, loomaaias ja mujalgi. Kui korduvad liikmed väljendavad hõlmavaid mõisteid, siis koma ei tarvitata, nt
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *...
elu kujutamises. Tunnused: *kiirus, mille mõjul kujundatakse ümber maailma *hädaoht, hulljulgus, armastus, jultumus, vastuhakk *ülistati autosid, rasketehnikat, rahvahulka, tööd, lärmi suurlinna *hävitada tuleb raamatud, raamatukogud, muuseumid *võitlus! *esinemised pidid lõppema skandaaliga *ülistati vabadust, võideldi väikekodanluse vastu *keele muutmine tuleb hävitada omadussõnad, määrsõnad; -da tegevusnimi kannab . energiat * ,,Mina" tuleb hävitada; kirjavahemärkidest loobuti *käsklused, hüüatused, tänavakeel intensiivsed kaashäälikud (r jne...) *loomingusse suhtuti hoolimault *raamat on iganenud surnud ühevärvilised tähed *trükiti pakke- ja tarbepaberitele, tapeetidele protest raamatute vastu. Värviline . .. ----------------geomeetriline kiri.
toimus nihe, kus klusiilid nihkusid (vaata ülevalt) minevikuoleviku verbid (Can/could etc...) preterite-present verbs neil on nii tugevate kui nõrkade verbide tunnused ja nad on enamasti modaalverbid. Seega: 1) Olevikuajad moodustatakse tugevate tegusõnade paradigma järgi (ablaudi abil) 2) Minevikuajad moodustatakse nõrkade tegusõnade paradigma järgi 3) Infinitiiv on nullastmes omadussõnade tugev ja nõrk käänamisviis Omadussõnad ei ole ei tugevad ega nõrgad, vaid nende kasutusviis on tugev või nõrk. Nende tugevus seisneb süntaksis ehk oleneb artiklist. Definiitne(the happy man) ja umbmäärane (a happy man). Omadussõnadel on võrdlusaste: blind, blinder, blindest. Omadussõnade tugevust näeb tänapäeval skandinaavia keeltes: rootsi keeles en god rän a good friend ja min goda rän my good friend. supletiivsus e. Tüveasendus kui ühel sõnaparadigmal on erinevad juured. Inglise keeles on
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
tõru) • toit, toidu valmistamine (kali, sai, peerg, tahm) • elu-olu (tanu, rätt, järg : järi, reha, käi, tõbi) • ühiskond (peig, kubjas) • verbid (närtsi-, pigista-, huilga-, vulise-, irise-, kurta-) Omatüved: eesti ja tundmatut päritolu tüved (~1100 tüve) • somaatilised (piht, song, tuhar, ila, molu, lõust) • loodus (kesv, räni, luide, lubi, maran, mutt, siug, kähr, kaan, kulles) • toit, tuli (läita-, lõss, vadak) • elu-olu (ürp, kangas, lasn) • omadussõnad (mahe, mõru, leige, lääge, nadi, niiske, peps, pentsik, ruuge, lõtv) • verbid (hiili-, roni-, hoova-, konuta-, kärva-, loopi-, luusi-, noomi-, soni-, ärple-, huuga-, kiunu-, oiga-, ühma-) Tehistüved • Hans Tiismann (1829–1886): kihmik ‘klooster’, kirge ‘altar’, milluma ‘võtma’ • Ado Grenztein: male • Johannes Aavik: roim, relv, kolp, laip, ese, lünk, süüme, mõrv, ulm, siiras, sulnis, uje,
Stiil ja uudise retoorika 1. Uudis kasutab neutraalstiili. 2. Kõige halvem on ametlik tuim tekst. 3. Kui tekst on ametlik tuim-bürokraatlik, siis tuleb vähendada: võõrsõnu, termineid, abstraktseid sõnu; umbisikulist tegumoodi; kaudne ja tingiv kõneviis; mine-vormid; pikad laused ja lõigud. 4. Kui tekst on argikeelne või lobisev, tuleb vähendada järgmisi sõnu: üldsõnad, tühisõnad; eufemismid, metafoorid; hinnangulised omadussõnad ja määrsõnad; släng ja argisõnavara. Stiiliühtsus Stiil peab olema välja peetud, ühtne läbi kogu teksti. Sõnad peavad olema valitud samast stiilikihist. Reporter peab kirjutama oma autoriteksti ühtses neutraalses uudisestiilis ning toimetama sealt välja eri allikate keelelise omapära. Ajalehekeel Leht peab kasutama üldist normkirjakeelt. Uudises tuleb järgida normkirjakeele reegleid.
(August Alle.) epitaaf hauakiri; lühiluuletus, mis on esitatud hauakirjana. Näiteks Mats Traadi (1936) luuletuskogu "Harala elulood" koosneb viiekümne viiest vabavärsilisest epitaafist, mis kujutavad endast kadunute tagasivaateid oma elule. Samasugust kujutamisvõtet on kasutanud Edgar Lee Masters (18691950) epitaafide kogus "Spoon Riveri antoloogia". epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnuseist esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Näiteks: sinkjas taevas, rõhuv vaikus. fraseologism mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend. Fraseologismid jagunevad lihtfraseologismideks (suure surmaga vaevaliselt) ja lauselisteks fraseologismideks (Lihunik vahib rätsepa aknast välja katkiste riietega inimene). haiku jaapani väikene loodusluuletus, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied
Salvte! (tere, ainsus, mitmus) · Vale! Valte! (head aega, ainsus, mitmus) · Quid tibi nmen est? (mis on su nimi?) · Mihi nmen est ... (minu nimi on...) · et/atque/-que (ja) · Grtis ag! (aitäh) · Ius et lex, ius atque lex, ius lexque (õigus ja seadus) · Vel/-ve (või) · Ius vel lex, ius lexve (õigus või seadus) Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (css) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast? Vokatiiv (css voctvus) - ütte kääne, kes? mis
Positiv + Suffix – (E)STE (kleinSTE, schönSTE) Või AM – (E)STEB (am kleinSTEN, am breitESTEN) *Kui algvõrde lühivormi juure lõpus on siis liidetakse lõpp -EST, d, t, s, esszet, teistel juhtudel tarvitatakse -ST (der kleinste, der breitESTE, heissESTE) ERAND grö(ss)TE *Omadussõnad lõpuga -ER, -EL, EN kaotavad E Dunekel (tume) – dunkLER Sauer (hapu) – sauRER Offen (avatud) – offNER ÜHESILIBILISED omadussõnad mille juurhäälikud A, O, on saavad kesk- ja ülivõrdes UMLAUT’i (täpid) A – Ä, O – Ö. U – Ü MIT UMLAUT A) Lang – länger – am längsten Alt, arm, kalt, krank, lang, scwach, schwarz, stark, warm U) Kurz – kürzer – am kürzesten Gesund, jung, O) Gro(ss) – grö(ss)er – am grö(ss)ten Hoch OHNE UMLAUT (ilma täppideta) 1) Kui on täishääliku ühend AU nt. Faul – fauler – am faulsten
kaasas kääbus hetked lõimed lurjus retked veimed uudis jõulud räimed On ka sõnu, mida tohib hääldada nii II kui ka III vältes. Kui sellest oleneb ühtlasi sõna käänamine, on parem, et selliseid sõnu oleks võimalikult vähe. Nt kirju ~ `kirju (kirjude, kirjusid `kirjute, `kirjuid), tervis ~ `tervis (terviseid `tervisi ehk `terviseid), e-tüvelised omadussõnad ahne ~ `ahne, ihne ~ `ihne, kaine ~ `kaine, kiire ~ `kiire, kärme ~ `kärme, terve ~`terve, tiine ~ `tiine (käänamine vastavalt nagu sõnadel aine või `lahke : tiine, `tiine, tiinet või `tiine, `tiine, `tiinet). Palju rohkem on neid sõnu, mille välte kõikumine ei too kaasa muutusi nende sõnade morfoloogias. Nii on eesti keeles tendents, et pikkades tuletistes tuletusaluse III välde
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ai...
Sõdalane ei tohi surra omaenese käe läbi, ka siis mitte, kui ta on vabatahtlikuna läinud täitma ülesannet, millelt tagasi ei pöörduta. Ta ei tohi ette teada oma hukkumise aega ega kohta. Enesetapp on islamis rangelt keelatud. Need, kes panevad toime massimõrva ja lisaks veel enesetapu, lähevad põrgusse, mitte paradiisi. (Frederick Forsyth ,,Afgaan") Vormiõpetus Sõnaliigid käändsõnad ehk noomenid: nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad pöördsõnad ehk verbid muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Põhi- ja peakäänete vahekord teiste käänetega Ainsus mitmus Nimetav ratas rattad Omastav ratta rataste Osastav ratast rattaid Sisseütlev rattasse ratastesse ehk rattaisse
· Teooria toetuseks: tüüpiliste vs ebatüüpiliste kategooria liikmete kategoriseerimine Pertseptuaalsed ja kontseptuaalsed piirangud sõna tähenduse õppimisel · Maailma objektide kategoriseerimine ja baastase. · Sõna tähistab baastaseme objekti · Sõna tähistab tervikobjekti · Igale objektile vastab oma sõna · Lause struktuuri abi Telegraaf-stiilis keel · 2-sõnalised laused umbes 2a vanuses · Sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad · Vähe morfoloogilisi tunnuseid · Õige grammatiline struktuur · Miks laused lühikesed: funktsioonisõnu raske õppida; kohandatud kõne; töömälu piirangud Kõne areng eelkoolieas · 2,5a laused pikemaks · 3ndal eluaastal morfoloogilised tunnused · Tüüpvead: reeglite üleüldistamine · Tüüpvead: üleüldistamine: uute sõnade moodustamine · Kasutavad vaatamata sellele, et vanemad neid tihti parandavad Kõne areng koolis
20.saj luule Futurism oli 20.saj varaseim modernistlik vool. Futurismi kujunemist mõjutasid Nietzsche üliinimese-käsitlus ja Bergsoni intuitivism. Futurismi juhtmaadeks said Itaalia ja Venemaa. Futuristid soovisid muuta keelt, teose suhet maailma ja lugejaga, autori suhet lugeja ja tekstiga. Teos peaks olema esitatud eri vaatepunktidest, sest maailm on pidevas liikumises. Keele muutmine pidi kaasa tooma mõtlemise muutumise. Tuleb hävitada süntaks ning kasutada verbi infinitiivvormi, omadussõnad ja määrsõnad. Igale sõnale peab vahetult ilma sidesõnata järgnema teine nimisõna nad on omavahel seotud analoogia kaudu. Ainult analoogia märgi () kasutamine oli lubatud. Kirjavahemärkide asemel tuli kasutada matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid. Futuristlik tekst on fragmentaarne, keeruline, võõristust tekitav. Teksti hakitud struktuur ja võõrus saavutati, kasutades seni harva rakendust leidnud võtteid, nagu montaaz, kollaaz, pastiss.
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: ...
Sõnavara. Kas sõnad on korrektsed, kas on sõnu, mida peaks vältima, kas saab leida lühemaid sõnu, kas on palju omadus-määr ja tühisõnu, kas on kujundeid jm, kas on sõnu, mida saab maha tõmmata. Kui tekst on liiga tuim-bürokraatlik, siis tuleb tõmmata maha võõrsõnad, terminid, mine-vormid, pikad laused ja lõigud. Kui tekst on liiga argikeelne või lobisev, siis tuleb maha tõmmata üldsõnad, eufemismid, metafoorid, tühisõnad, hinnangulised omadussõnad ja määrsõnad, släng ja argisõnavara. Lause. Kas lauses on mitu mõtet, täiendid, määrused, kuidas verbe kasutatakse ja –mine vorm, kas on isikulist tegumoodi, kas laused on lühikesed. Lausete paremaks muutmiseks on neli nippi: teha pooleks kõik sõnad, milles on rohkem kui 15 sõna; visata välja semikoolonid ja mõttekriipsud; otsida sõnu ja ja aga ning nende ette punkt panna; kui tekst liiga tuim-bürokraatlik, siis tõmmata maha
Tööga tõestab ta hüpoteesi või lükkab selle ümber. Uurimuse puhul on vaja sageli teha teemakohane küsitlus, teha teaduslikke katseid (eksperimente) ja vaatlusi. Essee on lühem mõttearendus mingil kindlal teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus. Väidete tõestamine, kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Essee keelekasutus on vabam, emotsionaalsem, "ilukirjanduslikum" kui referaadis või uurimuses. Siin on omakohal värvikad võrdlused, omadussõnad ja muu selline, samal ajal kui teadusteksti iseloomustab neutraalne asjalik, liigsete emotsioonideta keel. Käesolev juhend on abiks peamiselt referaadi ja uurimuse vormistamisel. Sisuliste küsimustega tuleb pöörduda juhendaja poole. Abiks on ka Martin Ehala tekstiõpetuse õpik "Kirjutamise kunst", milles on omaette peatükk teadustekstide kohta. Muu hulgas kirjutab autor, kuidas koguda uurimistööks materjali ning annab ülevaate teadusteksti keelekasutusest.
Tartu Tamme Gümnaasium Triinu Kangur Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga Uurimistöö Juhendaja: Tartu Tamme Gümnaasiumi õppealajuhataja Merle Ööpik Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................3 1. Uurimistöö teoreetilise tausta ülevaade................................................................................5 1.1. Rahvaluule žanrid..........................................................................................................5 1.1.1. Loomamuinasjutud..........
Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on ...
können, kann, können, konnte, gekonnt sollen, soll, sollen, sollte, gesollt mögen, mag, mögen, möchte, gemocht müssen, muss, müssen, musste, gemusst will- anomaalia! wollen/ will (peaks olema woll)/ wollen/ wollte/ - / gewollt will would Mitte-modaalverb wissen wissen/ weiβ/ wissen/ wusste/ - / gewusst Omadussõnade tugev ja nõrk käänamisviis – Omadussõnad ei ole ei tugevad ega nõrgad, vaid nende kasutusviis on tugev või nõrk. Nende tugevus seisneb süntaksis ehk oleneb artiklist. Definiitne(the happy man) ja umbmäärane (a happy man). Omadussõnadel on võrdlusaste: lång, längre, längst, kusjuures keskvõrde moodustamisel kasutatakse tihti umlauti. Omadussõnade tugevust näeb tänapäeval skandinaavia keeltes: rootsi keeles en god vän a good friend ja min goda vän my good friend. Supletiivsus – e
keelega): bioloogia, botaanika, meditsiin, nn uued teadused (astronautika, küberneetika). Veel vähem levinud õigusteaduses. Sõnade laenamise teed- 1.) kreeka keelest ladina keelde: sufiksi muutus/kadu, rõhunihe, (muutused häälduses) ka tõlkelaen; 2.) ladina keelest inglise, prantsuse, saksa, vene keelde: edasised hääliku- ja rõhumuutused; 3.) vahekeelest eesti keelde: edasised häälikumuutused, rõhulise silbi pikenemine; 4.) omadussõnad erinevate valdkondade puhul; 5.) analoogiliselt on a.) kadunud sugu näitav lõpp, b.) alles konsonandiga lõppev tüvi, c.) rõhk on liikunud viimasele allesjäänud silbile; 6.) mitmekeelsed kombinatsioonid: kreeka tüvi säilib, muutelõpud eesti keelest; 7.) nimisõnade ja partitsiipide puhul: käändelõpu kadu, alles jääb mitte nominatiivi, vaid genitiivi tüvest moodustatud vorm; nimede puhul kaob sageli nominatiivi lõpp; 8.) vokaalides nn iitatsism;
Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad 19 Küsivad asesõnad 20 Umbmäärased asesõnad 21 OMADUSSÕNA 22 Määramata omadussõna 22 Mõned ebareeglipärased omadussõnad 22 Reeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed 23 Mõningate ebareeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed 24 Määratud omadussõna 25 Den / det / de + määratud omadussõna 25 Omastav asesõna + määratud omadussõna 25 Ülivõrde määratud vorm 26
(Kon, 1987/1981:36) Kuidas neid küsimusi uuritakse? Palju kasutatakse sellist meetodit nagu vaba enesekirjeldus, kus inimesel palutakse vastata küsimusele ,,Kes ma olen?", vastamisel nimetatud omaduste sagedus ja järjekord annavad tunnistust nende isiksusliku tähtsuse astmest. Kasutatakse ka mitmesuguseid enesehinnangu skaalasid ja indekseid, mille puhul katsealusel palutakse ennast iseloomustada, valides selleks etteantud sõnade komplektist välja sobivad omadussõnad. (Kon, 1987/1981:36-37) Näiteks A. Lipkina andis koolilastele ülesande, paludes katsealusel eelnevalt hinnata, kas ta tuleb selle ülesande lahendamisega toime ja mis hinde peale ta arvab end tööga hakkama saavat. Seejärel paluti oletada, kuidas saavad ülesandega hakkama erineva õppeedukusega klassikaaslased. Enesehinnangut seostati selles katses kahe tunnustuserühmaga korraga: ülesande raskusega ning enda ja oma klassikaaslaste võimete võrdlemisega. (Kon, 1987/1981: 38) 1.2
kategoorias. Laps peab ise tegutsema, et mõelda esimesed 5 eluaastat. Kujundiline mõtlemine kestab 12-14 eluaastani. Kõne areng Laps mõistab rohkem, kui oskavad rääkida. Õpivad ära selle, et sõnade tähendused on kokkuleppelised. Nimetust ei saa objektist lahutada, vanemad saavad aru, et päris nii ei ole (4.eluaastalt). lapsed avastavad reegleid, kuidas sõnu pannaks lauseteks. Kujuneb sisekõne, võimalus endaga rääkida (5.eluaastal). Alguses tekivad nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad. Enne suuline ja siis kirjalik kõne. Viimast tuleb õpetada. Lapse käitumist reguleerib kõne, alguses reguleerib täiskasvanu kõne, siis toimub see ise valjult rääkides, viimasena ise sisekõnes. Metatunnetus ja selle areng 10 Lisaks sellele, et lapsed tajuvad, tekib võime jälgida enda psüühikat. Kust teada, millal tuleks eksamiks õppima hakata, et see hästi sooritada? Kui palju läheb aega, et midagi jääks meelde.
kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohvikus, teatris, loomaaias ja mujalgi. Kui korduvad liikmed väljendavad hõlmavaid mõisteid, siis koma ei tarvitata, nt
Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) Nimisõnad-tegevused; zestid, intonatsioon Üleüldistused ja alaüldistused Sõna või holofraas? Mõistavad lauseid (katsed) Telegraaf-stiilis keel 2-sõnalised laused umbes 2a vanuses Sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad Vähe morfoloogilisi tunnuseid Õige grammatiline struktuur Miks laused lühikesed: funktsioonisõnu raske õppida; kohandatud kõne; töömälu piirangud Kõne areng eelkoolieas 2,5a laused pikemaks 3ndal eluaastal morfoloogilised tunnused Tüüpvead: reeglite üleüldistamine
kindlustada organisatsiooni strateegiline areng. · Palgasüsteem toetab ettevõtte eesmärkide täitmist · Palgasüsteem tagab ettevõtte konkurentsivõime tööjõuturul (palgaturu tasemel või 5 -10% kõrgem) · Palk on seotud töötulemustega (tulemuspalk) · Palk on õiglane (sõltub töö sisust) · Palgasüsteem on paindlik (uueneb) · Palgasüsteem on ettevõtte majanduslikke võimalusi arvestav (põhineb majandusnäitajatel ja finantsvõimalustel) 1. Millised omadussõnad peaksid iseloomustama palgakorraldust edukates organisatsioonides? Palgakorraldus peab olema · Motiveeriv ja õiglane · Selge ja lihtne · Ühtne ja terviklik · Töötajaid motiveeriv · Õigetes suhetes tööturu hindades · Mõõdetav ja objektiivne · Palgakulusid optimeeriv 1. Nimetage tegurid, mis mõjutavad töötasu taset 1. Väliskeskkonna tegurid: Tööjõuturuga seotud tegurid: · tööjõu pakkumise ja nõudmise vahekord · muudatused tööjõu struktuuris,
Tähtis ei ole niivõrd sõnade koguhulk, vaid oskus olemasolevaid sõnu kombineerida (moodustada lausungit). Sõnu, mille tähendust laps mõistab, on oluliselt rohkem. Selles vanuses toimub väga kiire sõnavara kasv: alates 3. Eluaastast suureneb lapse sõnavara keskmiselt 5-10 sõna päevas. 2-4 aastase lapse sõnavarast umbes poole moodustavad nimisõnad, millele järgnevad tegusõnad (umbes 1/5), määr, ase- ja omadussõnad. Kasutussageduselt on aga ülekaalus hoopis tegusõnad, sest neid on vaja lausete moodustamiseks. Laps kasutab ka palju ase- ja määrsõnu, sest tema kõne on situatiivne (nt ta on seal, pane siia, tahan seda). Kujuneb esmane sõnatähenduse üldistus: kassiks võib nimetada nii vöödilist kui ühevärvilist, nii kollast kui ka musta kassi. Kiiresti areneb nn baassõnavara – laps
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
