Kokku-ja lahkukirjutamine Lühenenud tüvi- võõrkeel, triivjää, pesemisvahend Nimisõnad 1) nimisõna+ nimisõna Raudtee- täiendosa nimetavas käändes Pildiraamat venna raamat täiendosa näitab liiki, laadi; täiendosa näitab kuuluvust Tindipott punase tindi pott- täiendosa on laiend TäiendosaPuusärk ains. omastavas Lapsepõlv, - lahkukirjutus tähendab midagi muud või ei tähenda üldse midagi lapse põlv Raamaturiiul täiendosal mitmuslik sisu Eesti keel Haapsalu rätt Tartu sai täiendiks kohanimi Kadripäev Kadri sai- kus isikunimi ei märgi kuuluvust ega ole kauba nimi, siis kokku Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal ) Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav Lasteaed laste aed ...
EESSÕNAD ABOVE kohal above the shelf ON peal on the desk on Monday evening UNDER all under the bed BEFORE enne before the meeting AFTER pärast after the movie WITH kellega/ millega connected with the profit FOR eest / jaoks pay for the products for 200 euros DURING kestel, vältel during the seminar FROM ... TO millest milleni from 9 to 5 from the hotel to the beach IN sees in May in the office AT sees, juures at the window akna juures at the dentist's at the airport at school at home at work at the weekend at night at nine o'clock at the beginning of the year TO sisse go to work NEXT TO kõrval ...
Kirjelduste osatähtsus novellis: · mida kirjeldatakse Kirjeldatakse palat nr.6 välist ja sisemist olekut. Kirjeldatakse ruume, kus haiged elavad ning kirjeldatakse kes on haiged, millised nad on ja kuidas nad käituvad. Kirjeldatakse vahimeest Nikitat ja doktor Andreid. Kirjeldatakse tegelaste elusid enne haigusi ja haiglat, millest mõtlevad. Peamiselt kõike, millest räägitakse, seda ka kirjeldatakse. · milliseid omadussõnu kasutatakse Kasutatakse valdavalt negatiivseid omadussõnu. Omadussõnad väljendavad vastikust, ebameeldivust ja palju muud negatiivset. Positiivsemaid omadussõnu kasutatakse siis, kui kirjutatakse minevikust, aga neid ei ole eriti palju. Nt: räbaldunud, nukker, hall, kõhetu, longus, masinlik, ruske, nutetud, viisakas, soliidne, kahvatu, ärrituva, lämmatav, roostetanud, ärevil, õnnetu, imelik, ühetooniline. · milliseid kujundeid kasutatakse Kasutatakse erinevaid kujundeid, peamiselt epiteete, kujundid on valdavalt negatiivsed
Lühenenud tüvega omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku. Näited: võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus. Reeglid III EELNEV SÕNA + OMADUSSÕNA Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste. Näited: sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Määrsõnaliselt kasutatavad omadussõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku. Näited: tohutu suur, hirmus kauge. ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku. Näited: päevapikkune, asteastmeline, kuueaastane. Eelnev nimi, täht, lühend, number või sümbol kirjutatakse ne- ja line-omadussõnaga kokku sidekriipsu abil. Näited: Peetri-nimeline mees, X-kujuline, ne- liiteline, 20-aastane. Kui täiendsõnal on täiend, kirjutatakse
Sõnade helikõrgus sõltub paigutusest ja mingil määral ka grammatikast. Näiteks rõhk nimisõna eelviimasel silbil on kiire võnkesagedusega. Kirjapildis ei ole helikõrgus tavaliselt märgitud. Oromo grammatiline süsteem on keeruline ja sisaldab palju omadusi, mis on sarnased teistele kuši keeltele (4). Keeles on palju käändeid ning rohkem tagasõnu kui eessõnu. Oromo keelsed nimisõnad jagunevad kahte gruppi: meessoost ja naissoost (1). Omadussõnad muutuvad vastavalt nendele gruppidele. Kõik nimisõnad on jagatud ainsusesse ja mitmusesse ning käändegruppidesse, mida on seitse: nimetav, omastav, osastav, sihitav, instrumentaal, alalütlev ja seesütlev (4). Oromo asesõnade hulka kuuluvad isikule viitavad, umbmäärased, siduvad, vastastikused ja enesekohased asesõnad (5). Verbid koosnevad tüve järelliitest, mis esindavad pöördeid, sugu, arve, ajavormi, kõneviisi ja tegumoodi. Tegusõnad koosnevad põhiliselt
liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, (nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras,
eki.ee/dict/ Väike murdesõnastik I-II Sünonüümisõnastik Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006 4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Sünonüümisõnastik (IBS) Väike murdesõnastik (EKI) 2. Kas ja mida tähendab Teie perekonnanimi (murdes, käändes, slängis) ? Minu perekonnanimi on Gross (saksa keeles Groß), mis tõlkimisel annab sellised tulemused: suurel määral, suuresti, pikk, kõrge. Näiteks pikk on saartemurdes kölges. Kõik perekonnanime tõlgitud vasted on omadussõnad. Slängisõnastik annab sõnale pikk sellise vaste: pikk tavaline hüüdnimi, austav ja isegi tunnustav. Faktiinfoallikad Leidke vastused järgnevatest allikatest (iga allikat võib kasutada ühe korra): Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Riigi Teataja http://www.riigiteataja.ee/ Statistikaamet http://www.stat.ee Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht 1. Mis oli De la Gardie suguvõsa algne nimi ning millisest riigist on nad pärit? Millisest
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
3. Kui sisu ja vorm nii 3. järgneva nimisõnaga 4. Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad 3. Sõna POOL kirjutatakse selgelt kokkukirjutamist ei 3. Kui a. kirjutatakse alati kokku kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku : järgnevast nimisõnast lahku , nõua siis võib kirjutada
Üksinda seisev h on kõrisulghäälik (eesti kõnekeelses eituspartiklis mkmk; võru keele mitmuse tunnus q, nt kalaq) (Nahuatl orthography). Nahua keel on polüsünteetiline keel, mis tähendab, et sõnad koosnevad paljudest morfeemidest. Nad lisavad sõnatüvele erinevaid ees- ja järelliiteid, kuni tekivad väga pikad sõnad – üks sõna võib tähendada tervet lauset. Sõnad võib jagada kolme gruppi: tegu-, nimi- ja abisõnad (sinna kuuluvad ka üksikud olemasolevad määrsõnad). Omadussõnad on olemas, kuid enamasti käituvad nagu nimisõnad. Viimaseid iseloomustab kuuluvus (minu, sinu jne) ja ainsuse/mitmuse vorm. Sõnadel pole sugu ja keeles puuduvad käänded. Kuigi tavaline sõnajärg nahua keeles on VSO (öeldis-alus-sihitis), võib sõnade järjekord lauses olla väga erinev, nimisõnu saab tükeldada (ibid.). Sõnarõhk paikneb tavaliselt eelviimasel silbil, harva viimasel või eel-eelviimasel (Tuggy, 2008). Keelenäited (Ager, 2014 Useful...): Tere tulemast
koos nimisõnaga moodustavad poiss), kalliskivi (kallis kivi), (esimene sõna käändub) oma aja, selle aja, teist laadi, seda eritähendusliku mõiste nelinurk, omaalgatus, isetegevus, sorti, sama liiki pooltoon ■ Iseseisvate nimisõnadena Morsetähestik, maratonijooks, ■ Käändumatud omadussõnad ja Väärt soovitus, eesti keel, hiina tee, tarvitatavad pärisnimedest tekkinud olümpiamängud, röntgenikiired liiki, laadi märkivad soome kelk, hollandi juust üldnimed kohanimelised täiendid 1 ■ Eesnimeline täiendsõna, mis on Kadripäev, jaanipäev, mardihani, kujunenud liigiterminiks jüriöö, aadamaülikond
infektsioon, sub-arktiline, tele-skoop, pro-gramm. 6) Võõrpärisnimede poolitamisel on soovitatav arvesse võtta nii nende hääldust ui ka võimalikku liitsõnalisust : George-down, Volgo-grad. Ei ole soovitatav lahutada täheühendit mis hääldub ühe häälikuna München, Gen-scher. Sõnaliigid Muutuvad pöördsõnad ains. Mitm. 3 pööret Käändsõnad nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad Muutumatud kaassõnad, määrsõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Kaassõna esineb ainult käändsõnaga! Määrsõna kuulub tegusõna juurde!, lt lõpuga alati määrsõna! Suur ja väike algustäht, jutumärgid. Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed 2) Koha- ja ehitisenimed 3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (ametlikkuse näitamisel)
kaasas kääbus hetked lõimed lurjus retked veimed uudis jõulud räimed On ka sõnu, mida tohib hääldada nii II kui ka III vältes. Kui sellest oleneb ühtlasi sõna käänamine, on parem, et selliseid sõnu oleks võimalikult vähe. Nt kirju ~ `kirju (kirjude, kirjusid – `kirjute, `kirjuid), tervis ~ `tervis (terviseid – `tervisi ehk `terviseid), e-tüvelised omadussõnad ahne ~ `ahne, ihne ~ `ihne, kaine ~ `kaine, kiire ~ `kiire, kärme ~ `kärme, terve ~`terve, tiine ~ `tiine (käänamine vastavalt nagu sõnadel aine või `lahke : tiine, `tiine, tiinet või `tiine, `tiine, `tiinet). Palju rohkem on neid sõnu, mille välte kõikumine ei too kaasa muutusi nende sõnade morfoloogias. Nii on eesti keeles tendents, et pikkades tuletistes tuletusaluse III välde nõrgeneb II välteks, nt `meister – meisterdama, `julgus – julgustama, `peegel – peegeldama
...............................................................................................13 Siduvad asesõnad..........................................................................................................14 Omastav kääne..............................................................................................................14 Käskiv kõneviis.............................................................................................................15 Omadussõnad................................................................................................................15 Viisimäärsõnad............................................................................................................. 16 Tingimuslaused.............................................................................................................16 2
Kaudkõne Reported speech 11 Kaudküsimused Reported questions 12 Passiiv Passive voice 12 Loendatavad nimisõnad Countable nouns 12 Loendamatud nimisõnad Uncountable nouns. 13 Mitmuse moodustamine 13 Siduvad asesõnad 14 Omastav kääne 14 Käskiv kõneviis 15 Omadussõnad 15 Viisimäärsõnad 16 Tingimuslaused 16 2 Ajavormid Tense vorms Lihtolevik The present simple Korduv, harjumuspärane tegevus. Every day, twice a week, usually, sometimes, often, always. 1. pv (-s) do/does + 1. pv I get up at 7 every day. He always works hard. What time do you go to school?
villalammas omadus-, arv- ja asesõna suur maja, meie maa, ses suhtes, tol ajal, + NS sinist värvi, kolm nurka käändumatud väärt tüdruk, kulla sõber, gooti stiil, omadussõnad indiaani naine, slaavi hõimud kohanimelised täiendid vene muusika, läti rahvas, ungari kirjandus, eesti toit, inglise luule iseseisvate nimisõnadena diiselmootor, morsetähestik, tarvitatavad maratonijooks, röntgenikiired, olümpiatuli nimelähedased sõnad
· Väga omased on mulgi murdele e-tunnuselised tugevaastmelised mitmuse vormid, nagu jalgel "jalgadel" laudest "laudadest", lehtel "lehtedel". Sõnamoodustus Mulgi murdes on produktiivsed (loovad) mitmed mujal vähelevinud sõnatuletusmallid. Nii esineb a-, ä- tüvelistest kahesilbilistest verbidest tuletatud k- liitelisi deverbaale, nt annak "väike and", nüssäk "lüps", testak "pärm". Ka on Mulgile iseloomulikud ve-sufiksilised omadussõnad mõnede *eta-adjektiivide vastena, nt libeve "libe", pudeve "pude", sileve "sile". Mulgi murdekeele viis murrakut: Helme, Karksi, Halliste, Paistu ja Tarvastu
............. 7) The key belongs to my sister. It´s....................... 8) These skis belong to Uncle Thomas. They are....................... 9) This camera belongs to her parents. It´s.................. Answers: 1) George´s car 2) Ken and Chris`s friend 3) her children´s dog 4) yesterday´s newspaper 5) his parents´ house 6) Ted and Nancy´s son 7) my sister´s key 8) Uncle Thomas´s skis 9) her parents´ camera 2) NUMBER + NOUN ADJECTIVES Numbrist ja nimisõnast koosnevad omadussõnad Reeglid ja näited TV lk 30 WB p 34 ex 5a tee see harjutus! Vastused harjutusele 5a: 2) a five-week holiday 3) a hundred-year-old house 4) a ten-day trip 5) a half-hour bus ride 6) a three-star hotel 7) a 20-minute queue 8) a four-page letter 9) a 1,000-piece puzzle 10) a 15-member team 3) PASSIVE VOICE AM/IS/ARE + III PÕHIVORM WAS/WERE + III PÕHIVORM Tee TV lk 36 h 8! Vastused:
Prepositions Time - Aeg Preposition Millal kasutatakse Näide ON Nädalapäevad On Monday IN Kuud/ Aastaajad In July/on Spring Osa päevast In the morning Aasta In 2006 Peale kindlat perioodi ajas In an hour AT At night At the weekend Kindel punkt ajas, kellaaeg At half past nine At 3 o'clock SINCE Mingist kindlast ajapunktist siiani Since 1980 FOR Mingist kindlast ajaperioodist siiani For 2 years AGO Kindlal ajal minevikus, mingi aeg...
üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, mitut seltsi mehed, igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid. KOKKU LAHKU Iseseisvate nimisõnadena käändumatud omadussõnad ja tarvitatavad nimelähtesed sõnad Nt. nende sarnased diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, väiketähelised kohanimelised maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli täiendid: Nt. väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, Väiketäheline eesnimeline täiend Nt. Muutumatu sõna Nt
Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. 3.1
teatud piirides Avastada kuidas ja millest need erinevused tulenevad, näiteks geneetiliselt päritud, lapsepõlvetraumadest (Freud'i arvamus), vanematelt eeskuju võttes (Bandura arvamus) või on see hoopiski närvisüsteemi ehitusega seotud Iseloomu faktori analüüsid Esimene probleem: Liiga palju sõnu mis iseloomujooni kirjeldavad Teine: On raske tõestada et erinevate uurijate poolt uuritud omadussõnad viivad sama tulemuseni Kolmas: On raske leida kõige tähtsamat iseloomujoont isiku juures, mida mõõta Neljas: See lähenemine laseb kirjeldada vaid ühe isiku iseloomu. See ei näita mis põhjustab inimeste erinevaid iseloomusid. Näiteks valusa kurguga arsti juurde minnes pakub tema sulle diagnoosiks haiguse ladinakeelse nimetuse (mis tähendabki valusat kurku) ja ootab et see su vajadusi rahuldaks. Iseloomu päritolu avastamine Kõik pärineb millestki ja juhtub millegi tagajärjel
Sõnaliigid Sõnaliikidesse kuuluvad ühtmoodi käänduvad ja ühtmoodi pöörduvad sõnad või sõnad mida ei saa käänata ega pöörata. Muutmisviisist tulenevalt jagunevad sõnad käänd- pöörd ja muutumatuteks sõnadeks. Käändsõnade kõige suurem rühm on nimisõnad, mis on ära tuntavad, kes? Ja mis? Küsimuste järgi algvormis. Käändumatud omadussõnad ja käänduvad kullakarvaline kangas naeruväärne (lugu) naeruväärse (loo) naeruväärset (lugu) naeruväärt (lugu) segavereline (koer) segaverelise (koera) segaverelist (koera) segaverd (koer) Omadussõna ja tegusõna Tekstid ON LÄBI VAADATUD (tegusõna) LÄBIVAADATUD (missugused?) tekstid visati ära. See teema ON ammu UNUSTATUD(tegu) UNUSTATUD (missugune?) TEEMA ei tule enam kõne alla. 3) arvsõnad väjendavad arvulist hulka ja neid peab saama NUMBRITEGA KIRJUTADA
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Ko...
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder ...
27 nimisõnast VIOLA, VIOLAE I 28 omadussõnast MAGNUS, MAGNA, MAGNUM I, II 29 nimisõnast URSA, URSAE I 30 omadussõnast LAUREUS, LAUREA, LAUREUM I, II c) Positiivseid omadusi näitavad omadussõnad: F. . . . , B . . . . ., V . . ., C . . . . . ., C . . . . . . . ., A . . . . , B . . . . . . . . ., C . . . . , P . . ............................ ................................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................................
* veaohtlikud!!! (kärbsed kärbes, jalgsi jalg, peatselt, jõudsin jõudma, kuldsed kuld, heitsid heitma, õudne õudse) k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z + KI (ülejäänud häälikutega -gi) Liide on alati sõna lõpus (nt poistegagi). 4.Sõnaliigid Muutuvad sõnad: Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes): a) Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass, laud, armastus) b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) e) Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, hulka kui
2. (vos) estis 3. sunt Eitamisel non: non sum, non es Studiosus (pl studiosi) meessoost ülõpilane studiosa (pl studiosae) naisüliõpiane Salve! Salvete! Tere! Vale! Valete! Head aega! Quid tibi nomen est? Mis on su nimi ? Mihi nomen est......... Minu nimi on.... et/atque/-que ja Gratias ago! Aitäh! Käändsõnad (noomenid) Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (casus) caasus: Nom=Nominatiiv ( casus nominativus) kes? Mis? Gen=Genitiiv (casus genitivus) kelle? Mille ?, kuid ka kelle, mille seast? Dat=Daativ(casus dativus) kellele?millele?kellel?millel? Acc=Akusatiiv (casus accusativus)- sihitise kääne, keda?mida? Näiteks:Isa loeb
small smaller the smallest funny funnier the funniest beautiful more beautiful the most beautiful reasonable more reasonable the most reasonable 1. Võrdlemine er ja est abil · Ühesilbilised omadussõnad small smaller the smallest short shorter the shortest Pane tähele! Lühikese täishääliku ees lõppkaashäälik kahekordistub. big bigger the biggest hot hotter the hottest · Kahesilbilised omadussõnad Pane tähele! Ainult y, er, ow ja lelõpulistele omadussõnadele lisatakse er ja est võrdlus. clever cleverer the cleverest
Adverbs formed from adjectives ending -ly: 1.) omadussõna lõpul olev -y, mille ees on konsonant, muutub i-ks: · easy / easily · funny / funnily 2.) -ll lõpulistel sõnadel langeb üks l välja: · Full / fully · Dull / dully 3.) -le lõpulistel omadussõnadel jääb -e ära: · Possile / possibly · Able / ably · Simple / simply Mõned -e lõpulised omadussõnad säilitavad -e: · Wise / wisely · Extreme / extremely AGA! Scientific / scientifically; probable / probably... But some words that end in -ly are adjectives, not adverbs and they cannot be used as adverbs: Friendly; lovely; lonely; likely; silly. He is friendly. He speaks in a friendly way. (NOT: He speaks friendly) Sometimes, an adjectives and an adverb have the same form: Fast; hard; late; loud; near; short. Adj.: It is a hard work. Adv.: I work hard
eesti keeles häälikujärjend ji ei esine eesti keele rõhututes silpides ei tohi olla pikki täishäälikuid ega -ühendeid eesti keeles võib rõhutus silbis esineda ainult a, e, i, o, u NB! Võõrsõnad muganevad aja jooksul keele fonotaktika reeglitega. NB! H ei saa esineda pika täishääliku järel. 16. Sõnaliigid: Nimisõnad nimetab asju, olendeid Omadussõnad väljendab omadusi Arvsõnad väljendavad arve Asesõnad käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis talitsevad ülalolevate taoliselt, kuid on täistähenduslike sõnadega võrreldes sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega Tegusõnad väljendab tegevust Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde, jagunevad ees- ja tagasõnadeks NB
kiida last. Kodu kohta käivate sõnade õppimine Kui lapsele on näidatud sõnu pere ja keha kohta siis võib edasi minna lähiümbruse sõnadega nagu kodused esemed ja mänguasjad, riided, toiduained, taimed ja loomad jms. Lauseehituse sõnavara · Tegusõnad Tee igapäevaseid verbe 3 pöördes. Näiteks hüppab, jookseb, naerab, magab jne. Kui näitad lapsele tegusõna, siis matki ka vastavat tegevust, see meeldib lastele ja suuremad teevad juba ise kaasa ka. · Omadussõnad - Tee sõnakaardid omadussõnadest, mida saad lastele kohe näidata ja tee neist vastandpaarid. Näiteks suur-väike, pikk-lühike. Samuti sobivad siia erinevad värvid, mustrid ( ruuduline, triibuline) ja emotsioonid (kurb, lõbus) · Asesõnad Need pole nii põnevad aga needki on vaja lapsele selgeks õpetada. Võib õpetada kasutades mingit juturaamatut. Võib ka õpetada eraldi, sest neid ei ole palju. · Küsisõnad Küsimused on olulised dialoogides
aga õiglane annab, ega keela." Eks laisk inimene ongi saamisele orienteeritud, aga ei ole valmis selle nimel pingutama. Seda suuremat tähtsust omab tema jaoks see, mis tal on. Õiglasel inimesel on aga tänu oma töökusele küllaga, sellepärast ei sule ta oma südant ja käsi abivajajate ees. Minu jaoks on huvitav see, et laisku võrreldakse õpetussõnades mitte ainult virkadega, vaid ka arukatega õigetega ja õiglastega. Mulle tundub, et need omadussõnad on siin üksteise täienduseks: õige inimene on ühtlasi õiglane, virk ja arukas. Huvitav on ränne Piibli hoopis teisest kontekstist vanasõnadesse virkuse-laiskuse teema alla: ,,Kes nutuga külvab, see rõõmuga lõikab", on Piiblis Psalmis 126: ,,Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega," (Ps 126:5) mis on palveteekonna laul ja räägib vangipõlvest naasmisest. Küllap on selliseid paröömiaid vanasõnades teisigi.
Pikemad lahku: ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, paljastatud päi, värisevi käsi. KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA KOKKU LAHKU Omaette mõiste: viljarikas, Määrsõnaliselt tarvitatavad sõnakehv, ohvriterohke, omadussõnad lahku: hirmus palav, paras eelarvamustevaba, magushapu. soe, tohutu suur, ääretu lai, põhjatu sügav. Tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, Kui esimesel sõnal on täiend: püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, pool- jt: ehtnaiselik, puhtisiklik, paljude sajandite pikkune, kõigi eelduste lihtlabane. kohane. -ohtu, -võitu, -verd kokku:
10 ________________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________________ 4 Ülesanne 2. Loe tekst läbi ning tõmba õigele vastusele joon alla. Ülesanne 3. Kirjuta tekstist välja kõik omadussõnad ning mõtle neile sünonüümid. Ära unusta sõnade Kägu õigekirja.
Hindrek Reiman Ejaki keele uurimine ja võrdlus eesti keelega Sissejuhatus Ejaki keel on väljasurnud keel, mille areaal asus Kagu-Alaskas Cooperi jõe kallastel. Kuulus Na-Dené keelkonda. Viimane traditsiooniline rääkija suri aastal 2008. Keel suri jäädes inglise keele ja tlingiti keele ohvriks. Dr Michael Krauss, kes on lingvist ja professor Fairbanksi ülikoolis Alaskas, on õppinud ja dokumenteerinud nii ejaki keelt kui ka teisi kohalikke Alaska alalt pärit keeli ning rääkib ejaki keelt ladusalt, kuna õppis seda viimastelt ejaki keele emakeelena rääkijatelt. Peale tema räägib ejaki keelt veel Guilluame Leduey Prantsusmaalt, kes õppis selle keele selgeks läbi internetist saadaval olevate materjalidega. Tema näitas, et ejaki keele elustamine on täiesti võimalik. Ejaki keelel on olemas kirjakeel, mis kasutab ladina kirjasüsteemi. Selle sajandi alguses on üha suure...
Kunstiline kujund on kindlas vormis üldistus, mida iseloomustab piltlikus, isikupära ja vahetu mõju. Kujundite ülesanne on kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Luules kasutatakse rohkesti epiteete, võrdlusi, metafoore, personifikatsiooni, sümboleid, allegooriat. Epiteet on lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: Näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul, Silmad nii säravad, sügavad, sametimustad... Võrdluses kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike!
peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohvikus, teatris, loomaaias ja mujalgi. Kui korduvad liikmed väljendavad hõlmavaid mõisteid, siis koma ei tarvitata, nt
TEGUSÕNAD ASESÕNAD OMADUS - SÕNAD · Muutuvad sõnad: käändsõnad ja pöördsõnad · Muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad · Käändsõnad: nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad · Pöördsõnad: tegusõnad 23. Tegusõna pöördelised ja käändelised vormid! · Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid · Käändsõnadel on ainult käändelised vormid · Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid
Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama v...
Sg Pl 1. (ego) sum 1. (ns) sumus 2. (tu) es 2. (vs) estis 3. - est 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) studisa (pl studisae) · Salve! Salvte! Vale! Valte! · Quid tibi nmen est? Mihi nmen est ... · et/atque/-que Grtis ag! Sg = singularis e. Ainsus Pl = Pluralis e mitmus Ius lex Ius et lex Ius atque lex Ius lexque -Õigus ja seadus Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (csus) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? + eessõnad Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast?
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus ...
Abisõna 'o' kasutatakse juhul, kui tahakse väljendada omastamist. 102- Nimisõnade vorm ei muutu kui tahetakse väljendada mitmust või ainsust. Kasutatakse numbrit eelnevate artiklite abil. 103- Esemete hulka väljendatakse aga hoopis eelartikliga. 104- Näide. Ainsus 'te' (,,the"), mitmus 'nga' (,,the") või harvemini kasutatud 'e' (,,a) või 'ni' (,,some"). 105- Anuta keeles kasutatakse üldnimede ees peaaegu alati artiklit. (2) 106- Omadussõnad: 107- Omadussõnu kasutatakse kas kohe peale nimisõna, millele nad omaduse annavad või nad esinevad kui öeldis-omadussõna, mida võib lugeda ka kui tegusõnaks (,,to become"/"to be") 108- Näide. Te tangata rerei ,,the good man" ,,hea mees" 109- Te tangata e rerei ,,The man is good" ,,mees on hea" (2) 110- Määrsõnad: 111- Määrsõnu kasutatakse tegusõnade järel muutes tegusõnade tähendust.
tumma põlgust epiteet See epiteet on justkui vastupidine eelnevale, st antud väljend pigem halvustab kui ilustab. Sellegipoolest on siin kasutatud sõna tumma, iseloomustades põlgust. Antud sõna kirjeldab ja täiendab sõna põlgus tähendust. põhjatu ja pikk epiteet Autor kasutab sidesõna 'ja', et tuua välja kaks omadussõna. Seda näeme vähemalt kolmes kohas selles luuletuses. Omadussõnad on tihtipeale ka omavahel kuidagi seotud. Näiteks põhjatu tähendab antud kontekstis midagi hiiglama suurt, ja pikk seejuures aitab kaasa selle 'hiiglama suure ootuse' iseloomustamiseks. nii abitu ja habisev kui lind võrdlus Siin lauses võrdleb autor südant ja lindu, justkui neil oleks ühiseid omadusi. Autor toob välja, et süda on nii abitu ja habisev kui lind, mis tähendab, et
püsiks kindlalt koos. Partnerid peavad ümber üksteise pöörlema. Oluline on valsi juures ka jalgade asend- kuidas partnerite jalad üksteise jalgade suhtes asuvad. Mehe rolliks ongi kõike seda kontrollida. Mees peab liikuma täpselt ning järgima mängitava muusika taktimõõtu. Mõlema valsi puhul on selleks ¾. Võistlustantsude kavas olev kolmas tants on tango. Temperamente, dramaatiline ning kirglik. Need on parimad omadussõnad iseloomustamaks seda Argentiinast pärit tantsu. Tangoga seostuvad ajaloost noavõitlused ning seksuaalne ergutus, tantsu saatis tavaliselt kitarr, viiul ja flööt. Tango on tugeva rütmiga ning energiline. Argentiinas arvatakse, et tangot ei saagi tantsida väljaspool tema õiget kultuurilist tausta, sest siis kaotab tants oma tegeliku loomuse. Paraku on tänapäevane võistlustants igati üks suur segu paljudest kultuuridest, mõtetest ja moevooludest
nt. nalja-show, s-häälik, U-raud, MM-võistlused, mõte-tüüpi sõna. Liitomadussõnades, mille eesosa on nimi. nt. Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Koidula-aegne. Erandid: Musta mere äärne, Teise maailmasõja aegne, W. A. Mozarti taoline. Täpsustava täiendosaga nimedes. nt. Lõuna-Eesti, Lääne-Euroopa, Kilingi-Nõmme. Erandid: Valgevene, Suurbritannia. NB! Nimeliitumitest saadud käändumatud omadussõnad kirjutatakse väikese algustähega ja ilma sidekriipsuta. nt. vanaarmeeina kirjakeel, ladinaameerika tants, kreekakatoliku kirik, idaslaavi keeled. Sidekriipsulistest nimedest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta. nt. põhjaeestlane, idasakslane, lõunaeestilik, tagakaukaaslane, kohtlajärvelane. Liitsõnade korduva osa asemel. nt. sünniaasta, -kuu ja -päev. NB! Ühe mõiste korral võib sidesõna ja ka ära jääda. nt
EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine “Keel ja ühiskond” X klassile 11. ptk Mare Hallop 25.10.2013 KiNG 30.10.2012 Üldiseloomustus 20. saj algupoolel eesti kirjakeele kultuurkeeleks kujundamine 1918 – 1939: o arenes teaduskeel, o kujundati teadlikult eri alade terminoloogiat, o mitmefunktsiooniline kirjakeel (ametlik suhtlus, õiguses, majanduses, teadus-, ilukirjandus-, ajakirjandustekstides). Pärast I ms taastati keelekorraldus 1947, kus nõukogude ajal kohustuslikkus keelekorralduses - üks kindel õige variant, tänapäeval – kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele. Praegu: o sihikindel ja otstarbekohane keelekorraldus, ...
valitsused: the post office; the bank; the police; · the American Red Cross; the US Senate; BUT: Pärisnimega pangad, kirikud: Lloyds Bank; St.John's Church; St.Patrick's Cathedral Aari Juhanson, MA 2009 More names with articles · Kõik selle omadusega inimesed ilma järgneva nimisõnata!!! The poor in this country are often homeless. The young always have more dreams · Rahvust märkivad omadussõnad (the people of that country): The Mexicans, the Thais, the British, the Chinese -ese lõpulised rahvused (ja Swiss) võivad esineda ka ainsuses: a Japanese, a Vietnamese, a Swiss · Nimed, milles `union', `united', `kingdom', `republic', `empire', `dynasty': The United Arab Emirates; the Han Dynasty; etc. Aari Juhanson, MA 2009 More names with articles · Ajaloo perioodid, sõjad, lahingud, lepingud, liidud jne:
Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus. Esimeses etapis jaotatakse sõnad muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada ----käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad. Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid
koolidevaheline meetri laiune õunamaitseline minuvanune metsavaheline Kerese-nimeline Koidula-nimeline Panso-nimeline Tartu-suurune Peipsi-äärne Vabadussõja-aegne U-kujuline 13-aastane kolmeteistaastane 202-leheküljeline kahekümneaastane JA LINE LIITELINE OMADUSSÕNA ne- ja line-liitelised omadussõnad kirjutatakse eelneva sõnaga kokku. eestikeelne eestikeelsed puhtatõuline puhtatõulised kuumavereline kuumaverelisi mustanahaline mustanahalist rõõmsameelne rõõmsameelset kaldaäärne kaldaäärsel tihedakarvaline tihedakarvalist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
