Mittemetallide üldised omadused ja miks nad ei juhi elektrit. *Mittemetalliliste elementide aatomid on tunduvalt väiksemd kui metalliliste elementide aatomid. *üldreeglina on nende aatomite väliskihis 4-7 elektroni *elementide mittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. *keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad väliskihi elektronide arvu suurenedes ja aatomite mõõtmete vähenedes *nad saavad ka loovutada elektrone. Ainult fluor saab elektrone ainult liita *elemendi minimaalse ja maksimaalse oksüdatsiooniastme summa on 8 *osa mittemetalle on molekulaarsed, koosnedes molekulidest, teine osa aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. *mida suuremad on mõõtmed, seda tugevam on tõmbejõud ja seda kõrgem on aine sulamistemperatuur
Hapete omadused Soolhape ehk vesinikkloriidhape HCl Saadakse vesinikkloriidi juhtimisel vette seal lahustuvad need vesinikioonideks ja kloriidioonideks. Soolhape on tugev hape. Vesinikkloriid annab soolhappele terava lõhna, see kahjustab hingamisteid. Soolhape kuulub maomahla koostisse (0,5%), ta aitab toiduaineid lagundada. Üle- või alahappelisus põhjustab seedehäireid, mis on tervisele kahjulikud. Divesiniksulfiidhape H2S Saadakse lahustades vees gaasilist vesiniksulfiidi. Divesiniksulfiid on väga mürgine aine. See tekib nt valkude lagunemisel ilma õhu juurdepääsuta. Divesiniksulfiid haiseb nagu mädamuna. Väävelhape H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija raske õli taoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Seda tuleb säilitada õhukindlalt suletud anumates. Süsinikuühendid söestuvad selle toimel. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasuta...
Elu omadused Elu on mateeria osa , mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. · Valgud töötavad selle nimel · Valkude töös seisneb elu · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- väikseim üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pärmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, ...
· Aluselised oksiidid reageerivad veega = leelis. Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (IA rühma ja IIA rühma metallid alates Ca) · Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega = sool. · Happelised oksiidid reageerivad veega = oksiidile vastav hape. Veega ei reageeri SiO2. · Happelised oksiidid reageerivad alustega = sool ja vesi. · Happelised oksiidid reageerivad aluseliste oksiididega = sool. Hapete keemilised omadused · Reageerivad metallidega = sool ja vesinik Reag. < h2 · Reageerivad alustega = sool ja vesi · Reageerivad aluseliste oksiididega = sool ja vesi · Reageerivad sooladega = uus sool ja uus hape Reaktsioon toimub siis, kui tekib nõrgem hape või sade Kui tekib H2CO3, siis tekkemomendil laguneb ta veeks ja süsinikdioksiidiks · Lagunemine kuumutamisel = happeline oksiid ja vesi Lagunevad ainult hapnikhapped Aluste (hüdroksiidide) keemilised omadused
HELI OMADUSED. HELI ON MIS TAHES KESKONNAS LEVIV MEHHAANILINE VÕNKUMINE. HELI LEVIB KÕIKJA, KUS KESKKOND ON ELASTNE - GAASILISES, VEDELAS,TAHKES. VAID VAAKUMIS HELILAINED EI LEVI! HELI LEVIB LAINETENA. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades on erinev ja sõltub keskkonna tihedusest. Õhus levib helilaine +21 kraadi juures 344 m/s ( leia avaldis km/h ) Teades seda, saab välja arvutada helitekitaja kauguse. Vees levib heli märksa kiiremini-1480 m/s,soolases merevees aga 1520 m/s. Terases levib heli koguni 5050 m/ s. Heli levib ka mööda luid. Iseenda hääl ei jõua sisekõrva mitte ainult õhuvõngetena väljaspoolt, vaid ka mööda koljuluid levides. Kuid luude kaudu saabuvad võnked on veidi teistsuguse tämbriga kui see hääl, mis saabub õhuvõngetega. Seepärast tundubki oma hääl,mis on salvestatud magnetofonilindile,võõrana. Luujuhtivust kasu- tavad näiteks oma pilli häälestamisel eakad viiuldajad, kelle kuulmisteravu...
Materjalide omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määratlemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide omadused, mis on ühelt poolt määratud nende struktuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m 3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m 3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m 3. Viimaste puhul eristatakse tihedusest
Alkaanid Nimetused tulevad süsiniku aatomite arvu järgi: 1C metaan ; 2C etaan ; 3C propaan ; 4C butaan ; 5C pentaan ; 6C heksaan ; 7C heptaan ; 8C oktaan ; 9C nonaan ; 10C dekaan . Isomeeria CH3CH2CH2CH3 CH3CHCH3 C4H10 - butaan | CH 3 C4H10 - 2metüülpropaan Isoeeridel on ühesugune molekulvalem, aga erinev struktuur. Isomeeridel pole ühesugused omadused. Omadused sõltuvad struktuurist. Lineaarse ahela korral on suurem tihedus, kõrgem sulamis- ja keemistemperatuur. Füüsikaliste omaduste hulka kuuluvad lahustuvus, tihedus, sulamis-, keemistemperatuur. *Hüdrofiilne lahustub vees. Hüdrofoobne ei lahustu vees. Füsioloogilised omadused on narkootiline toime, lõhn, maitse. Keemiliste omaduste puhul tekib ühest ainest teine aine (teised ained). Alkaanide omadused Koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Vahel on ainult üksikside
Elu omadused Mis on elu?.................................................................................... Omadusi: koosneb rakkudest, hingamine, toitumine, paljunemine, reageerimine keskkonnale, evolutsioon. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud töötavad elu nimel. Valgumolekulid on suured molekulid. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. Valkude töös seisneb elu! Geenid määravad valkude ehituse. Kus ja kes otsustab, millised valgud ja kuidas töötavad? pärilikkuse mõte Kuidas on lahendatud energia probleemid? energeetika mõte raku ehitus 1. Rakuline ehitus........................................................................ Rakk – väikseim üksus elu omadustega. Iga raku ümber on membraan (ALATI). Rakkude sees on tuum. Rakul on palju igasuguseid organelle (mitok...
· Poorsus- näitab kui suure protsendi materjali kogusest moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. · Veeimavus- on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. · Hügrokoopsus- on materjali omadus imeda endale niiskust õhust. · Veeläbilaskvus-on materjali omadus vett läbi lasta (vastand mõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud) · Ehitusmaterjalide tehnilised omadused: Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistnnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca.10 protsendi võrra ja see avaldabki poorsele materjalile mõju. Materjalikülmakindlust iseloomustatakse külmumistsüklite arvuga. Näiteks harilikult telliselt nõutakse 15 tsüklit, kõnniteeplaat aga 100 tsüklit. · Soojamahutavus- on materjali omadus soojenemisel
Vee omadused 1. Temperatuur · Veekogude põhjas temperatuur ~4 C, vesi kõige tihedam · Vee temp sõltub pinnatemperatuurist, ekvaatori lähedal soojem · Jää on kergem kui vesi · Külmas vees on rohkem lahustunud gaase 2. Soolsus · Mõõdetakse promillides · Vees lahustunud soolade hulk grammides ühes liitris merevees · Maailmamere vee keskmine soolsus 35 promilli · Soolsus erineb veekogude pinnal, sügavustes on soolsus sama · Läänemeri on riimveeline (8-12 prom) a) Aurumine sademed (kui palju vet aurab ja kui palju magedat vett sademetest juurde tuleb) b) Jõgede sissevool c) Ühendus maailmamerega 3. Rõhk · Iga 100m kohta rõhk suureneb 1 atmosfääri võrra (5km sügavusel on rõhk 500 atmosfääri) 4. Valgus · 80-100 m sügavusel on veekogus pimedus
Metalli omadused!Töö 9kl. 1.Nimeta metallide 4ühist füüsikalist omadust *kõvadus *metallne läige *hallikasvärvus *eletri ja soojusjuhtivusega 2.Nimeta 2 metalli,mida kasutatakse argielus.Töö näiteid . *Kuld,hõbe-sõrmused,kaelakeed ,käekeed,elektijuhtmed *Alumiinium-peeglid,värvid,kõõginõud 3.Millised füüsikalised omadused iseloomustavad alumiiniumit,millised rauda,millised mõlemat? Märgi vastavalt lünka Al ,Fe või Al ja Fe.Kui omadus pole iseloomulik mitte kummalegi ,jäta lünk tühjaks. Kõvedus-Fe Kergus(väike tihedus)-al Pastilisus ehk hea töödeldavus Al Halb soojusjuhtivus- - Metalne läige-mõlemad Väike kõvadus-- Magnetilised omadused Fe Hallikas värvus mõlemad 4.Kuidas muutuvad metallide aatomiraadiused rühmas ja perioodis? Rühmas ülevalt alla Perioodis paremalt-vasakule 5
29. oktoober 2010. a. TTKK SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus...............................................................................................................................4 1. Kangaste füüsikalis-mehaanilised omadused........................................................................ 5 a. Tugevus.............................................................................................................................. 5 b. Venivus.............................................................................................................................. 5 c. Kortsuvus........................................................................................................................... 6
küllastunud veeauru tihedus , mis näitab, mitu g. veeauru mahub max 1 m(kuubis) õhku antud temperatuuril Kastepunkt Temperatuuril langemisel muutub aur varem või hiljem küllastunuks. Vee auru küllastunud olekut nim. kastepunktiks. Õhu jahtumisel kastepunktini, hakkab veeaur kondenseeruma. tekib udu ja kaste. = / 0 V= S h m=V giga (G) 10 9 , mega (M) 10 6 , kilo (k) 10 3, milli (m) 10 -3 , mikro ( ) 10 -6 , nano(n) 10 -9 Vedelike omadused, Märgamine Kapillarsus Pindpinevus
Lk 13-Elu omadused 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia on teadus, mis uurib elu kõikvõimalike vorme ja elutegevuse ilminguid. 2. Millised elu omadused on rakul? Rakul on elu iseloomustav organisatoorne keerukus, mis väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 3. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Eluslooduse kõrge organiseerituse tase väljendub protsessides, mis toimuvad erinevatel organiseerituse tasemetel ja kõik protsesside vahel toimub regulatsioon ja tasandid on omavahel seotud. 4. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?
raadiused on hulga suuremad kui mittemetallidel metalliline raadius – pool aatomituumade vahelistest kaugustest metalli kristallivõres kovalentne raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis kui aatom loovutab elektrone (tekitades katiooni), siis tekkinud osakese aatomraadius on esialgsest väiksem ionisatsioonienergia I – energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks (selle katiooniks muutmiseks). määrab metallilised omadused: mida väiksem ionisatsioonienergia, seda metallilisem element. ionisatsioonienergia on alati endotermiline ΔH > 0 iga järgmise elektroni loovutamine on raskem kui eelmine. kergem on elektroni loovutada sellisel elemendil, millel on orbitaalil osad paardunud osad paardumata elektronid (kuna energeetiliselt on soodsam, kui kõik „kastid“ on ühe, kõik kahe või kõik 0 elektroniga) elektronafiinsus Ae – energia, mis eraldub või neeldub isoleeritud aatomile ühe elektroni
(hallikooreline, rohelisekooreline, heledakooreline ja tumedakooreline). Väärtuslikumaks nendest on peetud rohelisekoorelist haaba: see on hallikoorelisest kiirema kasvuga ning samas vastupidavam südamemädanikule. Uurimistel on kindlaks tehtud, et haava roheline koor sisaldab fotosünteetiliselt aktiivset klorofülli, mis võibki olla tema kiirema kasvu soodustaja. Siiski pole uurijad üksmeelel selles, kas tegemist on eri vormidega, mille omadused on päritavad, või põhjustavad koore erisugust värvust ökoloogilised tingimused. Juba ammu on märgatud, et kõik haavad ei lehti kevaditi ühel ajal: eri aastatel kestab lehtimine ühest kuni kolme nädalani. Tõenäoliselt oleneb see mitme ilmastikuteguri koosmõjust, pealegi reageerivad eri puhkemisajaga haavad (ka eri isendid) ilmastikuoludele isemoodi. Vaatlusaastatel (1972–1983) selgus aga, et iga puu säilitab aastate jooksul oma isikupära: varapuhkevad lehtivad
Vee omadused ( 1) Puhas vesi on värvusetu, lõhnata, maitsetu. 2) Vesi on lahusti 3) Lahus koosneb lahustunud ainetest ja lahustist Mõisted: · Aine- kindlate aineosakeste kogum · Molekul-aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist · Aatom- aine väikseim osake · Lahus- vedelik, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainetest · Lahusti- vedelik, mis on võimeline lahustuma teisi aineid Vee olekud ja nende muutumine! 1) Vee olekud- tahke, vedel ja gaasiline 2) 100 C juures on vesi gaasilises olekus 3) 0 C juures on vesi tahkes olekus Mõisted (2) · Tahkis- tahke keha, tahkes olekus aine · Vedelik- vedelasolekus aine · Gaas- gaasilises olekus aine · Aurustumine-vee muutumine veeauruks · Tahkumine- vedelike muutumine tahkeks · Kondenseerumine- aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse
HELI OMADUSED. HELI ON MIS TAHES KESKONNAS LEVIV MEHHAANILINE VÕNKUMINE. HELI LEVIB KÕIKJA, KUS KESKKOND ON ELASTNE - GAASILISES, VEDELAS,TAHKES. VAID VAAKUMIS HELILAINED EI LEVI! HELI LEVIB LAINETENA. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades on erinev ja sõltub keskkonna tihedusest. Õhus levib helilaine +21 kraadi juures 344 m/s ( )Teades seda,saab välja arvutada helitekitaja kauguse. Vees levib heli märksa kiiremini-1480 m/s,soolases merevees aga 1520 m/s. Terases levib heli koguni 5050 m/s. Heli levib ka mööda luud. Iseenda hääl ei jõua sisekõrva mitte ainult õhuvõngetena väljaspoolt,vaid ka mööda koljuluid levides. Kuid luude kaudu saabuvad võnked on veidi teistsuguse tämbriga kui see hääl, mis saabub õhuvõngetega. Seepärast tundubki oma hääl,mis on salvestatud magnetofonilindile,võõrana. Luujuhtivust kasu- tavad näiteks oma pilli häälestamisel eakad viiuldajad, kelle kuulmisteravus on aastatega ...
nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. • Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomuliku struktuuriga (pooridega) materjali ruumala • Näiteid mõningatest ehitusmaterjali tihedustest:
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
Elu omadused 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia on teadus, mis uurib elu kõikvõimalike vorme ja elutegevuse ilminguid. 2. Millised elu omadused on rakul? Rakul on elu iseloomustav organisatoorne keerukus, mis väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 3. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Eluslooduse kõrge organiseerituse tase väljendub protsessides, mis toimuvad erinevatel organiseerituse tasemetel ja kõik protsesside vahel toimub regulatsioon ja tasandid on omavahel seotud. 4. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?
CO2+H2O Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Millal tekib põlemisel tahm? Kui põlemine on mittetäielik või pürolüüsiprotsessis Isomeeria On nähtus, kus ühenditel on ühesugune koostis kuid erinev struktuur ja sellest tulenevalt erinevad omadused Isomeerid On ühendid, millel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja erinevad omadused Ch3-Ch2-OH (C2H6O) Etanool, piiritus, vesilahuses viin, 78kraadi juures Ch3-O-Ch3 (C2H6O) eeter 35 kraadi juures Alkaanide omadused Aine omadused: Aine struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nende vaheliste
Inimkeele omadused Inimkeelel on viis üldist omadust: 1 osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ning sündmusi; 2 tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust; 3 suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldades suhelda; 4 konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (sõnad ja tähed) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud; 5 reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi.. 6 Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega. 7 Keele väikseimaks ühikuks on häälikud ehk foneemid, millest moodustatakse sõnu või sõnaosi (nt käändelõppe). 8 Sõnad on omakorda lausete ehituskivideks. 9 Lausetest või kokku panna sidusa jutus...
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetikud 2009 Anu Juurik EPIDEEMIATE OMADUSED Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 1. EPIDEEMIA 3 1.1. Epideemiliste haiguste omadused 3 1.2. Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele 3 1.3. Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 3 2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA 4 3. HAIGE- TERVE KONTAGTIGA ÜLEKANTUD EPIDEEMIA 5 4. VAHEKANDJATEGA LEVITATUD EPIDEEMIAD 7 4.1. Lindudelt saadud nakkushaigus 7 4.2. Putukatelt saadud nakkushaigusi 7 4.2.1
AINE OMADUSED Aine omadusteks nimetatakse aine teatud kindlaid tunnuseid. Igal puhtal ainel on kindlad fsikalised omadused, ei sltu teiste ainete mjust antud ainele. 1.VRVUS 2.LHN 3.OLEK Olekuid on 3: tahke, gaasiline ja vedel.( vesi esineb jna, veena ja veeauruna) 4.KEEMIS TEMPERATUUR. Puhta aine keemisel psib temperatuur muutumatuna, kuni kogu aine on aurustunud. Temperatuur sltub hust. keemis temperatuur on 100 kraadi. 5.SULAMIS TEMPERATUUR puhta aine sulmaisel psib temperatuur muutumatuna kuni kogu aine on sulanud. 6.AINE TIHEDUS Tihedus nitab, kui suur on hikulise ruumalaga aine koguse mass. 7
Elu omadused Rakuline ehitus Rakk on ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Rakud moodustavad kudesid, koed koonduvad organiteks. Rakkude arvu alusel liigitatakse organisme : Üherakulised bakterid, algloomad, pärmseened Hulkraksed selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened Aine ja energiavahetus ehk metabolism Ainevahetuse näideteks on toitumine, eritamine, fotosüntees jpm. Organismis toimub lagundamine ja sünteesimine ning jääkaineid eritatakse väliskeskkonda.
REFERAAT Põhjavesi Eestis Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas ega keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Salvkaevudes on vesi stabiliseerunud teatud kõrgusel, mida nimetatakse põhjaveetasemeks. Sellest allpool olev vesi ongi põhjavesi. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas, mistõttu on selle seisundi jälgimine olulise tähtsusega. Põhjavee seisund tuleb hoida võimalikult loodusliku seisundi lähedane. Eestis on peamiste põhjaveekihtide alusel eristatud 39 põhjaveekogumit. Halvas seisundis ...
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT allkiri Metallide mehaanilised omadused Töö eesmärk: Tutvudametallmaterjalide Töövahendid: Brinelli,Rockwelli ja katsetamisega tõmbele,löökpaindele.Tutvuda Vickersi masin.Löökpendel.Teimid. metallmaterjalide kõvaduse määramismeetoditega. Tõmbeteim Materjalide põhilised mehaanilise tugevuse näitajad tõmbel määratakse katselisel teel koostatud toimiva jõu ja absoluutse pikenemise ja pinge ning suhtleise pikenemise vahelise diagrammi põhjal.Määratakse järgmised tugevus-ja
XXXXXX Keskkool Xxxxxx 11b AINETE MAGNETILISED OMADUSED Referaat Viimsi 2008 Sisukord 1. Aine magnetiline läbitavus 2. Diamagneetik, Paramagneetik ja Ferromagneetik 3. Ferromagneetik magnetväljas 1. Aine nõrgendab talle mõjuvat välja. Aineosakesed on suutelised tekitama ka magnetvälja. Erinevalt elektriväljast võib aine magnetvälja nii nõrgendada kui ka tugevdada. Magnetvälja tugevnemine tähendab seda, et kehade vahel mõjuvad magnetilised jõud on aines tugevamad
Inimese individuaalsed omadused Igale inimesele on midagi, mis teeb ta ainulaadseks. On see iseloomuomadused, tema võimed, huvid... Inimestel võivad olla erinevad iseloomuomadused, vahest isegi samad kuid nad pole siiski mitte kunagi täielikult sarnased ja midagi eristab neid alati. Siit ehk ka väljend, et ,,Sind ei asenda mitte kunagi mitte keegi". Ma olen sangviiniku ja koleeriku vahepealne. Ma olen väga elav ning oskan kaitsta oma seisukohti
Metallide keemilised omadused Metall + mittemetall · Aktiivsed metallid (Li Ca (Mg) ) reag. energiliselt 2 Na + Cl2 = 2 NaCl (naatriumkloriid) · Vähemaktiivsed metallid reag. kuumutamisel 2 Cu + O2 =temp 2CuO · Väärismetallid (Au, Ag) on väga vastupidavad. · Lihtainete o.a on 0 2Mg0 + O20 2MgIIO-II Redutseerija Oksüdeerija (loovutab e-) (liidab e-) Mg -2e - Mg 2+ O +2e O- 2- · Metallid on redutseerijad (elektronide loovutajad). · Mittemetallid on oksüdeerijad (elektronide liitjad). · Kui metallidel esineb mitu erinevat o.a, tekib mittemetalli + metalli reageerimisel selline saadus, kus metallil on kõige iseloomulikum o.a Näiteks vasel II Cu + Cl2 =temp CuCl2 kroomil III pliil II Metall + (lahj.) hape · Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) M...
Lahus: ühtlane segu, koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahusest. Küllastunud lahus: kui rohkem ainet lahuses enam ei lahustu. Küllastumata lahus: kui ainet on veel võimalik lahuses lahustada. Hüdraatumine: ioonide või polaarsete molekulide seostumine vee polaarsete molekulidega. Iooniliste ainete lahustumine vees: Vee molekulid pöörduvad negatiivse poolusega aine katioonide poole ja positiivse poolusega aine ioonide poole. Vee molekulid avaldavat nii suurt jõudu, et ioonid eralduvad kristallivõrust ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumine vees: Vee molekulid pöörduvad positiivse laenguga molekuliosa poole negatiivse poolusega ja vastupidi. Vee molekulide toimel nõrgenevad lahustuva aine molekulide omavahelised sidemed ja aine jaguneb üksikuteks hüdraatunud molekulideks, mis segunevad veega. Aineosakeste hüdraatumisel lahustumine eksotermi...
Praktikum nr 1. Materjalide mehaanilised Title: omadused: tugevus, plastus ja löögisitkus Started: Sunday 19 September 2010 15:44 Submitted: Sunday 19 September 2010 16:38 Time spent: 00:54:14 88,6/100 = 88,6% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel
arutades tuleviku üle iseenda, oma lähedaste ja nõuandjatega on võimalik saada selgeks, mis sulle tegelikult tähtis on. Eneseteadlikkuse arendamine ei ole ühekordne toiming. See on elukestev protsess, mis on ettevõtjale edu saavutamiseks olulise tähtsusega. Lisaks ülaltoodud kolmele kõige olulisemale iseloomuomadusele võib ettevõtja jaoks olulisteks omadusteks lugeda ka loovust, püsivust ja paindlikkust. Kui kõik need omadused on olemas ja inimesel on eneseusk endasse, siis pole kahtlustki, et ettevõtja ja tema toodang on hea! Kindlasti ei tohiks toote reklaamimise ja tootmisega üle pingutada, sest see võib seotuda tihtipeale hoopis kahjuks.
Keemiatoodete kahjulikud omadused On teada, et umbes 60% inimese poolt tarbivatest nahahooldus toodetest imbuvad läbi naha vereringesse. Kõik naised, kes kasutavad peaaegu igapäevaselt ilutooteid, ei ole teadlikud sellest, et need sisaldavad ka väga palju keemiat ning võivad liigse tarbimise tagajärjel mõjuda nende nahale ja tervisele halvasti. Tänapäeval on kosmeetika tööstus suuresti reguleerimata. Tööstustele pole seatud väga rangeid
docstxt/135159822042.txt
KEEMILISED OMADUSED 1. Reageerimine veega a) aktiivsete metallide (pingereas Li -- Mg) reageerimisel veega tekivad hüdroksiid ja H2: 2Na + 2H2O = 2 NaOH + H2 b) keskmise aktiisusega metallide (Al -- Fe) reageerimisel veeauruga tekivad oksiid ja H2O: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 c) väheaktiivsed metallid (Ni -- Au) ei reageeri veega 2. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a. HNO3) a) pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega, tekivad sool ja vesi: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 b) pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega NB! HNO3 ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon. Selliste reaktsioonide juures pole oluline metalli asukoht pingereas, ka ei eraldu kunagi vesinikku. Al ja Fe passiveeruvad külma konts. H2SO4 ja HNO3 toimel (ei reageeri): Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 (konts.) = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 3Cu ...
docstxt/136162993669.txt
joonist), kui v mm2 ja jõud on 6 203 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning Student Response Value Answer: 620,3 70% 620 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. M toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 450 materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 Student Correct Value Response Answer A. Varras 100% deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse B
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 1 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Tugevus, plastsus ja löögisitkus Koostaja: 2011 Töö eesmärk. Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda 1. metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum III 1 TÖÖ 8 – LAHUSTE KOLLIGATIIVSED OMADUSED 1.1 KATSE 1 – SUHKRU MOLAARMASSI MÄÄRAMINE KRÜOSKOOPILISEL MEETODIL Töö eesmärk: Leida sahharoosi molaarmass Töö vahendid: Keeduklaas, destilleeritud vesi, jää ja NaCl segu, termomeeter, klaas segamispulk, uhmer, sahharoos. Töökäik: 100 ml kuiva keeduklaasi pipeteeriti 50 ml destilleeritud vett ja asetati 300 ml keeduklaasis olevasse lumest ja (100:5) naatriumkloriidist valmistatud jahutussegusse. Märgiti vee tremperatuur momendil, kui tekisid esimesed jääkristallid
KEEMIA. ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSED PÕLEMINE o ALKAAN + HAPNIK -> SÜSIHAPPEGAAS + VESI CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O TERMILINE LAGUNEMINE o LIHTAINEKS CH4 C + 2H2 o ALKÜÜN + VESINIK C4H10 C4H6 + 2H2 (butüün) CnH2n-2 KONDENSATSIOON VEEAURUGA o SÜSINIKOKSIID/VINGUGAAS CH4 + H2O CO + 3H2 o SÜSINIKDIOKSIID/SÜSIHAPPEGAAS CH4 + 2H2O CO2 + 4H2 ASENDUSREAKTSIOON HALOGEENIDEGA o NÄIDE C4H10 + 2Cl2 C4H8Cl2 + 2HCl (diklorobutaan) C arv saaduses ei muutu H indeksi saadusesse saad, kui lahutad algaine vesiniku indeksist halogeeni kordaja – (H)10- 2(Cl 2) = saaduses C4H8Cl2 Saadusesse C4H8Cl2 läheb algne halogeen koos oma indeksiga, ignoreeri antud hetkel talle antud kordaja...
kasutatakse pesupulbris. Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel. Naatriumi avastamine Naatriumiühendid on tuntud antiikajast, kuid esimest korda eraldas naatriumi lihtainena Sir Humphry Davy aastal 1807. Davy avastas elemendi elektrolüüsimeetodiga. Et Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud metalli sodium'iks. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi.
Tallina Tehnika Ülikool Materjalitehnika instituut trollolooo MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Tugevus, plastsus ja löögisitkus Tehnomaterjalide labor Õppejõud: Riho Tarbe Tallinn 2011 Materjalide mehaanilise omadused Tugevus, plastsus ja sitkus Töö eesmärgiks on tutvuda konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ning nende määramise meetoditega. Tõmbeteim Tõmbeteimiga saab määrata materjalide tugevus-ja plastsusnäitajaid, mis määratakse katselisel teel teimikule mõjuva jõu ja pikenemise või pinge ja suhtelise pikenemise kaudu. Tõmbeteimiga määratakse voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir.
Voolav vedelik on amorfse termoplasti olek, mida iseloomustabviskoosne voolamine. Selles olekus toimub polümeeri sulatöötlus. Materjali vormitavus on tingitud makromolekulide translatoorsest liikumisest. Makromolekulide libisemine põimunud massis saab toimuda ainult reptatsiooniliikumisena. Kristalliinsed enamlevinud termoplastid on: PA, PET, PP,HDPE, LDPE, PTFE, POM Polümeerid pole kunagi absoluutselt kristallilised, maksimaalselt kuni 90% (PTFE). Polümeeride viskoelastsed omadused sõltuvad eelkõige makromolekuraalse ahela paindlikkusest (jäikus, sitkus pehmus ja kummielastsus). Viskoelastsusest tuleneb kaks olulist nähtust: pinge relaktsioon (stress relaxation) ja roome (creep) ehk külmvoolamine (cold flow). Roome on deformatsiooni kasv ajas konstantse pinge rakendamisel, võrreldes pinge relaksatsiooniga vastupidise suunaga protsess. Roome (a) ja pinge-relaksatsiooni (b) graafikud.
ALKOHOLID Alkoholid on ühendid, mis sisaldavd hüdroksüülrühma (-OH rühma). Nimetuse lõpp ool. CH3CH2OH etanool ehk etaan-1-ool (piiritus 96%-98%, absoluutne alkohol 100%) OHCH2CH2OH etaan-1,2-diool ehk 1,2-etaandiool CH3OH metanool ehk puupiiritus CH2CH2CH2 propaan-1,2,3-triool ehk glütserool OH OH OH ALKOHOLIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkoholi molekulis on hapniku side süsiniku ja vesinikuga polaarne. Tekib laengu jaotus (joonis 1). Hapniku aatomil on väisel elektronkihil kaks vaba elektronpaari. Seetõttu on alkoholi molekulid võimelised moodustama omavahel vesiniksidemeid (joonis 2). H H H + - + + - + - + 2 2 2 H--C--O--H H--C--O···H--O--C--H
Kortsub. Väga raske pleegitada. Päikesevalguse taluvus väiksem kui linal, läige ei ole nii intensiivne. Jäigem kui lina. Raskemini puhastatav kui lina. DŽUUT (JU) Kiud on siidiläikelised ja valkjashallid. Looduslikult pruunikas. Kasvatatakse rohkem kui lina. Tekstiiliks ei kasutata praktiliselt üldse. Kangast raske puhastada. 100% biolagunev. Neutraliseerib maapinnast tulevat negatiivset energiat. Kiu omadused: väga tugev, seovad endaga vett jäädes ise kuivaks, niiskes kliimas laguneb kiiresti mikroobide mõjul, rabe, jäik, väikese venivusega, madala soojusjuhtivusega, õhku läbilaskev, ei kaota oma omadusi kõrgel temperatuuril, raske valgendada, värvimine vähendab hügroskoopsust. RAMJEE (RA) Pikemad kiud kui linal. Saab teha õhemat kangast kui linast. Kangas kortsub kergesti. Kerge pleegitada. Tugev. Jäik nagu lina. Valge, kauni siidja läikega.
Russian 2 Oral Essential Vocabulary Week 3 . (PERSON. CHARACTER) (.) Positive features of one's character (adj.) strong-willed attentive kind friendly good-natured conscientious caring courageous, fearless , persistent, diligent kind-hearted, responsive observant , independent resourceful, quick-witted resolute ...
Süstikpiste omadused:1)Piste on raskesti hargnev,2)Suure tõmetugevusega ,3)Väiksese venivusega,4)väike niidikulu. Süstikpiste moodustamise tööorganid:1)Nõel-viib niidi läbi kanga kuni süstikunokani.2)Süstik-haarab nõela poolt moodustatud niidi aasa.3)Niiditõmmik-tõmbab rullilt niiti lahti ,annab nõelale niiti ette ja tõmbab piste kokku.4)Hammastik-Nihutab riiet iga piste järel.Hoiab kangast paigal.5)Presstald-surub riiet vastu hammastiku ja nõelaplaati. Universaalõmblusmasine osad.1)Hooratas-mootorist tulev liikumine suunatakse rihma abil hoorattale.2)Niidijuhik-taksitavad niidi keerdumist.3)Presstalla regulaator-saab keerata kõrgemale ja madalamale presstalda.5)Niiditõmmik-Alla liikudes annab nõelale niiti ette.5)Presstald-surub õmmeldava materjali nõelaplaadi vastu , hoides ära materjali nihkumise.6)Süstikuplaat-nõelaplaadi kõrval olev liikuv plaat,mille all on piste moodustamiseks vaja minev süstik ja süstikupesa.7)Mõelaplaat-on hamm...
HALOGEENIÜHENDITE FÜÜSIKALISED OMADUSED R lk 60 1. Looduslikke halogeeniühendeid pole, küll aga oskab inimene neid toota 2. Vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised, enamik vedelad või tahked ained 3. Puudub vastastikmõju veega, vesiniksidemeid ei moodusta, on hüdrofoobsed, vees ei lahustu 4. Tihedus suur, veest raskemad HALOGEENIÜHENDITE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED R lk 61 1. Kõik halogeeniühendid (v.a ehk polümeerid) on rohkem või vähem mürgised 2. Kergesti lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega 3. Põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi 4. Mürgistused eluohtlikud 5. Toksilisus kasvab RF < RCl < RBr < RI
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
