sõdalased Sport, siseelu, kunst 3. Eluolu ja perekond: Akropol-kaljunukil kindlus Agoraa-turuplats Kitoon-riide ese, napilt põlveni, õlgadelt kinnitatud, sageli vööga peamine toit-puu- köögiviljad, kala, küüslauk aristokraatide elu- rikkad ning oli aega pühendada igakülgsele arendamisele ja täiendamisele, tegelesid spordiga sümpoosionid-koosjoomine, koos ajaviitmine, veini joomine ja luuletuste rääkimine olümpiamängud: 776 a eKr. Esimesed OM ja sellest ajast hakati aega arvama. kes osalesid- osalesid hellenid, kodanikud, mehed, peamised spordialad-staadioni jooks, ketta heide, hoota kaugus, rusika võitlus, hobukarika jooks olümpiarahu- OM ajal tehti sõjas vaherahu olümpiavõitjate austamine- igas kohas oli erinev, tehti ausambaid, tehti luuletusi, spartas sai võitja alustada sõjas kuninga kõrval olles naise olukord abiellumise puhul-naisel puudus kodaniku
Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli Metropoliit peapiiskop suur...
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas...
valdusi alistama. KREEKA ÜHISKOND KASVATAJANA Kogu Kreeka ühiskonna häälestatus toetas ja hindas kunstiga tegelemist. Võimas loovuse stiimul oli kreeka kasvatuse agonaalne iseloom. Agon(kreeka keeles 'võistlus') toimis igas eluvaldkonnas: sportlikes mängudes(tähtsaimad olid olümpiamängud), luule- ja muusikavõistlustel. Hinnatud olid ka iludusvõistlused. Kogu kultuur rõhutas inimest, tema võimekust, ilu ja hingesuurust. Foto 1. Olümpiamängud Kreeklasi eristav tunnus oli nende lõputu uudishimu- neid huvitas loodusteadus, eetika, ajalugu, geograafia, filosoofia ja matemaatika. Selle tulemusena märkisid kreeklased maha peaaegu kõik suured teaduslikud ülesanded ning võtsid kasutusele õiged teaduslikud meetodid. Kreeklased on teaduste rajamisel teinud ära väga suure töö, et me saame sellele toetuda veel tänapäevalgi. Nad on nii ühe kui ka teise teaduse vundamendi rajajad, vahel isegi
.................................................................................................9 Kreeklaste usk.................................................................................................................... 9 Vana Kreeka mütoloogia...........................................................................................10 Vana Kreeka jumalad................................................................................................10 Olümpiamängud........................................................................................................... 12 Kreeka kultuur......................................................................................................................13 Teater................................................................................................................................13 Kreeka kunst .................................................................................................
muuhulgas mustad paplid, küpressid, plaatanid, maasika- ja loorberipuud jne. Nümfeionite ümber ka pühad hiied (alsos). Kuulsaimad olid Delfi pühamu metsad. Pühadest hiitest olümpiamängudeni • Nümfeionist ja selle modifikatsioonist kujunes hiljem välja Euroopa aiakunsti põhiteema. • Pühadest hiitest arenenud avalikes parkides korraldati võistumänge (agon´e). Sellesse kuulusid kogu võimlemine ja muu sport, ka nn. olümpiamängud, ratsasport, hobustega võiduajamine ja muusika. Selline sisu mõjutas nende aiakunstilisi lahendusi. • Hilisemad filosoofid Friedrich Nietzsche ja Jacob Burckhardt on nimetanud agoone Kreeka kultuuri alustalaks (põhiprintsiibiks). Linnahaljastus • Kreeka linnad olid hoonestatud nii tihedalt, et üldiselt polnud aiaks ruumi. • Linnade ümber paiknes tarbeaedadest roheline vöönd. • 5. saj. eKr on vihjeid jõukate kodanike väikestele koduaedadele (kepoi)
ja inimeste üle võimukad inimese välimuse ja iseloomuomadustega jumalad. Tähtsamad olid Olümpose jumalad. Jumalatele omistati kõiki inimlikke jooni. Peamised kultuspaigad olid altarid ja templid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud ja sinna juurde kõiksugu võistlused poeedid, sportlased, teater. Suurimad saavutused on kunst, filosoofia, kirjandus, teadus. Dionysose pidustustest kasvab välja teater, Zeusi pidustustest olümpiamängud. Õppeasutustes viibsid poisid 7 20 eluaastani. Kultuuri ja kunsti hiilgeperiood langeb klassikalisse ajastusse. Kreeka kultuuri mõjud ulatuvad lainetustena tänapäevani. Rahad olid käibel. Akropolis kõrgemal kohal asuv, kuhu sai peitu joosta. Arhidektuur Pühamud polnud ainult pühamud, vaid ka ühiskondliku elu keskused. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse, sest arvati, et siis on nad Olümpose jumalatele lähemale. Iga tempel oli pühendatud kindale jumalale
Sugukondliku traditsiooni tähtsus: riigiametisse pääsesid joogiveega, keisrite ajal levisid kõikjal impeeriumis. jõukad, seetõttu juhtis riiki kitsas perekondlik ring (nobiliteet), suur teed ja sillad hakati rajama juba vabariigi ajal (kivist) osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve Rooma õigus riik toimis seaduslikul alusel (õigusriik), seadused nobiliteediperekondadest. määrasid riigikorra ja kohtupidamise, kõik rooma kodanikud olid Klienteelsuhte tähtsus: patroon (eestkostja) ja klient (kaitsealune) seaduse kaitse all, õigus kaevata edasi, keiser oli kõrgeim toetasid teineteist vastastikku: patroon andsi kliendile maad seaduseandjam ülemkohtunik pidi andma seadusi välja riiklikest kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel, huvidest lähtuvalt, seadusandlus sai alguse kaheteistküm...
Idee on asja olemus mida saab määratleda üldistamise teel. Riigi eesmärk oli tagada oma kodanikele õnnelik elu, selleks tuli hoiduda äärmustest. üksikisik võib olla õnnelik ja ennast teostada vaid ühiskonna liikmena. Voorus asuv võrdsetel kaugustel kahest äärmusest. Peateosed on ,,Eetika" ja ,,Metafüüsika" Jumalatega suhtlemine Usupidustused - eesmärgiks oli kinnitada usku ja isaaa-armastust. Tuntumad pidustused olid dionüüsiad (toimusid märtsis) ja olümpiamängud (iga 4 aasta tagant) Müsteeriumid - Vana-Kreeka salajased usukultused. Tekkisid õpetused surematusest ning hinge taaskehastumisest. Müsteeriumite ideeline alus oli õpetus hingede hauatagusest saatusest ning müstilised rituaalid heaolu kindlustamiseks teispoolsuses. Tuntumad olid jumal Demeteri auk peetud Eleusise müsteeriumid - neis ilmnes kreeka religioonile ebaharilik idee (usk hauatagusesse õndsusesse).
· Sotsiaaldemokraadid · 1905 Soome autonoomia kaitseks korraldatud üldstreik · 1905. nov tühistati enamus Veebruarimanifestist · Soome sai loa Eduskunua kokkukutsumiseks - 1906. a valimistel osalesid ka naised!!! · Uus venestuslaine · Iseseisvumise mõtted 6.1 Hakati korraldama olümpiamänge. · 1896 toimusid esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud · Jalgpalli võidukäik · Olümpial oli esikohal kergejõustik · Populaarne oli jalgrattasport, raskejõustik ja ujumine · Sportlikkus tähendas ka au- ja härrasmehelikku käitumist, julgust riskida, oskust kaotada, jõudu võitjast lugu pidada 7.1 Eesti ja Läti Leedu
........................ . See oli Versailles'e rahulepingu kahepoolne rikkumine. Esimene samm Inglismaa järeleandmisele Saksamaale. Sügis 1935 Saksamaa astus välja Rahvasteliidust 7. märts 1936 Saksamaa viis oma väed Reini demilitariseeritudtsooni. Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia olid selle vastu ning esitasid jällegi protsesti, kuid see oli ka kõik, midgi enamat ette ei võetud. Juuli 1936 toimusid Berliinis olümpiamängud September 1936 Saksamaa loobub Locarno kokkulepete täitmisest. 1937 Hitler lihvideerib võimu juurest kõik inimesed, kes on tema tegemiste vastu (................ ja kaitseminister). ....... kaitsejõudude ülemjuhatus ametikohustused võtab endale Hitler kes on juba ka president ja riigikansler. Staabi ülemaks saab Keitel. Välisministri kot läheb 80+ vanuses mehele Joahim von Ribbentrop. Saksamaa alustab Euroopa vallutamis plaaniga.
· 39. koht 50 km klassikas 2005 Oberstdorfis: 1999 Ramsaus: · 4. koht 50 km klassikas · 2. koht 50 km klassikas · 9. koht 4x10 km teatesõidus · 14. koht 10 km klassikas · 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis Olümpiamängud Neljal korral on Andrus Veerpalu osalenud olümpiamängudel. Kuldmedali sai ta 2002.a-l 15 km klassikasõidus. Samal aastal sai ta ka hõbemedali meeste 50 km klassikasõidus. Sel aastal ta kahjuks olümpial ei osalenud tervislikel põhjustel. 1992. aasta taliolümpiamängud Albertville'is · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 21. koht 10 km klassikas · 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus · 44. koht 30 km klassikas 1994
Väiksena mäletan vanu televiisoreid, millede sees olid suured ümmargused kobakad. Televiisoreid nägin tänu naabrimehele, kes televiisoreid parandas. Erialatutvustuse loengus sain teada, et nendeks asjadeks on teleskoobid. Mitmetes loengutes sain teada erinevate lühendite tähendusi nagu näiteks AIR – Antenna Integrated Radio, TAAT – Eesti Haridus- ja Teadusasutustevahelise Audentimise ja Autoriseerimise Taristu, WRC – raadiomaailma olümpiamängud, TJA- Tehniline Järelvalve Amet, millest mul polnud varem ühtegi teadmist. Lühendustest/tähistest võiks veel välja tuua tehnilistel esemetel (nagu näiteks mikrofonil) olev „C-täheline märk“, mis tähistab seda, et see teatud seadeldis on lubatud kasutada Euroopas ning täidab kõik vajalikud kriteeriumid. Kui aga selline tähis puudub, siis võidakse ese sult ära võtta, sest pole lubatud. Sarnasustest võin välja tuua selle, et Janno Äniline ja Lauri Luhasalu on mõlemad TTÜ
Vabat aega veedan hetkel põhiliselt sõprade seltsis. Meil on palju sõpru kellel on ka väikesed lapsed ja oma vabat aega üritame sisustada ikka nii, et lastel oleks kaa millega tegeleda ja huvitav olla. Seega me käime palju väljas mänguväljakutel ja teeme igasuguseid lastega tegevusi. Kas te olete pigem tugitooli sportlane või tervise sportlane? Tugitooli sportlane olen ma sel juhul, kui on mingisugused suured spordi võistlused.Näiteks kui on mingid jalgpalli finaal mängud või olümpiamängud , mida vaatan tugitoolis istudes. Tervise sporti teen ka loomulikult. Mida te siis teete ? Viimastel aastatel olen ma väga kiindunud pilaatesesse. Seda ma võiks teha iga päev aga mul ei ole iga päev aega. Püüan kolm korda nädalas spordisaali minna. Kas te oskate vene keelt ? Ma ikka olen õppinud vene keelt koolis kõik kaksteist aastat. Aga kahjuks minu kooli aeg jäi nende aastate vahele, kus eriti ei tahetud rääkida vene keelt ja ei räägitudki. Nüüd ma kahetsen seda väga
Kreeta-Mükeene per(~2000-1100 eKr)Tume ajajärk(~1100-800 eKr)Arhailine per(~800-500 eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr)Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest.Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:"Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme".Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast.Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise".Aristokraatia-parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikutele,vastandub monarhiale ja demokraatiale.Türannia-autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga.Oligarhia-Mõis...
· Sotsiaaldemokraadid · 1905 Soome autonoomia kaitseks korraldatud üldstreik · 1905. nov tühistati enamus Veebruarimanifestist · Soome sai loa Eduskunua kokkukutsumiseks - 1906. a valimistel osalesid ka naised!!! · Uus venestuslaine · Iseseisvumise mõtted 6.1 Hakati korraldama olümpiamänge. · 1896 toimusid esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud · Jalgpalli võidukäik · Olümpial oli esikohal kergejõustik · Populaarne oli jalgrattasport, raskejõustik ja ujumine · Sportlikkus tähendas ka au- ja härrasmehelikku käitumist, julgust riskida, oskust kaotada, jõudu võitjast lugu pidada 7.1 Eesti ja Läti Leedu
Sisekujundus- on tervik mis saavutatakse üksik esemete paiknemisest ruumis Disain- on kunst luua tooteid ja teenuseid ja lahendusi, mis lihtsamad kergemad, odavamad, mugavamad, turvalisem, ilusam jne. ANTIIK AEG Vana-Egiptus Arhitektuur- *Kultus(jumalad) *Kuntsinikud ja arhidektid *kuld, hõbe , nende sulam elektron Intrjöör-*seinamaalid *skulptuurid *laemaalid *seinaplaadid illustreeritud *marmor *põrandaplaadid valgetest kivi plaatitest Mõõbel-*akaatsia *seeder *küpress *eeden *nikerduste jaoks vääris metalle *nöörid Kasutati lappimis tehnikat, nikerdamine, immitatsioonide andmine, punase klaasi tükke, käetugedel on lõvimaskid ja mao kujutised, papüürest kokku punutud ja tänu sellele muutus konstruktsioon kerge ja pehmeks. Sel...
Vana-Kreeka Usk Kreeka jumalad olid antropomorfsed, st. Välimuselt ja iseloomult inimese moodi. Jumalaid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad: ZEUS taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ATHENA relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna APOLLON luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja ARTEMIS jahijumalanna, elava looduse metsloomade kaitsja HERMES - Te...
Idaprovintsides kõneldi peamiselt kreeka keelt. Lääne provitsi linnad jäid jõukuselt ida omadele alla ja ühiskonnas oli põllumajanduslik üldilme. Mõned riigid olid suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. 8. Millised muutused toimusid ristiusu legaliseerimisega? Ristiusu muutmine rooma riigi usuks Ristiusu legaliseerimisega pöördusid väga paljud inimesed just sellesse usku, sest tihtipeale andis see soodsad võimalused karjääri teha. Keelati ära olümpiamängud, pandi kinni vanade jumalate templid või muudeti need ristiusulisteks. Algas paganate tagakiusamine. 9. Miks algas vabariikliku riigi allakäik roomas? Rooma vajas vallutatud maades võimu säilitamiseks armeed ning selleks nad lõid palgaarmee. Palgaarmee kuuletus väejuhile. Edukas väepealik võis soovi korral senati otsuseid ignoreerida ning selle tõttu puhkesid kodusõjad. Kuna senatil polnud võimu enam väepealikku ohjeldade kaotas senat seetõttu oma autoriteedi. 10
Tegeleti kombetalitusega ja ohverdustega, et jumalatele meelejärele olla. Usupidustuste ajal sõõdi- joodi rikkalikult. Isegi teater sai alguse veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest, mille käigus kanti ette komöödiaid ja niinimetatud satüüridraamasid. Juba 6. sajandil kujunes välja ka tragöödiažanr. Klassikalise ajajärgu kuulsaimate näitekirjanikena tuuakse tavaliselt esile Aischylos, Sophokles ja Euripides. Esimene neist rajaski tragöödia kui omaette žanri. Olümpiamängud olid algselt ainult meestele ja neid seoti sõja või sõdurile vajalike oskustega nagu kilbijooks, odavise või kettaheide. Algul peeti neidki Olümpose mäel elavate jumalate auks. Mängude kavas olid jooks, viievõistlus, rusikavõitlus, maadlus ja pankraation, mis ühendas omavahel kaks eelmist. Võitjaid hakati suursuguselt ja pööraselt austama ning neist räägiti kangelaslikke lugusid, kuid legendiks sai Krotoni linnast pärit Milonit, kes olevat olnud kuuekordne olümpiavõitja
PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr:
KOOL Eestlased Vancouver'i taliolümpiamängudel Koostaja:Sinu Nimi Juhendaja:Õpetaja Nimi Tartus, 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avatseremoonia...................................................................................................................... 3 Olümpiakoondis..........................................................................................................................4 Iluuisutamine ja jäätants..........................................................................................................4 Maria Sergejeva ja Ilja Glebov ...........................................
KERGEJÕUSTIK Katrin Põlma 10-ks Sisukord 1.Esileht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4. Ajalugu 5 .Kergejõustiku alad 5 .Võistluste korraldus 5.Kergejõustiklase riietus ja jalatsid 6. Jooksud 7 .Tõkke- ja takistusjooksud 7.Teatejooksud 7.Käimine 8.Hüpped 8 .Heited-tõuked 9. Mitmevõistlus 9. Tähtsaimad võistlused 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kergejõustiku juured ulatuvad juba kaugesse minevikku, Vana-Kreekasse. Juba õitsval antiikajastul peeti lugu tervest kehast ja vaimust. Saada olümpiavõitjaks oli suur au perele ja kogukonnale. Spordiga tegelemist võib pidada inimtsivilisatsiooni üheks suurimaks arenguetapiks. Inimkond on teadvustanud, et sportiga tegelemine pakub erinevaid naudinguid. Sportlane saab tegevusest energiat, hea toonuse ja õnnestumise puhul ka eduelamuse, tugitoolisportlane nauditavat vaatemängu, emotsioone...
Teaduste Akadeemia (teaduste akadeemia) meeskoor, Eesti Panga nõukogu, Emakeele Seltsi juhatus Ajaloosündmuse üldnimetus kodusõda, maailmasõda, vabadussõjad, vabadusvõitlus, oopiumisõda, revolutsioon, sametrevolutsioon Ürituste üldnimetused olümpiamängud, Tartu maraton, vanalinnapäevad, hansapäevad, Euroopa meistrivõistlused Loomatõud, taimeliigid tori hobune, inglise setter, pekingi part, siberi nulg, amuuri korgipuu Ilukirjanduses on tavalisemate nahistas suisleppi süüa, istus aeda sortide puhul võimalik väikese kuldreneti alla algustähega ja ilma jutumärkideta tarvitus
· Lisaks piirivägedele loodi reservvägi. Ratsaväe osatähtsus. · Ühiskond rangelt seisuslik: auväärsed (honestories) ja madalad (humiliores). · Ristiusu võidukäik- ristiusk muutus prestiizikaks ja karjääri tegemiseks oli see hea võimalus, seega usku vahetati massiliselt ja eelkõige kasu silmas pidades. · 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine. Keelati vanad usupidustused, olümpiamängud, suleti templid. · Ristiusu kirik kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad. · Diötsees piiskopile alluv piirkond. Suuremate diötseeside eesotsas olid peapiiskopid e metropoliidid. · Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia(Süürias), Rooma ja Konstantinoopol viis peapiiskopkonda. · Tähsaid küsimusi arutati kirikukogudel e sinoditel.
SPRINT e. kiirjooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2007 püstitas Asafa Powell, on 9,74 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 10,23 m/s ehk 36,84 km/h. Eesti rekord on 10,28 sekundit ja selle püstitas Argo Golberg 19. juulil 2003. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 13. augus...
meeldejäävaid laule, mis rahva hinges jäävad alati kõlama. Laulupidu on väga südamlik sündmus, ja nii paljude eesti inimeste silmist võib näha pisarat, rõõmu ja head meelt. See on üks sündmusi, mis ühendab meid, pisikese Eesti inimesi. Me teame, et peame oma keele ja kultuuri säilitamiseks nägema vaeva ja kokku hoidma ja seda me ka teeme, olgugi et on rasked ajad. Järgmiseks inimesi ühendavaks sillaks on kindlasti olümpiamängud või teised meistrivõistlused. Olen kindel, et Eestimaal ei ole kodu, kus ei tunta huvi sellest, kuidas läheb meie riigi sportlastel. Usun, et ikka hoitakse pöialt ja elatakse kaasa. Praegu on väga suureks sündmuseks muidugi olümiamängud, kus on võistlustules mitmed medalilootused. 24.02.2010 seisuga on Eesti Vancoveri Olümpiamängudelt juba saanud ühe hõbemedali, selle eest võime tänada meie naissuusatjat Kristina smiguni
kultuuris peajumalateks. Peale nende austati veel neid Jumalaid, kes olid otseselt seotud saagirohkuse või viljakusega, näiteks suure au sees oli veel Demeter, kes oli musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Nii Spartas kui Ateenas korraldati Jumalate auks suuri pidustusi ning festivale, mis lõppesid tavaliselt vereohvriga. Kõige tuntuimad sellistest pidustustest on Olümpiamängud, mis olid spordimängud peajumala Zeusi auks. Jumalate tähtsus Kreeka kultuuris tuleb veel välja sellest, et erinevate Jumalate ja Jumalannade auks püstitati suuri templeid ja nende kujusi. Kreeka arhitektuur sai alguse Ateenast ning selle mõjutusi on veel tänapäevalgi tunda. Ateenast pärinevad näiteks sambad, templi põhiplaan ja skulptuuride tegemise kunst. Ka veel praegu võib leida sammastega hooneid, kasvõi Tartust, kus näiteks saab tuua Tartu Ülikooli peahoone
põhjuseks rikkumised, mis ei sobi kokku olümpialiikumise ideaalidega. Esile on toodud inimõiguste üldist halba seisu Hiinas, kus on diktatuur ja tagakiusamised, ning Tiibetis, kus on ebaõiglus ja orjatöö. Ka Eesti ootas pool sajandit võõra võimu alt vabanemist. Kuid NSV Liidu kollaps ei olnud põhjustatud 1980. aastal Tallinnas peetud purjeregati boikoteerimisest. Vähemalt mitte märkimisväärsel viisil. Positiivselt küljelt vaadates on väga hea, et olümpiamängud pööravad suurt tähelepanu poliitikale, kuid teisalt tuleks sport ja poliitika lahus hoida. Amatöörspordiliikumine on püstitanud neli enesepiirangut: spordis ei tohi olla kohta äril, professionalismil, pettusel ja poliitikal. Tõsiasi on aga see, et tänapäeva spordis võistlevad hästimakstud professionaalid, esindades poliitilisi reziime ja ideoloogiaid, kasutades keelatud vahendeid. Seega on ausatel sportlastel võidud rasked tulema.
• Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg • Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) • Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. • Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas.
Hakati pidama Olümpiamänge Olümpias. Olümpiamängudel said osaleda ainult vabad kodanikud, kus naisi ei lubatud isegi vaatama. Mis tegi Aleksander suurest silmapaistva valitseja? Tema valitsusajal püsis riik koos Kreeklased ise olid juhtpositsioonidel Mõisted ja aastaarvud 336 eKr – Aleksander Suure vallutuste ja valitsuse algus, algas Hellenismiajastu 776 eKr – Esimesed Olümpiamängud Aristokraatia – Paremate/Rikkamate võim Hippokrates – Kuulus Vana-Kreeka arst, kes kirjutas kõiki Klassikalise Kreeka meditsiinialaseid teadmisi kokku võtva mahuka teose Herodotos – 5. Sajandi keskpaigal hakkas ta lähema ajaloo sündmusi esimesena uurima ja üles kirjutama. Kirjutas teose “Historia”. Homeros – Vana-Kreeka kirjanik kes kirjutas esimesed eeposed “Ilias” ja “Odysseia”
Vana-Kreeka Kreeka-Mükeene periood Mükeene ühiskonnas eristusid sõdalasülikud ja lihtrahvas. Eraldi peeti ka orje. Mükeene matmistraditsioonid said olulisi mõjutusi Egiptusest. Mükeenlased võtsid kasutusele alfabeetilise kirja, mida tuntakse lineaarkirjana B. Kirjal on sugulus Minose lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja kaubatehingute kajastamiseks. Minoiline kultuur kujunes ~2000 aastat e.Kr. Minoiline kultuur oli omanäoline ja kõrgtasemeline. Minose kultuuris olid väga tähtsal kohal lossid ja neid ümbritsevad linnad. Tähtsamad keskused olid Knossos ja Mükeene. Kreeklased domineerisid tol ajal Egeuse merel ja olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. MINOILISE ja MÜKEENE ERINEVUSED Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli kasutusel lineaarkiri. Kreetal kasutatud lineaarkirja A'd ei osata...
3)usupidustused 4.Milline oli kreeklaste kujutlus surmajärgsusest? See arvati olevat teistsugune kui tavaline elu. 5.Miks oli templi välisilme olulisem selle sisemusest? Sest tavalised inimesed sinna sisse tavaliselt ei sattunud ning seepärast pidi väline ilme tekitama inimestes aukartust. 6.Mõisted- Delfi oraakel- spetsiaalne pühamu Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Sport, kirjandus ja teater (Õ lk 116-121) Millal, kus ja kelle auks toimusid esimesed olümpiamängud? 776.a eKr, Kreekas, Olümpias jumalate auks peamiselt ZEUS-i jaoks. Mis oli olümpiarahu? Kõik sõjad lõpetati selleks ajaks kuni mängud käisid. Millega on ajalukku läinud?: · Homeros- pani kirja eeposed, oli vana kreeka laulik · Pindaros- koolilüürik, tegi spordivõistluste saateks laule · Aischylos- kuulus Ateena traagik · Sophokles- samuti kuulus Ateena traagik Hellenismiperiood (õ lk 128-133) Mis on hellenism
Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI ja XII Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. Olümpiamängud Atlanta 1996 Sai 8543 punktiga 6. koha. Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Üksikalade tulemused Esimene päev (27. september 2000) Ala Kokku Nimi Tulemus Koht Punkte Punkte Koht 100 m jooks 10,68 933 933 2 Kaugushüpe 7,76 1000 1933 2 Kuuli...
Tema suurim rivaali kaugushüppes oli Jackie Joyner-Kersee, kellega oli ta ka väga hea sõbranna. Teismelisena oli ta väga aktiivne organisatsioonis Free German Youth (FDJ). Paljud saksa veebilehed, kaasaarvatud ka tema enda kodulehekülg, väidavad, et Heike Dreschler hääletati ,,Sajandi atleediks" 1999. aastal IAAF-i poolt (Inernational Association of Athletics Federations). Saavutused I Olümpiamängud 1988. aastal Seoul'is hõbemedal kaugushüpe (tulemus 7,22m) pronksmedal 100m (tulemus 10,85s) pronksmedal 200m (tulemus 21,95s) 1992. aastal Barcelonas olümpiavõit kaugushüpe (tulemus 7,14m) 2000. aastal Sydney's olümpiavõit kaugushüpe (tulemus 6,99m) II Maailmameistrivõistlused 1983. aastal Helsingis maailmameister kaugushüpe (tulemus 7,27m) 1987. aastal Roomas hõbemedal 100m (tulemus 11,00s) pronksmedal kaugushüpe (tulemus 7,13m) 1991. aastal Tokyo's
Sportisid aristokraadid ja alasti. Staadioni jasinna juurde kuuluvaid pesu- ja riietusruume nim. gümnaasioniks. Seal hakkasid oma õpetusi jagama õpetlased noortele, ning nii sai mõni gümnaasion tähtsaks haridurkeskuseks. Spordi juurde kuulus ka võistlus, mis peeti emanasti mõne usupidustuse käigus, peaaegu igas linnriigis. Ajajooksil kerkisid esile mõned kohalikud võistlused ja said suurema kõlapinna, tähtsaim oli olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta tagant Zeusi auks peetud pidustustele kogunes võistlejaid kreekast ja kolooniatest(hellenid sh . makedoonlased. Barbarid, naised mitte).Võistlusprogrammis: jooksidistantsid, maadlus, rusikavoitlus, kahe viimase kombineeritud, viievõistlus(jooks, oda, kettas, kohalt kaugus ja maadlus), ning nelja hobukaariku võidusõit. Kõige prestiizikamats peeti lühimat jooksudistantsi e. staadionijooksuI. Staadion oli kreeklaste pikkusühik, veidi üle 192 m.
Vana aja muusika rollid. Suhtlemisvahend (informatsiooni vahendaja) Kultuslik roll Kultus on ülimalt austav suhtus kellesegi / millesegi. Inimesed ei osanud seletada loodusnähtuseid ja maailma olemust. Seetõttu tekkis neil arvamus, et maailma asju korraldavad ning määravad mingisugused üleloomulikud jõud/jumalikud tegelased. Tunnete väljendaja. Meelelahutuslik roll On teada, et üsnagi kõrgel tasemel harrastati muusikat paljudes iidsetes tsivilisatsioonides. (näiteks Hiina; India;süüria jne). Meie muusika programm vaatleb euroopa muusika ajaloo järgmisi perioode: Antiik, ehk Vana-Kreeka Keskaeg(Varakristlik periood ja gooti) Renessanss Barokk Klassitsism Romantsim Vana-Kreeka kultuur ja muusika 8. saj. 146 e.K.r oli euroopa mõjukaimaks riigiks Kreeka. Kreekas sai alguse Euroopalik teadusharidus ning pal...
Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel Kreeklastel oli kõrge enesehinnang Teisi inimesi nimetati barbariteks Kujunes välja orjapidamine (orjad ainult barbarid) Vabadel inimestel rohkem võimalusi enda arendamiseks Sealt pärit sportimine Olümpiamängud (776 eKr) Eristatakse kolme perioodi: 1) Arhailine e. varajane ajajärk 7.-6. saj eKr 2) Klassikaline e kõrgaeg 5.-4. saj. eKr 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323 eKr – 30 pKr Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid Esialgu ehitati puust ja savist, hiljem kivist (marmorist), sidumiseks metallist klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu
Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal. Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron. Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile. Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena. 3.6. Sport ja olümpiamängud: Paljude usupidustuste programmi kuulusid spordivõistlused ning sport oli kreeklaste, eriti aristokraatide hulgas üks meelisharrastusi. Sporti tehti alasti ja seetõttu nimetati spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate abihoonetega terminiga gymnasion (kr k alastioleku koht). Spordi juurde kuulusid loomuliku osana võistlused ning kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud.
Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal. Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron. Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile. Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena. 3.6. Sport ja olümpiamängud: Paljude usupidustuste programmi kuulusid spordivõistlused ning sport oli kreeklaste, eriti aristokraatide hulgas üks meelisharrastusi. Sporti tehti alasti ja seetõttu nimetati spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate abihoonetega terminiga gymnasion (kr k alastioleku koht). Spordi juurde kuulusid loomuliku osana võistlused ning kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud.
the Year Award, USSA Athlete of the Year Award, World Championships Swimmer of the Meet, James E. Sullivan Award,Teen Choice Awards - Male Athlete, USA Olympic Team Member, Sports Illustrated Sportsmen of the Year jt. Nende suurepäraste tulemuste taga on hea treener, kõva trenn ning soov ja tahe oma unistused täide viia. Seda kirjatööd tehes sain teada milliseid erinevaid ujumisstiile ja milliseid distantse ning klasse ujutakse suurtel võistlustel nagu seda on olümpiamängud, maailmakarikavõistlused ja maailmameistrivõistlused. Tutvusin ka uute maailmarekorditega ja olümpiarekorditega. KASUTATUD KIRJANDUS 1. ,,XXIX olümpiamängud Peking 2008" Tallinn 2008 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Michael_Phelps 3. http://www.dosomething.org/files/pictures/actionguide/Michael%20Phelps.jpg 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Michael_Phelps 5. http://www.dailycollage.com/collages/athens2004/us-gold-medals-michael- phelps-1024x768.jpg
Lehe toimetajaks sai Ado Anderkopp ja esimene number ilmus juba sama aasta 20. aprillil. 30. juunil tuli kokku ESL esimene esindajatekogu, kus valiti liidu juhtkond eesotsas esimehe A. Andekopiga. Põhikiri registreeriti 20. novembril. Esimene tähtsam ülesanne oli sportlaste ettevalmistamine olümpiamängudeks. Ettevalmistused algasid L. Tõnsoni üldjuhtimisel juba 1919. aasta detsembris sõjavae spordikursustel Tallinnas Tondi kasarmutes. 1920. aastal toimusid Antverpenis olümpiamängud. Seal esineti hästiAlfred Neuland sai kreekarooma maadluses kuldmedali, Jüri Losmann maratonijooksus ajaga 2:32.48,2 hõbemedali ja Alfred Schmidt (hilisema nimega Ain Sillas) sulgkaalu kolmevõistluses hõbemedali. Need olümpiamängud tõstsid spordi populaarsust tohutult, kasvas nii sportlaste kui spordiseltside arv. Kõige rohkem laienes kergejõustiku, jalgpalli, maadluse ja tõstmise kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on
Esimesed mängud 1850. a oktoobris. Toimuvad igal aastal. Kavas olid: kriket, jalgpall, kaugus- ja kõrgushüpe, 50 jardi ühel jalal hüpped, võidujooksud, hiljema ka aritmeetikatundmine, kudumine ja deklameerimine jms. Kaasaegse spordiliikumise sünd sport- mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus. harta ,,olümpiaharta" 1832. a. prantslaste koostatud dokument, mille kohaselt oli Rondeau's asuva seminari õpilastel enda tarbeks õigus olümpiamängud korraldada. aadlik- kõrgema seisusega isik aristokraatia/ aristokraat- valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule Kaasaegse spordiliikumise juured: aristokraatlik seltsielu Spordikultuur tekkis maaomanike vaba aja harrastuste ning rüütlite sõjalis-kehalise ettevalmistuse baasil. Tähtsamateks oskuteks olid ratsutamine ja relvade käsitsemine. Rivitantsude kõrval hakkas kasvama paaristantsude populaarsus. Rüütliturniirid.
Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooksuga, seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadion pikkune jooks. Samal päeval võisteldi ka maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvis- ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Ajal, mil Kreekast sai osa Rooma impeeriumist, muutusid olümpiamängud populaarseks rikaste roomlaste hulgas. Olümpiavõistluste külastamine ja ka nendel osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks. Aastal 67 pKr võistles olümpiamängudel koos parimate sportlastega ka keiser Nero, kusjuures ta võistles igal alal. Pole vist mõtet rõhutada, et mees sa ka igal alal austava esikoha. Tõsi, peale Nero kukutamist tunnistati need mängud antiolümpiaks. 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud antiikolümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat
kõlavärve ja väljendusvõtteid. Impressionistlik muusika. (tuntud helilooja Claude Debussy). Ameerikas arenes filmikunst. 1913. a ilmus vaatajate ette Charlie Chaplin. Mood muutus mugavamaks, loomulikumaks ja vabamaks. Öeldi lahti korsetist ja S- kujulisest ideaalfiguurist. Populaarseks muutusid kõrge vöökohaga kleidid. Moes olid eksootilised aksessuaarid nagu karusnahad ja idamaised pärlitega kaunistatud peapaelad. Ilmusid püksid. 1896. toimusid esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud ja traditsioon jäi püsima. 1908. a võeti olümpiamängude kavasse jalgpall. OL mängude kavas esikohal kergejõustik, siis jalgrattasport, raskejõustik ja ujumine. 15. Sionistlik liikumine Vastukaaluks antisemitismile rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl sionistliku liikumise. Selle eesmärgiks sai: juutide koondamine, heebreakeele taaselustamine juutide ühiskeelena, nende rahvustunde tugevdamine, juutide Tõotatud Maale ümberasumise toetamine ja viimaks juudi riigi rajamine
8. Millega on tuntuks saanud : 1) Sokrates- sai tuntuks Platoni dialoogi vormis kirjutatud teostes. 2) Platon- on tuntuks saanud teosega „Sokratese apoloogia“. 3) Aristoteles- oli mõjukaim lääne filosoof ning pani aluse paljudele uutele teadusharudele. 9. Võrrelge antiikseid ja tänapäeva olümpiamänge, leia 3 sarnasust ja 3 erisust! Sarnasused:1) Vana-Kreekas kanti võitjate nimed nimekirja, tänapäeval samuti. 2) Mõlemal ajastul olümpiamängud iga nelja aasta tagant. 3) Mõlemal ajastusel olümpiamängude ajal suured pidustused. Erinevused:1) Vana kreeklased pidasid olümpiamänge jumalate auks, tänapäeval peetakse meelelahutuseks. 2) Vana-Kreekas kehtestati olümpiamängude ajaks ülekreekaline vaherahu, tänapäeval selliseid muudatusi ei tehta. 3) Vana-Kreekas autasustati ainult esimest kohta, tänapäeval saavad kolm esimest kohta autasustatud. 10. Millised on 3 tuntumat Vana - Kreeka skulptuuri
Esile kerkis aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht, tekkisid kindlad piirid ja see lihtsustas valitsemist. Kreeklased said mõjutusi foiniiklastelt oma tähestiku loomisel. Tähtsaimad Kreeka eeposed on Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" mis räägivad Trooja sõjast. Kolonisatsioon on vabatahtlik ümberasumine. Edenes kaubavahetus välismaailmaga, mis kulges Vahemere ja Mustamereni, Hispaaniasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja ka Prantsusmaale. Olümpiamängud olid peajumala auks. Tähtsad olid sest siis hakati arvama nende aega 776a eKr. Kreeka-Pärsia sõjad lõppesid Kreeka võiduga, sest neil olid erakorgselt head laevad. Klassikaline ajajärk Esile kerkisid linnriigid Sparta ja Ateena. Nende omavahelised suhted olid pingelised, nende vahel puhkes pikk Pelopennesose sõda. Ateenast sai Sparta sõltlane ning algas Sparta ülemvõimu ajajärk. Esile kerkis lõpuks Teeba mis võitis pärsiat ja ka Ateena sai taas jalule.
Vana Kreeka kontrolltöö 1)Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. 2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis ...
Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde.16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. Ta oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid. Ta harjutas üksi võimlemist, tõstmist ja kergejõustikku, eriti jooksu, vahel kõndis 15 kilomeetrit Varblasse või 30 kilomeetrit Vatlasse, et teistega rammu katsuda. Berliini olümpiamängud Berliini olümpiamängudel pandi Kristjan Palusalu välja mõlemas maadlusviisis. Esialgne plaan oli lasta mehell paar matsi vabamaadluses teha ja siis loobuda, et kreeka-rooma stiilis paremini esineda.Mees ei tahtnud aga katkestamisest kuuldagi tõi Eestile kaks medalit.Vabamaadluse raskekaalus oli 11 maadlejat. Esimeses ringis seljatas Palusalu Josef Klapuchi (aega kulus 10.50). Vastase seljatasid ka Hjalmar Nyström ja Nils Åkerlindh
Ateena akropol oli silmapaistvaim arhitektuuriansambel. 12. Skulptuur ja maalikunst arhailine skulptuur, kuros e. Alasti noormees, kore e. Riietatud naine. Ideaalitüüp. Klassikaline skulptuuri iseloomulikuks jooneks ideaalsete inimeste kujutamine. Seinamaalid vähe teada, enamus hävinud. Vaasimaalid amfora karekõrvaline veininõu, müütilised sündmused, jumalad, spordivõistlused ja eluoli. Musta ja punase figuuriline. 13. Olümpiamängud aristokraatide meelisharrastus. hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Võisteldi alasti. Ülekreekalised. iga 4 a tagant. Ainult mehed. Olümpia rahu e. Katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva (esimesed 2 usupidustused). Võistlusalad: hobukaarikute võidusõit, jooksud, maadlus, rusikavõitlus, viievõitlus(ketas, hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus). Auhinnaks eluaegne pension, luuletused, ausambad jne. 14. Teater teatri sünnimaa kreeka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
