Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4
Kui algselt kasutati laval ainult ühte näitlejat ja koori, kelle vahel toimus dialoog, siis aja möödudes lisandus näitlejaid. Kreeka kirjandus pani suurt rõhku moraaliprobleemidele: kuidas peaks inimene elama ,et tema käitumineega teod ei tooks talle endale ja kaaskondlastelekannatusi ja hukatusi ? Sophlokese teos ,,Kuningas Oidipus " on hiljem peetud kõige täiuslikumaks selles zanriks. Tähtsal kohal on ka Homerose eeposed ,,Ilijas "ja ,,Odüsseia" Keekas saavad alguse Olümpiamängud ( 776 eKr). Kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud. Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Vana-Rooma aitas kaasa ristiusu levikule. Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe sektina ja sellest sai üks maailma levinumaid uske maailmas. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele.
Neljas tase Viies tase Zeus Peajumal Kronose ja Rhea poeg Naine Hera Kukutas oma isa Kronose Jagas maailma enda ja oma vendade Hadese ja Poseidoniga Zeusi kuju Olümpias Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Olümpiamängud Olümpiamängude algus on umbes 776 aastat ekr Toimus Elise maakonnas, Olümpias, Zeusi kuju juures Mängud toimusid Zeusi auks Auhinnaks oli oliivilehtedest pärg Olümpiaalad Staadionijooks Maadlus Rusikavõitlus Viievõistlus Pankration Hobukaarikute võiduajamine Olümpiamängude auhind Mängude auhinnaks oli oliivilehtedest pärg. See polnud küll hinnaline, kuid sportlasele jäi spordimehe kuulsus eluks ajaks ning see
NIMI: Elina Partõka RIIK: Eesti (venelane, kuid õpib juba 5 aastat Eesti koolis) ELUKUTSE: ujuja ALA: vabaujumine ISIKLIKUD REKORDID: 50 m vabalt 27,33 (Eesti tüdrukute rekord) 100 m vabalt 58,68 200 m vabalt 2.04,36 (mõl. Eesti neidude rekordid). MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2004. a Ateena olümpiamängud · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas ta 200 m vabaujumises 28. koha. Pekingi olümpiamängudel püstitas 200 meetri vabaujumises uueks Eesti rekordiks 2.00,64. Selle ajaga jäi ta kokkuvõttes jagama 28.29. kohta TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina Partõka 200 m vabaujumises 20. koha ja 100 m vabaujumises 16. koha. · 2004
1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.
Fifth level süsteem, mille eesmärgiks on organiseerida abi ROK-i tunnustatud rahvuslikele olümpiakomiteedele, seejuures ennekõike nendele, kes seda eriti vajavad. Olümpiamängud Olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad endast olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olevat spordipidu, mis toimub iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset
Juhendas: Tiiu Vändrik Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus : lehekülg Eestlased olümpial: lehekülg Londoni olümpiamängude statistika: lehekülg Natuke numbreid: lehekülg Kasutatud allikad: lehekülg SISSEJUHATUS Olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad endast olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olevat spordipidu, mis toimub iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nende kestus ei tohi ületada 16 päeva. 2012. aasta suveolümpiamängud olid juba XXX olümpiaadi suveolümpiamängud.
aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel. Maailmas enim harrastavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks, võrkpall ja ujumine. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused. Ajalugu Spordi algeid võib leida muistest igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste
Olümpia tähendus tänapäeval Iga nelja aasta tagant toimuvad olümpiamängud on suursündmuseks kõigile. Kui võrrelda seda varasema ajaga, siis on inimeste vaated nende sportvõistluste suhtes üpriski muutunud. Mis on muutunud ning mida võib nimetada tänapäeva olümpia prioriteetideks? Vaadates tagasi mitmeid dekaade, on näha et olümpiamängud olid tollel ajal suurriikide mõõduvõtt. Arvestades 20. sajandi olusid, oli see üpriski loogiline, kuna NSVL, Ameerika Ühendriigid, Inglismaa , Saksamaa ning mõned teised riigidki olid nii finantsiliselt, teadmiste ning oskuste poolelt teistest riikidest üle. Samuti on mitmed tänapäeva olümpiariigid olnud 20. sajandil suurriikide küüsis, mis nullis näiteks võimaluse Eestil osaleda Eesti riigi nime all.
Ajalugu Spordi algeid võib leida muisteist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana- Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20
spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Spordimänge korraldati ka mujal Kreekas: Delfis Püütiamängud (võitjat autasustati loorberipärjaga), Korintoses Korintose mängud (õlipuuoks), kuid kusagil ei saavutanud nad sellist tähendust kui Olümpias, kus võitjad krooniti õlipuuokstest pärjaga. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.m.a. kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776. aastat e.m.a. muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias,Lõuna-Itaalias ja Põhja- Aafrikas ühe sõnaga kõikjalt, kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oligi
ÕLÜMIPAMÄNGUD SISUKORD Lisa 1 Olümpiarõngad Lisa 2 Eesti medalitabel · ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavus võistlusi korraldati Vana- Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana- Kreekas ülemaailmsed pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumala Zeusi auks. 4- aastane vahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid ainult osa võtta vabad Kreeklased, orje võistlema ei lubatud.
70ndad spordis 1972 Suveolümpia Toimus 26. august 11. september 1972 Münchenis, Baieri liidumaa pealinnas Mängudel osalesid 122 riigi sportlased, kokku 7113 sportlast. Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud, sest Palestiina terroristide organisatsioon Must September võtsid 5. septembril pantvangi 11. Iisraeli sportlast ja tapsid nad hiljem. Eesti sportlastest tulid NSV Liidu koosseisus olümpiavõitjaks Jüri Tarmak kõrgushüppes, Jaan Talts tõstmises ja Svetlana Tsirkova vehklemises. Pronksmedali võitis Georgi Zazitski vehklemises. Mark Spitz tegi USA eest ajalugu kui võitis 7 kuldmedalit ning tegi ujumises maailmarekordi
NIMI: Triin Aljand RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: lühimaaujuja ISIKLIKUD REKORDID: 50 m liblikujumises aeg 25,57 100 m liblikujumises aeg 58,13 50 m vabaujumises aeg 24,58 50 m seliliujumises aeg 28,20 Need on ka Eesti rekordid. MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2004. a Ateena olümpiamängud · 2008. aasta Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas seitsmendas ujumises 3. koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt tema isikliku rekordiga. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas ta 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 30. juulil 2005
2. Sissejuhatus Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia") ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. 3. Vana-Kreeka müüt Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas.
3 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUDEST ÜLDISELT Olümpiamängud said oma alguse Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiikolümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid. 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud antiikolümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest tänapäevani on säilinud ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. (Miksike, 2015) SÜNNILOOD Muistne müüt räägib, et Zeusi peajumalaks tõusu tähistati Olümpias mängude korraldamisega. Teise legendi järgi oli mängude alustajaks kangelane Pelops, kes tähistas nii
pKr) tähestikuks, mida kasutatakse tänapäevalgi. 6.) Teater sai alguse draamakunsti tegevusest VI saj. eKr. Ateenas pühendati koorilaule ning näidendeid Dionysose auks. Teemad mida esitati pidid pakkuma huvi kogu polisele. Näidendites rääkiti erinevatest teemadest. Näiteks võib tuua müütidelt kuuluvad õpetused; jumalatele meelejärgi olemine ja poliitikute mõnitamine. Peamisteks zanriteks olid tragöödiad ja komöödiad. 7.) Antiik Olümpiamängud - Tähtsaimad hellenite spordi-ja kultuuripidustused Lõuna-Kreekas, Elise maakonnas, Olümpias.(Zeusi auks) Esimesed mängud toimusid 776 eKr (sellest tuleneb hellenite ajaarvamise algus.) ning keelustati 394 pKr Theodosiuse poolt. Kaasaegsed Olümpiamängud toimusid 1896 a. Ateenas. Olümpiaad - Olümpiamängude vaheline 4-aastane periood.
9........................................................................................Kasutatud kirjandus 2 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavusvõistlusi korraldati Vana-Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana- Kreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. 4-aastane ajavahemik mooduistas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikdie sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud
esimeste antiikolümpiamängude pidamine; 800 eKr-500 pKr Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? Põhimõtteliselt kõik sai alguse antiikajast(teater; olümpiamängud; uued žanrid) Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus.- ratsionalism ja mõõdukus; vabadus; hinnati füüsilist väljanägemist(nõrgad vastsündinud visati kaljult alla); haridus oli oluline; olümpiamängud Antiik-Kreeka haridus ja kasvatus. Taheti teistest üle olla(olümpiamängud); koolid allusid riigile; kuulsus ja au Antiik-Kreeka jumalatele omast üldiselt: välimus, iseloom, elupaik- loodusliku ja loomuliku välimusega; elasid Olümpose mäel; inimese moodi nii iseloomult kui välimuselt Eraldi teada: Zeus- peajumal Hera- Zeusi naine ja õde; kõrgeim jumalanna Poseidon- merejumal; kolmhark sümboliks
Müncheni olümpiamängud Janar Targo Osales 122 riiki Eestlased esindasid Nõukogude Liidu koondist Septembris 1972 toimus Münchenis olümpiaajaloo traagilisim sündmus, milles hukkus 17 inimest. Ligi ööpäeva väldanud pantvangidraama ajal rippus õhus küsimus, kas sedasi lõpevadki kaasaegsed olümpiamängud. Ööl vastu 5. septembrit ületas kaheksa dressides ja spordikottidega meest olümpiaküla paarimeetrise aia. Aiaületajad liikusid James Connoly nimelisele tänavale ning tõmbasid Iisraeli, Uruguai ja Hongkongi atleetide käsutuses oleva maja nr. 31 ees maskid pähe ning püstolid ja automaadid vinna. Nad sisenesid varastatud võtmetega . Veidi enne viit kõlasid lasud. Iisraeli tõstjad ja maadlejad avaldasid paljakäsi ja puuviljanugadega visa vastupanu, isegi tappes ühe terroristi
.......................... 8 2 SISSEJUHATUS Sport ja võistlemine olid kreeklaste silmis tähtsad. Maa kõigis osades toimus pidevalt võistlusi, millest kuulsamad olid peajumal Zeusi auks korraldatud Olümpia mängud. Need, kindlate reeglite järgi peetavad mängud toimusid iga nelja aasta tagant Peloponnesose poolsaare lääneossa jäävas Olümpias. Esimesed olümpiamängud leidsid aset Kreekas 776. a eKr. Sinna tuli võistlejaid ning huvilisi Spartast, Ateenast, Korithoselt ja mujalt Kreeka mandriosast. 5. sajandil eKr mängude kõrgperioodil kogunes iga nelja aasta järel Olümpiasse pidevalt üle 40 000 kreeklase. Nii muutusid olümpiamängud omamoodi ülekreekaliseks kokkusaamise kohaks. Siin peeti nõu ja sõlmiti lepinguid. Toimus kaupade vahetamine ning äritehingute kokku leppimine. Võisteldi ka vaimsetel aladel ja kaunites kunstides
ANTIIKAEG Algus: 800.a. eKr-500.a. pKr. Alguseks võetakse Homerose teoste loomist "Illias" ja "Odüsseia". Lõppes 476.aastal. Germaanlased kõrvaldasid troonilt viimase keisri ja Lääne-Rooma riik lakkas olemast. Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? -Kõik algas põhimõtteliselt antiikajast. Uute zanrite loomine, amfiteater, millest on kujunenud tänapäega teater, sport- olümpiamängud, mis kestavad tänapäevani. Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus: -Ratsionalism ja mõõdukus. Vabadus ja harmoonia. Tarkus kui jumalikkuse märk. Polised ehk linnriigid. Rõivastus lihtne. Tavainimene ei vajanud palju ja orje oli palju. Sõjaolukorrad olid tihti. Sparta sõdalased. Hinnati inimese füüsist. Vastsündinud, kes nägid välja nõrgad visati kaljult alla. Olümpimängud, mille algatas Herakles ja neid peeti Zeusi auks. Pytho mängud- Archemorose mälestuseks ja Nemea mängud-Zeusi jaoks. Võit oli suur au. S...
Antiikolümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud toimusid iga nelja aasta tagant aastatel 776eKr-393pKr Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaarel läänerannikul asuva Olümpose pühas hiies Altises. Neid mänge peeti peajumal Zeusi auks. Olümpiamängudel tohtisid osaleda ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi paljalt, et näidata oma füüsilisi võimeid, näidata ausust Zeusi vastu ning kuidas nad olid oma keha treeninud. Üks Olümpiamäng kestis 5 päeva. Esimesel
Viies tase Sporditurism Aktiivne või passiivne osalemine sportlikus tegevuses, mis teeb vajalikuks kodunt kaugemale minna See võib olla vabalt või organiseeritult sport Mingi üritusel osalemine Millegi vaatamine Passiivne sporditurism Reisimine spordi jälgimiseks Nõuab reisimist väljapoole töö või kodukohast . See võib olla juhuslik Organiseeritud Näiteks: Riiklikud Rahvusvahelised võistlused, Olümpiamängud, Jalgpallivõistlused jne. Aktiivne sporditurism Reisimine spordis osalemiseks Mitte kommertslik Võistlusega seotud Võimalik ka, et harrastussport Näiteks: Tervisejooks, Suusatamine, Koopamatk, Kanuutamine jne. Spordi turist Individuaalselt või grupina Aktiivivselt või passiivselt võtavad osa Võistlustest või harrastusspordist Viibivad või reisivad Väljaspool oma tava elukeskkonda Aktiivne sporditurism osaleja
Väikese algustähega kirjutatakse: 1. rahvad, hõimud, keeled (eesti keel, eestlane, soome hõimud) 2. kuud, pühad, idamaa kalendri aastad (märts, emadepäev, koera aasta) 3. üritused, sündmused (rahvusvaheline raamatuaasta, olümpiamängud) 4. au-, ametinimetused (juhatuse esimees, president) 5. asutuste allüksused (Tartu Üikooli arstiteaduskond) 6. usundid (luteri usk) 7. taime-, loomanimetused (pekingi paleekoer, jaapani seeder)* mitteerialases tekstis võib ka suure algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud k...
- korvirõnga kõrgus 3,05 m - rünnaku aeg, mil võib palli vallata on 24 sek - 1920 hakati koolides õpetama korvpalli, toimus ka spordivõistlus kus oli kavas korvpall - Tiit Sokk (kuld), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson (hõbe), Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov (hõbe) - Parimad korvpalli koondised: Korvpalli Meistriliiga, Kalev/Cramo, Rakvere Tarvas, Tallinna Kalev, Tartu Ülikooli korvapallimeeskond Olümpiamängud - Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid 1896 Kreekas, Ateenas - avatseremoonia, sportlaste sissemarss, mida alsuatb alati Kreeka ja lõpetab korraldajamaa -olümpiadeviis: Citius. Altius. Fortius- kiiremini, kõrgemale, tugevamini. - Lipp vasakult sinine (Euroopa), must (Aafrika), punane (Ameerika) ja all kollane (Aasia) ja roheline (Austraalia). -olümpiahümn, viisi (Spyros Samaras) ja sõnade (Kostis Palamas) autorid Kreekast, -Olümpiatule teekond: tuli süüdatakse päikesekiirte ja nõguspeegli abil Olümpias, Hera
päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osales 997 sportlast. 1900. aasta mängudel osalesid esmakordselt naissportlased. Tegemist oli kõige halvemini korraldatud mängudega olümpiamängude ajaloos ja Coubertin ütles hiljem, et on ime, et olümpiamängud need mängud üldse üle elasid. Neid mänge on nimetatud ka kõige organiseeritumaks kaoseks. Saint Louis 1. juuli 29. november 1904 ROK-i asutaval kongressil (1894) otsustati anda 1904. aasta olümpiamängude korraldamine USA-le, ROK-i 4. istungjärgul Pariisis (1901) kinnitati olümpialinnaks Chicago. Et aga teise linnana oli kandideerinud Saint Louis, lubati ameeriklastel ise otsustada, kumb neist saab olümpialinnaks. Lõpliku otsuste langetas USA president
Silmapaistvad eesti sportlased OMdel, OMde ajalugu 1. Esimesed OMd toimusid Peloponnesose ps Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks 2. ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (olümpialiikumise kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses Olümpiahartast.Olümpiaharta käsitleb olümpialiikumise organiseerimist js toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused) EOK - Eesti Olümpiakomitee 3. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini 4
12. klassi teooriaküsimused 1. Kes on kaasaegsete olümpiamängude idee autor ning kus ja millal toimusid esimesed olümpiamängud? Kaasaegsete olümpiamängude idee autor on Pierre de Coubertin. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid Ateenas 1896. aastal. 2. Kes oli esimene eestlane, kes võitis esimese olümpiamedali ja mis alal? Esimene eestlane, kes võitis olümpiamedali, oli Martin Klein. Ta võitis Stockholmis 1912 hõbemedali kreeka-rooma maadluses. 3. Mis on EOK ja kes on praegu selle organisatsiooni esimees? EOK on Eesti Olümpiakomitee. Selle praegune esimees on Mart siimann. 4. Kas Eestis on toimunud olümpiamänge, millal ja kus? Eestis, Tallinnas toimus 1980
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10
Aristoteles - filosoof, Platoni õpilane Aleksander Suur - Makedoonia kuningas. antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht Archimedes - matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. Eukleides - kreeka matemaatik, geomeetria isa Ptolemaios - kreeka astronoom, astroloog matemaatik ja geograaf Daatumid ja perioodid Kreeta-Mükeene periood - 2000-1100 eKr Tume ajajärk - 1100800 eKr Arhailine periood - 800-500 eKr Esimesed teadaolevad olümpiamängud - 776 eKr Kirja kasutuselevõtt - 800 eKr Klassikaline periood 500-338 eKr Kreeka-Pärsia sõjad - 499-449 eKr Peloponnesose sõda - 431-404 eKr Hellenismiperiood - 338-30 eKr KREETA kujunes 2000-1400 eKr. lineaarkiri A, mida tänaseni ei osata lugeda. lossid olid kindlustamata. kunstis valitses rahumeelsis - kujutati naisi, pidustusi. kultusloomaks härg. austati jumalannasid võimukandjateks preestrid, kuningad. MÜKEENE kujunes 15. saj. eKr. lineaarkiri B, mis on tänaseks täielikult
Vaid naiste pärusmaa on poom ning meestel on sellisteks aladeks rõnga- ja kangiharjutus ning toenghooglemine. Olümpiamängude alguseks peetakse 776. aastat eKr. Tegelikult pärinevad sellest aastast vanimad olümpiavõitjate nimistud, mänge aga hakati pidama juba varem. Olümpiamänge korraldati Kreeka kultusepaigas Olümpias peajumala Zeusi auks. Mängude korraldamine lõpetati 394. aastal, sest need kuulutati paganlikuks. Olümpialiikumise ja olümpiamängud taaselustas Prantsuse pedagoog parunPierre de Coubertin, kelle eestvõttel asutati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud peeti 1896. aastal Kreeka pealinnas Ateenas, esimesed taliolümpiamängud korraldati 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's. Nelja aasta eest Ateenas küll meestest keegi enamat kui ühte kulda ei saanud, kuid naistest oli parim kolme kirkama autasuga rumeenlanna Ctlina Ponor
teisi. Homeros kirjutas ka väga tuntud eeposed ,,Illias" ja ,,Odüsseia", mille eeskujul kirjutati ka paljudes teistes maades säärased teosed, näiteks võib tuua Vergiliuse teose, roomlaste eepose ,,Aeneis" , mille peategelane oli isegi Homerose eeposest pärit. Üheks valdkonnaks, mis on väga tuntavate Kreeka mõjutustega, on sport. Ka sellel ajal olid sportlased kõrgelt hinnatud ja neile anti autasusid ja püstitati isegi kujusid. Just Vana-Kreekast said alguse olümpiamängud, mis toimusid esimest korda arvatavasti 776. aastal eKr Olümpias, need olid Zeusile pühendatud, aga üle Kreeka toimus ka teistele jumalatele pühendatud mänge. Kindlasti olid neist siiski olümpiamängud kõige tähtsamad, sest olümpiavõitjate nimekirja hakati kasutama ka ajaarvestamisel. Olümpiamängude traditsioon oli küll pikka aega kadunud, kuid kutsuti uuesti ellu ning esimesed nüüdisaegsed mängud toimusid 1896. aastal just Kreeka pealinnas Ateenas
hauakamber. Sfinks lõvi kehaga ja inimese peaga mütoloogiline olend Cheopsi püramiid Egiptuse püramiid mis on nime saanud jumala järgi. Maailma kõrgeim. VanaKreeka: ajalooallikad MÕISTED: Linnriik/polis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Ateena ja Sparta suurimad linnad. Hellen vanaaja kreeklased; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest) Homerose eeposed Odüsseia ja Ilias Olümpiamängud Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Need said alguse just VanaKreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Mehed ja poisid osalesid. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Olümpiamängud hakkasid toimuma alates 776 e.m.a
publikule. Praktiliselt sama plaani järgi on rajatud tänapäevalgi kasutusel olevad laululavad ja vabaõhu näitekohad ning teatridki põhinevad taolisel paigutusel. Juba vanad-kreeklased teadsid, kuidas on kõige otstarbekam. Sport on alati olnud tähtsal kohal ja ühendanud rahvaid. Sporti tehakse nii lõbu, treeningu kui võistluse ja enese kehtestamise pärast. Seda tehti ka Vanas-Kreekas. Seal oli spordi tippsündmus iga nelja aasta tagant peajumal Zeusi auks korraldatavad olümpiamängud, mis toimusid esmakordselt 776. aastal eKr. See traditsioon kestis pikalt. Tänapäevalgi peetakse olümpiamänge, kuna 1896 taaselustati vana traditsioon, kui toimusid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Võistlusalad on küll osaliselt muutunud, kuid üldjoontes on jäänud ürituse põhimõte samaks. Endiselt süüdatakse võistluste alguses olümpiatuli ja võistluste lõppedes see kustutatakse, kehtib olümpiarahu jne. Kuna tavad kipuvad aja jooksul täiustuma
KREEKA 10. klassile Vasta küsimustele lühijutu vormis, olenevalt teemast ( 3- 10 lauset ) . 1. Tutvusta kreeklasi kui… : a. Olümpiamängude korraldajaid Kreeklaste iluideaaliks oli täiuslik keha, mis tõttu hoolitsesid nad väga oma keha eest. Sport oli aristokraatide seas üks lemmik tegevusi. Tänu kreeklaste spordi lembusele lisati võistlused ka usupidustuste programmidesse. Zeusile korraldatud üle kreekalisest pidustusest arenesgi välja olümpiamängud. Kuigi olümpia mängud olid üle Kreekalised ning kohale tuldi isegi kolooniatest võisid võistlusest osa võtta vaid mees soost hellenid. b. Teatrile alusepanijaid Kreeklased olid väga usklik rahvas ning nad pidasid jumalate austamiseks tihtipeale suuri pidustusi. Kreeka teater saigi alguse veinijumalale pühendatud pidustustest. Näitemängud ning koori laulud mida seal esitati hakkas rahvale väga meeldima. Ajapikku kujunesid välja ka erinevad
SPORTLASKMINE Jaanika Üprus Klassikalised harjutused Kaarrada ehk skeet Kaevikrada ehk trap Paariskaevikrada ehk double trap Varustus Relv, laskemoon, sobiv optika Relvapuhastusvahendid ning relvakohver Kõrvaklapid Õige riietus, laskurikinnas Võistlused Palju erinevaid võistluseid erinevatele vanuseastmetele http://www.ejsl.ee/index.asp?action=0&type=100002&id=325 Olümpiamängud Miks mina valisin? Perekonnas on jahimehi Teema tundus huvitav Selle kohta oli piisavalt informatsiooni TÄNAN KUULAMAST!
Peloponnesose poolsaarel Elise maakonnas Olümpia külas 776. aastal eKr. Lugedes Kreeka ajaarvamise alguseks esimesi olümpiamänge ning korraldades neid just peajumala Zeusi auks, võib järeldada, et kreeka ühiskonnas peeti kogu olümpiamängude ideed – sportimist, samuti rahupüüdlikkust (olümpiamängude ajal ei tohtinud olla sõjategevust) – ääretult oluliseks. Kuna sport oli ühiskonnas au sees, andis see omakorda tõuke ka haridus- ja spordikeskuste rajamiseks. Olümpiamängud toimusid iga nelja aasta tagant ja sellest võisid võtta osa vabad hellenid. Seega olid mängud osa hellenite identideedist, kuigi ühtset riiki Kreekas sel perioodil ei kujunenud. Olümpiamängudel osalenud mehed olid soositud. Oma kodulinnades said sportlased suure au osaliseks. Näitena võib esitada Vana-Kreeka luuletaja Pindarase luule. Lisaks lüürikale olid olümpiamängud ainestik ka vaasimaalidele. Vana-Kreeka olümpiamängud on mõjutanud tänase ühiskonna spordirituaale. 4
10. Antiik-olümpiamängud Osaleda võisid ainult mehed. Toimusid iga 4 aasta tagant Võistluste hulka kuulusid – staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Premeeritakse õlipuuokstest pärjaga Tänapäeva olümpiamängud Osaleda võivad nii naised kui ka mehed. Toimuvad iga 4 aasta tagant. Võistluste hulka kuuluvad – kümnevõistlus, vibulaskmine, kunstratsutamine, kuulitõuge, ujumisvõistlused. Preemeritakse kuldmedaliga 11. Aleksander suur oli Vana-Makedoonia kuningas. Ta vallutas Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Foiniikia, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia ja Pärsia põlisalad Iraani kiltmaal ning likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. 12
kus püstitati eesmärk esimese ameeriklasena kolmikaksel sooritada, mis ka õnnestus. Pärast seda sai Tonya palju tähelepanu. Järgmine eesmärk kolmikaskel sooritada oli 1992. aasta taliolümpiamängudel. Kahjuks, see seekord ei õnnestunud ning nii tuli leppida 4. kohaga. Pärast olümpiamänge tuli teha palju tööd, et raha teenida ning samas leida ka aega trennide jaoks. Ühel tööpäeval tuli tema juurde endine treener Diane, kes teatas, et järgmised olümpiamängud on kahe aasta pärast. Edaspidi hakati jälle koos usinasti treenima. Muidugi oli peale kolmikaskli ebaõnnestumist oli motivatsioon langenud ja treeneri ülesanne oli muuhulgas teda uuesti motiveerima. 1993. aastal, toimunud meistrivõistluste ajal sai Tonya tapmisähvarduse, mistõttu otsustas ta mitte võistelda. Kui lähenema hakkasid järgmised olümpiamängud otsustas Jeff Tonyat omal moel aidata. Jeffil tekkis plaan saata Nancy Kerriganile, kes oli Tonya suurim rivaal, ähvarduskirju
14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales, Demokritos, Pythagoras, Herodotos, Aleksander Suur, Sokrates, Platon, Aristoteles, Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18.Mille järgi on olümpiamängud saanud oma nime? 19.Kellel oli võimalik olümpiamängudel osaleda? 20.Dateeri sündmused. a) esimesed olümpiamängud b) Soloni reformid Ateenas 21.Millega tegelesid filosoofid Vana-Kreekas? 22. Nimeta Vana-Kreeka kuulsaimad filosoofid. 23.Kirjelda võistlusi olümpiamängudel. Millised aladel võisteldi? 24.Joonista mustafiguuriline ja punasefiguuriline vaas. 25.Millega said tuntuks Aristoteles ja Herodotos? 26.Nimeta vanaaja 7 maailmaimet! 27
Spordirajatised Kuna sport nõuab võistlusreeglite järgimiseks kindlaid tingimusi, viib see sportimise keskkonna ehitamisele võistlusreeglitele vastavalt. Staadion on rajatis, mis võimaldab mitmete erinevate spordivõistluste läbiviimist, peamiselt kergejõustiku aladel. Sisevõistluste jaoks ehitatakse võimlaid. Ujumisega seotud võistluste jaoks ehitatakse ujulaid, jalgrattavõistluste jaoks velodroome. Olümpiamängud Tänapäeva oodatumaid spordisündmusi on olümpiamängud. Olümpialippude alla kogunevad maailma sportiva nooruse esindajad, et selgitada endi hulgast parimatest parimad-olümpiavõitjad. Olümpiamängudel on väga pikaajalised traditsioonid. Nende algus ulatub kaugesse antiikaega. Kreekas, Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus, Kronose mäe jalamil korraldati juba alates VIII sajandist e.K.r pidulikke mänge, kus toimusid sportlikud võistlused. Ametlik olümpiamängude algusaasta on 776 a e.K.r., sellest aastast on
Lühiuurimus Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil Kahe maailmasõja vahel toimusid viied suveolümpiamängud.Siis sekkus sõjamasin ning kahed järgmised mängud jäid toimumata, kuigi said mängude loetelus järjekorranumbri.1920.aastatealgul asus sõjatules karastunud maailm õhinal uut elu üles ehitama ja hoogsalt läks käima ka spordiliikumine. Esimesed sõjajärgsed olümpiamängudki olid täis pulbitsevat energiat ja optimismi. Seal n-ö uuestisünni ajastul astus olümpialiikumisse ka väike Eesti. Oma rahvuslipu all, oma võistkonnaga. Eesti tuli ja tõusis kohe võitjate maade nimistusse. Sport hakkas iga aastaga järjest hoogsamalt arenema ning rekorditele ei antud asu. Areng oli sedavõrd kiire, et vahetevahel räägiti isegi inimvõimete piiri saavutamisest. Sporti iseloomustas ausus ja aumehelik võistlus. Iga uus olümpia ületas eelmise. Pariis vaimustas pärast Antwerpenit, siis tuli imeilus Amsterdam Euroopa südames. Päikeseli...
oli tõsised ning mõtlemapanevad näitemängud ning komöödiad seevastu väga pilavad. Kuulsa näitekirjaniku Sophoklese teos ,,Kuninags Oidipus" on tänapäeva koolides kohustulikuks kirjanduseks, mis näitab, et Vana-Kreeka tragöödiaid hinnatakse siiani. Ka lüürika ehk luuletuste ettekandmine pärineb Vana-Kreekast. Mõiste ,,lüürika" tulenebki sellest, et tolajal kanti luuletusi ette muusikalise instrumendi lüüra saatel. Eelmisel aastal (2008) Hiinas Pekingis toimunud olümpiamängud on samuti alguse saanud Vana-Kreekast. Esimesed olümpiamängud peeti aastal 776 eKr peajumal Zeusi auks. Võisteldi hoota kaugushüppes, joosti, heideti ketast, visati oda ning maadeldi. Kreeklase hindasid väga füüsilist võimekust ning suutlikkust. Seetõttu pandi poisid juba noorest east kooli, kus tegeleti kehaliste harjutuste ehk gümnastikaga ning hooletuse ei jäetud ka vaimset haridust. Tänapäeva mõiste keskkooli kohta ,,gümnaasium" pärineb Vana-Kreekast, kus seal tähendas see
ujumine ja poks. Eestis on kõige populaarsemad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrkpall, korvpall ja jalgpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on maailmameistrivõistlused ja kaasaegsed olümpiamängud. 2.1. Spordi ajalugu Sport sai alguse muistsetest mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana- Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Suurvõistlused arenesid erinevatest jõu- ja osavusvõistlustest: esimesed olümpiamängud toimusid 776 eKr. Tänapäevase spordi alguseks arvatakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama rahvusvahelisi ja rahvuslikke võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste föderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd. Kõige kiiremini on sport edasi arenenud pärast Teist maailmasõda. 2.2. Spordi ajalugu Eestis Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäi paris pikaks ajaks kõige menukamaks spordialaks. Kui asutati 19
1809-asutati autonoomia Soomes 1906-lubas Vene valitsus Soomel valida ühekojalise Eduskonna. 1917.6.12-kuulutas Soome end iseseisvaks vabariigiks 1919-1932-eestlastele kasulik aeg,kehtis keeluseadus(kuiv seadus) 1939-1940-Talvesõda 1941-1944-Jätkusõda 1946-J.K-Paasikivi 1947-Pariisi Rahukonverentsil kirjutati alla rahuleping 1948-sõpruse koostöö ja vastastiku abistamise leping 1952-OM(olümpiamängud) 1955-ühines ÜDO-ga ja Põhjamaade nõukoguga.Saab tagasi Porkkala 1956-Soome presidendiks Urho Kaleva Kekkonen 1964-külastab Kekkonen Eestit,peale sõda avaldas kaastunnet. 1965-avati Tallinn-Helsingi vaheline laevaliin 1969-OECD.Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni liige 1975-EJ ja KK.euroopa julgeoleku ja koostöö konverents 1982-presidendiks Mauno Koivisto 1989-EN(euroopa nõukogu) 1991-tunnustab Soome taasiseseisvunud eestit 1994-presidendiks Martti Ahtisaari 1995-liitub Soome Euroopa Liiduga 1997-toimub haldusjaotuse muudatus 2000...
2. Kas massikultuur toodab tarbijalikkust ? Too näiteid ! Massikultuuri all mõeldakse seda osa, mida massid ise spontaanselt loovad. a) Jah, juba Vana-Rooma vaatemängud olid rahva seas populaarsed ning nendega kaasnesid veel igasuguseid lõbustusi. b) Väga suur osa massikultuuris on ka meedial ( televisioon, raadio, ajakirjad jne...) c) Igapäevane mood, hamburgerid, teksad, ilutooted, erinevad tooted ( pesupulber, hambapasta) d) Olümpiamängud ning muu sport ( jalgpall, korvpall, pesapall, jäähoki jne... ) e) Sageli öeldakse, et inimene on reklaami ohver, sest suures osas meie elu mõjutavad ka reklaamid.
Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid maailmas. See hõlmab jookse, hüppeid, heiteid, mitmevõistlusi ja sportlikku käimist. Kergejõustikuga tegelevad nii harrastussportlased kui ka elukutselised sportlased. Harrastussportlased on inimesed, kes tegelevad spordiga oma lõbuks ning kutselised on sportlased, kes saavad võistlemise eest raha, teenivad sellega endale ülalpidamist. Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused ning maailma ja Euroopa karikavõistlused. Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti kavva naiste 3000m takistusjooks. Naiste ja meeste
Kreeka Eluolu ja perekond Linn Rollid: Poliitiline Majanduslik Usukeskus Asend jalam Akropoli Südalinnas Agoraa - Koosoleku- ja -turuplats Kaljunukile rajatud kindlus* Tänavad Enamasti kitsad Kulgesid korrapäratult Majad Ühe-kuni neljakorruselised Põletamata tellistest Tihti väike siseõu Tähtis külalistetuba Linnamüüride taga Külad Talupoegade viljapõllud Oliivi-ja viinamarja- istandused Aristokraatide uhked maamajad Karjamaad Riietus Kitoon Himation Sandaalid Pükse ei kantud! Toit Rohkesti puu-ja köögivilju Kala Oliiviõli Mesi Kitse-ja lehmapiim Lahjendatud vein Aristokraatlik eluviis Konkurentsivaim Sümpoosionid Sport Gümnaasion Sportimine Hariduskeskus Olümpiamängud Iga nelja aasta tagant Zeusi auks Osalesid ainult hellenid Ohverdamine Trompetipuhujad ja teadete ku...
orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused. Spordi alged pärinevad inimkonna varaselt arenguastmelt igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
