tantsu-, moekunstis, arhitektuuris ja kirjanduses ning muidugi spordis. OLÜMPIA Olümpia on üks kõige tähtsamaid antiikpühapaiku, pühend Zeusile. Olümpia on olümpiamängude sünnikoht ja samu Looduskaunis piirkond on olnud pidevalt asustatud alates 3. a perioodi lõpus sai sellest usukeskus. Suurte olümpiavõistlejate nimed olid tuntud kogu Kreekas, neid kujutati skulptuuride ja savikujudena. Siis kadusid mängud enam kui 1500 aastaks. Tänapäeval on üheks suurimaks aastasündmuseks olümpiamängud. Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Olümpiamängude taassünd toimus 1896. aastal Kreekas Ateenas. Sellest ajast peale on need toimunud erinevates maailma linnades. Ajavahemikus 18591889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati
Sparta sõjaline haridus Ateena mitmekülgne haridus Sarnasused: Naistel puudusid kodanikuõigused, meeste eestkoste all Kodanikud said olla vaid mehed kes olid põlisasukad Rahvakoosolekud, osalesid vaid kodanikud, langetati otsuseid Oluline poiste sõjaline ettevalmistus 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 776 eKr, olümpiamängud 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 338 eKr, Chaironeia lahing makedoonlaste vastu 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! Teatrid teater sai VKst alguse, tänapäevani kultuurne koht, tõusvad pingiread, tragöödiad/komöödiad, keskmes näiteplats Olümpiamängud samuti tänapäevani oluline sündmus, lisaks meestele nd ka naised,
Olümpiaalad Keskajal Keskajal tegelesid rüütlid enamasti sõdimisega, aga kui nad sõjas polnud, tegelesid nad spordiga. Esimesed olümpiamängud toimusid 776 e.Kr. Peeti jumal Zeusi auks ja iga 4 aasta tagant. Mängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Esialgu olid mängud kohaliku tähtsusega sündmuseks, kuid õige pea hakkas osalejaid saabuma kõikjalt riikidest. Kui esimeste mängude kavas oli vaid staadionijooks, siis aja jooksul muutus programm aina põhjalikumaks. Osaleda said vaid mehed ja poisid. Tuntumad võistlusalad olid: staadionijooks (192m), pikamaajooks (4,7km), kahe staadioni pikkune jooks, maadlus,
kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik. 14) Eukleides oli kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana" 15) Archimedes-oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. 3. Daatumid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 eKr 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr 4) Tähestiku kasutuselevõtt u 800 eKr 5) Esimesed olümpiamängud 776 eKr 6) Klassikaline ajajärk u 500-338 eKr 7) Ateena demokraatia hiilgeperiood, nn Periklese aeg u 460-430 eKr 8) Hellenismiperiood 4.-1. sajand eKr (või 338-30 eKr) 9) Roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse 30 eKr 4. Poliste valitsemine, Ateena ja Sparta 5. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevane elu 6. Kreeka kultuur: mütoloogia ja religioon. Vali omal valikul vähemalt 5 jumalat, kelle
tuli.Lisandusid veel pikemad jooksudistantsid,maadlus,rusikavõitlus,kombineeritud võistlus(maadluse ja rusikavõitluse segu),viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide.hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Kaarikusõidu võitjad olid enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed,kes oma ea tõttu aktiivselt ei sportinud. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Hiljem koostati selle põhjal olümpiavõitjate nimekiri,mis ulatus tagasi aastasse 776 eKr. Olümpiamängud olid pidustused Zeusi auks,nende tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Võisteldi ka pillimängus,kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale,tema perekonnale kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega,püstitasid nende auks mälestusmärke olümpiasse,kui ka oma linna. Kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule
Vanakreeka kunst - templi arhitektuur 10.klass Vana Kreeka Said alguse olümpiamängud Sündis filosoofia ja paljud teadused Kirjandus ja teatrikunsti pärand said aluseks Euroopa kultuurile Kunst on Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Vana-Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus Templitel oli tavapäraselt 6 põhiplaani: 1) Megaron 2) Antidega tempel 3) Prostüül 4) Topeltantidega tempel 5) Amfiprostüül 6) Peripeeter
Olümpialiikumine -on liikumine, kuhu on kaasatud kõik Rahvusvahelise Olümpiakomitee tunnustatud organisatsioonid, eelkõige sportlased, kohtunikud, treenerid eesmärgiga kasvatada noorsugu spordi kaudu, ühendades keha, vaimu ning tahte omadused harmooniliseks tervikuks.Olümpialiikumine on globaalne ning toob kokku kõikide riikide sportlasi olümpiamängudele. Kaasaegsed olümpiamängud on antiikolümpiamängude jätkutraditsioon.Nüüdisaegsed mängud koosnevad suve- ning taliolümpiamängudest, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant. Sätestuste kohaselt ei tohi mängude kestus ületada 16 päeva. Mänge korraldab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Suvemängude kavas on suvised spordialad, näiteks aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, ujumine, purjetamine jt.Talimänge peeti algul samal aastal suvemängudega, ent alates 1994.aastast on need kahe aasta võrra nihkes.
eKr] Kiri: lineaarkiri A (tänapäeval ei osata seda lugeda) b) Mükeene periood [u. 1500-1100 eKr] Kiri: lineaarkiri B u. 1200 a eKr toimus Trooja sõda, sel ajal ilmusid Homerose ,,Ilios" ja ,,Odüsseia" 2) Tume ajajärk [1100-800a eKr] Võetakse kasutusele raud 3) Arhailine ajajärk [800-500a eKr] Kreeka kultuuri taassünd, Kreeka tähestiku sünd Delfi (usukoht), Delfi oraakel Olümpia, algavad olümpiamängud (I toimub 776 eKr) Tekivad linnriigid (polised) [nt: Ateena, Sparta, Teeba] Tekivad Kreeka kolooniad, algab koloniseerimine Itaalias Napoli, Lõuna-Prantsusmaal Marseilles Türgi (Väike-Aasia) Jõuavad Musta mere rannikule Kreeka teaduse sünd, filosoofia Thales (filosoof) 4) Klassikaline periood [500-338(323) eKr] Tekib demokraatia (sünnikoht on Ateena) 5) Hellenismi ajajärk Kreeka tsivilisatsiooni langus (323-30 eKr) Aleksander Suur (336-323 eKr)
rahvas kahanes. Kreeka langes tsivilisatsiooni eelsesse tasemele. Kreeklased rändasid Aasia läänerannikule. TA kaasnes rauaaeg. Kreeka oli vaene ja maajäetud. OS- Troojasõda. OK- võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus- 800-500 eKr Uuteks keskusteks said linnad. Tekkis aristokraatia. Hakkasid kujunema linnriigid, kus kirjutati seadusi ülesse. Välissidemed Idamaadega. Loodi Kreeka tähestik. Tähtsamad linnad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos. Rahakaubandus, Kolonisatsioon, Olümpiamängud. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr Ateena,Sparta õitseaeg. Sõjaväekohustus, ühiskond meestekeskne. Olid linnriigid. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Peloponnose sõjad. Teatri suur tähtsus, Olümpia mängud. Filosoofia, ajaloo, matemaatika ja loodusteaduse tekkimine. Hellenism 338-30 eKr Rahvas enam ei saanud osaleda ühiskonnaelus. Idamaate kultuur hakkas mõjutama Kreekat. Kultuur elavnes, kaubeldi ja tegeleti käsitöödega.Luule muuutus populaarseks
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka tähtsus. · Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. · Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). · Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. · Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: · Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); · Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal.
Dzuudo ehk judo on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala, sh olümpiaala. Dzuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Olümpiamängude kavas on dzuudo alates 1964 meestele ning 1992 naistele. Meeste dzuudo oli esimene Aasiast pärit spordiala, mis olümpiakavva lülitati. Praegu on olümpiamängude kavas seitse kaalukategooriat meestele ja seitse kaalukategooriat naistele. Ateena olümpiamängud: Kaheteist aasta eest Barcelona olümpial viienda koha saavutanud, kaheksa aasta eest Atlantas juba avaringis kaotusega leppinud ning Sydney olümpial pronksi saanud Indrek Pertelson pidi ka Ateenas leppima pronksmedaliga. Eelringides alistas Pertelson alzeerlase Mohamed Bouaichaoui ja Usbekistani judoka Abdullo Tangrievi ning kaotas veerandfinaalis Tamerlan Tmenovile (Venemaa). Lohutusringis võitis Pertelson Daniel Hernandese (Brasiilia) ja Selim Tataroglu (Türgi)
· U 1100 -800 eKr · Nim ka rauaajaks ja MOMEOSE AJAJÄRGUKS · Tsivilisatsiooni langus :lossid hüljatud, kiri unustatud,elanike arvu langus · Osa kreeklasi rändas üle Euguse mere Väike-aasia läänerannikule Arhailine periood · U 800-500 aastat eKr · Suurenes elanike arv, kujunesid linnad · Ülemkihi tekkimine · Sidemete tihenemine välismaailmaga,idamaade mõjud · 8000 ekr foiniiklase vahendusel võeti kasutusele kiri · 776 ekr olümpiamängud · 8.saj ekr kreeklaste kolonisatsioon vahemerel Klassikaline periood · U 500 -388 aastat ekr · Kreeka pärsia sõjad 500-478 eKr · Kreeka hiilgeaeg 480 -431 ekr kujunes demokraatlik riigikord · Ateena esiletõus · Peloponnesose sõda 431-404 ekr · Sparta sõda 404 371 eKr · Makedoonis esiletõus 359-338 eKr Hellenismiperiood 338- 30 aastat ekr Valitseja aleksander suur
Kool Suusatamise tehnika ja põhitõed, Veerpalu, Smiguni saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika
õigesti käitusid) 2. Apostlite tegevus 3. Rooma riik oli religioonide suhtes üsna salliv 12. Kristlasi hakati tagakiusama kuna: 1. Kristlased ei allunud Rooma riigi korrale, vastuolus poliitikaga 2. Kristlased ise olid ka teiste usundit suhtes negatiivselt meelestatud 13. Muutused hilise keisririigi ajal: ! Milano edikt Constantinuse poolt 313.a. ! Ristiusu kuulutamine Rooma ametlikuks usuks Theodosiuse poolt 391.a. Olümpiamängud keelati 14. Constantinus Suur- valitses Hilist keisririiki 306-337, andis kristlastele Milano edikti kaudu usuvabaduse, viis Rooma pealinna Byzantioni (Konstaninopoli) 15. Rooma lõhenes Ida- ja Lääne- Roomaks 395.a, ! Lääne-Rooma lagunes täielikult 476.a. 16.! Kaks teooriat murenemise kohta: 1. Katastroofi teooria- Rooma varises kokku rahvarände tõttu 2. Murenemisteooria- Rooma lagunes järkjärgult sisemiste probleemide tõttu Rooma keisririigi allakäigu põhjused: 1
Milliseid võimalusi aga sport pakub, milleks on vaja spordiga tegeleda. Paljud noored tegelevad spordiga? 5 Spordi ajaloost Spordi alged pärinevad inimkonna varaselt arenguastmelt igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Spordi ajalugu on pikk, kuid spordiharrastuse laialdane levik jääb siiski vaid käesoleva sajandi, eriti viimase kolmekümne aasta piiridesse (Unger 1997). Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda.
Mõisteid Hellenism- Kreeka ja Lähis-Ida rahvaste kultuurisulam, sest Kreeka tsivilisatsioon levis Lähis- Ida maadesse ja vastu saadi idapoolseid mõjutusi. Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akro...
NIMI: Martti Aljand RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m liblikujumises aeg 52,49 100 m kompleksujumises aeg 53,97 100 m rinnuliujumises aeg 1.00,56 100 m seliliujumises aeg 58,18 200 m rinnuliujumises aeg 2.16,31 200 m kompleksujumises aeg 2.01,26 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Martti Aljand 100 meetri rinnuliujumises uue Eesti rekordi 1.02,46. Tulemus andis 63 konkurendi hulgas 45. koha. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m komleksujumises saavutas Martti Aljand 6. koha. · Aastal 2006 Shanghais toimunud ujumise lühiraja maailmameistrivõitlustel saavutas Martti
6 detsember 1917 kuulutati välja iseseisev Soome Vabariik 1919-1932 kuluseadus Talvesõda 1939-1940 1941-1944 jätkusõda Algul määrati reparatsioone 300milj dollarit (6aasta), hiljem alandati 226,5milj ning pikendati tagasimakse perioodi 8 aastani 1952. sai makstud 1946. presidentiks saab Juha Kusti Paasikivi 1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud 1955 Soome võetakse vastu ÜRO-sse (sellega seoses Parkala antakse Soomele tagasi ning Soome liitub Põhjamaade Nõukoguga.) 1956 Soome presidendiks saab Urho Kaleva Kekkonen 1961 Kekkoneni visiit Suurbritanniasse, Kanadasse ning USA-ss, noodikriis 1964 11-14. märts külastas ta Eestit. 1965 avati regulaarne laevaliin Tallinna ja Helsinki vahel Soomest saab OECD liige ( majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon) 1982 Presidendiks saab Euroopa Liidu liige
..............................................................................................................19 Allikad..........................................................................................................................20 Lisand..........................................................................................................................21 Sissejuhatus «Kiiremini, kõrgemale, tugevamini!» 1.1 Kaasaaegsete OM ajalugu Nüüdisaegsed olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal
Hagudi Põhikool Carmen Apsolon VII klass Referaat ERIKA SALUMÄE Juhendaja: Silver Palu Koostas: Carmen Apsolon TUTVUSTUS Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis...
· Nõukogude Liit võetakse Rahvateliitu · Riigipööre Eestis Pätsi ja Laidoneri poolt, Eestis "Vaikiv olek" 1935 · Wehrmachti moodustamine · Saksa- Inglise mereväekokkulepe · Itaalia tungib Etioopiasse ja lahkub Rahvasteliidust 1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939 · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. august MRP Saksamaa ja NL vahel · 3. sept. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaale · 17. sept. NL tungib Poolale kallale · 30. nov. Soome ja NL vahel Talvesõda · 28. sept
eesti keel, eesti kultuur, eesti kirjanik Nimetus üldnimi ehk tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm. liiki/tüüpi. Nimetus on väikse algustähega: Kunderi tänav, Tartu maantee, Pärnu jõgi, Peipsi järv, Tere piim, II maailmasõda, ajaleht Sirp Taime- ja loomanimetued: karikakar, rakvere raibe, jaapani enelas. Kuud ja nädalapäevad Pühad ja tähtpäevad: jõulud, jüripäev Üritused: olümpiamängud, üldlaulupidu Ametinimetused: professor, direktor Rahvused: venelane, eestlane Erandid Kui tahetakse rõhutada riigi, asutuse, ettevõtte või organisatsiooni ametlikkust (öelda ametlik nimi), siis tuleb ka nimetus suure tähega kirjutada. Eesti Vabariik, Jüri Gümnaasium, Tallinna Ülikool jne Mitteametlikult võib kirjutada Eesti vabariik, Jüri gümnaasium, Tallinna ülikool. Pealkirjad
III. Arhailine ajajärk 800-500 a. e.Kr. Kujunes välja klassikaline Kreeka tsivilisatsioon. 8. Saj e.Kr. algas suur kolonisatsioon- kreeklased lahkusid kodumaalt Vahemere ja Musta mere äärsetele aladele. Kreeka alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal 800 a. e.Kr. 8.saj hakkasid kujunema linnriigid. Kerkis esile aristokraatia. Võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid tihedad sidemed Idamaadega. 7.saj lõpul e.Kr. hakati müntima hõberaha. 776. aastal e.Kr peeti esimesed olümpiamängud. Kujunes välja kreeklaste ühtekuuluvustunne ühise keele, kommete ja usundi põhjal. Seda süvendasid olümpiamängud IV. Klassikaline ajajärk 500-338 a. e.Kr. Kreeka-Pärsia sõjad(499-497 e.Kr.) Kreeka polisedPärsia suurriik [ Dareios I; Xrexes I ] Marathoni lahing 490 a. e.Kr Pärast Kreeka-Pärsia sõdasid tõusis Ateena juhtivaks linnriigiks ka tänu Ateena Mereliidule. Omavahelises võitluses jäi Ateena alla Spartale kaotades Peloponnesuse sõja. Lakkamatud
● 800-500 eKr(tsivilisatsiooni uus tõus) ● levinuim valitsemisvorm on aristokraatia (paremate võim) ● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses ● Ühiskond oli patriarhaalne ehk mehekeskne. Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama ● naised veetsid enamuse ajast kodus,mehed tegelesid valitsemisega ● sellel perioodil olid levinud ka perekondade sõpruskonnad kes omavahel konkureerisid 3. Iseloomusta mõne lausega järgmiste filosoofide vaateid ideaalse riigikorra küsimuses: 1)Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles 1) Sokratesele ei meeldinud väga Ateenas demokraatia, kuna riigivalitsemisest said
NIMI: Martin Liivamägi RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: vahelduvstiilis ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m vabaujumises aeg 51,67 200 m vabaujumises aeg 1.44.27 100 m rinnuliujumises aeg 54,46 200 m rinnuliujumises aeg 1.55,22 100 m liblikujumises aeg 49,43 100 m seliliujumises aeg 51,18 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · Euroopa Noorte Olümpiapäevad aastal 2003 · Pekingi olümpiamängud aastal 2008 TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Euroopa Noorte Olümpiapäevad 16. koht 200 meetri kompleksujumises. Pekingi Olümpiamängude 200m kompleksujumise 35. koht TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2008/2009 hooaja Euroopa edetabeli 12. koht 200m kompleksujumises ajaga 1.59.95 · 2007/2008 hooaja Euroopa lühiraja edetabeli 16. koht 100m kompleksujumises ja 18. koht 200m kompleksujumises · 4
* Kreeta ajajärk e minoiline kultuur: olid lossid (Knossos), oli oma kiri, mida lugeda ei osata * Mükeene ajajärk (Kreeka mandril): keskus Mükeene, sõjakas kultuur Kreeta-Mükeene kultuur hävis madalama kultuuritasemega rahvaste sissetungi tagajärjel. 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr * kolonisatsioon Väike-Aasia poolsaarele * raua kasutuselevõtt 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr * kujunesid linnriigid e polised * tähestik * eeposed * nn suur kolonisatsioon * olümpiamängud 776 eKr 4) Klassikaline ajajärk 500-338 eKr * Kreeka-Pärsia sõjad (Kreeka võitis): 490 eKr Maratoni lahing, 480 eKr Salamise merelahing * Sparta ja Ateena said võimsaimateks linnriikideks * Peloponnesose sõda Sparta Ateena vahel 431-404 eKr * Sparta ülemvõimu ajajärk * Makedoonia tugevnemine * Chaironeia lahing 338 eKr Makedoonia kreeklased. Kreeka langes Makedoonia võimu alla 5) Hellenismiperiood 338-30 eKr * Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas Ees-Aasia kuni Indiani
Vastased ja õpetajad puudusid 1929-1935 Sõjavägi Garnisani maadlusvõistlus Anton Ohakas "Sport" Esimesed võistlused Eesti meistrivõistlused vabamaadluses 1929-1935 Klubi "Sport" ametlik liige Eesti meistrivõistlused Riia Veelkord Eesti meistriks Ja veel 1929-1935 Riia Eesti meister Helsinki, eesti parim Viimane kaotus kodumaal Nimede eestistamine Eesti meistriks Berliini olümpiamängud Palusalu ja Ago Neo Kreeka-rooma Vabamaadlus Viimane mats Hornfischer Palusalul seljataga 5 matsi rohkem Mats lõppes Palusalu kasuks 3:0 Esimene inimene maailmas, kes samadel olümpiamängudel on võitnud nii vabamaadluse raskekaalus kui ka kreeka- rooma maadluses 1935-1966 Triumfisõit läbi Eesti, rahvamassid tervitamas Kingitus Konstantin Pätsilt Hornfischer Abiellus Ellen saidlaga
c) 1958 9. Kes osalesid esimestel meistrivõistlustel? a) naised b) mehed c) mõlemad 10. Mis aastal ja kus toimusid esimesed maailmameistrivõistlused? a) 1869. aastal Norras b) 1951. aastal Rootsis c) 1950. aastal USAs 11. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon ehk ... a) RSF b) FIS c) EV 12. Kus loodi Rahvusvaheline Suusaföderatsioon? a) Prantsusmaal b) Hiinas c) USAs 13. Kelle auks toimusid esimesed olümpiamängud ehk antiikolümpiamängud? a) veinijumal Dionysose b) peajumal Zeusi c) kreekajumalanna Marco 14. Kuna toimusid esimesed maailmameistrivõistlused naistele? a) 1954 b) 1997 c) 1982 15. Kus toimusid esimesed maailmameistrivõistlused naistele? a) Norras b) USAs c) Rootsis
välissidemete taastamine, raua ja maa puudus > kolonisatsioon > kaubavahetus > müntimine 7. saj e.m.a, aristokraatia, lihtkogukondlastel osaline sõnaõigus; tähestikkiri Foiniika eeskujul kreeka alfabeet, Homerose kangelaslood Odüsseija ja Iljas; Linnad > linnriigid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa linnad omavahel vaenujalal, ebastabiilsus; ülekreekalised religioossed keskused Delfi ja Olümpia; Olümpiamängud Zeusi auks. Minoiline kultuur ja Mükeene kultuur · Minoiline kultuur Sai nime Minose järgi; kasutati lineaarkirja A; Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata, nende ümber olid rahvarohked linnad; domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika, freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja spordivõistlusi; naised domineerisid; sõjakad jooned puudusid.
................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11 Lõpetuseks.............................................................................................. 23 Kasutatud allikad..................................................................................... 24 Olümpiamängud Sissejuhatus Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad suveolümpiamängudest ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga
languseperiood (lossid hävinenud, kiri ununenud, elanikkond vähenenud, peaaegu tsvilisatsioonieelne tase) o Arhailine ajajärk (800 500 eKr) tähestik käsitoo, kaubandus, meresõit linnriigid: Ateena, Sparta ülekreekalised religioossed keskused: Delfi, Olümpia ühtekuuluvustunne Kreeka Pärsia sõjad, Maratoni lahing esimesed olümpiamängud (776 eKr) ühiskonna kihistumine Kreeka kolooniad Väike-Aasta rannikuni linnriikide kujunemine o Klassikaline ajajärk (500 330 eKr) Kreeka kultuuri õitseaeg (kunst, filosoofia, kirjandus) Peloponnesose sõjad (Kreeka poliste vahel) Ateena akropol filosoofid (Sokrates, Platon, Aristoteles) demokraatia hiigelaeg
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ AJALUGU 6. KLASS 6. MAI 2004 VARIANT A ÕPILASE NIMI __________________________________________________________ POISS TÜDRUK KOOL _____________________________________________________________________ MAAKOND ____________________________ LINN __________________________ 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE _______________ TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA _______________ TASEMETÖÖ HINNE _______________ MÄRKUSED ______________________________________________________________ (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest) ...
absoluutne advokaat aitähki aktsionär asbest aktsiaselts "Aktuaalne kaamera" anekdoot annlulleerima Antiik-Rooma apelsinid ja mandariinid arhitekt Baltimaad ballaad ballett bassein Browni liikumine brosüür Charles Baudelaire demokraatia depressioon distsipliin dusi all dzemper ebaaus Eesti Ekspress eestikeelne Eesti kroon "Eesti-vene sõnaraamat" Eesti Üliõpilaste Selts efekt ehkki entsüklopeedia Euroopa Liit garaazki garderoob geisa Francesco Petrasca fokstrott fänkond Guy de Maupassant hajameelne Hea Lootuse neem händikäp hüüumärk igihaljas intelligentne interjöör intervjuu itaallanna itaallased jõululaupäev jõulueelne aeg kabinet kadripäev kakssada kausjas kausjasse orgu Kreutzwaldi-aegne kristallvaas kodakondsete kohvgi kokku-ja lahkukirjutamine kolmas maailmasõda konstateerima koralllane kotlet kooki kõrbes koolikohustusseadus kuldsed kuplid kunstnik kurioossed kärbseseen käskkiri laiu välju leiutaja luteri usk lõunaeestlane lätik...
Sildaru õpib Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Sildaru spordisaavutused on tema peale tõmmanud Eesti meedia ja avalikkuse suure tähelepanu. Tema isa Tõnis Sildaru ütles intervjuus, et Kelly meediat eriti ei jälgi, tänu millele on tal säilinud lapsepõlv. 2015. Kelly Sildaru võitis detsembris 2015 Dew Touri võistluse USA-s Colorado osariigis Breckenridge'is vigursuusatamise distsipliinis nimega pargisõit olles ise 13. Kuna mitmetel suurvõistlustel (nagu olümpiamängud ja maailma karikavõistluste osavõistlused) on vanusepiiranguks 15 aastat, ei ole Sildaru saanud neil osaleda. X-Gamesi võistlusel saab osaleda kutsete alusel, mida Sildaru Dew Touri võitmiseni ei olnud veel saanud. 2016. aastal võitis Sildaru 159.33 punktiga Dew Touri juba teist korda. 2016. aasta jaanuaris Aspenis toimunud X-mängudel saavutas Sildaru pargisõidus esimese koha. Kelly Sildarust sai sellega kõigi aegade noorim talviste X-mängude võitja. 2017
Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D Olümpiamängud Kuldmedal Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920 Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928 Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924
30.a.eKr Octavianus vallutas hellenistliku Egiptuse ja sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. 60.a.eKr Crassus, Pompeius ja Caesar sõlmisid triumviraadi. 338.a.eKr Hellenismi perioodi algus./Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule. 753.a.eKr Rooma linna asutamine. 776.a.eKr Hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid. Toimus esimene Vana-Kreeka olümpiamängud. 800.a.eKr Algas arhailine ajajärk./Tähestiku kasutuselevõtt. 395.a.pKr Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine. 476.a.pKr Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse./ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a. Muhamed põgenes Mekast Mediinasse./ Araablaste ajaarvamise algus. 630.a. Muhamed marssis oma armeega Mekasse tagasi. 632.a. enamik araablasi olid vastu võtnud islamiusu. 1453.a türklased vallutasid Konstantinopoli. 1492.a. Christoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma. 1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uks...
Kreeta ja Mükeene kultuuri. Sarnasused: austati jumalannasid, (templites) - oraakel (ennustaja, inimeste palvete vahendaja lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja jumalatele) 2) usupidustus (1.dianüüsid 2.olümpiamängud) 3) kultusepaigad, loss eesotsas kõrgem võimukandja, suured müsteeriumid salajased usukultused vapustused (Kreetal 1500 eKr, Mükeenes 1200 eKr). 11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. Zeus taevajumal, Erinevused: aeg: Kreeta 2000-1400 eKr, Mükeene 1500-1100 Hera abielu kaitsja, Hephaistos tule-ja sepatöö jumal, Ares eKr, kiri: Kreeta - lineaarkiri A (piltkiri), Mükeene lineaarkiri sõjajumal, Hermes jumalate käskjalg, teekäiate jumal, Artemis B (savitahvlitel), keskus: K-Knossose loss, M-Mükeene loss, loomade- ja jahijumal, Apollon ilu-ja kunstijumal, Dionysos asustus K- losside ümber rahvarohked linnad, M- ...
Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes
Läbiv suurtäht 1. Inimeste nimed 2. Iseloomustava täiendiga kaksiknimed 3. Hüüdnimed,väljamõeldud olendite nimed, kujundlikud nimed 4. Loomade nimed 5. Kohtade, pinnavormide, ehitiste, taevakehade nimed 6. Riiginimed 7. Asutuste, ettevõtete, firmade, organisatsioonide, ühenduste nimed 8. Tootenimed 9. Sõidukinimed 10. Perioodiliste väljannete nimed 11. Ajaloosündmuste nimed (ps! Mitte ajaloosündmused) 12. Ürituste nimed 13. Autasude nimed Julk-Jüri, Kaasiku Jüri, Vanapagan, Igavene Juut Ahasveros, Vana Toomas, Ristija Johannes, Miki-Hiir, Suur Munamägi, Väike Vanker, Kolm Õde, Vana Maailm, Eesti Pank, Eesti Lasteorganisatsioon, ,,Eesti Päevaleht", Suur Pauk, Valge Daami päevad, Maarjamaa Rist, Lõuna-Eesti, Põhja-Jäämeri, Antiik-Rooma, Koot ja Reha, Tuhande Samba saal, Taani Kuninga aed, Metsik Lääs, Läbiv väiketäht 1. pöördumissõnad, ameti- ja aunimetused, tiitlid. 2. Isikunimest tulnud sõnad. 3. Isikute ümberütlevad nimetused. 3. Loo...
olmeruumidega terminiga gymnasion (kr k, alastioleku koht). Kuna spordiharjutused - gümnastika olid kreeklaste hariduses kesksel kohal ning poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega , hakkasid ka õpetlased seal loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks. · Spordi juurde kuulusid lahutmatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides paljude usupidustuste käigus. Olümpiamängud · Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud · Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses · Kõige varasem võistlusala staadionijooks (u 192 m) · Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus (jooks,
Sisukord 1. Ajalugu............................................................................................................... 3 2. Poksi taassünd.................................................................................................... 4 3. Kaasaegne poks................................................................................................. 5 3.1 Poks kaasaegsetel olümpiamängudel............................................................5 3.2 2012.a Londoni olümpiamängud ning kvalifikatsiooniturniirid......................6 3.3 Uued määrused............................................................................................. 6 4. Reeglid............................................................................................................... 7 4.1 Eesti poks 100............................................................................................... 8 4.2 Poksi kants on Ida-Viru..........................................................
sõpruskonnad, mille liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist ka poliitikas. Suurel määral aitasid sõpruskonda liita ühised kodused pidusöögid sümpoosionid. Sümpoosion oli meeste omavaheline koosviibimine, naised selles enamasti ei osalenud Olümpiamängud: traditsioon algas 776. eKr. Toimusid iga 4 aasta tagant ja olid ühtlasi Zeusi auks peetud pidustused. Võistlejaid kogunes nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osaleda võisid vaid hellenid barbaritele olid olümpiamängud keelatud. Naised ei tohtinud pidustustel osaleda. Jooksudistantsid (staadionijooks 192m, sirge), maadlus, rusikavõitlus, 2 viimase kombineeritud võitlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus), nelja hobusekaarikute võidusõitu. Olümpiarahu oli kehtestatud et hellenite suurt kokkusaamist ja üksteiselt mõõduvõtmist miski ei häiriks. Olümpias ei tohtinud relva kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada.
Kuidas kajastub muistete kreeklaste maailmapilt olümpiamängude pidamises? Kreeklased uskusid, et kui jumalatel on hea tuju, hoolitsevad nad selle eest, et ka inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis.
Koostajad : A.J A.S M.T Sel aastal (2012) toimusid Londonis olümpiamängud. Iraan saavutas seal medalite arvestuses 17. koha. Kokku oli medaleid 12. Kui kuldmedaleid oleks 25 % rohkem ja hõbemedaleid 40 % vähem, siis oleks kokku 11 medalit. Kui pronksmedaleid oleks kaks korda rohkem ja hõbemedaleid viiendiku võrra vähem, oleks neid kokku 14. Kui palju sai Iraan olümpiamängudelt kuld , hõbe , ja pronksmedaleid? Olgu kuldmedalite arv x, hõbemedalite arv y ja pronksmedalite arv z, kokku on medaleid 12. Kui
Perikles Ateena kuulsaim strateeg Dareion I Pärsia valitseja kelle juhtimisel toimusid Kreeka-Pärsia sõjad Demosthenes kõnemees, ke spidas Philippos II vastaseid kõnesid Philippos II Makedoonia kuningas 3. Daatumid Kreeka ajaloo perioodid: Kreeta-Mükeene kultuur 2000-1100ekr; Homerose e tume ajajärk u 1100- 800ekr; Arhailine ajajärk u 800-500ekr; Klassikaline ajajärk 500-338ekr Trooja sõda 12saj ekr Esimesed olümpiamängud 776ekr Kreeka-Pärsia sõjad: Maratoni lahing - 490ekr; Termopüülide lahing 480ekr; Salamise merelahing 480ekr Peloponnesose sõda 431-404ekr Chaironeia lahing 338ekr Kreeta Mükeene kultuuri võrdlus: Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja
1. Kirjelda Ateena riigikorraldust. 2. Kirjelda Sparta riigikorraldust. 3. Kõik, mida tead minoilisest kultuurist. 4. Kõik, mida tead Mükeene ajajärgust. 5. Kreeka-Pärsia sõjad . 6. Peloponnesose sõda ja Sparta ülemvõimu ajajärk. 7. Kreeklaste riietus ja toit, sümpoosionid. 8. Sport ja olümpiamängud. 9. Kes olid Homeros, Perikles, Sophokles, Platon, Anaximandros, Sokrates, Aischylos, Aristoteles, Pythagoras, Herodotos. 10. Mis toimus aastatel 594 eKr, u 800 eKr, u 2000 eKr, u 720 eKr, 338 eKr, 146 eKr. 1. Ateena oli demokraatliku riigikorraga. Kõige tähtsam oli rahvakoosolek kus otsustati tähtsamaid riigiasju ning mis toimus iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal reguleeris elu riigis 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest
Homerose "Ilias" Homeros mainib "Iliases", et Achilleus korraldas spordivõistluse oma parima sõbra Patrocluse mälestuseks, kes hukkus Achilleuse asemel lahingus. See üritus, kui ta toimus, on vanim teadaolev korraldatud spordimäng ajaloos. See oli mõeldud Patrocluse matusetseremooniana. Peale jooksmise, kaarikuvõistluse, odaviske, kettaheite ja relvastatud võitluse olid programmis ka maadlus ja poksimine. Lugu, millest Homeros jutustab, võis juhtuda umbes 13001200 e.Kr. Antiiksed olümpiamängud Vanad kreeklased pidasid esimesed olümpiamängud aastal 776.e.Kr. Neid korraldati iga 4 aasta tagant kuni aastani 393.AD, mil peeti 293.mängud. Imeline on, et need mängud pidasid vastu 1.169 aastat, see on pikk aeg, võrreldes moodsate olümpiamängudega, mida on vaid pisut üle 100 aasta peetud. Vanas Kreekas peeti ka näiteks Püütia mänge, Neemea mänge ja Isthmia mänge, sel moel pidid kreeka atleedid osalema vähemalt ühtedel mängudel aastas
edasiliikumis viisiks, siis taheti üksteisest mõõtu võtta, et kes on kiirem. Sellepärast ongi suusatamine nii populaarne Põhjamaades ja seal ollakse ka väga edukad. Paljudel riikidel on omad spordialad, milles nad on edukad, seetõttu on need muutunud ka populaarseks. Näiteks Indoneesias, Hiinas ja Malaisias on sulgpall põhimõtteliselt nende rahvusspordiala. Indoneesia on oma kahekümne viiest olümpiamedalist kaheksateist saanud sulgpallis. Olümpiamängud on mõeldud selleks, et erinevad kultuurid saaksid kokku ja võtaksid üksteisest mõõtu. Kahjuks kasutatakse keelatud aineid, et saavutada edu teiste ees. Doping on spordi ja eelkõige olümpiamängude mainet alla viinud. Õnneks võideldakse selle vastu tõsiselt ja on tehtud karmid karistused. Allar Levandi on öelnud, et sporti ei tohi nii palju raha viia, sest see raha läheb uute dopingute väljatöötamisele. Riigid toetavad spordiasutusi rahaliselt, et spordialasid edasi
· 1960ndate aastate lõpp hakkasid tekkima noorsooliikumised (läänemaailm) 1970ndad · 1970ndate aastate algus esile tõusis hard rock (läänemaailm) · 1970ndad aastad energia- ja majanduskriis · 1971 firmas Intel loodi maailma esimene mikroprotsessor (läänemaailm) 1980ndad · 1980ndad heli salvestamiseks hakati kasutama laserseadmeid (läänemaailm) · 1980ndad teadlased avastasid suured augud osoonikihis (läänemaailm) · 1980 Moskva olümpiamängud (idablokk) · 1980 maailma esimeseks demokraatlikul teel valitud naispresidendiks sai Islandi riigipea Vigdis Finnbogadottir (läänemaailm) · 1986 avarii Ukrainas Tsernobõli tuumaelektrijaamas (idablokk) · 1986 kosmoselennuk Challenger plahvatas minut pärast starti (läänemaailm) 1990ndad · 1990 esimene McDonald'si restoran Moskvas (idablokk) · 1993 esilinastus film ''Jurassic park''
linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perioigid-isiklikult vabad aga kodaniku õigused puudusid ja sõjavägi oli kohustuslik.*geruusia-vanemate nõukogu(30 inimest, alates 60a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
