7 mis oli siinse mõisaarhitektuuri puhul võõras. Holdre ja Peetri hooned on, nagu Taageperagi, liigendatud põhiplaaniga, pingestatud. Inglise stiilis Arts and Crafts Movement'ist mõjustatud mõisahoone on Olustveres. Selle puhul on saadud inspiratsiooni rahvapärasest ehituspärandist, kus juhtiv roll oli traditsioonilistel ehitusmaterjalidel, -viisidel ja vormidel. Olustvere puhul hakkavad esmajoones silma tugevad värvi- ja materjalikontrastid, mis tulenevad graniidi, pitskrohvi ja punaste telliste vaheldumisi kasutamisest. Väga palju kasutati ka väärtuslikku tisleritööd ja kalleid materjale, mis jällegi iseloomulikud inglise juugendlikule liikumisele. 3.2 Neoklassitsistlikud tendentsid Kuna juugend püüdles rõhutatult uue ja ekstravagantse poole, siis õige pea sellele
Tooma Katsebaas Eesti Vabariigi algusaastail tekkis suur vajadus haritud maaparandusmeistrite järele. Selle lünga täitmiseks avatigi 1928. aastal Tooma Sookultuuri ja Maaparanduse Kool. Selleks, et saada maaparandusmeistri diplom, tuli kaks aastat koolipinki nühkida. Koolis õppis 30−40 õpilast ja koolmeistreid oli kuus. Kooli esimeseks direktoriks oli Enn Terasmäe, kes pidas seda ametit viis aastat. Siis asus kooli etteotsa Osvald Ojaveer, kes oli sel ametikohal kuni kooli likvideerimiseni fašistliku okupatsiooni päevil. Koolis õppis noormehi üle kogu Eesti. Selleks, et koolis hakkama saada, pidid olema tugev ja töökas poiss. Nõrgad langesid õige pea välja. Õppeaineid oli palju. Peamine rõhk oli edaspidises töös vajaminevatel ainetel: maaviljelus, sookultuur, maaparandus, geodeesia, loomakasvatus, piimandus, turbatehnoloogia, arvepidamine. Olid ka üldained. Lisaks õpiti aiandust, tervishoidu ja suu...
vaieldamatult eestlaste ajaloo üks tähtsamaid mälestisi ja muistse vabadusvõitluse sümboleid. Viljandimaa on olnud Poola, Leedu, Saksa, Rootsi ja Vene võimu all, mõni vahetus korduvalt ning maakonda on räsinud mitmed sõjad. Viljandimaa mõisa-ajaloost pajatavad mõisakompleksid, milledest on tänaseni säilinud üle 20, neist kõige täiuslikumalt Olustvere mõis kauni härrastemaja, kõrvalhoonete ja liigirikka pargiga. 19. sajandi teiseks pooleks oli Viljandimaa aga üks jõukamaid maakondi Eestis. Tänu linakasvatusele arenes jõudsalt taluelu ja talude päriseksostmises olid just "mulgid" esirinnas. Kuigi praeguse Viljandimaa ja kunagise Mulgimaa territooriumid ei kattu päriselt, on jõukate mulgi peremeeste jonnakus ja jõukus kuulsad tänapäevani. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine
Albert Kivikas on kokku oma elu jooksul kirjutanud üle 25 teose (aastail 1919-1963). Kivikas elas 80 aastaseks (1898-1978) ja on elanud ka välisriikides. Lisaks on ta töötanud mitmete ajakirjade ja ajalehtede toimetustes. 3 I ALBERT KIVIKA ELU 1.1. Lapsepõlv ja noorus Albert Kivikas sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus kangur Anu Kivika pojana. Perekond kolis sageli vahepeal elati Olustvere mõisas, kus ema töötas krahv Ferseni juures, seejärel Särru moonamajas, Kildu külas kohaliku sepa ja Vaalamäe külas sugulaste juures. Kivika koolitee sai alguse 1907 aasta sügisel Reeguldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde.
Väljastatakse pakendatult või pakendamata. Pakendatakse müügipakendisse, mida on lubanud kasutada tervisekaitseamet. Veopakendid peavad olema terved, kuivad, puhtad, ilma kõrvallõhnata, tagama toote kvaliteedi säilimise ja hügieeninõuded hoidmisel ja transportimisel. Müügipakendite märgistamine vastavalt "Pakendatud toiduainete märgistamise korrale" 24. Leibade küpsetamist mõjutavad tegurid 25. Pagaritoodete säilimisajad 88. 26. Langemisarvu määramine Olustvere TMK labori näitel; mida näitab langemisarv? 89. Langemisarv näitab tärklist lagundavate ensüümide ja kasvama läinud terade sisaldust jahus. Langemisarv mõõdetakse sekundites. Liiga madal väärtus näitab suurt ensüümide aktiivsust, mis võib viidata kasvamaläinud terade sisaldusele. Sellise jahu kasutamine küpsetamisel kutsub esile tärklise kiire ensümaatilise lagunemise, mis pole soovitatav. Aitab nisutaignate korral jahuparendajate kasutamine ning rukkitaignal
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Referaat Keevitus Koostaja: Allan Raukas PM1 26.05.10 Sisukord: 1 Kaarkeevitus · 1.1 Keevituselektroodid 2 Terase keevitamine · 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases · 2.2 Süsinikuvaeste teraste keevitamine · 2.3 Süsinikteras...
lagunenud. Siiani säilinud ja säilitatud mõisates asuvad tänapäeval koolid, muuseumid, hotellid, toitlustusasutused, spad, vallamajad, vanadekodud ning muud avalikud asutused. Mõisaportaali haldaja andmetel pakuvad avalikke, turistile ja külalisele mõeldud teenuseid järgmised mõisad (tähestikulises järjekorras): Albu, Edise, Essu, Hüüru, Illuka, Jäneda, Kadrina, Kalvi, Kiiu, Kohala, Kolga, Laitse, Loona, Maardu, Maidla, Mustamäe, Mäetaguse, Nabala, Oidremaa, Olustvere, Oti, Palivere, Palmse, Pikajärve, Pilguse, Pirgu, Pädaste, Pühajärve, Rogosi, Sagadi, Saka, Saku, Sangaste, Saue, Sauste, Suure-Lähtru, Taagepera, Tohisoo, Türi-Alliku, Vihterpalu, Vihula, Virtsu, Väätsa. (Teenused...2010) Eesti Mõisaportaali andmetel tegeleb hetkel pidulike ürituste korraldamisega (Pidulike...2010) Eestis 39 mõisat. Majutusteenuseid pakub 31 mõisat (Majutus... 2010). Antud portaali andemetel pakub toitlustust (Toitlustamine...2010) 23 mõisat.
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Euroopa Liit Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Minu Arvamus Mina arvan et Euroopa Liitu kuuluvad päris paljud riigid sellega ka Eesti kus meie elame. Euroopa Liidus on palju ilusaid linnasid ja riike kuhu tahaks kindlasti kunagi minna.Euroopas on põhimõtteliselt igas riigis euro kasutusele võetud aga mõnes üksikus riigis seda veel ei ole kasutusele võetud. Euroopa liit toetab riikisid mis sellese kuuluvad kui neil on pankrott nagu oli mingi aasta Kreekas. Euroopa Liidu kohta rohkem infot saate edasi lugedes. Ajalugu
esimese heliloojatele Kappidele pühendatud Suure-Jaani Muusikapäevade korraldamise lepingu. Lepingule kirjutas alla Suure-Jaani linnapea Ülo Köst. (samas) Suure-Jaani Muusikafestivali peamisteks kontserdipaikadeks esimestel aastatel olid Heliloojate Kappide majamuuseum, Suure-Jaani Johannese kirik, RMK Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Tänaseks on lisandunud palju uusi kohti: Hüpassaare rabasaar., Lõhavere linnamägi, tuletõrjetorn, kohvik Arturi juures ja Olustvere loss. (samas) 13 Kui ürituse algusaastatel esitati muusikat vaid Villem Kapi, Artur Kapi, Mart Saare ja Eugen Kapi loomingust, on tänaseks lisandunud ka teiste Eesti heliloojate teoseid ning maailmaklassikat. (samas) ' 3. Ilmatari selts Suure-Jaani Ilmatari selts on mittetulundusühing, mis asutati 2003 aastal ning tegutseb Suure-Jaani linnas. Seltsi eesmärkideks on moodustada koore ja orkestreid, viia läbi
Pinus peuce - Kasvab exJugoslaavias (Tsernogoorias, Makedoonias), Bulgaarias, Ida- Albaanias, Põhja-Kreekas 750-2200 m kõrgusel mägedes. Noorelt aeglasekasvuline ja mäestikupuuna väga valgusnõudlik, seetõttu tuleks teda kultiveerida üksikpuudena või väiksemate gruppidena. Talub meie kliimat normaalselt ning on külmakindel, viljub regulaarselt. Koorepõletiku suhtes immuunne. Väga dekoratiivne. Suuremaid puid on kasvamas Viljandimaal Olustvere pargis, Valgamaal Taagepera pargis, Järvseljal, Tallinna BA- s jm. Kõrgus 20...25 m. · Okkad 7...10 cm pikad, asuvad pintslina tihedalt (5-kaupa), kolmetahulised, õhulõheridadest hallrohelised, saagja servaga, püsivad võrsel 3 aastat. Okaste läbimõõt 0,5...1,0 mm. · Käbid 8...15 (20) cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, avanenult 5...7 cm, sageli kõverdunud, rootsulised, rohekaskollased kuni kollakaspruunid (asend võrsel horisontaalne või rippuv)
Viljandi Kolga-Jaani 85 19 135 239 820 4388 1890 Viljandi Kpu 85 17 141 233 695 4258 1420 Viljandi Krgemäe 85 12 94 204 981 3581 1587 Viljandi Kärstna 85 15 119 288 824 3878 2546 Viljandi Lahmuse 85 16 174 217 935 3787 1114 Viljandi Leie 85 17 84 186 995 3557 2486 Viljandi Lembitu 85 13 102 202 810 4525 2805 Viljandi Olustvere ST 85 20 83 242 153 3993 1575 Viljandi Paala 85 24 190 206 557 4968 1244 Viljandi Paistu 85 14 106 214 1439 3955 1604 Viljandi Suislepa 85 13 119 246 759 3753 1777 Viljandi Tarvastu 85 19 153 218 1334 4196 2356 Viljandi Vambola 85 25 235 221 913 4203 3136 Viljandi Viljandi NS 85 14 107 231 2286 3928 6184
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratl...
helevalgete õhulõheribadega, tipp terav. Käbid: noorelt sinakasmustad, valminult läikivad mustjaspruunid, piklik-munajad, 3...6 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, seemnesoomused laiad, ümardunud servaga. Juurestik hästi arenenud, kasvades normaalselt ka toiteainetevaestel muldadel. Kasv noorena aeglane 20...30 aastaselt aga kiireneb märksa. Eestis kasvab viljuvaid puid mitmetes parkides ja haljasaladel, nimetame siinkohal Olustvere, Tihemetsa[ h = 19,3 m, d = 25 cm (Roht, 1986)], Pärnu, Luua, Järvselja jne parke ja arboreetumeid. On kindlalt üks dekoratiivsemaid kuuseliike haljastuses ja väärib senisest palju laiemat kasutamist. Sordid: 'Aurea'; 'Nana'; 'Pendula', 'Freya'; 'Pimoko'; 7. Harilik ebatsuuga ja kanada tsuuga Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziésii [Mirb.] Franco) Menziesii XVIII sajandil elanud Soti botaaniku ja laevaarsti Archibald Menziesi järgi. Euroopasse on see puuliik
Viljandi Kolga-Jaani 85 19 135 239 820 4388 1890 Viljandi Kōpu 85 17 141 233 695 4258 1420 Viljandi Kōrgemäe 85 12 94 204 981 3581 1587 Viljandi Kärstna 85 15 119 288 824 3878 2546 Viljandi Lahmuse 85 16 174 217 935 3787 1114 Viljandi Leie 85 17 84 186 995 3557 2486 Viljandi Lembitu 85 13 102 202 810 4525 2805 Viljandi Olustvere ST 85 20 83 242 153 3993 1575 Viljandi Paala 85 24 190 206 557 4968 1244 Viljandi Paistu 85 14 106 214 1439 3955 1604 Viljandi Suislepa 85 13 119 246 759 3753 1777 Viljandi Tarvastu 85 19 153 218 1334 4196 2356 Viljandi Vambola 85 25 235 221 913 4203 3136 Viljandi Viljandi NS 85 14 107 231 2286 3928 6184
H=20...25 (30)m. Kasvab exJugoslaavias (Tsernogoorias, Makedoonias), Bulgaarias, Ida- Albaanias, Põhja-Kreekas 750-2200 m kõrgusel mägedes. Areaali üldpindala on kuni 30 000 ha. Noorelt aeglasekasvuline ja mäestikupuuna väga valgusnõudlik, seetõttu tuleks teda kultiveerida üksikpuudena või väiksemate gruppidena. Talub meie kliimat normaalselt ning on külmakindel, viljub regulaarselt. Koorepõletiku suhtes immuunne. Väga dekoratiivne. Suuremaid puid on kasvamas Viljandimaal Olustvere pargis, Valgamaal Taagepera pargis, Järvseljal, Tallinna BA-s jm. Eestis max. kõrgus kuni 26 m. Pinus strobus L. valge mänd © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 34 Kuulub alamperekonda Haploxylon ja sektsiooni Strobus. Võrsed hallikaspruunid, peened, kaetud hõredalt lühikeste hallide karvadega. Okkad 7...12 cm pikad, kolmetahulised, peenelt saagja servaga, väline
Nisu 33 25 Rukis 40 30 Oder 50 33 Kaer 25 25 Mais 40 25 Eelvilja mõju odrasaagile Eelvili Muld ja katse koht Keskmine Simuna Olustvere Antsla Kuusiku leetjas leetunud leetunud glei- liivsavi liivsavi liiv saviliiv Odra saak monokultuuris t/ha Oder 2,56 2,20 1,83 1,95 2,13 Eelvilja mõju saagile Kaer 0,13 0,22 -0,03 0,53 0,21
Õitseb juunis. Viljad: on mustad kerajad roheka viljalihaga viieseemnelised marjad. Tööstuslikult kasvatatakse amuuri korgipuud korgi tootmiseks (Ukrainas). Meil külmakindel, kuid eelistab parasniiskeid 42 kasvukohti. Haljastuses eriti perspektiivi ei oma, kuivõrd lehtib kevadel hilja ja sügisel lehed varisevad varakult. Suuremaid puid kasvab Viljandimaal Olustvere pargis, Tartus, Luual, Järvseljal jne. 55. Harilik ja kollane hobukastan Harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum L.) [hippokastánum] Harilik hobukastan kasvab kuni 30 m kõrguse keraja võraga puuna Balkanimaadel. Tüve koor hallikaspruun, vanemas eas plaatjalt lõhestunud. Võrsed: jämedad, tuhkhallid, punakate, ümarate koorelõvedega, paljad. Tipmised pungad suured, kuni 2,5 cm pikad, tugevalt kleepuvad, külgpungad väikesed
Kuphaldt (1853-1938). Kuphaldti põhitööks olid Riia linna haljasalad, mis moodustavad tänase Riia haljastuse tuumiku. Kõiki neid iseloomustavad 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse stiil maastikukujunduses - korrapäraste elementidega rikastatud looduslik kujundus. Lisaks on Kuphaldt koostanud Pärnu linna haljasalade laiendamise ja kunistamise projekti (1888-89), Tallinnas Virumäe pargi ja Kadrioru pargi rekonstrueerimisprojekti, maaparkidest Polli, Olustvere ja Toila Oru parkide plaanid. Kuphald pidas oma eeskujudeks saksa maastikupargi tereetikuid-kujundajaid C.C.L. Hirschfeldti, L. von Sckelli ja vürst Pücklerit ning oskas seostada kujundust olemasoleva maastikuga. Tsitaat Kuphaldilt, mis peidab endas olulisema parkide rekonstrueerimise filosoofiast: "Üks aiakunsti puudus on võimatus muutumatuks jääda, luua kauemkestvamaid maastikupilte. Park vajab iga-aastast korrastamist ja sekkumist oma arengusse, ta peab
21053 8200392-1Ollo 57.85426626.393675 21053 Tõlliste vald 38167 Olomouc 49.58999917.249999 38167 22753 8400591-1Olustvere 58.55339225.562499 22753 Suure-Jaani vald 22754 8400589-1Olustvere 58.55348325.561712 22754 Suure-Jaani vald 22855 8400590-1Olustvere 58.55394425.561457 22855 Suure-Jaani vald 34080 8490001-1Olustvere 58.54533725.546576 34080 Suure-Jaani vald 34138 8490002-1Olustvere 58.54549625.546715 34138 Olustvere alevik 22751 8400593-1Olustvere 58.54694825.548452 22751 Suure-Jaani vald 22752 8400592-1Olustvere 58.54701525.548475 22752 Suure-Jaani vald 31543 4900396-1Omedu 58.77470326.998553 31543 Kasepää vald 31544 4900397-1Omedu 58.77450626.9989 31544 Kasepää vald 29014 4400528-1Ontika 59.43861027.284578 29014 Kohtla vald 29015 4400527-1Ontika 59.43873227.283798 29015 Kohtla vald 31545 4900398-1Ookatku 58
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
