keskkonnas. Konstantsuse puudumine viiks selleni, et inimene kohtaks iga päev enda ümber talle senitundmatuid objekte. (Nt inimene on alati ühe pikkune sõltumata tema kaugusest.) Taolise püsivuse protsessi ei oska kaasaegne psühholoogia lõpuni seletada, kuid on kaks enamlevinud teooriat: - Inimene õpib elu jooksul erinevaid objekte tundma ning neid erinevates olukordades tajudes kompenseerib objekti muutusi võrkkestal, tehes selle põhjal järeldusi objekti asukoha kohta. - Inimene "võrdleb" tajumisel erinevaid objekte omavahel ning nendevaheline tajutav suhe, mis on tingimustest sõltumata muutumatu (nt. inimene on suurem kui rott), annab informatsiooni objekti asukoha kohta. 1 Ruumiline vastastoime:
RAKVERE AMETIKOOL NIMI KURSUS ETTEVÕTTEPRAKTIKA Aruanne Praktika aruanne Juhendaja: .... Rakvere 2013 Sisukord 1 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2 MMMMM OÜ ÜLDISELOOMUSTUS, PÕHITEGEVUS, STRUKTUUR................4 3 TEHNILINE VARUSTUS ............................................................................................4 4 TÖÖORGANISEERITUS..............................................................................................5 5 MINU POOLT TEHTU...
teha. Arstimisel peab täielik vaikus olema. Tark arstib sõnade ja vihaga. * Keskajal usuti, et nõiaks saaja peab saadanale nimetissõrmest verd ohverdama, ohverdatud vere eest teeb saadan ta nõiaks. Seejärel kutsub ta nõiaks saaja enda juurde peole. Keskajal vanemad nõia nõudsid õppijatelt ja abiotsijatelt kolm tilka verd. Kui need anda ei tahtnud, siis seletasid nõiad aitamise ilma vere andmiseta võimatuks. Keerulistes olukordades nõudsid nõiad alati verd. * Vaimude riiki rännates poeb hing inimese magama heitmisel pisikese tiivulisena inimese suust välja, lennates ära kaugele. Hingeta keha jääb nagu surnukeha liikumatult maha kuni hinge tagasi tulekuni. Et hing tagasi kehasse pääseks, peab keha olema samas asendis nagu siis, kui hing sealt lahkus. Kui nii ei ole, siis hing kehasse ei pääse. Lendamisel hing pääseb igasse kohta, puutub vaimude ja haldjatega kokku, kuuleb nende nõu, näeb
Kunst ja kunstnik Thomas Manni novellides Küsimustele "Mis on kunst?" ja "Kes on kunstnik?" ei leidu ühest ja ainuõiget vastust. Neid kahte mõistet on sama võimatu kindlalt defineerida kui vabadust, õiglust või head ja halba. Ometi on igaühel olemas oma nägemus kunstist ja tihti on need inimestel täiesti erinevad, ka selle mõju inimestele on varieeruv. Mõne jaoks on kunst iga abstraktne joonistus, mõni liigitab sinna alla vaid tunnustatud suurmeistrite teosed. Kunsti ja kunstniku rolli ühiskonnas kirjeldavad pea kõik Thomas Manni novellid. Mann üritab lahti mõtestada kunsti üldist olemust, leida omapoolset vastust eelmainitud defineerimatutele mõistetele ja näidata kunstnikku erinevates aegades ja olukordades. Nii nagu Thomas Mann ülistas oma vanemates teostes haiget inimest, omistas ta hiljem ka kunstnikule veidra, vaevatud, tavapärasest teistsuguse inimese olemuse. Kunstnik on Manni silmis eraklik ja üksik i...
,,Idioot" Romaani miljöö, ajaline taust. Romaani ,,Idioot" tegevus toimub 19. sajandi lõpus Venemaal- Peterburis, Pavlovskis ja Moskvas. 19. sajandi lõpus valitses Venemaal sotsiaalne ja vaimne ebavõrdsus. Ühiskonda iseloomustas kahtlemine usus ja vaimustumine sotsialismist. Romaan algab sompus novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku Peterburi-Varssavi raudteerongis. Ilm oli nii udune ja niiske, et ei läinudki valgeks ning silm seletas vaid kümne sammu kaugusele. Olulisemad tegelased ja nende põhjalik iseloomustus. Vürst Lev Nikolajevits Mõskin on romaani ,,Idioot" peategelane. Ta on hea ja aus mees, kes suhtub kõigisse ühtemoodi ja eelarvamusteta. Vaimselt väga haige mees, kes ei taha kellelegi halba teha ning on nõus ise seeläbi kannatama. Tark mees, kes suudab tungida elu ja inimhinge sügavustesse. Mees, kes jääb oma tõekspidamistele truuks ka keerulistes olukordades. Nastasja Filippov...
oma toetustest ning pidid ots otsaga välja tulema sellest raskusest. Üldiselt kannatas kogu riik. Võrreldes seda sama aega aga Taaniga, kus sotsiaalne heaolu on väga kõrge, seal ei olnud majanduslangus tava elus tundagi. Selle asemel, et inimesed oleksid kaotanud oma töö, vähendati lihtsalt nende töökoormust. Selle tulemusena jäi inimestele püsivsissetulek ja sotsiaalne kindlustatus. Majanduslangus on küll ekstreemne näide, kuid sellistes olukordades on näha riigi kõik plussid ja miinused. Ka Soome ning Saksamaa on meie löhedased heaoluriigid, kes on tänasele Eestile oma arenguga eeskuju andnud, kuid me peame arvestama ,et me oleme saanud oma heaolu ehitada üles väga lühikese ajaga võrreldes muu Euroopaga ning see areng on olnud isegi meeletult kiire ja riiklike probleeme ei ole võimalik lahendada üleöö. Võrdlengi meie heaolutaset meie poliitilise liitlase Taanlastega.
tema roll väga suur. Siiski suunab jutustaja lugeja hinnanguid tegelaste suhtes, näiteks iseloomustab vanatädi jutustusi ,,Aga vanatädi jutus oli midagi rusuvat". Lugeja arvabki, et vanatädi on negatiivne tegelane oma rõhuvate ja masendavate mälestustega. Võib öelda, et tegu on nn kõiketeadva jutustajaga, kellel on juurdepääs kõikidele sündmustele ja tegevuskohtadele, samuti on jutustaja usaldusväärne. Kõige paremini suhtub jutustaja peategelasse Jaani, kes kõikides olukordades käitub tasakaalukalt ning rahustab ka oma kaaslast Margitit. ,,,,Ära nüüd... Mis sa kogu aeg kaebled," lohutas Jaan". Jutustaja ise ei ole tegelane. Sündmused on Jaani vaatepunktist fokuseeritud, jutustaja annab edasi Jaani mõtteid, näiteks mõtiskleb noormees tolmurulli üle, mis oli külmkappi sattunud ja meenutab vanaonu juubelit. Jaani vaatepunktist kirjeldatakse teose tegelasi, näiteks vanatädi, kui Jaan teda tema kodus bareti ja mantliga näeb. Teos on jutustatud läbivalt ühest
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova STSTB 1kõ Sissejuhatus kasvatusteadusse Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim Esse Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2013 Kasvatusega puutume me kokku igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Halb kasvatus seisneb asusaamisest, kui kasvatamine toimub teise inimese vägivaldsest mõjutamisest, tema sunniviisilisest kujundamisest ja alistamisest. Me anname oma teadmisi, oskusi, põhimõtteid, kanname hoolt lapse heaolu eest. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Tundub paradoksaalne, kuid võimu kasutades kaotab kasvataja oma mõjujõu. Seetõttu ei ol...
kustutamiseks kasutatavad tulekustutusvahendid ja ained 8)tuletõrjuja tulekustutusvarustuse 9)paiksete tulekustutussüsteemide kasutamise ohutusnõuded 5.1.9 Esmaabi (esmaabi baasõpe) 1 inimese anatoomia ja füsioloogia algteadmised 2)vigastatu asendi valik sõltuvalt vigastuste iseloomust ja ulatusest 3)teadvuseta kannatanu esmaabi4)baaselustamine5)verejooksud6)sokis olev haige 7)luumurrud, põletused ja elektritraumad8)kannatanute transportimine Kohustused tegutsemisel eri olukordades ja häiresignaalid Signaliseerimisvahendid ja nende kasutamine (pürotehnilised vahendid, EPIRB ja SART)5.2.5 Laeva sisesidevahendite ja alarmsüsteemide kasutamine 5.2.6Tormitrepi kasutamine (pilot ladder) 5.2.7Tegutsemine kollektiivpäästevahendi meeskonnas 5.2.8 Tegutsemine sildumis-ja haalamisoperatsioonidel 5.2.9Käsklused eesti ja inglise keeles: ankrusse jäämiseks, sildumisel 5.2.10Tekitööd ja neis kasutatavad tööriistad 5.2.11Ohutustehnika tundmine laevatöödel 5.2
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Andragoogika osakond Terje Üürike PRAKTIKA ARUANNE Eneseanalüüs Praktika koordinaator: lektor Marin Gross Tallinn 2009 Oma seitse nädalat praktikat läbisin ma AS Eesti Post koolitusosakonnas. Kuna Eesti Postis töötab kokku 3800 inimest, siis võin julgelt öelda, et organisatsiooni suuruse tõttu oli tegevust rohkelt ja sisseelamine ja asjadest arusaamine võtsid omajagu aega. Kindlasti ei saa ma öelda, et minu tegevuses midagi totaalselt ebaõnnestus. Seega püüan käesolevas aruandes anda analüüsiva ülevaate oma positiivsematest ja negatiivsematest kogemustest praktikaajal. Alustaksingi siis positiivsetest kogemustest, mida tuli ette üsna palju. Kõige meeldejäävamaks kogemuseks oli kindlasti Teenindusseminari organiseerimise abistamine. Kuna ma ei ole oma elus veel nii suurt üritust korraldanud ega aidanud korral...
1.Mis on muld? ... on maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudet organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel, ta on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond, ta on sageli mõjustatud inimese maj tegevusest. 2. Mullateaduse põhiharud. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: mullagenees - mullaareng; muldade klassifitseerimine; mullabioloogia; mullamineroloogia - murenemine; mullageograafia - paiknemine. Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada); metsa; maaparanduslik; mullakaitse. 3. Mulla faasi...
- Suunab oma tähelepanu pidevalt uutele inimestele, tegevustele, esemetele - Ei pane tähele pisidetaile, teeb nn hooletusvigu - Ei tule toime oma tegevuse ja tööülesannete planeerimisega - Kaotab sageli oma asju, ei pane tähele kuhu ta need unustas - Igapäevases tegevuses halva mäluga NB: erinevad tunnusjooned ei avaldu alati ühesuguse tugevusega. Iseloomulik on see et tähelepanu keskendumise raskused avalduvad teravalt olukordades kus laps on sunnitud tegema vaimset pingutust nõudvat ülesannet. Hüperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel ja erinevates keskkondades IMIKUIGA Laps sageli erutatud ning närviline. Meeldib kui ema on läheduses. Kehalised oskused arenevad mõnikord kiiremini kui eakaaslastel. Pidevalt peab valvama. VÄIKELAPSEIGA Ärkab hommikul vara, õhtune uinumine venib pikale. Huvi tunneb asjade vastu, mida lapsel tavaliselt võtta ei lubata
Kahe poolaja vahel on vaheaeg. Kui normaalaja lõppedes on mänguseisviigiline, mängitakse kuni 15 minuti pikkune lisaaeg kuni esimese skoorimiseni. Põhihooaja jooksul võib mäng jääda ka viiki, kui kumbki võistkond lisaaja jooksul punkte ei saa. Väljalangemismängudes mängitakse vajadusel uus lisaaeg, kuni võitja selgub. Väljakupooled ja ründejärjekord määratakse kulli ja kirja visates. Teatud olukordades (näiteks lõpetamata söödu puhul, või juhul, kui pall ületab väljaku piirid) mängukell peatatakse. Kummalgi meeskonnal on kasutada ka kolm time-out'i poolaja kohta. Seetõttu võib mängu kogukestus ulatuda üle kolme tunni. Kumbki poolaeg algab lahtilöögiga ühe meeskonna 30 jardi joonelt. Pall püütakse lüüa võimalikult kaugele oma lõputsoonist. Palli kinni püüdnud vastasmängija püüab omakorda
religioon võib seda põhjust vaid suurendada või toetada. Igal religioonil on oma Piibel ja igas Püharaamatus on kirjas, et tuleb elada rahus ja suhtuda hästi ka teistesse rahvastasse, olgu nad siis muslimid, õigeusku või katoliiklased. Kui nahavärvust, rahvust ja religiooni mitte arvesse võtta, siis kõik inimesed on oma olemuselt ühesugused. Ükski religioon ei poolda konflikte või sõjalisi olukordi. Religioon pooldab rahu ja võrdsust. Mõnigates olukordades aitab religioon leida lahendust konfliktile või lahendada konflikti. Kuna ei ole olemas inimesi täpselt identsete ideaalidega, siis võib religioosseid lahkarvamusi loomulikeks pidada. Samuti võib öelda, et lõppu sellistele tülidele lähimal ajal ei tule. Pean õigeks arvamust, et igal rahval ja usul on omad plussid ja miinused - keegi pole ideaalne. Minu tähelduste kohaselt võin öelda, et usk ei ole konfliktide põhjustajaks. Ja isegi kui
edasiandmisel omavad õiguslikku tähtsust ainult konossemendi originaalid. Seepärast näidatakse konossemendis, mitmes originaalis on konossement välja antud. Mõningatel juhtudel võib sõna "original" konossemendi vastavas lahtris puududa ja selle asemel näidatud, et konossement on väljastatud ... eksemplaris. Sellisel juhul on alati mõeldud originaalide arvu, milliseid on tavaliselt kuni kolm. 6. Mis on erinevus House Bill of Lading ja Master Bill of Lading? Millistes olukordades kumbagi kasutatakse? House Bill of Lading ekspediitori konossement A Bill of Lading maybe issued as a House Bill of Lading or a Master Bill of Lading.. 1. A House Bill of Lading (HBL) is issued by an NVOCC operator, or a Freight Forwarder to their customers. 2. A Master Bill of Lading (MBL) is issued by the Shipping Line (Carrier) to the NVOCC Operator, or Freight Forwarder. 7. Peamised erinevused konossemendi (Bill of Lading) ja mereveokirja (Sea Waybill) vahel
Kord või kaks aastas toimuvad arenguvestlused ei ole piisav vahend selleks. Lisaks suhtlusrollile on hea juht info vastuvõtja, jagaja ja vahendaja. Kui aga info jääb toppama ja otsused tehakse ära oma meeskonnaliikmeid kaasamata või teavitamata, tekitab see pigem tähtsusetuse ja usaldamatuse tunnet. Juhi otsustusroll on inimeste juhtimisel minu meelest aga peamine oskus kui juht on otsustamatu, ei suuda ta ka motiveerida ega ühendada. Konfliktsetes olukordades peab olema juht see, kes võtab probleemide lahendamise rolli enda peale. Kui seda ei tehta, jääb peale dominantsem konflikti osapool ja juht kaotab oma autoriteeti. Alluvad näevad, et nad ei saa oma juhile loota. Osad meeskonnaliikmed jäävad sellisel juhul vaikivalt küll formaalse juhi seljataha, kuid sisimas nende rahulolematus suureneb. Teised aga koonduvad mitteformaalse liidri taha. Kolmandad, kellele selline olukord üldse ei sobi, lahkuvad ning organisatsioon võib kaotada
Stress esineb igal inimesel erinevalt. See, mis tekitab ühel inimesel stressi, tähendab teisele lihtsalt adrenaliini eritumist verre. Mõned inimesed taluvad seda hästi, nagu näiteks võidusõitjad, piloodid, politsei- ja relvajõudude eriüksustes teenivad inimesed, televisioonitöötajad, näitlejad, ajakirjanikud ja ka muud kunsti, esinemise ja kommunikatsiooniga seotud alade töötajad ning äri ja juhtimisega seotud inimesed. Negatiivset stressi tuleb ette olukordades, mida me tajume pigem ähvardavate, emotsionaalselt häirivate või ärevust tekitavate kui innustavatena. See seisund on, milles meile esitatavad nõudmised ja toimetuleku võime ei ole tasakaalus. Kui inimestele on osaks saanud pikaajaline stress, ilma et nad sellest aru saaks, võib tasakaalu kallutamiseks vaja minna ainult suhteliselt tühist vahejuhtumit, mis võib lõppeda dramaatilise stressireaktsiooniga. Stress sarnaneb veidi ummistunud
Kõrged positiivsed näidud ebakindluse tõrjumise indeksis näitavad halba ebakindluse taluvust. 1) töö stress 2) orientatsioon tugevale reeglistamisel 3) töökoha pidamise planeeritud kestus Hea ebakindluse talumine iseloomustab madala ebakindluse tõrjumise indeksiga kultuure, nagu nt Singapur, Jamaica,Rootsi (29), Hongkong (29) ja Suurbritannia (35). Halb ebakindluse talumine näitab seda, kuivõrd inimesed tunnevad end ohustatuna uutes ja ebakindlates olukordades nt Kreeka, Jaapan, Venemaa. Halvast ebakindluse talumisest tunnistust suitsiidid, alkoholism ja juhusurmad .Ahistunud kultuurid ei talu ebakindlust. Ebakindlust hästi taluvates kultuurides on ahistuse tase suhteliselt madal.Sellistes kultuurides ei näita inimesed tundeid välja, elatakse sissepoole. Ebakindlust halvasti taluvates kultuurides on must ja ohtlik kindlalt määratletud: Ebakindlust halvasti taluvates kultuurides eeldavad õpilased, et
peamiselt Edmund J. Bourne teadusliku käsiraamatu andmetele. Teises osas analüüsin küsitluse tulemusi. Selgus, et enamus uurimuses osalenud õpilastest põeb akrofoobiat, vähem levinud on gatofoobia. 3 1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS Mõisted: 1.1 Mis on foobia? FOOBIA on tugev ja põhjendamatu hirm mingi kindla olukorra, nähtuse või elusolendi ees, mida enamik inimesi ei karda. Nad kogevad äärmist ärevust olukordades, mis enamikule inimestest ei valmista mingit raskust. (Didibau: lk 30) Foobiatele on iseloomulik: · Tähelepanu ja muretsemine võib keskenduda mõnele üksikule sümptomile (nt punastamine). · Vältimiskäitumine · Ärevuse tugevus võib varieeruda (ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni). · Kujutlus foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu. (Kliinikum, 2008) 1
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin
Kui nende kodu hävines ja neil polnud enam kuskile minna, siis juhtis Peter nad saiakese tehase poole, mille olemasolusse keegi ei uskunud, aga kuna üksteist usaldatakse, siis kõik järgisid teda. Võib öelda, et perekond on nende jaoks tähtis ja elu muutvates otsustes hoitakse kokku. Läheduse/kauguse dünaamika eri aspektides: Esmamuljel on pereliikmete vahelised suhted kauged, kuid kui lähemalt uurida, siis on näha, et tegu on armastava perekonnaga. Rasketes olukordades aidatakse üksteist, ollakse üksteisega ausad ja asutatakse teineteise kaitseks välja. Algusaegadel püüdis Stewie oma ema pidevalt tappa ja vihkas teda elueest. Kuid kui Lois parandas ära Stewie kaisukaru, siis Stewie jõudis järeldusele, et Lois ei olega nii halb. Edaspidi armastas ta Loist ja tahtis temaga kogaeg koos olla. Peter ja Lois on intiimselt alati lähedased olnud. Emotsionaalselt kogevad nad tõuse ja mõõne
lõpuks rünnata vastu vaenlasi/konkurente, et võita. Kadedus sunnib inimesi ennast arendada ja täiendada, ent on võimalik, et see teeb halvemaks suhted kasstöötajate või juhtimismeeskonnaga. Jälestust võib olla signaaliks üksikisiku või rühma suhtumist ja käitumist muuta, põlastus aitab säilitada sotsiaalseid norme avaldades survet üksikisikutele; ja lõpuks veidi viha suurendab enesekindlust teatud olukordades, mis on vajalik selleks, et reageerida agressiooni või rünnaku peale. Rühm võib saada ühtekuuluvust kuna viha võib panna gruppi liikmeid vaatama üle nende otsuseid ja väärtuseid. Vastandlikud emotsioonid ilmuvad olukorras, kui inimesed on seda meelt, et neile üritatakse kahju teha kas vaimselt või füüsiliselt ning, et selle põhjus on ebaõiglane. Sisuliselt on emotsioonid kitsalt seotud iga eluaspektiga. See juhtub nii vaimsel kui ka
osapooli rahuldaval moel. Ometi on sotsiaalsus ja sotsiaalsed oskused erinevad nähtused: sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendijoon; sotsiaalseid oskusi seevastu õpitakse ning need ei ole sünnipärased. Sotsiaalsuse all mõeldakse huvitumist seltskonnast- näiteks kui inimeste seas viibimist eelistatakse üksindusele. Tegelikult oleks ,,seltskondlikkus" mainitud temperamendijoonele sobivam sõna kui ,,sotsiaalsus". Sotsiaalsed võimed tähendavad oskust tulla erinevates olukordades toime. Sotsiaalsus on soov olla koos inimestega, aga sotsiaalsed oskused tähendavad suutlikkust olla teistega koos. Need kaks asja võivad esineda sõltumatult: keegi võib näiteks armastada suurt seltskonda, aga see ei tähenda, et ta seal ka hakkama saab. Või: ta suudaks küll suures grupis viibida, aga lihtsalt ei taha seda. Sotsiaalsete oskuste all mõeldakse toimetulekut seltskonnas, hoolimata sellest kui seltskondlik keegi on. Sotsiaalsed oskused kujunevad kogemuste ja kasvatuse kaudu
2.5. Haavatud õiglustunne Sageli on konfliktide põhjuseks haavatud õiglustunne. Õigluse küsimused võivad olla konflikti põhiküsimuseks kui ka konflikti arenemise kaasnähteks. Me võime haavuda erinevatel põhjustel. Üheks levinud jaotuseks on rääkida jaotus-, protseduuri- ja isikutevahelisest õiglusest. Jaotusõiglus tähendab seda, et me eeldame sarnase pingutuse eest sarnast tasu. Tavaliselt on jaotusõiglusega tegemist olukordades, kus jagatakse materiaalseid ressursse või teisi mõõdetavaid suurusi. Jaotusõigluse üle otsustab iga inimene ise, kes võrdleb oma pingutusi ja hüvesid teiste omadega. Üldiselt oleme tundlikud vähemsaamise suhtes ja tajume seda kui ebaõiglust. Protseduuriõiglus on seotud meie arusaamisega õiglasest asjaajamisest. Et protseduur ehk asjaajamine tunduksid õiglased, peavad olema täidetud kindlad tingimused. Kõiki
Stress muudab hingamise kiireks ja pinnapealseks rahuliku ja sügava hingamise paus taastab aga rahuliku oleku. UNELEMINE Kujuta endale ette nii palju ilusaid asju, head enesetunnet andvaid juhtumisi ja kauneid kohti, kui vähegi soovid: unista ja fantaseeri. Mõtle ennast kaunile päikesepaistelisele rannale või kujuta ette rõõmu õnnestunud ettevõtmisest. LIHASTE LÕDVESTAMINE Päeva jooksul lihased pingestuvad sageli ühed rohkem kui teised. Teatud olukordades pingutame lihaseid enesele teadvustamata (näiteks klammerdume pingelises liiklusolukorras autorooli külge, kuigi liiklusolukorda selline tegevus ju ei paranda). Lõdvesta oma lihaseid, lase neil passiivselt puhata. UNI Lõuna-eurooplaste komme keskpäeval siestat pidada on tervislik ja tervitatav tava, mida võiks järgida. Veerandtunnine unepaus kella kahe ja nelja vahel võib olla vägagi tõhus stressi ja läbipõlemissündroomi tõkestaja
teenindaja kui ka klient on võrdsed, mis on peamine. Samuti et asja lihtsustada peaksid ettevõttes olema teenindusstandartid, mis on väga tähtsad tänapäeval, et teenindus areneks nõukogude aegsest ühiskonnast välja. Samuti peab omanik selgeks tegema ka seda, et nii tema kui ka teenindaja on võrdset, läbi selle saadaksegi aru, et pole kuningaid ja alamaid. Oluline on panna kirja mida peab teenindja tegema näiteks konflikt situatsioonid, sest tihtipeale teenindajad võtavad nendes olukordades endale liiga palju õigusi. Mitte üksnes teenindaja ei kujunda väga hea teenindust , seda kujundab ka ettevõtte ruum ning miljöö. Teenindajatele peab selgeks tegema, et igat klienti tuleb vaadelda kui eraldi seisvat isiksust, kunagi pole kliendid ühesugused ning kunagi ei tohi teatuid olukordasi smaamoodi lahendada. Sest iga olukord on alati erinev. Peamine on see, et teenindaja ei tohi kunagi ettekäändeid tuua ning ta peab alati vabandama isegi siis, kui olukord on täiesti jabur
Tõnis- vang, vanamees, vangis Taavile lootust sisendav ja moraali ülal hoidev 6. Autor tahab öelda, et juhusel võib olla suur roll inimese saatuse kujunemisel. 7. ``Täid ja mustus näisid olevat NKVD truud abimehed, aidates suurendada``unustatud`` vangide piina`` LK204 lõik 6 ``Oh sa fasistlik müürikoi- isegi NKVD keldrid ei pea kinni! Aga peeneks oled selle pugemisega jäänud vend!`` LK 221 lõik 6 8.Võõraid sõjapõgenike aidati nagu oma poegi. Raskete olukordades hakkasid inimesed ühte hoidma (oma algatusik valvetees). Huvitav raamat, kujutati inimese saatust II MS ajal.
Teenib raha ja omandab paljutarkust seal oldud ajal. Kuid peagi tuleb aeg, et reisida edasi Egiptuse poole. Reisikaaslaseks saab inglane. Inglasel ja Santigaol oli teineteiselt palju õppida. Inglane otsis alkeemikut, poiss otsis Oma Lugu. Inglane leidis alkeemiku, aga alkeemik leidis poisi. Poiss leidis armastuse Fatima. Alkeemik oli poisi õpetajaks ja teejuhiks Oma Loo leidmisel. Santiago seisab silmitsi olukordadega mida ta poleks osanud ettegi kujutada. Ta saab nendes olukordades alati hakkama. Sest ta jälgib märke ja südame häält. Ta suutis isegi küla uskuma panna, et ta muutis end tuuleks. Selleks, et küla uskuma panna, tuleb ise uskuda. Teos on ülesehitatud järjestikulistel sündmustel, vastavalt nii nagu Santiago reis kulgeb. Peatükid on päevade ja tähtsamate tegevuste järgi ülesehitatud. Dialoogid on kõik jutumärkides. Otsestkõne puudub. Autoripoolseid kõrvalpõiked puuduvad samuti. Tegevus toimub sujuvalt. Teos jaguneb kahte peatükki
· `'Seaduste vaim''- entsüklopeediline teos ja üks tähtsamaid teoseid ütleb missugune peab olema riik ja selle valitseja · `'Pärsia kirjad'' filosoofilise romaani alusepanija satiiriline kiriromaan üks kirjutab teisele D. DEFOE 1661-1731 · Inglise kirjanik · Tuntuim romaan `'Robinson Crusoe'' 18. Saj sai bestseller · Robinson on kaudne ideaal, inimene, kes suudab toime tulla ka kõige raskemates ja keerukamates olukordades. · Rousseau pidas seda õnnestunumaks traktoodiks loomuliku kasvatuse kohta · Juhiks loodus ja usk · Robinsonaad teos, mis kujutab inimese käekäike tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. Idealiseeritakse looduslähedast eluviisi, elujõudu ja leidlikust. J. SWIFT 1667-1745 · Oli vaimulik publitsist ja kriitik loomult halastamatu kriitik · Meelis zanriks oli pamflett satiiriline jutt
auavaldustega ära kanda. Autor tahtis selle teosega öelda, et alati ei pea olema võitjad ja kaotajaid. Alati ei pea võim jääma headele või halbadele. Teinekord tuleb lõpp kiirelt, ootamatult ja rahumeelselt. Koos inimestega võivad kaduda ka probleemid, mille pärast on varasemalt läbi elatud rohkelt tülisid ja valatud palju verd. ,,Olla või mitte olla selles on küsimus." Autor näitas kui raske on sellistes olukordades toime tulla. Meeltesegaduses tehakse alati kiireid ja mõtlematuid otsuseid, mis võivad väga kurvalt lõppeda. Nii lõppes ka see lugu kõigi surmaga, kus kõigi veretööd said tasutud. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ühelt
integratiivsuse ja meeleheite vastuolude lahendamine. 6. Mis erinevus on väärtuskasvatuse ja kõlbelise kasvatuse vahel? Kõlbelisus seotud moraaliga. Milline on õige käitumine- miks, analüüsimine, erinevate tahkude kaalumine, võrdlemine. Kohlbergi teooria. Väärtuskasvatus seotud edastada õpilastele ühiskonna poolt tunnustatud põhiväärtusi. (kuulekus, ausus, austus, vastutulelikkus, rahvuslik identiteet, käitumine erinevates olukordades nt. Lipuheiskamisel jne. 7. Millised on tuntumad lähenemised õpilaste väärtuskasvatuseks. Mis põhimõtetel need rajanevad?. Tuntumkas väärtuskasvatuse meetoditeks on väärtuste otsene õpetamine, selgitamine, analüüs ja Kohlbergi teooriale toetuv ühiskondliku õiglusteadvuse arendamine. Väärtuste otsene õpetamine- eesmärgiks on ühiskonna enamuse tunnustatud põhiväärtuste edastamine õpilastele.
.. , ...." = ,,pean loengut". 13. Mitmekeelsete kõnelejate keelekasutus ei ole sama, mis ükskeelsetel. Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15. Pidzinid tekkisid koloniaalolukorras (koloniseerijate ja pärismaalaste suhtlus) või kaubanduskeelena (kaubanduspartnerite suhtlus)
hingedega lugejad ootasid kindlasti, et paarike teineteist peale pikki aastaid leiab ning õnnelikult elupäevade lõpuni kokku jääb. Naine otsustas aga hoopis oma truuduse ja rajatud kodu najal seisma jääda. Jevgeni saatis ta hinges pesitsevast armastusest hoolimata minema. Pukin otsustas ettearvamatu lõpuga teosele punkti panna. Arvatavasti säilitas romaan nii parimal viisil oma tõepärasuse ja usutavuse. Äratas mingil määral lootust alal hoidma ka kõige lootusetumates olukordades, kuid jääda uskuma juhusesse, et miski praegusel hetkel kättesaamatu ja kauge aastakümnete pärast teoks saab, on siiski liialt utoopiline ning samuti ahistav ja piirav. Säärast mõtet võiks kaugeimas südamesopis vaikselt heietada vaid juhul, kui see elamist-olemist segama ei kipu.
Kolonel Alfons Rebane Autor : Voldemar Pinn Raamat mehest, kes sai Rüütliristi tammelehtedega sõja viimasel päeval. Alfons Rebane on mees, kes oma sõjameestega jättis legende, mis ei näi kustuvat. Tema ümber käib arvukalt kuuldusi, mis otseselt paika ei pea, kuid üks mis on kindel on see, et ta on mees, keda keegi kes temaga kokku puutunud on ei unusta. Tegemist on läbi aegade legendaarseima Eesti sõjamehega ja ühe sõjamehe tee kirjapanek ei saa olla lihtne, keeruline on sorteerida õige valest ja leida fakte, mis sajaprotsendiliselt paika peavad. Kuid seda tehti, kasutades sadasid kirjapanekuid nii tema enda sulepeast kui ka tema tuttavate, sõjaväekaaslaste ja perekonna. Kasutama peab ajaleheartikleid, raamatuid ja vestlema teda tundnud-näinud-kuulnud meeste-naistega. See, mis kõigest kokku panduna välja tuleb on mosaiik tuhandetest kildudest, kuid nii auväärt mehe elulugu kirja panna, saab jä...
Mina pole sellisesse olukorda sattunud. Mis on etnotsentrism? Leia enotsentrismi avaldumise näited ajaloost! (maailma mitmekultuurilisus) Etnotsentrism on teiste kultuuride üle otsustamine oma kultuuri vaatepunktist. Nt saklaste, eesotsas Hitleri suhtumine juutidesse. Millised ohud peidab endas mitmekultuuriline maailm? Etnotsentrism aitab säilitada oma rahvuslik identiteet, aga see mitte ainult takistab kultuuridevaheliste suhete arengut, vaid äärmuslikes olukordades viib ka vägivallani. Ühed rahvad hakkavad teiste rahvuste suhtes vaenulikkust üles näitama, hakkavad oma reeglid ja väärtushinnangud teistele peale suruma, oma rahva hädades teisi rahvusesindajaid süüdistama. Mis organisatsioon on Rooma klubi ja millega see tegeleb? (maailma globaliseerumine) Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja
jäljendada mõjub naeruväärselt. Siinkohal tahan ikkagi meelde tuletada, et kunst ja äri võivad ristuda ja kanduvad siis enamasti populaarsuse- ja rahajahil materiaalse heaolu poolele. Kuid nii nagu on lõputult erinevaid elustiile ja olusid, on ka elutunnetusi mustmiljon. Isegi kui grupp sama aja ja koha kunstnikke loovad elust kunsti, siis resultaat on siiski omanäoline. Eriti vastanduvad või põrkuvad sellistes olukordades vanad ja noored. Tuues näiteid kaasajast, juhiksin tähelepanu ääretult jõuliselt pealetungivale noorusele oma performance'itega, millele on iseloomulik reformimisiha ning vana kogemuse mittehindamine. Eks ole seda märgatud igal ajal. Kui kunsti ülesanne on harida inimest, tuues nähtavale maailma probleemid, kas võib siis panna uue võrdusmärgi kunsti probleemide ja elu probleemide vahele? Vaadates pea kümme aastat tagasi kirjandus- ja meediamaastikule hüpanud K. Kenderit, K
Liikluseeskirjad, heakorraeeskirjad, sisekorraeeskirjad e. kodukord * Riigi teataja väljaanne, kus avaldatakse kõik Eesti vabariigis vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ja otsused. * viisa piiri ületamise luba; teise riiki sisenemise luba * riigi territoorium maa-ala, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega * tava eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese tegutsemise erinevates olukordades N: jõulud * tabu üldkohustuslik range keeld N: juudid ei söö veretooteid * moraal tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega Seadused 1. Sotsiaalsed normid 2. Loodusseadused Loodusseadused: Vesi keeb 100 kraadi juures, vedelik võtab anuma kuju Sotsiaalsed normid: 1. Kirjutatud ja kirjutamata normid Kirjutatud normid: Õigusnormid -> Konstitutsioon -> Seadused -> määrused -> otsused -> eeskirjad
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut EKSPRESS GRUPP Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.Tutvustus..................................................................................................................................3 2. Tähtsamad sündmused............................................................................................................4 3.Ülesehitus.................................................................................................................................5 4. Konkurentsieelised..................................................................................................................6 5. Strateegia.......................................................................................................
mulle. Negatiivsus minu puhul seisneb selles, et kui suhtlusportaalis mind närvi aetakse, ei saa ma emotsioone näidata nii hästi kui silmast silma ja siis see viha aina põleb mu sees. Mulle tundub, et kui arvutit mu elus ei eksisteeriks, oleksin ma rahulikum inimene. Mul tekivad tülid MSN'is väga kergelt, sest tean, et olengi üks nendest probleemidega noorukitest. Jube raske on ka olukordades rahulikuks jääda, kui nii paljud inimesed takistavad seda oma suhtumisega minusse. Internetis olen ma aktiivne ja mulle meeldib suhelda tuttavatega, kes on samuti nobedad kirjutajad. Saab teistega elust enesest rääkida ja nalju teha. Õnnelik selle masina üle olen ma sellepärast, et selles peitub tõesti nii palju teavet ja materjali, milleta ma ei suudaks elada. Samuti ka inimesed, kellega olen kohtunud ja leidnud head sõbrad ja armastused
Mõningatel juhtudel kirjutatakse välja antidepressiandid, kuid kuna igaühe organism on erinev, ei pruugi need kõigile ühtselt mõjuda. Depressioonis inimesed ei tohiks loota, et haigus ise ära kaob, sest see on väga hõlpsasti ravitav haigus. Ning raviga viivitamine võib süvendada sümptomeid. Artikli autor soovitab raskes depressioonis inimestel, kellel on tekkinud suitsiidsed mõtted viivitamatult abi otsida. Enamikes riikides on abiliinid, mis jagavad juhiseid ning toetust raskes olukordades inimestele. Autor rõhutab, et kuigi oluline on pakkuda tuge ning inimest lõbustada, ei pruugi see alati aidata. Kõige tätsam on siiski otsida professionaalset abi, isegi kui depressioonis inimene väidab, et ta seda ei vaja. KOKKUVÕTE Depressioonist on saanud moesõna, mida sageli kasutatakse liiga kergekäeliselt. Inimesed, kes ei tea selle haiguse tõelist tähendust, kipuvad seda kasutama vales kontekstis. Kahjuks on
,,kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Seneca arvab, et mõistus annab meile vahendid ka halvimates olukordades, nt mõistmine, et see, mis meid justkui kahjustab on loomulik maailma kulg ning on ette seatud nii olema, järelikult pidi see meeldima jumalale. Millegi kadumine ei tähenda pahe asemele tulekut, pigem jääb asemele kadunu voorus. Seneca ei mõista hukka igasugust kaasaelamist, emotsioonid on kohased, kuid kui tegemist pole paheks muutumisega, jääb ta mõistus selgeks, ta ei lange. LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks
sümbolite abil (mustrid, mis asuvad meie käitumisest väljaspool on inimeste omavahelise suhtluse tulemus, miks pliiats on pliiats, mitte nt sool) o dramaturgiline lähenemine – sotsiaalne vastatsikune müju on nagu rida lühikesi teatrietendus,m ille abil kaitsta identiteeti. Erinev rolliesitus erinevates sotsiaalsetes gruppides. o Etnometodoloogia – teatud olukordades käitume sel moel, et me teadlikult ei anna aru, miks me seda teeme Muud lähenemised Humanistlik sotsioloogi – vastukaaluks positivismile – sotsioloog peab aitama inimesi Feminism – vähem võimu omavate seisukohti ei arvestada Bioloogiline determinism – käitumiserinsvuste… Sotsiobiloogia – sots mõjud ei saa meie algolekut muut Individualistlik reduktsionism – kogu sots elu põhineb inimese tegudel –
b. Võivad erri riigid toota kaupu erineva efektiivsusega c. Võib riiggil olla omandatud eelis d. Kauplevad tänapäeval vähesed riigid e. On kõik nimetatud väited õiged Riigi keskpanga kulla- ja välisvaluuta reservid vähenevad, kui: Vali üks: a. Keskpank paigutab reservi kodumaistesse pankadesse b. Keskpank paigutab reservi välismaistesse pankadesse c. Maksebilanss on ülejäägiga d. Maksebilanss on puudujäägiga e. Ei kehti mitte ükski eelnimetatud olukordades Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Väliskaubanduse diferentseerimisega seotud piiranguteks võivad olla: Vali üks: a. monetaarsed b. tehnilised c. fiskaalsed d. füüsilised e. Kõik nimetatud piirangud Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Maksebilansi põhiosad on: Vali üks: a. Jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto b. Kaupade eksport ja import c
Kindlasti ei tohiks haridust omandada hariduse pärast, vaid püüda seda reaalsesse ellu üle kanda ning proovida mõista õpitu tähendust ka reaalses elus. Kindlasti tuleks patsiendil õppida end rohkem usaldama ning kui näiteks sõprus on luhta läinud, siis ei tohiks sellest teha selliseid üldistusi, et sõbrad ongi tema jaoks mingi kauge asi. Tegelikkuses on sõpru igal inimesel vaja, neil on meie üle suur mõju ning nendest on enamustes olukordades elus palju abi. Nad toovad meis välja parima ning aitavad raskete hetkedel. Kindlasti leidub keegi, kes oleks meeleldi hea sõber, kui patsient julgeks teda endale lähemale lasta (üks sõber tegelikult lähedal asubki, kuid isikuomadustest peab patsient sõprust siiski endale kaugeks). Samuti tuleks alati proovida eks-sõbraga rääkida, sest võib-olla juhtus eraldumine mingitel segastel asjaoludel, mis vajaks lihtsalt selgeks rääkimist.
viimane saaks viia täide oma unistused ja elada täisväärtuslikku elu. Seda ka siis, kui selleks tuleb ennast ohverdada ja elada elu, mis pole absoluutselt midagi väärt. Elu, kus enda jaoks ei ole võimalik leida õnne ega armastust, vaid elada lihtsalt selleks, et oma kallis ja armastatud vend saaks näha maailma ja tunda elust rõõmu. Dunja oli üdini heasüdamlik ja ennastohverdav inimene, kellel on erinevates olukordades erinev ja isikupärane käitumine, mis on omane ainult talle. Kui vaadata Dunja käitumist siis, kui Luzin oli oma kirjas palunud Raskolnikovi õhtusöögile mitte kutsuda, siis ignoreeris Dunja seda soovi ning kutsus oma venda ikkagi. Arvatavasti tahtis ta näha, mis saab siis, kui ta oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta soovis näha oma tulevase tegelikku iseloomu ning astus isegi oma ema palvest üle. Pulheeria
.. , ...." = ,,pean loengut". 13. Mitmekeelsete kõnelejate keelekasutus ei ole sama, mis ükskeelsetel. Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15. Pidzinid tekkisid koloniaalolukorras (koloniseerijate ja pärismaalaste suhtlus) või kaubanduskeelena (kaubanduspartnerite suhtlus)
Oma aja äraelanud ideede hävitamine on ühest küljest kasulik, aga teisest küljest vanad tavad ei tähenda alati seisakut ühel kohal, vaid traditsioonid on üks tähtsamatest osadest inimeste väärtuste kujunemiseks ja see määrab vaimset tervist. Mida üldse tähendab traditsioon ja kuidas see erineb seaduste ja mitteformaalse instituudi poolest. Nii seadus, kui ka traditsioonid tähendavad konkreetseid noorme, kuidas inimesed peavad käituma teadut olukordades. Aga erinevus nende vahel seisneb selles, et seadus jälitab mõistuslikku sihti ja on olemas täpne ametivõim, kes jälgib, et seadused ei oleks rikutud. Kuskohas traditsioon ei jälita mõistlikku sihti see on omakorda mingid kombed, mis olid põlvest põlve edasi andtud meie vanemate abil. Kui räääkida majandusest, mis oli ülesehitatud traditsioonide põhjal, siis seal tihti tekivad sellised probleemid nagu: 1) Tootmine ei ole efektiivne. Kui tuleb valida erinevatest
E. Vilde teoses ,,Mäeküla piimamees" on Tõnu Prillup umbes 40-aastane vaene talumees, kellele mõisahärra Kremer pakub rikkalikku elu Mäeküla piimamehena. Vastutasuna peab lubama Prillup oma naisel Maril Kremerit lõbustamas käima. Teose jooksul avalduvad Prillupit valitsevad tundeküllased siseheitlused iseenda tunnete ja kavatsuste vahel. Prillup on teoses peategelane, kelle mõtted ja siseheitlused annavad aimu inimese psüühilisest pingeseisundist olukordades, kus himustatakse midagi suurt, kuid selle eest tuleb vastu anda ka midagi olulist. Prillup on teose alguses aus mees. Ta on küll vaene, kuid kelleltki varastama ta ei lähe ja teise vara endale ei himusta. Kui Kremer pakub Prillupile soodsate tingimustega lepingut, hakkab Prillup maailma teisiti nägema. Ta näeb oma võimalust paremale elule, kuid vastutasuks pidi Prillup andma aeg-ajalt Kremerile lõbustajaks oma naist Marit.
mõisale. Oli müstiline, fantaasiarohke, kuna tegelasteks oli lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid. b) lühike sisu kokkuvõte Räägib kummalisest mõsaaegsest (talu)rahvast, kes (olenemata halvast ilmast, halbadest oludest) ei kaota kunagi lootust. Kuigi üksteist vihatakse ning vahel lüüakse ka nuga selga, ei jäeta üksteist unarusse ning üllataval kombel jäetakse mõnikord isiklik ego kõrvale ning aidatakse üksteist ka mittekasutoovates (materiaalsuse poolest) olukordades. Kuigi tegevus toimub ammuses minevikus, kajastuvad ooperis tänapeävased mured, ootused, soovid - inimesed jäävad ikka inimesteks. Tervet tegevust läbib teoses kajastuv huumor ja ühiskonnakriitika. 5. Teose lavastuslik külg ja kunstniku töö: kuidas on lavastaja/koreograaf teose sisu edasi andnud, kas lavastaja/koreograafitöö oli huvitav; millises ajastus oli kunstnikutöö ja kas ka sellele vastav, kuidas oli kunstnik lahendanud teose visuaalse külje, kas meeldis või mitte ja miks
viimane saaks viia täide oma unistused ja elada täisväärtuslikku elu. Seda ka siis, kui selleks tuleb ennast ohverdada ja elada elu, mis pole absoluutselt midagi väärt. Elu, kus enda jaoks ei ole võimalik leida õnne ega armastust, vaid elada lihtsalt selleks, et oma kallis ja armastatud vend saaks näha maailma ja tunda elust rõõmu. Dunja oli üdini heasüdamlik ja ennastohverdav inimene, kellel on erinevates olukordades erinev ja isikupärane käitumine, mis on omane ainult talle. Kui vaadata Dunja käitumist siis, kui Luzin oli oma kirjas palunud Raskolnikovi õhtusöögile mitte kutsuda, siis ignoreeris Dunja seda soovi ning kutsus oma venda ikkagi. Arvatavasti tahtis ta näha, mis saab siis, kui ta oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta soovis näha oma tulevase tegelikku iseloomu ning astus isegi oma ema palvest üle. Pulheeria
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
