Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...
Sisukord Sissejuhatus 3 Elulugu 3 Kokkuvõte 9 Lisa 10 Allikad Sissejuhatus Johan Laidoner (12. veebruar 1881 13. märts 1953) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Ta polnud lihtsalt väejuht. Nagu Mannerheim Soomes või Pilsudski Poolas, muutus Laidoner mõisteks. Tema isikus kehastus kogu Eesti sõjavägi, Vabadussõja perioodil isegi terve rahvas ja riik. Sellise sümboolse tähenduse omandamine nõuab lisaks teadmistele, tugevatele närvidele ja eeskujulikule mõistusele veel midagi. Ja see miski on mitteõpitav, see on kaasasündinud omadus mõjuda inimeste alateadvusele. Elulugu Johan Laidoner sündis 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri ja Mari Saartseni esimese lapsena. Sealsamas sündisid ka tema kolm venda: Villem, Peeter ja Oskar. Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal, järgnes Viljandi linna algkool ja hiljem linnakool, mille poiss lõpet...
1778-79 avaldas teose “Rahvaste hääled lauludes”, kuhu võttis rahvalaule, mis olid tõlgitud või mugandatud hispaania, inglise, soti, taani, islandi, lapi, kreeka, prantsuse, itaalia, tatari ja lõunaslaavi keeletest. selles kogumikus olid näited ka lätlaste, leedulaste ja eestlaste rahvalauludest. Raamatu teises osas kommenteerib Herder eraldi eesti läti ja leedu rahvalaule ja nende esitusviisi, toetudes Äksi ja Põltsamaa pastori A.W.Hupeli töödele Eesti- ja Liivimaa ajaloo, olude ja elanikkonna kohta. Herderi töödest algab vähehaaval kultuuri ajalooline mõistmine. Herder näitas, et on ebaõige kuulutada mingi ühe kultuuri või ajastu väärtushinnanguid absoluutseiks. Kultuur, sealhulgas kirjandus võib eri aegadel ja rahvustel lähtuda täiesti erinevaist lätetest ja tingimustest. See ei tähenda tingimata, et ühed kultuurid on tingimata täiuslikumad ja teised puudulikud. Kultuuri arengut tuleb Herderi
Reeglina on USA suurfarmid keskendunud ühele kindlale tooteliigile. Kuigi põllumajanduse osakaal USA majanduses on väike, on USA maailma suurim põllumajandustoodete eksportija ja mitmete põllumajandussaaduste osas ka maailma suurim tootja. Nii näiteks kasvatatakse USA-s umbes pool kogu maailma maisitoodangust ja üle 20% maailma nisutoodangust. Erinevates USA regioonides toodetavad põllumajandussaadused varieeruvad tugevalt USA unikaalselt mitmekesiste looduslike olude ja kohaliku turu eripärade tõttu. Nii on kirde osariikide põllumajanduses peamised saadused piimatooted, linnuliha, kartul ja puuviljad; keskläänes erinevad teraviljad ning veise- ja sealiha; lõunas maapähklid, puuvill, tsitruselised ja suhkruroog; läänepoolsetes osariikides lihaveised ja lambad ning Vaikse ookeani osariikides erinevad puuviljad, marjad, veinid, oliivid ja tomatid. Kalandus Kalandus on oluline nii Atlandi- kui ka Vaikse ookeani äärsete osariikide majanduses,
võimaluste maksimaalseks ära kasutamiseks, töötada välja klassi kodukord ja õppida tundma oma õpilasi. http://maieoppar.wikispaces.com/file/view/Klassi+k%C3%A4itumiskorra+kavandamine.pdf Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Klassi käitumiskorra kavandamine ja juurutamine Lisaks üldise õpetamis- ja õpilaste juhtimise stiili valikule ning klassi füüsiliste olude korraldamisele tuleb õpetajal enne klassiga tööle asumist mõelda detailsemalt, millised peaksid olema klassi käitumise kord ja protseduurireeglid. Klassile kehtestatavad käitumisnormid peaksid tulenema kavandatava õppetöö vajadusest. Kuigi koolides kehtivad üldised käitumisreeglid, on otstarbekas neid täpsustada. Õpetaja peaks seejuures piirduma kõige olulisemaga ja kehtestama 5-8 konkreetset ning eluliselt vajalikku käitumisreeglit. http://maieoppar.wikispaces
ShortStack® FX Developer's Kit - Arengu vahend, mis võimaldab teil kasutada mistahes mikrokontroller koos Echelon Smart Transceiver või Neuron-protsessoriga, mis tegeleb kontrolli võrgustiku ülesanded. Saadaval ka tasuta allalaadida. 4. KÜTTE, VENTILATSIOONI JA KONDITSIONEERI JUHTIMINE Kütte, ventilatsiooni ja kliimasede (HVAC inglise keeles: heating, ventilation and air conditioning) on tehnoloogia mis on sisekeskonna temperatuuri ja olude parandamiseks välja töötatud. HVAC disain on väga täpne inseneeringu tipp, mis põhineb termotünaamikal, vedeliku mehhaanikal, ja soojusjuhtivusel. HVAC kasutaks suurtes hoonetes nagu näiteks koolides, kontorihoonetes ja pilvelõhkujates. 5.1 Küttmine Keskküte süsteem annab soojust kõikidesse hoone siseruumidesse või osale hoonest. Seda saab kmbineerida teiste süsteemidega et tekiks HVAC . Keskküte erineb kohalikust küttest sellepoolest et kütmine toimub ühes kohas,
Suurema osa põhiseaduse kehtivusajast Riigikogu kokku ei kutsutud ja Eestist sai üheparteiline riik. Tunnistades 1934. aasta põhiseadusest tulenevaid ohte demokraatiale, algatas riigivanem Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse ettevalmistamise. 9 4. EESTI VABARIIGI 1938. AASTA PÕHISEADUS 1936. aastal teatas K. Päts, et on aeg alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde. Kolmas põhiseadus töötati välja 1937. aastal, ellu rakendus siiski alles järgmisel aastal. Riigipea valimine toimus 1933. aasta põhiseaduse kohaselt järgmisel viisil: sellele kohale võis kandideerida vähemalt 40-aastane hääleõiguslik kodanik, kelle kandidatuuri oli toetanud vähemalt 10 000 hääleõiguslikku kodanikku. Riigivanema valis rahvas 5 aastaks. 1938. aasta põhiseaduses oli presidendikandidaadi vanuse alampiiriks 45 aastat. Kandidaate
sobivad vahendid vastavalt liikumissagedusele, töötamiskoha kõrgusele ja kasutusajale. Valitud juurdepääsuvahendid ja nende paigutus peavad võimaldama evakueerumise ohu korral. Ühendusteed juurdepääsuvahendite ja töötamiskohtade vahel ei tohi suurendada kukkumisohtu. 2.7.5. Redeleid võib ajutisel kõrgtööl kasutada töötamiskohana üksnes erandjuhul, kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole õigustatud vähese ohu, lühikese kasutusaja või kohapealsete olude tõttu, mida tööandja ei saa muuta. 2.7.6. Köisi ja trosse (edaspidi köis) võib ajutisel kõrgtööl kasutada üksnes juhul, kui riskianalüüs näitab, et see on ohutu ja kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole võimalik. Kui see on vajalik ja võimalik, tuleb köie otsas rippes töötamisel ette näha vajalike lisaseadmetega istme kasutamine. 2.7.7. Sõltuvalt valitud töövahendi liigist peab tööandja kindlaks määrama asjakohased ohutusmeetmed
Hakati kirjutama ümbritsevat elu ja püüti seda teha ilma ilustamata, ja liialdusteta. Püüti olla võimalikult tõepärane. Kirjanikud uurisid kriitiliselt sotsiaalset olustikku, tuues avalikkuse ette ajastu pahelisust lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak. Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne usutav elutruu miljöö, sündmustiku asjalik rahulik kulg, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus, kangelasteks on harilikud inimesed, kasutatakse tavalist keelt, välditakse ülespuhutust või liigset kunstipära, oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest kohtuprotokollidest teaduskirjandusest ajakirjandusest jne, omane on stabiilusu kord argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. Kaks põhiperioodi:
Temal on omadused, mis teda päris jutustajaks teevad, nagu 1) inimeste iseloomu kirjeldatakse mitte otsesõnu vaid kavalalt tema tegevuse ja kõne ja kommete ja muu kaudu 2) väga põnev ja lõbus jutulõnga edendus, kirjutamise stiil on huvitav ja hästi jälgitav, jutt on huvitav ja kisub kaasa 3) ilus keel ja ladus kõne. Lugeja võtab lugedes Vilde jutu tegevate isikute loost kõige elavamini osa. Vilde oskab juttu nõnda seada, et see iseloomude ja olude järele loomulikult peaotsuses lõpeb. Mõni juhtumine vähe otsitud ja liiale aetud ja teine imelikkude vahesõnade läbi osavõtmist ja kaastundmust osalt vähendab, kuid peajutt jääb ikka tõelikuks. Vildele on loodus ise õiguse andnud kirjameheks hakata, sest ta oskab elu nõnda joonistada, kuidas see ennast tõesti avaldab. Tema jutud saavad Eesti kirjanduses jäädavalt loetavateks kirjadeks, ja tema harva liiale minev
Iseloomulikud taimed on mänd, kanarbik ja samblikud. Loometsad levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Iseloomulikud taimed on paju, mänd, kuusk, tamm, käbihein, kukehari, nõmmeliivatee,. Taimed on kuivust taluvad, alustaimestik on liigirikas. 12)Mis otstarbel on Eestis rajatud tehisjärvi? Tehisjärvi rajatakse maaparanduse, tööstuste ja veevõtu tarveks. 12)Miks on Eesti loomastik suhteliselt liigivaene? Ilmastiku olude tõttu kõik loomad ei suuda sellise kliimaga kohaneda; liigne küttimine; väikene territoorium; jääajajärgse perioodi lühikese kestus tõttu. 13)Kus ja millistel muldadel kasvavad eesti kõige liigirikkamad taimekooslused? Rähkmuldadel (Põhja- ja Lääne-Eesti), paepealsetel muldadel (Põhja- ja Lääne-Eesti) ja leostunud pruunmuldadel (Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel). 13)Missuguste tingimustega on kohastunud rannaniitude taimed?
../ (nr 2). /.../ meie juba siis polnud sellised, no minu kogukonna ümbruskonnas nagu Venemaal /.../ (nr 4). Isiku tasandil arendatakse välja mitmikidentiteete. Näiteks on leitud, et venelastel Eestis on Eesti poliitiline identiteet, kuid samal ajal vene etniline identiteet. Seega ei kaota kultuur oma tähtsust. Kultuur kaotab tähtsuse ning olulisemaks muutub riigiidentiteet. Enne Eesti iseseisvumist oli venelastel valdav NLi identiteet. Selle suuna järgi ei toimu seoses olude muutusega kultuurilise identiteedi oluliseks muutumist. Seda suunda pole erinevad uurijad kinnitanud. Kokkuvõtteks võib öelda, et mitte-eestlaste identiteedi edasine kujunemine on võtmeküsimus Eesti ühiskonna ja muulaste vaheliste suhete kujunemises Varasemad uurijad on Eestis elavate venelaste iseloomustamisel toonud välja järgmised punktid: Tugev territoriaalne identifikatsioon koduvabariigiga ja nõrk Vene kodaniku identifikatsioon Venemaaga
Foto 2. Maria Montessori hauakivi-mälestussammas Noordwijkis 7 MONTESSORI METOODIKAST Montessori metoodika kui reformpedagoogiline suund kerkis Lääne-Euroopas esile möödunud sajandi esikümnendil, mil kõneldi "uuest lapsest" ja "uuest pedagoogikast". Samaaegselt jõudsid Montessori pedagoogika põhimõtted ka Eestisse. Laias maailmas tunnustatud metoodika oli meil teatud olude tõttu aastaid varjusurmas, kuid viimased umbes tosin aastat on taas võimalik Montessori metoodikast rääkida ja selle järgi töötada. Montessori pedagoogika alustoeks on kord, lapses elab igatsus korrastatud ja turvalise ümbruse järele. Lapse jaoks on vajalikud kindlad piirid, selged vahed keelatu ja lubatu vahel. Ainsaks nõuandeks täiskasvanule on, et last ei keelataks seal, kus ta maailma avastab ja otse vajab eksperimenteerimist
Artikkel: Hingelind jäi igaveseks maa ja taeva vahele Ülle Lätte Vali Uudised(2007) 19. oktoober, nr. 81, lk 5. Põltsamaa raamatukogu küünlavalgusõhtul toimus kohtumine kirjanik ja luuletaja Virve Osilaga. Esmakordselt Põltsamaale lugejatega kohtuma tulnud naist oli tervitamas saalitäis publikut. Näitekirjanikuks sunniviisiliselt Virve Osila on kirjutanud nii näidendeid kui luuletusi. Mõlemad on rahva seas väga populaarseks saanud. Näitekirjandusega tegi Virve algust olude sunnil - esimese näidendi kirjutas ta näiteringi juhataja tungival nõudmisel. "Ta oli nii kange naine. Ütles, et ei lõpeta seda juttu enne kui ma kirjutan," meenutab Osila ja selgitab, et näidendites elas ta välja reaalse elu. "Näidendite kirjutamisel ma midagi eriti välja ei mõelnud. Kirjutasin otse elust maha, segades kokku mitme kandi ja sealsete inimese lood. Inimeste äratundmisega näidendis on aga toredaid lugusid juhtunud. Olin kord ühe naise peale natuke kiivas
Ökotoksikoloogia 1-2 slaidid DDT - Diklorodifenüül trikloroetaan ·Esmakordselt sünteesitud 1847 ·Kasutatud II maailmasõjas, et kontrollida malaaria ning tüüfuse levikut sääskede ja täide vahendusel ·1948 antu keemik Paul Hermann Müllerile Nobeli preemia selle kemikaali, mis oli väga efektiivne erinevate putukate, näiteks lülijalgsete vastu, Nobeli preemia ·Ideaalne insektitsiid ning olude sunnil kasutatakse siiamaani malaaria tõkestamiseks Aafrikas näiteks ·Mõjub putukatele närvimürgina DDT takistab Na-kanali sulgumist ning K kanali avanemist närvirakkudes ja seega takistab närvirakkude polarisatsiooni. Olles pidevalt depolariseeritudolekus, rakud vabastavad neurotransmittereid ning põhjustavad seega pidevat ülieritust. AKUUTNE MÕJU (kohene mõju, ei eelda organismide paljuniemistenne mõju avaldumist), 24 tundi
sotiaalset olustikku uurima, et seda raamatuis võimalikult tõepäraselt kujutada. Sellepärast nimetabki Balzac om romaane etüüdideks.. Tõeotsingutel kohtas realist sageli niisugust millest romantik oleks tagasi kohkunud, näiteks äärmise sotsiaalse ebavõrduse moraalilagedaid allikaid, kuritegelikku allmaailma ning raha-ja võimuahnitsemist väärastunud inimpsüühikat. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, seetõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud ka kriitiliseks realismiks. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Realismi põhizanr on romaan. XIX sajandi realistid töötasid välja romaanizanri klassikalise kompositsiooni. XIX sajandi viimastel kümnenditel ja XX sajandi algul arenes realism mitmes eri suunas, seepärast ei saa enam rääkida ühisest kirjandusvoolust. 8
võis ülejääke vabalt turustada taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive) kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks) · NEP-i tingimustes säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses. Peep Reimer 1 1.3. Sisepoliitilised reformid: (Vt.ka õpik lk.110-112) · justiitsreformiga: ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid enamlaste võimu
oikumeeniliseks ehk üleüldiseks kirikukoguks. Inkvisitsioon Kuni 12. sajandini karistab kirik valeõpetajaid ja usust taganejaid kirikuvande ning kloostrivangistusega. Üritati jutluse ja veenmise teel paganaid või ketsereid veenda õigele ususle põõrdumiseks. 13. sajandist alates hakatakse üha rohkem kasutama surmanuhtlust. Paavstide Avignoni vangipõlv ja Suur skisma 1305. aastal sai paavstiks Clemens V. Valitud paavst oli prantslane ja Itaalias valitsevate segaste olude tõttu ta Rooma ei läinud. Avignoni eksiilis peavad paavstid ülal luksuslikku õukonda ja haldusaparaati. Paavst Urbanus VI (1378-1389) valiti Roomas ja jäi Rooma, sest nüüd olid Itaalia olud paranenud ja segased ajad tulnud Prantsusmaale. Ta nõudis kuurialt vahepeal tekkinud mittekristlike kommete kaotamist ja luksusliku eluviisi piiramist. Kuuriale see ei sobinud ja nad valisid uueks paavstiks Clemens VII (1378-1394), kellega nad läksid Avignoni. Nüüd on korraga kaks paavsti
ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. 1.3 Sõja lõpp 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Endine Kuramaa piiskopkond läks pärast hertsog Magnuse surma ja Poola-Taani konflikti selle üle esimesele. Tänutäheks Poolale alistatud Liivimaa olude korraldamisel läänistas Poola kuningas Zygmunt III suurkantslerile ja -hetmanile Jan Zamoyskile (15421605) 1588. aastal Tartu staarostkonna. 1584. aastal suri Ivan IV ja järgnevatel kümnenditel puudusid Venemaal võimalused Liivimaa vallutamist uuesti üritada. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 oli maad laastanud ka katkuepideemia. 1.4 Põhjused
läbivatel lenduritel. Sellistel juhtudel on kuulmis- ja nägemiselunditele antav signaal ühetaoline ja selle vältimiseks vajavad nad aju stimuleerimiseks ärritavat signaali (1). 10 HÜPNOOS Iga inimene on vähemalt kaks korda ööpäevas hüpnoosiseisundis - vahetult enne uinumist ja vahetult enne ärkamist (1). Hüpnoos on niisiis une ja ärkveloleku vaheline seisund. Meie aju õpib mõnikord olude sunnil tahtmatult valesti ent hüpnoosi abil võime teda õpetada teisiti töötama (1). Hüpnoos ei tekita kõrvalmõjusid nagu neid võib tekkida erinevate ravimite kasutamisel. Hüpnoosist on abi leidnud paljud inimesed, keda tavameditsiin aidata ei ole suutnud. Hüpnoosi kasutusala on praktiliselt piiramatu. Näitena võiks siinkohal ära tuua erinevatest hirmudest, paanikahoogudest, pingetest, alkoholi- ja nikotiinisõltuvusest, valudest,
Milline oli I maailmasõja mõju Eestile? 1) Venemaa ja Saksamaa vaheline konflikt tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud, omandati sõdimiskogemusi ning paljud said Vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise - osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstus orienteerus ümber sõja vajadustele - laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine Mõisted a) kodusõda - sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist b) Antant/Entente - oli 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Antant moodustas algselt vastukaalu Saksamaa, Austria-Ungari
Peaasi, et tehtud saab. Kui ma seal tööl olles mõne teise töötajaga vestlesin teemal, et kuidas siin üldse töötada on võimalik. Või et kuidas mõni inimene on sellises keskkonnas vastu pidanud paar- kolm aastat, siis sain vastuseks selle, et Haapsalus ega Läänemaal ei ole kerge tööd leida. Olgu, ma saan aru, et see nii on, ja mõned tõesti töötasid ja töötavad veel praegugi Selveris olude sunnil, kuid minu järgmine küsimus, et miks töötajad midagi ette ei võta? Miks töötaja ei seisa enda eest? Miks nad ei tee oma häält kuuldavaks? Selle peale sain vastuseks: et sellel ei ole mõtet, kuna asjad niikuinii ei muutu. Kardeti ka töö kaotamist. Ja nii minu töösuhe lõppeski peale 11 kuud töötatud aega. Sest selle ajaga ma mõistsin, et kõik see ongi lihtsalt nii. Töötajatel puudub põhimõtteliselt sõnavabadus. Püramiidi tipus olevatel juhtidel on absoluutne võim.
väljavahetamise teed. Mittesekkumise põhimõttest pidas Moskva kinni, kuigi Gorbatsovi vanameelsed lähikondlased sellist lähenemist ei pooldanud. Nemad nõudsid korra jaluleseadmist. 1990. aastate algul lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1990. aastate keskpaigaks viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest Nõukogude väed välja. SOTSIALISMI AMMENDUMINE IDA-EUROOPAS Samas oli ka Ida-Euroopa sotsialismimudel end sisemiselt ammendanud. Poliitiliste olude leevenedes ja ideoloogilise surve vähenedes ei suutnud kommunistlikud reziimid enam mingil viisil rahuldada ühiskonna vajadusi. Majanduse allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Sotsialistlik jaotussüsteem ja sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahetus enam ei toiminud. Puudust tunti kõikidest kaupadest, alates teleritest ja lõpetades tualettpaberiga. 1989. aasta algul keelustasid Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa lasterõivaste ja osa toiduainete
ülejäägid turustada · taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtted, kooperatiivid) · kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) · väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) · rahareform (uus raha - tservoonets - seoti kullastandardiga) lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks NB! Riik säilitas kontrolli ja reguleeriva osa majanduses III Sisepoliitilised reformid Reformid majanduses nõudsid reforme ka sisepoliitikas: 1. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid bolsevike võimu õõnestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus)
sidemed ja rahvuslikud suhted, pinge kasvas.Näiteks nõudis Poola rahvas enesemääramise õigust, mida teoreetiliselt Venemaa, Saksamaa, Austria tunnistasid, aga praktiliselt ei tahtnud Poola aladest loobuda. · Kapitasimi ja tööstuse areng tõi kaasa suure linnastumislaine, talupojad läksid linna tööd otsima, sest tööjõudu hakkas maal üle jääma, see tõi omakorda kaasa sotsiaalsete olude halvenemise, tihedalt koos elades levisid kiiresti igasugused haigused nt. Tuberkoloos ning tööpuudus ülerahvastumisel linnades. Samal ajal side oma vanemate ja vanavanematega nõrgenes, maaelu kultuuriga kaotatakse seos. · Monopolid - See kujunes tänu linnastumisele ja kapitalismi ning tehnika arengule, Monopolid olid suurettevõtted, mis dikterisid hinnaklassi, neil ei olnud konkurentsi ja nemad seadsid ka toote kvaliteedi
Sõja mõju Eestile: 1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus
- paremad ergonoomilised omadused. Tehnika arengut iseloomustab: - suurem tootlikkus, - väiksemad kaod (kombainide puhul), - rohkem mugavust, - lihtsam juhtimine, - kergem hooldamine, - odavam ekspluateerimine. Kaasaegsete põllumajandusmasinate ja –tehnoloogiate juurutamisega kaasnevad probleemid: - masinad on kallid, - masinad on keerukad ja nõuavad oskustöölisi, - tihti puudub info uute masinate sobivuse kohta Eesti olude, - uued masinad on tootlikud ja nõuavad vähem tööjõudu, mistõttu suureneb tööpuudus, - ühistuline masinate kasutus vähe levinud. Traktorite võimsus ja vanus Traktori optimaalseks kasutuseaks peetakse 12 aastat, aastaseks töömahuks 1200 – 1500 tundi. Keskmised kombainid (171 – 290 hj) koristavad aastas 400 – 600 hektarit, suured (üle 290 hj) 600 – 1000 ha. Põllumajandustootja ülesanded 1) tootmistehnoloogia valik; 2) masinate valik ja soetamine;
pindkihis. Mõned endoparasiitse eluviisiga liigid võivad olla hingamise mõttes ektoparasiidid – sel juhul läbistavad nad peremehe kehapinna ja hingavad välisõhku või puurivad end läbi õhukottide. 20. Elustrateegia on olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Elustrateegia vormid: 20.1. Konkurentsivõime; 20.2. Ebasoodsate olude talumine; 20.3. Populatsioonidünaamika laad. 21. Endoparasiidid on parasiit, mis elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes. Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused. Kõik endoparasiidid vajavad füsioloogilist kohastumist, et saada hakkama oma elukoha hapniku ja süsihappegaasisisalduse ning muidugi ka pH tasemega. Vereringes ja kopsudes elavate parasiitide keskkond on aeroobne. Soolestiku väiksemates soppides, kus hapniku on vähe,
astumiseks. (Paul 1999, lk. 268) 1.2. Rahvakoolide võrgustiku loomine Eesti talurahva seisukohalt oli eriti suure tähendusega Rootsi suurvõimu perioodil kavandatud ja teoks tehtud talurahvakoolide asutamine. See oli otseses seoses Rootsi keskvõimu ja ortodoksse luteri kiriku pürgimustega rahvas(eeskätt jumalasõna) lugema õpetada. Selline suundumus avaldus Põhja-Eestis juba Rootsi võimu algperioodil seoses kiriklike olude korraldamisega. Nii Eesti- kui hiljem ka Liivimaal põrkusid valitsusvõimu ja kiriku taotlused aga aadli vastuseisule, mida oli raske murda. Rahva õpetamiseks püüti kogudustes rakendada köstreid. (Talve 2004, lk. 144) Rootsi ajal alustati rahvakoolide võrgu loomist rööbiti rahvale mõeldud kirjavara väljaandmisega. Rootsi ülemvõimu kindlustumine Liivi sõja järel tingis luteri kiriku seisundi kindlustamist ning kooliolude korraldamist. (Paul 1999, lk. 268)
põhjustatuna inimtegevusest Läänemeres. Elustiku peaminse mõjutajana annab järjest enam tunda valgalas elava umbes 85 miljoni inimese tegevus: väärtuslike kalavarude ülepüük, eutrofeerumist põhjustavate toitesoolade ning ohtlike ühendite merrejuhtimine. Läänemeri on kuulutatud Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolt eriti tundlikuks merealaks. Eelkõige mere aeglase veevahetuse tõttu, mida koormab tihe meretrantsport. Läänemere olude parandamiseks on eriti tähtis just riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil tehtav koostöö. Vastasel juhul ei ole võimalik midagi muuta. Vältimaks ülepüüki ja kindlustada järjepidev Läänemere kalavarude säästev majandamine on vaja viia kalapüük kooskõlla kokku lepitud kvootidega ning luua võimalused kaladele edukaks sigimiseks läbi püügi ajalise ja ruumilise korraldamise. Eutrofeerumine ehk toitainete liiast tulenev kahju (reovete ja põllumajanduses liiaga
Samal ajal hakkas mõis, kasutades edaspidigi ära kohaliku talurahva ja külameistrite käsitööoskusi, paremate töötulemuste saavutamiseks nende hulgas juurutama uusi käsitöövõtteid. Ilmekas näide on voki võrdlemisi kiire kasutuseletulek eesti talurahva hulgas 18. sajandi jooksul. Mõisa tarbeks lõnga ketramine kuulus talunaiste üldiste kohustuste hulka. Samal ajal 10 võimaldati külaküsitöölistel ametit õppida mõisakäsitööliste juures. Nii kasvas olude muutudes mõisa osa kahe käsitöötraditsiooni vahendajana. 18. sajand oli üldse linna- ja maakäsitöö arengus sügavate muutuste aeg. Eelindustriaalsete suhete sissetungiga algas sajandi teisel poolel linna käsitöö kiire teisenemine ja linlike uuenduste ulatuslik levik maarahva käsitöösse. Mõnevõrra hakkas kasvama ka külakäsitööliste arv, eriti nende maatute vabandike hulgast, kes 19. sajandi
Ökoloogia · Demograafiline plahvatus on rahavastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnade pidurdamatu kasv. · Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780 Inglismaal. Selle käigus asendati manufaktuurne tööstus vabrikulisega · Teaduslik-tehniline revolutsioon · Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Tehnokraatia näeb otsustamist teaduslikult ratsionalistliku protsessina. · Roheline revolutsioon jõuline uute ja produktiivsete taimesortide juurutamine kolmanda maailma maades 19501975. Uued sordid suurendasid tootlikkust palj...
Lääne tarbimiskultuur Millised totalitarismile iseloomulikud jooned sulaajal pehmenesid? · massiline vägivald vähenes · pehmenes tsensuur · suurenes mõningal määral liikumisvabadus · suurenes loomevabadus 5. Miks nimetatakse 1960. aastaid "kuldseteks kuuekümnendateks"? Miks nimetatakse 1960ndaid aastaid kuldseteks kuuekümnendateks, põhjenda 2 teesiga. · siis hakkas poliitiliste olude tuntav liberaliseerumine · vähenes hirmuõhkkonna ja füüsiline vägivalla kadumine, kadumine tõi kaasa ühiskonna elementaarse isikuvabaduse, mis omakorda sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes, noored astusid parteisse · kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond. Oli veendunud, et reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta · noorte aktiivsuse kasv
tunnistas ainult faktitõde. Naturalistide ideeline õpetaja oli filosoof ja esteetik Hippolyte Taine (18281893), kes seletas kõiki ühiskondlikke nähtusi rassi, keskkonna ja momendi mõjudest lähtudes. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda. Nad vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Naturalismi algatajad olid vennad Edmond (18221896) ja Jules (18301870) Goncourt'id. Naturalistlike
taga peitub lõpmatus. 2.2 Inimene Inimene on piiratud ja ajalik nii oma loomu, kui ka kõikide võimete poolest. Tema meeled ja mõistus hõlmavad vaid osa nähtuste diapasoonist. Inimese meeled ei talu mingeid äärmusi: liiga tugev müra kurdistab meid, liiga hele valgus pimestab, liiga suur ja liiga väike vahemaa ei lase meil õigesti näha, me ei tunne ei äärmiste soojust, ega külma jne. Mõistus on piiratud iseenesest, sest ta ei suuda kõike tõestada, aga ka paljude tingimuste ja olude tõttu, mis ei lase tal näha tõde ja häirivad tema mõtete "loomulikku kulgu". Pascal ütles, et kõigile on teada, et on inimesi, kes ei talu teatud liiki kasse, rote või kriginat, millega puruneb süsi, ja isegi sedavõrd, et lööb nende mõistuse "rööpast välja". "Omakasu on veel üks imeline instrument, millega me ajame endale puru silma". Armastus, vihkamine ja muud hinge kired, samuti ihu haigused "kahjustavad" meie meeli ja mõistust
Majanduskrahhi vältimise ja võimu säilitamise eesmärgil kehtestati enamlaste poolt uus majanduspoliitika (NEP ). Taasloodi rahalis-kaubanduslikud suhted. Talupoegade toiduainete ära andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, ülejääke võis talupoeg vabalt turustada. Taastati eraettevõtlus, kuhu kaasati ka Saksa USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks. Rahareformi läbiviimine lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks. Sisepoliitiliste reformidega ühtlustati kohtusüsteem ning korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn rahvavaenlastega elanikega, kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada. Loodi julgeolekuorganid NKVD (siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks aga ka mahalaskmiseks
Venemaa vahel (Nõukogude Venemaa oli esialgu isolatsioonis ja Eesti - Vene suhted madalseisus). - Eesti toodang oli madala kvaliteediga ja eksport oli madala konkurentsivõime tõttu väike. - Sõdade ja revolutsioonide tõttu olid paljud ettevõtted purustatud, evakueeritud sõjajalust kaugemale või sisseseade lihtsalt välja veetud. - Oskustööliste puudus (keeruliste sise- ja välispoliitiliste olude keerises olid paljud neist paremate töökohtade otsinguil lahkunud). - Põllumajanduses valitses allakäik (tööjõu ja hobuste puudus, külvipinna vähenemine jne.). - Usaldus rahandussüsteemi vastu oli väike. · Sellises situatsioonis algas majanduskasv, mille põhjuseks oli: - Majanduse ülesehitamine sõjakahjustustest. - Majanduspoliitika eesmärgiks oli majanduse / tööstuse taastamine
Augustis 1931 esitas Ristikivi sisseastumisavalduse Tallinna Kolledzisse ning 1.septembrist kuulus ta selle õppeasutuse liikmete hulka. Mees jätkas oma lühijuttude avaldamist Ivo Kari nime all. 1936.aastal täitus tema ammune soov: jätkata õpinguid Tartu ülikoolis. Seda tänu ,,Perekonnalehes" järjejutuna ilmunud ,,Viikingite jälgedes" ja kahe teise konkursi võitnud lasteraamatu saadud honorari eest. Oma erialaks valis ta olude sunnil geograafia kuigi hing ihkas filosoofiateaduskonna järele - polnud lihtsalt kohti. Ülikoolis õppides, tutvus kirjanik 1937.aastal veljestolastega. Ta võeti kohe tunnustusega omaks ning 1939.a. aprillis valiti ta ,,Veljesto" abiesimeheks. Seltsi eesmärk oli toodud välja nii: ,,...tahab kasvatada mitte härrasharitlasi, vaid rahvainimesi, kes oma ylesandeks loevad rahvast teenida, temaga yhenduses, tema vaimus ja tema sihtide kohaselt töötada"
iseseisvaks saavutuseks. Tekkis väljend ,,marksism-leninism-stalinism". Stalinismi teooria nurgakivid olid sotsialismi areng ühel eraldivõetud maal ning sellega kaasnev klassivõitluse teravnemine. Viimasega legitimeeriti repressioone ja stalinlikke puhastusi, mille ohvrid mõrvati või viidi Gulagi poolt juhitud Nõukogude sunnitöölaagritest. Selle poliitika ohvrite arv arvatakse olevat vähemalt 20 miljonit. Lev Trotski kriitika Nõukogude Liidu poliitiliste olude pihta ja dissidentlikke kommunistide publikatsioonid muutsid sõna "stalinism" lääneriikides nii sotsiaalteadustes kui ka tavakeeles Nõukogude Liidu ning pärast II maailmasõda tekkinud reaalsotsialistlike riikide ideoloogilise dogmatismi ja totalitarismi ning Komiternis teostunud Stalini ja NLKP ülemvõimu sünonüümiks. Trotski järgi tekkis Stalini ajal "uus privilegeeritud kiht (...) mis võimu järele janunedes, eluhüvede
_ Tundub, nagu olekski vaid kaks valikut: halb ning hea variant. Gümnasistina tulekski oma sihid ja eesmärgid paika seada, et oleks, kuhupoole püüelda. Ka nemad on inimesed, kelle tegusid tuleb üritada mõista, sest nad ei tee tähtsaid otsuseid üleöö ja pealegi pole kunagi üheski probleemis süüdi vaid üksikisik. Muidugi on ka süüteo tegijaid mitmesuguseid: need, kes teevad seda pahatahtlikusest, ja need, kes on sunnitud seda teema olude sunnil. Need on inimesed, kes on hädas oma firmade rahalise seisuga, või need õnnetud, kes on jäänud koondamislaine alla. Kõige hullem, millega sellises eas algust tehakse, on alkoholi tarvitamine. (?) Viga mille tegi raamatu peategelane, oli see, et ta tahtis oma murede eest põgeneda, selle asemel et neid lahendada. Släng, mida kirjutades kasutatakse, on kerge külge hakkama ning kõrvale häiriv kuulata.
Jaan mäletab Tuglase miniatuure ja sümbolistlikke lugusid, mida lapsena hakkas lausa vihkama. Temas elas realist, kes armastas asju ja tahtis ka kirjandusest lugeda asjade kirjeldusi, mitte tundlemist. Jaani muud lapsepõlveharrastused peale valimatu lugemise olid samuti kirjandusest kaugel. Teda huvitas tehnika, luges hardunult Noore tehniku käsiraamatut ja muud selletaolist kirjandust ja püüdis ehitada raadiot, millest küll suurt välja ei tulnud, peamiselt koduste olude kitsuse tõttu. Vaimsem harrastus oli markide kogumine, mille juurde on ta viimastel aastatel 5 tagasi tulnud. Elu teine pool Kirjanik Jaan Kaplinski saab 22. jaanuaril 70 aastaseks. Tema vaatering on avar ja kosmopoliitne nii on tal üht-teist öelda kaugemategi maailmanurkade kohta. Igasugu
seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930.a. leiutas ta uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle maailmakuulsuse. 1988.a. ilmus "Silmade avamise päev". 1988.a. ilmus "Wikmani poisid". Wikmani poiste tegevus toimub Eestis aastail 1937-1944. 1937. aastal on klassitäis poisse Wikmani Eragümnaasiumis erakordselt isikupäraste õpetajate käe all haridust omandamas ning ka tembutamas. 1944. aastal on osa neist poistest, kes olude sunnil, kas enese tahtmisest ja veendumusest jäänud kodumaale, mitmedki aga laiali maailmas ja nii mõnigi juba erinevatel pooltel sõdides hukkunud. Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. "Wikmani poistest" on vändatud ETV-s telelavastus (1995). Peaosalisteks selles lavastuses olid Mait Malmsten, Liina Olmaru, Mikk Mikiver, Marko Matvere, Indrek Sammul jne. 1990.a. ilmus "Väljakaevamised". Tegevus toimub 1954
austatakse teda. Joonisfilmide ikooniks said aga Walt Disney multifilmid, mis said samuti tuntuks üle kogu maailma, ning lõbustavadki tänapäeval lapsi. (Charles Chaplin) (Walt Disney) Järgmine aastakümme oli aga helifilmi kujunemise aeg. Filmid hakkasid üha rohkem ja rohkem sarnanema teatrile. Osad inimesed aga ei tahtnud algul aktsepteerida helifilme ja sealhulgas ka Charles Chaplinile ei meeldinud seda sorti filmid, kuigi hiljem olude sunnil pidi ta ka ise helifilme looma hakkama. Suured riigijuhid märkasid filmikunsti tulekuga seda, et filmiga on väga kerge mõjutada suuri inimhulkasid, sest film levib väga kiiresti ka riigi kõige kaugematele aladele. Sellepärast pöörasid ka hirmuvalitsejast riigijuhid filmikunstile suurt tähelepanu. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende alamaid, et neil on just kõige parem riik ka kõige suurepärasem valitseja.
kutsuda, ilma er pahandusistinniks. Alles IV tildlaulupeol sai teoks ka segakooride siiski vaid ettevalmistustiiii. osalemine. Pdrast esimest tildlaulupidu v6eti n6uks korraldada iile-eestilisi laulupidusid iga Kuigi esimeseiildiaulupeo kava oli pea tervenisti saksapd.rane (v5ib arvara, er viie aastatagant. Olude sunnil aga liikkus jdrgmine, II laulupidu mitu korda edasi nendegi kahe soomeja kahe eestilaulu lebisurumineJannseniltv5itlemist n6udis), ja peeti lOpuks alles 10 aasrapirast, 1879. aastd Thrtus. Peo iild.iuht oli Kart andis seeometi t6uke eestikooriloomingu siinniks - o m a laulupeo kordaminek August Hermann, Iauljaid kogunes 1070. Sel laulupeol liirusid ka mdngukoorid innustas looma uusi o m a laule
Ka on keelatud alaealise prostitutsioonile kallutamine, ja sellele kaasaaitamine. Samuti on keelatud alaealiste kasutamine pornograafilistes teostes, lapsporno valmistamine, prostitutsiooni vahendamine ja selliseks otstarbeks ruumi andmine. (Sotsiaalministeerium 2008) 1.1.2 Inimkaubanduse ajaloost Inimkaubanduse olemasolu tuleb otsida juba kaugest minevikust. See tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist- orjatöö oli laialt levinud Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Tihti müüsid olude sunnil ka vanemad oma lapsi orjusesse. Kas sellepärast, et saada tasu, või seetõttu, et laps jääks ellu, kuna ise ei suudetud oma last toita. Kõige sagedamini kasutati orje abijõuna- mehed ehitasid tamme, kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, töötasid kaevandustes ning töötasid ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes. Naised töötasid aga enamasti valitseja või templite töökodades ketrajate,jahvatajatena ja kudujatena. (Unicef)
ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4- köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (17721785) ja jätkväljaannetes "Nordische Miscellaneen" ning "Neue nordische Miscellaneen". Kõigil neil väljaannetel oli rohkelt kaastöölisi kõikjal üle Liivi- ja Eestimaa kubermangude. Tema põhjalikku tööd väärtustasid nii kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved, eriti olulised on need aga toonaste olude tundmaõppimiseks ajaloolastele.Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus (ta tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Lisaks andis Hupel välja veel kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka eesti keele uurija ning uuendajana. Lisaks oli Hupel ka mitmete teiste väljaannete kaastööline nii Baltikumis kui ka Saksamaal.Tema töödes
religioon peegeldas suhet loodusega,kui aga inimene hakkas loodust mõistma ,hakkas karja kasvatama ja arvestama sellega mis loodusest kätte sai,sellest ajast hakkas tekkima üha keerulisem ühiskond.religioon on seotud tihedalt ühiskonnaga.religioon on sepitsetud ülemklasside poolt.ülem ja alamklassid leidsid toetust kristlusest. ,,Religioon on tegelikkuse moonutatud tajumine,religioon on rõhutud olendi ohe,südametu maailma süda,vaimulagedate olude vaim,see on oopium rahvale ,,.arvas et religioon kaob ära ühiskonna arengu vältel.mõju deprivatsioooniteooriale- räägib ilmajäämisest.nt staatusest ühiskonnas,majanduslikust heaolust jne.inimene kompenseerib seda ilmajäämistg religiooniga.keskseks müüdiks sai klassivõitlust mille käigus messianistlik töölisklass haarab võimu ja kaotab sotsialistliku ülekohtu. Emil Durkheim (1858-1917) Integratsiooniteooria.
Olukorra illustreerimiseks on heaks näiteks Ameerika Ühendriigid. Välja võib tuua viis peamist riigi nafta julgeolekut kajastavat vaatepunkti: riigisisene tootmisvõimsus, sõltuvus impordist, naftavarude suhe impordiga, impordi kontsentratsioon ja võime vahetada tarnijat, kui esineb probleeme. 13 Juba 2003. aastal nähti Ühendriikides eelmainitud punktide taustal eelkõige ohtu just impordi sõltuvusest kindlatest riikidest ning allolev graafik on tihedalt seoses poliitiliste olude ja USA peamiste varustajatega. Võib öelda, et paljude parameetrite järgi on meil naftakriis juba mõnda aega olnud – hind aina tõuseb ning nõudluse ja tarbimise suhe aina kitseneb. Teisalt on olukord kontrolli all, kuna ühiskond laiemalt pole võrreldes 1973. aastaga niipalju kannatanud. Lõpmatuseni see aga kesta ei saa ning järjekordne konflikt näiteks Lähis-Idas võib osutuda saatuslikuks. 3. Nafta versus alternatiivsed energiaallikad 13 James L. Williams, A
Selle ainulaadsuse põhjustavad erilised geograafilised ja hüdromorfoloogilised tingimused Läänemeri on ühenduses ookeaniga väga kitsaste Taani väinade kaudu, mis takistavad veevahetust. Seetõttu on siinne soolsus erinevalt enamikust teistest meredest ja ookeanidest väga madal, luues kordumatu segu mere- ja mageveeliikidest, kes on kohanenud eluks just nende tingimustega. Kuid ühtlasi muudavad needsamad tingimused liigid ja elupaigad ökoloogiliste olude muutuste suhtes väga haavatavaks. See on habras ökosüsteem, mis vajab meie hoolt ja kaitset. Samal ajal kuulub Läänemeri ka maailma kõige reostatumate merede hulka seda peetakse kogu Euroopas oluliseks keskkonnaprobleemiks. Rohkem kui 30 aasta vältel on rakendatud arvukalt meetmeid, et vähendada praeguste ja tulevaste inimeste tekitatavat saastet, ning likvideerida seal, kus võimalik, vana reostust. Vaatamata
köit ja trossi? Ajutiseks kõrgtööks loetakse tööd, mida tehakse vähemalt 2 m kõrgusel maapinnast, kasutades tellingut, redelit, köit, trossi või muid ajutiselt kasutatavaid sarnaseid töövahendeid. (Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §12¹ lg1) Redeleid võib ajutisel kõrgtööl kasutada töötamiskohana üksnes erandjuhul, kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole õigustatud vähese ohu, lühikese kasutusaja või kohapealsete olude tõttu, mida tööandja ei saa muuta. (Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §12¹ lg5) Köisi ja trosse (edaspidi köis) võib ajutisel kõrgtööl kasutada üksnes juhul, kui riskianalüüs näitab, et see on ohutu ja kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole võimalik. Kui see on vajalik ja võimalik, tuleb köie otsas rippes töötamisel ette näha vajalike lisaseadmetega istme kasutamine.