Johanna Einer EESTI MAASTIKU LIIGESTUS REFERAAT Õppeaines: Keskkonnakaitse alused Keskkonna- ja arhitektuuriteaduskond Õpperühm: TÖ31 Juhendaja: lektor T. Metslang Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1.EESTI MAASTIKULISE LIIGENDUSE KATSETUSED..................................................4 2.EESTI MAASTIKE LIIGENDUS......................................................................................7 KOKKUVÕTE...................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................11 ...
sotsioloogia jne) b. üksikud teadlased pääsesid teaduskonverentsidele c. leidis kõlapinda 1960.aastate Lääne noorsooliikumine, džäss-ja rockmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud 4) NSV liidu jaoks muutus Eesti omamoodi “läänelikuks osaasiks” a. materiaalse heaolu hankimine, mis meelitas muulasi b. elatustase ületas NSV liidu keskmisi näitajaid VII “Kuldsed kuuekümnendad” 1) poliitiliste olude tuntav liberiseerumine Eesti NSV-s a. ühiskonda toodi elementaarne isikuvabadus b. suurenes ühiskonna avatus ning aktiivsem eneseteostus kõigis eluvaldkondades c. kujunes välja mitmepalgeline nn. rahvuskommunistide põlvkond 2) noorte aktiivsuse kasv a. tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev b. poliitiline aktiivsus leidis osalt väljundi komsoliliinis c
olema ise vastutavad oma hariduse omandamise eest. Me ei õpi kõrgkoolis selleks, et eksameid sooritada ja kutsetunnistust saada (kuigi viimane on formaalselt oluline). Me õpime selleks, et omandada elukutse ja tulla selles edukalt toime. Õpihoiakutele ja -motivatsioonile võib kaasa aidata ka teadmine, et elame maailmas, kus üha vähem saab lähtuda motost „elukutse/amet kogu eluks”. Kuigi see on võimalik, siis üha rohkem kipub olema nii, et kas olude sunnil või enda tahtmist mööda vahetatakse elus ka ameteid ja elukutseid. Me peame olema valmis muutusteks tööturul. Meile tuleb kasuks teadmine, millised ametid ja oskused on nõutud praegusel hetkel ning millised võivad kujuneda nõututeks (või ületäidetuteks) tulevikus. Kui tahame olla aktiivsed tööturul, tuleb meil tegeleda vastava hariduse omandamisega, kuna me õpime seda enda jaoks, võiks öelda isegi enda eluspüsimise jaoks.
Need kõnelevad poeedi arengust, tema oskusest valitseda sõna ja huvist luule rütmi- ja kõlanähtuste vastu. Sisus liigub luuletaja sõja- ja revolutsioonisündmuste, enda sisekonfliktide ja -tunnete ning armastus- ja looduselamuste vallas. Visnapuu viimased kogud “Esivanemate hauad” (1946),"Ad astra" (1947), "Periheel. Ingi raamat" (1947) ja "Mare Balticum" (1948) valmisid võõrsil. Need sisaldavad pihtimuslikke mõtisklusi aegade ja olude üle ning on täis kaotusevalu ja ahastust. Kõige terviklikum on neist "Ingi raamat", millesse luuletaja koondas surnud abikaasale pühendatud mälestuslaulud. See on nukker-pühalik jumalagajätt oma kõige armsamaga ja tema läbi ka kodumaaga. 11.August Gailiti looming. „Toomas Nipernaadi“ Tema esimesed loomingud olid väga fantaasiaküllased. Esimeseks raamatuks oli „Kui päike läheb looja“. Kirjutas romaane, följetone ja proosasid. Teostele on omane romantiline
loodus lüürika, Gavroche
Percy Bysshe Shelley – Islami ülestõus
Prosper Mérimée – Carmen – romantismist realismi poole
Realistlik stiil ja teemad (tähtsamad esindajad ja nende
eripärad)
Tunnused:
Ilma liialduse, ilustuseta
Sotsiaalsus
Tõepärane pilt tegelikkuseset
Täpne, usutav, elutruu mijöö
Rahulik kulg
Ühiskondlike olude kritiseerimine
Eluline problem
Objektiivsus
Tavaline keel
Idealistlikud unistused, omapoolne realsus
Esindajad:
Honroé de Balzac – provintsi teema- Inimlik komöödia –kujutatakse
indiviidid, erinevate sots perekonda esindajad, naine on kõrgem olend,
analüütilised etüüdid, inimese ja looduse tüüpid
Stendhal – Punane ja must- bellism – minu kultus, individualism, alter ego
Kõige pinnapealsema uinakuga on meil kährik. Ta jääb magama vaid püsivate miinuskraadide korral, sulailmadega aga liigub neid ringi kogu talve vältel. Nii on kährikud ühed sagedasemad loomad, keda nähakse söödaplatsikaamerate salvestistel. Eriti raskete ilmastikuolude, näiteks käreda pakase ja tuisu korral, võivad mõnepäevaseid uinakuid teha ka nugised, oravad ja lendoravad. Nad põõnavad oma soojustatud pesades ja ootavad olude paranemist. Sama moodi kui taliuinakusse jääb osa loomi ootamatult saabunud näguripäevade ajal lühemaajalisse uinakusse ka teistel aastaaegadel. Kõige lihtsam on meie oludes märgata seost jahedate ja vihmaste ilmadega. Sellistes oludes lendab ringi vähe putukaid ja neist toituvatel lindudel kuluks liiga palju energiat, et kõht täis saada. Nõnda suigubki näiteks osa pääsukesi ja piiritajaid jahedate ja sombuste ilmade korral uinakusse.
Uurimused kodus ja töökeskkonnas õppimise kohta on toonud välja, et õppimine erineb oluliselt formaalsest koolis õppimisest. Väljaspool kooli toimuv õppimine on aga võetav kui protsess ning selle protsessi toodang on protsessi endaga tihedalt seotud. See on tingitud sellest, et üritatakse siduda õppimise potsessi ja selle tulemust reaalse elu probleemide lahendamisega. Konstruktivismi pooldajad leiavad, et õppimisel on tunnetus olukorrapõhine (situatiivne) ning see seostatakse alati olude, eesmärkide ja täidetavate funktsioonidega (ülesannetega), mille pärast see tunnetus käivitus (Pressley, McCormick, 1995). Et õpitud teadmisi rakendada, tuleb need selgeks õppida loomulikes tingimustes. Kõige paremaks näiteks on ametit omandava õpipoisi eriala, mille õpetamine sellisel kujul oli näiteks käsitööliste õpetamisel juba sadu aastaid tagasi. Nüüdisajal on väidetavalt sellisel viisil ameti
-1930. aastatel Artur Kapp Tallinnas ja Heino Eller Tartus. Rudolf Tobias (1873-1918) Artur Kapp (1878-1952) Mihkel Ldig (1880-1958) Mart Saar (1882-1963) Peeter Sda (1883-1920) Artur Lemba (1885-1963) Heino Eller (1887-1970) Cyrillus Kreek (1889-1962) Heliloojate III plvkond (sndinud 1895-1915) 1919. aastal avati Tallinnas ja Tartus krgemad muusikakoolid. petajateks said neis peamiselt vljaspool Eestit ppinud eri rahvusest muusikud. Sel ajal naasid keeruliste olude tttu Venemaalt ka mitmed seal tuntud ja hinnatud muusikategelased (Artur Kapp, Artur Lemba) ning asusid tle Eestis, nende teadmised ja oskused andsid noorele eesti kultuurile vga palju. Eesti heliloojate uuel plvkonnal oli muusikalise hariduse omandamine tunduvalt lihtsam kui eelmistel, sest nemad said ppida kodumaal. 1920.-1930. aastatel kujunes vlja kaks eriilmelist heliloomingukoolkonda. Tallinnas Artur Kapi juures ppinud Tuudur Vettik, Riho Pts, Gustav Ernesaks,
kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930.a. leiutas ta uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle maailmakuulsuse. 1988.a. ilmus "Silmade avamise päev". 1988.a. ilmus "Wikmani poisid". Wikmani poiste tegevus toimub Eestis aastail 1937-1944. 1937. aastal on klassitäis poisse Wikmani Eragümnaasiumis erakordselt isikupäraste õpetajate käe all haridust omandamas ning ka tembutamas. 1944. aastal on osa neist poistest, kes olude sunnil, kas enese tahtmisest ja veendumusest jäänud kodumaale, mitmedki aga laiali maailmas ja nii mõnigi juba erinevatel pooltel sõdides hukkunud. Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. "Wikmani poistest" on vändatud ETV-s telelavastus (1995). Peaosalisteks selles lavastuses olid Mait Malmsten, Liina Olmaru, Mikk Mikiver, Marko Matvere, Indrek Sammul jne. 1990.a. ilmus "Väljakaevamised". Tegevus toimub 1954
,,KURISTIK RUKKIS" · ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." - Ma ise tunnen ennast nii, sest ma ei jätnud hüvasti Saaremaalt lahkudes oma sõpradega, ja nüüd ma tunnen nagu ma poleks sealt lahkunud vaid oleksin nagu olude sunnil nendest lihtsalt eemal, ja ma tunnen ennast tänu sellele iga päev halvasti. · ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." - mulle meeldib see tsitaat sellepärast, et meie inglise keele õpetaja Derek ütles kunagi midagi samasugust, aga tema käskis meil kõiki reegleid rikkuda, mitte nende järgi mängida. · ,,Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi
aastal. Eripärana on selles raamatus esitatud pilte, msn'i vestlusi, ajalehe väljaandeid jne. Raamatus on ka kirjutatud käsikirjas, mis teeb lugemise veelgi huvitavamaks. Lugu räägib noorest Mikust ja tema vanemast õest Mirjamist. Mikk on täiesti tavaline, kuid väga hea peaga õnnistatud 10 aastane poiss. Kooli mitte just kõige armastatuma direktori pojana, saab Mikk pidevalt ähvarduste ja kiusamise osaliseks. Ühel ööl paneb Mikk koolimaja põlema ning olude sunnil peab ta kodulinnast põgenema. Jäädes tänavapoisiks, näeb ta taas elu julma külge, kuid tänu uuele sõbrale Sasale, ei tundu see nii jube. Viimases hädas peab siiski Mikk pöörduma oma õe poole, kelle ühikaelu samuti kõige lillelisem pole. Koos üritavad nad jõuda lahendusele, kuid lõpus traagilise pöörde ning soovides olla Kuldkalake, kes inimeste soove ja kõige kättesaamatuimaid unistusi täidab, leiab Mikk oma lõpu.
mõjutajaks tema isa. 1887. aastal tabab Jansenite perekonda suur kaotus, kui perekonnapea Jaan Jansen sureb. Oma kunstihuvi on August Jansen sammuti saanud oma isalt. Nähes kuidas isa lavataguseid maalib, tekkis ka August Jansenil huvi maalimise vastu. Seda huvi oli aga raske rahuldada, kuna värvide ning lõuendite jaoks puudus raha. August Janseni esimesed loomingud on tehtud looduslike värvidega majaseintele. Kui August Jansen sai 13 aastaseks kolis Jansenitepere, olude sunnil Narva. Kogu pere hakkas tööle vabrikus mis oli lisaks koolile August Jansenile väga kurnavaks kogemuseks. Seitsmeteistkümne aastaselt jätab noor Jansen Narva seljataha ning siirdub Peterburi poole. Peamiseks eesmärgiks on tal arendada oma kunstioskusi õpingute kaudu. Ilma töö ja rahata satub ta eestlasest maalermeistri juurde. August Jansen pääseb Kunstide Edendamise Seltsi Kooli. August Jansen on ka väga tihedalt kontaktis teiste eesti kunstnikega nagu N.Triik ja J
teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. 1.2 Inimkaubanduse ajaloost Inimkaubanduse olemasolu tuleb otsida juba kaugest minevikust. See tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist- orjatöö oli laialt levinud Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Tihti müüsid olude sunnil ka vanemad oma lapsi orjusesse sellek, et saada tasu või et laps jääks ellu, kuna ise ei suudetud oma last toita. Kõige sagedamini kasutati orje abijõuna. Mehed ehitasid tamme, kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, töötasid kaevandustes ning töötasid ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes. Naised töötasid aga enamasti valitseja või templite töökodades ketrajate,jahvatajatena ja kudujatena. Aja jooksul on inimkaubandus aga märgatavalt muutunud
Liiduga suheldes sageli manipuleerimisvahendina. Nõukogude Eesti 1940-1953: uuele reziimile vundamendi rajamise aasta Tõnu Tannberg Eesti okupeerimisega ja annekteerimisega 1940. aastal algasid Eestis (samuti teistes Balti riikides) nõukogulikud reformid. Moskva esmaseks sihiks oli hävitada Eesti sõjavägi, kelles nähti olulist takistust uue reziimi kehtestamisel. Moskva seisukohtade muutus idabloki riikide suhtes ja üleminek nõukogude mudeli juurutamisele neis tõi kaasa riigisiseste olude karmistamise Nõukogude Liidus ning muutis Kremli sallimatuks liiduvabariikide ,,isepäise" poliitika vastu. Eestis viidi läbi puhastus, mis oli eesmärgiks korrale kutsuda ka teiste liiduvabariikide juhtkondi. Seda puhastust tehtigi ka teistes idabloki riikides. Pärast Balti vabariikide taasokupeerimist 1944. aastal sai Kremlis oluliseks küsimuseks kontrolli kehtestamine nende üle. Töötati välja kontrollmehhanismide süsteem liiduvabariikide üle
Jin- Jang põhimõte toimib kõiges ja kõigis. Selle seaduse alusel muutuvad kõik nähtused teatud aja möödudes iseenda vastanditeks. Sellega on kvalitatiivne muutus ette määratud. Täna oleme õnnelikud, väga õnnelikud! Aeg ja sündmuste arengud pöörduvad ja ,,söövad" ära meie õnnetunde. Need protsessid toimivad meie tahtest sõltumata ja meie ei saa väevõimuga takistada muutumist. See olukord või teine inimene, mis-kes meid täna õnnelikuks tegi võib homsete muutunud olude korral olla meile kurvastuse allikaks. Isegi siis, kui õnnelik situatsioon säilib, muutub meie võime õnne teadvustada ja kogeda. Meie ise oleme homme teistsugused, kui täna. Homme võime olla väsinud või tüdinud ja mitte enam võimelised häälestuma õnne lainele. Meie tervislik olukord, vaimne ja füüsiline hetkevorm, aju füsioloogiline seisund ja paljud muud tegurid määravad ära võime olla jätkuvalt õnnelik. Õnne leidmiseks peame
põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Suurettevõtted, maa sundvõõraandamine ja sovhoosid. Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest riikidest , linnastumine. 19. Iseloomusta nõukogude kultuuripoliitikat! Kuidas mõistad lauset ,,sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik"? Eesmärk kultuuri juurutamine ühiskonnas mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Poliitiliste olude liberaalsus ja rangus, tsensuur. Hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest, kirjanduse tellimine välismaalt piiratud. 20. Mida tähendas ,,kultuurielu lõhestatus"? Mida see kaasa tõi? Eesti kultuur jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. 1944. aastal siirdus pagulusse arvukalt loovinimesi, kes jätkasid uutes asukohamaades oma senist tegevust, kuid nende looming jäi suurele osale eestlastele kättesaamatuks. 21. Miks peatus kultuuriline tegevus Eestis
Tõsi, perekond nõuab siit oma, kultuuritarve vajab rahuldamist, aega kulub ajalehtedele, televiisorile. Kui aga ei leia seejuures poolt tundi, et sooritada kehalisi harjutusi ja seekaudu anda ajule parim puhkus, siis küll pole õigust lugeda tervist kõige suuremaks varaks. Sel juhul on tervis tegelikult tõugatud viimasele kohale isiklikus väärtuste skaalas. Seega on vaid kaks küsimust: 1) kas peame lugu oma tervisest, 2) kas otsustame ise oma 24 tunni kasutamise üle või allume olude ja asjade ülemvõimule. Lõpuks mõelgem, kui paljudel päevadel too pooltunnike kaob lihtsalt ja mõttetult. Pealegi, kui oleme juba vilunud harjutajad, siis taipame, et mõõdukaid kehalisi harjutusi sooritades on mõnus mõelda. Kui reisile lähete võtate hambaharja kaasa. Kuid ka teie keha vajab igapäevast hoolt. Seepärast pange tingimata ka jooksukingad kohvrisse! Aeroobharjutused Kui sihtmärgiks on liikumisvaeguste kõrvaldamine pole harjutuste-tegemiste valikul määravat tähtsust
Arstiabi polnud seal kuskilt saada ja ellu jäid vaid tugevamad. Eestist saabuti kergetes suveriietes, soojasid riided aga polnud kuskilt saada. Kuigi aruannetest võib lugeda, et abivajajatele anti riideid, kuid enne nendeni jõudmist jagati need kohalike poolt laiali. Elamispinnaks oli ette nähtud igale inimesele kolm ruutmeetrit, tihti aga ulatus see ainult ühe ruutmeetrini. Elati suvebarakkides, hüttides, muldonnides, lautades, klubides antud olude sobimatutes ruumides. Leiba jagati tööpäevade eest, aga seda ka ainult sellele kes tegi ja sellega pidi ta toitma ära ka vanurid ja lapsed. Lisaks hoiti väljateenitud palkasid kuude kaupa kinni. Näljahäda oli suur ja ei saanud ka loota kodust saadetavatele pakkidele. Polnud ka asju mida enam kohalikega vahetada, sest 100 kg kaasavõetud isiklikke asju perekonna kohta sisaldas vaid minimaalset. Needki kaasavõetud asjad olid sageli jaamades segamini läinud teiste pakkidega
Naise olukord abiellumise puhul, monogaamsus. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127 Mõisted antropomorfism ja polüteism. Olümpose mägi ja tähtsmad jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Persephone, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos (mis jumal?). Prometheuse legend, tempel ja selle ülesanded, ohverdamine, Delfi oraakel, surmajärgsus. 6. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162. Itaalia geograafiline asend ja geograafiliste olude mõju Rooma ajaloole; itaalikud ja latiinid; kreeklaste kultuurilised mõjud. Etruskid (päritolu, asukoht, tegevusalad, elukorraldus, langus): Rooma linn (Tiberi jõgi, Kapitoolium, Ostia sadam, foorum), Rooma linna tekkimine müüdi järgi; Kuningate aeg (selle kestvus, 7 kuningat), kuningas, senat, rahvakoosolek, sugukond-kuuria-triibus (hõim) populus Romanus, klienteelsuhted (ehk kliendi-patrooni suhted), proletaarid. 7. Rooma Vabariigi aeg; õp lk 163-170
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Mari-Liis Rohusaar MEHE VÕÕSIL TÖÖTAMINE: NAISE KARJÄÄRIVÕIMALUSED JA SÕLTUVUS MEHEST Kursusetöö kava Õppejõud: Merje Õun, MA Mõdriku 2014 Uurimisprobleemi kirjeldus Statistikaameti andmetel töötab 2011. aasta 31. detsembri seisuga välismaal 24 907 eestlast, neist 20 727 on mehed. Põhjused välismaal töötamiseks on erinevad, kuid peamised neist on, et Eestis töötamisega võrreldes saavad mehed võõrsil rohkem palka ning sageli on ka töötingimused piiri taga paremad. Olukord, kus mees töötab välismaal ning lapsed ja naine elavad Eestis, paneb mitmetuhanded peresuhted tõsiselt proovile. Ajal, mil mees on välismaal tööl, tuleb naisel kodumaal saada hakkama kogu pereelu korraldamisega. Laste kasvatamist ja kodust majapidamist puu...
Territoorium loomaökoloogias valdusala, elu ja kodupiirkonnas olev maa- ala või ruum, mida loom,loomaperekond või rühm kaitseb eelkõige ligikaaslase eest Territoriaaluses valdusala omamine, loomade ühtlast jaoutumist maa- ala bõi ruumis tagav ja üleasustust vältiv mehhanism. Elustrateegiad Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Konkurentsivõime Ebasoodsate olude taluvuse viis ja.. Populatsiooni dünaamika laad r-strateegia ( r ehk erikasvukiirus) Palju järglasi Järglased suhteliselt väikesed Järglased väikese konkurentsivõimega arvukuse suured kõikumised K-strateegia (K ehk keskkonna kandevõime) vähe järglasi konkurentsivõimelised suhtelised suured järglased arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal
sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertse- goviina (1908), ja põhjuseks olid kaBalkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHollandi asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria- Ungari tahtis endale Serbiat jaTsernogooriat. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat.
Rootsi ajal 17.saj lõpul oli u 400 000 inimest. Põhjasõja ja katku järel taas alla 200 000 inimese. 2. Sajandiga kasvas rahvaarv miljonini ja 20.saj pidurdus juurdekasv ärsult. Pärast II maailmasõda asus Eestise elama palju inimesi mujalt liiduvabariikidest, mis tõstis rahvaarvu 1,57 miljonini. Pärast seda on Eesti rahvastik pidevalt vähenenud. 9. Miks on vaja korraldada rahvaloendusi? V: Et riigid oskaksid arvestada näiteks töökohtade arvu, kulutuste ja majanduslike olude arvestamisega. 10. Miks korraldasid kõik Euroopa riigid rahvaloenduse enam-vähem samal ajal? V: Selleks, et eri riikide rahvaloenduste tulemused oleksid paremini võrreldavad. 11. Kes ja milleks kasutavad statistikaameti andmeid? V: Riigijuhid, ettevõtjad, teadlased jm. Kasutavad majandus-, sotsiaal- ja religioonipoliitika kujundamiseks (nt kuhu rajada koole või arendada bussiliiklust) 12. Kuidas arvutatakse sündimust, suremust ja loomuliku iibe üldkordajat?
organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilise ained mõjutavad kivimeid. · 2. Laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, milles võib leiduda organisme või nende elutegevuse jäänuseid s.o. summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja mosaiik elukohtadest. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: · Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. · reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) · Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID · Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond · Päikesevalgus · Temperatuur · Sademed · Tuul · Happesus (pH) · Toitainete sisaldus · Veereziim · Rõhk · Tuli
etnilistest traditsioonidest, mis 19. Sajandi esimese poole vältel elustati""(Jansen. E Akadeemia 12/6 1184). 1.2 Ärkamisaeg Eesti rahvusliku ja kultuurilist ärkamisaja algust on dateeritud erinevalt. Seda on seostatud esimese üldlaulupeoga 1869. aastal, 1860. aastate alguse püüdlustega, 1857. aastaga, mil hakkas ilmuma J.V. Jannseni "Perno Postimees". Peale majandusliku arengu ning sotsiaalsete, kui ka poliitiliste olude ajakohastumise, virgutas rahvuslikku ärkamist uue kirjakultuuri sünd eestlaste endi etnilise eripära alusel, tänu millele sai arenema hakata ka meie rahvuskultuur. Näiteks Euroopa etnitsistliku koolkonna tuntuima esindaja Anthony D. Smithi käsituses ei kajasta rahvuslus mitte üksnes poliitilist ideoloogiat, vaid eeskätt kultuuritaset, mistõttu ta peab täiesti võimalikuks etnilise identiteedi kestmist läbi ajaloo ka ilma riikluseta (Smith A.D. National Identity)
) >> Tartu ülikool (saksa k.) Iseloomusta C.R.Jakobsoni elu ja tegevust. http://www.abiks.pri.ee Tartus sündinud ja Tormas kasvanud rahvusliku liikumise tähtis tegelane. Sai tuntuks 1863. aastal Vanemuises peetud isamaakõnega. Ostis Vändra lähedale Kurkjale talu ning osales põllumajandusseltside töös. 1878.a. hakkas välja andma ajalehte Sakala. Jakobson seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise nõude. Tema liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu oma mõttekaaslastega. 1881.a. valiti ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Tema surm 1882.a. vapustas kogu eesti ühiskonda. Iseloomusta J.V.Jannseni elu ja tegevust. Vändras kasvanud rahvusliku liikumise algastate kesksem juht. Suurim ettevõtmine oli ajaleht Perno Postimees, mis hakkas ilmuma 1857.a. Kolinud Tartusse saavutas kiiresti rahvamehe tunnustuse.
all, nii et, nagu venelased isegi teatavad, ei olnud aega sadulast maha tulla. Saksa teatel olnud venelaste vägi 5000 mehe suurune. Jüriöö tagajärjed 1343. 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses. Olude survel sattus Harju-Viru juba võitluste puhkemise järel varsti tegelikult ordu juhtimise alla. Marienburgis müüs Taani kuningas Valdemar IV kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule.Peale meie maa välise ajalookäigu on Põhja-Eesti vabadusvõitlused ääretu palju mõjutanud ka eesti rahva sisemise olukorra ja rahva saatuse kujunemist. 1343. aasta jüriööl püüdsid eestlased viimast korda kaela sirgeks ajada. Rahvas ja rahvajuhid püüdsid meie ajaloole anda teist suunda
rabas nagu tiitellehelgi on kirjas. Algselt kirjutan, mis siis on bioindikatsioon, lihhenoindikatsioon ning kirjutan ka samblikest. Uurimustöö all osas uurime, milliseid samblike leidub Harku järve metsast ja Änglema rabast. Hiljem ka järeldame, kus on õhk siiski puhtam. 3 2. Bioindikatsioon 2.1 Mis on bioindikatsioon? Bioindikatsioon on keskkonnaseisundi- ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (ohtruse, katvuse, elulisuse, vitaalsuse, sageduse; loomade puhul ka käitumise jne) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, kooslus või organismi bioloogiline, anatoomiline või füsioloogilis-biokeemiline tunnus. [1] 2.2 Bioindikatsiooni liigid. Bioindikatsiooni liigid: · pedoindikatsioon uuritakse mullastiku · hüdroindikatsioon uuritakse vett · atmoindikatsioon õhu uurimine
Neil kõigil oli enesetalitsus inimeste ümber hea.Nad ei tundnud suurt tungi, et inimeste verd juua. Peale Bella esimest päeva ei olnud Edwardit koolis üldse. Kui ta lõpuks kooli tuli, siis Bella üllatus kui poiss oli järsku nii sõbralik. Bioloogia tunnis nad suhtlesid ja poiss väljendas huvi tema vastu. Bella ise tundis külgetõmmet Edwardi suhtes ka. Ühel päeval kui kool sai läbi, siis Isabella oli parklas oma auto juures. Oli näha, et Edward oli kaugemal.Järsku libises talve olude tõttu Taylori auto Bella poole ja oleks teda peaaegu ramminud, aga Edward päästis ta ära. Bella nähes oli poiss järsku tema juures ja oma käega surus autot eemale, et ta lähemale ei tuleks.See oli hämmastav, sest Bella ei saanud aru, et kuidas see võimalik oli. Ta ei teadnud, et too on vampiir. Pärast haiglas, kus Edwardi isa Carlisle oli arstiks, üritas Bella Edwardit küsitleda, et kuidas ta suutis nii teha. Poiss eitas toimunut ning väitis, et too sai kerge peapõrutuse.
5) Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal. 5.Millised riigid kuulusid Idablokki Idablokki kuulusid 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia. 6. Võrdle NSV Liidu poliitikat Balti riikides. Mille poolest see sarnanes, kuivõrd arvestati kohalike olude erinevust? * Eesti ja Läti aladelt eraldati vastavalt Narva jõe tagune ala enamik Petserimaast koos Petseri linnaga (5% Eesti pindalast) ja Abrene linn ja selle ümbrus. *Leedu aladega liideti Vilnius (1939) ja Klapeida piirkond (Leedu territoorium suurenes 16,7%) *okupeeritud Balti riigid kujundati NSVL liiduvabariikideks *kohalikud kommunistlikud parteid allusid täielikult Moskvale ning kujutasid endast ül kujutasid endast üleliidulise kompartei kohalikke osakondi.
toimingu tegemist nõutakse. · Täitekäsklusega määratakse kindlaks käskluse täitmise algushetk. Täitekäsklust hääldatakse pärast lühikest, hästi märgatavat pausi kõlavalt ja järsult. · Leppemärk on määrustike või ülema kehtestatud märguanne, mis antakse edasi käe, lippude, tulede või muude vahenditega. Leppemärke kasutatakse käskluste asemel, kui viimasel ei ole kuuldavad kauguse või muude olude tõttu või kui on vaja tegutseda vaikselt. · Signaal on kindla tähendusega leppemärk käskluste, korralduste või teadete edastamiseks heli, valguse ja raadiotehniliste vahenditega. · Riviõppe põhimõisted: Rivi on kaitseväelaste, allüksuste või väeosade määrastikupärane paigutus nende ühiseks tegutsemiseks jalgsi või sõidukitel. Viirg on rivi, milles kaitseväelased seisavad üksteise kõrval ühel sirgjoonel. Tiib on rivi parem. Või vasakpoolne ots
Hea kultuuriga ettevõtted: julgustati riskima, soodustati initsiatiivi, kaasati töötajaid jne. Geert Hofstede kultuurikäsitluses individualism-kollektivism ja maskuliinsus feminiinsus. Määramatuse vältimine kas nõrk(külaturg) või tugev(õlitatud masinavärk). Võimudistants kas väike(õlitatud masinavärk, külaturg) või suur (perekond, inimpüramiid). Rahvusvaheline juhtimine eeldab kohalike olude tundmist. Kliima, ajalugu ja kultuur määravad erineva tarbimise. Kõikjal erinevad seadused. Elutempo erineb erinevates riikides, mõõdetakse postkontori kiiruse, kõndimiskiiruse ja kellatäpsuse järgi. LOENG 3: PLANEERIMINE. Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess. Oluline on teada, mis toimub maailmamajanduses, milline on seadusandlus täna/homme jne. Planeerimise mõiste: tegevussuunad: milline toode, kuidas toota, milline hind, millisel turul jne.
vaid 2-3 tundi. Kõikide tervishoiu-valdkondade puhul on oluline just see, et õde ei allu arstile, vaid tegutseb oma pädevuse piirides ise ja koostöös teiste professionaalidega patsiendi heaks. Arstid, kes on oma kutsealal pädevad, teavad, kus kulgeb piir arstinduse ja õenduse vahel. Heal meelel usaldavad nad pädevate õdede kätte tegevusi, millega arstid pidid nõukogude ajal vaeva nägema või mida olude sunnil pole üldse tehtud, näiteks patsiendi õpetamine ja nõustamine. Õed näevad inimest tervikuna ega keskendu vaid haigusele. Arstid seevastu otsivad haigust, diagnoosivad ja määravad ravi. Õenduserialade hulka kuuluvad: üldõendus (koduvisiit, ambulatoorne vastuvõtt, õendustoimingud, konsultatsioonid eneseabivõtete õpetamiseks); intensiivõendus (preoperatiivne konsultatiivne vastuvõtt, kiirabi teenus, õendustoimingute teostamine, konsultatiivne vastuvõtt, nõustamine);
1989 – Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige 1996 – Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996 1998 – Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) 1999 – Lapi ülikooli audoktor 1999 – Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind 1.5 PILDID 4 Referaat teemal „Lennart Meri“ 2. LENNART MERI TÄHTSUS Lennart Meri elas äärmiselt mitmekülgset elu, üldjuhul siiski olude sunnil, kuid eks kõik need kogemused kokku kujundasid Lennart Meri'st sellise inimese nagu ta oli. Lennart Meri seostub igal eestlasele eelkõige taasiseseisvunud Eesti esimese presidendina, kuid tema tegevus, mis annab tänases Eestis tunda, sai alguse juba varem. Enne presidendiks saamist tegeles Lennart Meri kirjanduse ja selle tõlkimise ning filmikunstiga- läbi selle jagas ta rahvaga oma maailmavaadet ja arusaamsid. Ei saa märkimata jätta ka seda, et tema
Hea kultuuriga ettevõtted: julgustati riskima, soodustati initsiatiivi, kaasati töötajaid jne. Geert Hofstede kultuurikäsitluses individualism-kollektivism ja maskuliinsus feminiinsus. Määramatuse vältimine kas nõrk(külaturg) või tugev(õlitatud masinavärk). Võimudistants kas väike(õlitatud masinavärk, külaturg) või suur (perekond, inimpüramiid). Rahvusvaheline juhtimine eeldab kohalike olude tundmist. Kliima, ajalugu ja kultuur määravad erineva tarbimise. Kõikjal erinevad seadused. Elutempo erineb erinevates riikides, mõõdetakse postkontori kiiruse, kõndimiskiiruse ja kellatäpsuse järgi. LOENG 3: PLANEERIMINE. Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess. Oluline on teada, mis toimub maailmamajanduses, milline on seadusandlus täna/homme jne. Planeerimise mõiste: tegevussuunad: milline toode, kuidas toota, milline hind, millisel turul jne.
Neuroosi tekkimise baasmehhanism konflikt reaalmina (real self) ja idealiseeritud mina (idealized self) vahel perfektsionism. vanemate mõjul - should be ... Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid · idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine · kahekordne standard, olude erinevuse argument · ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine · range enesekontroll · ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina
ära kasutamine. Eduard ja Anton ei kasutanud AnneMaid mitte ainult rahaliselt ära, vaid ka kuritarvitasid tema usaldust, et saada endale paremat elujärge. Nõukogude ajal võis olla iga üks torulukksepp. Seda sellepärast, et siis ei nõutud notariaalselt kinnitatud kutsetunnistust. Varasemal ajal oli AnneMai vanaonul korralik tunnistus oma ameti kohta. Kui AnneMai sai teada, et Gogal polegi tunnistust, ei teadnud ta, kas ta tohib tema tööd vastu võtta, aga olude sunnil ta siiski nõustus Goga tööga. Olulisel kohal oli ka ebausk. Kui seinalt kukkus alla maal ning kostus leinamarss, teadis AnneMai, et midagi halba hakkab juhtuma. Esimesena kukkus Püha pottsepp Bonifaciuse pilt ning kuna pildil oli oma ajalugu, siis AnneMai hakkas kartma. 6. Minu arvamus teosest Minu arvates on ,,Püha Susanna ehk meistrite kool" küllaltki põnev teos. Seda seepärast, et ma ootasin
Neuroosi tekkimise baasmehhanism konflikt reaalmina (real self) ja idealiseeritud mina (idealized self) vahel perfektsionism. vanemate mõjul - should be ... Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid · idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine · kahekordne standard, olude erinevuse argument · ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine · range enesekontroll · ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina
et saada endale sõjavägi kaitseks. Näiteks Taani kunn, Saare-Lääne ja Tartu piiskop. Mis jäi talupoegade elus endiseks: 1)Isiklik vabadus. 2)Õigus pärilikule maakasvatusele. Mis muutus talupoegade olukorras: 1)Pidid hakkama maksma koormisi. 2)Avanes suurem turg ja toomine. 3)Vabade meeste õigus ja kohustus: sõjateenistus. Miks muutus Saaremaa osatähtsus Eesti ühiskonnas pärast vallutamist? Majanduslike ja poliitiliste olude muutus. Mererööviga seotus majanduse lahkamine. Eesti lülitumine rahvusvahelisse kaubandusse. Kuhu ja miks ehitati kirikuid? Kirikuid ehitati kihelkonna keskpunkti, mne vana linnamäe või pühapaiga lähedusse. Millised olid preestri ülesanded: 1)Palvetamine;jumalateenistuse pidamine. 2)Sahramentide jagamine. 3)Rahvast kristlikus vaimus õpetada ja juhatada. Kuhu tekkisid keskaegsed linnad Eestis? Muistsete kauplemiskohtade juurde. Tähtsamate teede sõlmpunktiks. Olid juba enne
Vaatab hooneid oma algsetes osades. Hoonetel puudub visuaalne loogika. Hooned on kokku pandud abstraksetest ja vastandlikest osadest, mis ei sobi kokku. Frank O. Gehry- Dancing House, Bilbao Guggenheimi muuseum; Rem Koolhaas-Seattle raamatukogu, Bernard Tchumi-uus akropoli muuseum.; Zaha Hadid-Bergisel hüppetorn ; Daniel Leibeskind- juufi holokausti muuseum. Kriitiline regionalism ja selle suuna esindajad, objektid (5 näidet) põhieesmärk on olnud piiritletud kohalike kogukondade ja olude peegeldamine ja teenimine. Elujõulised kohalikud kultuuri vormid. Kohandada võõraid mõjutusi moderniseerumise suhtes kriitiline, kuid ei hülga moodsa arhitektuuri mõtteid. Soosib väikest mastaapi. Teadlikult piiratud arhitektuur. Rõhutab kohaspetsiifilisi asjaolusid. Valgust üks olulisemaid tegureid, mis toob esile objekti mahu ja tektoonilise olemuse. Näited: 1) J.A. Coderchi ISM-I korterelamu; 2) A.S Vieira Beirese elamu; 3) R
kõigis valdkondades. Balti alad saksa ülevõimu näidiseks. Baltisakslaste maine langes madalseisu. Neid kahtlustati reetmises, spionaažis, sabotaažis. Suleti saksa seltsid, koolid, ajalehed, keelati saksa keele kasutamine ametlikus kirjavahetuses ja saksa keele kõnelemine ametiasutustes ja avalikes kohtades. Sõja ajal saadeti välja u. 700 sakslast. Hobusteprotsessid – mõisnikke süüdistati hobuste varjamises, et mitte neid rindele. Sõja ajal kasvas järsult huvi Balti olude vastu. Arvustati balti mõisnikke ja nende privileege. Hinnati ümber suhtumine eestlastesse ja lätlastesse. Need ei ole separatistid, vaid tõsised Vene patrioodid. Aga pandi ka ette (šovinistid) võõrandada saksa maavaldus ja asendada saksa keel kõikjal vene keelega. Maa müüdama vene talupoegadele-kolonistidele, mõisad müüa haritud ja varakatele vene inimestele. Pöörata kohalikud kõik vene õigeusku. Peterburgist sai Petrograd. Ka
ADF-i ja NDF-i sisaldust söödas näitab ka rakuseina paksus ja taime arengufaas. Seetõttu tuleks pöörata tähelepanu ka taimse sööda juures taimede arengufaasile. Mida hilisem arengufaas, seda ADF-i ja NDF-i rikkam sööt on. Neutraalkiu ja happekiu sisaldus näitab ka taimevarre puitumisfaasi. Mida rohkem on neutraal- ja happekiudu, sdea paksem on rakusein ning seda puitunum on taim. Lambad eelistavad võimalikult värsket taime, kuid olude sunnil tuleb kõike süüa (Lambakasvatus) 6 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et lambalihakvaliteedi määrab eelkõige lamba vanu. Kuni 12 kuud on lammas talle eas ja talleliha peetakse mitmel pool maailmas delikatessiks. Samuti on oluliseks näitajaks, kas loom on saanud head sööta ja kas piisavalt koguses. määrava tähtsusega on looma tõug. Kas loom on villa-, piima- või lihasuunaline. Loomale on oluline saada toitaineid
hariduse tähtsust ja innustas eestlasi selles valdkonnas mitte leppima vähesega, vaid pürgima edasi. Jannsenile heideti laulupeo tõttu ette saksameelsust, valitsevate ja kirikuringkondade soovide arvestamist, sest kava oli tervenisti saksapärane. Mõju oli siiski tugev see sisendas usku ja lootust ning andis hoogu ka laulupidude edasiseks arenemiseks. II, III laulupidu Pärast esimest üldlaulupidu võeti nõuks korraldad üle-eestilisi laulupidusid iga viie aasta tagant. Olude sunnil lükkus aga järgmine, II laulupidu mitu korda edasi ja peeti lõpuks alles 10 aasta pärast, 1879 a Tartus. Peo üldjuht oli Karl August Hermann. Sel laulupeol liitusid ka mängukoorid 202-liikmeliseks ühendorkestriks. Lahkhelid peo korraldajate (Jannsen) ja vastasleeri (Kreutzwald, Jakobson) olid seekord veelgi teravamad. Jakobson nõudis, et vähemalt poole kavast moodustaksid eesti laulud. Selleni jõuti aga järgmisel, 1880 aastal Tallinnas peetud III laulupeol
saadused, ravimtaimed, puhkemajandus. 18. Selgita erinevaid toiduprobleeme maailmas. Millised toiduprobleemid kõige teravamad? Alatoitlus: seisund, kus inimene ei saa pikema aja jooksul keha normaalseks toiminguks vajalikus koguses üht või mitut tüüpi toitaineid. Üldjuhul tingitud sellest, et piisavas koguses toitu pole võimalik kätte saada väga pikaajaliste ebasoodsate looduslike, sotsiaalmajanduslike või poliitiliste olude tõttu, kuid võib ka tingitud olla ka ajutistest probleemidest (nt põud, üleujutus jne). Esineb tavaliselt arengumaades. Ületoitlus: seisund, kus inimene saab toidust regulaarselt rohkem toitaineid, kui organismil vaja läheb. Peamiselt tingitud sellest, et füüsiline aktiivsus on vähene ning kõrgelt arenenud riikides on külluslik ja energiarikas toit. Söödakse sageli toitu, mis on sageli energiarikas, kuid sisaldab vähe muid olulisi toitaineid. Sp
lahendamiseks, oma kodu- ja troonipoliitika tarbeks. Vasallid olid aga võõrandamise vastu. Neile oli Taani kuninga nimeline ülemhärrus väga meelepärane, üleminek mõne teise maahärra võimu alla võinuks kaasa tuua vasallide õiguste vähenemise. Taani jätkas siiski visalt oma püüet maha müüa Eestimaa hertsogkond. Saksa ordu ei olnud algusest peale rahul Põhja-Eesti minekuga Taani valdusesse ja oli sellega leppinud vaid olude sunnil. Sedamööda kuidas ordu positsioon tugevnes, võtsid taotlused Põhja-Eesti liitmiseks orduriigi koosseisu reaalsema kuju. 1341. aastaks jõuti juba niikaugele, et 21. mail oli valmis kirjutatud Harju-Viru müümisleping. Kuningas Valdemar müüb selle kohaselt Harju-Viru koos Tallinna, Rakvere ja Narvaga 13 000 marga puhta hõbeda eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Vasallidel õnnestus lepingu täitmist vaid veidi edasi lükata, kuid üldiselt püüti nüüd võtta oma maadest
Ta täiendab end etiopistikas, arabistikas, judaistikas, Vanas Testamendis, sumeroloogias, assürioloogias ja muudel 4 aladel. Selle kõige kõrvalt õpib ta veel indiaani, polüneesia ning ka teisi keeli. 1933. aastal tagasi Eestisse jõudes oli tal enamvähem valmis doktoritöö käsikiri(alustas ta selle kirjutamist 1931) "Der Prophet Obadja"(kuid olude tõttu saab ta võimaluse seda kaitsta alles aastal 1947 ning doktorikraadi omandab ta aastal 1948). Sama aasta sügisest alustab ta tööd Alexander von Bulmerincqi assistendina, õpetades semiidi keeli ja Vana Testamendi aineid. Pärast võrdleva usundiloo professori Eduard Tennmanni 1936. aastal pidas Masing loenguid ka võrdlevas usunditeaduses, nagu näiteks polüneesia usund või usundipsühholoogia. 1.jaanuaril 1938. aastal määrati Masing Tartu Ülikoolis tiitliga
organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilise ained mõjutavad kivimeid. • 2. Laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, milles võib leiduda organisme või nende elutegevuse jäänuseid s.o. summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja mosaiik elukohtadest. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: • Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. • reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) • Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID • Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond • Päikesevalgus • Temperatuur • Sademed • Tuul • Happesus (pH) • Toitainete sisaldus • Veereziim • Rõhk • Tuli
organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilise ained mõjutavad kivimeid. · 2. Laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, milles võib leiduda organisme või nende elutegevuse jäänuseid s.o. summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja mosaiik elukohtadest. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: · Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. · reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) · Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID · Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond · Päikesevalgus · Temperatuur · Sademed · Tuul · Happesus (pH) · Toitainete sisaldus · Veereziim · Rõhk · Tuli
piirdaatumiks sai aasta 1973. See koosneb 55-st epitaafist, igaüks neist esitab kokkuvõtte ühest inimelust. Neid saatuselt erinevaid inimesi ühendab aegruum – XX sajandi keskpaik ja Harala küla. Proosa ja luule piirimail seisvate n.ö. lõpetatud isikulugude sõnastusviis matkib kõnekeelt, luues vestmise illusiooni, kusjuures autor kasutab vaheldumisi nii mina- kui ka temavormi. Esitatud on jällegi Traadile nii südamelähedane teema: läbilõige eesti küla elu ja olude muutlikkus. “Harala elulugude” seeria jätkub ka värsikogus “Sügislootus”. “Harala elulood” hinnati J.Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemiaga. Vaadates Traadi hilisemat luulet (näiteks “Hilised talled”, 1976), siis näib, et tema masenduseperiood on mööda saanud, taas väärib elu kiiduhümne. Taas proovib autor leida võimalusi vastuolude tasakaalukaks hindamiseks, püüdes kõike ühiskondlikku ja rahvuslikku mõtestada läbi isikliku mina
Kirjanike sõnakasutus muutus detailirikkaks ja täpseks, selles käsutati rahvakeele väljendeid. Tegelased valiti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Sageli olid nad pahelised. Käsitlusviisis tuli esile kriitiline hoiak. Naturaliste eristab realistidest see, et nad vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Nad kujutasid elu mustemat poolt - alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda - ning vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Realistid käsitlesid elu tasakaalustatumalt, rõhutasid isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust. Nad suhtusid inimesse ja ühiskonda kui vastuolulistesse uurimisobjektidesse. Realistid taotlesid objektiivsust (erapooletust). Kriitilise suhtumisega püüdsid nad ühiskonda paremaks muuta. Naturalistid ja realistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende meeliszanrid olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
