õhtul oldaks valmis linnast lahkuma. Juudit ehib end ära ning palvetab Jehoova ees, et see aitaks tema plaanil täituda. (Eesriie juba enne viimaseid sõnu.) Teine vaatus (Esitelk. Pahemal käel uks välja, tagaseinas uksed kõrvaltelkidesse, paremat kätt uks sisetelki, kust oodatakse Olovernest. Ootajad on Pagoas, mõned teised aukandjad, sõdurid ja rahvaste vanemad ning vürstid. Olovernes ilmub auvahtide saatel. Rahvaste vanemad ja vürstid kummardavad maani.) Olovernes teatab, et rahvad on Nebukadnetsari lage ees; tema on kõigest Nebukadnetsari sulane. Olovernes uurib, et miks pole siiamaani mägilinnus alla vandunud, et milles peitub tema jõud ja julgus. (Väike kõhelev vaheaeg, siis astub ette Akior.) Akior räägib, et seal elab vägev rahvas ning nende jumal kaitseb neid rahva kangekaelsusest hoolimata
viimane neid Olovernese juures täna tarkuse ja kavalusega õnnistaks. II vaatus · II vaatus saab alguse Olovernese telgis. Viimane arutleb, miks ei taha mägedes elav rahvas alla anda. · Akior soovitab Olovernesel linna saata saadikud ja salakuulajad, kes selgitaks välja, kas Jumal hoolitseb nende eest või on ta neile selja pööranud. Vastasel korral oleks tark tegu neid rünnata. · Olovernes hakkab Iisreali rahva jumala vastu huvi tundma. Ta saadab Akiori mägedesse varasemalt nimetatud rahva juurde. · Olovernese ette tuuakse vang, kes varasemalt oli kippunud esimese elu kallale. Olovernes annab loa vang vabastada ja talle sõjariistad tagastada. Seejärel püüab vang Olovernest taas tappa. · Olovernes selgitab välja, et vang kippus ta elu kallale, kuna kadestab teda. Ta annab vangile võimaluse ennast tappa.
Juudit uskus, et keegi peale tema ei muretse Iisraeli pärast ning rahvas mõtleb vaid iseendale. Naine uskus Jehoova kõikvõimsusesse ning arvas, et Iisraeli rahvas on ise Jehoova unustanud. Juudit teadis, et Iisrael õhkab päästja järele ning oma unenäost järeldas ta, et Jehoova tahtmine on, et riigi päästja oleks Juudit. Seetõttu otsustab ta minna oma riigi ründaja, Assuri väejuhataja Olovernese palge ette. Juuditi algne plaan ei olnud Olovernes tappa. Naine läks Assuri leeri kavatsusega Olovernes oma naiseliku ilu ja malbusega ümber veenda, oma kandlemänguga temas armuhimu tekitada ning niiviisi Iisrael hukatusest päästa. Kui Juudit aga Olovernesega silmast silma kohtub, valdab teda vaimustus ning naine tunneb, et Olovernes on Jehoova käskjalg, kelle abil murrab jumal oma rahva kangekaelsuse. Ka Olovernes ise on Juuditi ilust lummatud, kuid ta ei mõista tema ebamaise jumala juttu
A.H.Tammsaare. ,,Juudit" Petuulia linnas on olukord halb. On põud. Inimesed nälgivad ning neil pole midagi juua ega süüa. Kõik vee ja toiduvarud on otsa lõppemas. Rahvas põõrdus Juuditi poole. Juudit aitas inimesi nii kuidas suutis. Rahvas uskus jehoovasse ning palusid talt iga päev abi. Juudit otsustas minna Olovernese juurde. Olovernes on Assuri väejuhataja. Juudit räägib rahvale ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada talle lapsi. Olovernes aga ei taha sellist elu. Olovernes on Assuri väejuhataja. Olovernesele meeldib aus elu. Eriti igatseb ta oma elu oma mägises kodukülas
Juudit on väga lahke ja helge naine.Ta on paljusid vaeseid inimesi toitnud ja paljaid katnud, pakkunud peavarju inimestele kellel ei ole kodu.Ta on lesk ja tal ei ole ainustki last.Tal on vagaduse ja tarkuse kuulsus iisraeli naiste seas.Tema halastus on kurt, tema heldus on surnudTa on tark, ta kuulas juba lapseeas vana Siimeoni õpetussõnu.Ta pole kunagi kiitust otsinud. Juudit oli noor, ilus, meeldiv,sõnakas,auahne. Ta oli julge ja käitus mehelikult. Isegi Olovernes ütles talle, et mõni meeski ei ole nii julge nagu tema. Ta julges teha kõike, mida oli vaja teha rahva heaks. Ta armastas Olovernest. Ta oleks väga tahtnud talle kuninga poegi ja tütreid ilmale tuua, kuid Olovernes ei tahtnud olla kuningas. Juudit armastas oma rahvast, sest ta tõi suure ohvri tappes Olovernese. Juudit armastas ka Siimeoni, kes oli talle alati isana toeks ja kuulas teda alati, kui Juuditil oli mingisugune mure. 3.Mis kohutab Olovernest Juuditi juures ?
tahtmine on, et riigi päästja oleks Juudit ise. Seetõttu otsustab ta minna oma riigi ründaja, Assuri väejuhataja Olovernese palge ette. Juuditi algne plaan ei olnud Olovernest tappa. Naine läks Assuri leeri kavatsusega Olovernest oma naiseliku ilu,malbuse ja sõnadega ümber veenda, oma kandlemänguga temas armuhimu tekitada ning niiviisi Iisrael hukatusest päästa, kui aga Juudit Olovernesega silmast-silma kohtub, valdab teda vaimustus ning naine tunneb, et Olovernes on Jehoova poolt saadetud käskjalg, kelle abil murrab jumal oma rahva kangekaelsuse. Ka Olovernes ise on Juuditi ilust lummatud, kuid ta ei mõista tema ebamaise jumala juttu. Juudit tahab, et Olovernes tuleks koos temaga tagasi Petuuliasse, hakkaks kuningaks ning päästaks Iisraeli rahva. Juudit tunneb Oloverneses justkui jumala lähedust ning ihkab teda maailmavürstina. Naise pakkumine heita seljalt sulaserüü ja võtta õlgadele kuningarüü aga Olovernesele ei meeldi
igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. "Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest
raiudes maha vaenlase väepealiku Olovernese pea. Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida. Vaid Juuditit armastava Osiase enesetapp ja vana Siimeoni eestkostmine päästab Juuditi rahva viha eest. Juudit lahkub lavalt ja kõlama jäävad sõnad: Juudit, halasta, heida armu!
Seda aega nimetatakse juudi rahva ajaloos "Paabeli vangipõlveks". Ei maksa arvata, et assüürlastel ja babüloonlastel juute väga kerge alistada oli. Juudid osutasid suurt vastupanu. Nii kestis põhjapoolse juutide kuningriigi pealinna Samaaria piiramine tervelt kolm aastat. Vana Testamendi apokriiva raamatute hulgas on kirjas imetore jutt juudi noorest ja kaunist naisest Juuditist, kes sooritas järgneva kangelasteo. Caravaggio. Juudit ja Olovernes. Õli lõuendil. Palazzo Barberini, Rooma. Nebukadnetsar II väepealik Olovernes (õigemini Holofernes) piiras juba mitu kuud juutidega asustatud Betuulia linna. Toit ja joogivesi olid lõpukorral, linna kaitsjad näljast jõuetud. Veel mõni päev ja kodulinn ongi võõrvägede päralt. Ees ootas surm ja vägivald. Botticelli. Juuditi tagasi pöördumas Betuuliasse. Tempera puutahvlil. Uffizi Galerii, Firenze.
Milliseid erinevusi märkasite Piibli ja Tammsaare Juuditi vahel? Piiblis kirjeldati loomadest ja varandusest. Seal krjeldati sellest, mida Juudit sai pärast Olovernese surma. Tammsaare Juuditi puhul ei olnud juttu sellest, kuhu Juudit pani peale Olovernese tapmist mehe pea. Mehe mõrvamine tuli välja alles siis, kui Juudit ja tema ümmardaja olid tagasi oma rahva juurde läinud. Juudit oli mehelik ta oli julge ja käitus mehelikult. Isegi Olovernes ütles talle, et mõni meeski ei ole nii julge nagu tema. Ta julges teha kõike, mida oli vaja teha rahva heaks. Armastav ta armastas Olovernest. Ta oleks väga tahtnud talle kuninga poegi ja tütreid ilmale tuua, kuid Olovernes ei tahtnud olla kuningas. Juudit armastas oma rahvast, sest ta tõi suure ohvri tappes Olovernese. Juudit armastas ka Siimeoni, kes oli talle alati isana toeks ja kuulas teda alati, kui Juuditil oli mingisugune mure. Õiglane Kui ta oli lasknud oma mehe Manasse
" A.H.Tammsaare näidendi ,,Juudit" järgi tehtud kuuldemängust oli keeruline aru saada. Raske oli kujutada tegelikku pilti ja aru saada paljudest tegelastest. Loos räägiti sellest, kuidas noor lesknaine Juudit nägi ilmutust ja rääkis sellest oma kodulinlastele. Ilmutus käskis tal asuda vaenlaste poolele ja päästa kodulinn Petuulia. Olles Olovernese juures ihkab Juudit kuulsusejanu ja võimu. Juudit palus isegi Olovernesel Nebukadnetsar tappa ja tema asemel troonile asuda. Olovernes ei jahtinud võimu, temale selline elustiil ei sobinud, ta pidas Juuditit võimuahneks ja enesekeskseks. Juuditis tärkab isegi väike kirehoog, kui ta viibis Nimetuga. Kui Juudit aru sai, et Olovernes on ta kavatsustele jälile saanud, ootas ta ööd. Kui juudit oli Olovernesega kahekesi jäänud ja too uinunud, haaras Juudit mehe mõõga ja lõikas tal pea otsast. Peale seda naasesid nad kodukülla, kus kõik kummardasid ja tänasid teda linna vabastamise eest.
peaks üksi olema. Selline käitumine võib aga viia moraaliväärtuste ohverdamiseni. Lihtsalt selleks, et mitte olla üksi, minnakse seltskonnas kaasa tegevustega, mis ei pruugi inimese tõekspidamistega haakuda või seadusega kooskõlastuda. Eriti vanemate inimeste seas on levinud see, et ei abielluta armastusest vaid lihtsalt vajadusest seltsi järele. Ent õppides nautima iseenda seltskonda, pole kunagi võimalik end üksildasena tunda. A. H. Tammsaare näidendis "Juudit" ütles Olovernes Juuditile: "Sina üksi naiste seas võiksid mõista, kui hirmus kodutu ja võõras võib inimene olla inimeste keskel." Arvatakse, et üksinda olemine teeb üksildaseks, kuid see ei ole tõsi. Hoopis ümbritsetus valede inimestega on üksildaseim olukord maailmas. Seepärast on oluline enda kõrvale leida isikud, kelle seltskonnas on võmalik end hästi tunda ning iseendaks jääda. Mõni aga eelistabki iseenda seltskonda, tundmata seejuures üksildust. Charles Bukowski on öelnud:
"Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Mõte mõlkus peas juba ammu 1917. valmis esimene versioon viimistles 1921. lavastati Tallinna Draamateatris (4-vaatuseline). Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu.
Tammsaare ,,Kõrboja peremees" talupojaromaan realism Kõrboja Anna; Katku maa, Villu peremeheküsimus ,,Põrgupõja uus romaan Vanapagan Jürka; maapealne ebaõiglus vanapagan" Kaval Ants ,,Juudit" draama Juudit; Olovernes piibliaineline ,,Elu ja armastus" romaan Irma; Rudolf mehe ja naisevaheline suhe ,,Ma armastasin romaan Oskar; Erika võimatu armastus sakslast" E.Vilde ,,Pisuhänd" komöödia Piibeleht
Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses rahval (rahvamassil)? Rahvas andis tegevusele hinnanguid. Näiteks lõpus kui Juudit tunnistas üles, et ta läks Olovernese juurde selleks, et saada kuningannaks mitte rahva pärast, siis rahvas nõudis Juuditi surma kuigi Petuulia peavanem oleks tahtnud talle andestada selle. Samas ka kui
Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida. Vaid Juuditit armastava Osiase enesetapp ja vana Siimeoni eestkostmine päästab Juuditi rahva viha eest. Juudit lahkub lavalt ja kõlama jäävad sõnad: Juudit, halasta, heida armu!
pöördus ristiusku · X-rist, kala(võrk),köis Salome Gozzoli "Salome tants" · Neitsi, kes tantsis Herodesele ja nõudis endale Ristija Johannese pead · Johannes mõistis hukka Herodese ja Herodiase abielu · Tantsimine, vaagen peaga Juudit Giorgione "Juudit Olovernese peaga" · Juutide võitluse sümbol · Petueli linna piiramas Assüüria väed (6. saj eKr) · Nebukadnetsari väepealik Olovernes · Vooruse võit Pahe üle · Mõõk, Olovernese pea
elu ja surma. Teine osa ta luulest on pühendatud Itaaliale, "Minu Itaalia" Pilet nr 10 1. Dante elu ja looming 2. Juuditi lugu Apokriiva- kirjutised aastast 250eKr-150pKr. Tuleneb sõnast apokryphos, mis tähendab salajast. Juuditi lugu- 7-6 saj eKr. Nebukadnetsari ajast. Neb. alustas sõda ja kutsus kõiki hõime ja rahvaid sõtta. Kui sõda võidukalt lõppes, siis hakati karistama neid, kes polnud sõjast osa võtnud. Karistusvägede ees on Olovernes. Mõned allutatud rahvad paluvad armu ja lubavad Neb.-t kummardada, kui jumalat. Juudid hakkavad kartma. Võtmelinnaks Jerusalemma oli Petuulia, seda hakatakse kindlustama. Sellest saab teada Olovernes, ta pahandab ja ei saa aru miks nad ei alistu. Üks preester annab Olovernesele nõu juute parem mitte puutuda, sest nende jumal kaitseb neid ja Olovernes saaks lihtsalt narualuseks. Preester aga võetakse kinni ja saadetakse Petuuliasse. Ta võetakse seal vastu.
Mõte- selleks, et midagi saavutada trambime teised jalge alla. ,,KUNINGAS JA ÖÖBIK" tuntuim kunstmuinasjutt. III PERIOOD: Eelkõige psühholoogiline realism. Domineerivad zanrid romaan ja näidend. ,,JUUDIT" näidend. Tugineb piibli ainestikule, Tammsaarel üks sügavamaid käsitlusi. Juudit on valitsejanna, kelle kodulinn on vaenlaste poolt ümberpiiratud. Oma rahva nimel kõigeks valmis, ta läheb vabatahtlikuna vaenasle leeri, et nende pealik Olovernes ära võrgutada. Õnnestub, kuid Juudit armub mehesse. Kas käituda kui naine või valitseja? Juudit otsustab viimase kasuks ja tapab Olovernese raiudes tal pea maha. Rahvas ei pea nii julma tapmist õigustatuks. Rahva poolehoid, mida Juudit ootab jääb tulemata. ,,KUNINGAL ON KÜLM" sisaldab allegooriat, peetakse fasismi vastaseks hoiatuseks. Tammsaare näitdab kui kergesti lähevad inimesed kaasa massipsühhoosiga ja kui kergesti on nad mõjutatavad.
mingit kasu talle ei toonud. Jürka tahtis õndsaks saada ja kui ta lõpuks arvas, et ta on saanus, läks ta Peetruse ukse taha, kuid seal selgus, et Peetruse arust peab Jürka uuesti Maa peale minema ja proovima uuesti õndsaks saada. Niimoodi käis Jürka mitu korda Peetruse ukse taga küsimas, kas ta on lõpuks õndsaks saanud, kuid igakord oli vastus ei. Võitjaid ja kaotajaid leidub ka Tammsaare "Juuditis", kus kaotaja rolli jääb Olovernes ja võitja rolli Juudit. Nimitegelane saab külarahvalt kiita, kui ta on tapnud pealiku Olovernese. Kõik me oleme kas vähemal või suuremal määral nii võitjad kui ka kaotajad. Ühte asja saades võime ilma jääda teisest ja vastupidi. Inimesed ei ole kunagi rahul sellega mis neil on ja tahavad alati ikka rohkemat. Kaotajaks ei taha meist keegi jääda, kuid võitjaks tahavad kõik saada. Võitjaks saavad need kes on vabad nii kohustustest kui ka kõigest muust
121 x 145,5 cm Fifth level Õli lõuendil Peterburi, Ermitaaz Kõik maalil kujutatud naised on maalitud pärismodellide põhjal. Barokk Maalikunst Maalikunst Itaalias Michelangelo Merisi da Caravaggio Click to edit Master text styles (15711610) Juudit ja Olovernes Second level 1599 Third level Fourth level 145 x 195 cm Fifth level Õli lõuendil Rooma: Palazzo Barberini
omavahelised suhted ja suhted täiskasvanutega annavad põhjust neid lastekirjandusena käsitleda 1932. a “Meie rebane”- lugu rebasepojast, kelle metsavaht päästab metsatulekahjust ja viib koju, asjaks oma pojale. o Tammsaare näitekirjanikuna 1921. “Juudit” – Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu, ta ihaldab Olovernest kui meest, aga ka kui võimaliku kuulsuse allikat. Olovernes on väsinud sõjast ja julmustest, ta ei taha võimu, ning lükkab eemale ka teda sellele teele keelitava naise – ja Juudit raiub oma ääretus alanduses hetkelise hävituskire sunnil Olovernese pea. Isikudraama taustal mõjutab sündmusi rahvamass, hävitav, juhitamatu jõud. 1936. “Kuningal on külm” – allegooriline näidend, tuleks vaadelda kindlasti toonase ühiskonna ja poliitika taustal Tammsaare stiilist
ja suhted täiskasvanutega annavad põhjust neid lastekirjandusena käsitleda 1932. a “Meie rebane”- lugu rebasepojast, kelle metsavaht päästab metsatulekahjust ja viib koju, asjaks oma pojale. Tammsaare näitekirjanikuna 1921. “Juudit” – Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu, ta ihaldab Olovernest kui meest, aga ka kui võimaliku kuulsuse allikat. Olovernes on väsinud sõjast ja julmustest, ta ei taha võimu, ning lükkab eemale ka teda sellele teele keelitava naise – ja Juudit raiub oma ääretus alanduses hetkelise hävituskire sunnil Olovernese pea. Isikudraama taustal mõjutab sündmusi rahvamass, hävitav, juhitamatu jõud. 1936. “Kuningal on külm” – allegooriline näidend, tuleks vaadelda kindlasti toonase ühiskonna ja poliitika taustal
kuningas Nebukadnetsar II tahtis Süüriat, Palestiinat, Araabiat oma võimule alistada. Algul lootis ta seda teha oma karmi sõna ja käskude abil. Ent paljud rahvad ei kartnud Nebukadnetsarit. Juudit viiakse väepealik Olovernese telki. Ent siis teatab Juudit ootamatult, et juudi rahvas kavatseb pattu teha ja oma Jumalat vihastada. Peagi on ta veendunud, et juudi rahva alistamisega ei pea ta vaeva nägema, sest juutide endi patt saab nende hävitajaks. Olovernes usub Juuditit, et varsti on juudid kui lambad, kel ei ole karjast. Olovernes joob liiga palju, nii et vajub peagi raskesse unne. Juudit raiub tal pea tema enda mõõgaga. Juudit kiirustab tagasi Betuuliasse. Olovernese pea pannakse võidu märgiks linna müüri peale. 10 äsku. Mida need peegeldavad üldiselt? 1.SUL ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2.SA ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on
populaarteaduslik moment. Loomad käituvad loomaliselt, pole sümboleid. · Siiski võib "Meie rebast" võtta ka kui puhast täiskasvanute raamatut- siin toob Tammsaare nähtavale inimarusaamu ja -iseloome, käsitleb armastuse ja vabaduse, peremeheau, õrritamise, dresseerimise teemat. Tammsaare näitekirjanikuna · 1921. "Juudit" Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu, ta ihaldab Olovernest kui meest, aga ka kui võimaliku kuulsuse allikat. Olovernes on väsinud sõjast ja julmustest, ta ei taha võimu, ning lükkab eemale ka teda sellele teele keelitava naise ja Juudit raiub oma ääretus alanduses hetkelise hävituskire sunnil Olovernese pea. Isikudraama taustal mõjutab sündmusi rahvamass, hävitav, juhitamatu jõud. · 1936. "Kuningal on külm" allegooriline näidend, tuleks vaadelda kindlasti toonase ühiskonna ja poliitika taustal Tammsaare stiilist
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
1921 ,,Juudit" tragöödia Ainestik on pärit piiblist ja maailmas juba käsitletud. Sündmustik toetub piiblimotiivile. Peategelane Juudit, kes kuulub Petuulia linna kõrgkihti. Tugev naine, lasi tappa oma esimese mehe. Petuulia on vaenlaste poolt ümber piiratud ning Juudit plaanib minna vaenlaste poolele ja võita väepealiku Olovernese poolehoid. Tahab saada esiemaks uuele dünastiale. Olovernes pole huvitatud võimust ning lükkab Juuditi ettepaneku naerdes tagasi. Alavääristatud Juudit aga tapab vastutasuks Olovernese ja läheb tagasi kodulinna, kus ta võetakse vastu kui kangelannat, aga ta taipab, et tappis oma elumõtte. Ning ta läheb rauga juurde ja mõistab, et on tupikus. 1922 ,,Kõrboja peremees" Anna tahtis Villut, sest Villul oli visioon, samas oli ta ka allaandja (andis kodu ja elu). Isa ei
Kõrgperiood algas tragöödiaga ,,Juudit" 1921. Edasi tulid romaan ,,Kõrboja peremees" 1922, novellikogu ,,Pöialpoiss" 1923 ja esseekogu ,,Sic transit" 1924. Linnakest nimega Petuulia piiratakse. Juudit pakub, et läheb Olovernese juurde. Piiblis võtab Olovernes Juuditi vastu ja nii saab Juudit ta pea maha raiuda, olles rahva kangelane. Tammsaare Juudit põlatakse ära. Ka lasi Tammsaare Juudit oma mehe tappa, sest too on impotent Juudit oli neitsi. Olovernes põlgab Juuditit, sest too teeb vea. ,,Kõrboja peremees". Lõpuks saab peremeheks Sauna-Eevi laps, sest orjad ei saa vabas maailmas peremehena elada. Külaaineline, kuid selles on ka psühholoogiat. Väliselt armastusromaan. Probleemiks oli armastus kaks naist armastavad Villut, Villu armastab Annat, kuid ei usu, et ta talule peremeheks sobiks. Vanad vs noored. ,,Pöialpoiss". Sõjaväeosa I maailmasõja ajal, peatuvad Ukraina mõisas, kus on imelik õhk.
Pöördub tagasi maaelu käsitlemise poole. Ühes artiklis tõstatab matsi ja vurle probleemi. Mats on loovnatuur, vurle tarbija. ,,Juuditi" aluseks on Piibli apokriiva lugu Juuditist ja veel Hebeli ,,Judith" ning Wilde'i ,,Salome". Piibliloost on hoopis teine aktsent. Vett pole, aga Juudit jõukas. Tapnud oma impotendist mehe. Olovernese juurde läheb sellepärast, et on temasse armunud. Olovernes on algul kiütkestatud aga Juudite teeb vea ütleb, et tahab ilmale kanda kuninga lapsi, aga Olovernes ei ole ju kuningas. Tapab Olovernese sellepärast, et too ta ära põlgas. See on põhjalik näidend inimsuhetest. Peamiseks Tammsaare tegelaste liikumapanevaks jõuks on süütunne. ,,Kõrboja peremees" on tagasipöördumine külaelu kujutamise juurde. Looming hiljem: 1934 olid Eestile olulised vapsid, "Vaikiv ajastu", 1933 tuli võimule Hitler. Sel ajal
6) Anton Hansen Tammsaare ,,Juudit'' Tammsaare Juudit on egoistlik, auahne, julge, tark ja võluv naine, kes ei taha surra hukkamisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest meeleldi suurriigi valitsejana ja ennast emandana. Ja alles siis kui Olovernes oli kõik Juuditi ettepanekud ja ahvatlused tagasi tõrjunud ning hakkas valmistuma Petuulia ründamiseks, tapab Juudit mõõgaga magava Olovernese (Juuditi kui solvunud naise kättemaks). Oma teo üle Juudit uhkust ei tunne, vaid langeb sügavasse masendusse, kuigi on päästnud kodulinna. Kuigi väliselt oli Juudit kangelane ja päästis oma kodulinna oli ta hingeliselt siiski õnnetu ja
=Veendumus, et peab olema tark kuningas -Valgustatud monarhia =Au sees loomulikkus =Kirjutati lihtsamatest inimestest lihtsama keelega 2. Juuditi lugu Üks Apokriiva lugudest =Pärineb 250eKr 150 pKr Neid tekste teadsid vaid usuga seotud Toimub 7-6 sajand eKr Sisu =Kuningas Nebukadnetsar kutsus hõime sõjakäikudele, aga osad keeldusid =N. otsustab hõime karistada, saadab karistussalga, väejuhiks Olovernes =N nõuab, et teda tunnustataks kui jumalat =Juudamaa kardab Jeruusalemma ja seaduselaeka pärast =Juudid kindlustavad linnu, Jeruusalemma võtmelinnaks on Petuulia =Olovernes on pahane, talle antakse nõu juudid rahule jätta, sest Jumal kaitseb neid =Piiramine, Petuulias pole enam vett, selle nimel tapetakse =Rahvas tahab alla anda, oodatakse Jumala abi =Juudit on ilus lesk, rikas, jumalakartlik, tark
3. Donatello 1386-1466, Donato di Niccolo Bardi. Taaveti pronksfiguur - paljas poiss, kellel on lehtedega müts ja saapad jalas. Gattamelata ratsamonument Padovas - tasakaalu eesmärgina on kabja all munake, krussis saba, esimene vabalt seisev pronksist ratsakuju peale antiikmaailma lagunemist. Kiivrita. Habakuk kiilaspea, hüüdnimega Lo Zuccone. Donatello enda lemmik. 2 Juudit ja Olovernes. 4. Andrea del Verrocchio 1436-1488, alguses oli kullasepp ja maalikunstnik, hiljem skulptor. Kuulsate meistrite õpetaja (da Vinci, Credi, Perugino). Taavet riietatud, vähem antiigisarnane kui Donatello Taavet, elavam, vaadeldav igast küljest. Grupp Kristuse ja uskmatu Toomaga Asub Or San Michele kiriku fassaadil, Firenzes. Bartolomeo Colleoni ratsamonument Asub Veneetsias San Zanipolo kiriku (Johannese Pauluse kirik) kõrval, üks jalg üleval. Kurja näoga ja kiivriga onu
Alguses üritas ta seda karmi käsuga teha ja pärast hakkas vallutama. Ta kogus omale suure väe ja pani Olovernese väepealikuks. Neid hoiatatakse, et juute nad ei valluta enne kui juudid murravad truudust Jumalale. Nad hakkavad Betuuliat piirama, nad võtavad ära linnalt kaevud. Kahekümne päeva pärast läheb Juudit vaenlase laagrisse ja meenutab neile hoiatust. Samal ajal linnas on inimesed meeleheitlikuks muutunud ja tahavad preestrite pühitsetud vilja sööma hakata. Olovernes kutsub Juuditi pidulikule õhtusöögile. Lõpuks on nad kõik üsnagi joogised ning Olovernes jääb magama. Juudit võtab ta mõõga ja raiub tal pea otsast. Ta paneb selle kotti ja läheb koju tagasi. Nad panevad Olovernese pea linnamüürile ning vaenlased lahkuvad. Juuditist saab austatud kangelane, ta elab saja viie aastaseks. 5. pilet ,,Vanem Edda" Keskaja vanim eepos on Islandi eepos ,,Edda". ,,Vanem Edda" on Islandilt 1643. aastal leitud käsikiri 9.- 10. sajandist
Taaniel peab ikkagi lugu oma Iisraeli Jumalast. Taaniel visati selle peale lõukoerte auku. Ta jäi ellu, tema peale kaebajad aga visati auku ja need said surma. 29. Juuditi lugu Apokriiva lood ei ole VT lood ning neid ei peeta piisavalt pühadeks, et piiblisse panna. Apokriiva-salajane 7.-6. saj eKr on tegevusaeg Kuningas Nebukadnetsar valitses Ninives ja alustas sõda, et vallutada juurde maad. Tema väepealikuks oli Olovernes. Kuningaväed võidavad selle sõja, kuid pärast sõda otsustab kuningas, et neid hõime, kes temaga koos ei sõdinud, tuleb karistada. Alustatakse karistusretke nende hõimude vastu, põletati templeid ning juudid hakkasid kartma Jeruusalemma pärast. Jeruusalemmas asus püha laegas 10 käsuga. Linnu hakati kindlustama Jeruusalemma kaitseks, nt. Petuulia. Olovernese väed piirasid Petuulia ümber. Vaenlase kätte jäid kaevud nind linnakodanikud olid janus ja nälgas
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. "Siuru" individualismi ja isikuvabadust rõhutav ...
,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile, ,,Kuningal on külm" näidend tugineb legendile. Ilmuvad ka ,,Kõrboja peremees" ja ,,Tõde ja õigus" 2. Tammsaare draamalooming · Draamalooming III-s loomeperioodis, 2 näidendit. ,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile. Juudit on auahne, tugev, ilus valitsejanna. Sõja käigus piiratakse tema linn Olovernese vägede poolt ümber. Et rahvast päästa, läheb Juudit vaenlase leeri eesmärgiga Olovernes võrgutada. See ka õnnestub tal, ent Juudit armub Olovernesesse. Ta satub valiku ette rahvas või armastus. Juudit valib rahva ning tapab Olovernese raiudes tema pea maha. Tammsaare kirjeldab Juuditi hingeelu kriisi pärast armastatu tapmist. ,,Kuningal on külm" näidend tugineb legendile. Kaudsed fasismivastased jooned, allegooria. Elab vana kuningas, kes kogu aeg külmetab. Talle tehakse selgeks, et külmetamine lõpeb, kui
Talle pole au ja hiilgus nii olulised kui Juuditile. PROBLEEMID: usk ja mida selle nimel tehakse. Juudit usub Jehoovat, aga lõpus hakkab temas kahtlema. Teiseks, inimesed ootavad abi jumalalt, aga üks julge naine võtab ise asja käsile – üksikinimese suutlikkus saatust mõjutada. Armastus ja selle nimel suremine (Nimetu, Osias), lootuse leidmine ja kaotamine (Siimeon, Juudit). Juudit Olovernes Petuulia rahva päästmine Soovis oma nimest, staatusest vabaneda Hirm unenäo ees Soovis tunnustust millegi muu eest Olovernese nimi, kuninga lapsed Tahtis tagasi koju Valitseda Iisraeli Meeldis Olovernese õiglus, õilsus, enesekindlus Osias Ühisosa Olovernes Armastas Juuditit Positsiooniga J armastas, ise lõpus mitte
kuid Jumal hoiatas tarku unes, et nad ei läheks Jeruusalemmast läbi. Targad olid kuulekad ning läksid koju teist teed pidi Naispühakud Juudit - Juutide linnas Betuulias elanud lesknaine. Pärast mehe surma kaotas elu tema silmis kogu veetluse. Ühel päeval tungis Olovernese juhtimisel Betuuliasse tohutu suur Nebukadnetsari vägi. Kahekümnepäevase piiramise järel lõppes linnas vesi. Juudit läks vaenlase laagrisse ja ta viidi väepealiku telki. Olovernes oli Juuditi ilust vaimustuses. Naine ütles, et ta võib avaldada saladuse, kuidas linna vallutada. Neljandal päeval palus väejuht Juuditil pärast pidusööki enda juurde jääda. Rõõmsas naudinguootuses jõi Olovernes liiga palju, heitis asemele ja vajus kohe raskesse unne. Juudit raius Olovernesel tema enda mõõgaga pea maha, mähkis selle sääsevõrku ja peitis reisipauna. Assüürlaste laagrist välja lipsanud, tõttas ta Betuuliasse ja näitas vihatud väepealiku pead kaaslinlastele
Tammsaare aga kirjutas nn iseenda Juuditi. Juudit on Tammsaare teoses auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vastaste sõjaleeri väepealiku Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtle ta hetkekski enda kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks hoopis Olovernest suurriigi valitsejana ning ennast tema emandana. Kuid Olovernes lükkas kõik Juuditi pakkumised tagasi ning seejärel tapab Juudit magava Olovernese mõõgahoobiga. Tammsaare on viinud iidse konflikti auahnuse ja kirgede tasemele. Kõrgperioodi esimene proosateos on romaan ,, Kõrboja peremees". Selle romaaniga suundus Tammsaare enda meelisainestiku, nimelt maaühiskonna kujutamise juurde, mis oli kesksel kohal olnud esimesel loominguperioodil. ,,Kõrboja peremees" on küll lühike romaan, kuid
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
