Vesinikfluoriidi vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks. See on keskmise tugevusega, ent väga mürgine ja sööbiva toimega hape. Ta söövitab isegi klaasi ja kvartsi. Põhjus seisneb selles, et klaasi koostises oleva räniga moodustab fluor püsivama sideme kui hapnikuga. Vesinikfluoriidiga ei reageeri kuld ja plaatina ning teda võib hoida ja säilitada plii-, eboniit- või parafineeritud pudelites. Kasutusalad: * Tänapäeval kasutatakse mitmeid fluororgaanilisi ühendeid olmes. Näiteks tefloniga ehk väga püsiva ja kõrget temperatuuri taluva plastmassiga kaetakse panne ja suuski hõõrdumise vähendamiseks. * Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti.. * Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. * Sõjagaasidena on kasutatud selliseid orgaanilisi fluoriühendeid nagu näiteks sariin ja somaan.
Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse või üleliia kõrval probleemi teiseks pooleks. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka
· senine Ministrite Nõukogu esimees A. vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik Veimer asendati A. Müürisepaga ideoloogia · juhtpoliitikud ja juunikommunistid · tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva arreteeriti ja saadeti vanglasse ajaloolise mälu vastu · kiirendas Eesti venestamist 4. Hrustsovi "sula" sisepoliitikas (TV lk. 42 ül. 2), majanduses, olmes, teaduses, kultuuris, side läänemaailmaga (lk. 106-107). Milles väljendus Hrustsovi-aegne sula sisepoliitikas? · Võimult tõrjuti üliagarad Moskva käskude täitjad. Kohale jäänud võimumehed püüdsid arendada eesti majandust ning lähtuda Eesti huvidest · vägivallapoliitika vähenes Hrustsovi välispoliitika tõi kaasa mitmeid rahvusvahelisi kriise. 1956. a Praha kevad 1961. a Berliini (II) kriis 1962. a Kuuba kriis
heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes[ · Happevihmaks nimetatakse sademeid, mille pH on normist madalam · Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. · Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. · Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli · Reovesi on olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemliline koostis või füüsikalised omadused on esialgsega võrreldes muutunud. · reovee-sete on reoveest fppsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon · aerotank ehk õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist
jäätmeid ladestamisele. Jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest enam laienenud. Tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. 2010. aastaks on omavalitsused rajanud üle Eesti rohkem kui 60 jäätmejaama kohalikelt elanikelt olmes tekkinud taaskasutatavate jäätmete vastu võtmiseks. Ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik on samuti täienenud jäätmejaamade ja uute kogumispunktidega. Kuigi omavalitsuste korraldatud jäätmeveo süsteem ei hõlma veel kõiki omavalitsusi, on see laiendanud jäätmeveoteenust ka maapiirkondadesse, mis aitab vähendada ulaladestamist. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele
6) MULDADE DEGRADATSIOON PÕHJUSED, MÕJU, TAGAJÄRG Degradatsioon viljaka mulla kahjustumine või kadumine. Põhjused: ehitus, olmejäätmetega, masinatega, ebaõige väetamise või mürkainete kasutamisega Ehitusdegradatsioon kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga kivi asfalt Sellega kaob mulla loomulik funktisoon. Ei toimu enam produktsiooni, ning aineringe kaob Olmedegradatsioon kui muld kaetakse olmejäätmetega või mterjalidega mida kasutatakse olmes. Lagunemisel moodustuvad erinevad kemikaalid Masindegradatsioon masinate kasutamis etagajärjel mullaomaduste halvenemine. Masinad tallavad ja pööravad mulla segi Keemiline degradatsioon väljendub millegi liias või puuduses. Tehaste heitgaasid ja tahmad. Tolm katab üha paksema kihina mullapinda Muldade kaitse: 1. Aineringid suletakse 2. mulla puhverdusvõime suurendamine orgaaniliste väetistega 3. põldude optimaalne suurus on 10 ha
ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. VALEM: N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus) 42. Mis on trafo? Miks ja kus kasutatakse?- Trafo ehk transformaator on (elektromagnetilisel induktsioonil põhinev) seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühiselt raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks, kuna nt kadude vähendamiseks kantakse elektrienerigat üle kõrgel pingel ning erinevates asutustes on vaja madalpingelist voolu. 43. Mis on elektromagnetväli ja –laine?- Elektromagnetväli on ühtne väli, mis ühendab endas nii elektrivälja kui ka magnetvälja. Elektromagnetlaine on elektromagnetvälja levimine ruumis. Elektromagnetlaine on ristlaine. Seal on elektriväli ja magnetväli risti ja mõlemad omakorda risti levimise suunaga. 44
VALEM: N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus) 41. Mis on trafo? Miks ja kus kasutatakse?- Trafo ehk transformaator on (elektromagnetilisel induktsioonil põhinev) seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühiselt raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks, kuna nt kadude vähendamiseks kantakse elektrienerigat üle kõrgel pingel ning erinevates asutustes on vaja madalpingelist voolu. 42. Mida näitab temp? Erinevad temp skaalad.- Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Celsius, Kelvin. Et saada celsiusest kelvinit tuleb liita 273 ja kelvinist celsiuseks siis lahutada 43. Kuidas on seotud osakeste liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga? Mida suurem
märkamatult kudedesse, põhjustades nende kärbumist. Ta söövitab isegi klaasi ja kvartsi, olles üks väheseid happeid, mida ei saa hoida klaasanumates. Põhjus seisneb selles, et klaasi koostises oleva räniga moodustab fluor püsivama sideme kui hapnikuga. Vesinikfluoriidiga ei reageeri kuld ja plaatina ning teda võib hoida ja säilitada plii-, eboniit- või parafineeritud pudelites. Kasutusalad · Tänapäeval kasutatakse mitmeid fluororgaanilisi ühendeid olmes. Näiteks tefloniga ehk väga püsiva ja kõrget temperatuuri taluva plastmassiga kaetakse panne ja suuski hõõrdumise vähendamiseks. Teflon on väga püsiv, inertne ja kõrget temperatuuri taluv materjal. Fluori aatomid kaitsevad süsinikuaatomitest skeletti välismõjutuste eest. Teflonit peetakse materjaliks, millel on teemant-süda (C aatomitest) ja ninasarviku nahk (F aatomitest). · Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga
halvasti.(Ultraviolettkiirgust kasutatakse ka meditsiinis mõnede haiguste raviks.)Mitmesugused eelnevad nahahaigused nt. kroonilised nahapõletikud, leukoplaakia, albinism, põletusarmid, kiiritusdermatiit, kroonilised säärehaavandid jne. kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski.Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt.tubakasuits)Geneetilised muutused need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt.AIDS-ihaiged või siirdatud elunditega patsiendid). Diagnoos ja ennetamine Kasvaja diagnoosimine ei ole üldjuhul raske.Piisab kasvaja vaatlusest
mis viib kliima soojenemisele. Osooniaugud osoonivaene piirkond atmosfääri osoonikihis. Peamiseks põhjuseks inimeste poolt õhku paisatavad freoonid. Müra liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli, mille põhjustajad võivad olla nii looduslikud kui tehislikud. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist. Helilained vaakumis ei levi. Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reoveesete reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmuldadega või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks.
Kehalise kasvatuse vajalikkus (Atko Viru) Kas kehaline kasvatus on vajalik? Milline arulage küsimus. Ilmselt samaväärne on pärida, kas öösiti tuleb magada või kas söömisest on inimesele kasu. 20. sajandi vältel on kogunenud rikkalik faktiline materjal kehalise aktiivsuse vajalikkusest igas vanuses, normaalseks ealiseks arenemiseks, produktiivseks vaimseks tegevuseks, edukaks toimetulekuks tööl ja olmes, enneaegse vananemise vältimiseks, aga ka tervisehäirete raviks, eriti taastusraviks. Materjal põhineb meditsiinitehnikal, longitudinaaluuringutel, võrdlemaks eri vanuses ja erineva kehalise aktiivsusega kontingente, süvaeksperimentidel katseloomadega. Kõik see on kokku võetud mitmesse piiblipaksusesse köitesse. Igal juhul on kehalise aktiivsuse tõkestamine kooliõpilastel, kehalise kasvatuse piiramine ja selle tingimuste halvendamine sanoignorantsus.
düsenteeria, tuberkuloosi ja malaaria uurimisele. Need haigused moodustavad viiendiku kogu maailma haigustest. Arvukad abiorganisatsioonid ja teised arengukoostöö osapooled on aastakümnete jooksul arengumaades kaevude, veetorustike ja kuivkäimlate ehitamise ning hügieenialaste teadmiste jagamise teel vee- ja sanitaartingimusi parandanud. Tänu sellele on arengumaades viimase viieteistkümne aasta jooksul paranenud 1 miljardi inimese juurdepääs puhtale veele. VEE KASUTAMINE OLMES? Joogivesi on joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi. Kohalik omavalitsus tohib piirata joogivee kasutamist, kui seda ei jätku inimeste ning ravi- ja haridusasutuste joogi- ja toiduvalmistamisvajaduse rahuldamiseks. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. Joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks on igal isikul õigus veekogu
Ilmastikku arvestav reguleerimine. WC WATER CLOSET 1589 John Harington (ENG) vesikloset 1778 Joseph Bramah (ENG) tööstuslik WC pottide tootmine 1857 Joseph Cayette (USA) tualettpaber NÕRKVOOLUSÜSTEEMID Telefon ja side Arvutiside ja WIFI TV ja Sat-TV Tule- ja suitsuandurid Uksekell ja kohtandurid Valvesüsteemid TEHISMATERJALID PLASTID, KUMMID, TEKSTIIL TEHISMATERJALID JA SÜNTEETILISED MATERJALID Tehismaterjal on materjal, mida olmes kasutatakse ja mida ei esine looduses kasutataval kujul või puudub sealt üldse. Sünteetiline materjal on tehismaterjali liik, mida looduses üldse ei leidu ja mis on inimese looming. TEHISMATERJALIDE KASUTUSALAD Liimid Pinnakatted Plastmassid Kunstnahk Tekstiilid Värvained LIIMID JA LIIMIMINE Liimitavad pinnad karedus, hüdrufiilsused ained ja hüdrofoobsed ained. Liimide liigid: pöörduvad (lahustena) ja pöördumatud (polümeersed) liimid.
võib tekkida uuesti ka minimaalse kokkupuute tagajärjel. Allergeeni leidmisel ei ole ainult diagnostiline väärtus, vaid tähtis osa ka allergia ennetamisel ja ravil. Sagedasemad kontaktallergeenid: · Nikkel Esineb metallehetes, juveelitoodetes ja rõivalisandites, kust nikliühendid vabanevad higi toimel. Nikli vastu on tundlikud 10-15% naistest ja 1% meestest · Formaldehüüd Tööstuses, olmes ja meditsiinis laialt levinud allergeen, mida leidub kangastes ja paljudes desinfitseerimisvahendites · Lõhnaainete segu Esineb paljudes parfüümides, kosmeetikavahendites, toiduainetes ning puhastus- ja pesuvahendites. Kosmeetikavahenditest tingitud kontaktdermatiiti põhjustavad pooltel juhtudel just lõhnaained. Et kontaktdermatiidist hoiduda, toimige järgnevalt: · Püüdke välja selgitada võimalikud kontaktallergeeni sisaldavad ained või esemed enda ümbruskonnas
vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga, jne. Atmosfääriõhu saasteaineid liigitatakse keemilise koostise alusel (süsinik-, väävli-, lämmastik- ja kloori- jt halogeenide ühendid), agregaatolekult (tahked aerosoolid, tolmud, vedelad aerosoolid, udud, gaasid), kahjuliku toime järgi (inimese tervist kahustavad või häirivad, nt halvasti lõhnavad), päritolu, tekkekoha järgi (loodusliku tekkega, tööstuses tekkivad, transpordivahenditest tekittud, olmes tekkinud, loomakasvatuse ja põllumajandusliku tootmise põhjustatud). Inimtekkeline (antropogeenne) saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning metallurgia ja keemiatööstusega. 5. Hüdrosfääri saaste. Veekogud saavad majapidamistelt ja tööstuselt tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. (Päritolu, omaduste ja mõju poolest liigitakse nimetatud aineid: haigusi tekitavad, hapnikku
alasid rahva jaoks 3. Millist kokkulepet võib lugeda II ms. seaduslikuks alguseks?(mida sisaldas) Venemaa ja Saksamaa plaan euroopa omavahel ära jagada 4. Missugused olid Eesti ja eestlaste valikuvõimalused 1939.a. Kas iseseisvust võinuks kaitsta? (arutle) Arutlus on tehtud 5. Nimetage 1940-1941.a. tähtsamad ümberkorraldused poliitilises, majanduslikus ja kultuurielus, samuti muutused olmes? Võim EKP kätte, Eesti muutumine ENSV’ks, Kaitseväe likvideerimine, Majandus natsionaliseeriti, Rahareform, Maareform, Asutati sovhoose ja kolhoose EV juhid tapeti, lühidalt likvideeriti 6. Miks halvenesid Eesti – Soome suhted peale punaarmee baaside toomist Eestisse? Kuna Helsingit rünnanud lennukid startisid Eesti pinnalt siis pmst aitas Eesti
veepuhastusseadmetes[ Happevihmaks nimetatakse sademeid, mille pH on normist madalam Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli Reovesi on olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemliline koostis või füüsikalised omadused on esialgsega võrreldes muutunud. Reovee-sete on reoveest fppsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon Aerotank ehk õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist
Tänapäeval saadakse ammoniaaki lämmastiku katalüütilisel reaktsioonil vesinikuga kõrgel temperatuuril ja rõhul: N2 + 3H2 2NH3 Õhus leidub praktiliselt piiramatult lämmastikku vabal kujul, kuid lämmastiku molekulid on passiivsed, mistõttu tema ühendeid oli väga raske saada. Lämmastikuühendeid kasutati palju põllumajadanduses väetistena, sõjanduses ja kaevandustes lõhkeainetena, tehnikas ja olmes paljude kemikaalide ja materjalide tootmiseks. Ammoniaagi saamismeetodi väljatöötamine lahendas lämmastiku sidumise probleemi. Ammoniaagi molekul on kolmnurkse püramiidi kujuline ning tugevalt polaarne. Vees lahustumisel ammoniaagi molekulid hüdraatuvad ning tekib ammoniaakhüdraat. Selles on ammoniaagi ja vee molekulid seotud vesiniksidemetega. Ammoniaakhüdraat on ebapüsiv ja laguneb kergesti tagasi gaasiliseks ammoniaagiks ja veeks
Maale langev päikesekiirgus muundatakse rohelistes taimedes fotosünteesi käigus orgaaniliseks materjaliks (rohttaimed, põõsad, puud jne). Biomassi saab aga pidada taastuvaks energiaallikaks juhul, kui seda kasutatakse biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassi all mõeldakse tavaliselt materjali, mida energia saamiseks põletatakse või kääritatakse. Biomassina kasutatakse ka metsa- ja puidutööstuses, põllumajanduses, olmes jm tekkivaid jäätmeid ja jääke. Bioenergia on biomassi biomassisaaduste põletamisel saadud energia. Bioenergia võib jaotada biomassist saadud soojuseks (,,biosoojus") ja elektriks (,,bioelekter"). Biokütused on biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks (küttepuud, pelletid), vedelateks (bioetanool, biodiisel, bioõli jm) ja gaasilisteks (biogaas). Biogaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse
Reostusallikad - tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteeti/puhtust Reostuskoormus - ehk saastekoormus on mingis ajavahemikus (nt ööpäevas) puhastusseadmesse jõudva või keskkonda heidetava reoaine hulk Reovee-sete - on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon, mis jaguneb orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel töödeldud ja töötlemata setteks Reovesi - on vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Reovesi tekib olmes (olmereovesi) ning tööstuses ja põllumajanduses (ühine nimetus tootmisreovesi). Reservaat - on Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Brasiilias ja Austraalias maa-ala, mis on jäetud elamiseks põlisrahvastele (nt indiaanlased, Austraalia aborigeenid) Roheline revolutsioon - oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks
Ühel pool Venemaa ning vastasleeris Türgi ja tema liitlastena sõtta astunud Inglismaa, Prantsusmaa ja Sardiinia. · Industrialiseerimine ja urbaniseerimise mõju 19. sajandi keskpaigaks oli masinatootmine muutunud enamikus Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides valitsevaks. Masinatootmise võidulepääsu nimetatakseindustrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industrialühiskonnaks. See tõi kaasa muutused põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis. Eriti tabas inimesi tööpuudus, mille põhjuseks peeti masinaid. Samas kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut. Kujunev industriaalühiskond oli paljuski linnaühiskond. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Rajati veevärk, kanalisatsioon ning hakati ka nlinnaehitust planeerima. Hoburauteede kõrvale tulid trammiteed. Pilet nr 3 · Absolutism Prantsusmaa näitel
olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. · PbS +2O2 PbSO4 - redoksreaktsioon merevees. · Aeroobsed protsessid hüdrosfääris- hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine. Anaeroobsed- ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere pühjas anaeroobke hingamine). · Reovesi- olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne veekogusse või pinnasesse juhtimist puhastama. Reoveed jagunevad: olme- ehk kommunaalreoveed; tööstuslikud reoveed; põllumajanduslikud reoveed; atmosfäärne reovesi. Reovee puhastamise all mõsitame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või kordivalt kasutada. Puhastamismeetodid: mehhaaniline; füsio-keemiline; keemiline, elektrokeemiline; biloogiline.
2. SI- süsteemi põhiühikud : · Pikkus-meeter · Mass- kilogramm · Aeg- sekund · Voolutugevus- amper · Temperatuur- kelvin · Valgustugevus- kandela · Ainehulk- mool 3. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 4. Ainehulga ühik on mool- ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 osakest. 5. Keskkonnakeemia tegeleb 5. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtuseid. 6. Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite kooseisu ja tagasi. Fosforringe või lämmastikringe joonis ja kirjelda 7. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid: · Rahvastiku kiire juurdekasv · Atmosfääri saastumine · Happevihm · Maa osoonikihi vähenemine · Kasvuhooneeffekt · Vete reostumine,...
merepinnast. Sellest kõrgemal on õhk juba piisavalt jahtunud ja sisaldab vähem veeauru. Kuivarekord: Atacama kõrb Tsiilis 0,08 mm/a ehk 1 cm sademeid iga 12 aasta järel asub Andide mäestikust idas. Vihmarekord: Mawsynram Indias 11870 mm/a paikneb Himaalaja eelmäestikus. Veekasutus Magevesi moodustab veevarudest vaid 2.8 %, sellest valdava osa moodustab igijää. Kuni 90% magevee varudest kasutatakse niisutuses, 7% tööstuses ja 3% olmes. Olmevee põhjendatud kulunormiks kaasaegses linnakorteris loetakse 220 l vett inimese kohta ööpäevas. Võrdluseks: arengumaades kulub inimese kohta 3 l ööpäevas. Veekasutus Kui voolavast veest võtta tagastamatult kasutusse üle 10-20%, tekivad pöördumatud muutused. 1930-1960 laiendati Araali mere piirkonnas niisutatavat ala ning kasutati jõgede Amu-Darja ja Sõr-Darja aastasest vooluhulgast ära pea 40%. 1960-1990 suurendati
AKTSIISID 1. PAKENDIAKTSIIS Pakendiseadus jõustus 1. juuni 2004.a. Seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad nõuded, pakendi ja pakendijäätmetest tekkiva reostuse ja reostuse vähendamise meetmed ning taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse nõuete rikkumise eest. Seadus hõlmab kõiki Eesti turule lastud kaupade pakendeid ja tekkinud jäätmeid, sõltumata, kas need on kasutusel või tekkinud tööstuses, kaubanduses, olmes, ametiasutustes või mujal sõltumata kasutatud materjalist. Pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, käitlemiseks, kaitsmiseks, kätte toimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendina käsitletakse ka samal eesmärgil kasutatavat ühe korra pakendit. Pakendite põhiliigid:
2 Eesti veekogusid mõjutavad elukondlikust, toiduaine- ja kergetööstusest ning põllumajandusest pärinevast hajureostusest tulevad toitained. Põhja- ja Kirde-Eestis lisandub suurtööstuse heitvee mõju, mis ohustab tõsiselt rannikumerd. Veekogude seisund sõltub otseselt reovee puhastamise tõhususest ja põllumajanduses rakendatavatest kaitsemeetmetest. Viimasel aastakümnel on Eestis toimunud olulised muutused. Majanduse langus, muutused tööstuse korraldamisel ja olmes tarbitava vee osas on kaasa toonud veekeskkonnale avalduva surve vähenemise. See on soodsalt mõjunud nii jõgedele, järvedele kui ka merele. 3 11 Kokkuvõte Siseveekogude uurimisega on Eestis tegeletud juba ligi 160 aastat. Järveuuringud on Eestis olnud piisavalt heal tasemel, kuid Eesti jõgesid on uuritud suhteliselt vähe. Keskkonnaministeeriumi järgi on Eesti jõgede ja järvede vee kvaliteet rahuldav, kuid sellest
Hinnatakse vee keemilisi, organoleptilisi ja mikrobioloogilisi näitajaid. Joogivesi peab vastama standardis EVS 663:1995 kehtestatud nõuetele. Vastavalt sellele peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt ning organoleptiliselt ja üldreostusnäitajate poolest vähemalt rahuldav. Joogivee epidemioloogiline ohutus määratakse järgmiste kaudsete mikrobioloogiliste näitajatega: Heitveed. Tööstusettevõtetes mitmesugustes tehnoloogilistes protsessides ja olmes mineraalsete lisanditega ja orgaaniliste ühenditega saastunud vesi on heitvesi. Lisaks orgaanilisele ja mineraalsele saastele sisaldavad heitveed ka rohkesti erinevaid liike mikroorganisme, millede seas pole välistatud samuti patogeensed liigid. Heitvete juhtimine lahtistesse veekogudesse on piiritletud seadustega ja nad peavad olema eelnevalt puhastatud. Heitvete puhastusel kasutatakse füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi meetodeid. Esmalt
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk pr...
4FeS2 + 15O2 + 14H2O 4Fe(OH)3 + 8SO42 + 16H+ 61 62 Reovesi Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris Olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne Aeroobne hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri veekogusse või pinnasesse juhtimist puhastama, on pinnakihtides aeroobne hingamine) reovesi. 1/4 "CH2O" + 1/4 O2 = 1/4 CO2 + 1/4 H2O Kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi on heitvesi. Heitvesi võib olla reostunud või mitte.
keegi ei kogu ega töötle · Aastas tekib1 elaniku kohta u. 300kg olmejäämeid 3.3. Veekriis- ja reostus · 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid ainult 1% on sellest kõlblik joogiveeks, toidulavlmistamiseks, pesemiseks vms. · Veeressursid on jaotunud maailmas äärmiselt ebaühtlaselt · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine · Eestis 84% veest tarbib tööstus, 9% põllumajandus, 7% olmes. · Tööstusriikides tarvitatakse inimese kohta 220 l vett ööpäevas, arengumaades vaid 3 l. · Üheks suurimaks veereostuse tekitajaks on nafta tootmine · Eestis on viimasel paaril aastakümnel saanud kaasaegsed puhastusseadmed enamus väikelinnu 3.4. Hapestumine · Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid, mis langevad tagasi Maale. See kahjustab metsi, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi jm.
4. Isomerisatsioon. Toimub kõrgemal temperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manulusel. Isomeerid esinevad alkaanidel alates butaanist. CH3 CH2 CH2 CH3 CH3 CH CH3 butaan CH3 metüülpropaan (isobutaan) V KASUTAMINE Gaasilised alkaanid leiavad kasutust olmes ja tööstuses küttegaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad benseeni, petrooliumi ja nafta koostisse. Maagaasi rakendatakse surugaasina kõrgsurveballoonides. Alkaanide halogeenderivaadid leiavad rakendamist rasvade, õlide, vaikude ja plastmasside lahustitena. Triklorometaani kasutatakse narkoosivahendina. Tetraklorometaani tarvitatakse tulekustutusvedelikuna ja lahustina. Freoone (fluori ja kloori sisaldavad alkaanide derivaadid, mis on kergkeevad vedelikud)
Ioniseeriv kiirgus võib esile kutsuda muutusi kromosoomides ja sellega seoses tekitada pahaloomulist protsessi. Vähk ei teki kohe, vaid aastate pärast. (Tampere I.a.) 3. Mehaaniliste ja kiiritustraumade tagajärjel tekkinud kroonilised haavandid, armid, leukoplaakia, põletusarmid, kroonilised säärehaavandid võivad kartsinoomi tekke aluseks saada. (Tampere I.a.) 4. Kemikaalid kui kartsinogeenid. Tuntud on arseeni vähki tekitav toime, millega võib inimene kokku puutuda tööstuses. Olmes on kantserogeense toimega näiteks tubakasuits. (Bogovski jt 1989.) 5. Geneetilised muutused. Võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Samuti võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (näiteks AIDS-i haiged või siirdatud elunditega patsiendid). (Tampere I.a.)
4. Isomerisatsioon. Toimub kõrgemal temperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manulusel. Isomeerid esinevad alkaanidel alates butaanist. CH3 CH2 CH2 CH3 CH3 CH CH3 butaan CH3 metüülpropaan (isobutaan) V KASUTAMINE Gaasilised alkaanid leiavad kasutust olmes ja tööstuses küttegaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad benseeni, petrooliumi ja nafta koostisse. Maagaasi rakendatakse surugaasina kõrgsurveballoonides. Alkaanide halogeenderivaadid leiavad rakendamist rasvade, õlide, vaikude ja plastmasside lahustitena. Triklorometaani kasutatakse narkoosivahendina. Tetraklorometaani tarvitatakse tulekustutusvedelikuna ja lahustina. Freoone (fluori ja kloori sisaldavad alkaanide derivaadid, mis on kergkeevad vedelikud)
Vähk ei teki kohe, vaid aastate pärast. Mitmesugused eelnevad nahahaigused nt. kroonilised nahapõletikud, leukoplaakia, albinism, põletusarmid, kiiritusdermatiit, kroonilised säärehaavandid jne. kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski. Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt. tubakasuits) Geneetilised muutused need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt.AIDS-ihaiged või siirdatud elunditega patsiendid). 5.2 Sümptomid (avaldumine) ja ennetamine Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga.
Kallis on ka energiavõsa, pilliroo ja põldudel kasvatatava biomassi kasutamine, sest arvestamata jäetakse tavaliselt nende hoolde- ja veokulud. Hüdroressursid Eestis on tühised. Eesti on turbarikas maa, kuid turbatootmist pole keskkonnakaitselistel kaalutlustel võimalik oluliselt suurendada. Kuigi Eesti on metsarikas maa, on ka selle ressursid piiratud ning sama tooret vajatakse teistelgi eesmärkidel. Elekter on oluline kõikjal, olgu see siis tööstuses, teeninduses, olmes või transpordis ning vaatamata loosungitele energia kokkuhoiuks, vajadus tema järele aiva suureneb. Maailm on muutunud ka üha plahvatusohtlikumaks, mistõttu riikidevahelised pinged energiaturul kasvavad. Seetõttu on kõigis maades muutunud järjest aktuaalsemaks vajadus katta kodumaine tarbimine siseriiklike ressurssidega ning muuta elektritootmine ja jaotamine võimalikult efektiivseks. Tänu stabiilsele põlevkivienergeetikale on Eesti seisund elektri
kasutatud paljusid muidki aineid. Üks laialt levinud vahend on alkohol, mille valmistamise algusaeg kaob inimkonna eelajaloo hämarusse (Põder 1998, lk 4). Sajanditega kujunes välja selge jaotus: euroopalik kultuur kasutas mõjuainena valdavalt alkoholi, seevastu Aasia, Ladina-Ameerika ja Aafrika mitmed hiigelpiirkonnad keemilisi aineid, mida Eestis tuntakse uimastitena. Kõigi nende ainetega on osatud juba väga kaua aega inimese psüühikat mõjutada, olgu siis ravieesmärkidel, olmes, religioosses süsteemis. Teaduse, tehnika ja meditsiini arengu käigus on looduslikest algainetest valmistatud puhtad toimeained, nende eeskujul on sünteesitud rohkesti analoogilise toimega aineid. Nende toimemehhanisme ja meditsiinilise näidustusi on täpsustatud, on selgunud ka neist tulenevad ohud ja kahjustused. Mitmed ained, eriti massiliselt alkohol ja mõnedes maades oopium, kujunesid inimestele laialdaselt tuntuks, suhteliselt
kusjuures populaarsed orjad olid mustanahalised. Pärast iseseisvussõda hakati kasvatama toitaineid ja loomi, mille tagajärjel muutusid Ladina-Ameerika riigid sõltuvaks teistest riikidest. Sisepoliitikas valitses täielik kaos - võimule tungijate vahel tekkisid suured konfliktid, mis arenesid edasi anarhiaks ning tähelepanuväärne on see, et 74 aastaga suudeti korraldada 60 revolutsiooni. Esimeses Ilmasõjas ei osalenud ükski Ladina-Ameerika riik. 38. Teaduse areng ja muutused olmes 19. sajandi teine pool ja 20. sajandi algu oli inimkonna jaoks tähtis aeg, sest siis leiutati uusi ja vajaminevaid asju. Paljusi füüsikuid ja filosoofe huvitas inimhinge salapärane sügavus, näiteks hakati juurdlema, et alati ei juhi inimest tema kaine mõistus, vaid sageli hoopis alateaduse hämarad tagamaad. Kui varem peeti naist, kui majapidajannat ja lapsehoidjat, siis hilisemalt said ka nemad rohkem sõnaõigust nii poliitikas kui ka hariduses. 19
väliskeskkonna temperatuurist ja ülemise soojusallika temp on kõrgem väliskeskkonna temperatuurist. t 2 t0 , c kui t 2 = 0 siis madalama temp kehaks on väliskeskkond ( õhk, jõe vesi, maapind) jne. c) Kombineeritud külmutus soojuspump protsessid. Nendes 16 protsessides on, alumise soojusallika t 2 < t0 ja ülemise soojusallika temp t1 > t 0 . Külmutusprotsesse kasut laialdaselt kõigis tööstusharudes ja ka olmes. Jahutusprotsess kasut peamiselt õhu konditsioneerimissüsteemides. Soojuspumpprotsesse kasut õhu konditsioneerimisel ja ventileerimisel ning hoonete kütmisel. (kombineeritud protsesse kasut harva). 17 37. Aurukompressor-külmutusseadme põhimõtteskeem ja ringprotsess TS diagrammil. A aurusti, D drossel, K kompressor, KK külmutuskamber, Ko kondensaator. 1->2 Külmutusagensi aurude komprimeerimine kompressoris
Jäätmete lagunemisel ja põlemisel tekkivad ohtlikud ained · Põllumajanduslikud, mittepõllumajanduslikud saastajad. o Õhusaastel Põllumajanduslikud Kemikaalide kasutamine Ebameeldiv lõhn Tootmisjäägid Tolm (põllu harimisel) Õietolm Mittepõllumajanduslikud Autode heitgaasid SO2 olmes ja tööstuses Fluoriidid NOx (oranzid, punased g.) Kloriidid (veepuhastuses) Raskmetallid Tolm, põlemisjäägid Aerosoolid Saasteallikad, mis on pärit linnast võivad üle minna maale ja vastupidi. o Veereostusel Põllumajanduslikud Töötleva tööstuse jäägid Talud, farmid (pesu)
Austria juhisõlm 24 7 Ühendavad sõlmed Ühendavaid sõlmi kasutatakse mingi eseme ümber viidud köie kinnitamiseks. Neid sõlmi saab kõvasti kinni tõmmata ja nad püsivad stabiilselt ühes kohas paigal. Tuntumad ühendavad sõlmed on seasõrg e. veeblingsõlm, palgisõlm, lehmasõlm, ja konstruktori sõlm. 7.1 Seasõrg (Clove Hitch) Sõlm (joonis 26) koosneb kahest poolsilmusest ning oma lihtsuse tõttu on ta nii arboristikas kui olmes sageli kasutatavaks, kiirelt moodustatavaks sõlmeks. Seasõrga saab siduda näiteks postide külge, et tähistada ohutsooni. See sobib ka oksa püüdmiseks köiega, karabiini asendi fikseerimiseks aasal või viskenööri ja ronimisköie ühendamiseks. Seasõrga on võimalik siduda nii köie otsaga kui ka keskele. Sõlme tegemine on hõlbus, kui ronimisel on end vaja kiirelt ankurdada ning kasutada on vaid üks vaba käsi. Raskel koormamisel võib seasõrg end
lahusesse) tsink, mitte aga raud, mille pinnal toimub vaid hapniku redutseerumine või, sõltuvalt keskkonna happesusest, vesiniku eraldumine (2H+ + 2e _ H2). Tinakattega on lood vastupidi, sest tina on rauast pingereas tagapool ja tinakatte vigastamine hoopis kiirendab raua roostetamist anoodiks saab raud. Katoodireaktsioon on siin sama ja toimub tina kui passiivsema metalli pinnal. 52. metallide ja sulamite kasutamine tehnikas ja olmes. Metalle kasutatakse tänapäeval pea kõikjal. Alustades rasketööstuses ja lõpetades kodus. Erinevatest metallidest tehakse tänapäeval nii mõnda. Rasksulamitest tehakse masinaid ja ehitisi mis peavad kannatama suuri pingeid ja jõude. Kergsulamites tehakse eelkõige olme esemeid alustades juhtmetega enamus juhtmeid on kõik valmistatud vasest. (tõesti ei viitsinud) 53. vee karedus ja selle eemaldamine.
..60%) ja kuivatatud setteid (5...20%). Reoveesetted on stabiliseerimata orgaanilise aine (hapnikutarve), tõvestavate mikroobide ja raskmetallisisalduse pärast keskkonnaohtlikud. Mõnd liiki reoveest (nt. olmeveest ja toiduainetöösuse reoveest) eraldatud reoveesetet võib pärast töötlemist kasutada väetisena või söödatoorainena. Et setet tekib palju (1...3% reovee hulgast), on selle käitlus reoveepuhastuse raskemaid ja kulukamaid protsesse (30...40% puhastuskuludest). Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reservaat vt. loodusreservaat. Loodusreservaat loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Loodusreservaadis on keelatud:
Need kiud on väga tugevad ja kulumiskindlad, kuid ei ima sugugi niiskust. Polüestreid kasutatakse enamasti segus puuvillaga, sest puhtal kujul on nad liiga kalgid ja ebahügieenilised. Kõik sünteeskiud elektriseeruvad tugevast, eriti siis, kui õhk on kuiv. Selle vastu kasutatakse mitmeid preparaate, mis muudavad kiu pinna juhtivaks, nii et elektrilaengud ei saa koguneda. * esimese põlvkonna kiud, mille tootmine oli välja töötatud 1970 aastaks peamiselt olmes ja ka tööstuses kasutatavad kiud * teise põlvkonna kiud, mille tootmine algas 1970. aastast peamiselt kõrgsuutlikud ja eriomadustega kiud. 9 Sünteeskiudainetest on seega olulisemad mitmesugused polüamiid ja polüesterkiud. Tuntumad polüamiidkiud on kapron ja nailon-6,6, polüesterkiududest on tuntum ja tähtsaim lavsaan (terüleen, dakron). Sünteetiliste ja tehiskiudainete kasutamine
Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID. Töökeskkond. Nõuded töökeskkonnale, seadmetele ja masinatele. Tööohutusjuhend. Tuleohutus. Elektriohutus. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused. Tervisekontroll. 3.2. TÖÖÕNNETUS. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukordades. Esmaabivahendid töökohal. 3.3. KESKKONNAHOID JA JÄÄTMEKÄITLUS. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalused töökeskkonnas ja olmes. Jäätmete esmane käitlus. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · tööohutuse eesmärke ja ülesandeid; · tööohutuse õigus- ja normatiivakte; · töötajate tööohutusalaseid õigusi ja kohustusi; · töökeskkonnale esitatavaid põhinõudeid; · tööohutusalaseid nõudeid kooli ruumides; · üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid; · esmase jäätmekäitluse põhimõtteid. Õpilane oskab · tegutsemist ohuolukorras;
Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta (VeeS 6 lg 2). Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega (VeeS 6 lg 3). Veeseadus eristab vee ja veekogu erinevaid kasutusviise ja sätestab nende suhtes erinõuded - vee kasu- tamine olmes (joogivesi); vee kasutamine tootmises; veekogu kasutamine heitveesuublana; vee-energia saamine; vooluvee tõkestamine; veeliiklus; vee kasutamine tule tõrjumiseks. Veekasutaja on kohustatud (VeeS 21): * kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid * hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekita-
· alg-proportsionaalsed Reostuskoormuse kontroll Vooluhulkade mõõtmine 1. veemõõtjad (rõhuline voolamine) · mehaanilised · elektrilised (induktsioon) 2. ülevoolud (rõhuta voolamine) 3. hüdroloogilised tiivikud Veekogude ja põhjavee kasutamine Inimene kasutab päevas keskmiselt 120 l vett. Eelmisel aastal kasutati Eestis kokku 1271 milj. m3 vett, millest 49 milj. m3 moodustas olmes kasutatud vett. Kõige rohkem vett kasutab soojuse ja energia tootmisega seonduv valdkond, kus jahutusvesi moodustab~88% kogu Eestis kasutatavast veest. Soojuse ja energia tootmisel kasutati 2000.a.-l ka ligikaudu 77% kogu Eestis kasutatud põhjaveest, mis peamiselt pumbati välja põlevkivikaevandustestning hiljem juhiti tagasi loodusesse. 17 Vee kasutamise põhialused sätestab veeseadus, mille kohaselt toimub ka vee ja veekogu
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mit...
freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. · Müra- ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist. · Reovesi-vesi, mida on kasutatud olmes (olmereovesi), tööstuses või põllumajanduses (ühine nimetus tootmisreovesi) ning mille keemilisi ja/või füüsikalisi omadusi on muudetud negatiivselt (üle kahjutuspiiri); heitvee eriliik. Ka sademevesi võib muutuda reoveeks, kui see kas õhus või äravoolupindadel saastub · Reovee-sete- reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon. Eristatakse toor-, anaeroobselt
See mõjus haavatavalt nii NSVL kui mitmele tema marionettreziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ja NSVL jäi saamata tulu relvamüügist. USA piiras kõrgtehnoloogia eksporti NSVL. USA majandussõda viis NSVL 80ndate keskpaigaks pankrotti. USA alustas võidurelvastumist NSV Liiduga, millega viimane ei suutnud sammu pidada. Tähelepanu pöörati rohkem tehnoloogialeja ja tänu sellele jäi ka sõjavägi unarusse. 3.Muutused teaduses, kultuuris, olmes: teaduse- ja tehnikarevolutsioon, teadus ja tootmine kasvasid kokku. See muutis sotsiaalset struktuuri. Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide ja teeninduses töötavate inimeste arv. Väikeettevõtluse areng. Majanduses 1970. a tagasilöögid, eriti energia- ja toorainekriis. Nafta hind tõusis, paiskas segi majandussüsteemi. Tööstusriikides vähenes tootmine- tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
