Kui otsus on jaatav, siis lõpptulemusena on 4 võimalust: 1. jätta avaldus rahuldamatta. 2. Raugemine 3. Kompromiss 4. Halduri lõpparuande kinnitamine Kui pankrotimenetlus otsustatakse alustada, siis määratakse ajutine haldur kellel on 2 põhiülesannet: 1. ülevaade varadest ja võlgadest 2. vara säilitamine Kui lõpuks otsustatakse välja kuulutada pankroti otsus, siis ilmub see riigiteatajasse. Halduriks võib olle järgmine isik: 1. vandeadvokaat 2. isik kel on pankrotihalduri tunnistus Halduri põhiülesanded: 1. Selgitada välja võlad. 2. Valitseda pankroti vara. 3. Korraldada majandustegevust. Nõuded rahuldatakse järgmises järjekorras: 1. Pandiga tagatud nõuded. 2. Palk ja hüvitised Palga seadus Palk on tasu, mida kasutatakse üldjuhul rahas. Valitsus kehtastab igal aastal pqalga alammäära. Palga juurde kuuluvad palga tingimused: Lisatasud, juurdemaksed, tunnitöö,
meteoriidikraatrid", 2006 Aasa Aaloe, Heikki Bauert, Alvar Soesoo (koostajad) "Kukersiit Eesti põlevkivi", 2006 Helle Perens, Elmar Kala (koostajad) ,,Paekivi Eesti rahvuskivi", 2007 Olav Eklund, Alvar Soesoo (koostajad) ,,Kristalsed kivimid Lõuna-Soomes ja Eestis", 2007 Enn Pirrus, Heldur Nestor, Alvar Soesoo, Ari Linna (koostajad) "Vend ja Kambrium Eestis ning Lõuna-Soomes", 2006 Heldur Nestor, Alvar Soesoo, Ari Linna, Olle Hints, Jaak Nõlvak (koostajad) "Ordoviitsium Eestis ja Lõuna-Soomes", 2006 Heldur Nestor, Alvar Soesoo (koostajad) "Silur Eestis", 2006 Anne Kleesment, Heldur Nestor, Alvar Soesoo (koostajad) "Devon Eestis", 2006 Anto Raukas, Atte Karhima (koostajad) ,,Liustike pärandus Lõuna-Soomes ja Põhja- Eestis", 2007 Alvar Soesoo, Avo Miidel (koostajad) ,,Eesti rändkivid", 2007 Enn Pirrus (koostaja) ,,Karst Eestis", 2007 Mati Ilomets, Kai Kimmel, Carl-Göran Sten, Riitta Korhonen (koostajad) ,,Sood
kindlaks tegemiseks või dokumentatsiooni inspekteerimisena. Eesmärk on tuvastada objektide olemasolu ning nende seisukord, milleks võib kaasata ka vastavaid spetsialiste 6) Kokkuviimine tähendab kahe erineva andmebaasi andmete võrdlemist. 7) Intervjuude läbiviimine hea meetod, suht odav. Tuleb kasutada valdkondades, milles audiitor ei ole suur spetsialist. Risk: spetsialisti seisukohad võivad olle subjektiivsed. 8) Aruannete ja uurimuste lugemine hea, kuid aeganõudev meetod. Kui aruannetes on välja toodud vigu, eksimusi, saab audiitor vaadata, kas juhtkond on nende suhtes midagi ette võtnud ja seeläbi saab anda jälle hinnangu sisekontrollisüsteemile. 9) Sõltumatu osapoole kinnitus kasutatakse selleks, et kontrollida andmete kokkulangevust teise osapoolega. 10) Kliendiks maskeerumine (nn pimekontroll) tavaliselt on seotud klienditeeninduse
Tasuvusanalüüs. Tasuvusanalüüsi eesmärgiks on leida sobivaim asukoht puhkekeskusele, mis tasuks majanduslikult ära aastaringselt. Siinjuures võrreldakse kahe erineva krundi näitajaid. Võrreldavad näitajad on viidud rahalisse väärtusesse. Samuti soovitakse leida finantseerimiseks tasuvaim lahendus. Parim viis puhkekeskuse rajamiseks oleks hoida alginvesteering ning aastased kulud minimaalsetena. Alginvesteering võiks olle võimalikult madal eeskätt seetõttu, et algselt ei investeeritaks projekti tulutult. Nimelt peab puhkekeskus hakkama kasumit tootma võimalikult varakult. Kulutused on viidud ühe aasta tasemele ja arvestatavalt on projekti elueaks arvestatud ilma vahepealse arenguta 15 aastat. Tabelis 5 on välja toodud kahe erineva asukohaga kruntide võrdlus. 18 Tabel 5. Alternatiivide võrdlus
wikipedia.org/wiki/Golem_%28Eesti_ansambel %29) Järgmine bänd kus Mihkel oma muusikukarjääri jätkas aastatel 1985-1986 oli ,,Metallist", mis oli tol ajal Eestis noorte seas väga populaarne bänd. Suur ja positiivne muutus tuli Mihkel Raua karjääris aastal 1987, peale ansambli ,,Turist" laiali minemist. Asustati uus bänd ,,Singer-Vinger", juhiks Hardi Volmer. Hardi kutsus ka Mihkli ansamblisse kitarristiks. Bändi liikmeteks olid lauljana Hardi Volmer, trummar Rein Joasoo, bass Eerik Olle, klahvpillimängija Ülo Krigul jt. ,,Singer-Vinger" tegutseb tänasenigi kuid väheaktiivselt. (http://et.wikipedia.org/wiki/Singer_Vinger) Peale seda kui ,,Singer-Vingeris" asi soiku jäi, liitus Mihkel oma sõbra Hendrik Sal-Salleri bändiga ,,Ba-Bach" mis mängis puhast rokkmuusikat. Bändi liikmeteks olid laulja ja kitarristina Hendrik Sal-Saller, bassimängijatena Jaanus Raudkats ja Anti Rüüt, trummaritena Raimond Vahter ja Sven Jannes. Bändi edulugu jäi
[1] Tuleb arvestada ka poe ülalpidamiskuludega. Energiat kulub poe valgustusele, ventilatsioonile, õhukonditsioneerile, arvutisüsteemidele, atraktsioonidele. [19] Kiirmoe kaubamärgid on globaalsed firmad, mille äritegevus toimub mitmel kontinendil. See tekitab vajaduse ärireisideks. Kuna lennutransport on kõige kiirem reisimisviis, eelistatakse enamasti seda. [19] Lennukiga reisimine aga kulutab transpordivahenditest kõige rohkem ressursse olle seega keskkonnale kõige kahjulikum. [18, lk 103] 14 5. Riideeseme hooldamine Inimesed väärtustavad riideid, mille eest nad on palju maksnud või mis on isikupärased, hooldades neid paremini, viskamata neid nii kergesti minema. Kiirmood on aga selle vastand: kuna riided polegi mõeldud pikaaegseks kandmiseks, ei pea nende hooldamisele nii palju tähelepanu pöörama. Samuti tarbivad enamasti kiirmoodi keskkonnaprobleemidest
Valage kokteiliklaasi kõigepealt apelsinimahl ja siis vein. Kaunistage apelsiniviilu ja kokteilikõrrega. Pressige maasikad vedelaks. Maitsestage suhkruga. Pange paar spl täit maasikakastet kokteiliklaasi, täidke Carambole klaas vahuveiniga. 1 suhkrutükk Olle 2 tilka Angostura Bitterit 12cl valget vahuveini 3cl dzinni Kaunistamiseks: ½ karambooli 3cl Cointreaud valget vahuveini Pange suhkrutükk kokteiliklaasi ja tilgutage peale mõned tilgad Bitterit. Valage klaasi vein. Lõigake Täitke klaas 1/3 ulatuses jääga. Valage peale dzinn, karambool viiludeks ja lisage see joogile
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad..........................................................................
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1. Suhtlemisoskuse küsimustik Lisa 2. Suhtlemist häirivate tegurite küsimustik 4 SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi, see annab elule värvi. Kui kellegi kohta öeldakse hea suht...
as kohustuste eest varalislt, küll aga selts. ·Tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. ·Sihtasutus eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks, eesmärkide saavutamiseks. ·Mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks ei või olle majandustegevuse kaudu tulu saamine, raha kasutatakse eesmärkide saavutamiseks. 1. Juriidilise isiku lõpetamine. Juriidilise isiku lõpetamine võib toimuda: ·üldkoosolekul või muu pädeva organi otsusega ·isiku või asutuse otsusel, kelle on antud õigus lõpetada a-õ juriidiline isik ·seaduses, põhikirjas või ühingulepingud seatud eesmärkide saavutamisel ·tähtaja saabumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliselt
Tsiviilõiguse subjektid on füüsilised ja juriidilised isikud. Nendele isikutele kuuluvad subjektiivsed õigused ja kohustused. Kuid samal ajal need subjektiivsed (isikutele kuuluvad) õigused on millelegi suunatud. Millele? Tsiviilõiguse objektile ehk esemele. Subjektiivsed õigused on suunatud. Ja kui me vaatame § 48. Eseme mõiste Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. · Saavad olla tsiviilõiguse objektideks need asjad, mis saavad olle subjektiks õigustele (eelkõige omandatavad asjad (omandiõigus aga ka kasutusõigus)). · Esemeks võivad olla ka õigused. St õigus võib olla ka suunatud õigusele. Ostjal on kohustus maksta raha ja müüjal on õigus nõuda raha. Siin on subjektiivne õigus on suunatud rahale ja asjale. Aga kas siin saab olla õigus õiguse obektiks? Selle skeemi järgi ei saa. Kui ostja keeldub raha andmast, siis on 1 firma, mis tegelteb võla väljanõudmisega. Kas müüja võib oma nõude
Tsiviilõiguse subjektid on füüsilised ja juriidilised isikud. Nendele isikutele kuuluvad subjektiivsed õigused ja kohustused. Kuid samal ajal need subjektiivsed (isikutele kuuluvad) õigused on millelegi suunatud. Millele? Tsiviilõiguse objektile ehk esemele. Subjektiivsed õigused on suunatud. Ja kui me vaatame § 48. Eseme mõiste – Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Saavad olla tsiviilõiguse objektideks need asjad, mis saavad olle subjektiks õigustele (eelkõige omandatavad asjad (omandiõigus aga ka kasutusõigus)). Esemeks võivad olla ka õigused. St õigus võib olla ka suunatud õigusele. Ostjal on kohustus maksta raha ja müüjal on õigus nõuda raha. Siin on subjektiivne õigus on suunatud rahale ja asjale. Aga kas siin saab olla õigus õiguse obektiks? Selle skeemi järgi ei saa. Kui ostja keeldub raha andmast, siis on 1 firma,
Linna ümbrus tasane ja põlluharimiseks sobiv. Oliivi ja viinamarja istandused. Linna ümbruses külad ja suursuguste maamajad. 3. Kitoon, sandaalid 4. Söödi palju puu- ja juurvilju. Veidi kala ja vähe liha. Joodi lahjendatud veini. 5. Aristrokraatia ühine pidusöök (koosjooming). Hoidsid sõpruskondi. 6. Alastioliku koht. Spordiväljak selle juurde kuluvate puhke ja olmeruumidega. 7. Naine mehe või isa vms eestkoste all. Avalikus elus vaid usupidustustel. Naise koht kodus. 8. Taheti olle parimad kõiges. 9. Aristrokraatias: Teoorias vaid noorte õpetamine, tegelikkuses ka erootiline kiindumus. Pederastia oli normaalne. Rollid kindlalt paigas, mehel initsiatiiv, nooruk pidi vasstama ainult tüsise ja väärika mehe lähenemiskatsetele. Oldi bi. Lihtrahva seas: ei olnud nii levinud, võimalik, et ka tauniti. Vabade noormeste homo-prostitutsioon häbiväärne. Ajalugu Page 13 Vanakreeka jumalad 2. oktoober 2009. a.
loetavale Kunstiinstituudi üliõpilaste ansamblile Sülf. Päratrust, mille koosseisus olid Jaak "Jekabs" Arro - laul, Veljo "Vink" Vingissaar - kitarr, Jüri Kermik - bass, Hardi Volmer trummid, propageeris punkkultuuri ka laiemalt, tehes punkteatrit ja -filmi ning korraldades tantsuõhtuid. Päratrusti lagunemisel aastal 1983 tekkis ansambel nimega Turist, mis tegutses aastani 1985. Turisti lauljaks sai Hardi Volmer, Veljo Vingissaar laulis ka ja mängis kitarri. Veel olid Turistis Eerik Olle - bass, Roald "Jürilaud" Jürlau - kitarr, Avo "Ulvaeus" Ulvik - klahvpillid ning Andrus "Kersta" Kerstenbeck - trummid. Nagu praeguselgi ajal, oli 80-ndate alguseski lisaks tosinaid nn. kohaliku menuga punkrocki bände, kellest vaid üksikutel õnnestus mõneks ajaks tähelepanu äratada sedagi tavaliselt vaid oma linnas ja üheainsa kontserdiga, et siis taas jäädavalt kaduda. Kuna Tallinn oli ENSV kõige suurem ja vahest ka kõige mittehomogeensem linn, siis tegutses enamus
Samas suurtes 2 – tak SPM mootorite väntvõlli (liitvõllid) väntvõlli põsed valatakse juba koos vastukaaludega ja vändakaelad treitakse seest tühjaks, et vähendada väntvõlli kaalu, ning antud tühimikud kasutatakse ära õlikanalitena st vändakaeltesse treitud kanal sulgetakse korkidega ja pikki põske puuritakse õli kanal, mis ühendab omavahel raamikaelas oleva õlikanali vändakaelas oleva õlikanaliga. Otsmised korgid on valmistatud AL. Korgid võivad olle kas sisse pressitud või kaks vastastikku asetsevat korki on omavahel ühendatud tikkpoldiga. Väntvõlli vööri poolsest otsast võetakse ülekanne pumpade ja teiste rippmeha – nismide käivitamiseks, selleks on väntvõlli otsa monteeritud hammasratas käivitamaks hammasülekandeid. Ahtripoolne otsa kinnitatakse hooratas. Väntvõlli otsmiste raamlaagrite ja mootori alusraami vahele võidakse asetada õlitõrie kettad, mis paiskavad õli tagasi karterisse.
Moodustati Põhiseaduslik Assamblee, kes töötas välja uue põhiseaduse, mis võeti vastu 28. juuni 1992.a. R. Narits. Eesti omariiklus ja õigus. Juridica, II, 2000, lk 71-74 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Õigusteabe AS, Tallinn, 2002 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 167-207 Eesti ja Euroopa Liit. Riigikogu Toimetised, 7, 2003, lk 23-75 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 62-76. V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest.
Kuidas siis poksiv Bapi elab? Kuidas efektne Eff? Ära piina ennast, Len. Me armastame sind selleks liiga palju, Tibby Täna pidi Bee meeskond "Hallide Vaalade" vastu mängima. Nad mängisid kella kuuest, siis oli päike madalam ja õhk jahedam. Pagan, Molly pani ta kaitsesse. Teise poolaja keskpaigas nägi Bee head võimalust, väljaku keskel toimus rüselus ja väljaku teine pool oli täiesti avatud. Olle söötis talle ja Bee otse värvasse. Kõik juubeldasid, v.a Molly. Molly võttis ta mängust välja. 1.2.17 Sa teed kõikvõimalikke vigu; aga kuni oled helde ja siiras ja pühendunud, ei suuda sa maailmale haiget teha ega teda isegi kuigivõrd tasakaalust välja viia. ( Winston Churchill ) Lena sundis ennast maalima, ta oli päev läbi ringi kolanud lootuses, et kohtab Kostost. Ta otsustas minna vanasse kohta oliivipuid maalima. Maalides kuulis ta plärtsatust. Keegi pidi tiigis ujuma
karmikäelise ja tõsise inimese ja valib kunstiõpetajaks andma lõbusa ekskoomiku. Hea on teada, et vajadusel saab õpetaja iseloomu efekti õpilaste otsustamisprotsessidele kaotada, kui õpilastelt küsida, mis meeleolu õpetaja neis tekitab. 19.Karli rakkudes on mitmeid geeniversioone, mis muudavad ta magusa toidu suhtes tundlikuks. See lause kirjeldab ennekõike vajadust. Karl lahkus kodust, et tuua endale midagi magusat. See lause kirjeldab ennekõike motiivi. Olle maiustuse välja valinud, ärritas Karli kassassse tekkinud pikk järjekord. See lause kirjeldab ennekõike emotsiooni. 20.Emotsioonid sisaldavad alati kehalisi muutusi, sh kogu autonoomses närvisüsteemis. Katsete põhjal võib väita, et üks ja sama kehaliste muutuste muster võib kuid ei pruugi tekitada sama emotsiooni. 21.Hambaarst teatab pärast esimest suus ringi vaatamist, et täna pole puurida tarvis. Selle peale aktiveerub Sinu autonoomses närvisüsteemis
empaatiline empaatiavõimeta väärikas ebaväärikas, vääritu viisakas ebaviisakas, viisakusetu, kombetu, ebakultuurne, kasvatamatu, halbade kommetega täpne ebatäpne, ligikaudne, umbkaudne sõbralik ebasõbralik, tõrjuv, vaenulik B. Õppijad valivad kümme omadust ja ütlevad, missugune peab olema hooldustöötaja. Seejärel valivad kümme antonüümi ja ütlevad, missugune ei tohi olle hooldustöötaja. Oluline on lisada ka põhjendused. H 2. A. Üldine kirjeldus Delikaatsed isikuandmed poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kristlane. õigeusklik, budist kirjeldavad andmed; etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; mustanahaline, mongoliid, moslem,
11 Joonis 6 Rakvere logo aastast 2003. (RLK, s.a.) Aastal 2003. aastal esitleti uut logo “Roheline Tamm” millega koos võeti kasutusele ühtne värvilahendus ja pakendikontseptsioon, sellisel kujul, nagu me näeme seda täna. Tuntuimateks slõuganiteks on: „Elamusi igaks päevaks“ ja hetkel kasutuses olev „Kõht täis Eesti moodi” (ibid) 15.jaanuaril 2003 Eesti Päevale artiklis ütles tolle aegne Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm Rakvere uuenenud logo kohta; “Rakvere uuel logol kujutatud roheline tamm ei ole otseselt seotud lihatoodetega, kuid ta kannab neid väärtusi, mis meie jaoks tähtsad on. Rakvere viiner on eestimaise toiduaine sümboliks, samamoodi nagu tamm on Eesti looduse sümboliks. Tammel on iga aasta uued tõrud, täpselt samamoodi üllatab Rakvere tarbijat igal aastal uute toodetega” (ärileht.ee, 2003) Rakvere logo on näha kõikidel rakvere toodete pakenditel, kleebistel, panderollidel.
Huumuse tähtsus: 1)huumus võtab osa mullatekkeprotsessist- tänu hapetele toimub mulla mineraalosa lagunemine (bioloogiline murenemine), leiab aset ainete migratsioon 2)huumus mõjutab mulla füüsikalisi ja hüdrofüüsikalisi omadusi- veemahutavust, lasuvustihedust, poorsust jne. 3)huumusest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused nagu neeldumisnähtused ja mullahappesus. 4)huumus on viljakuse kandja, olle sühteaegu toitainete allikaks, sest pidevalt tekib huumust juurde, kuid samal ajal 1-3% huumusest mineraliseerub ja selle lagunemise käigus vabanevad mulda taimedel vajalikud toitained 5)huumus mõjub taimedele kasvustimulaatorina, eriti efektiivselt mõjuvad rauahumaadid. MULLAPROFIILI EHITUS JA MORFOLOOGILISED TUNNUSED Mullas kulgevad mitmesugused protsessid, mille tulemusena tekib mulda orgaanilisi, anorgaanilisi kui ka orgaanilis-mineraalseid kompleksühendeid
• Ahelrefleks e. Rütmiline refleks - järgneva refleksi kutsub esile eelmine, tingitud refleks • Ühise lõpptee printsiip – erinevatelt retseptoritelt tulenev info koondub ühte närvikeskusesse ja teostab mingi ühise tegevuse Dominant • Ajutiselt valitsev tegevuskolle, mis määrab ära vastusreaktstiooni iseloomu • Dominantseid koldeid iseloomustab närvikeskuste süsteemi erutus, mis painevad eri korrustel ja töötavd kooskõlastatult, olle omandanud ühise rütmi --- 27.Nimeta seljaaju funktsioonid. 1) Juhtefunktsioon – seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele. Informatsioon naha-, liigutusaparaadi-, veresoonte-, seedetrakti-, eritus- ja suguelundite interoretseptoritelt. 2) Reflektoorne funktsioon – seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu
letakse üksikasjaliselt teekonda Tartust Narva, koos kõigi läbitavate asulate lühida iseloomustamise ning maamärkide kirjeldamisega. Lisaks viidatakse ka põllumajanduslikust aspektist olulistele nähtustele, nagu näiteks nurmede kraavitamine liigvee vastu, mida seda teed rändav talumees tähele võinuks panna. Looduskirjeldused kannavad utilitaarse vaate pitserit. Maakotus nakap siist maalt eembale iks waesembas nink igawambas saa- ma. Tee lät suurt sood mööda edesi, kun muud ei olle nätä, kui ärasam- melduid näljatsid pedajakeisi, mes waiwalt ennege siin kaswawa. Ede- Eesti looduskirjanduse lugu 249 otsast, N i n a s i jaamast, Lohusu wanast puukerikust nink R a n n a - p u n g e r j a s t möödaminnen, näet veel Peipsit hääl käel. Ent ka Peipse järv om talwel ea nink lume al igaw nätä… (Maa-rahwa… 1858: 29) Soode kohta tõdeb jutustaja, et need ei kasvata midagi muud tarvilik-
Kertu 23 Pangatöötaja üle 7000 X A Le Coq Peeter 25 Ekspedeerija üle 7000 X Saku Rein 35 IT-spetsialist üle 7000 X Saku Mare 35 Arst üle 7000 X A Le Coq Olle 25 Reisikonsultant üle 7000 X Saku Uve 29 Riigiametnik üle 7000 X Saku Kristiina 33 Riigiametnik üle 7000 X A Le Coq Piret 26 Riigiametnik üle 7000 X A Le Coq 5001-
teinud olulisi kulutusi, uskudes mõistlikult, et leping sõlmitakse, või kui pool keeldub läbirääkimistest ilma mõjuva põhuseta, olles enne käitunud selliselt, et teisel poolel oli alust uskuda, et leping sõlmitakse temaga sellistel tingimustel, nagu läbirääkimistel oli lubatud.” RKTKo nr 3-2-1-136-12, p-d 24-26 teavitamiskohustus krediidilepingus (VÕS § 14) Asjaolud: AS-i SEB Pank (hageja) hagi Jüri Aigro (kostja), Enn Sarna (kostja II) ja Olle Reinholmi (kostja III) vastu igaühelt neist 2 370 000 krooni (151 470 euro 61 sendi) saamiseks Kostjad olid võla käendajateks, laenuleping õeldi võlgnevuse tõttu üles, kostjatele esitati teated laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta ning nõuded võla tasumiseks. Kostjad ei ole võlga tasunud. Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht Kas krediidiandjal võib olla ka vastutav käendaja ja võlgniku ees?
kahtlustab Lisete ja läbi lõksu saab teada, et Jürka last kannab Juula. Tulises vaidluses kuulutab lõpuks Lisete, et saadab nad mõlemad põrgusse, Juula ei muuda oma meelt isegi siis kui Lisete reedab, et Jürka sulase hukkas kuid Jürka muidugi teatab mis põhjusel. Igatahes Lisete raasugi toitu aksepteerimata Juulat otsuatb surra ja teebki seda, Julla peseb laiba puhtaks ja läheb teatab Jürkale mis juhtunud. Jürka juba Juulat tüdrukuks valides mõtiskles, et tal võiks selline naine olle mitte nagu pulk mida Lisete on. PEATÜKK NELI Jürka läheb kirkusse,et saada aeg ning kõik muud vajalikud rituaalid valmis, et matta oma naine. Kuid pastoril ei ole teda andmetes kirjas. Areneb edasi jutt milles Jürka räägib miks ta maa peal on ja kes ta on. Kui päris matus saabus oli kõik korras nii nagu kord ja kohus, ainuke viga oli, et puusärk(kirst) oli juba naeletga kinni löödud! see tekkitas rahval kahtulst kuna tahtsid veel näha kord Põrgupõhja endist perenaist.
moonutatud signaale st. mida rohkem ta erineb siinuselisest, seda rohkem on signaalis harmoonilisi. Mittelineaar moonutuste määra iseloomustatakse mittelineaar Rakenduselektroonika 5 I 2 2 + I 2 3 + ... + I n 2 moonutuste teguriga. = 100 [ % ] I1 on esimese harmoonilise vool I1 jne. Kvaliteetse võimendite puhul ei tohi olle harmooniliste moonutused olla üle 1%. Vähemkvaliteetsel üle 3%. Kõnesignaalidel on lubatud 8% ja üle selle muutub kõne raskesti mõistetavaks. 1.4. Mittmeastmelised võimendid I aste Sidestus II aste Usis ahel jne. Kuna tavaliselt üks võimendusaste ei anna piisavalt võimendust, siis kasutatakse mitmeid astmeid, millised on lülitatud nii, et esimese astme väljundsignaal antakse
(2002). KODANIKU RAAMAT. Võrgulehel http://raulpage.org/kodaniku/omavalitsus.html. (11.12.2011) 5 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. Kohustuslik kirjandus: 1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 1. ptk (lk 15-48; 207- 242). 2. A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 28-37). 3. J. Liventaal, Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 63-91; 166-170) 4. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 17-44) II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õiguse tunnused. Õiguse mõiste selgub: õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta,
Teatud kunstid, kus oli võimalik harjutamise teel oskusi parandada, nende tähtsus tõusis. Tekkisid ka konfliktid. Tekkis spetsialiseerumine. Oli palju selliseid, kes treenisid üht kunstiala ja teistele väga palju tähelepanu ei pööranud. · Leon Battista Alberti (1404-1472) pani aluse kujutava kunsti teooriale: kirjutas teoreetilisi käsitlusi maalikunstist, skulptuurist, arhitektuurist. Selgitas, millised omadused peavad kunstnikul olema, et olle meisterlik. · Al 15. Sajandist tõusis suure au sisse nähtava reaalsuse ehk looduse kujutamine · Leonardo: kujutav kunst peab tegelema looduse vormide ja väljendusega; · Albrecht Dürer: kunsti saladus peitub looduses, kuid maalikunstnik peab ka sisemiselt olema pilte täis; · Mõned arvasid isegi, et kunstnik suudab tänu oma kujutlusvõimele loodust täiuslikumaks muuta · Looduse kopeerimisest ei piisa, kunstnik peab olema pilte täis. Peab olema fantaasiat
Ka inimene oma ihu ja hingega koosneb aatomitest . Epikuurlased käsitlevad juba n-ö headuse olemust. Nende elufilosoofia eesmärgiks oli vabaneda kannatustest ja jõuda õnneliku, häirimatu seisundini. Filosoofia on üks osa eetikas e õpetus õnnest, selle tingimustest ja selle saavutamise takistustest. Neli põhiideed õnnelikuks eluks: Jumalat pole vaja karta, surm on kõigest teadvusetus, hüvet on kerge saavutada ja pahesid kerge vältida. Et olle õnnelik, tuleb teada, mille poole püüelda ja millest hoiduda. Naudinguid on kolme erinevat liiki: hädavajalik loomulik nauding (nt janu), loomulik nauding, mis ei ole hädavajalik (nt suguline armastus), ebaloomulik nauding, mis ei ole hädavajalik (nt kuulsus ja au). Eudaimonistlik eetika peab isiklikku õnne ülimaks väärtuseks. Õnn seisneb rõõmsas ja rahulikus meeleolus. Et selleni jõuda, tuleb olla mõõdukas, hinnata vaimseid väärtusi ja piirata meelelisi naudinguid
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
valitakse, võimendatakse ja levitatakse laialt - GNW hüpotees sisaldab 2 etappi: taju, tähelepanuline töötlus Fokusseeritud ja jagatud tp Kokteilipeo efekt - Mürases stiimulväljas (keskkonnas) toimub stiimulite valik peamiselt füüsikaliste joonte alusel ja ignoreeritud kanalite info ei ole kättesaadav (mälujälg puudus, füüsikalisi muutusi pigem märgati) Fokusseeritud TP - Enamus sisendit töödeldakse küllalt kaugele, et olle tähenduslik (sarnane visuaalsele objektiotsingule) Dihhootiline kuulamine Mudeldab reaalelulisi situatsioone mil vastuvõetavas sisendis tuleb keskenduda vaid ühele. Teist praktiliselt ei tajuta. Selles on 2 erandit - Kui mõlemad on väga lühikesed nt 3 sõna, mis viitab lühiajalise ’lao’ olemasolule - Kui TPline sisend on lühem kui mõned sekundid (kajamälu) Selektsiooni aluseks võib olla midagi muud kui kõrv (ehk pole ruumiline) nt kõneleja sugu (Broadbent)
Ettevõtja füüsiline isik , kes pakub enda nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsivaks tegevuseks, või seaduses sätestatud äriühing; on õiguste ja kohustuste kandja, kes on juriidiliselt lepingupooleks, omavad õigus ja teovõimet jne Ettevõte kasutatakse objekti tähenduses, st ta on majandusüksus, sellesse kuuluvad kinnis ja vallasvara, sh ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olle lepingu objektiks, mida saab osta, müüa, rentida jne. Tegevusala valdkond, millega tegeldakse 186. Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada? Täisühing kaks või enam osalist tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga Usaldusühing kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja usaldusosanik vastutab oma sissemakse ulatuses
Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub enda nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsivaks tegevuseks, või seaduses sätestatud äriühing; on õiguste ja kohustuste kandja, kes on juriidiliselt lepingupooleks, omavad õigus- ja teovõimet jne Ettevõte- kasutatakse objekti tähenduses, st ta on majandusüksus, sellesse kuuluvad kinnis- ja vallasvara, sh ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olle lepingu objektiks, mida saab osta, müüa, rentida jne. Tegevusala- valdkond, millega tegeldakse 186. Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada? Täisühing- kaks või enam osalist tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga Usaldusühing- kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja usaldusosanik vastutab oma sissemakse ulatuses
1996 50. Morgenstern, C. Platoni Politeia'ks nimetatud raamatu eesmärgist ja teemast. "Akadeemia" nr 1, 1993 51. Narits, R. Kontinuiteet ja actus contrarius printsiip. "Juridica" nr 4, 1994 52. Narits, R. Õigusteadus. "Juridica" nr 3, 1995 53. Narits, R. Jurisprudentsi põhijoontest."Juridica" nr 9, 1995 54. Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tartu 1995. 55. Narits, R. Õigusteaduse metodoloogia. Õigusteabe AS Juura, 1997 56. Olle, V. Riiklikust järelevalvest kohalike omavalitsuste üle Eestis enne 1940.a. "Juridica" nr 3, 1993 57. Oviir, M. Õigussüsteemi arengust. "Eesti Jurist" nr 7, 1994 58. Paju, J. Rootsi administratiivne kohtusüsteem ja selle ajalooline areng. "Eesti Jurist" nr7/8, 1994 59. Piip, A. Rahvusvaheline õigus. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus. Tartu, 1936 60. Piip, A. Riigivanema ameti ja vabariigi valitsuse juriidiline laad ja funktsioonid. VII Õigusteadlaste päev Tartus , 12. ja 13
kaupade müük või teenuste osutamine on püsivaks tegevuseks, või seaduses sätestatud äriühing; on õiguste ja kohustuste kandja, kes on juriidiliselt lepingupooleks, omavad õigus- ja teovõimet jne Ettevõte- kasutatakse objekti tähenduses, st ta on majandusüksus, sellesse kuuluvad 84 kinnis- ja vallasvara, sh ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olle lepingu objektiks, mida saab osta, müüa, rentida jne. Tegevusala- valdkond, millega tegeldakse 244. Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada? Täisühing- kaks või enam osalist tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga Usaldusühing- kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja usaldusosanik vastutab oma sissemakse
1550 2412 Nõmmik Rando Tallinn 04:23:05 M21 2399 2438 Oherd Rain Tartu 06:10:34 M21 2118 1462 Ohno Kaido Tartu 05:02:46 M21 1960 1694 Ojala Andrus Harju 04:50:39 M21 6 94 Ojavee Mart Tallinn 02:44:20 M21 228 888 Ojaver Siim Tallinn 03:12:44 M21 920 882 Olesk Margus Harju 03:52:21 M21 368 746 Olle Kert Tallinn 03:22:02 M21 474 973 Oolo Marek Tartu 03:29:04 M21 7 2 Oras Allan Tartu 02:44:22 M21 881 466 Orav Erki Tartu 03:50:36 M21 891 512 Orav Ingmar Võru 03:50:48 M21 1345 1440 Orav Kristo Tartu 04:12:06 M21 1022 372 Orav Raigo Jõgeva 03:57:06 M21 2244 1616 Org Indrek Viljandi 05:20:03 M21
o töö iseloomust tulenevat riski – autojuhil võib tõenaäoliselt rohkem õnnetusi (liiklusõnnetusi olla), jurist – väga polegi riski o tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist – kui alles tööle tulnud, seni hästi käitunud, korrektselt kõigist nõuetest kinni pidanud – miks nüüd eksid? Pigem võiks hüvitis olla väiksem o töötaja töötasu – min palgaga T, üldse väiksem palk, siis ei saa olle ebamõistlikult suur o tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks – nt valvekaamerad jne, kui ei ole, siis võiks hüvitis olla väiksem *hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra N: gymni lõpetanu läheb kassapidajaks tööle, on töötanud kuu
– ei aimu, kuhu oled liikunud, kui kaugele jne. See on selline orienteerumine. suuda asukohta määrata. Ei saa aru objektide asukohast ega kuidas mingites piirkondades Nt tavaliselt pole raske leida oma auto üles teiste hulgast,isegi kui teisi autosid on juurde oma teed leida. Agnoosia on see, kus in ei tunne ära. Amneesia mingil hetkel koha peal olle tulnud. sobjekte eristatakse omavahel ,kaaridts saadatkse aru, aga ei ole suuteline meelde tuletama, meeles hoidma. Nii amneesia kui agnoosia on oimuja kiirusagara tagumise koore kahjustsu. Vaja meelde jätta olulisemad ruumivihjed
Tartus hakati müüre ehitama, sama toimus rakveres. Majad kisti maha, nende kivid viidi müüriks. Venelased saavad esimese sümboolse tagasilöögi paide all. Paides oleks teglikult läinud olukord nii nagu mujal, kuid paide foogt oli jalga lasknud. Grupp ordumehi otsustasid linnust kaitsta ning olid edukad. Kaspar von Oldenborkum organiseeris paide kaitse, saab paljuski tema karjääri aluseks. Hakkab liikuma jutt, et tegu on liivimaa viimase rühtiga, kes julges venemaale vastu hakata olle sealjuures edukas. Oluline strateegiline tähendus. Tänu sellele, et paide jääb vallutamata ei saa vene väed liikuda Tallinna suunas. Suiski on saatnud Tallina linnale mitu kirja. Tegi ettepaneku et tln peaks alla andma, näiteks tõi Tartu ja Narva. Tln sellega nõus ei ole .Tuuakse välja Taani kaart. Tuuakse välja, et tln oli kunagi olnud taani kuninga võimu all, paljuski elati edasi taani vaimus. Toonane ordu kultuur oli oma sõduritel e pikemat aega võlgu, selles olukorras kuskilt
49. Morgenstern, C. Platoni Politeia'ks nimetatud raamatu eesmärgist ja teemast. "Akadeemia". Nr.1, 1993 50. Narits, R. Kontinuiteet ja actus contrarius printsiip. "Juridica". Nr. 4, 1994 51. Narits, R. Õigusteadus. "Juridica" nr.3, 1995 52. Narits, R. Jurisprudentsi põhijoontest."Juridica" nr.9, 1995 53. Narits, R. Õiguse entsüklopeedia.Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tartu 1995. 54. Narits, R. Õigusteaduse metodoloogia. Õigusteabe AS Juura, 1997 55. Olle, V. Riiklikust järelevalvest kohalike omavalitsuste üle Eestis enne 1940.a. "Juridica". Nr.3, 1993 56. Oviir, M. Õigussüsteemi arengust. "Eesti Jurist". Nr.7, 1994 57. Paju, J. Rootsi administratiivne kohtusüsteem ja selle ajalooline areng. "Eesti Jurist". Nr. 7/8, 1994 58. Piip, A. Rahvusvaheline õigus. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus. Tartu, 1936 59. Piip, A. Riigivanema ameti ja vabariigi valitsuse juriidiline laad ja funktsioonid. VII Õigusteadlaste päev Tartus , 12. ja 13
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
Sapožnini kogust Foto 60. Henry Ambel Foto 61. Vladimir Sapožnin 1930. aastatel H. Speegi kogust Foto 62. Hans Speek (1941) 323 F 2100 N 1 S 322. 169 E. Lindströmi kogust Foto 63. Jaakko Vuormaa bänd kontserdil. Vasakult: Sal Furman (tr), Olle Lindström (b), Kuno Laren (v), Erik Lindström (ak), Herbert Katz (k), Peggy Solin (vok), Henno Tooming (kl), Jaakko Vuormaa/Furman (dr) ja Onni Gideon (v) K. Lareni kogust Foto 64. E. Raudsepa kvintett Maxim’i laval. Vasakult: L. Isberg, H. Speek, E. Raudsepp, K. Laren ja S. Lundquist 170
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
