KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt ,,Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad) õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli. Reguleerib ka õigussuhteid teiste- nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike- õigussubjektidega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) Omavalitsuskorraldusõigus- KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus 2) Omavalitsushaldusõigus- materjaalsed funktsioonid, niivõrd kui need rajandevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine...
Paalalinna Gymnasium Viljandi Der Wolf Referat Viktor Tund Klasse 8b Viljandi 2010 Inhalt Einleitung .............................................................................................................. 1 Lebensraum ........................................................................................................... 1 Aussehen ............................................................................................................... 2 Ernährung .....................
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine
Bullerby lapsed A. Lindgren TEST 1. Loetle Bullerby laste nimed. Liisa,Lasse,Bosse,Anna,Britta, Olle ja Kerstin 2. Mille sai Liisa kingituseks oma 7. sünnipäeval? Liisa sai oma 7.sünnipäevaks oma toa. 3. Kes oli Svip? a) vanaisa b) Olle koer- see on õige! c) Bosse kana 4. Kuhu peitsid poisid oma heinaküüni koobaste kaardi? a) jõe äärde suure kivi alla b) vanaisa tuppa kummutisahtlisse c) pärna tüvesse vanasse linnupessa see on õige! 5. Kelle juures peatusid Bullerby lapsed suure lumetormi ajal? a) kingsepa juures see on õige b) Lövnäsi Kristini juures c) nad jäid koolimajja isa ootama 6. Mis asjad olid "Pikk Madu" ja "Kuldroos"? a) põnevad mängud b) laste kelgud see on õige
Karl Ristikivi ´´Hingede öö´´ Elu majas sees oli väga aeglane kohati aeg ei liikunudgi edasi. Majas oli väga palju tube ja korruseid. Kõik toad olid erineva välimuse ja sisuga. Elu oli seal ebareaalne, väljamõeldud või õpetus.Majast väljaspool oli elu rõõmus , sest oli aastavahetus ja inimesed kogunesid tänavatel ja asutustes,et võtta vastu uut aastat. Olle oli poiss kellel polnud jalgu ja kelle käed olevat olnud justkui moonutatu, valged ja närbunud. Olle tahtis, et peategelane temast loo kirjutaks. Olle jutustas maalist oma seinal ja seda olevat palju põnevam vaadata kui aknast maju. Pinokliga oli võimalik näha sellel maalil saart, millele oli Olle nime pannud ja kujutanud ette elu seal saarel. Ma arvan, et Olle tahtis jätta endast midagi maha, ehk siis lasta kirjutada endast raamat, kuna ta ise ei saavutanud elus miskit märkimisväärset , siis jutustas ta loo ja kui peategelane sellest kirjutaks jätaks ta endast märgi.
Bullerby lapsed küsimus:loetle bullerbi laste nimed. Vastus1:lasse, bosse, liisa, olle, brita, anna küsimus2:mille sai liisa kingituseks oma 7. sünnipäevaks? Vastus2: oma toa. Küsimus3:kes oli Svip? Vastus3:olle koer küsimus4:kelle juures peatusid bullerby lapsed suure lumetormi ajal vastus2:kinksepa juures. Küsimus5:millist aprillinalja tegid lapsed õpetajale? Vastus5:keerasid kella taha Küsimus6:olle väikese õe nimeks sai... vastus6:kersti küsimus7:kelle võttis liisa ükskord kooli kaasa? Vastus7:lambatalle küsimus8:mis peitus tarkade laekas? Vastus8: poiste hambad
-12 13 14 - Ja hej, det är Elisabeth. Är Annika inne? -Ja, vänta så ska jag hämta henne....Annika, det är telefon till dig. -Hej. Mitt namn är Kurt Olsson. Jag skulle vilja tala med Axel. -Ett ögonblick......Axel, Kurt Olsson är i telefon. -Jönssons möbler, god middag. -Jag söker Jan Persson. -Han är tyvärr inte inne just nu. Försök igen efter klockan fyra. -Svensson. -Var kan man köpa telefonkort? -Kan jag få tala med Olle? -I pressbyrån. -Det finns ingen Olle här. ----------------------------------------------------------------------- -h, ursäkta, då har jag kommit fel. -Ah! Det är upptaget. Telefonfraser -Eva Olsson. -Det är Inger. -Hej Eva, det är Sven. Har du Per hemma? - Hej, Inger. Det är Karin.
vahelt trügima hakata. Daam leinariietes oli aga koguaeg mehe kannul ja ütles jällegi ,,Ennekuulmatu, kõik teavad ometi et ta on alles siin majas- matmata, või ei tea te seda?" Mees ei osanud selle peale midagi vastata, ta ei julgenud paljastada oma teadmatust. Mees pääses õnneks daamiga vestlusest, sest tema kõrvale oli ilmunud roosas kleidis tütarlaps kes ulatas mehele käe. Tüdruk ütles mehele, et temast oli väga kena siia tulla, Olle oli oodanud teda kogu õhtu. Mehel polnud õrna aimugi kes on Olle aga tüdruk vedas mehe endaga kaasa ja palus tal lõunasöögile jääda. Nad jõudsid ukseni kus olid sõdurid juttu ajades. Tüdruk ütles sõdur Allanile et ta ootaks teda ja et ta peab nüüd Olle külalise eest hoolitsema. Teine sõdur küsis kas ta ei peaks kaasa tulema aga tüdruk vastas et pole vaja et ta juba ütles Bobbyle et ta läheb õigel ajal mehele teejuhiks
is dead mountaineer, his death circumstances remained unclear and his soul because of that can't ever get peace. Hallucinatory ghost mountaineer seeing in the mountains brought disaster. Ghost mountaineers summary The film takes place in 1989. Six Estonian students are going to climb to a mountain in Buryatia. One night Eero is telling a story about an mountaineer, who died on mountain and his ghost is still haunting is the mountain. Everyone notices that Olle is gone and they start looking for him but they can't find him. Local people find a body on the mountain and they bring the body away with a tractor. Begins weird and strange events, what is going to be unexpectedly gloomy and uneartly experience for the hikers. Ghost mountaineers cast Priit Pius – Eero Reimo Sagor – Olle Hanna Martinson – Inge (Marleen) Liis Lass – Anne Veiko Porkanen – Margus Rait Õunapuu – Indrek Vadim Andrejev – miilits Valeri Sanžejev – Fotik
Markvardt. 1998 Naganos, Jaapanis toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 25 sportlast. Nendeks olid iluuisutaja Margus Hernits; kahevõistlejad Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutajad Helen Novikov, Andrus Paul; laskesuusatajad Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; murdmaasuusatajad Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Eestlastest oli sedapuhku edukaim murdmaasuusataja Jaak Mae, kes saavutas 10 km klassikadistantsil 6. koha. 2002. aasta taliolümpiamängudel Ameerika Ühendriikides Salt Lake Citys esindasid Eestit laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun,
Nad jõuavad koridori, mille otsas paistab piimklaasist uks. Selle taga paistab keegi naisterahvas end lahti riietamas ja noor tütarlaps jutustaja kõrval suunab jutustaja kõrvale, teisele teele. Nad hakkavad liikuma paremale ja mööduvad paljudest ustest, enne kui jõuavad üheni, mille kõrval laua najal tukub keegi valges kitlis noormees. Tütarlaps koputab uksele ja nad sisenevad vastust ootamata. Toas on suur puust voodi, millel lamab keegi meesterahvas. See ongi Olle. Olle nimetab tütarlast Bellaks. Viimane tuletab Ollele meelde, et ta külalist liiga kaua kinni ei peaks, kuna too peab veel lõunasöögile jõudma. Bella lahkub ja Jutustaja jääb Ollega kahekesi. Ta märkab Olle põlenud käsi ja need meenutavad talle kedagi, ent ta ei tea täpselt keda. Üldse on kogu Olle oleks Jutustajale kuidagi tuttavlik. Haige vastas seinal on suur merekaart Stockholmi saarestikuga. Olle räägib Jutustajale ühest nimeta
Jutustaja otsustab daamilt tema pahameele põhjust küsida ja saab vastuseks säärase lause ,,Kõik teavad ometi, et ta on alles siin majas matmata... Või ei tea te seda?" Jutustaja ei julge paljastada oma teadmatust. Hirm, et ta on sattunud privaatsele üritusele, kasvab. Järsku ilmub jutustaja kõrvale ennist laval esinenud tütarlaps ja kõnetab teda kui vana tuttavat. Ta palub, et jutustaja tuleks koos temaga kedagi Ollet vaatama. Jutustajal pole tegelikult aimugi, kes on Olle, kuid ta nõustub tütarlapsega kaasa minema ja nad siirduvad ukse poole, mida valvavad sõdurid. Tütarlaps vestleb veel pisut kahe ukse juures seisva sõduriga ja minnaksegi sisse. Nad astuvad tuppa, mis meenutab üsna tavalist elutuba. Ühel diivanil märkab jutustaja magamas noormeest, kes enne saalis raamatupakiga ta kõrval istus. Raamatupakk on noormehel endiselt käevangus. Jutustaja ja tütarlaps liiguvad läbi veel mõne ruumi kuni jõuavad trepini
Mina abipolitseinikuna Ma arvan sellel teemal on nii plusse kui ka minuseid.Aga see kõik sõltub inimesest.Näiteks ma arvan ,et abipolitseinikuna on aga väga hea olla kui sa tahad mina politseinikuks.Selle pärast ,et saa saad teadmisi ,oskusi politsei tööst.Saad teada mida pead oskama politseinik,kui raske see töö on, jne.Aga kui sul ei olle mõteid minna politsei erialale siis ma arvan ,et see on mõtetu. Aga ka siin on üks plussidest ,et kui sa lähed abipolitseinikuks,siis sa võid teada rohkem seadusi ja õigusi,mis saavad sind aidata elus.Näiteks:Et mitte rikkuda liikumis reegleid või teha midagi mis on keelatud riigiga. Hakkan rääkida aga minu elust abipolitseinikuga.Võib olla tahaks ma olla abipolitseinik.Sellel on mittmeid põhjusi
Kubija Koostajad: Helis Lihtsa, Kerli Taalvelt Asukoht Kubija hotell- loodusspaa asub Võru kõrval Lõuna-Eesti mändide all Kubija järve kaldal, Haanja ning Suure-Munamäe läheduses. Kubija hotell vastab kolmele tärnile Tubasid kokku on 57 Toatüübid 42 kahekohalist ja 3 ühekohalist Standard tuba Raul Olle ja Erki Noole nimelised junior sviidid 9 Savisviiti, mis sobivad peretoaks Presidendisviit Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajad ja hinnad Avatud ööpäevaringselt Tuba ühele alates 56 Tuba kahele:alates 65 Sviit:alates 103 Lisavoodi:alates 13 Hind lapsele:alates 10
Plekktrumm: Valdur Mikita "Plekktrummi" saatekülaliseks oli, kirjanik Valdur Mikita ja saatejuht Joonas Hellerma. Nende teema oli, et aastal 2018 toimub Eestist alguse saanud ülemaailmne koristuspäev, mille ettevalmistused on käimas juba praegu. Valdur Mikitaga vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus. Mulle meeldis kõik, mis ütles Valdur Mikita, aga ma ei olle nii huvitatud loodusest ja prügist. Minu jaoks see teema on inimestele, kes on vanem kui mina või huvitatud, sellest teemast. Sellest hoolimata, et mulle ei meeldinud see plekktrumm ma võin ütelda, et Valdur Mikita lausus fraasid, mis mulle meeldisid näiteks, et suur osa sellest, mida me nimetame kultuuriks on prügi, mis tuleks ära koristada; prügist on saanud universaalne keel, nagu muusika kui metafoori kasutada; olen jõudnud sellise
9. Aivar Rehemaa suusataja 10. Eeri Vahtra suusataja 11. Kaspar Kokk suusataja 12. Karel Tammjärv suusataja 13. Algo Kärp suusataja 14. Siim Sellis suusataja 15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja 30. Vahur Teppana suusataja 31. Kaija Udras suusataja 32. Eeri Vahtra suusataja 33. Anatoli Smigun suusataja 34. Katrin Smigun suusataja 35. Rutt Smigun suusataja 36. Kristina Smigun-Vähi suusataja 37. Margus Ader laskesuusataja 38
Rahvas peab uskuma, et president ei vajuta uudishimust punasele nupule. Ajakirjandust tehakse avalikust huvist lähtudes. Nad pole prokurörid, aga on piisavalt haritud, et olle inimestest sammu võrra ees ja kirjutada sellest, millest inimene võib-olla veel ei teagi, et lugeda tahab. 1)Kollektiivsus (toimetatud) 2)Avaliku huvi olemasolu 3)Vastutus (mul pole aimugi mida need tähendavad...) äge tsitaat: "Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga ilmselt on see paratamatu." - Mart Raudsaar Ajakirjanik peab selgitama rahvale keerulisi asju arusaadavalt Kunagine juhtkiri on asendunud aruteluga. Ajakirjandusel olid juba alguses kõik funktsioonid olemas, ka kõmu.
lahenduseta. Kuid siiski olen mina arvamusel, et sellisel tasemel füüsikat, nagu praegu gümnaasiumis, mul vaja ei ole.Kindlasti loeb palju ka inimese iseloom ja huvid, kuid minul selliste asjade vastu erilist huvi ei ole ning seetõttu puudub mul ka entusiasm seda õppida.Kindlasti on mul vaja teada kõige elementaarsemaid asju. Näiteks, on hea kui oma elu peale minnes teada kuidas vahetada elekripirni või ühendada mõnd juhet kui selleks vajadus peaks tekkima,sest alati ei pruugi olle läheduses kedagi kes seda teha oskab ning sellisel juhul tuleb ise hakkama saada ! Ilma füüsikata oleks inimene endiselt uskumusel, et maa on lapergune. Tänu sellele mõistab inimene asjade olemasolu, ülesehitust ja tööpõhimõtet. Kuid kuna füüsika on keeruline ning vajab rohkem süvenemist ning põhjalikumat uurimist siis on neid inimesed kes selle jaoks aega võtavad ning seda ainet oskavad väga vähe.
Kas maailmas on olemas ideaalne inimene? Kas maailmas on olemas ideaalne inimene? Milline üldse on ideaalne inimene? Võib-olla oleme kõik omamoodi ideaalsed, kuid kõigil on ju vead. Kas kohusetruu, töökas ja hea inimene on ideaalne? Võib-olla ei ole ta aus ja siiras, seega ei ole ta ideaalne. Teine inimene jällegi, kes on alati aus, ei pruugi olla kohusetundlik ja hea, seega ei ole temagi ju ideaalne. Kas tark ja taibukas õpilane koolis on idaalne? Õpilasena küll aga ta ei pruugi olle heasüdamlik, ta võib olla auahne, see tähendab, et ka tema pole ideaalne. Või on äkki ideaalne inimene hoopis ilus ja võluv? Mina arvan, et ideaalse esmamulje võib ilus välimus küll jätta, kuid kas see teeb inimese ka seestpoolt heaks ja hoolivaks, tugevaks ja kohusetruuks? On ka selliseid inimesi, kuid mitte kõik ei ole sellised. Ka inetu inimene võib olla heasüdamlik, aus ja hooliv. Välimus annab inimesele palju, kuid kindlasti mitte ei tee ilu inimest ideaalseks.
pööre (4) (loete) moistate, peate, rägite, Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 3. pööre (6) loewad, tewad, söwad, sawad, moistwad, rändawad. Kindel kõneviis, olevik, eitav kõne (2) (ei loeta) Kindel kõneviis, olevik, umbisikuline tegumood (2) antakse, ööldakse. Kindel kõneviis, täisminevik, ainsuse 3. pööre (1) on ellatud Kindel kõneviis, täisminevik, mitmuse 1. pööre (1) (Me oleme lugenud) Kindel kõneviis, täisminevik, eitav kõne (1) ep olle olnud. Tingiv kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (3) ((ta) loeks) woiks, olleks, Tingiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (1) ((te) loeksite) Käskiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (5) (lugege) unnustage, hüüdke, katske, kaswatage, tehke. Käskiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre, eitav kõne (2) (ärge) ärge unnustage, Möönev kõneviis, olevik (1) tehko. da-tegevusnimi (6) laulda, loetada, katsta, palluda, luggeda, öppida.
02 Salt Lake 7 60 Kristina Smigun 15 km v ühisstardist 9.02 Salt Lake 7 50 Kristina Smigun 30 km k 23.02 Salt Lake 9 59 Jaak Mae 10 km k + 10 km v jälitus 14.02 Salt Lake 9 15 Eesti meeskond: 4 x 10 km teade 17.02 Salt Lake Raul Olle Andrus Veerpalu Jaak Mae Meelis Aasmäe Murdmaasuusatamine 2006.a. Koht Osav.arv Sportlane/võistkond Võistlusala Millal? Kus? 1 99 Andrus Veerpalu 15 km k 17.02 Torino 1 72 Kristina Smigun 10 km k 16.02 Torino 1 167 Kristina Smigun 7,5 km + 7,5km 12.02 Torino
3 PELLE SVANSLÖS Pelle Svanslös on üks Rootsi lastekirjanduse armastatumiad tegelasi. Pelle on Rootsi kirjaniku Gösta Krurrssoni poolt väljamõeldus kass. Pelle seiklused raamatutes toimuvad Uppsalas, raamatu tegelasteks on kassid, kes käituvad nagu inimesed. Pelle on südamlik ja kergeusklik kass, teda narrib ja kiusab Elaka Måns koos Billi ja Bulliga. Esimeses raamtus on Pelle kodukass, kelle omanikeks on Olle ja Brigitta, kuid kui Pelle suuremaks kasvab, siis hakkab ta elama koos Maja Gräddnosiga Pellel pole saba, kuna suur rott hammustas ta saba ära, kui Pelle oli ainult paari päeva vanune. Pelle sündis maal, kuid üks perekond Uppsalast adopteeris ta. Mõned kassid kiusavad Pellet, kuna tal pole saba. 4 PELLE MÄNGUVÄLJAK Mänguväljak ehitati ja taasavati 2014. aastal, Inglise pargis. Mänguväljaku teemaks oli ‘’Pelle Maailm’’
Mängude avaja: Carlo Azeglio Ciampi, Itaalia president Sportlaste vande andja: Giorgio Rocca, mäesuusataja Kohtunike vande andja: Fabio Bianchetti, uisutamine Olümpiatule süütaja: Stefania Belmondo, murdmaasuusatamine Eesti lipu kandja: Eveli Saue (avamisel), Kristina Smigun (lõpetamisel) Eesti koonids olümpiamängudel laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing,Priit Viks, Eveli Saue murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae,Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Smigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks, Jelena Glebova kahevõistleja Tambet Pikkor suusahüppajadJens Salumäe, Jaan Jüris mäesuusatajad Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja Eesti olümpiamedalistid Kristina Smigun-Vähi KULDMEDAL suusatamises 10 km-s (klassikas)
1622 katoliiklik käsiraamat „Agenda Parva”. 1632 Joachim Rossihniuse luterlik kirikukäsiraamat. 1648 Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika „Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam”. 1686 „Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament”, Uue Testamendi tõlge, mis oli ühtlasi esimene läbinisti eestikeelne teos. Tekstinäide Heinrich Stahli teosest „Leyen Spiegel”: Minckperrast nöitat sinna hend/ kudt üx wegkiw Söddamees/ kennel ep olle südda/ ninck kudt üx Kalliweh/ kennel ep olle wegki awwitada? ’Miks näitad sa end kui vägev sõjamees, kel on araks löönud süda, ja kui vägilane, kel ei ole väge aidata?’ III Vana kirjaviisi aeg 18. sajandist kuni 19. sajandi viimase veerandini. 18. sajandil kujuneb välja kiriklik raamatukeel. 19. sajandi esimesel poolel lisandub ilmalikku lugemisvara. Valitseb herderlik emakeeleideoloogia – keel on rahva unikaalse vaimu avaldus ning väärib sellisena uurimist ja arendamist. 19
merekarbi, millega said kutsuda ka teised poisid kokku. Kui poisid kokku kogunesid, arutasid nad omavahel läbi kõik reeglid, kohustused ning valisid omale pealiku. Pealikuks valisid nad mõistliku Ralphi. Tema esimeseks otsuseks oligi see, et hakkatakse pidama koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merekarpi. Samuti tehti korraldus, et koosolekul võib rääkida ainult see inimene, kelle käes on merekarp. Muidu suutsid poisid algusest peale ikka üksmeelsed olle. Kuid siis, kui Ralphi eestvõttel alustati onnide ehitamist, ilmnesid esimesed lahkhelid. Nimelt ühel teisel poisil, nimega Jack, oli koos ta grupiga kohustuseks antud hoida märgutuld. Kuid kuna Jack, kes oli enda arust tähtis ja soovis väga ise pealikuks saada, ei pidanud oluliseks märgutule hoidmist, vaid arvas et on tähtsam metsas jooksvaid metssigu küttida. Tüli tuligi sellest, et Jack oma
ISIKSUSE RENG SUHTES. Suhte kaudu areneb inimene isiksuseks. Läbi mitmesuguste suhtekogemuste õpitakse elutähtsaid oskusi: Suhtlemisoskust Väljendumisoskust Keeldumisoskust Konfliktide lahendamise oskust Andestamise ja andekspalumise oskust Suhete edenedes käivituvad kaks protsessi: ühelt poolt areneb ja küpseb suhe, samal ajal aga küpsevad ja renevad ka inimesed Suhted on kolm järku: 1 JARK : ühtekuuluvuse periood.Nauditakse Teineteise seltskonda, tahetakse olle koos. Näeb ,e t on leitud õige prtner. 2 JÄRK : iseseisvusperiood. Ühte osapoolt hakkab suhe pigistama. Siin on tähtis anda teisele poolele HINGAMISRUUMI. 3 JÄRK : tsakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutnud uue sisu ja vormi. Puuduvad probleemid armukadeduse truuduse tsandil, teineteisele võib loot.
02. - 27.02.1994 Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998 Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006
Tööleht nr 4 Leida Laiuse filmi ,,Mäeküla piimamees" kokkuvõte. 1. Mari ja laste suhted Mari ja laste suhted filmis olid väga head. Vaatamata sellele, et Mari ei pidanud end nende emaks, tegeles ta nendega väga palju. Lapsed olid tema seltskonnas õnnelikud, kuna Mari oli natukene lapsik. Kui nad midagi koos tegid siis oli alati kuulda naeru ja kilkamist. Lapsed soovisid alati, et Mari neile jutte räägiks, nt linnast. Kui aga Mari hakkas linna mõisniku juurde minema, siis lapsed muutusid kurvaks ning hakkasid ka nutma, see näitab nende kiindumust oma kasuemasse. 2. Tõnu surm Tõnu surm sai alguse sellest, kui ta Maasikaga kõrtsis omi muresid jagasid. Nad võtsid napsu ning lõid tantsu, kuniks tuli aeg koduteele asuda. Kuna väljas oli külm, siis Tõnu juuksed ja habe olid härma läinud, ning tasapisi hakkas Tõnu ise ka külmuma. Enne surma nägi ta nägemust, et Mari palus tal magada, mitte tühja juttu ajada ( see oli justkui vihje, et ilma ...
Selle aja õpetunnid kuulavad pigem tänapäeva hobide mitte hariduse alla. Tänapäeval on naiste roll ühiskonnas meestega peaaegu võrdne . Nad saavad kõrgharidst , töötavad kõrgetel ametikohtadel ja teenivad samapalju raha kui mehed. Aadli aegadel oli naise ainus roll olla koduoerenaine ja kõik sinna juurde kuuluv. Ta pidi kodu korras hoidma, lapsi sünnitama ja oma mehe eest hoolitsema . Valitsemisse ja majandusse ei olnud naisel asja . Ka ühiskondlikus elus oli naise roll lihtsalt olle mehe kürval ja teda toetada. Hetkel on kiriku ja religiooni roll ühiskonnas hääbumas. Inimesed ei huvitu enam niiväga kirikust ja elavad oma põhimõttete järgi. Aadlike jaoks oli aga usk väga tähtis ja usupõhimõttete järgi elati ka oma elu. Samuti oldi valmis usu nimel surema , mida tõestavad sel ajal peetud ristisõjad. Tänapäeva ja aadli aekse kiriku traditsiooni vahel on aga säilinud uskumus et oma patte sai lunastada
3. Probleemid, analüüs, näited 1)Kuidas mõjutab meid uus keskkond ning uued inimesed? Seiklused uues keskkonnas paeluvad peategelast oma kummalisuse ja salapäraga, maailm mis jääb valjapoole maja tundub peategelasele mõttetu ja isegi tülgastav. Teose lõpuks saab peategelane aru, et ta igapäevaelu on tegelikult seesama, mis maagilises hooneski - sama juhuslik ja mõistatuslik. Kõrvaltegelastes mõjutas minategelast näiteks väike poiss Olle, kes vaatamata oma raskele haigusele suutis jääda elurõõmsaks ning optimistlikuks. 2)Oma kohta elus ei ole alati kerge leida. Alguses tänaval ning hiljem kummalises majas rännates peategelane justkui otsikski oma kohta elus. Peategelane rändab justkui üksiku hingena mööda maagilist hoonet. Raamat ei anna küll vastust, et minategelane oleks oma koha elus leidnud, aga arvan et see ,,rännak teispoolsusesse" leevendas tema üksindust ning muutus ta avatumaks kõigele uuele ja erilisele.
Lühidalt kohtutakse majas viibivate isikutega, peetakse pulmi ja leinatakse kadunukest, lisaks tuleb tegemist nii politsei kui ka kohtuga. Peategelase nime polegi "Hingede öös" mainitud, kuna sündmusi jutustatakse minavormis. Peategelane on iseloomult üksik, mõtlik ning masendunud. Ka välimusega ei paista ta eriliselt silma, mees erineb aga siiski teistest majasolijatest inimlikult roosaka jume ja normaalse kehatemperatuuri poolest. Kõrvaltegelasi on palju - neist tooksin esile poiss Olle, kes vaatamata oma haigusele on optimistlik ega ole kaotanud võimet unistada, ning Bobby - robotliku liikumisega kelneri, keda hiljem kohus liigses uhkuses süüdistas. Autori sümpaatia kuuluvust kellelegi on raske hinnata, kuna tihti muutuvad teose tegelaskujud ning täielikku ülevaadet või arvamust isikutest ei tekigi.
· Viirusresistentsus (haiguskindlus) · Herbiidiresistentsus taluvad umbrohutõrjemürki · Suurem saagikus · Lamandumis- ja külmakindlus o Paremad maitseomadused · Suurem toiteväärtus (kuldne riis- A-vitamiin) · Pikem säilivusaeg · GMO-de vastu o Kahjurid muutuvad immuunseks o Geenid võivad üle kanduda umbrohule o Erinevate organismisde geenide koostoime võib olle ettearvamatu o GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad o Geenisaaste o Allergeenide valk võib sattuda toiduainesse, kus teda tavaliselt ei leidu Geeniteraapia · Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude · Kaks võimalust 1. Asendada haige geen tervega 2. Vaigistada haige geen Haigused vale nukleotiidide järjestuse tõttu Kui teada, kus see defektne geen on, siis lisatakse sinna üks genei jupp,
Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, kus võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Olenevalt võistluse kriteeriumitest, kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti Norras Kristianias (hetkel asub seal Oslo) aastal 1767. Murdmaasuusatamine tuli taliolümpiamängude kavva alates 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. Aastal 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952.aastal võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised ja seda 10 kilomeetri pikkusel distantsil. 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants. Alates 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning t...
/7/ Kui Bullerbys on jaanipäev Astrid Lindgren Nüüd ma jutustan, mis me tegime siis, kui saabus jaanipäev. Meil sai Lõunatalu niidul jaanikuritv üles aetud. Kõik Bullerby inimesed aitasid selle juures kaasa. Kõigepealt sõitsime oma heinakorviga metsa ja murdsime oksi tolle meiupuu tarvis. Isa oli hobusemeheks. Isegi Kerstin võeti sellele sõidule kaasa. Ta naeris ning oli selle üle väga rõõmus. Olle andis talle väikese oksakese pihku, Kerstin istus ning vehkis sellega. Ja Olle laulis talle seda vana laulukest: "Kerstinil on üks kuldne vanker ja sellega sõitu ta tegi, tal kullane piitsake oli veel peos ja ta tervitas neid, keda nägi." Pealegi laulsime me kõik. Agda oli ka meiega oksi murdmas, tema laulis nõnda: "Päikene paistab, suvi on käes, lilledki õitsevad koplis." Aga selle laulu peale laulis Lasse nõnda: "Päikene paistab, suvi on käes, lehmakook laiutab koplis
Kirjale kirjutab alla asutuse juht, asetäitja või peaspetsialist. Allakirjutamise vorm on fikseeritud asjaajamisejuhendis. 13. Kes kirjutab kuupäeva ? Milline kuupäev on kirja kuupäevaks ? Allakirjutaja märgib ka kuupäeva. Kirja kuupäevaks on allakirjutamise kuupäev. 14.Vormistamise etapid. 1. Koostamine ja vormistamine 2. Vajadusel kooskõlastamine (asjaajamisjuhend) 3. Allkirjastamine (originaal plangil ja ärakiri valgel paberil) 4. Registreerimine (tegevus saab olle ühekordne) 5. Kirja väljasaatmine 6. Lahendatud kirjad (algatus + vastuskiri) paigutatakse dokumendite loetelu järgi ettenähtud sarja toimikusse (Toimiku nimi on Kirjavahetus) 15. Nimeta kirja elemendid nende paiknemise järjekorras. ametikirja väljaandja nimi - asub lehe ülaservas kas vasakul, keskel või paremal ametikirja saaja andmed - ettevõtte või asutuse nimi, kontaktisiku nimi ja aadress kuupäev - asub aadressi 3. reaga kohakuti paremal, selle järel ametikirja
Monoloogis väljenduv ahastus haihtub, Faust elab üke seesmise kirgastumise ja tunnistab oma vaimusugulust sellega, kes kuulutab. Fausti otsimis rahutus selgineb veelgi teise teadlasetüübi Wagneri najal, kes tuimas rahulolus sulgub oma kabinetti nagu tigu karpi. Taas kisub faust kõhklustesse. Teda vapustab maailma kurjus, mis pesitseb inimestes. Meeleheites ulatub käsi mürgipeekri järele, ent peatub oamti meenuvad elu kaunidus ja inimväärtused. Olla või mitte olle, - see küsimus on ka Goethe kangelase kellele. Mis on õieti olemise algus? Olemise algus on tegu! selle tõega läheb Faust uude ellu, saatjaks Mefistofeles. Viimane pärib cerega kinnitatud lepingu põhjal õpetlase hinge, kui see tunnistab end õnnelikuks. Mnefistofeles, nagu öeldud, on eitamise ja hävitamise kehastus, Fausti vastandpoolus. Kuid ometi ei suuda ta peatada elu jätkumist. Veel enam:eituse vaim peab möönma hea ja kurja koosesinemist.
see, kas Nokia turuväärtus on suurem kui Ericssoni oma. Spordi rahvuskesksuse tõttu peavad riik, rahvas ja ettevõtjad erakordselt panustama selleks, et tuleks tulemusi. Väikeriigid eriti. Telia tippjuhid ütlesid pärast seda, kui EMT logo oli Rootsi parima vaadatavusega eetriajal praktiliselt 1,5 tundi järjest eetris, et Telial küll niisugust raha ei ole, et sellist asja endale lubada. Tegemist oli Vasaloppetiga, mille liider Raul Olle pikalt oli ja lõpuks ka võitis. Äriettevõtte investeeringul sporti on ettevõttest sõltumatult omad riskid (sportlase ebaõnnestumine, aga ka võimalikud dopinguskandaalid jms), kuid riski pöördvõrdelisuse tõttu tulususega võib võit olla palju suurem kui mõne muu turundustegevuse puhul. Äriettevõtete investeeringud sporti ei ole altruism või metseenlus, vaid osa ärist. Ajas on sportlase staatus ja saatus muutunud. Töötasin Nõukogude Liidu ajal ametlikult "Silikaadis" laadijana
Sain haavata.. kuid teie kahe sugu / katk tabagu! Kas tema pääses tervelt? Kui Tybalt ja Mercutio kaklesid ja viimane sai surma. Romeo püüdis neid peatada kuid asjata. Mercutio sai surma. Romeo ärritus sellepärast ja tappis võitluses Tybalti. 6. Vürst: Ja seda süüd ta andeks küll ei saa:/ kui pagetatu peab ta jätma maa! Kui vürst sellest kuulis, andis ta Romeole tegelikult võimaluse, sest sellise teo eest pidi seaduste järgi surma saama, kuid Romeo pagetati. Ta tahtis olle enne surnud kui Juliast eemal. Ta elu oli seal aga ta saadeti riigist välja. 7. Sinjoora Capuletti: Laps, neljapäeval vara hommikul/ noor, viisakas ja vapper aadlimees/ krahv Paris Püha Peetri kirikus/ teeb sinu õnnelikuks noorikuks. Julia ema lausus talle nii, kui tybalt oli surnud ja romeo pagetatud. Arvati et julia nutab tybaltit taga kuid nuttis romeot. Juliale anti valida kas ta abiellub Parisega või lahkub ja Capulettid ütlevad temast lahti. 8. Amm: Oh jube! Appi, appi
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Tegelased: Minategelane; Bella; Bobby; Allan; Olle; William; Erna; pastor Roth; Stanley; Christer; Sixten; Kohtunik; Härra X ja Härra Y. See on erilaadne ilu mõningate vanade naiste juures, hingestatud, peaaegu abstarktne, mis ilmsiks saab nende väheste juures, kes viimaks on leppinud sellega, et nad ei ole enam naised, vaid ainult inimesed. See oli mingi lääge, veniv meloodia, mis meenutas lagritsat. Jungfrutjärden helkis tuhmilt nagu puhastamata hõbe, taevas oli kuskil seitsme sinakashalli uduliniku taga. Mustja männimetsaga pehmendatud rannajoon sulges selle kõik looklevasse raami. Isegi väljamõeldud inimene on parem kui mitte keegi. Väljamõeldud inimene on enamasti ka elavast inimesest parem. Miks me teeme lihtsad asjad keeruliseks, kuni me neist enam aru ei saa ja kahtlema hakkame? Inimes...
Elu pealisülesanded Mis on need elupealis ülesanded? Me elame siin ilmas olle s unustanud elu eesmärgi. Need on meile peale surutud ühiskonna poolt. Globaniseerimine (nii nad kutsuvad seda) on kustutanud inimeste mälust need põhjused põhjused mis ei ole tehislikud, vaid naturaalsed. Üks tähtsamatest omadustest mille on tänapäeva ühiskonnas inimesed minetanud on vaba mõtlemine. Meile surutakse mõteid peale, keegi kuskil ,,paneb" meile mõteid pähe, nii et me ise ei saa arugi. Aga kuidas, te küsite? See on ju lollilegi teada
Ainsat seletust põhjusele, et miks kellelgi on vaja kaevuda sügavasse ja täpsesse tehnoloogiasse sellepärast, et purustada, ei ole. Kas tõesti lisaks sellele, et lammutada on lihtsam, pakub see ka naudingut? Inimene, kes juhib ühiskonna tahtlikult halba, omab tõenäoliselt nulltolerantset ja egoistlikku hinge. Viha ja kadedus lisavad veel õli tulle. Tavaliselt inimene ei oska olla rahul, ta leiab puudusi ka sealt, kus tegelikult neid ei ole. Raamatus ,,Hingede öö" ütleb vigane Olle: ,,Me kadestame isegi neid, kel on tunduvalt vähem kui meil, aga ikkagi meie arust liiga palju." Tuleb tunnistada, et see on tõsi. Sooviga lammutada ei ole ainult need inimesed, keda ühiskonna poolt ei saa pidada normaalseteks, vaid seda esineb kahjuks ka kõrgelt tähtsustatud juhtfiguuridel. Arvatakse, et kui lammutatakse, siis oldakse palju mõjuvõimsam, kui midagi luues. Maailm pöörab paratamatult tähelepanu rohkem lammutajale kui loojale. Siin peitubki võib-olla vastus
Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998. Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Neljandat korda olümpial: Andrus Veerpalu. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006
Sõja Nõukogude Venemaaga lõpetas Poola 1921.aastal Riia rahuga. 1922.aastal kaotas Pilsudski võimu. 1926.aastal tegi Pilsudski riigipöörde, kuulutas end peaministriks ja kehtestas nn sanatsioonireziimi. Pilsudski jäi Poola diktaatoriks kuni oma surmani 1935.a. Poola oli Versailles´ rahulepingute alusel saanud endale mitu Saksa ala. Need asjaolud tekitasid natsionalistlikes sakslastes , Poola vastu sügavat vimma. Kuid mingeid sooje tundeid polnud Poola vastu ka Moskvas. Olle jahedates suhetes mõlema ajaloolise vaenlasega, üritas Pilsudski esialgu ajada tasakaalupoliitikat. 1934.aastal otsustas Pilsudski läheneda Saksamaale, kellega sõlmiti liiduleping. Esialgu näis asi ennast õigustavat, kuid 1939.aastaks oli selge, et Saksamaa Poolat võrdväärseks partneriks ei pea ja kavatseb ta hoopis alla neelata, mispeale Poola hakkas abi otsima Prantsusmaalt ja Inglismaalt. Eesti 1920.aastate algul olid Eestis kommunistlikud meeleolud veel üsna levinud. Neid jahutas
Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena ka suusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumi...
annetamine, paast ning palverännak. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal läkitama saadikud (Musa, Isa ja Muhammad), kellest kõige autoriteetsem oli Muhammad. Islam saigi alguse Jumala saadikust Muhammadust, tänu kellele kujunes islamist kohe algusest peale eluviis. Muhammadi ülesanne oli hoiatada oma rahvast Meka linnas. Inimesed, kes temasse uskusid, moodustasidki esimese moslemite kogukonna Kui on olemas jumal, siis on see Ainujumal. Jumal saab olla vaid üks ei saa olle mitmesuguseid või võistlevad jumalaid (nt juutide jumalat, kristlaste jumalat või polüteistide paljusid jumalaid). Sellel rajanebki islam - kõik loodu lähtub Jumalast. Muhammad sai oma esimese ilmutuse Jumalalt ingel Gabrieli kaudu 610. aastal Mekas, Hira mäel. Ta hakkas seda kuulutama polüteistidele, kes teda selle pärast taga kiusama hakkasid. Muhammad põgenes koos teiste moslemitega põhja poole elama see ümberasumine tähistab islami aja algust. Ta suri 632
Olümpial osales 72 riiki 2302 sportlasega (sealhulgas 814 naist). Esimest korda osalesid Aserbaidzaan, Kenya, Makedoonia, Uruguai. Eestist võistles olümpial 25 sportlast. Iluuisutamine Margus Hernits; Kahevõistlus Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutamine Helen Novikov, Andrus Paul; Laskesuusatamine Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; Murdmaasuusatamine Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Salt Lake City 8. 24. Veebruar 2002 Olümpial osales 78 riiki 2527 sportlasega. See on talimängude rekord. Esimest korda osalesid taliolümpial Kamerun, Hongkong, Nepal, Tadzikistan ja Tai. Eestit esindasid laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun,
Dmitri Borovik teade (0) Murdmaasuusatamine Naganos päästis Eesti naissuusatajate Jaak Mae oli Nagano taliolümpial meie reputatsiooniKatrin Smigun edukaim meessuusataja Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 11. Jaak Mae Eesti 30 km (k) 1:38.52,3 17. Raul Olle Eesti 30 km (k) 1:40.03,5 19. Andrus Veerpalu Eesti 30 km (k) 1:40.09,9 52. Meelis Aasmäe Eesti 30 km (k) 1:46.08,8 6. Jaak Mae Eesti 10 km (k) 27.56,0 8. Andrus Veerpalu Eesti 10 km (k) 28.00,7 37
sellega võidelda. Enda tõekspidamistes peavad nad tähtsaks inimeste teadlikkust ja potentsiaali, et neil on võimalus elada vabalt, võidelda vaesusega, olla kaitstud. Oxfam usub, et õige inimkonna abiga ja õigete poliitiliste otsustega on võimalik luua maailma olukord kus pole vaesust. Igal inimesel on õigus nende põhiõigustele nagu kindlustunne ja õigus elule, õigus jätkusuutlikule elatisele, olle teadlik, olla kuuldel, omada väärtust, ja tagada ligipääs kõikidele sotsiaalsetele vajadustele. Vaesus, on üks osa, milles inimesed omavad jõudu, et seda ühtsena mõjutada. Vaesus on jagatud kaheks, mis sõltub inimestest ja mis ei sõltu inimestest. Vaesust mõjutavad looduskatastroofi, inimkonna vägvald ja keskkonnasaastatus. See kõik on kõrvaldatav ja elimineeriv intstitutsioonide ja majanduslike mehhanismidega.
EESTI SUUSAAJALUGU Referaat Tallinn 2010 Kindel on see, et suuski tundsid eestlased juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, mille distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal Garmisch-Partenkircheni taliolümpial osales murdmaasuusataja Vello Kaaristo (Vassili Krassikov). Olü...
Võidusammas on plaanis avada võidupühal. Selgeltnägijate tuleproov -- skeptik.ee kiri saate tegijatele Avalikustan oma kirja, mille saatsin telesaate Selgeltnägijate tuleproov tegijatele siis, kui kuulsin sellise saate valmistamisest. Allpool on ka adressaatide vastus.,,saatja: Martin Vällik adressaatidele: [email protected], [email protected], [email protected] kuupäev: 1 september 2008 12:16 teema: Selgeltnägijate tuleproov Tere, lp Olle Mirme, Heili Klandorf ja Osakond pere, olete tootmas ja saatekavva võtnud huvitava saate Selgeltnägijate tuleproov. Viimasel ajal on nn selgeltnägijatele, nõidadele ja müstilistele asjadele palju suhteliselt kriitikavaba eetriaega antud. Kindlasti on see paljudele huvitav vaatamine ning kinnitab paljude usku või lootust imedesse. Kui põhjendatud selline usk aga on, on kindlasti igaühe enda otsustada, kuid paraku ei ole eriti palju kuulda olnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
