27 · II tüüpi diabeedi ja südamehaiguste ennetamiseks. · Kolesterooli paremas normis hoidmiseks. GK 1-10 madal, tervislik valik · Brokoli, spinat, lehtkapsas, aeduba, hernes, suvikõrvits, kapsas, rooskapsas, lillkapsas, porgand, sibul, küüslauk, tomat, seened, salat, kurk, pipar, apteegitill, seller, redis, spargel, kabatsokk, sibulad, avokaado, idandid, oliivid. · Marjad ja puuviljad (v.a. banaan, kuivatatud puuviljad ja marjad) · Seemned, pähklid, mandlid · Kõrvitsaseemne- ja maapähklivõi · Lahja liha, kala, muna · Piimatooted (v.a. riisipiim) · Täisterajahu ja pasta, kaerahelbed, rukis, kinoa GK 11-14 keskmine, tarbida vahetevahel Banaan 12 GK GK 15-19 kõrge, vältida või tarbida harva Kartulipüree, frii- ja ahjukartul, maguskartul, pastinaak, kaalikas, naeris, porgand, nuikapsas, peet, kõrvits. Kuivatatud puuviljad.
Roomlaste elu-olu ja elamistingimused 1) Elamutüübid linnas: domus, insula, villa Domus. Maja alguses ovaalne, hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid. Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all ...
põllumajandus ja populatsioonide püsimine. Vesi moodustab 90% elusorganismide koostisest, tagab aine- ja energiaringe. 36. Vee tarbimine maailmas. Tarbimise jaotus sektoriti ja tarbimise dünaamika. 37. Vee tarbimine majapidamistes. Vee tarbimine põllumajanduses. Põllumajanduses on ülekaalukas vee tarbija veisekasvatus (15500 liitrit/1 kg toodangu kohta), sellele järgneb lambaliha toodang (5538 liitrit/1 kg toodangu kohta), siis hirss ja juust (5000), sealiha (4800), oliivid (4400), kanaliha (3900), riis (3400), datlid (3000). Väiksem vajadus on näiteks kartulil (250) ja kurkidel (240). 38. Energia tootmine maailmas. Vee osa energia tootmises ja tootmise regionaalne jaotus. Suuremad hüdroelektrijaamad. Suuremad hüdroelektrijaamad: Three Gorges, Jangtse Hiina; Itaipu, Brasiilia ja Paraguai piiril; Xiluodu, Jinsha Hiina; Guri, Venetsueela; Tucurui Brasiilia; Grand Coulee USA; veel Hiina ja Venemaa. 39. Eesti pinnavee meetmeprogramm
läätse võrsed liha (imetajate-, kala-, linnuliha) Tärkliselised toiduained Kartul, kastanid, leib, kookospähkel, valminud tärkliselised viljaterad, bataat ehk maguskartul, jamss, makaronitooted, oad, värske türgi uba/aeduba, sügisesed kõrvitsalised, kõrrelised (kõrsviljad) ja kruubid, piimjuur, maapirn, ümarad artisokid, kõrvits, pastinaak Rasvad Avokaado, oliivid, taimeõli, seemned, koorevõi*, pähklid, rõõsk koor, arahhis, margariin, soja, sulatatud searasv Hapud (happelised) puuviljad Apelsin, greip, ananass, metsmaasikas, kiivi, tomat, kumkvaat, sidrun, laim, granaatõun Magus-hapud puuviljad Mango, kirsid, õun, virsik, ploom, aprikoos, mitmesugused marjad, enamus viinamarjasorte, pirnid, nektariin (sile virsik) Magusad puuviljad
Valgusisaldus on eelmiste kaunviljadega võrreldes suurem. 5.11. Suhkrumais Suhkrumais on teraviljaline. Ta on üks maisi tüüpidest, mis piimküpses staadiumis on suhkrurikas. Toiduks tarvitatakse noori tõlvikuid, mis sisaldavad 75% vett, 5% valku, 18% süsivesikuid, 1% rasva, mineraalaineid, vitamiinidest eriti B-rühma ja E- vitamiini. Tõlvikuid kasutatakse keedetult ja soolaga maitsestatult ning konserveeritakse ja külmutatakse. 5.12. Oliivid Oliivid on õlipuu viljad. Vili on ploomi- või kerakujuline luuvili. Majanduslikult suurema tähtsusega on harilik õlipuu. Vilja värvus on algul roheline, seejärel kollane, lilla ja valminult must. Sisaldab kuni 70% rasva. Rohelisi vilju tarvitatakse toiduks soolatult, musti peamiselt marineeritult ning küpsetest viljadest saadakse pressimisel väärtuslikku oliivõli. 5.13. Seened Seened on alamad taimed. Nad ei sisalda klorofülli ja paljunevad eoste abil. Olenevalt
Põhitoorainena kasutatakse veel värsket või hapukapsast ja maitseköögivilju. Borze võib valmistada veise-, lamba-, sea-, ja hanelihaga, singiga, vorstitoodetega ja seentega, magushapu maitsega supid. Seljanka-on kogu maailmas hästi tuntud supp Vene rahvusköögist- seljanka põhi koosneb: mugulsibul (tükeldatud viiludeks), konserveeritud või hapukurgid (tükeldatud viiludeks), tomatipasta või püree, klassikalised vürtsid ja ürdid, kapparid ja oliivid. Ungari rahvustoit Guljass- on paks supp. Supi valmistamiseks kasutatakse veise- või sealiha. Liha tükeldatakse 2cm servamõõduga kuubikuteks, seejärel pruunistatakse, maitsestatakse paprikapulbriga. Lisatakse tükeldatud mugulsibulad, küüslauk, lõpuks valatakse peale puljong või vesi ja keedetakse. Valmimise lõpupoole lisatakse tükeldatud porgandid, kartulid, paprika ja tomatid. Vürtsise, tugeva maitsega supp. Maitsetakse köömnetega ja majoraaniga.
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harude...
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks ...
Põhitoorainena kasutatakse veel värsket või hapukapsast ja maitseköögivilju. Borze võib valmistada veise-, lamba-, sea-, ja hanelihaga, singiga, vorstitoodetega ja seentega, magushapu maitsega supid. Seljanka-on kogu maailmas hästi tuntud supp Vene rahvusköögist- seljanka põhi koosneb: mugulsibul (tükeldatud viiludeks), konserveeritud või hapukurgid (tükeldatud viiludeks), tomatipasta või püree, klassikalised vürtsid ja ürdid, kapparid ja oliivid. Ungari rahvustoit Guljass- on paks supp. Supi valmistamiseks kasutatakse veise- või sealiha. Liha tükeldatakse 2cm servamõõduga kuubikuteks, seejärel pruunistatakse, maitsestatakse paprikapulbriga. Lisatakse tükeldatud mugulsibulad, küüslauk, lõpuks valatakse peale puljong või vesi ja keedetakse. Valmimise lõpupoole lisatakse tükeldatud porgandid, kartulid, paprika ja tomatid. Vürtsise, tugeva maitsega supp. Maitsetakse köömnetega ja majoraaniga.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun........................................................................................
Kataloonia. Hispaania on üks suurimaid elavhõbedamaagi ja püriidi kaevandajaid. Elektrienergiast saadakse 13% hüdro-, 35% tuuma- ja 52% soojuselektrijaamades. Hispaania on üks suurimaid tuuleenergia kasutajaid (generaatorite koguvõimsus 2002.a. 4635 MW). Palju toodetakse autosid, külmikuid, ehitusmaterjale, õlut, paberit, sigarette ja terast. Põllumajanduses on tähtsaim taimekasvatus. Sisemaal põhiliselt teravili (nisu, oder, mais), mujal oliivid, veiniviinamarjad ja puuviljad (tsitrused, aprikoosid ja õunad). Andaluusias Sevilla ümbruses kasvatatakse peamiselt apelsine. Oliivi- ja viinamarjatoodangult on Hispaania üks maailma juhtivaid riike. Karjandus on ekstensiivne, peetakse eesleid, muuli, hobuseid, kitsi ja lambaid, Andaluusias kasvatatakse Hispaania parimaid võitlushärgi. Rannikuelanike oluline tegevusala on kalapüük (2003.a. 896 300 t). Tähtis tegevusala on turism (seal hõivatuid 10% tööjõust)
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
Suur osa kultuurist oli ,,imporditud ja kohandatud" välismaalt, nt vana-kreekast. Roomlaste päris oma leiutised olid ristvõlvid ja kanalisatsioonisüsteem (ja akveduktid). Elustiil oli hedonistlik. Pered olid mehekesksed (patriarhaalsed), samas perekond oli väga tähtis liit ja kõik kes sinna kuulusid oli tähtsad. Orjandus oli tavaline, pea 25% rooma elanikest olid orjad. Riietus rääkis väga palju seisuslikust kuuluvusest (toogad, jalatsid, stoogad). Argiroogadeks olid sai, oliivid, salat, juust, pähklid külm liha (tavaliselt pidudest ülejäänud), vein (iga söögikorra juurde pmst) jne. Piduroad oli loomulikult uhkemad. Muuseas levinud oli rivaali (ükskõik mis alal) mustamine, öeldes, et ta joob liiga palju veini alkohooliku maine oli väga kardetud ja efektiivne. Kunstiteosed hakati tellima, saavutas lisaks varem valdavalt religioossele tähendusele nüüd ka lihtsalt meelelahutusliku tähenduse. Jällegi
siseelundeid, aitavad kehasoojust hoida, aitavad kaasa mõnede vitamiinide (A, D, E, K) omastamisele jne Rasvu saab inimene toiduainetes sisalduvatest rasvadest, toidu valmistamisel kasutatavatest rasvadest, katte- ja määrderasvadest. Toiduainetes leidub nii taimseid kui loomseid rasvu. Taimseid rasvu leidub: pähklites - kreeka pähklid, maapähklid; seemnetes - oliivid, päevalilleseemned, seesamiseemned; kõrvitsaseemned; teraviljades; avokaados; sojaubades jne. Loomseid rasvu leidub: lihas, kalas, piimas ja piimatoodetes, munakollases, 29 mereandides jne
*kustumine tingitud refleks lakkab toimimast seoses keskkonnatingimuste muutumisega, tingitud ärritajaid ei kinnitata enam tingimatute refleksidega KNS TALITLUS. Peaaju peamised osad ja nende funktsioonid: *PIKLIKAJU 3 cm ulatusega ala, läheb üle seljaajuks. piklikaju eesmisel pinnal paiknevad väljaulatuvad moodustised püramiidid. piki püramiide kulgevad alanevad juhteteed. piklikaju eespinnal paiknevad ümarad ovaalsed moodustised oliivid, milles paiknevad tuumad. tuumad on seotud tasakaalu reguleerimisega. piklikajus paiknevad mitmete kraniaalnärvide tuumad kolmiknärv, keele-neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealunenärv. piklikajus paiknevad: hingamis-, veresoonte valendiku regulatsiooni-, südametöö-, neelamise-, oksendamise-, köha- ja aevastamise keskused; Piklikaju funkts: *aju ja seljaaju integreeriv funkts *tasakaalu ja koordinatsiooni regul *hingamise reflektoorne regul
*eferentsed e. tsentrifugaalneuronid (motoorsed, sekretoorsed) juhivad erutuse perifeersetele organitele; *täidesaatvad organid lihased, näärmed jne. · KNS talitlus. Peaaju peamised osad ja nende funktsioonid: *piklikaju 3 cm ulatusega ala, läheb üle seljaajuks. piklikuaju eesmisel pinnal paiknevad väljaulatuvad moodustised püramiidid. piki püramiide kulgevad alanevad juhtteteed. piklikaju eespinnal paiknevad ümarad ovaalsed moodustised oliivid, milles paiknevad tuumad. tuumad on seotud tasakaalu raguleerimisega. piklikajus paiknevad mitmete kraniaalnärvide tuumad kolmiknärv, keele-neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealunenärv. piklikajus paiknevad: hingamis-, veresoonte valendiku regulatsiooni-, südametöö-, neelamise-, oksendamise-, köha- ja aevastamise keskused; *sild paikneb IV ajuvatsake; sisaldab erinevaid tuumasid ja teda läbivad nii ülenevad ja alanevad juhteteed. kraniaalnärvide tuumad kolmiknärv,
koostises palju H-d. Ööpäevas ca 30% päevasest energaivajadusest. Lipiidide lõplikul oksüdatsioonil mitokondrites (tegelt rasvhappeid) tekib H2O ja CO2. Ehituslik struktuur. Nahaalune rasvkude (soost sõltuv tunnus, paremini arenenud naistel). Rasvumine- tugeva rasvumise puhul moodustavad üle poole kehamassist rasvad. Varuaineline. Taimedes on varuaineteks valdavalt õlid (vedelas olekus lihtlipiidid), seemned (sihvkad, lina jms). Viljades (pähklid, oliivid, avokaado). Ka taimedes on tahkeid lipiide (kookos, kakaorasv). Loomades on varurasvadeks valge rasvkude (naha all ja kõhuõõnes) ka loomades esineb õlisid (kalaõli). Kaitseline. Mehhaaniliste mõjutuste eest neerusid ümbritsev rasv. Silmamunasid ümbritsev rasv. Kaitse madalate temperatuuride eest (rasv on halb soojusjuht), nt polaarvetes elavad imetajad, hammasvaalalistel kuni 1m rasva naha all. Lahusti funktsioon- õlides rasvades lahustuvad vaid hüdrofoobsed ühendid
on "kõikide asjade mõõdupuu". Inimintelligents, mida on treenitud arutlemiste, diskussioonide käigus, eraldab inimest loodusest. Inimese täiuslikkuse tipp - kreeka ideaal. Inimene, loodus ja kreeka kultuuri püsivuse põhjendus. Headus: kõigi kolme harmoonia. 5. sajand e.Kr - Periklese ajastu. Kasutatav puit metsad tõeliselt kurnatud. Mäenõlvad kultiveeritud. Pindmine mullakiht üles haritud. Kitsede, lammaste karjatamine kiirendab erosiooni. Põllumajanduses peamiselt viinamarjad ja oliivid. Oluline on kaubanduse areng. Veini ja õli vahetatakse teravilja vastu. Kliima on karm ja juhib tegevust ruumist väljas. Kuivad ja kuumad suved elati üle tänu sagedasele jahedale meretuulele. Talved on külmad, kuid harva ekstreemsed. 3 Vabrit, S. Aiakunsti ajaloo loengukonspekt. Koostanud: 16Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
