3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks,
3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese
Meile on alfa parem. Disahhariidid/oligosahhariidid. Ehitus, nimetused, omadused, tähtsamaid esindajaid. Glükosiidside ja kuidas see tekib. Liitsüsivesikud, koosnevad 2..10 monoosijäägist, seotuna glükosiissidemega. Sõltuvalt moonoosijääkidest arvust liigendatakse oligosahhariide di-, tri, tetrasahhariidid. Olulisemad on 2 monoosijäägiga disahhariidid. Glükosiidside on hüdrolüüsitav oligosahhariidid võivad hüdrolüüsuda monosahhariidideni. disahhariid-kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina tähtsamad: Sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijääk )(roo-ehk peedisuhkur, · Maltoos (kaks glükoosijääki)Linnasesuhkur. Tärkilise ja glükogeeni põhikompdonent · Laktoos (galaktoosi- ja glükoosijääk)Piimasuhkur Glükosiidside-hapnikside, kahe molekuli osa vahel. Glükosiidside moodustub
3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks,
Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks loetakse 17. sajandi keskpaika (Hook), · 1665.a leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi. Edasine areng seondub eelkõige mikroskoobi täiustamisega. Võttis kasutusele mõiste ,,rakk"-cell-tühjus. · 17.saj teisel poolel tegeles ka Anton van Leeuwenhoek mikroskoopide valmistamisega ja tema oli esimene, kes on joonistanud ja kirjeldanud baktereid. · 1826.a. avastas loomade embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · 1838.a. jõudis taimede kudede ehitust uurinud Matthias Schleiden järelduseni, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · 1839.a. leidis Theodor Schwann, kes oli tegelenud loomakudede uurimisega, et ka loomad on rakulise ehitusega ja sõnastas rakuteooria põhiteesi, mille kohaselt nii taimed, kui ka loomad on rakulise ehitusega !...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Terje Robal 07.02.2012 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mille ,,ehituskivid" aminohapped on omavahel ühendatud peptii...
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia I labor: 1.1 Valgud ja 1.2 süsivesikud Üliõpilane: Silvia Laiv 112429 KATB41 Juhendajad: Kaia Kukk; Priit Eek 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud 1.1 Valgud 1.1.1 Biureedireaktsioon Katse tõestab kahe või enama peptiidsideme esinemist ühendis. Antud tingimustele vastavad ühendid värvuvad Cu2+ ioonidega kompleksi moodustades violetseks. See on valkude üldreaktsioon. Cu2+ ioonid seostuvad peptiidsidemesse kuuluvate nelja lämmastiku aatomiga ning sellest on tingitud reaktsioonis toimuv värvi muutus. Värvi intensiivuss sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valasin u. 1ml munavalgu lahust, lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja 2 tilka 1%- list CuSO4 lahust. Loksutasin katseklaasi sisu. Värvuse muutus toimus suhteliselt kiiresti ning vesivannil soojendamist ei vajanud. Järeldus: Sellest katsest saab järeldada, et mu...
Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus. Inimkeha atomaarne koostis (mida on kõige rohkem?). o Bioelemendid- o Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid: C; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) o SÜSINIK- moodustab lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid (glükogeen, amülopektiin) ja tsüklilisi struktuure Iga C aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C aatomitega Kõikide biomolekulide koostises o VESINIK- võimaldab vesiniksidemeid biomolekulide koostises ...
Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Üldised seaduspärasused mitmekesistuvad eranditega. Organismide koostis: KEEMILISED ELEMENDID: (tabel: inimene) Süsinik C: ühendite mitmekesisus stereoisomeerid CHNOPS + Mg, Ca, Fe - makroelemendid Cu, Ts, Cl, F - mikroelemendid ANORGAANILISED AINED: Vesi Katioonid ja anioonid ORGAANILISED AINED Mikromolekulid: 1) Mono- ja oligosahhariidid (ainevahetuse tähtsaimad osad). Glükoos C2H12O6 (energia, polüsahhariidide element, lähteaine sünteesiradades). Fruktoos (peaaegu sama mis glükoos, keemilises tasakaalus, ohutu suhkruhaigetele). Riboos, desoksüriboos (DNA). Galaktoos (laktoosi koostises). Sahharoos (transpordiühend taimedes, glükoos+fruktoos). Laktoos (piimasuhkur). Maltoos (2 glükoosi, saab tärklise hüdrolüüsil).
Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla. Katseklaasi segu ei tohi loksutada! Tulemus: Happe ja lahuse piirpinnale tekkis purpurne reaktsiooniprodukt. Maltoosi oma natuke heledam kui sahharoosi oma. Purpursest kihist võib järeldada süsivesikute olemasolu mõlemas lahuses. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest välja. Igal suhkrul on iseloomulikud osasoonid. Reaktsioon on kaheetapiline esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist.
Raud aitab hapnikku transportida. Orgaanilised ained Organismis leiduvad org.ained on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Kuna need on organismis moodustunud, siis nimetatakse neid ka biomolekulideks. Sahhariidid teisisõnu süsivesikud. Nende koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jagatakse kolmeks: · Monosahhariidid e lihtsuhkrud - Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid mille süsiniku aatomite arvu on enamasti 3-6-ni. (Joonis 1) · Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on organsimides moodustunud kahe või kolme monosahhariidi ühinemisel. Nt: sahharoos, laktoos, maltoos. · Polüsahhariidid e liitsuhkrud kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille monomeerideks on monosahhariidid. Nt: Tselluloos, tärklis (taimne varusuhkur), klükogeen (loomne varusuhkur), kitiin. Sahhariididel on energeetiline-, ehituslik-, kaitse-, varuaine-, ligimeelitavfunktsioon
bioaktiivsete ainete koostises C6H12O6 – glükoos e. viinamarjasuhkur – veresuhkrur (põhiline Raud esineb hemoglobiini koostises : oluline roll hingamiseks energiaallikas) vajaliku 02 sidumisel C6H12O6 – fruktoos – puuviljasuhkur 3) Ultramikroelemendid 2) Oligosahhariidid – 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud Glükoos + fruktoos = sahharoos – roo-ja peedisuhkur Anorgaaniliste elementide sisaldus organismis: üle 80% 2 glükoosijääki = maltoos e. linnasesuhkur 1) Vesi (80%) Glükoos + galaktoos = laktoos e. piimasuhkur
süsivesik Süsivesikud - organismi põhiline energiaallikas. Peamine süsivesikute ehituslik osa on suhkrumolekul lihtne ühend süsinikust, vesinikust ja hapnikust. o Monosahhariidid e. lihtsuhkrud üks tsükkel, kus C arv on 3-6, sisaldavad aldehüüd või ketoonrühma o Liitsüsivesikud - süsivesikud, milles 2 või enam monosahhariidi on seotud kovalentselt glükosiidse sidemega Oligosahhariidid - sahharoos, laktoos, maltoos Polüsahhariidid - glükogeen, tärklis 2. Rakumembraani ehitus ja ülesanded - Kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel. Moodustab sopistisi ehk mesosoome (sisemembraanistik puudub). Annab rakule kuju, kaitseb rakku. Rakumembraani moodustavad fosfolipiidid ja valgud. Difusioon - molekulide liikumine kõrgema kontsentratsiooniga lahusest madalama
ühenditega. Fosfolipiidid rakumembraani koostises. Hüdrofoobsed osad ,,peidavad" end sissepoole. · Steroidid on tsüklilised ühendid. (suguhormoonid, neerupealiste hormoonid - adrenaliin, vitamiin D, kolesterool) SÜSIVESIKUD - Sahhariidid 1% (koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust) · Monosahhariidid - Riboos RNA koostises, Desoksüriboos DNA koostises, Glükoos (C6H12O6), Fruktoos. · Oligosahhariidid ehk disahhariidid (Maltoos, Sahharoos, Laktoos) BIOLOOGIA 2010 · Polüsahhariidid on polümeerid, mille monomeerideks on monosahariidide jäägid. TAIMSED Tärklis kartulis; Tselluloos taime rakukestades. LOOMSED Kitiin putukate väliskelett; Glükogeen maksas. Sahhariidide ülesanded: 1. Energeetiline funktsioon (glükoos) 2. Ehituslik (Tselluloos, kitiin) 3
Küllastab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu ehk pH. Hea lahusti- vees lahustub rohkem aineid kui kuskil mujal. Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude siserõhu ehk turgori. 10. Mil viisil (mille alusel) jagatakse sahhariidid kolme rühma (tunda pildilt ära, valemina vaid glükoos) too näiteid. Monosahhariidid nt glükoos 3-6 süsinikku C6H12C6 Polüsahhariidid nt tärklis Oligosahhariidid nt maltoos. 11. Millised on järgmiste sahhariidide funktsioonid organismides glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos, maltoos, laktoos, sahharoos, kitiin, tselluloos, tärklis, glükogeen. Glükoos- kerge energiaallikas. Fruktoos- samuti kerge energiaallikas. Mõlemad on kristalsed, magusad ja lahustuvad vees. Riboos ja desoksüriboos- on nukleiinhapetes( DNAs ja RNAs, moodustavad nö skeleti) Maltoos ehk linnasesuhkur Laktoos ehk piimasuhkur
RIBOOS o nukleiinhapete koostises o RNA ehituses o viiesüsinikuline lihtsuhkur o ehituslik ülesanne o osaleb valgu sünteesis DESOKSÜRIBOOS o e. pentoos (viiesüsinikuline suhkur) o nukleiinhapete koostises o DNA ehituses o ehituslik ülesanne 2. OLIGOSAHHARIIDID - tekivad kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel liitumisel ehk disahhariidid SAHHAROOS o ehk roosuhkur, peedisuhkur, tavaline lauasuhkur o glükoosist ja fruktoosist koosnev kaheosaline liitsuhkur MALTOOS o ehk linnasesuhkur o koosneb kahest glükoosijäägist (magus) LAKTOOS o ehk piimasuhkur
Organismides on süsivesikud energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks, taimedes selle kõrval ehitusmaterjalideks. Struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud : Monosahhariidid. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, millede molekuli üldvanem võib olla sama, aga erinevused on stereostruktuuris ja seetõttu võivad ka omadused erineda. Molekuli ehituselt võivad nad olla väga erinevad (lineaarsed, polühürdoksüaldehüüdid, tsüklilised jne.). Oligosahhariidid. Oligosahhariidi molekulid koosnevad monosahhariidi jääkidest Polüsahhariidid. Polüsahhariidides on suur arv monosahhariide, mis on ühinenud pikkadeks ahelateks. Suhkrud jaotatakse ka vastavalt vaba aldehüüdrühma esinemisele redutseerivateks ehk taandavateks ja mitteredutseerivateks ehk mittetaandavateks. Paljud süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid põhinevad nende redutseerimisvõimele. Suhkrud
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.1.1 ja 1.2 Anna Logunova YAGB-22 Valkude reaktsioonid Valgud-polüpeptiidid,milles ,,ehituskivideks" olevaid aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil (peptiidsidemete abil).Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga.Peptiidside on planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis.Valkude kostises leidub 20 üldlevinud aminohapet( proteogeensed).Valgud täidavad oma funktsiooni tänu nende iseloomulikele ruumilistele struktuuridele(primaarne,sekundaarne,tertsiaalne ja kvaternaarne). Denaturatsioon-valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine(peptiidsisemed ei katke ja primaar struktuur säilib). Valkude reaktsioonide tüübid: · Kvantitatiivsed reaktsioonid(värvusreaktsioonid,väljasadestamine,väljasoolastamine) · Kvalitatiivsed reaktsioonid Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüp...
laiemas temperatuurivahemikus. Rakud reguleerivad membraanide fosfolipiidset koosseisu selliselt, et säiliks membraanide optimaalne voolavus. 80. Milline toodud molekulidest võiks olla kolesterool? (erinevad molekulid) C, sest 81. Milline toodud molekulidest võiks olla steroidhormoon? (erinevad molekulid) B 82. Milles avaldub bioloogiliste membraanide asümmeetria (kaks tunnust)? 1) plasmamembraanide erinev lipiide koostis 2) erinevad valgud ja oligosahhariidid 83. Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon? Membraanides olevad molekulid, nagu valgud, on võimelised 2D-ks liikumiseks membraanis ehk membraani tasapinnas toimuvaks difusiooniks. Difusioon on hajumine või levimine. 84. Kas transmembraanne valk on: Integraalne membraanivalk 85. Mida tähendab membraanilipiidide ,,flip-flop" ? Membraanilipiidide flip-flop tähendab nende hüppamist ühelt küljelt teisele läbi membraani. 86
Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 2 Üldbioloogia. 1.-2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS KEEMILISED ELEMENDID: (tabel: inimene) Süsinik C: ühendite mitmekesisus stereoisomeerid ANORGAANILISED AINED: Vesi Katioonid ja anioonid ORGAANILISED AINED LIHTSAMAD MOLEKULID (monomeerid): Mono- ja oligosahhariidid 1. * Glükoos: a) energia b) polüsahhariidide element c) universaalne lähteaine sünteesiradades 2. Fruktoos: peaaaegu sama, mis glükoos; keemilises tasakaalus 3. Riboos, desoksüriboos 4. Galaktoos 5. ** Sahharoos: transportühend taimedes 6. Laktoos 7. Maltoos Lipiidid 1. Triglütseriidid: õlid, rasvad: (energia)varu, kaitse 2. Vaha 3. Fosfolipiidid (Glütserool+2 rasvhapet+fosfaat koliiniga (N-sisaldav
Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosne kahes kihis paiknevatest fosfolipiidide molekulidest. Ehkki rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. Rakumembraanil omadus aineid valikuliselt läbi lasta. Sarnase ehitusega membraanid (sisemebraanid) ümbritsevad raku sees organelle. Koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid aga välispinnal. Kolesterool tsüklile alkohol, mis oma jäikusega loob membraanis teatud stabiilsemad piirkonnad. Lisaks ka nn.antioksüdantsed ühendid: vitamiin E, beeta-karoteen. Nende ülesandeks kõrvaldada biomembraani ründavad vabad radikaalid, mis lõhuvad = sidemeid ja häirivad sellega membraani tööd. Rakumembraan annab rakule kuju, ühendab rakke kudedeks ja kaitseb rakke. 28. Suhkrute lühiiseloomustus, milleks rakk vajab suhkruid?
1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on v...
Rasvhapped on üle 10 paarisarvu C-ga karboksüülhapped. 8. Amiinid R NH2 (aminorühm) 9. Amiidid R - CO NH2 (Amiidrühm) 10. Nitroühendid R NO2 (nitrorühm) Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma. 1. Aminohapped R(NH2) COOH 2. Sahhariidid CnH2mOm Mitu hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma. a) Monosahhariidid -lihtsuhkrud b) Oligosahhariidid Liitsuhkrud c) Polüsahhariidid Monosahhariidide jääkidest heterotsüklilised ühendid - Sisaldavad tsükli koostises heteroaaatomeid. Asendusderivaat H asendatakse funktsionaalrühmaga. Funktsionaalderivaat Funktsionaalrühm asendatakse. Alkoholaaadi nimetus on nagu soolalahustega CH2CH2ONa Naatriumetanolaat Nimetused otsi erladi Isomeeria mitmel ainel on sama koostis, aga erinev ehitus. Struktuuriisomeeria: 1
Orgaanilised ained rakus Süsivesikud ehk sahhariidid - Koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust - Süsivesikud on esmase energia allikaks I Monosüsivesikud ehk lihtsuhkrud * Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised * Glükoos ehk viinamarja suhkur, fotosünteesi saadus * Fruktoos ehk puuvilja suhkur, puuviljades ja mees * Riboos ja desaksüriboos(DNA koostises), riboos nukleiinhapete RNA, ehitusülesanne II Oligosahhariidid * Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist * Maltoos ehk linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosist * Laktoos, koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist (piimas) * Sahharoos, koosneb ühest glükoosist ja ühest fruktoosist III Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud * Tärklis, taimedes energeetiline varuaine, meie seedesüsteemis laguneb tärklis glükoosiks * Tselluloos, tuhanded omavahel ühinenud glükoosi molekulid
o Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega (tsüklilised lipiidid) – ülesanne raku kuju säilitamine) Selgrootud, selgroogsed, taimed, kandseened jm Fosfolipiidid moodustavad 2 kihti, nende peal või vahel paiknevad hajusalt valgud, oligosahhariidid ja tsüklilised lipiidid Rakkude suurus: Ained liiguvad läbi valgumolekulide Väikseim üherakuline organism – mükoplasma (bakter) Transportvalgud – osalevad aktiivses transpordis; juhivad vaid Suurim rakk on lindude munarakk (munarebu) ja vöötlihasrakk, mis
(esimese süsiniku juures olev hüdroksüülrühm märgitakse ülalpool tsükli tasapinda). glükoos riboos 4) Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). tsükliline vorm glükosiid 35 3. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud · Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega
(esimese süsiniku juures olev hüdroksüülrühm märgitakse ülalpool tsükli tasapinda). glükoos riboos 4) Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). tsükliline vorm glükosiid 35 3. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud · Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega
(esimese süsiniku juures olev hüdroksüülrühm märgitakse ülalpool tsükli tasapinda). glükoos riboos 4) Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). tsükliline vorm glükosiid 35 3. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud · Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega
Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilis...
kortsud. - Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid). - Osaleb organismide termoregulatsioonil, sest vee aurumine jahutab keha. - Täidab kaitsefunktsiooni: pisarad, liigesevõie, loode arenebvesikestas. Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud jagunevad kolmeks: monosahhariidideks (lihtsuhkrud), oligosahha- riidideks ja polüsahhariidideks (liitsuhkrud). Monosahhariidid on pentoosid (riboos ja desoksüriboos) ja heksoosid (glükoos ja fruktoos). Oligosahhariidid on maltoos, sahharoos ja laktoos. Polüsahhariidid on tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin. Sahhariidide biofunktsioonid: - energeetiline - struktuurne (kitiinist kest, tselluloosist taimeraku kest) - ligimeelitav varuaine (tärklis, glükogeen) - kaitsefunktsioon (taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine kaitse ära külmumise eest) - toitefunktsioon (laktoos) - biosünteetiline (lähteaine teiste ühendite süntesimisel)
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° ...
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete te...
1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid); *tsüklilise struktuuri alusel (püranoosid, furanoosid). Polüsahhariidid: *homopolüsahhariidid (ühe monosahhariidi jäägid); *heteropolüsahhariidid (mitme monosahhariidi jäägid); *hargnenud või lineaarse ahelaga. Bioloogiline roll: *väga mitmekesine ja looduses laialt levinud org.molekulide klass; *päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; ...
Kaitse- Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesikud ehk sahhariidide koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkrud jaotatakse liht- ja liitsuhkruteks. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, kus süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti kolmest kuueni. Sellest tulenevad ka monosahhariidide üldnimetused: trioos, tetroos, pentoos, ja heksoos (näiteks: glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos). Liitsuhkrud ehk oligosahhariidid on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti kahe-kolme lihtsuhkru omavahelisel seostumisel. Näiteks glükoosi ja fruktoosi liitumisel saame sahharoosi. Suhkrutel on rakus täita põhiliselt energeetiline ja ehituslik funktsioon. Monosahhariidid: · Glükoos- ehk viinamarjasuhkur. Kõikide organismide peamine energiaallikas.Tekib fotosünteesis, loomad saavad toidust. · Fruktoos- ehk puuviljasuhkur Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades.
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 2010 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Org ühendid, mille koostises esinevad C, H ja O; jaotat mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed org ühendid, milles C arv 3-6, neist olulisemad riboos ja desoksüriboos kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid moodustuvad 2-3 monosahhariidi omavah ühinemisel, nt sahharoos, maltoos, laktoos; madalmolekulaarsed. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed org ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid; nt tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariidide põhiül: energeetiline ja ehituslik. 2. Lipiidide lühiiseloomustus. Org ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, steroidid, vahad jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahust org
Hea lahusti 2. Osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides 3. Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri 4. Tagab raku siserõhu 5. Täidab kaitsefunktsiooni (nt. pisarad kõrvaldavad võõrkeha silmast ja liigesevõie õlitab liigeseid) 6. Kindlustab organismide elundkondade töö (nt. veri ja lümf) 7. Osaleb organismi termoregulatsioonil (vee aurumine jahutab keha) Orgaanilised ained: · Sahhariidid ehk süsivesikud (17,6 kJ/g) Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Nt. fruktoos Nt. maltoos Nt. tärklis glükoos saharoos tselluloos kitiin glükogeen Süsivesikute tähtsamad ülesanded: 1. Energeetiline (loomadel varuaineks glükogeen) 2. Ehituslik (taimedel rakukestas tselluloos) 3
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
Koest, millest nad pärinevad. o Tooge näiteid rakkudest, millel on muutuv väliskuju. Amööb o Mis määrab taimerakkude kuju? Rakukest, mis on jäik. PÄRISTUUMNE RAKK · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Tsütoplasmas peamine koostisaine vesi, seal lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained tagavad püsiva pH · Tsütoplasmas aminohapped, nukleotiidid, moni-ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jt. · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. · Tuumasisene plasma karüoplasma(sisaldan DNA-d, RNA-d, valke) · Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Nad on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. · Tuumas võib mikroskoobi abil näha ühte või mitut tuumakest. Seal toimub
täidet. poolvedela tsütoplasmaga, mills leidub arvukalt mitmesuguseid organelle. MILLISE KOOSTISEGA ON TSÜTOPLASMA? Tsütoplasma peam. koostiseks on vesi, milles on lahust. palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplastama on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilisi happeid jt. Selles on esitatud kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiidhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. MILLINE ON RAKUTUUMA EHITUS JA ÜLESANNE? Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja seal välja. Tuumasisest plasmat nim. karüoplasmaks, mis sisaldab DNA'd, valke, RNA'd ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid
Euploidsuse vastand on aneuploidsus. Troofsuse 4 taset???? Näide kes. Primaarproduktsioon- autotroofid:(sinivetikad, taimed); esmased tarbijad:(heterotoofid) amööbid, gasellid; tippkiskjad:(tiiger, sinivaal); lagundajad: seened(hallitus), bakterid, saprotroofid. Raku membraan ja selle koostis Rakumembraan - koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid on kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid aga välispinnal (retseptoorne funktsioon).Lisaks on veel membraanil antioksüdantsed ühendid: vitamiin E, ß-karoteen. Nende ülesandeks on kõrvaldada biomembraani ründavad vabad radikaalid, mis lõhuvad =(kaksik) sidemeid ja häirivad sellega membraani tööd. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga. Eluvorm kui avatud süsteem. Kõik eluvormid vajavad energiat mis tuleb väliskeskonnast kas siis kiirgusena(autotroofid) või
jms), sahhariidid (süsivesikuid), nükleiinhapped. -) Osa biomolekule kannvad nime bioaktiivsed ained (ensüümid, vitamiinid ja hormoonid). Süsivesikud * Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. * Sahhariidid jagunevad kolmeks: -) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsinike aatomite arv on enamasti kolmest kuueni (nt. glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos). -) Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel (nt. sahharoos ehk roo- ja peedisuhkur, maltoos ehk linnasesuhkur ja laktoos ehk piimasuhkur). -) Polüsahhariidid ehk polümeerid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille monomeerideks (ehituslikeks lülideks) on monosahhariidid (nt. tärklis, tselluloos ja glükogeen, kitiin). *) Tärklis taimne varusuhkur. *) Glükogeen loomne varusuhkur.
Välisküljel paiknevad valkudel on sageli retseptori funktsioon. Enamikul rakkudel on membraanipotentsiaal, st välis- ja sisekeskkonna vahel on potentsiaalide vahe. Loomarakkude rakumembraanidel esinevad mikrohatud, mis suurendavad membraani pinda. 28. Suhkrute lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk suhkruid? Suhkrud jagunevad a) monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos) on kõigi organismide peamine energiaallikas, tekib fotosünteesis. b) oligosahhariidid (sahharoos ehk suhkur, maltoos, laktoos) koosnevad 2-3 monosahhariidist c) polüsahhariidid koosnevad rohkem kui kolmest monosahhariidist ehk moodustavad polümeeri. Tärklis – taimede varuaine Tselluloos , kitiin – taime või seenerakkude rakukesta koostises Glükogeen – loomne varuaine, mida talletatakse maksas ja lihastes 29. Endoplasmaatilise retiikulumi (tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus … on membraanidest moodustunud võrgustik, kus toimub mitmete ainete süntees ja
Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad aktiivses transpordis. Need juhivad läbi membraani ainult kindlaid aineid. Ka retseptorvalgud on membraanis, osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga. 28. Suhkrute lühiiseloomustus, milleks rakk vajab suhkruid?. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Et mono-ja oligosahhariidid on magusamaitselised, nim. neid ka suhkruteks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks.
koostiskomponentideks. 6. Spetsiifiline funktsioon Erinevad süsivesikuid osalevad organismi erinevates funktsioonides nagu antikehade moodustamine, veregruppide spetsiifilsuse tagamine. 7. Toitefunktsioon Rinnapiimas leiduv laktoos on vastsündinule ülioluline toitaine. Laktoos (sisaldub piimas) on vajalik täiskasvanu normaalses toitumises. Klassifikatsioon Meie toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad kolme põhirühma : 1. monoosid, 2. oligosahhariidid (tuntumad esindajad disahhariidid) ja 3. polüoosid. 1. M o n o s a h h a r i i d i d ehk monoosid (lihtsüsivesikud) Looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid. Üldvalem on (CH2O)n, kus n = 3-7. Monoose jaotatakse alarühmadeks C-aatomite arvu järgi: * 3C trioosid C3H6O3 - esindajad glütseeraldehüüd ja dihüdroksüatsetoon nende fosfoderivaadid on olulised vaheühendid inimorganismi metabolismis
Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. · Monosahhariidid madalmolekulaarsed ühendid, milles süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti kolmest kuueni. Nt: 5- süsinikuga : riboos ja desoksüriboos 6- süsinikuga: glükoos(viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur) · Oligosahhariidid madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti moodustunud kahe- kolme monosahhariidi omavahelisel seostumisel. Nt: sahharoos = glükoos + maltoos maltoos (linnasesuhkur) laktoos (piimasuhkur) · Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed ühendid polümeerid, mille ehituslikeks elementideks ehk monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Kuuluvad valkude ja nukleiinhapetega biopolümeeride hulka. Nt: Tärklis taimne energiaallikas
Fütogeensest orgaaniliste ühendite lõhustamisest võtavad osa seened (sh mikroskoopilised seened), bakterid, aktinomütseedid jt organismid.Zoogeensel orgaaniliste ainete lõhustamisel osalevad nt algloomad, ussid, molluskid, kahepaiksed ja imetajad.Orgaaniliste ühendite lõhustamine toimub etapiviisiliselt, mis tuleneb erinevate keemiliste ühendite ehituslikest iseärasustest. Süsinikühenditest lõhustatakse kõige kiiremini mono- ja oligosahhariidid. Polüsahhariidide (tärklis, hemitselluloos, pektiin) ja rasvade lõhustamine toimub aeglasemalt. Vastupidavamad mikroobidele on polümeriseerunud ühendid (nt ligniin). Orgaanilisi ühendeid võivad lagundada sõltuvalt keskkonna tingimustest nii aeroobsed kui ka anaeroobsed mikroobid, produtseerides keskkonda CO2 ja H2O või orgaanilisi happeid, alkohole jt ühendeid.Orgaanilisi ühendeid võivad lagundada sõltuvalt keskkonna tingimustest nii aeroobsed kui
ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia). Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR, hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. 3. Suhkrute lühiiseloomustus Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Et mono-ja oligosahhariidid on magusamaitselised, nim. neid ka suhkruteks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks.
ÖKÖSÜSTEEMI TASE organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus ökoloogia). Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid Kogu ELU KÕRGEIM TASE BIOSFÄÄR, hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. 3. Suhkrute lühiiseloomustus Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Et mono-ja oligosahhariidid on magusamaitselised, nim. neid ka suhkruteks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks.
Suhkrute koostisse kuulub alati süsinik, vesinik, hapnik. Glükoos- C6 H12 O6. Organismi poolt kasutatavaid suhkruid on kolme tüüpi: 1.) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Molekul koosneb kuni 6-est süsinikuaatomist. Vees väga hästi lahustuvad. Värvusetud. C5 H10 O5-pentoossuhkrud. Riboos, desoksüriboos. Olulised nukleiinhapete molekuliehituses. C6 H12 O6-hekoossuhkrud. Glükoos, fruktoos. Nende lagundamisel saab organismi rakk esmase keemilise sideme energia. 2.) Oligosahhariidid madalmolekulaarsed liitsuhkrud. Molekul koosneb kahest või kolmest lihtsuhkru molekulist. Vees lahustuvus on mõne võrra aeglasem. Sahharoos- peedi- , roosuhkur. Kõige tavalisem toidusuhkur. Linnasesuhkur ehk maltoos. Õlle tootmisel. Laktoos ehk loomne suhkur, piimasuhkur. 3.) Polüsahhariidid ehk kõrgmolekulaarsed liitsuhkrud. Moodustuvad neljast või enamast lihtsuhkru molekulist. Mida suurem molekul seda väiksem magusmaitse, veeslahustuvus. Taimedel tärklis, loomsel glükogeen
Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist (kvaternaarstruktuur). Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleproteiiniks. Viimased on näiteks päristuumsete organismide kõik kromosoomid. Lipiididega seostunud valke nimetatakse lipoproteiinideks. Need kuuluvad rakumembraani koostisse. Membraanis esineb valke, millega on liitunud oligosahhariidid. Selliseid ühendeid nimetatakse glükoproteiinideks. Inimese veres on mitmesuguse struktuuriga valke. Vereplasma valgud globuliinid on näiteks kerajad. Trombotsüütide valk fibrinogeen on aga niitja struktuuriga. Vere hüübimisel muutub see valk fibriiniks, mille poolt moodustatud võrgustik suleb haava. Erütrotsüütides esineval hemoglobiinil on aga neljandat järku struktuur, sest selle molekuli koostisse kuulub paarikaupa kaks erinevat polüpeptiidi. M.Niemi ja L.K
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
