MAJANDUS MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond, milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab...
MÕISTED Duopol – on turg, millel tegutseb kaks firmat. Eelarvejoon – näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral. Elastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Elastsus – on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Ettevõte – on tootmisüksus, mis ostab tootmistegureid ja toodab hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Kasumi maksimeerimis kuldreegli – kohaselt toodab firma koguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Keskmine kogukulu – on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulud – on kõikide antud hüviste valmistamiseks vajalike tootmisteg...
1. Kirjelda ettevõtlikku inimest (4punkti)*Mõistab probleemi olemust ja suudab püstitada eesmärki.*Saab aru, kuidas probleemi lahendada või eesmärki saavutada.*Leiab ressursid probleemi lahendamiseks ja eesmärgi saavutamiseks. *Lahendab probleemi või saavutab selle ise. 2. Nimetage noorte eeliseid ettevõtluses (6punkti)*Aktiivsus, ambitsioonikus, motiveeritus, vaba aega on rohkem , julgus võtta riske, parem tervis/töövõime, ebaõnnestudes minnakse uuele katsele. 3. Mis on frantsiis?*Frantsiis on oma põhiolemuselt õigus, mille raames frantsiisi omanik ehk frantsiisi andja annab õiguse kasutada enda kaubamärki või äriideed. 4. Ettevõtte riskid Puudub turg, puudub tööjõud, Kulud ületavad tulud, konkurents, 5. Nimeta konkurentsi liigid 4*Täielik konkurents*Monopolistlik konkurents*Oligopol*Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused 4*Palju ostjaid või müüjaid- väike ettevõte suurel turul*Kapitali vaba sissepääs ha...
Konkurents 1. Tarbija kasu: Tänu konkurentsile hinnad langevad; toodete mitmekesisus (pinnale jäävad parimad firmad) - Raske otsustada, kuna valik on suur. -Firmad peavad pidevalt firmasse investeerima, et turul olla konkurentsivõimelised. 2. Konkurentsi erinevad liigid: *Täiskonkurents -> Turul on palju müüjaid ja neist ükski ei suuda mõjtada turuhinda. Tootjate tooted või teenused on samad. Müüjad ja ostjad teavad toodete ja nende hindade kohta kõike. Vaba juurdepääs turule.( Nende tingimustega ei saa ükski müüja mõjutada hinda, pigem nõustub selle hinnaga. Kui ettevõte küsiks kõrgemat hinda turuhinnast, siis tarbijad lähevad teiste müüjate juurde, kes pakuvad turul samasuguse kauba eest turuhinda. St. ettevõtted on hinnavõtjad, kuna nad lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota.) *Hinnakujundajad e. hinnamäärajad -> püüavad leida oma kaubale õiget hinda. -Monopolistlik konkurents -...
müüjate arv turul suur b) kaup on ühetaoline c) uutele tulijatele takistusi ei tehta d) hindu mõjutada ei saa Sellise konkurentsivormi korral on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik. MONOPOL: a) ettevõtjaid üks b) kaup ainulaadne c) uutele tulijatele suured takistused d) mõju hinnale suur 36. Kuidas liigitatakse turgusid? V: Tööturg, kapitaliturg, maaturg ja majandusrent 37. Mis on monopol, oligopol, monospson jm turuvormid? V: Monopol on turustruktuur, mille korral üksainus firma toodab ja müüb kogu haru toodangu. Oligopol on turustruktuur, mille puhul harus on väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid. Monospson - ostumonopol, turg, millel kohtuvad väga paljud pakkujad ja üksainus ostja. Kartell – grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades,. kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli.
11. PEATÜKK. Kuidas ettevõtted konkureerivad? Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B __E_ 1. Täiskonkurents A. Näiteks: kommunaalettevõte. __D_ 2. Monopol B. Kahe või enama firma ühinemine. _G__ 3. Oligopol C. Õigus kasutada uut toodet või avastust teatud aja jooksul üksinda. _A__ 4. Seaduslik monopol D. Ühe müüjaga turg. __H_ 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega konkurents __B_ 6. Liitumine F. Ainuõigus müüa või paljundada oma algupärandit oma eluajal ja peale seda veel 50 aastat. __F_ 7
ettevõtjatele Teaduspark- asutatakse ülikoolide ja muude teaduskeskuste naabrusesse, sisaldab kõiki äriinkubaatori elemente. Eesmärk- teadmis ja teadusmahukatel äriideedel põhinevate uute ettevõtete käivitamine. 8. turu struktuur - majandusharu struktuur, mis määrab ära ettevõtete konkurentsi tingimused turustruktuurid: 1) täielik konkurents 2) monopolistlik konkurents 3) oligopol 4) monopol 1) täielik konkurents- hinnavõtja- turul osaleja, kes lepib juba kujunenud hinnaga ja ei kehtesta teist palju ettevõtteid ühetaolised tooted siseneda kerge, takistusi pole kontroll hinna üle puudub hind on nii madal kui võimalik 2) monopolistlik konkurents - turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet nt autotootjad ettevõtteid palju
· Täielik konkurents ükski individuaalne tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada · Monopol üksainus firma toodab ja müüb kogu haru toodangu · Loomulik monopol- esineb harus, kus mastaabisääst on nii suur, et minimaalsete kuludega suudab selle haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma · Monopolistlik konkurents-harus on palju tootjaid, kusjuures iga firma toodab diferentseeritud produkti. · Oligopol turusruktuur, mille puhul harus on väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid · Hinnaliider firma, mille kehtestatud toodangu hinna teised firmad omaks võtavad · Hinnaväline konkurents firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis-ja arendustööl · Murtud nõudluskõver - oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui firma oma
5. Konkurents. Mõiste Definitsioon Täiskonkurents Täiskonkurentsi puhul on müüjaid palju ja neist ükski ei suuda mõjutada turuhinda. Monopolistlik Monopolistlik konkurents iseloomustab turgu, kus on palju konkurents müüjaid, kelle tooted on küll sarnased, kuid mitte täpselt ühesugused. Oligopol Oligopol kirjeldab turgu, kus valitsevad üksikud suurfirmad. Monopol Monopol on turg, kus on ainult üks müüja. Hinnavõtjad Hinnavõtjad lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota. Hinnakujundaja Hinnakujundajad püüavad leida oma kaubale õiget hinda. Kokkumäng Kokkumäng on kokkulepe või turukorraldus, mille puhul firmad
Valemid: MC = TC : TP, kus TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmised kulud: Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP TÄIELIK KONKURENTS Hüviste turu tüübid: 1. täielik konkurents; 2. monopol; 3. monopolistlik konkurents; 4. oligopol. Turu struktuur - kajastab selle majanduskeskkonna kõige tähtsamaid tunnusjooni, kus firma tegutseb: * firmade arv harus; * turule pääsemise tingimused; * firma toodangu homogeensus või heterogeensus; * konkurentsi vormid. Täieliku konkurentsi turu tunnusjooned : * suur arv ostjaid ja müüjaid; * homogeenne (ühetaoline) toodang; * täieliku info olemasolu; * ressursside täielik ja vaba mobiilsus e. turukaitsetõkete puudumine.
Hinnavõtja Price - taker Берет цену Hinnaväline konkurents Non-price competition Не ценовая конкуренция Homogeenne toodang Homogeneous production Гомогенный, однородный продукт Kartell Cartel картель Kokkuleppe oligopol Collusive oligopoly Сговорная олигополия Konkurentsi täielik Monopoly монополия puudumine Kulupõhine Average cost pricing Ценообразование на осне hinnakalkulatsioon себестоимости
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkum...
Klass ___________________________ 11. PEATÜKK. Konkurents Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerus sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B H 1. Täielik konkurents A. Lepivad turu määratud hinnaga. D 2. Monopol B. Kahe või enama firma ühinemine. G 3. Oligopol C. Ainuõigus kasutada uut toodet või avastust kuni 20 aastat. A 4. Hinnavõtjad D. Ühe müüjaga turg. E 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega. konkurents F. Ainuõigus kasutada igal moel oma teost ise, keelata selle B 6. Liitumine kasutamist teistel. Kehtib autori eluajal ja laieneb tema
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkum...
Ettevõtetel - on vajadus hoida oma kulusid kontrolli all - on oluline teada kulutusi tootmisele, nende kulutuste olemust ning - tootmistegurite erinevaid kombinatsioone. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust: • Müüjate arv turul • Müüjate poolt pakutava kauba omapära • Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks • Müüjate võime mõjutada hinda Neli erinevat turutüüpi: • täielik konkurents • monopolistlik konkurents • oligopol • monopol Täielik konkurents (1) Vajalik nelja tingimuse olemasolu: • firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest • firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta • turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei
Müüjate poolt pakutava hüvise omapära; Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; Müüjate võime mõjutada hinda. Kaheks äärmuslikuks turustruktuuriks on täielik konkurents ja monopol (monopson). Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. Monopoli korral on kogu turg ühe ettevõtte käes. Nende kahe äärmuse vahele jääb veel mitmeid konkurentsi vorme millest tuntumad on monopolistlik konkurents ja oligopol (ologopson) (vt joonis 8.1). Alustame erinevate turuvormide uurimist ühest äärmusest, kus konkurents on suurim. TÄIELIKULT KONKU- REERIV ETTEVÕTE OLIGOPOL või OLIGOPSON
TKF: p ja ATC on võrdsed Q korral, mille ATC on min => toodetakse madalaima võimaliku AC-ga. MKF toodab kõrgeima keskmise kulu ja hinnaga. >>kui MKF-il ja TKF-il on samad kulud, siis MKF toodangu kogus on väiksem ja hind suurem. Kuna MKF ei tooda min ATC-ga, on tal kasutamata tootmisvõimalusi, firmad võiksid rohkem toota ja alandada AC-d, mis suurendaks ühiskonna heaolu. MKF-il on suured reklaamikulud, mis TKF-il puuduvad. MKF ei kasuta ressursse nii efektiivselt kui TKF. §11 OLIGOPOL Tunnused: väike arv müüjaid, üksteisest sõltuvad ettevõtted, mõnel juhul homogeenne, mõnel juhul diferentseeritud kaup, tugevad turukaitsetõkked, oluline roll hinnavälisel konkurentsil. Turukaitsetõkked: · mastaabisääst- tootmisprotsess nõuab suhteliselt suurt tootmismahtu, et saavutada suurtootmisel min kogust. Turu nõudluse rahuldamiseks piisab mõnest firmast. · tohutu stardikulu ja olemasolevate firmade hea maine- kogukulu min tootmismahu
ARVESTUSTEST 5.1 (Turustruktuurid) 1. Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: a. Tema elastsus on võrdne 1 kõikide mahtude korral b. Keskmine tulu on hinnast väiksem c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed 2. Monopolisti hind ületab piirtulu, sest: a. Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga b. Ei kehti kahaneva piirtulu (tootlikuse) seadus c. Keskmise- ja piirkulukõverad kattuvad d. Monopolist tagab väiksema toodangu mahu võrreldes TKF-ga 3. Loomuliku monopoliga on tegemist kui: a. Kui puuduvad väljumisbarjäärid b. Puuduvad sisenemisbarjäärid c. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades d. Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades 4. Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele: a. P = MC b. MC = ...
Mikro ja makroökonomika 1. Põhiline uurimisobjekt on kogu ühiskond ning selle ressursside kasutamise hulk inimeste vajaduste rahuldamiseks. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist näiteks tööjõuturul ja kaubaturul 3. Makroökonomika uurib majanduse kui terviku käitumist, näiteks kogunõudlust ja kogupakkumist kaubaturul, kogutoodangut, üldist hinnataset jne. 4. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 5. Riikide võimalikud majandussüsteemid on turumajandus, käsumajandus ja segamajandus. 6. Turg majandusteoorias on asutus, mis toob kokku hüvise ostjad ja müüad. 7. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 8.Nõudlusmõjurid on siss...
Turustruktuuri iseloomustamiseks kasutatakse 4 tunnust: 1) müüjate arv turul 2) müüjate pakutava hüvise omapära 3) uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4) müüjate võime mõjutada hinda Konkurents on ühe või mitme majandussubjekti püüdlemine eesmärgi poole, kusjuures kellegi edu piirab teiste eduvõimalusi. Turustruktuur ehk konkurentsivorm: · täielik (täiuslik) konkurents · monopolistlik konkurents · oligopol · monopol 1.Täielik konkurents Kui mingi hüviste ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur, ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale ehk kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Sellele sarnane
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10
Võrreldes piirkulu ja piirtulu, ei saa öelda, kas ettevõte ka tegelikul kasumis on. Kasumi hindamiseks peab võrdlema kogutulu ja kogukulu või keskmist kulu ja hinda. Ettevõte saab kasumit, kui keskmine kulu on madalam, kui hind. Konkurents turul Konkurens- hindade võrdlemine turul määrab ära suuresti müüjate vaheline konkurents. Turustruktuuri määrab ära selle kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad: Täielik konkurents, monopol, monopolistlik konkurents, oligopol. Turustruktuuri tunnused: · müüjate arv turul · muujate poolt pakutava hüvise omapära · uute müüjate võimalused turule sisenemisek · müüjate võime mõjutada hinda Täielik konkurentsTäieliku konkurentsi tingimused: · Suur firmade arv. · Homogeense kauba tootmine (kõik kaubad hüvise turul on ühesugused). · Sisenemis- ja väljumisbarjääride puudumine. · Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon.
Majandusteooria ajalugu Kordamisküsimused 1. Millised on majanduse põhiküsimused? - Mida? Kellele? Kuidas? 2. Milline majandussüsteem on hetkel Eestis? - segamajandus 3. Kes on majanduslikult edukas? - see, kes oskab tulud ja kulud tasakaalus hoida 4. Mida tähendab alternatiivkulu? (põhiolemus mitte definitsioon) - saamatajäänud tulu järgmisest parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest 5. Mis on üldises mõistes turg? (mida tehakse?; mis toimub?) - kõikvõimalike vahetustehingute jätkuvalt toimiv süsteem, majanduse toimimise korraldus, mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja kogused 6. Milles väljendub konkurents? - Ostja eesmärk on saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust ja soetada vajaminev kaup võimalikult soodsalt. Seega konkureerivad müüjad omavahel ostjate pärast ja ostjad omakor...
d. MC-kõverast allpool asuval AVC - kõvera osal Küsimus 10 Küsimuse tekst Loomuliku monopoliga on tegemist kui: Vali üks: a. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades b. Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades c. Puuduvad sisenemisbarjäärid d. Kui puuduvad väljumisebarjäärid Küsimus 11 Küsimuse tekst Loetletud turustruktuuride puhul on uute firmade sisenemine turgu kõige enam raskendatud: Vali üks: a. Monopolistlik konkurents b. Oligopol c. Harilik monopol d. Täiuslik konkurents Küsimus 12 Küsimuse tekst Monopol saab teenida majanduslikku kasumit pikaajaliseslt, sest: Vali üks: a. Tema piirtulu jääb muutumatuks toodangumahu kasvades b. Leiavad aset kõrged sisenemisbarjäärid c. Tema keskmised püsikulud kasvavad d. Ta reklaamib oma toodangut Küsimus 13 Küsimuse tekst Samasuurte kulude korral monopolist kehtestab: Vali üks: a. Madalama hinna ja toodab vähem kui TKF-ga haru b
Tarbijakäitumine Iseseisev töö EMT vs Tele2 Kristiina Tammik EMT lühitutvustus 1991 Eesti juhtiv mobiilsideoperaator nii era- kui ka äriklienditurul, kõnesides ja mobiilses internetis mobiilisektori innovatsiooni- ja kvaliteediliider 4G-võrk katab üle 95% Eestist Koostöö Elioniga võimaldab pakkuda klientidele kogu telekommunikatsiooniteenuste spektrit TeliaSonera gruppi kuulumine annab võimaluse tuua rahvusvaheline know-how Eestisse ning eksportida siinset teadmist välismaale 2013. aasta lõpuks 868 000 klienti EMT innovatsiooni näited EMT innovatsiooni näited: 1998 Eesti esimese GSM 1800 võrgu avamine 2000 mobiilse positsioneerimise ja ja WAP teenuse turuletoomine 2000 mobiil-parkimine (rahvusvahelise GSM Assotsiatsiooni aastaauhinna nominent innovaatilisema teenuse kategoorias) 2001 GPRS teenuse turuletoomine esimesena Eestis 2003 MMS teenuste avamine 2004 EDGE turuletoom...
Eestis soovitatakse miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele sissetulekute osas suuremat kindlustunnet. KASUM = TULUD KULUD Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust: o Müüjate arv turul o Müüjata poolt pakutava kauba omapära o Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks o Müüjate võime mõjutada hinda Neli erinevat turutüüpi: 1. täielik konkurents 2. monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Täielik konkurents: 1. firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta 3. turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast 4
optimaalne ja küsib liiga kõrget hinda. 3. Monopolistlik konkurents: a) ettevõtjaid palju, b) kaup eristatav, c) uusi tulijaid ei takistata, d) mõningane võime hindu mõjutada. Hinna mõjutamine käib tavaliselt kauba erilisuse reklaamimisega. Monopolistlik konkurents on turumajanduse kõige tavalisem konkurentsivorm. 4. Oligopol: a) ettevõtjaid vähe, b) kaup on väheste eristustega, c) uutele tulijatele tehakse takistusi, d) võimalus hinda mõjutada. Tüüpilised oligopolid on kujunenud lennuki- ja autotööstuses. Oligoopsel turul paistab kohe silma kui mõni ettevõte oma tootmismahte suurendab. Oligoopolitega käivad kaasas ka Kartelli kokkulepped, kus grupp ettevõtjaid lepivad kokku
paremale. õige 18.Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi mille puhul esinevad tavamajanduse ja nn Robinson Crusoe majanduse elemendid. Vale 19.Üks põhjus miks kauba nõutav kogus kasvab kui tema hind alaneb on see et hinna langus nihkub pakkumiskõverast vasakule. vale 20.Cetris paribus tähendab- muudel tingimuste muutmisel. vale 21.konkurentsi vorme on neli: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol. õige 22.Primaarkauba nõudlus on hinna madalamas sektoris ülielastne. vale 23.Isiklikuks kasutatavaks tuluks nim tulu peale maksude mahaarvamist. õige 24.Kogukasulikkus on maksimaalne kui kõigi tarbitud kaupade ja teenuste piirkasulikkused on võrdsed. õige 25.Samasuskõver isel kahe hüvise kombinatsioone mis annavad tarbijale võrdse piirkasulikkuse. vale 26.Nõudmise seadus väidab et mida õrgem hind seda suurem on tootja poolt pakutav kogus
34. Monopol kasutab hinnadiskriminatsiooni, kui ta müüb erinevatele ostjatele sama kaupa erineva hinnaga. 35. Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes. 36. SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi. 37. Tasakaalusuurus ei sõltu hinnatasemest. 38. RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemusi. 39. Mittetäielik konkurentsiturg jaguneb: täielik konkurents, monopol, oligopol, monopolistik konkurents. 40. Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogutulu on 240 eurot ning kogupüsikulu on 100 eurot siis on keskmine muutuvkulu 14 eurot ja keskmine kogutulu 24 eurot. 41. Väljavoog on maksud ja säästud. 42. Kui nominaaltöötasu on fikseeritud ja tegelik hinnatase tõuseb kõrgemale kui oodatav hinnatase, siis tegelik reaaltöötasu on väiksem kui oodatud reaaltöötasu. 43. Hüvised on kaubad ja teenused. 44
Kasumi suuruse hindamiseks peab võrdlema, kas kogutulu ja kogukulu või keskmist kulu ja hinda Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam, kui hind Konkurents Hindade kujunemise turul määrab suuresti ära müüjate vaheline konkurents Turustruktuur – määrab ära selle, kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad: o Täielik konkurents o Monopol o Monopolistlik konkurents o Oligopol Turustruktuuride tunnused: Müüjate arv turul Müüjate poolt pakutava hüvise omapära Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks Müüjate võime mõjutada hinda Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui: On palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kaupa On palju ostjaid Puuduvad turule sisenemise barjäärid Tööstusharus olevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle
Et struktuuri mõõta, peab esmalt vaatama sel turul tegutseva ettevõtte võimalusi turu kontrollimiseks. Ettevõtte võime turgu kontrollida väljendub selles, mil määral ta suudab oma toote hinda kontrollida. Kaheks äärmuslikuks turustruktuuriks on täielik konkurents ja monopol. Esimese puhul on turul palju müüjaid ja pakutakse ühetaolist kaupa. Monopoli puhul on kogu turg ühe ettevõtte käes. Kahe äärmuse vahele jäävad veel näiteks monopolistlik konkurents ja oligopol. Täielikku konkurentsi on ideaalsel kujul raske leida. Sel turul tegutsev ettevõte ei saa mõjutada pakutava hüvise hinda, aga mida ta teha saab, on muuta toodetavat kogust. üks iseloomulik joon täieliku konkurentsi puhul on, et suuri kasumeid ja kahjumeid saab teenida vaid ajutiselt. Seda sellepärast, et nõudmise ja pakkumise tulemusena kujuneb hind nii, et erinevus kogutulu ja kulu vahel muutub minimaalseks. Kui nõudlus suureneb ja hind tõuseb, saabki suurt kasumit teenida
sissetulek iseloomustab kahe toote mõõdetuna kombinatsioone mis annavad kaubas y tarbijale võrdse kasulikkuse Konkurents - Täielik konkurents turul on palju müüjaid ja kaup on ühetaoline - Monopol kogu turg on ühe ettevõtte käes - Monopolistlik konkurents - Oligopol Raha - Turul olevat raha hulka nimetama raha pakkumiseks. Enamasti reguleerib raha pakkumist riigis keskpank. Keskpanga poliitikat raha pakkumise reguleerimisel nimetame rahapoliitikaks o C = sularaha ringluses o M1 (raha agregaat) = sularaha ringluses + nõudehoidised o M2 = M1 + vähem likviidsed varad nt väärtpaberid
keegi veel suudab pakkuda. Hind p0. 12 6.OLIGOPSON palju pakkujaid ja mõni tugev/suur ostja. Kui mõned ostjad lepivad kokku, siis nad suruvad hinnad hästi alla. Kuid kui ostjad kokku ei lepi ja hakkavad hinda üksteisest üle pakkuma, siis on kauba/teenuste pakkujad suure kasumi sees. 7.BILATERIAALNE MONOPOL üks suur nõudja ja üks suur pakkuja. 8. POLÜPOL palju väikesi pakkujaid ja palju väikesi nõudjaid. 9. BILATERIAALNE OLIGOPOL vähe keskmisi pakkujaid ja vähe keskmisi nõudjaid. Turutõrge kõigis neid turgudes (peale täieliku turu), turg ei taha ressurisside optimaaset jaotust. Turg ei ole see, mis viib ressursid sinna kuhu vaja. Põhjuseks võib olla riik, loodusõnnetus jne. Turutõrke tekkepõhjused: · turuvorm (sõltub toote, tootjate ja tarbijate eripärast); · tootmise või tarbimise välismõju; · avalike hüviste jaotamine; · informatsiooni asümmeetria.
+ lahendatud ülesanded TURUSTRUKTUURID Majandusteadlased eristavad nelja peamist turustruktuuri, mille põhjal õppida tundma ning teha eeldusi turgude (ja nendes tegutsevate tootjate) käitumise kohta. Alljärgnev turustruktuuride klassifikatsioon põhineb ettevõtete arvul tootmisharus, alustades kõige suuremast: (1) täielik konkurents (perfect competition) Mittetäielik konkrents: (2) monopolistlik konkurents (monopolistic competition) (3) oligopol (oligopoly) 25 (4) monopol (monopoly) Eraldi: (5) monopson (monopsony) 1) Täielik konkurents (tunnused). Täieliku konkurentsi turul tegutseb suur hulk väikeseid iseseisvaid ettevõtteid, mis toodavad standardset toodangut. Seejuures ei suuda ükski neist iseseisvalt turuhinda mõjutada. Nii ostjad kui müüjad on hinnavõtjad. Hinnavõtjaks nimetatakse ettevõtet (või indiviidi), kelle jaoks turuhind on
Ettevõtted ei mõjuta ise turgu, vaid määravat tootele hinna, millega turg on nõus seda ostma. Mittetäielik konkurents. Tooted on piisavalt erinevad, et firmad saavad siiski ise mõjutada oma toodete hinnaplaneerimist. o Hüviste turg monopol, monopolistlik konkurents (mitmed ettevõtted erineva kaubaga, mis otse üksteisega ei konkureeri, kuid asenduskaubana konkureerivad üksteisena, näiteks erineva kohvikud) ja oligopol (üksteisest üsna tugevalt sõltuvad ettevõtted, kes pidevalt nt sõdivad omavahel. Nt toidupoodide ketid, autofirmad, arvutifirmad jms). o Tootmistegurite turg Monopolistlik konkurents Monopson - turul on üks suur ostja, kes ostab ära nt kogu piirkonna tööjõu. Tööjõu pakkujad peavad alluma ühe ostja tingimustele ning nad kas nõustuvad sellega või jäävad ilma
inflatsioon, SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagu pakkumine, nõudlus ja ressursid. · Marginalism (Tarkinvestor.ee) - piirkasulikkuse teooria - piirkasulikkuse teooria. · Nullobligatsioon (Kuura 2008) võlakiri, mida müüakse alla nominaalväärtust ja millelt ei maksta intresse. · Oligopol (Kuura 2008) (Oligopoly) - konkurentsivorm, mille korral turul valitsevad üksikud suured ettevõtted. · Optsioonireede (äripäev.ee) - Kuu kolmas reede on alati see kindel tähtaeg millal USAs noteeritud kõik selle kuu tähtajaga aktsiaoptsioonid aeguvad. · Osaühing (Kuura 2008) (partnership) on osadeks jaotatud kapitaliga ettevõte, mille omanike vastutus on piiratud osasse investeeritud summa suurusega.
MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). Sulgemishind- on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga. Kasumilävel e. tasuvuspunktis - saab firma normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Hind võrdub minimaalse keskmise kuluga: p = ATCmin 6.MITTETÄIELIK KONKURENTS -prevaleerib tootmisharus, kus firmadel on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. Hõlmab järgmisi turustruktuure: * monopol; * monopolistlik konkurents; * oligopol. Turukaitsetõkked(et monopol vastu peaks)- *mastaabiökonoomia (-sääst), mis teeb kauba tootmise rohkem kui ühele firmale ebaefektiivseks, *seaduslikud piirangud (patendid, litsentsid jne), *kontroll oluliste ressursside üle. Monopoolne firma- Olles haru ainuke firma, langeb tema nõudluskõver kokku haru vastava kõveraga. Monopoli piirtulu on väiksem kui tooteühiku hind, kuna monopol saab müüki suurendada ainult toodangu hinda alandades
MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED Mikro ja makroökonoomika uurib kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud) Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks Tootmine-hüviste valmistamine Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise er...
KORDAMISKÜSIMUSED Teema 1 Majanduse üldteooria - on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Tootmisvõimaluste kõvera kujunemine, seisundid see- ja väljaspool TVK-d- ! Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe kauba tootmise taseme juures maksimaalset võimalikku teise kauba tootmise mahtu. • Seisundid seespool TVK-d on võimalikud, kuid siis jääb osa ressursse (tööjõud ja tooraine) kasutamata, järelikult pole efektiivsed. • Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. Tootmismahtude liigid - Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht – so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. K...
kapitaliturg) · hüviste turg kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul osalejate arv, konkurentsi tase, turule tulemise ja sealt lahkumise kergus ning turuinformatsiooni kätte saamise kergus. Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagatakse nelja põhikategooriasse: · täieliku konkurentsiga turg · monopolistliku konkurentsiga turg · oligopol · monopol Täieliku konkurentsi korral on turg killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel. Pakkujatele ei ole seatud mingisuguseid piiranguid turule tulemiseks ja sealt lahkumiseks. Hinnad kujunevad tururegulatsiooni vahendusel ja osalejatel puudub võime mõjutada turul kujunevat hinda. Turul osalejate võimet mõjutada hinda nimetatakse turujõuks. Turujõudu omavad monopoolsel turul osalejad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib turul väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta
isereguleerivad hinnad. *majandustsükleid põhjustavad Keynesi arust tarbimise ja investeerimise kõikumised- Friedmani arust aga rahamassi kasvutempo kõikumine. *investeeringute kasvu tagav Keynesi arust intressimäärade reguleerimine-Friedmani arust aga rahamassi kasv. Turu puudulikkuse kolm aspekti Turu puudulikkus- Turu piiratud toimimine ühiskonna seisukohalt 3 Aspekti: Turukonkurentsi ebatäiuslikus- monopol, oligopol Tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud- olukord, kus kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonna liikmete heaolu suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumata Ühishüviste ebapiisav pakkumine turul- kaupu ja tooteid, mida inimesed tarbivad kollektiivselt turu vahenduseta nimetatakse ühishüviseks Erasektori ja riigi suhted ühiskonna sektorid ei ekisteeri isoleeritult, vaid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb
baasaasta hindades. Püsivhindades väljendatud koguprodukt arvestab Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate hinnataseme muutumist ja võimaldab võrrelda erinevate perioodide ressursside ja antud tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste kõver majandustulemusi. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) antud ehk rada. Majanduses illustreerib see graafiliselt nappust, valikut ja riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul alternatiivkulu. Juhul kui tootmissisendid on mõeldud mingi kindla loodud lõpptarbimise kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisemajanduse hüvise tootmiseks, saab rääkida kasvavate alternatiivkulude seadusest. koguprodukt (SKP) antud riigis teatud perioodi (tavaliselt aasta) Nõudlus on suhe kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad jooksul loodud lõppt...
nt Turu struktuur Ettevõtete arv Toormisharru sisenemine Toode Kontroll hinna üle Täieliku konkur. turg palju Sisenemisbarjäärideta sarnased üksikul ettevõttel kontroll (põllumajandus) (hinnavõtjad) puudub (hind madal), ülevaade Monopolistliku konkur.turg palju Sisenemisbarjäärideta eristatud 1 ettevõte ei mõjuta teist Oligopol mõned- igaühel Sisenemisbarjäärid sarnased ja kontroll olemas. iga osa suur osa eristatud mõjutab Monopol Sisenemisbarjäärid Kindel, olemas kontroll (ühistransp), ÜKS eristatud seaduslik kaitse-patent, 4
sama asja ja ükski tootja ei saa turuhinda mõjutada, turule saab siseneda sama tootega ükstaspuha kes, kuigi reaalsuses on see ikkagi keeruline. Monopol on turul olev firma, kes toodab kogu turul oleva toodangu ise ja seega määrab ka hinna. Monopolistlik konkurents on mittetäielik konkurentsi turu struktuur, kus on palju firmasid, kes müüvad diferentseeritud kaupa(kaup mis ei ole päris sama, mida toodavad teised firmad, erineb natuke nt. seebid) Oligopol on üks levinud turu struktuur arenenud turumajandustes.Turul on väike arv firmasid, kes sõltuvad üksteisest vastastikku. 15. Millised on ressursid majanduses ja millised on nende ressursside hinnad? Ressursid majanduses on: maa, töö ja kapital. Nende ressursside hinnad määravad ressursside omanikud ja ostjad. 16. Mis on vaesus? Vaesus on olukord, kus isiku või majapidamise sissetulek pole piisavalt suur vajalike kaupade ostmiseks
konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene 9. Püsivad tootmistegurid (ja püsikulu) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust. Väär 10. Konkurentsi vorme on 4: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol. Väär Arvestustest 4.2 1. Firma otsesekulud olid 22000 €. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €. Majanduslik kasum on: 4500 2. Alljärgnevast on püsikulu: maamaks 3. Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: pika perioodi keskmiste kulude kõvera U-kuju. 4. Alljärgnevast on õige
2 . T U R G : N Õ U D L U S J A PA K K U M I N E Lk 29 59 2.1. TURU OLEMUS Lk 29 Turg üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil. Jaguneb: · toodangu- ehk hüviste turg kaubeldakse kaupade ja teenustega · toormisteguri- ehk ressursiturg kaubeldakse tootmisteguritega. Turu struktuur(iseloomulikud jooned): · Turul osalejate arv ostjad, müüjad · Kauba omadused kaubad homogeensed või diferentseeritud · Turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (kas see on kerge või seda takistavad loomulikud või kunstlikud barjäärid) · Turul osalejate konkurentsi vormid (kas on üksnes hinnakonkurents või ka hinnaväline) Turud jaotatakse lähtudes kokurentsitüüpidest: 1) täiel...
Mikromakro eksami kordamine 1. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude ja makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. 2. Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Seega piiratus on vältimatu, kuna kõiki vajadusi ei saa rahuldada ja piiratud ressursside kasutamine eeldab valikute tegemist. Seega majandusanalüüs ei lahenda probleemi vaid võib seda üksnes leevendada. 3. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. 4. Ceteris paribuse eeldus eeldatakse, et kõi...
5 2 200 200 400 33,3 40 40 80 9 3 200 300 500 25 22,2 33,3 55,5 12 4 200 400 600 33,3 16,67 33,3 50 14 5 200 500 700 50 14,29 35,71 50 15 6 200 600 800 100 13,33 40 53,3 Firma kulud: TC, VC, FC, ATC, AVC, AFC, MC Turustruktuuride võrdlustabel Turustruktu Täielik Monopolistlik Oligopol Monopol ur konkurents konkurents Info levik Info levib Info levik on Info ei ole Info ei ole täielik, hästi, info on hea. Info ei ole täielik sest hind ei näita täielik (odav, täielik. viimase ühiku kättesaadav ja tootmiskulusid sümmeetriline (p>MC)
6. Millises suunas muudavad turuprotsessid hinda defitsiidi ja millises ülejäägi korral? Ülejäägi korral toimub liikumine mööda pakkumis- ja nõudluskõveraid allapoole, defitsiidi korral ülespoole. 7. Mis põhjustab pika perioodi jooksul toimuvaid pakkumiskõvera nihkeid? Tootmistehnoloogia arenemine. 8. Milliseid turuvorme on võimalik eristada? Bilateraalne monopol, piiratud monopson, monopson, piiratud monopol, bilateraalne oligopol, oligopson, monopol, oligopol, polüpol. 9. Mille poolest erineb monopol konkurentsist? Monopoli korral valmistab hüvist vaid üks ettevõte ja sellel ei ole lähedasi asenduskaupu. Piirtulu ei saa võrdustada hinnaga 10. Kuidas leida turutasakaalu monopoli korral? Optimaalne toodangumaht on selline, mille korral on piirkulu ja piirtulu võrdsed. Tasakaaluhinna määrab tarbijate käitumine. 11. Mille poolest erinevad monopoli tasakaaluhind ja -kogus tasakaaluhinnast ning -kogusest konkurentsi korral
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
