Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
Eksamipilet nr 1 1. Võrdle tööstusühiskonda postindustriaalse ühiskonnaga (tööhõive erinevates majandussektorites, erinevate asulatüüpide osatähtsus asustuses, peamine sisemajanduse kogutoodangut andev majandussektor, tööaja kasutus jmt). Tööstusühiskonnas töötab enamus tööealisi inimesi töötlevas majanduses ehk tööstuses ja elavad linnalistes asulates. Tähtsamaks rikkuseks on tööstusega seotud omand, väärtpaberid ja ka raha. Põllumaa-, metsamaa- ja kariloomad on samuti endiselt rikkus, kuid nendel on väiksem likviidsus (likviidsus tähendab kergesti (sula)rahaks tegemise võimalust) ning nende osatähtsus on vähenenud. Töö- ja elukoht on eraldatud ja inimene peab töökohta minema. Koos elab väike perekond, tavaliselt vanemad alaealiste lastega. Linnastumise alguses on ka palju noori vallalisi inimesi linna tulnud. Tööaeg on seotud ettevõtte tööajagraafiku...
20.1.7. Poliitilised süsteemid: totalitaarsed reziimid.............................................161 20.1.8. Diktatuur ................................................................................................161 20.1.9. Huvigrupid:................................................................................................161 20.1.10. Poliitiliste süsteemide vahendid.............................................................. 162 20.1.11. Oligarhia raudne seadus...........................................................................162 20.1.12. Poliitiline sotsialiseerimine... ..................................................................163 20.1.13. Militarism ja militariseerumine............................................................... 164 21. KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED............................................................... 165 14 1
EESMÄRK: STABIILSUS Takistused: piiritülid - riigipiirid on kunstlikult paika pandud, arvestamata etniliste kultuuuriliste asjaoludega. AR ja MNCd kasutavad 3R ära. maj. ja sots. olukorrast tulenev võimetus midagi ette võtta. puudub kogemus ja harjumus Lääne mõttemallidega - liidrid vahetuvad reeeglina vägivaldselt, vähene demokraatliku võimu autoriteet ja seaduskuulekus. Poliitilised lähenemisviisid: konservatiiivne oligarhia - võimul olev grupp hoiab vahendeid valimata enda käes pol. ja maj. võimu, taotledes ka traditsioonide ja religiooni säilimist. modernne oligarhia - veidi demokraatlikum ja uuendustele aldis. revolutsiooniline sotsialism - kitsas ringkond hoiab võimu ja naudib hüvesid, käsumajandus. konstitsiooniline demokraatia- võrdsed õigused, vabad valimised, avatud majandus, mõõdukas progress. Tegeliku suuna valik on väga keeruline ja oleneb paljudest aspektidest(ajalugu, religioon,
Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus ja armastus pole selgelt eristatud philia. Sõprus iseloomustab vabal kiindumusel põhinevaid inimsuhteid perekondlikud, võimulolijate suhted kodanikesse, kodanike omavahelised suhted. Sõprus hoiab riike koos. Eeldab vastastikku heasoovlikkust ja ühistegevust. Sõprus jaguneb 2 viisil 3-ks: Vastavalt põhjusele, miks head soovitakse: Kasu äri Nauding sõbrad Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel Vastavalt osapoolte seisundile: Ülimuslikkus vanemad laste suhtes Paremus mehed naiste suhtes Võrdsus vennad Täielikku sõprust naudivad üksikud, sest nad suudavad arendada omavahel loomutäiust täiuslikkuseni. Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev poliitiline süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. 2. Cicero isik...
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus............................................
kontseptsioon. Ainult need valitsusvormid, mis on kõigi huvides (üldise heaolu huvides) on õiglased. Teised valitsusvormid, mis on valitsejate endi huvides, on moonutatud valitsusvormid. Õiglased vormid on kuningavõim, aristokraatia (parimate võim) ja konstitutsiooniline valitsus ("paljude" või enamuse võim kõigi huvides). Moonutatud valitsusvormid on türannia (kuningas valitseb enda huvides), oligarhia (vähesed valitsevad endi huvides) ja demokraatia (paljud või enamus valitsevad endi huvides). Parim võimalik riik: A. Väldib nii demokraatia kui oligarhia äärmusi. Äärmusi vältivaks pidas näiteks Spartat, kus oli... B: olemas tugev ja suur keskklass ning selliselt olid tasakaalustatud kaks jõudu: 1. vähesed, kes olid tugevad rikkuselt, sünnilt, positsioonilt ja hariduselt, 2. paljudest tulenev arvuline jõud.
- preambul - § 1 lg 1 - § 10 15 - § 4 lg 1 lause 2 - III ptk, IV, VII II Demokraatia mõiste 1. Riigi valitsemisvormid Aristotelese järgi Valitsus Ühe Mõne Paljude /kõigi Lähtuvalt üldisest Monarhia Aristokraatia Demokraatia huvist Lähtuvalt isiklikust Türannia e despootia Oligarhia Demokraatia e huvist ohlokraatia (pööbli valitsus) 2. Definitsioone - semantiline definitsioon rahvavõim - Lincoln: ,, Demokraatia on rahva valitsus, rahva üle, rahva heaks" - Riigikohtu PS kolleegiumi otsus PRPJKo 21.12.1994 Demokraatia, vastandina
- preambul - § 1 lg 1 - § 10 - § 4 lg 1 lause 2 15 - III ptk, IV, VII II Demokraatia mõiste 1. Riigi valitsemisvormid Aristotelese järgi Valitsus Ühe Mõne Paljude /kõigi Lähtuvalt üldisest Monarhia Aristokraatia Demokraatia huvist Lähtuvalt isiklikust Türannia e despootia Oligarhia Demokraatia e huvist ohlokraatia (pööbli valitsus) 2. Definitsioone - semantiline definitsioon rahvavõim - Lincoln: ,, Demokraatia on rahva valitsus, rahva üle, rahva heaks" - Riigikohtu PS kolleegiumi otsus PRPJKo 21.12.1994 Demokraatia, vastandina
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
- preambul - § 1 lg 1 - § 10 - § 4 lg 1 lause 2 15 - III ptk, IV, VII II Demokraatia mõiste 1. Riigi valitsemisvormid Aristotelese järgi Valitsus Ühe Mõne Paljude /kõigi Lähtuvalt üldisest Monarhia Aristokraatia Demokraatia huvist Lähtuvalt isiklikust Türannia e despootia Oligarhia Demokraatia e huvist ohlokraatia (pööbli valitsus) 2. Definitsioone - semantiline definitsioon rahvavõim - Lincoln: ,, Demokraatia on rahva valitsus, rahva üle, rahva heaks" - Riigikohtu PS kolleegiumi otsus PRPJKo 21.12.1994 Demokraatia, vastandina
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
● III ptk, IV, VII II Demokraatia mõiste 16 1. Riigi valitsemisvormid Aristotelese järgi Valitsus Ühe Mõne Paljude /kõigi Lähtuvalt üldisest Monarhia Aristokraatia Demokraatia huvist Lähtuvalt isiklikust Türannia e despootia Oligarhia Demokraatia e ohlokraatia huvist (pööbli valitsus) 2. Definitsioone ● semantiline definitsioon – rahvavõim ● Lincoln: „ Demokraatia on rahva valitsus, rahva üle, rahva heaks” ● Riigikohtu PS kolleegiumi otsus PRPJKo 21.12.1994 – Demokraatia, vastandina autokraatiale, tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist
nõus. Mis aga puutub rahvahulgale võimu andmisse, siis siin ta eksis. Ei ole midagi võrdset rahvahulga mõistmatuse ja ülbusega. Türann tegutseb vähemalt teadlikult, kuid rahvas ei tea, mida ta teeb. Me peame välja valima õilsamad mehed ning neile võimu andma. Õilsamad mehed võtavad vastu parimad otsused.“ Kolmandana väljendas arvamust Dareios: „Tundub, et ei ole midagi parimat ühe õilsaima mehe valitsusest. Arvan, et ta hoolitseb laitmatult rahva eest. Oligarhia puhul aga tahab igaüks tuua üldsusele kasu ning sageli sünnib sellest palju kadedust. Igaüks arvab, et ta on kõige silmapaistvam, ning tahab, et tema arvamus võidab; kadedust on rohkem kui vaja, sellest sünnivad rahutused ning tapmine. Tapmine viib omakorda monarhiani, millest järeldub, et monarhia on parim valitsusvorm. Katsed kestavad nii kaua, kuni üks juht rahva hulgast lõpetab niisuguse tegevuse. Selle eest imetleb teda rahvas. Siit tuleb välja, et monarhia on kõige tugevam.“
03) Demokraatia Otsetõlkes ,,rahva võim" (demos + kratos) Valitsemine (Aristoteles): Ühe Mõnede Paljude/kõigi Lähtuvalt üldisest huvist Monarhia Aristokraatia Demokraatia Demokraatia Lähtuvalt isiklikust huvist Türannia Oligarhia (Ohrokraatia ,,pööbli valitsus") Raske leida ühest definitsiooni, kuid kuulsaim on: A. Lincoln: Governement of the people, by the people and for the people (viitab rahva võimule) Riigikohus (1994): Demokraatia vastandina autokraatiale... (demokraatia on institutsionaliseeritud ning peab olema
rikkumine võib kaasa tuua tagajärgi teisest valdkonnast. · Paljudel aladel on tugev seos mõlema valdkonnaga, nt jahiõigus, üüriõigus jne. RIIGIVORMID 1) Demokraatia rahva enamus valitseb kõigi huvides 2) Mandunud demokraatia rahva enamus enda huvides 3) Aristokraatia väike hulk valitseb kõikide huvides parimate ülemvõim, parim lahendus 4) Ohlokraatia aristokraatia erivorm, kus on halvimate ülemvõim. 5) Oligarhia väike hulk enda huvides 6) Monarhia monarh kõikide hüvanguks 7) Türannia türann oma hüvanguks Kord on kehtiv siis, kui normid adressaatide enamuse poolt omaks võetakse. Kui normide adressaatide enamus ei aktsepteeri, siis ei ole korda. KUI VANA ON ÕIGUSTEADUS · Õigusteadus on palju noorem kui õiguslik elu. Õiguslikust elust võib rääkida juba tavaõiguse ajal, kuid õigusteadus sündis seoses Rooma riigi õiguskorra kujunemisega.
· Menetlus inimene tuleb alati ära kuulata riigi poolt, enne kui tema suhtes piiranguid kohaldatakse. Inimene on eesmärk. DEMOKRAATIA - § · Sätestus · Mõiste Valitsus Ühe Mõnede Paljude/kõigi Lähtuvalt üldisest monarhia aristokraatia demokraatia huvist Lähtuvalt türannia või oligarhia demokraatia isiklikust huvist despootia (ohlograatia) Demokraatial ongi kaks poolt kõik saame kaasa rääkida, kõik saavad hääletada. See on nagu sisseprogrammeeritud vastandlikkus. Demokraatia kui rahva valitsus rahva üle ja rahva heaks. Democratization ei ole demokratiseerimine vaid on massipärasus. · Demokraatia kui teaduse ese a. Politoloogia erinevad valitsemissüsteemid, demokraatia taustaküsimused,
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
kodanikud on poliitikast tõrjutud. Juhid ei austa indiviidi õigusi, nende huve jne. Seos eliidi ja 25 sotsiaalsete gruppide vahel ei toimi usaldusel ja vastutusel. Autoritaarsus on catch-all nimi kõigile poliitilistele režiimidele, mis kasutavad jõu du – autokraatia, türannia, diktatuur, absoluutne despotism, sõjaväeline võim, junta, oligarhia jne. [Riik domineerib ühiskonnas, kontrollides kõiksugu ühiskondlike tegevusi (majanduslike, kultuurilisi, religioosseid jne), otsustades mis on õige ja mis vale. Mõningatel juhtudel tehakse seda otseselt, teistel kordadel aga läbi ainupartei. Autoritaarsed režiimid üritavad teha kõik, et inimesed ei osaleks poliitilises elus. Nad soovivad status quo säilimist. Lubatud on ainult toetuse avaldamine kehtivale režiimile. Kodanikud ei tohi
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Teisisõnu võimul olijad otsustavad valitsetavate üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse, saaksid oma arvamust avaldada. Juhid ei austa indiviidi õigusi, nende huve jne. Seos eliidi ja sotsiaalsete gruppide vahel ei toimi usaldusel ja vastutusel. Autoritaarsus on catch-all nimi kõigile poliitilistele režiimidele, mis kasutavad jõudu – autokraatia, türannia, diktatuur, absoluutne despotism, sõjaväeline võim, junta, oligarhia jne. Välja on võimalik tuua 4 erinevat autoritaarse režiimi tüüpi: 1) türannia ehk autokraatia (ise valitsema)– türannid omavad võimu isikuliselt ja absoluutselt. Türannia suurim nõrkus peitub käskude jagamises. Türannia on kõige „edukam“ ja kõige ekstreemsem autoritaarse režiim tüüp. Võim baseerub hirmul ja igasugune poliitiline vabadus või ühiskondlikud õigused on keelatud. Indiviidid on orja seisuses. 2) dünastia – valitseb monarh või kuningliku perekonnaliige
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
spartale ülimalt soodsasd, kõiki kreeka linnade autonoomia, mis tähendas et kõik riikide liidud saadeti laiali v.a Peloponnosose Liidu. Selle rahutingimusega müüsid pärslastele maha väike-aasia kreeka linnad. Spartalased muutusid vägagi agresiivseks, hakkasid otseselt segama ennast teiste linnade siseasjadesse. Vallutati kogemata Teeba akropol. Kallutas avaliku arvamise sparta vastu . Teebast pagenesid oligarhia ja sparta vabased, lõpuks kukutati ja selle liidriks oli suhteliselt demokraatlikult meelestatud Epameinondas 4 saj kreeka poliitika täht.379 aastast oli Teeba liidreid ja tema juhtimisel muutus Teeba järjekindalt sparta vastaseks, ja selle keskmeks kreekas. 78-77 aasta vahetusel Ateenlased taastasid oma mereliidu, ometigi küllalt arvestatav poliitiline jõud. Teeba ja ateena olid põlisvaenlased, umbusaldasid üksteist kuid liitusid nüüd jälle sparta vastu.
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
maailmast sõltumatult; asjademaailm on ideedemaailma peegelpilt; ideed on olemas voorusest, headusest, aususest jne, kuid kõrgeim on idee ilust."Riigiõpetus. Riik peab olema ühtne. Inimesed tuleks jaotada kolme rühma: filosoofid, sõdurid ning käsitöölised talupoegadega. Iga valitsemisvorm hävitab ennast ise oma põhimõtetega liialdamisega: aristokraatia piirab liiga kitsaks ringi, kelle päralt on võim; oligarhia hävitab end ettevaatamatus rüseluses kiire rikastumise pärast. Tagajärjeks on revolutsioon, millele omakorda järgneb demokraatia. Kuid ka see hävitab iseennast. Inimesed ei ole kasvatuse tõttu valmis valima endale parimaid juhte. Inimesed armastavad väga meelitamist ja nii saab kõige osavam ja hoolimatum meelitaja enda kätte kõrgeima võimu.Ei või loota paremaid riike, kuni pole paremaid inimesi. Riigi kõige tähtsam ülesanne on oma kodanike kasvatamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
