tootma, mitte valitsema. Teadmise, teaduse ja filosoofia jõud peavad valitsema. Ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk, on nagu segaduses ihad. Inimesed vajavad filosoofide juhtimist, nii nagu ihad vajavad teadmiste ja mõistuse valgustamist. Ainult filosoof on kohane rahvast juhtima. Iga valitsemisvorm püüab iseennast hävitada oma põhiprintsiipidega liialdamisega. Aristokraatia ruineerib end, piirates liiga kitsalt seda ringi, kelle päralt on võim. Oligarhia hävitab end ettevaatamatus rüseluses kiireks rikastumiseks. Mõlemal puhul on tagajärjeks revolutsioon. Siis tuleb demokraatia. Kuid ka demokraatia hävitab end demokraatia liialdamise tõttu. Tema põhiprintsiibiks on kõigi samaväärne õigus olla ametis ja määrata riigi poliitikat. Esimesel pilgul näib see olevat kena korraldus. Kuid ta muutub hävitavaks sellepärast, et inimesed pole kasvatuse abil ette valmistatud selleks, et valida parimaid juhte
ning "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu,vägivaldne valitsus Aristoteles : Valitsusvormid jagunevad ühiste (head, tõeline ja õiglane vorm) ja valitseja (halvad,valitseja huvides) huvidega riikideks. Need omakorda ühe, väheste või paljude valitsejatega riikideks. Üks ülivooruslik on monarhia, seejärel väheselik aristokraatia ning politeia. Halbadeks on türannia, oligarhia ja demokraatia. Milline on Arsitotelese arvates parim? : Sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane leidub üks ülivooruslik monarhia (sageli raske tunnustada: revolutsioonid) eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia: valitsus vaeste huvides Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim 3
kes peaks valitsema? Skaala: Monarhia: monos (üks)+arhein (valitsema)= ainuvalitsus üks (monarhia) Türannia: tyrannos = ebaseaduslik valitseja vähesed (aristokraatia) Aristokraatia: aristes (parimad) paljud (demokraatia) Oligarhia: oligon (vähesed) Platon Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). väldib fraktsioone ja ebakõlasid “Demokraatlik” inimene tahab vabadust kuritarvitada Monarhia vastab “loomulikule printsiibile”. Analoogiad:
Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja piiramatu omavoliga valitseja. Oma "Politeia" arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale.
pidustusi ja kalendrit. Mitmetel seadustel olid ilmselt majandust edendav eesmärk: näiteks lubas ta anda kodakondsust sisse rännanud oskustöölistele ja vabastas poja, kellele isa polnud ametit õpetanud, kohustusest vanemaid nende raugaeas ülal pidada. Muu hulgas keelas Solon eksportida põllumajandussaadusi, peale oliiviõli. Hilisemad ateenlased hindasid Soloni tegevust väga kõrgelt. Tema kehtestatud riigikorda peeti kuldseks keskteeks äärmusliku oligarhia (väheste valitsuse) ja demokraatia (rahvavõimu) vahel. Ka Solon ise kujutas end oma luules mõõduka kesktee järgijana, pidades oma seadusi ka mõistlikuks alternatiiviks Ateenat ähvardanud türanniale. Kuid eesmärki tagada siserahu ja hoida ära türannia ta oma teevusega ei saavutanud. Jätkuvates sisevõitlustes tõusis peagi võimule türann Peisistratos. Esimese võimuhaaramise järel (561. a.) aeti ta küll minema ja teinegi katse võimule tulla andis
sellega säilitatakse sotsiaalset korda. Totalitaarse ja demokraatliku reziimi erinevus- totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, ka religioon ja eraelu, liidrid on diktaatorid (nõukogude liit ), väiksel grupil täielik kontroll poliitiliste protsesside üle ja täielik kontroll kultuuri üle. Demokraatlikus reziimis eksisteerib aga õigus kõnelda, avaldada arvamust ja inimestel on kodanikuvabadus. Oligarhia raudne seadus konstanteerib, et kuna otsustajad on huvitatud sellest, et neil oleks õigus, hakkavad nad toetuse võitmiseks inimestega manipuleerima. (tsensuur ja propaganda) Võimueliidi mudel Mills- vaatles äri, valitsuse ja suuremate võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja ja väitis et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teise sektori otsuseid ja need inimesed osalevad ühises vandenõus. Sarnase sotsialiseeromise
(Tocqueville). Demokraatias tekib kõige lihtsamini moraalne argument, et see on ju rahva tahe, meie hääletasime, meie otsustasime. Jõutakse näitaks selleni, et ,,tapame juudid ära". Etümoloogia · Demokraatia: demos (kogu rahvas, paljud)+kratein (valitsema)= rahvavalitsus · Monarhia: monos (üks)+arhein (valitsema)= ainuvalitsus · Türannia: tyrannos = ebaseaduslik valitseja · Aristokraatia: aristes (parimad) · Oligarhia: oligon (vähesed) Platon · Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada · Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) tavalised inimesed näevad vaid varje koopaseinal, filosoofid suudavad näha tõelisi asju. · 2 teed: · 1) filosoofid haaravad võimu; · 2) kuningas hakkab filosoofiks
Kreekas ja Kesk-Aasias puhkesid ülestõusud. Samal ajal algasid ka kodusõjad Aleksandri väepealikute - diadohhide ja seejärel nende järglaste - epigoonide- vahel. Kasutades ära Kreeka linnades käivat võitlust oligarhide ja demokraatia vahel kuulutasid diadohhid end kord ühtede, kord teiste pooldajaiks. Kodusõdades Makedoonias ja Kreekas tõusis Kassandros, kelle mõju alla sattus ka Ateena, kus kehtestati mõõdukas oligarhia. Ida allutanud Antigonose vastu moodustavad koalitsiooni Lysimachos, Seleukos, Ptolemaios ja Kassandros. Koos hellenistlike suurriikide tekkega kaotavad polised üha enam oma iseseisvust. Nad minetavad oma tähtsuse iseseisvate maj. ja pol. üksustena. 307. a. "vabastas" Antigonose poeg Demetrios Ateena Kassandrose vägedest ja kehtestas seal demokraatia. Pärast Antigonose hukkumist lagunes impeerium mitmeks riigiks, millest tähtsamad olid neli:
Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu; vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (tõeline, Halb vorm õiglane) vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Parim valitsusvorm sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane. Kui leidub üks ülivooruslik, on parim monarhia, eristuvad parimad (jõukad) - aristokraatia, kui aga ei ole tugevaid klassivahesid - politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia: valitsus vaeste huvides. Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 3
pensioni vanaduspäevadeks. 1) Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 2) Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 3) Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine R. DAHRENDORF - ebavõrdsus on eeskätt võimusuhte, mitte alati eraomanduse tagajärg (n. haiglas, sõjaväes, ülikoolis). Kui organisatsioon saavutab teatava suuruse ja vajab tsentraalset juhtimist, tekib alati OLIGARHIA (vähemuse võim). 3. RIKKUS - PRESTIIZ - VÕIM (M. Weber). A: 233-234 / ,/AU: 236-237/, /HMS: 113-115/ a) Erinevatesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on ebavõrdne võimalus tulu saada ja kaupu osta. Tulu võidakse saada ka kinnisvaralt, kapitalilt, aktsiatest jms. b) Inimesed erinevad ka neile osaks saava austuse ja lugupidamise - PRESTIIZI poolest. Ühiskonnas on olemas erineva prestiiziga STAATUS-GRUPID, keda eristab üksteisest ka erinev eluviis, väärtused, käitumismallid
täidab oma ülesannet kodanike õnne ja vooruslikkuse kasvatamisel ja arendamisel. Seejuures tuleb arvesse võtta, et vastavalt teatava rahva iseloomule ja tema konkreetsetele elamistingimustele osutuvad erinevad riigivormid parimateks. Aristoteles võtab riigivormid kokku kuueks põhivormiks. Kolm on kirjeldatud "õigetena" ja kolm "ebaõiged". "Õigete" riigivormide hulka kuuluvad kuningriikuls, aristokraatia ja vabariiklus. "Ebaõiged" riigivormid on: türannia, oligarhia ja demokraatia. Aristotelese arvates parimas riigismoodustavad riigi õigusliku kodanikkonna üksnes valitud, kas majanduslikult, hariduselt või sünnilt väljavalitud isikud. Kehaline töö ja eriti põllutöö on orjade jaoks, et kodanikkonnal oleks millest elada. Aristoteles suhtub orjusse täiesti loomulikult. Lõpetuseks. Kõigist antiikaja mõtlejaist ning uurijaist on Aristoteles kõige universaalsema laadiga. Enam kui ühegi teise
Demokraatlikud reziimid · Erinevalt totalitaarsest eksisteerib legitiimne opositsioon · Eksisteerivad kodanikuvabadused, poliitilised mõtteavaldused, mida on õigus avaldada siis kui ollakse oma õigustest teadlikud · Erinevate parteide ja poliitiliste suundade esindatus 14.8. Milliseid instrumente kasutavad kaasaegsed poliitilised reziimid valitsemiseks? Avaliku arvamusega manipuleerimine: propaganda, tsensuur. Sund, repressioon ja genotsiid. 14.9. Mida väidab oligarhia raudne seadus? Oligarhia raudne seadus väidab, et ka demokraatlikult valitud rahvast esindavates organisatsioonides eralduvad liidrid oma valijatest. Oligarhia tähendab väheste valitsemist ja selle raudne seadus konstanteerib, et kuna otsustajad on eluliselt huvitatud sellest, et neil oleks õigus, hakkavad nad toetuse võitmiseks informatsiooni ja inimestega manipuleerima. 14.10. Mille poolest erineb võimueliidi mudeli selgitus pluralistliku mudeli selgitusest
demokraatlik inimene tahab vabadust kuritarvitada filosoofid omavad tõelist teadmist ja näevad asjade olemust kaks teed 1) Filosoofid haaravad võimu 2) Valitseja hakkab filosoofiks türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest, demagoogid haaravad võimu, valitsus on vägivaldne Aristoteles Üks + hea(ühised huvid) = monarhia Vähesed + hea = aristokraatia Palju + hea = politeia Üks + halb(valitseja huvid) = türannia Vähesed + halb = oligarhia Palju + halb = demokraatia kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdlus ebaõiglane halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim demokraatia on valitsus vaeste huvides Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Justinianuse koodeks kuningas on jumala poolt seatud kuninga võim on jumala and kuningas on vastutav jumala ees kuninga peaülesandeks on rahu kuningal on paternalistlik ja personaalne suhe alamatega kuningas on vooruste kehastus ja tagaja
b) hõimusüsteem e suguaru liidrid on kuid seadusi pole c) pealikuvõimuga süsteem e hõimuliit tugevad liidrid, andamid, orjad d) riik keeruline tööjaotus ja võimusüsteem, maksud, orjad Poliitilised reziimid Aristoteles valitsemisvormide klassifikatsioon kelle huvides valitsetakse ISEENDA KÕIKIDE kui palju ÜKS türannia monarhia on valitsejaid MÕNED oligarhia aristokraatia PALJU demokraatia politeia Ideoloogia Marx ja marksism valitseva klassi võimu õigustamine. Kunst, filosoofia ja teadus on kapitalismis ideoloogilised sest nende eesmärk on kapitalistlikku süsteemi õigustada Gramsci hegemoonia olukord kus vaitsev klass põhjendab võimu nii hästi et allasurutud klass ei saa aru et midagi on valesti Peamised poliitilised ideoloogiad: - konservatism stabiilsus
Platon analüüsis erinevaid riigi vorme- 6 valitsemise vormi: 1. monarhia- päritav võim 2. aristokraatia- targemate võim; targemate võim 3. oligarhia- võimul on rikkamad; rikkamate võim 4. timokraatia- võimul on tugevamad; tugevate võim 5. türannia- Kreeka diktatuud, võim kuulub ebaseaduslikult võimu haaranud diktaatorile 6. demokraatia- rahva võim Platon leidid, et kaks esimest on sobilikud, teistel suured puudused. Oligarhia puudus- raha ei anna mõistust, raha tekitab himu ja ahnust. Timokraatia puudus- kalduvus militarismi, liigne sõjakus. Türannia puuduseks- kasvatab demagoogiat ning populismi (apelleerimist rahva tahtele). Demokraatia puuduseks- et rahvale meeldivad liialused, meeletused, seega see ei sobi. Platon on Antiikaja autoritest/mõtlejatest tegelenud ka Atlantise ehk selle kadunud mandri probleemiga. Atlantis kadus 1 ööpäevaga, plahvatuse järel merre vajunud võimas, rikas ja imeline maa ja riik
poliitiine, majanduslik ja vaimueliit. Riiki valitseb eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit. Vaimueliit on tihti kriitiku rollis. Poliitilise ja majandusliku eliidi suhted: · Oligarhia poliitikud on majanduseliidi hüpiknukud, rikkad ostavad endale poliitikuid Millest sõltub ebavõrdsuse tase ühiskonnas? · Korrumpeerunud riik poliitikud on tugevad · Valitsuse poliitika ja iseseisvad. · Ühiskonna majanduslik arengutase Eliiditeooria rajajaks on Charles Wright Mills. USA
4 Poliitilised reziimid Aristoteles valitsemisvormide klassifikatsioon kelle huvides valitsetakse ISEENDA KÕIKIDE kui palju ÜKS türannia monarhia on valitsejaid MÕNED oligarhia aristokraatia PALJU demokraatia politeia Ideoloogia Karl Marx ideoloogia on valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistliku ühiskonna kunst, filosoofia, teadus on ideoloogilised, st. mitteobjektiivsed. Nende eesmärk pole tegelikkust kujutada, vaid kapitalistide võimu põhjendada. Marksistlik teadus ja kunst on aga objektiivsed, st. ideoloogiast vabad.
Platon: filosoofide valitsuse ideaal (monarhia või aristokraatia); filosoofid näevad asjade tõelist olemust (koopamüüt); kaks võimalust: filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks; türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest 2 Aristoteles: head vormid: monarhia (üks valitseja), aristokraatia (vähesed), politeia (paljud); halvad vormid: türannia, oligarhia, demokraatia; parim valitsusvorm sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest); kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kristlik kuningavõimu idee (6. saj): Justinianuse koodeks: kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and; kuningas on vastutav Jumala ees; peaülesanne rahu; paternalistlik ja personaalne suhe alamatega; kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja 4
Sofistid - tarkuse armastajad. Filosoofia ja retoorika õpetajad. Sokrates - "Ma tean, et ma midagi ei tea."; "Tunne iseennast." Temale järgnes küünikute põlvkond (Diogenes tünnis). Plaaton - idealismi rajaja, koopamüüt. Oma teosed pani kirja dialoogidena. Rajas oma akadeemia. Aristooteles - peripateetik (jalutaja). Õpetas õpilasi pargis jalutades. Tema kool asus Lykeionis. Rajas õpetuse riigist: Monarhia -> Türannia Aristokraatia -> Oligarhia Demokraatia -> Ohlokraatia (korralagedus). Platoni ja Aristootelese teosed on säilinud peaaegu tervikuna, tänu araablastele. Epikuurlased - prpageerisid rahulikku ja lõbusat elu. Stoiku - sisemiselt vaba ja rahulik inimene. Stoiline rahu - sisemine rahu. Skeptikud - kõiges kahtlejad. 8 1.8 HELLENISMI AEG. 330 EKR - 146 EKR. Algas Aleksander Suure sõjakäiguga. Ajastule oli iseloomulik, et Aleksander viis kreeka kultuuri
Eetika : Kõiges peab olema mõõdukas. Inimene püüdleb alati ülima hüve poole. Mesotes keskmise leidmine. Poliitika: Kõigi vooruste koondmõiste on õiglus. Inimene on ühiskondlik loom, kes vajab ühiskonda. Riigikorra variandid Loomulik riigikord Ebaloomulikud riigikorrad Monarhia kõige jumalikum Türannia ühe hirmuvalitsus Aristokraatia parim mõeldatavast Oligarhia rikaste võim Polüteia ehk vabariik enamuse võim Demokraatia lihtrahva võim + demagoogid Poeetika dragöödia kõige väärtuslikum. Stoikud seltskond, kes on hingerahu otsingul. Esindajad: Vanem stoitsism : Zenon Kitionist Keskmine stoitsims: Poseidonios Noorem Stoitsism: Marcus Aurelius Zenon Kitionist tuli Ateenasse, rajas oma oma kooli hoones, mida hüüti Stoa poikileks. Stoikud on deterministid, st
aktsiaid). Vaesematel seda võimalust aga pole, seega jääb nende põhisissetulekuks ikka palk. Rahvakapitalism ei muuda turumajanduse loomust. On katse tuua endisesse majanduspoliitikasse uusi suundi. On aidanud parandada paljude inimeste materiaalset olukorda. 4. Mis põhjustel propageeritakse tänapäeval marksismi ideid? Ühiskonna puudused tõid kaasa marksismi taaselustamise. Riie juhivad eliitgrupid, mis koosnevad äri-ja finsntsmaailma, valitsuse ja ametiühingute liidritest. Valitseb oligarhia, mitte demokraatia. Konfliktid arenenud tööstusriikides. Toodangu mahu kiire kasv ja sellele vastava ostujõu puudumine. Majandus kannatab kolme põhihäda käes: kasvav tööpuudus, suurenevad maksud, hoogustuv inflatsioon. Kõigest sellest loodakse jagu saada sotsialismis. 5. Mis iseloomustab demokraatliku sotsialismi kontseptsiooni? Konvergents, ühiskonna erinevate klasside ja gruppide koostöö, sotsialismi ülesehitamine rahulikult, ilma
Et jõuda vooruseni, peab mõistma ideid. Aristoteles Platoni kuulsaim õpilane. Kirjutas praktiliselt kõigest. Võttis kokku Kreeka filosoofia ja teaduse. 18) Hellenismiajajärk Aleksander Makedoonia kuningas. Aristotelese kasvandik. Peetakse üheks parimaks Suur väejuhiks üldse. Demetrios Makedoonia kuningas, kes sai endale hüüdnimeks ,,linnapiiraja", peale Poliorketes Küprose vallutamist. Agathokles Madalat päritolu väepealik, kes kukutas Sürakuusas oligarhia ja haaras türannivõimu. Kasutas rikaste vastu julmi repressioone. Pyrrhos Epeirose kuningas, konkureeris valitsusajal endiste Aleksander Suure alade ülemvõimu pärast. Abistas Itaalias kreeka linnu võitluses Rooma vastu ja Sitsiiliast kartaagolasi välja ajada. Kallisthenes Kreeka ajaloolane. Saatis Alexandrit tema ekspeditsioonil Aasiasse. Alguses jumalikustas A-d, hiljem oli suurim aasia kommete kriitik.
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
Aristoteles valitsusvormidest. Jagatud tulpadesse alustel: Kes valitses ja kelle huvides valitsesid Hea (tõeline, õiglane) Halb vorm (kõrvalekalle, vorm ühistes huvides ebaõiglane) valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Aristoteles ei ütle otseselt, milline on parim vorm, vaid ütleb, et see sõltub ühiskonnast ja rahva loomusest (ehk vooruste jagunemisest rahva seas). Kui inimesed on vooruste poolest ebavõrdsed, on poliitline võrdsus ebaõiglane. Õiglane ei tähenda, et me jagame asju võrdselt, vaid vastavalt sellele, kui palju keegi on ära teeninud. Aristoteles tõi välja erinevaid variantem, millal mis valitsusvorm sobiks:
Vilfredo Pareto (1848- 1923) kirjutas eliidi tsirkuleerimisest: eliidi sees teatud osa on see, kes parajasti on võimul, teised n-ö. ootavad oma korda # võimule saamine oleneb olukorra muutustest: stabiilses situatsioonis on võimul ,,lõvid", muutuste korral ,,rebased" (kes paremini kohanevad) (Niccolo Macchiavelli 1469 1527, poliitkateaduse rajaja, Prints 1513, kavaluse ja pragmatism pooldaja) * Robert Michels (Mosca õpilane) (1876-1936) esitas nn. oligarhia raudse seaduse: kus on organisatsioon, seal on ka oligarhia. Oli uurinud Saksa sots dem parteit, leidis, et organisatsiooni käimas hoidmise jaoks vajalik professionaalsus ja spetsialiseerumine möödapääsmatult viivad juhtkonna kaugenemiseni realiikmetest. (Weber - partei aitab huvisid konsolideerida, kuid partei toodab ikkagi eliiti) - esitatud on küsimus: kas ü/k-s on üks eliit või mitu? Võib eristada nt. poliitilist, majanduslikku,
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
selle põhjal, kuidas ja mil määral üks või teine neist aristoteleslikku ideaali vooruslikku ehk õiglast valitsemist realiseerib. Aristotelese järgi on igal rahval oma iseloom ja konkreetsed elamistingimused. Tähtis on lõpptulemus - riigi eesmärgi realiseerimine selle rahva jaoks vooruslikult ja õiglaselt. Õiglased riigivormid: 1) monarhia 2) aristokraatia 3) vabariik ebaõiglased riigivormid: 1) türannia voorusetu üksikisiku piiramatu võim 2) oligarhia võim on majandusliku ladviku käes, kes paneb teised kodanikud selle kaudu sõltuvusse; 3) demokraatia väheväärtusliku, madala ehk voorusetu massi vägivallavalitsus (diktatuur) riigivormide arenguskeemiks Aristotelese järgi on: monarhia -> pärilik aristokraatia -> vabariik -> oligarhia -> türannia -> demokraatia -> monarhia Aristotelese teooriat on nimetatud patriarhaalseks (isa). Kuna isa ülesandeks on kindlustada
· kirjalikult vormistatud reeglid iga taseme ametnikele · täiskohaga töötamine · palgad täpselt diferentseeritud · karjääritegemise võimalus organisatsiooni piires · organisatsioonis töötamine lahutatud eraelust · organisatsiooni liikmed ei oma materiaalseid ressursse · suhete iseloom formaalne 16 *** R. Michels: oligarhia raudne seadus: valitseva vähemuse vältimatu võim organisatsioonis. Mida suurem ja bürokraatlikum organisatsioon, seda kõrgem on võimu kontsentratsiooni aste, mis kuulub väikesele arvule inimestele organisatsioonilise hierarhia tipus. Bürokraatia funktsionaalsus (M. Weber): · välditakse üksikisikute ainumõju organisatsiooni tegevusele · tagatakse pädevus · vähendatakse korruptsiooni · välistatakse informaalsus suhetes Bürokraatia düsfunktsionaalsus:
tegelikult demokraatlikud? Kaks võistlevad teooriat: o Eliiditeooria igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit poliitiline, majanduslik, vaimueliit. Riiki valitsevad eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit. Vaimueliit on tihti nende kahe jõu vastandab jõud, tegelevad tihti võimu kritiseerimisega. Poliitilise ja majandusliku eliidi suhted, kaks äärmust: oligarhia poliitikud on majanduseliidi hüpiknukud: rikkad otsustavad endale poliitkuid. Korrumpeerunud riik poliitiline eliit on tugev ja iseseisev: poliitikud ja bürokraadid nõuavad sobivate otsuste tegemiseks hüvist. Charles Mills'i hinnangul valitseb USA ühiskonda võimueliit. Võimueliidi moodustavad ülirikkad, täidesaatev võim, sõjaväeline võim. Kõikides
jaotus). Üldiselt jagunevad reziimid kas demokraatlikud või diktatuuriliseks. 1 Kuidas jagas rezhiime Aristoteles? Mille poolest erineb Aristotelese jaotuse loogika rezhiimide tänapäevase jaotuse loogikast? Aristoteles jagad reziime: Hea Halb Üks valitseb monarhia türannia Mitu valitsevad aristokraatia oligarhia paljud valitsevad politie(demokraatia) demokraatia(moblokraatia) 1 Missugused on autoritaarse rezhiimi tunnused? Autoritaarse reziimi tunnused on: · pragmatism(valitseva korraga rahul või ükskõiksed) või üldine meelsus · reaktsioon,reform või piiratud revolutsioon · eesmärgiks kodanike väline rahulolu · ükskõiksus või osaline mobiliseeritus · vanemate legitimeerimisvormide säilitamine
rahvas ehk talupojad, kaupmehed jm. Lisaks on riigi ülesandeks huvide ühendamine, tülide lahendamine – tagatakse seadusandlusega ja viiakse täide ametnike ja valvurite poolt. Ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia. Platoni arvates on täiesti kõlbmatud riigivormid: Timokraatia – kodaniku õigused sõltuvuses varandusest ja seisusest; Oligarhia – võimu- ja varanduslike õiguste abil on võimu haaranud väike ladvik; Demokraatia – andetute ja samas ambitsioonikate ja võimuahnete hulkade valitsemine teiste üle; Türannia – demokraatiast välja kasvanud, halvim kõigist, sest võimule pääsenud üksainus vähearukas, kuid kaval ja võimuahne isik. Platoni käsitlus riigist on staatiline – indiviidi tarve olla ühiskonnale ja ka riik on juba loomupäraselt ette antud. 29
teiste riikidega. 3. Riigivormid Traditsiooniliselt Aristotelese järgi jagatakse riike: 1. Demokraatia rahva enamus valitseb kõigi huvides (või mandunud demokraatia rahva enamus enda huvides või demagoogid kasutavad rahvamasse ära). 2. Aristokraatia väike hulk valitseb kõikide huvides parimate ülemvõim, parim lahendus (või oligarhia väike hulk enda huvides). 3. Ohlokraatia aristokraatia erivorm, kus on halvimate ülemvõim. 4. Monarhia monarh kõikide hüvanguks 5. Türannia türann oma hüvanguks Aquino Thomas: Parim riigivorm on sega-riigivorm (status mixtus), kus on nii aristokraatia kui demokraatia elemente. Niccolo Machiavelli: Monarhia ja vabariigi eristamine, mille järgi riigivõimu kandja on üksikisik või isikute enamus
Itaalia tagasi vallutas. Prantslaste enesekindlus lõi tugevalt kõikuma, kuid siiski suutsid kindralid Jean Victor Marie Moreau ja André Masséna Suvorovi lõpuks tagasi lüüa. Kuid oht välississetungi osas jäi püsima. Vahepeal oli Direktooriumi võim taas destabiliseerunud, kui 1798. aastavalimistel saavutasid edu vasakpoolsed. Kartes "jakobiinide vandenõud", tühistati paljude vasakpoolsete saadikute volitused. Üha ilmsemaks sai, et kitsas ja korrumpeerunud oligarhia ei suuda Prantsusmaa valitsemisega hakkama saada. Senise süsteemi muutmise vajadust tajusid ka võimukandjad ning üks silmapaistvamaid revolutsioonitegelasi ning toonane direktor Emmanuel Joseph Sieyés, otsustas asja lahendada. Ta kavatses sõjaväe abil võimu enda kätte haarata ning luua Rooma traditsioone järgiva kosulaadi, kus temal kui esimesel konsulil oleks tegelik võim. Seega hakkas Prantsusmaa taas liikuma diktatuuri suunas. 18. brümääri riigipööre 1799
Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Milline Aristotelese arvates parim? Sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane. Leidub üks ülivooruslik monarhia Eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia Ei ole tugevaid klassivahesid politeia. Demokraatia: valitsus vaeste huvides. Halbadest vormidest halvim on türannia, demokraatia parim.
keskjuhatuse otsesuhe on tihe; astmeline nt Saksamaal kus on ühenduslüli juhtkonna ja liikmete vahel või käitub lausa erakonna omanikena Aktivistid: erakonna pühendunud liikmed, kes tippjuhtkonda või siseringi ei kuulu, kuid on väga aktiivsed erakonnaelus Lihtliikmed: pigem passiivsed, kuid suudavad vahel organiseeruda ja juhte korrale kutsuda, tõsta esile uusi liidreid või kujundada erakonnasiseseid rühmitusi Raudse oligarhia seadus - selle kohaselt muutuvad ühendused ajapikku oligarhilisteks st neis kehtestatakse väheste võim paljude üle Valimised - peamisteks funktsioonideks demokraatiates on tagada kodanike esindatus demokraatlikes esindusinstitutsioonides, kindlustada režiimi legitiimsust ning valimistulemustele vastavalt panna paika uue valitsuse koosseis Demokraatlikes riikides on üldtunnustatud normiks, et valimised peavad olema
Alkibiades, kes vahepeal spartalaste hõlma alla poeb, siis aga taas ateenlaste juurde tuleb. Ateenlaste Sürakuusa-retk ebaõnnestub, rahutused Ateena arhees, spartalased sõlmivad salalepingu pärslastega, süveneb Ateena dem. kriis. Spartalaste blokaadi tõttu nälga jäänud ateenlased alistuvad. Sõda lõppes Sparta täieliku võiduga, kuid ka too väga kurnatud, nii et ainuke tegelik võitja on Pärsia. Ateena mereliit saadeti laiali, Ateena astus Peloponnesose liitu, kehtestati oligarhia. Spartalased sundisid ateenlasi valima 30 mehe komisjoni, mida kutsuti "kolmekümne türanniaks". Eesotsas Kritias ja Theramenes. Rahutused Ateenas, 403. a. taastatakse Ateenas demokraatia. Lääne-Vahemeremaade Kreeka linnad klassikalisel ajastul Lääne-Vahemere kreeka linnade areng kulges põhiliselt sama rada kui Balkani-Kreekas. Läänepoolsete linnade maj. iseloomustab varajane maa kontsentratsioon. Türannia pikemat püsimist siin soodustas välispoliitiline olukord. Läänepoolsed Kr
kapitalist 70% 30% Vanemate positsioon Nõukogude ajal mõjutab, milline positsioon on lastel iseseisvas Eestis. Eliit · Igas ühiskonna sfääris kujuneb välja eliit poliitiline, majanduslik, vaimueliit · Riiki valitsevad eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit · Vaimueliit on tihti kriitiku rollis · Poliitilise ja majandusliku eliidi suhted. Kaks äärmust: - Oligarhia poliitikud on majanduseliidi hüpiknukud; rikkad ostavad endale poliitikuid - Korrumpeerunud riik poliitiline eliit on tugev ja iseseisev; poliitikud ja bürokraadid nõuavad sobivate otsuste eest tasu. Ei saa korraga olemas olla majanduslik ja kultuuriline eliit, sest majandus ja kultuur on üksteisest nii erinevad. Silmas peetakse ikka kõrgkultuuri. Näiteks kui Arvo Pärt ostaks ära Microsofti, siis oleks tema nii majanduslik kui kultuuriline eliit.
MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressur...
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordad...
ABCDEFGHIJKLMNOPRSTUVÄÜ A aasta keskmine rahvaarv — pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma absoluutne tulude ebavõrdsus – situatsioon, kus 1-IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja ees...
kes võistlevad võimu pärast ega need kes mässavad võimu pärast (kummalgi rühmal on oma põhjus) Seni kuni filosoofid pole kuningad või kuni selle maailma kuningail pole filosoofia vaimu ja tarkus ning poliitiline juhtimine ei ühine samas inimesed, ei parane haigusest ei riigid ega inimsugu". Iga valitsemisvorm püüab iseennast hävitada omna põhiprintsiipidega liialdamisega. Aristokraatia ruineerib end, piirates liiga kitsalt seda ringi, kelle päralt on võim. Oligarhia hävitab end ettevaatama ettevaatamatus rüseluses kiireks rikastumiseks. 35) esitage lühidalt koopa võrdpilt Inimeste elu koopas võrreldakse vanglaga. Sellel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa. Inimesed on seal lapseeast saadik kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu nad on sama koha peal paigal ja vaatavad üksnes enda ette, sest ahela tõttu ei saa nad pead pöörata. (asja point on selles, et inimesed (meie) istuvad seal
Sai alguse mustafiguuriline vaasimaal, millest sajandi lõpus arenes Ateenas välja punasefiguuriline stiil. - VI sajandi esimesel poolel pani Mileetose õpetlane Thales aluse Ioonia filosoofiale; sajandi keskpaiku jätkas tema koolkonda Anaximandros. Sajandi teisel poolel tegutses Efesose filosoof Herakleitos. Samal ajal sai filosoofi alguse ka Itaalias, kus selle silmapaistvaimateks esindajateks tõusid Xenophanes ja Pythagoras. Korintos VIII sajandi keskpaigast alates kehtis linnas kitsas oligarhia Bakchiaadide suguvõsa võim. U 657 kukutas Kypselos Bakchiaadid võimult ja kehtestas türannia (valitses u 657 727). Oli pärimuse järgi hea ja rahvameelne valitseja. Tema poeg Periandros (u 627 587) oli arvatavasti oma aja võimsaim valitseja Kreekas. Olevat muutnud isa leebe võimu hirmuvalitsuseks. U 583 kukutati Periandrose jäglane võimult ja Korintoses taastati aristokraatlik riigikord. Sparta Hiljemalt VIII sajandi keskpaiku vallutasid spartalased kogu Lakoonika maakonna:
Hõimusüsteem, suguharu (tribe) liidrid on, seadusandlust pole. Pealikuvõimuga süsteem, hõimuliit (chiefdom) tugeva võimuga juhid (suurmehed), andamid, orjus, kihistumine suguluse alusel. Riik keskvõim, kirjutatud seadused, sunniaparaat, maksud, orjus. Poliitilised reziimid (keerulisem valitsemisvorm, eelkõige riigis. Aristoteles on pakkunud välja poliitiliste reziimide klassifikatsiooni: Türannia valitsetakse iseenda huvides, valitsejaid on üks. Oligarhia valitsetakse iseenda huvides, on mõni valitseja. Rikkaste valitsus. Demokraatia valitsetakse iseenda huvides, valitsejaid on palju. Monarhia valitsetakse kõikide huvides, valitsejaid on üks. Aristokraatia valitsetakse kõikide huvides, valitsejaid on rohkem kui üks (mõned). Politeia valitsetakse kõikide huvides, valitsejaid on palju. Lihtsam klassifikatsioon demokraatlik-autoritaarne. Tegemist on demokraatia indeksiga mida suurem seda demokraatlikum.
Polise tekkega asendus kogukondlik võrdsus alluvus- st võimusuhtega. See tõi kaasa linnriikide sisemise ja omavahelise võimuvõitluse. Võitluse sisuks oli eri ühiskonnakihtide soov võtta võim ja kujundada võimusuhted vastavalt oma huvidele ja arusaamadele. Need kihid andsid nime tollastele valitsusvormidele: · aristokraatia (aristos-parem+kratos-võim) ehk paremate võim ehk ülikute ja eliidi võim · oligarhia (oligos vähene) ehk väheste (maaomanike) võim · timokraatia (time-väärtus) ehk jõukuse võim (kodanike õigused vastasid nende varanduslikule seisundile) · demokraatia (demos-rahvas) ehk rahvavõim · monarhia - ainuvalitseja · türannia hirmuvalitsus türanni poolt Vana-Kreeka poliitilised ideed. Algus 9-6 saj.eKr. Homerose ja Hesiodose mütoloogilised ettekujutused riiklusest ühiskonnaelu korraldamisel
eesõigustega ülikkonnale (tüüpiline oli veel nt Rooma vabariigi perioodil, kus võim oli patriitside käes). Platon peab ideaalse aristokraatia vastandiks kõiki temale tollal tuntud reaalseid riigivorme, millest neli on seejuures täiesti kõlbmatud: 1) timokraatia - siin on kodaniku õigused sõltuvuses varandusest ja mittekõlbelisest seisusest ühsikonnas - seega ei saa avalduda puhtad sünnipärased võimed, mis paneksid ta "õigesse" seisusse; 2) oligarhia - veel kõlbmatum - siin valitseb kõlblusetu, pärilike võimu- või varanduslike õiguste abil võimu haaranud väike ladvik, kildkond ("oligarhid"); 3) demokraatia - kahest eelmisestki kehvem - see vorm viivat alati andetute, ent samas ambitsioonikate ja võimuahnete hulkade valitsemiseni. Arvukas demos ei ole sünnipäraste võimete poolest ette valmistatud ega kutsutud tõeliselt võimekaks juhtimistegevuseks (riigijuhtimiseks), tema
(vaieldav) 61. Kuidas jagas reziime Aristoteles? Mille poolest erineb Aristotelese jaotuse loogika reziimide tänapäevase jaotuse loogikast? REzIIMID Hea Halb ARISTOTELESEL (üldhuvid) (võimu huvid) Üks valitseb Monarhia Türannia Mitu valitsevad Aristokraatia Oligarhia Paljud valitsevad Politie Demokraatia (demokraatia) (moblokraatia) 62. Missugused on autoritaarse reziimi tunnused? Meelsus või pragmatism Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon Kodanike väline rahulolu Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine Sõjaväe domineerimine või autonoomia
Kilp * KUS 2010 Aristoteles eristab loomulikku õigust (ei sõltu inimeste arvamustest) seaduslikust õigusest (on inimlikku päritolu). Ta leiab, et inimeste kollektiivne tarkus seaduse tegemisel võib olla targem ka kõige targemast seadusandjast ning seetõttu peab tavasid on väga olulisteks, sest nende kaudu võib tõeline tarkus jõuda seadustesse. Õiglus. Nii demokraatia puhul, kui rahva enamus valitseb endi huvides, kui oligarhia puhul, kui vähesed valitsevad endi huvides, rakendatakse jaotavat õiglust. Jaotav õiglus käsitleb võrdselt vaid neid, kelle väärtus, staatus ja panus ühiskonnas on võrdne, ehk käsitleb võrdselt vaid neid, kes on võrdsed. Rikast koheldakse võrdselt rikkaga, vaest võrdselt vaesega, kuid mitte rikast vaesega. Orja tuleb kohelda võrdselt orjaga, isandad on võrdsed vaid teiste isandatega. Samas, paremale flöödimängijale tuleb anda parem flööt, ebavõrdseid tuleb
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
Suurima väljendusrikkuse leiab see tragöödias "Kuningas Oidipus". "Oidipus Kolonoses", seal püüab S pehmendada inimsaatuse sünget pilti, mis maalitud "K. O". tema teostes on kõik tragöödiaelemendid tasakaalus. Eurepides (480-406) skeptilise loomusega. Keelekasutus muutub kõnekeele sarnaseks. Koori tähtsus väheneb. Huviobjekt on naistegelane. Ta ülistab Ateena demokraatiat kui vabaduse ja võrdsuse etaloni, mõistes hukks türannia ja oligarhia. Riigi päästja on tema silmis kesklassist. "Troojalannad" - terav protest sõja vastu. Lõpetab herolise kreeklaste kujutamise. Näitab orjade rasket elu. "Medeia" terve pere saab surma. Mutt tapab kõik ära. Ayschylose, Sophoklese ja Eurepidese erinev suhtumine jumalatesse Eurepidese teostes väljenduvad kirjaniku vaated usundile ja mütoloogiale. Kui A ja S püüdlesid mütol lugudest eemaldada või pehmendada tooreid, eemaletõukavaid jooni, toob E need eriti esile
koorma heitmine; pidi lepitama rikaste ja lihtrahva vastuolusid. Tühistas võlad, vaesed ateenlased vabastati kohustustest. Keelati isikutagatisel laenud, võõrsile orjusesse müüdud osteti vabaks. Jagas kodanikud 4 varanduslikku klassi, õigused ja kohustused sellest sõltuvusse. 3 varakaimat klassi said õiguse olla valitud 400 nõukokku, neljas võis osaleda rahvakoosolekul. Soloni riigikorda hinnati hiljem väga kõrgelt, kesktee oligarhia ja demokraatia vahel. Peisistratos: Ateena türann, 561 esimene võimuhaaramine, kolmandal korral kindlustas võimu, valitses 546-527. Rahvameelne, siserahu ja heaolu periood. Lõi Atikas rändkohtud, talupoegadele sooduslaenud. Panathenaia pidustused. Peale surma pojad Hippias ja Hipparchos võimule, viimane tapeti homotüli käigus. Hiljem tähistati türannitapuna. Kleisthenes:Alkmeoniidi soost, Hippiase vastase opositsiooni juht. Ostis ära Delfi oraakli,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
