Kuna ühine keel ja sarnased tsunftireeglid võimaldasid kunstnikel Läänemere-äärseis linnades sageli töökohti vahetada, kujunes see piirkond terviklikuks kultuuriruumiks, mida iseloomustas ka ühtne muusikastiil.5. Iseloomusta lühidalt Johann Valentin Mederi elukäiku ja loomingut.17.sajandil Eestis tegutsenud väljapaistev helilooja ja bassilaulja. Ta oli saksa rahvusliku muusika arvestatavaid uuendajaid. Ta oli 10 aastat Tln gümnaasiumi kantor ja juhtis Oleviste kiriku muusikaelu. Tema loomingust on säilinud 20 kantaati nind üks ooper. 1.Missugune olukord valitses Eesti-ja Liivimaal pärast Põhjasõda? Maa ja rahva olukord oli raske. Kultuurilised pürgimused jäid soiku. Suurem osa vaimulikke langes katku ohvriks ning usuelu taastumine võttis aega. Inimesed pöördusid tagasi esivanemate looduskultuuri juurde. 2. Kes olid hernuutlased? Nad olid käsitöölised ja jutlustajad, õpetasid talurahvast lugema ja kirjutama- 3
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. Kolm kuulsat kunstnikku Itaalias: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Leonardo di ser Piero da Vinci (1452-1519) - huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärinevad ka esimesed jalgratta joonised samuti oli ta üks esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamise. Töid: Leonardo da Vinci "Püha Leonardo da Vinci - Leonardo da Vinci - Anna ja Madonna lapsega" "Madonna kaljukoopas" "Mona Lisa" (Louvre, Pariis) (Louvre, Pariis) (Louvre, Pariis) Leonardo da Vinci - "Püha õhtusöömaaeg" (Santa Maria delle Grazie kir...
puudumise tõttu maakivi ja tellist. v Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. v 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. v Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. v Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster. Kokkuvõtteks v Gooti arhitektuur oli insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. v Gootikale eelnes romaani stiil ja järgnes renessanss. Tänan kuulamast!
Paganlik märk säärkurat pidi aitama tõrjuda kurja. III Ateena akropol Nim. pildil olev ehituskompleks ja koht, kus ta asub, aeg, millal ehitati? Ateeena akropol, Kreekas 5.saj eKr. Nim. mõni tempel, mis kompleksi kuulub. Parthenoni tempel Miks kreeka templid on avaldanud hiljem mõju hilisemale lääne arhitektuurile? Ta on seletatav Kreeka templite välisilmes avalduva ehitusliku loogika ja terviklikkusega ja on ideaalne. IV Oleviste kirik Nim. stiil,saj, maa. 15.saj., basiilika, Eesti Nim. stiili tunnus. Võimsad nelinurksed piilarid või saledad kaheksatahulised piilarid. Omapärase profiiliga konsoolid ja vööndkaared. V Boticelli Veenuse sünd Nim. maali autor,nimi, maa,saj,stiil Boticelli, ,,Venuse sünd", 15.saj. II pool, Itaalia, Renessans Kas maalil on puudusi, millised need on? Liikuvate loodusnähtuste naiivne kujutamine, kehad olid hästi kujutatud. Nim. mõni stiilitunnus maalil.
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
Kes valmistas Keila kiriku altari ja kantsli? Keila kiriku altari valmistas Tallinna selle aja parim puunikerdajaTobias Heintzeu ja kantsli valmistas samuti Tobias Heintze ja ta abilisena Hans Wentzel.Mõlemad valmisid umbes 1632 aastal. Mis on kenotaaf? Kenotaaf on hauamärk inimesele,kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Sõna pärineb vana-kreeka keelest: kenotáfion (tühi haud): kenós (tühi), táfos (haud).Näiteks Oleviste kiriku kõrval asuva Maarja kabeli idapoolse välisseina kahe tugipiida vahel asuv Hans Pawelsi kenotaaf. Eestist pärit kuulsaim maalija sellest ajast on? Michel Sittow-(1469-1525) Michel Sittowile omistatakse umbes 30 teost, kuid üksnes kolm neist on saanud dokumentaalse kinnituse. Tema maalidest moodustavad enamiku portreed või portreelise lahendusega madonnapildid, on ka figuurkompositsioone. Nende väikesemõõtmeliste teoste juures on Sittow järginud 15
tähelepanu asjaolule, et kuigi enne 1524. aastat ei ole Tallinna allikates reformatsioonist mingit märki, käibib historiograafias väide, et selleks aastaks oli reformatsioon Tallinnas juba iseseisvat elu alanud (Kala 2007:12). Niisiis, ajaloo otsestest allikatest tulevad esimesed Tallinnast pärinevad teated reformatsioonisündmustest 1524. aasta kevadest. Tallinnas hakkasid esimestena evangeelseid jutlusi pidama munk Johann Lange Niguliste kirikus ja Oleviste kirikus sealne kaplan Zacharias Hasse. See sai toimuda kas 1523. või 1524. aastal. 1524. aastal saabus Tallinnasse läbi Tartu Lutheri õpilane Hermann Marsow Wittenbergist, kes oli seega esimene luterlikus mõttes väljaõppinud jutlustaja. Johann Lange oli olnud enne Tallinnasse saabumist munk Stade´is asuvast St Georgi Prämonstratenserkloster´is (asub Breemeni lähedal), kus ta tänu Wittenbergis õppivatele mungavendadele sai innustust uuest luterlikust evengeeliumiõpetusest
Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Eeslinnu kutsuti aguliteks. Ka Tallinna ümbritses linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Et kaitsta vasalle ehitasid maahärrad linnuseid. Neid ehitisi oli erinevaid: kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise
kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Pärnusse või Riiga. 18.Millised muutused toimusid Rootsi ajal kaubanduses ja käsitöös? (sh Pulli Hans) *Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad. Narva ja Tallinn kõige tähtsamad linnad. * Pulli Hans- Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees, ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks. *Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. * 1675.a kaotati Tallinnas ära Oleviste gild. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- tolle aja mõistes suurettevõtted. 19.Põhjasõja eeldused, põhjused ja osapooled, toimumisaeg, tagajärjed, rahulepingud. * Tomumisaeg: 1700- 1721 * Eeldused: Venemaa ja Poola vaherahu Türgiga, Rootsis näljahäda, 15-aastane kuningas, Liivimaa aadlike rahulolematus. * Põhjused: 1) Võitlus Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. 2) Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel.
Adrian ja Püha Antonius (arvatavasti portreelised) ning Maarja ja Püha Jaakobus vanem (umbes 15171518). Tema kavandi järgi on raiutud renessanslik dr. J. Ballivi hauaplaat (umbes aastal 1520), mis asub Niguliste kirikus. Paljud ürikuis mainitud teosed (Niguliste kiriku ajanäitaja kujud, Pirita kloostri altarimaal, Oleviste kiriku Maarja kabeli kaunistused ning Soome Siuntio kiriku puuskulptuurid) on hävinud. Michel Sittowile omistatakse umbes 30 teost, kuid üksnes kolm neist on saanud dokumentaalse kinnituse. Tema maalidest moodustavad enamiku portreed või portreelise lahendusega madonnapildid, on ka figuurkompositsioone.
.......................................................... 9. · Kasutatud materjal.................................................................. 10. Ott Arderist Elu Luuletaja ning lastekirjanik Ott Arder on sündinud 1950. aastal 26. veebruaril Tallinnas ja suri aastal 2004 26. juuni. Luuletaja on pärit kuulsast suguvõsast. Tema vanaisa oli Estonia teatri bariton Aleksander Arder, isa Oleviste kiriku õpetaja Arpad Arder ning ema esimese Eesti Vabariigi aegse riigitegelase, juristi ja diplomaadi Jaan Poska tütar. Tema noorem vend on muusik Jaan Arder, peres ka õed Madli ning Aade. 9aastaselt hakkas Arder korvpallitrennis käima. Võimlaks võõrandatud Pauluse kirikus, mis asus Karmeli koguduse palvemaja vahetus läheduses, kus ta isa pastoriametit pidas ja mille pastoraadis nad ka elasid. Kergejõustik ja klarnetimäng kuulusid samuti Oti harrastuste hulka
mudatellised, lubjakivi, punane graniit, liivakivi. templid ja hauakambrid asusid surnute linnas, nt kuningate org Haudehitised: ● mastaba ● astmikpüramiid ● püramiid ehitised olid monumentaalsed, et saada lähemale päikesele + seinad olid lihvitud, et sädeleks vastu päikest. Hauakambrid mastaba- madal, längus seintega hauakamber, vanim tempel astmikpüramiid- hauakamber, astmetelt ülespoole arenev esimene püramiid. chopsi püramiid- 146m pikk. võrreldakse Oleviste kirikuga, sest keskajal oli see kõrgeim kirik kuningate org- kõige kuulsamad hauakambrid Püramiididel mitu väljapääsu aga mõned olid ehitatud varastele mumifitseerimise ruum asus maa all Muumia eestis- Tartu Ülikooli muuseumis. Templid: ● matusetemplid ● orutemplid ● hauatemplid püloon- templivärav, selle ees sfinkside allee. obelisk- päikesejumala auks püstitatud monument. pülooni majade või haudade ees
Profaankunsti näide. Restaureerimisel kasutati põrandaks Saaremaa dolomiiti. Brüke raekoda, Brüsseli raekoda(Madalmaade raekodadest kõige suurejoonelisem) SKANDINAAVIA Jõuab mitmeid erinevaid teid pidi. Upsala toomkirik Rootsis- ehitati prantsuse meistrite poolt, kaks torni, lihtsam fassaad. Norra Trondheimi katedraal. Turu toomkirik Soomes. Läti Riia toomkirik- mõjutusi saanud Saksamaalt. 1215 valmib.15.saj lisati kooriruum. Eestis Niguliste, Oleviste, Pühavaimu (ainukesena säilitanud tolleaegse ilme, kahelööviline), Toomkirik. Tartu toomkirik- esimene kahe läänetorniga kirik. Valjala kirik- vanim, gooti ja romaani stiil segamini. KUJUTAV KUNST Põhiline tellija endiselt kirik. Romaani kultuuriga võrreldes korrastatud, selgem. Imetlen, austav, püüab eelkõige tekitada õndsustunnet. Ornamendid on abstraktsed- kolmik ja neliksiirid. Abstraktse kõrval on näha looduslikumat ornamenti-taimelehti. Oluline avada inimese hingeellu
Renoveerimine EESTI ARHIEDEKTUURI AJALUGU konstruktsioonid, materjalid, välisilm (uksed aknad jne) detailid, joonised Romaani stiil VALJALA KIRIK Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapä...
raad e magistraad - linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu (saksa k. Rat - nõukogu). bürgermeister - rae juhatuse liikme nimetus. sündik - linnajurist linnafoogt - maahärra esindaja linna rae juures. gild - kaupmeeste või tsunftide ühendus. Kaupmeeste ühendustest on tuntud on Tallinnas tegutsenud Suurgild ja vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste gildidest on tuntumad Tallinnas tegutsenud Kanuti gild (sakslased), Oleviste gild (eestlased) ja Toomgild (Toompea käsitöölised). oldermann - tsunfti või gildi vanem Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, Eesti linnadest kuulusid siia Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Lõplikult saadet Hansa Liit laiali 17.sajandil. tsunft - ühe käsitööala meistrite ühendus. skraa - (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. seek - pidalitõbiste varjupaik. leepra - pidalitõbi sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek.
Püha Antoniuse kabeli fassaad on keskaegse Tallinna gootika iseloomulik näide: kõrge peaviil on varustatud arvukate petiknisside ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. 17. ja 18. sajandi ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ja torni. 1673 ehitati ümber keskaegne Püha Jüri kabel. Selle lääneosa kohale rajati barokne von Clodti hauakabel, mille katus on varustatud laternaga. Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskojaks, ta sai sammastega kaunistatud portaali ning voluutviilu, mida kroonivad arvukad skulptuurid.
Aadlikud võisid talupoegi müüa, osta, vahetada, pärandada, kinkida. Talurahva olukord halvenes. 3. Arenesid teiste riikidevahelised kaubanduslikud suhted. 4. Taani müüb ära Põhja-Eesti sakslastele 2. Nimeta keskaegseid hooneid Tallinnas! 1. Paks Margareta 2. Niguliste kirik 3. Raekoda 4. Dominiiklaste klooster 5. Raeapteek 6. Suurgild 7. Mustpeade maja 8. Toomkirik 9. Oleviste kirik 3. Mis on Hansaliit ja millised Eesti linnad sinna kuulusid? 1. Hansa Liit on 13. saj 17. saj Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Eesti linnadest kuulusid sinna: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu 4. Mis on reformatsioon ja millal see toimus? 1. Reformatsioon oli usupuhastus, mille algatajaks oli Martin Luther 1517. aastal. Eestis 1523 ja lõpeb Rootsi ajal
poole. Kerjusmunga ordud: Tsistertslased Frantsisklased-Kärkna, Paide Benediktlased- benedektiin Dominiiklased Pidalitõbi ehk leepra- leprasoorium (haigla) Kirikkihelkond 13 saj.- 1917 Missa (ladina keeles liturgia (sõnaline osa) Kirjaoskamatud maalide ja skulptuuride järgi. Katoliiklus Sakraalarhitektuur- kiriku oma Toomkirik (Tallinnas, Tartus, Haapsalus)- Gooti stiil Jaani kirik Oleviste, Niguliste kirik Kärkna, Pirita, Padise klooster Ilmalikarhitektuur- ühiskondlikud hooned Suurgildi hoone Tallinna raekoda 3 Mustpeade gildi hoone Antoniuse gild Kolm õde Linnamüür Vajadus ehitada linnasid Munakivi (maakivi) + tellis = Lõuna-Eesti Paekivi = Põhja- Eesti 7 SAKRAMENTI 1. Ristimine 2. Konformatsioon ehk leeris käimine 3. Kiriklik laulatus 4
Fröbeli lasteaednike- kursused. Peale kursusi töötas ta ühe suve parun Stackelbergi Risti mõisas lapsehoidjana. 4 Peale seda töötas Under lühikest aega Viru tänava Biecki paberikaupluses kassapidajana. Vabal ajal kirjutas ta ka saksa keeles luuletusi. (1, 66; 5) Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning sai omale kodanikunime Marie Hacker. Nad laulatati 10. veebruaril 1902 Tallinnas Oleviste kirikus. Peale abiellumist kolisid nad elama Moskvasse. Moskvas sündisid perre kaks tütart: 1902. aastal Dagmar ja 1905. aastal Hedda, kelle ristiisaks sai Ants Laikmaa. (1, 95-99, 104) 1906. aastal kolis Marie perekonnaga tagasi Tallinnasse. "1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist." (1, 107; 5)
1 13. sajandi ehitistes võib täheldada romaani stiili segunemist gootikaga. Gooti katedraalid muutusid hiiglaslike skelettide sarnasteks. Tornid ja löövid muutusid kõrgemaks, sambad sihvakamaks, ümmarguse kaare vahetas välja iseloomulik teravkaar. Siiski ei puudunud Eesti kirikutest omalaadne karge võlu ja suurejoonelisus. Tallinna Oleviste torn oli mõnda aega isegi maailma kõrgeim. 1517. aastal algas Saksamaal reformatsioon. Luther kritiseeris katoliku kirikut kristuse ebaõiges tõlgendamises. Lutheri õpetuse lähtekohaks oli tõdemus, et inimene saab õndsaks usu ja mitte rituaalide mehaanilise täitmise läbi. Sellest tõdemusest järgnes hulk konkreetseid etteheiteid: kirik oli muutunud usuorganisatsioonist majanduslikuks, kiriku rikkus on
GOOTI KUNST 1. Nimeta gootika kolm perioodi? Varagootika, Kõrggootika, Hilisgootika 2. Mis sajanditel tekkis, arenes ja oli ehituskunstis kasutusel gooti stiil? 12.-16. saj. 3. Kus tekkis ja saavutas täiuslikkuse gooti kunst? Tekkis Prantsusmaal, Täiuslikkuse saavutas Pariisis 4. Kust ja kuidas on gootika oma nime saanud? germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist: nimi anti sellele stiilile hiljem,et halvustada eelneva (12-16 saj.) ajajärgu kunsti. 5. Missugune nägi välja keskaegne linn? (keskus, tänavad, elamud, muud hooned, nende väljanägemine). 6. Mis on gooti stiili kõige silmapaistvam tunnus arhitektuuris? valgemad ja kõrgemad kirikud 7. Nimeta tähtsamad gooti uuendused arhitektuuris. Tunne mõisteid ja oska neid kirjeldada. 1)Raudvõlvid-raidkividest ja tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest kivikihist võlvid 2)Aknad-suued,kasutusel värvilised klaasid,mis lasid kirikusse ohtralt valgust...
Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Klass. 12 C Kool: Talinn 2014 SISUKORD 1.Romaani stiil 1.0 Romaani arhitektuur 1.1 Sakraalarhitektuur 1.1.1 Tornid 1.1.2 Võlvid 1.1.3 Sambad 1.2 Romaani skulptuur 1.3 Romaani maalikunst 1.4 Prantsusmaa 1.5 Inglismaa 1.6 Saksamaa 1.7 Itaalia 1.8 Eesti 2. Gooti stiil 2.1 Nimetus 2.2 Ajalugu 2.3 Gooti arhitektuur 2.3.1 Inglismaal 2.3.2 Itaalias 2.3.3 Hispaania 2.4 Gooti skulptuur 2.5 Gooti maalikunst 2.6 Gootika Eestis 3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited KASUTATUD ALLIKAD Romaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitekt...
päikese käes. Esimene püramiid ehitati vaarao Dzoserile. Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest.
10. Missugust territooriumi hõlmas keskaegne Liivimaa? Eesti ja Läti territooriumi 11. Nimeta Eestis asuvaid mõisaid. Missugused leiavad neist tänapäeval turismiettevõtluses kasutamist. (vähemalt 10) 1)Eivere mõis 2)Roosna-Alliku mõis 3)Albu mõis 4)Olustvere mõis 5)Mooste mõisa külalistemaja 6)Pädaste mõis 7)Vihula mõis 8)Padise mõis 9)Keila-joa mõis 10)Loona mõis 12. Nimeta vanimaid Eesti kirikuid. (vähemalt 5) Tartu Jaani kirik Püha Oleviste kirik Tallinnas Toomkirik Tln s Niguliste kirik Saaremaal Kaarma kirik 13. Iseloomustage võrdlevalt Põhja-ja Lõuna-Eesti rahvarõivaid. Lõuna Eesti: Rahvarõivaid iseloomustas mitmete väga vanade rõivavormide visa püsimine Eriti paistis vanapärasustega silma mulgimaa Samas võis täheldada ka mitmeid mõjutusi : Lüuna võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega kogu lõuna eestis levis venepäraseid
ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja kutsuma külalisesinejaid. Rohkesti sündis ka lauluseltse, mille koorid esitasid mitte ainult lihtsaid koorilaule, vaid ka vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Lauluseltsidega olid algselt seotud baltisakslased. 1823. aastal aga asutas Hagen Tallinnas kõrvuti saksa lauluseltsiga sarnase seltsi ka eestlastele. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium "Wir haben sie wieder", mille ta esitas oma kiriku kooride ja orkestriga (kokku 150 muusikuga) 1840. aasta juunis. Aastal 1841 avaldas Hagen esimese eestikeelse muusikaõpiku "Öppetus, kuida laulomehhed..." - see oli ka esimene katse luua eestikeelset muusikasõnavara. [4]
kasutuselevõtt. Roiete kasutuselevõtt võimaldas ehitada õhemaid ja kõrgemaid seinu ning ehitada ka rohkem aknaid. Teravkaar on gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Kõige kuulsam Jumalaema kirik Pariisis. Peaportaali kohal kuningate galerii, ümmargune roosaken, kõrvaluksed väiksemad, kaks torni, veesülitid. Tornidel puudub tornikiiver. Amiens´i katedraal, Reimsi katedraal, Kings College Cambridge´is, Jaani kirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik. Kirikutel kasutati ka raiddetaile- ristlillikuid, krabisid. Kirikutele hakatakse ehitama kellatorne (läänetornid). Tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. VAATA LK 114-115 Gooti ajal oli ka klaasvitraazi õitseaeg. Linnaehituses: · Majad lihtsad, vähe kaunistusi · Talajupp (kraami ülesvinnamiseks) · Korrused ebaühtlastel kõrgustel · Peauks viis otse pereruumi (seal võeti vastu kliente, tehti tööd, seal asus ka söögilaud)
Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis eraldi suurem majapidamine. Maapäev kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister linnapea Raad linnavalitseja (24) Sündik advokaat Linnafoogt kaitses feodaali huve, kelle maal linn asus Tsunft käsitööliste ühing Gild kaupmeeste organisatsioon Oleviste gild Tallinnas töötavad eestlastest käsitöölised Toom gild toompeal tegutsevad eestlastest käsitöölised Kanuti gild sakslastest käsitöölised Suurgild abielus jõukate kaupmeeste organisatsioon Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste org Sinad vaimulike kogunemised, õpetati kuidas vaimulikud peaksid tegutsema Visitatsioon kirikute ja koguduste tegevuse kontroll
Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat ning just nii moodustuski astmikpüramiid. Sellest saigi alguse klassikalises mõistes püramiid. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146,6 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Sellest järgmine on vaarao Chephrenile kuulunud püramiid, mis on 143 meetri pikkune ning siis Mykerinose käsul ehitatud 66 meetrine püramiid. Need kolm kuulsaimat püramiidi paiknevad Gizas püramiidide väljal. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud
Sellest ajast pärineb Tartu kesklinna klassitsistlik üldilme. Tallinna üldpildis annab klassitsism vähem kaalu, kuid ka seal, eeskätt Toompeal, ehitati selles stiilis rida suuri hooneid ning ehitati ümber vanu. Klassitsistlikus laadis hooneid said Paide, Haapsalu ja mitme teise linna peaväljakud ja mõned tänavalõigud, samuti ehitati selles stiilis hulgaliselt mõisahooneid. Mõningate ehitiste rajamise tähtajad: *1233.a. ehitati Tallinna Toomkirik *1267.a. Oleviste kirik, mille torn ehitati ümber 1500.a., sel ajal oli see maailma kõrgeim - 159 m. *1345.a. rajati Tallinnas Taani kuninga käsul 4 km pikkusega kanal Härjapea jõe kohta Ülemiste järvest Harju tänavani (s.o. 2 aastat pärast Jüriöö ülestõusu); mäel oli veehulga reguleerimiseks lüüsimaja. Sel ajal oli jõel mitu jahuveskit. *1402.a. Tallinna raekoda *1407.a. Brigitta klooster Pirital, mille 1577.a. hävitas Ivan Julm *1422.a. Tallinna raeapteek (s.o
Kanep Luksusesemed Tõrv Tökat Vürtsid Mastipuit Alkohol Plangud Tubakas Lauad Paber Muu laevaehituseks vajalik Erinevad puuviljad Juhtnahk Tööndus Oluliseks tegevusalaks jäi käsitöö. Meistrite, sellide ja õpipoiste suhted olid täpelt korraldatud. Tsunftikord muutus rangemaks, tsunfte tekkis juurde. 1675. aastal kaotati Tallinna Oleviste gild, selle käsitöölised arvati nüüd lihtrahva hulka, kellel ei olnud kodanikuõigusi. Eestlaste roll linnaelus tõusis. Manufaktuurid olid tunftidest järgmisel kohal. Uut tüüpi ettevõte oli Glashütte- klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuritootmise põhikeskus oli Narva. Narvas olid vaseveski ja saeveski. Lutheri kirik Eestis Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: Kirikuhooned olid rüüstatud ja purustatud Enamik kogudusi oli õpetajateta
Hetkel Tartu linnamuuseumis, kirikus koopiad. Saanud haruldaseks pildirüüste ajal. Ryssenbergi monstrants Niguliste kirikus. Suur leiva hoidmise nõu ehk monstrants, iseloomulik katoliiklastele, kullast ja hõbedasi, ligi 1,5 m kõrge. Pärineb 15. Saj lõpust. Hetkel Venemaal (Tallinn kinkis alistudes vene vägedele). Kenotaafid- hauatähised, mis loodud haua tähiseks inimesele, kes maetud mujale. Võivad olla ka kirikutes nt. Tallinnas Oleviste kirikus Hans Paavelsile, asub kiriku välisseinal. 15. Saj lõpust. Lisaks kivist ja väärismetallist teostele võib Tallinna Raekojas kohata puureljeefe. Puust pingid kaunistatud puureljeefidega, pärinevad 16. saj. Seal kujutatud legendaarseid kangelasi (nt. Taavet ja Koljat) Simson ja Delila (Delila reetlik naine, kes Simsonil juuksed maha), ühel toolil vaikiv kuju (suust väljalõigatud keelega mees). Maakirikud Eestis vähem kaunistatud, kaunistused vähe säilinud va
luksusesemeid. · Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Käsitöölised: · Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodet kohapeal (Tallinnas 15. saj 73 tööstusharu) · 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri) · Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti (sakslased) ja Oleviste (eestlased) gild. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Kõigi gildid eesotsas olid oldermannid. · Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. · Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Linnade välisilme: · Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. · Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse.
metallitooteid, luksusesemeid. · Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Käsitöölised: · Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodet kohapeal (Tallinnas 15. saj 73 tööstusharu) · 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri) · Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti (sakslased) ja Oleviste (eestlased) gild. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Kõigi gildid eesotsas olid oldermannid. · Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. · Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Linnade välisilme: · Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. · Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse
dünastia3 valitsemisajal (28.-26. saj. eKr.). Need kolmnurksete tahkudega kivimassid rabavad meid ka praegu oma mõõtmete ja täpsusega. Seest olid püramiidid umbsed; seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsaimat püramiidi asuvad Gizas. Need on: Cheopsi4 püramiid (esialgne kõrgus 146,6 m, praegune 137 m), Chephreni5 püramiid (136 m) ja Mykerinose6 püramiid (66 m). Cheopsi püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Niisama kuulus on ka Giza püramiidideväljal paiknev kaljust välja raiutud 20 m kõrgune sfinks, kellel on vaarao Chephreni näojooned ja kes valvab siin juba enam kui 4000 aastat oma isa Cheopsi, iseenda ja oma poja Mykerinose viimset puhkepaika. Algselt olid kõik kolm Giza püramiidi kaetud siledate kiviplaatidega. Praegu katavad need lihvitud kivid Kairo paleede ja moseede seinu. Kui Napoléon Bonaparte poleks oma
- kärgvõlv - lehvikvõlv Äärmuslik vertikaalsuunitlus Rouen'i katedraal väga dekoratiivne, ehitatud 15-16 saj. Tähtvõlv - ristvõlvi erivorm, kus lisaks konstruktiivsetele roietele on võlvisiiludel dekoratiivsed kõrvalroided, mis moodustavad tähelaadse kujundi. Kõigis roiete liitumiskohtades võivad olla päiskivid. Esineb hilisgootikas, (n. Maarja kirikus Lübeckis, Tallinna Oleviste kirikus). Lehvikvõlv - võlvitüüp, mille roided väljuvad lehvikutaoliselt ühest punktist. Iseloomulik inglise gootikale, mis on mõjutanud ka Saksa ordu ehituskunsti. Võlvitüübid: 1. pistiksiiluga silindervõlv 2. kloostrivõlv 3. servjoonvõlv 4.ristroidvõlv 5. tähtvõlv 6. domikaalvõlv 7. peegelvõlv 8. moldvõlv GOOTI SKULPTUUR Skulptuur on seotud arhitektuuriga. Ehitusplastika ümarplastilised figuurid asuvad nissis seina ääres
tökatit, mastipuid, planke, laudu), lina, alkoholi, tubakat ja puuvilju. kanepit, nahku. 2. Käsitööndus 17.sajandil (õpik §22-23): Rootsi ajal olid linnad lisaks kaubandusele jätkuvalt käsitöö keskusteks. Tsunftikorraldus muutus 17.sajandil rangemaks: kutsealal tohtisid töötada ainult tsunfti kuuluvad meistrid; uue tsunfti loomiseks pidi olema vähemalt kolm meistrit; Tallinnas kaotati 1675 eestlastest käsitöölisi ühendanud Oleviste gild, sakslased Kanuti gildi liikmeks neid ei võtnud ning endised meistrid arvati linna lihtrahva hulka. Uueks käsitöönduse vormiks olid manufaktuurid. 5. VAIMUELU ROOTSI AJAL: · Koos kogu Eesti ala üleminekuga Rootsi riigi valdusesse algas ka kohalikus vaimulikus elus uus tõusuperiood. Olukorra parandamiseks: - reorganiseeriti luteri kiriku struktuur: Eestimaa Liivimaa kubermang kubermang
Vastseliina Gümnaasium Püraamidide arhtektuur Referaat Koostaja:Sander Pild 10B klass Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse . Et surnu saaks k...
kerkisid 13.saj. lõpul, 14.saj. alguses Saaremaal kolmelööviline kodakirik. Esinesid Kesk-Eestis, näit. Koeru ja Ambla kirik, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele, torni said juba 13.saj.. Järgnesid Järva-Peetri, Pilistvere ja Türi kirik. Ka Virumaal ehitati kodakirikuid Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga. 3. kolmas kirikutüüp on linnades esinev basiilika. Tallinna basiilikad on Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. Karja kirikus, kus on maagilised märgid võlvisiiludel: säärkurat jne. 14.Kes maalis Tallinna ,,Surmatantsu"? Mis on selle sõnum? (saj)(B.Notke, 15.saj, Niguliste) 7,5 m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema väga populaarne. Säilinud osal on kujutatud kõige suursugusemaid isikuid vaheldumisi skeletitaolise surma allegooriatega. Teostatud peenmaalitehnikas. 15.Milliseid maalitehnikaid kasutati 15
6.Kiriku mõjupiirkond(maa-ala)-kuhu kostis kirikukellade helin. 7.Vitraazitehnikas ümmargune Roosaken paikneb portaalide (esinduslikud uksed) kohal. 8.Võlvide raskust aitavad kanda tugipiilarid ja tugikaared. 9.Euroopa gooti stiilis ehitised-Prantsusmaa:Chartres´i, Reimsi ja Amiens`i katedraalid, Saksamaal Kölni toomkirik, Itaalias Doodzide palee, Inglismaal Canterbury katedraal ja West-minster Abbey Londonis. 10.Eesti Tallinnas Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste. 11.Muus stiilis tornikiivrid-kui välk tabas torni ja see maha põles, taastati see vastavalt uue ajastu stiilile. 12.Maalikunst seinamaal Itaalias maaliti märjale krohvile (fresko), jätkus raamatumaal, tekkis tahvelmaal-puuplaadile või lõuendile maalitud pildid (sai liigutada), loodi kõrgetasemelisi piltvaipu (,,Daam Ükssarvega"). 13.Tiibaltar- õhukest kappi meenutav (käis kokku), kaunistatud kujude ja maalingutega. Nt. Notke Pühavaimu kiriku tiibalatar.
Kubism ehk kuubikunst Peagi hakkasid need kaks kunstnikku P. Picasso ja G.Braque oma kunsti edasi arendama. Nende põhimõtteks oli see, et kunstnik ei pidanud järgi tegema, vaid looma uue tegelikkuse, mis ei allu mitte elu vaid kunsti seadustele. Nad jagasid looduses esinevad loomad ja esemed osadeks ja panid uutmoodi kokku. Saades nii moonutatud tulemusi, nad püüdsid näidata üht ja sama eset korraga mitmest küljest. Eelistatud olid kahvatud pruunid toonid, millele lisasid rohekat või tuhmi helesinist. Maaliti hooneid , portreid , natüürmorte. Uute väljendusvõimaluste otsinguil hakkasid kubistid oma maalidele kleepima väljalõiked ajalehtedest, tapeeti , kangatükke jms. Selliselt saadud teost nimetatakse kollasiks (pr. Keeles kleepima). Pablo Picasso Tema looming oli algul traditsiooniline. Uutele radadele astus ta 19.saj lõpu aastail, kui ta tutvus Juugendliku sümbolismiga. Peagi läheb Picasso Pariisi. Algul köidab teda naudingute ja pah...
Valjala kirik, muhu kirik, haapsalu lossikirik-ilma koorita, karja kirik, püha kirik, karuse kirik.. 2)Kesk-Eesti- 3löövilised kodakirikud nt. Ambla kirik ja Koeru- juba 13. saj. läänetorn, Türi kirik. kodakirikud laiemad ja avaramad kui 1löövilised... 3)Põhja-Eesti ja Tln- 1löövilised lääneosas, virumaal 3 löövilised(haljala kirik), erand Keila 2lööviline . Tallinn: Toomkirik-vanim tln, muudetud basiilikaks, Niguliste-restaur., Keskaja kunstimuuseum asub seal, , Oleviste kirik- järkjärgult muudetud, suurim tnp 123 m torn Pühavaimu kirik- 2lööviline pikihoone, asub raekojas kodakirik, oli Püha Katariina klooster, oli 3lööviline Pirita klooster-nunnad+mungad, tnp funktsionaalne hoone, oli Padise klooster (restaureeritud) 4)Tartu ja Lõuna Eesti- Tartu: toomkiriku varemed, Jaani kirik. Toomkirik- oli basiilika kodakirku stiilis kooriga, 2 läänetorniga, suurim kirik Läänemere idakaldal, põles 17. saj
http://www.delfi.ee/teemalehed/indrek-hargla https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?5095 9 5.Lisand № 1 Romaanid: "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2001) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari "Kriminaalromaan vanast Tallinnast" "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" (2010 ja 2011) "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" (2010) "Apteeker Melchior ja timuka tütar" (2011) "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" (2013) "Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika" (2014) Lühiromaanid: "Gondvana lapsed" (1999) "Uskmatuse hind" (1999) "Excelsuse konkistadoorid" (1999) "Pan Grpowski jõulud" (1999) "Obernoni Apokrüüf" (2000)
ülempiir (n. Viljandis 6) - 18.saj. said kohalikele kaupmeestele konkurentideks Vene kaupmehed (v.a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt - sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri ajada - olulisemad kauplemiskohad olid laadad laadapäevad nii linnas kui maal d) Käsitööndus - Säilis tsunftikord (tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi suleti eestlasi koondanud Oleviste gild) - Töönduse raskuspunkt mõisates (toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk); seep, küünlad jm. tarbekaubad) - 17.saj. loodi manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid (Narvas vase-ja saeveski; Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel); Hiiumaal klaasimanufaktuur) 4. Vaimuelu ja kultuur a)Rahvahariduse edendamine
romaani stiil. • 13.saj. Lõpul sai valitsevaks gooti stiil. • 13.-14. saj. ehituses kasutatud töövõtted ja vahendid (müüri, kaarte ja võlvide lubimördi abil ladumise oskus) tulid Läänest. • Ehitajateks olid algul rändmeistrid, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. Eestis saab eristada nelja erineva arhidektuuriga piirkonda: • Lääne-Eesti ja Saaremaa • Kesk-Eesti Oleviste kirik Niguliste kirik • Tallinn ja Põhja-Eesti • Tartu ja Lõuna-Eesti gooti kirikutest asuvad Tallinna vanalinnas: Pühavaimu kirik, Oleviste kirik, Niguliste kirik ja Toomkirik. Neist 3 viimast on basiilika. Pürksile lähimad keskaegsed kirikud on Püha Katariina kirik Hosbys, Lääne-
a. suur Vene vägi suundus Virumaale, leedulased tulid Eestisse Linnade arenemine Linnadeks kujunesid kaubateedel olevad keskused. Vallutajad alustasid kindlustamist, kutsuti kohale ehitusmeistrid ja käsitöölised. Kohe hakati sinna kaupmehi elama meelitama. Mõõgavendade ordu kutsus Ojamaalt keskustesse 200 saksa kaupmeest. Arvatakse, et kaupmehed asusid elama kindlustatud kiriku Niguliste ümbrusesse. 13. saj. kujunes keskus lisaks Nigulistele ja Oleviste kiriku ümbruses. Hakati ehitama elamuid ja kaubaladusid. 1248. a. sai Tallinn linnaõigused. 1262. a. nimetati ka Tartut linnana. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Saare-Lääne piiskopkonna keskusena Vana-Pärnu linn. Kui see maha põletati, kolis piiskop Haapsallu. Siis kujunes jõe suudme vasakule kaldale Uus-Pärnu linn. 13. saj. said linnadeks veel Paide, Viljandi, Narva ja Rakvere. Kokku tekkis 9 linna. Algas eestlaste linnarahva kujunemine. Kaitseehitiste rajamine 13. saj
· Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti: · Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru, järgnevad Järva Peetri , Pilistvere, Türi kirik. Põhja Eesti ja Tallinn: · Ühelöövilised kirikud Põhja Eesti lääneosas · Kahelööviline kirik - Keila kirik · Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal · Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste areng on olnud ühesugune esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti nad kõik basiilikaks. · 14. Saj ilme on säilitanud Pühavaimu kirik. · Tallinna kirikutest kõrgeim on Oleviste. Selle kesklöövi kõrgus on 31 m , torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 m kõrgusele. · Tallinnas ja selle lähedal mitu kloostrit . Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster
kuid arheoloogilised tõendid selle kohta puuduvad. Peale Lindanise lahingut täiustasid taanlased puidust linnust. Mõõgavendade ordu okupeeris Põhja-Eestit ja Tallinnat aastatel 12271238. Selle aja jooksul ehitati esimene kivist linnus Toompeale. 1230-ndatel kutsus ordumeister Wolquin Ojamaalt saksa kaupmehi all-linna elama, millele lisandusid siin arvatavasti juba varem elanud Skandinaavia kaupmehed. Selle jaoks ehitati Oleviste ja Niguliste kirikud, mis olid esialgu kaitsekirikud ja pelgupaigad, sest linnamüüri veel ei olnud. Tallinna all-linn kujunes nende kahe kiriku vahele. Toompeal paiknesid maaisandad (Taani vasallid ja asehaldur, hiljem ka orduteenrid) ja seal kehtis kujunev Eestimaa maaõigus. Tallinn, kui kujunev kaubalinn, oli sinna asunud saksa päritolu kaupmeeste kaudu ilmselt algusest peale seotud linnadega, kus Lübecki õigus juba kehtis. Lübecki õiguse kehtestamisel
-16.saj). Kõrgustesse pürgiv, kerge, harmooniline, tasakaalus, jumalik, ülekülluslikult palju pisidetaile jne. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Pariisi Jumalaema katedraal(Notre-Dame); roosaken; maasvärk; Doodzide palee; Palazzo; Profaanarhitektuur: linnused(Malbork Poolas), raekojad(Brüsseli). Gootika Eestis: Pöide kirik Saaremaal; Järva-Jaani kirik ja Kuressaare linnus, Toompea linnus; Niguliste kirik, Oleviste kirik ja Tallinna toomkirik, Tartu Jaani kirik. Skulptuur muutub täiuslikumaks ja looduslähedasemaks. Tekib ümarplastika. Tiibaltarid, mis koosnevad paljudest väikestest skulptuuridest. GIOTTO ,,Kristuse taganutmine". NOTKE ,,Surmatants" 13. Renessanss(15. saj Itaalia 16. saj). Tuleb itaaliakeelsest sõnast, mis tähendab taassündi. Renessanss on antiigi taassünd. Linnakultuuri edenemine Itaalias, vastanudmine
elanikkonnast. Linnakoolid: Hoogsa kaubandusliku tõusu jala vajasid kodanike lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust, et omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Linna- ehk ladinakoolid tegutsesid küll linnakiriku juures, allusid aga esmajoones raele. Kiriklike ainete kõrval õpetati neis mõnevõrra lugemist, kirjutamis ja arvutamist. Suurt tähelepanu pöörati ladina keele ja kirjanduse õppimisele. Esimest linnakooli on nimetatud Tallinnas Oleviste kiriku juures 1432. aastal. Järgnevalt asutati linnakoole Narvas, Uu-pärnus, Tartus, Rakveres. Kokkuvõte: Kuigi arvatakse, et keskaeg oli ainult sõdade ja rahutuste aeg, toimus ka arenemine ühiskonnas. Tekkisid ju uued linnad ning paranaes ka inimeste haridustase. Linnasid laastasid küll pidevad katkud ja tulekahjud, kui ka neist sai õppida. Arenes ka meditsiin ja hakati ehitama kivist maju ning pilliroost katused asendati muude materjalidega. Kuigi linnades oli
Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Linnades domineeris saksa kaupmeeskond. Tähelepanuväärselt võib esile tõsta Tartu eesti kaupmehe Pulli Hansu arvamise linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitööndus Oluliseks tegevusalaks kaubanduse kõrvalt jäi käsitöö. Meistrite, sellide, õpipoiste suhted olid täpselt paika pandud. Tsunftikord muutus rangemaks. Uue tsunfti moodustamiseks oli tarvus vähemalt kolme vastava eriala meistri olemasolu. 1675 kaotati Tallinnas Oleviste gild. Sakslased võitlesid oma juhtpositsiooni eest, kuigi jäid linnade elanikkonnas selgesse vähemusse. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- suurettevõtted, kus käis tootmine käsitöö abil. Manufaktuurtootmise põhikskuseks oli Narva. Seal olid ettevõtted, mis töötlesid Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne-Euroopasse veoks. 1695.-1697. aasta näljahäda. Teadaolevalt Eesti kõige suurem näljahäda ehk nn Suur nälg. juba 1694 oli ilmastik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
