..? Michel Sittow ( 1469-1525 ) 18. Nimeta tema töid- "Neitsi kroonimine" , "Aragoni Katariina portree", " Henry VII portree". 19. Nimeta renessanss-stiilis tornikiiverid Tallinnas. Tallina Raekoja tornikiiver,Tallinna Püha Vaimu kirik. 20. Kenotaaf on ...? Too näide tallinnast. Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. 21. Milles avaldus mustpeade kunstimetseenlus ? Vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märts 1400.a. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased
praegune Tornimäe) ja Liivalaia tänava kandis. Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale (tollal kandis see tõenäoliselt Härjapea nime) Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber oli aga Raekoja platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga. Toompeal paiknes alates 11. sajandi keskpaigast linnus (Toompeal asuva Soome saatkonna remondi ajal avastati 8. sajandist pärit ehitiste jäänused), Oleviste kiriku kohal Skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrs maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse. VIDEO TALLINNAST KOKKUVÕTE
Õppeülesanne. Eesti Kuidas tutvustaksite mõnes välisriigis Eestit inimestele, kes pole kunagi meie riigis käinud? Kus Eesti asub? Millise ajalooga on riik? Miks tulla Eestisse? Mida siin teha ja vaadata? Kirjutage sel teemal essee! Kui lähimad naabrid kõrvale jätta, siis ei tunta Eestit peaaegu üldse. Mitmetel on negatiivne eelaimus Eestist. Külm, karske ja väsinud maa, mis tihti ajatakse sassi ENSVL-ga. Nüüd, olles Euroopa Liidus, on Eestimaa maine paranenud. Inimesed on hakanud mõistma et me oleme Euroopa Liidu maa, mitte Venemaa omand. Iga riikidevahelise piiri kujunemise taga on eelkõige sõjaline ja poliitiline ajalugu. Läänemere avaosa ning Soome lahe ja Riia lahe näol on Eestil läänes , põhjas ja edelas merepiir. Eesti maismaapiir Vene Föderatsiooniga kulgeb Narva jõe, Peipsi ja Pihkva järve ning kagus (Pihkva järvest Pedetsi jõeni) ka maismaa kaudu. Piir Lätiga lõunas ( Pedetsi jõest Iklani) on maismaapiir. Ees...
KT Gooti 1. Gooti stiili kõige iseloomulikum tunnus on teravkaar, mida võib leida nii portaalidel, akedel, kui ka võlvidel 2. Lisa kiriku fassaadile osad- portaal, ehisviil, krabid, ristlillik, kuningate galerii, roosaken 3. Nimeta 4 tuntumat prantsuse gooti kirikut : Chartes' Notre Dame, Reims, Amiens, Mont saint Michel 4. Nimeta tallinna gooti kirkikud (6) : Niguliste kirik, Pühavaimu kirik, Katariina kirik, Toomkirik, Pirita kloostri kirik, Oleviste kirik 5. Mille poolest erineb vendade Limbourgide ''Berry hertsogi väga rikkad tunnid'' tüüpilistest kuldse taustaga gooti maalidest? Maal esineb kalendri näol, taust on reaalne, pole kuldset tausta, igale kalendrikuule esineb sellele iseloomulik tegevus, kasutatud ka ultramariinsinist värvi, mis on kallis Kirjelda Herman Rode Niguliste kappaltari maale ja skulptuure: Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja
6 kasutuses olla nii Vene riigi kõigis luterlikes kogudustes kui ka koolides. Sellise koraaliraamatu avaldas Punschel 1839. aastal ning see ilmus kuni aastani 1935 kokku 16 väljaandes. Punscheli koraaliraamat kinnistas Eesti- ja Liivimaal kirikulaulude viisid sellistena, nagu neid lauldi ka 19. sajandi alguse Saksamaal. Tallinna muusikaõpetaja ja Oleviste kiriku organist Hagen avaldas 1845. aastal teise koraaliraamatu, mis oli mõeldud peamiselt Eesti- ja Liivimaa tarbeks. See lähtus peamiselt vennastekoguduse kaudu levinud viisidest, mis olid tolleaegsetes kogudustes palju levinumad kui Punscheli viisid. Hageni kogumik ilmus kolmes väljaandes ja oli paarkümmend aastat Eestimaal laialt käibel, siis aga taandus Punscheli kogumiku ees. Koguduselaulu reform oli väga oluline saksapärase laulutraditsiooni kodunemisel Eesti- ja Liivimaal.
Meister ise seisis parasjagu tornitipus ja seadis risti paika. Mehed hüüdsid alt: "Olev, Olev, pane hoolsalt! Rist on viltu!" Ehitaja kohkus oma nime kuuldes justkui välgust tabatud. Kohkus nii koledasti, et laskis käed torni küljest lahti ja kukkus maapinnale surnult maha. Konn ja madu kargasid tema suust välja ning kõik kolm muutusid sealsamas kiviks, mis praeguseni kiriku kõrval nähtaval seisvat. Kirikut hakati aga tubli ehitaja nime järele Olevi ehk Oleviste kirikuks hüüdma. Kuradipulm Rataskaevu 16 majas Rataskaevu 16 on laiemalt tuntud ka majana, kus kummitab. Legend räägib, et majaomanik, kellele see maja varem kuulus, pillas oma varanduse niivõrd kergemeelselt, et ta enam ei teadnud, mida edaspidi peale hakata. Ühel ööl oli ta meeleheide nii suur, et ta otsustas oma elule lõpu teha. Just sellel saatuslikul momendil astus tuppa keegi tundmatu, kes palus laostunud peremehelt luba pidada järgmisel ööl maja ülemisel korrusel suur pidu
Keskaeg Tegi: Helerin traat · Seos kiriku ja teoloogiaga Jumal domineeris nii tugevalt kõige üle, et kõik otsused käisid läbi Jumala. · Dualism ehk vastandamine, kogu inimese mõttemaailma oli seotud vastandamisega(nt. hea ja halb). · Sümbolite süsteem rõhutati tohutult mingeid numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4. · Koolisüsteemi väljakujunemine 7 vabakunsti (trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik piibel, religioon. · Rahvaeeposed kangelaslaulud, näiteks Nibelungide laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul (Skandinaavia). · Rahvaluule. · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal. Minnessinger Saksamaal. Rüütliromaan, paralleelselt eepostega. Kultuur · Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja...
2)Linnu juhtis nõukogu ehk raad , mis koosnes raehärradest. Tallinnas oli raehärrasid 12 aga keskaja lõpuks 14. Lisaks raehärradele kuulus rae koosseisu veel 4 eriti tähtsat isikut , bürgmeistrit , kes olid rae ja linna kõrgemad eestseisjad. Kui linnu poleks juhtinud tuntud ja tähtsad inimesed ei oleks ka linnast lugu peetud . 3)Linnades olid kaupmehed moodustanud oma liidud algul olid need tsunftid mis hiljem ühinedis gildideks , näiteks Tallinna all-linnas tegutsesid Kanuti ja Oleviste gild. Kõige võimsamat , kaupmeeste gildi nimetati aga nii Tallinnas ui enamikus teistes hansalinnades Suurgildiks. Sellised liidud loodi see tõttu , et hoida silma peal kaubanduse arengul. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid olid nii Tallinnas kui ka mujal hansalinnades ühinenud nn. Mustpeade vennaskonnaks. Mustpeade vennaskonna nimetus tuleb sellest , et nende kaitsjaks oli mustanahaline Mauritius. Tava inimesed ei pääsenud tähtsamatele tsunftidele ja suurgildidele ligigi.
Inglismaalt tina ja seatina. Veine ja vürtse. Poekaubanduses oli suur tähtsus talurahvakaupmeestel. Müüdi soola, soolakala, rauda, vaskkatlaid jne. Enamik kaupmehi saksa päritoluga. Narvas ka venelased, hollandlased ja inglased. Käsitöölised kogunesid tsunftidesse sisekorra määras põhikiri e. Skraa. Tsunftide ühenduseks olid Väikegildid mis kaitsesid käsitöölise huve kaupmeeste Suurgildide eest. Paremad saksa meistrid Kanuti gildi ja halvemaks peetud ametite meistrid Oleviste gildi. Toompea käsitöölistel ( irw) tsunftid Toomgildis. Õpipoiss( 3- 7 aastat õppimist) - sell (3 rännuaastat välismaal) - meister. Manufaktuurid telliselöövid ja lubjaahjud. De la Gardie klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuride põhikeskus Narva. Lina ja kanepipropsimine.
EESTI KUNST 1918 1940 · 1920. aastatel levis avangardism, 1930. aastaist realismilähedase kunsti õitseng · aastaid 2 MS vahel kuldajastu · kunsti tähtsus rahvusliku eneseteadvuse loomises · kunstikeskused Tallinn (arvukus) ja Tartu (olulisem, provints) · Tartusse asutati kunstikool ''Pallas'' peamine kujutava kunsti õppeasutus · rektor ja asutaja Konrad Mägi · juhid: Nikolai Triik, Ado Vabbe (''Seine'i jõgi''), pikemat aega A. Starkopf · mitmes stiilis tööd juhtiv neoimpressionism, ka realism · kollane, punane, sinine · fovistlikud noored ja art deco 1920 · asutati 1919 keskõppeasutuseks, 1924 kõrgkooliks, suleti 1951 · nimetus jumalanna Athena lisanimest · A. Vabbe · äärmine radikaalsus, moodsaimad kunstistiilid · kokkupuuted avangardi eesliiniga · kasutanud ekspressiivset abstraktsionismi · enim mõjutas Itaalia futurism lõhkus maali tükkideks ''Seine'i jõgi'' · paljud varasemad tööd hävinud '...
Retsensioon "Varamu" Tegemist on näitusega Eesti Kunstimuuseumis KUMU. See on püsiväljapanek. Eesti kunsti klassika 17. Sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni. Näitusel saab näha nii Eesti Kunstnikkude Rühma ,,Pallase" koolkonna kui ka teiste eesti kunstnike teoseid. Pallas oli algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühing Tartus (1918-1940). Ühigu eesmärgiks oli levitada ja tutvustada kunsti. Valisin terve näituse ,,Varamu" peale ühe toa, mille nimi on ekspressionism ning kus saab näha eesti kunstnike ekspressionistlikke töid. Seal on näha 9 suurepärase kunstnike töid. Ning kokku saab näha 18 erinevat ekspressionistlikku kunstiteost. Jaan Vahtra teostest (1882-1947), kelle haridustee jäi pooleli Peterburi Kunstiakadeemias, on näha vaid ,,Autoportee," mis valmis 1923. aastal. Kaunis õlimaal, mis jäi mulle silma oma kireva...
See oli pikem rahuaeg rootslaste võimu all eestimaal. See aeg mõjus positiivselt Eesti haridus ja usuelule. Ilmus esimene protestantlik lauluraamat. 1684 asutati Tartu lähistele seminar, mis valmistas ette köstrid, koolmeistrid, õpetajaid Seminari nimeks sai Forseliuse seminar. 17. saj lõpul oli kohustuslik koraalilaulu õppimine koolis. Lavastati koolidraamasid. Johann Valetin Meder Elas kümme aastat Tallinnas, juhtis Oleviste kiriku muusikaelu, on kirjutanud 20 kantaati. Muusikaelu 18. 19. sajandil 1721 - põhjasõda Pikk sõjaperiood ja hiljem vene võimu alla sattumine muutsid rahva olukorra võimatuks, sõjaga kaasnes ka katk, mis hävitas pool elanikkonnast. Selle olukorra kasutasid vennastekoguduslased. Nad kandsid hoolt rahva hariduse eest - õpetasid lugema, kirjutama, laulma. Koguduse laulu elatamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi. See valmistas ette
Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild. Kaupmehed ja lugupeetavamad käsitöölised olid põhiliselt sakslased. Eestlastel ei olnud linnaasjades õigust kaasa rääkida. Nende hulgas oli palju voorimehi, kandjaid, müürseppi, majateenijaid ja muid lihtsamate ametite pidajaid. Eestlasi elas keskajal linnas üsnagi palju. Nende käes oli paljudel erialadel käsitöö, ning ka seppade seas oli neid palju. Oleviste kildis töötasid valdavalt eestlased. Nende käes oli ka kaubavedu. Eestlasi nimetati keskajal linnahallideks. See nimi saadi külge riiete pärast. Nad kandsid valgeid riideid, mida pesti ja leotati tuhavees ning need läksid halliks. Sellest olenemata eestlasi taga ei kiusatud. Iga pühapäev oli linnahallidel isegi eestikeelne jumalateenistus. Arvan, et linnas elavad eestlased võisid olla palju jõukamad kui taludes elavad eestlased. Inimeste elu polnud keskajal kerge
linnas kui maal. Keskajal tekkisid Eesti aladele esimesed kloostrikoolid. Nende seast üheks silmapaistvamaks oli Tallinna toomkool, kus avanes ka eestlastel võimalus haridust omandada. Koolides oli väljavalitutel võimalik õppida lugemist, kirjutamist, laulmist ja ladina keelt. Lisandusid kirjutamis-ja grammatikakoolid, kus olid õpetajateks vaimulikud, üliõpilased ja linnakirjutajad. Tallinnasse rajati seesugune linnakool 1428 Oleviste kiriku juurde. Arvan, et hariduse kättesaadavuse võimalus oli kõige olulisem mõjutus ristiusliste poolt ja ilma selleta ei eksisteeriks ka praegust koolisüsteemi. Kõige paremini aitab mõista keskaegse eestlase maailmapilti selleagne kunst. Vastristituid ei saanud panna piiblit lugema, seega tuli neile kristliku õpetuse põhitõed piltlikult ette maalida või skulpuuri raiuda. Kõige parem oli seda teostada luues seoseid kristluse ja pagaluse vahel
Keskaegne vanalinn Geithy Tamme, Keity Härm, Sandra Valk, Katariina Udam Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna alllinna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür oli madal ja tagasihoidlik, käsu selle ehitamiseks andis Taani kuninga ema Margarete 13. saj, selle pärast nim seda Margareti müüriks. Järgmistel saj ehitati ja lammutati müüri kõvasti. Viru värav Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni. Viru värava ehk Savivärava (saksa k. Lehmporte) esialgne nimi tulenes Viru väljaku kohal asunud suurtest saviaukudes Suur rannavära...
Õppekäik Eesti Kunstimuuseumi 20.detsember 2012 1. Balti- saksa kunstnike tööd: Portree - Michael Ludwig Claus "Pr. Moelleri portree" Carl Timoleon von Neff "Lauljatar Gertrud Elisabeth Mara portree" Eesti olustikku kujutav maal - Gottlieb Welte ja Friedrich Hartmann Barisien "Põltsamaa lossi talvine vaade" Mõni Tallinna vaade - Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale edelast" Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale Kopli rannast" 2. J.Köleri maalidest meeldib meile enim "Truu valvur" (õli), sest pilt on väga rõõmsameelne ja meenutas meile lapsepõlve kaunist aega. Kunstniku maalidest suurim on "Lorelei needmine munkade poolt" (õli). 3. A.Adamsoni eri materjalidest skulptuure: "Lapse portree" (kips) "Laeva viimne ohe" (marmor) "Äreval ootel" (pronks) "Georg Lurich" (pronks) "Hülgekütt Pakri saarelt" (pronks) "Koit ja Hämarik" (pirnipuu) "Koit ja Hämarik...
22. Suurim kunstitellija gootiajastul oli Katoliku kirik. 23. Amiens'i katedraal, Reimsi katedraal ja Chartres'i katedraal. 24. Vitraaz (prantsuse sõnast vitrage, mis ladina sõnast vitrum 'klaas') on värvilistest või värvitutest klaasitükkidest tehtud kunstiteos, mis on pandud näiteks aknaavasse (aknavitraaz). 25. Tallinna vanalinnas asuvad gooti kirikud: Niguliste kirik, Pühavaimu kirik, Toomkirik, Oleviste kirik. 26. Tartu Jaani kirik on gooti stiilis, Eesti üks vanemaid ja ainulaande kogu Euroopas, omanäoliste ning suure hulga terrakotaskulptuuride tõttu. 27. Pirital asuvad Pirita kloostri varemed - asutati 1407. aastal, klooster oli mõeldud elamiseks 60 nunnale, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Kloostri kirik oli vahevõrega jaotatud kaheks, millest üks osa oli
23. Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Chartres´i katedraali läänefassaad, Reimsi ja Amiens´i katedraali skulptuurid 24. Mis on vitraaz, kuidas neid valmistati? Klaasimaal. Aken kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega; peeneid detaile(silmad, jalad) joonistati pintsliga. 25. Millised gooti kirikud asuvad Tallinna vanalinnas? Toomkirik, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu kirik. 26. Mida erilist on Tartu Jaanikirikus? Ülirikkalik terrakotast ehitusplastika 27. Millise gooti ehituse varemed on Pirital, mida sa nendest tead? Pirita klooster. Põletati Liivi sõja ajal, katus põles maha, Eesti suurim kloosterkirik. 28. Kus on kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis? Kuressaare piiskopilinnus Saaremaal 29. Milliseid gooti ühiskondlikke hooneid Tallinnas tead?
12.- 13. sajandil hakkas koos ristiusu ja feodaalkorraga Eestis levima professionaalne visuaalne kunst. Eesti vallutamine Saksa ja Taani poolt tõi siia Lääne- Euroopa arengu ja läänemaise kunstistiili, seega on raske ka eristada keskaegset kunsti Eestis ja Eesti oma kunsti. Erinevusi keskaegses Põhja- ja Lõuna- Eesti arhitektuuris põhjustas poliitiline killustatus, oli mitu kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi, kuid Lõuna- Eestis kasutati punast tellist ja põllukivi. Mujal Eestis saadi põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest, Lõuna- Eestis aga arenes arhitektuur tihedas seoses Põhja- Lätiga. Ajastu ideaalsed visuaalsed sümbolid olid kirikud ja kloostrid, mida aga praegu leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu, ...
kunstiharidust ja teooriat ei teadnud enda lõbuks maalimine OPKUNST Kõik inimesed saaad odavalt kunsti nautida KINEETILINE KUNST kunstiteos pandi liikuma tuule või magnetite vms abil KONSEPTUALISM Ideekunst HAPPENING Kunstnik improviseerib etendust ( põlev klaver vms ) MAAKUNST Spiraalne muul Sissepakkimine Äikesevli roosad päevavarjud kõrbes joon EESTI KUNST 12-16.sajand 4 Tallinna kirkut: Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik, Kaarli kirik. Jaani kiriku varemed: gooti teravkaar, terrakota skulptuurid fassaadil ,,Surmatants" Nigulistes Tartu Ülikooli peahoone - klassitsistlik Velazquez ,,Õudaamid" See maal on keerulise ülesehitusega barokistiilis grupiportree. Väike tüdruk on esile toodud, veel on näha kääbust, kes togib koera ja õudedaamid sagivad tüdruku ümber. Maalil on näha kunstnikku ennast ja peegeldust taga rippuvalt seinapeeglilt, et kunstnik maalib portreed kuningapaarist.
Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes 2600 aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks (pildil). Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib
läbimõõt on linnamüüri torni kohta suur, nimelt 25 meetrit. Oma nime on Paks Margareeta saanud tõenäoliselt oma kuju järgi - on ta ju kõige tüsedam torn linnamüüris. Torn on olnud kasutusel laskemoona- ja relvalaona ning vanglana. Paksu Margareeta kohta räägitakse mitmeid toredaid lugusid. Tallinna rae dokumentidest leiab kinnitust üks lausa uskumatuna tunduv seik 16.sajandi keskpaigast. Nimelt olla Tallinna saabunud köietantsijad Itaaliast, kes pannud ühe otsa köiest Oleviste kiriku külge ja teise sadamasse, mis oli tol ajal Paksu Margareeta juures, ning kõndinud mööda seda köit alla. Tallinna sümbolina tuntud väravatornis asub praegu Eesti Meremuuseum, kus saab tutvuda Eesti laevandust, merendust ja kalandust tutvustava väljapanekuga. Muuseum tutvustab Eestit kui ajaloolist mereriiki. Neljale korrusele on välja pandud kõikvõimalikke teemakohaseid esemeid: vanaaegne sukeldumis- ja kalapüügivarustus, erinevaid merepõhjast leitud esemeid, merekaarte jmt
ekspressiivsest laadist naturistlikumas suunas. 14.saj-st hakkab enim levima ka vabaplastika (tiib- ja kappaltarid, pühakukujud jms.). Gooti maalikunst on alguses samuti arhitektuuriga seotud. Eriti kõrgel tasemel on gootikas vitraaz. Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Gootika Eestis: Tallinna vanalinn. Toomkirik, Niguliste (barokne tornikiiver), Pühavaimu ja Oleviste kirik ja paljud Eesti maakirikud. (Raekojal renessanss-stiilis kiiver). Tuntumad kunstnikud: Sakslase Bernt Notke Surmatants Tallinna Niguliste kirikus ja Tallinna Pühavaimu kiriku tiibaltar, Hermen Rode Tallinna Niguliste kiriku peaaltar, Michel Sittow Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale
Tänapäevaks on need säilinud vaid Chefreni püramiidi tipus. Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga. Kui püramiidi ehitati jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid nende avad suleti ja maskeeriti hoolikalt. Püramiidi sisemusse viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku ventilatsiooni tagama. Suurim püramiid Egiptuses asub Giza püramiidideväljal. See on 146 m kõrgune vaarao Cheopsile ehitatud hiigelkoloss. (Võrdluseks Tallinna Oleviste kiriku torn, mis on kõrguselt teine peale Teletorni, ulatub 123 m kõrgusele.) 4 Püramiidid ja mastabad moodustasid Niiluse jõe kaldale terved "surnute linnad". Neid valvasid inimese pea ja lõvi kehaga kujud sfinksid. Haudehitiste juurde olid ehitatud ka templid. Nendesse pääses läbi värava - pülooni. Egiptuse templid olid nelinurkse põhiplaaniga, väljast müüriga varjatud sammasehitised.
uuendus-liikumise avaldised, mis jätsid kõrvale katoliku kiriku reformipüüded. Uueks liikumiseks oli usupuhastus. Saksamaalt tungisid tema mõjud ka Vana-Liivimaale, kujundades siin uusi koldeid suuremates linnades Tartu ja Tallinn. Suurematest linnadest levis liikumine väiksematesse ja viimaks nõrgemal kujul ümbritsevale maale. Tallinnas olid esimesteks saksakeelseteks jutlustajateks Johan Lange Niguliste kirikus ja Zacharias Hasse Oleviste kirikus. Usupuhastus suurendas vastuolu, sest evangeeliumiusu jutlustajad astusid katoliku kiriku vaimlukkude ja eriti munkade vastu. Teine usupuhastuse liikumise keskkoht eesti alal oli Tartu. Tartu piiskop Johannes IV Blankenfeld püüdis seda liikumist valju käega piiskopkonnast eemale hoida. 1524 tuli Tartusse Hermann Marsow, kes oli esimene Lutheri otsene õpilane Liivimaal. Tema jutlused meeldisid paljudele Tartu elanikele ja kodanikkude survel pani magistraat ta jutlustajaks
Veisalu Sissejuhtatus Historitsism on 19. sajandi kunstivool. Arhitektuuris jäljendatakse ajaloolisi stiile nagu näiteks: neogootika, neorenessanss, neobarokk ja neoromaanika. Sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris kujunes historitsism välja 1820. - 1830. aastatel. Historitsism jaguneb elektitsimiks, tuudorstiiliks ja kroonuhistoritsismiks. Tallinnas on silmapaistvaimad näited Kaarli kiri, Oleviste kirik ja Nevski katedraal. Peakiriku Aleksander Nevski ajalugu ja kulg Aleksander Nevski katedraal ehitati XIX sajandi lpus igeuskliku elanikkonna initsiatiivil vabatahtlike annetustest, mis koguti kokku kogu impeeriumist. Annetuste kogumiseks ja katedraali ehitamiseks moodustati spetsiaalne Komitee Eestimaa kuberneri vürst Sergei Sahhovskoi (1852- 1894) juhtimisel. Katedraali ehitus läks maksma peaaegu 600 tuhat rubla.
Nii saigi rebasest Matthise sõber ja hoolealune. Enne kui Matthisest ametlikult raekooli õpilane sai, õpetas Vestigentorius teda kodus. Koolis läks tal üldiselt hästi, ta sai koolikaaslastega hästi läbi. Koolis sõbrunes ta klassivenna Andresega. Aeg-ajalt sattus Matthis ka sekeldustesse. Näiteks ükskord võttis ta kooli oma rebase kaasa, kuid jäi õpetajale sellega vahele ja sai valju noomituse. Jõulude ajal laulis Matthis Vestigentoriuse kantaadis sooloosa Oleviste kirikus. Õpetaja oli temaga väga rahul ja Matthis oli väga õnnelik. Kuna nende raekooli koor oli tänu Matthisele palju parem, kutsuti nad Vastlapäeval esinema Mustpeade majja. Nad esitasid seal allegooria, milles Matthis kehastas Õnne. Pärast esinemist kohtub Matthis pürjermeistri tütrega, kes talle väga meeldima hakkab. Selle väga hea esinemise eest kingib raad igale esinejale ühe killingi. See killing aga toob Matthisele pahandused kaela.
- Maalikunst: olulisim tunnus: kuldne taust. Kalender (pole kuldset tausta), berry hertsog(esimene kunsti metseen), 3 venda Limbourgh'd maalisid selle kalendri. Kasutati ultramariin sinist Eesti gootika - Tähtsamad kirikud: valjala ; karjala (skulptuurid, maalingud altari kohal laes (säärkurat, kolmjalg jne)) ; ridala ; pöide. - Kõik põhja- ja lääne-eesti kirikud on ehitatud paekivist. - Tallinna kirikud: oleviste (kunagi oli maailma kõrgeim) ; toomkirik (eesti peakirik) ; niguliste kirik (suurim eesti kappaltar, notke ,,surmatants") ; pühavaimu kirik (tallinna üks vanimaid kellu, kahe lööviga, kasutati vaestemajana) ; katariina kirik (kloostri kirik, 2 löövi, tallinna pikim kirik) ; pirita kloostri kirik (tallinna suurim kirik, pesitsevad nunnad) - Lõuna-eesti kirikud ehitati punasest tellisest(tartu jaanikirik (punased savi kujukesed))
- Skulptuurid räägivad inimestest, piibliteema, teemad seotud õndsustundega, Maarja lapsega, Kristuse kannatuslood, Saksamaal seotud piinade- ja kannatuslugudega. Klaasimaal Vitraaz- tähtsaim tegelane- suuremalt kujutatakse.PROFAALEHITISED -ELAMU, SAKRAALEHITISED- RAEKODA, VANATALLINN, LINNUS KESKAJA KUULSAMAD SAKRAALEHITISED EESTIS- SAAREMAAL- Karja kirik (kolgata reljeef ja seina maalingud) Valjala kirik ( ainuus romaani stiilis kirik) Tallinnas Toomkirik, Niguliste ja Oleviste (Basiilikad), 2 lööviline Pühavaimukirik. Kloostritest- Pirita klooster ja Dominikaani klooster. TARTUS- Jaani kirik (terrakota figuurid), Toomkirik ( sinna ehitati hiljem historitsismi ajal 19 saj neogooti stiilis raamatukogu. Keskaja kuulsad kujutava kunsti teosed Eestis- 1. Bernt Notke Pühavaimu kiriku altar (teos) 2. Bernt Notke maal `SURMATANTS` (detail) asub Niguliste- kirik muuseumis 3. Hermen Rode Niguliste kiriku altar (teos)
., mis sisaldab ohtralt eesti rahvaluule ja -usundi materjale. 1645 Reiner Brockmann saab Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks. 1645 Sureb Vene tsaar Mihhail. Troonile saab tema poeg Aleksei. 164549 Veneetsia sõdib Otomani impeeriumiga. 1647 Reiner Brockmann sureb 30. novembril Kadrinas. 164751 Hoolimata Hispaania kiriku keelust kujutada alasti naisekeha maalib Velásquez akti Venus peegli ees. 4 1648 Reiner Brockmann maetakse 14. jaanuaril Tallinna Oleviste kiriku Maarja kabelisse (hetkel Oleviste kiriku põranda all, täpne hauakoht pole teada). 1648 Vestfaali rahu lõpetab Kolmekümneaastase sõja. 164853 Keskvõimu vastane mäss koondnimega Fronde Prantsusmaal. Loe Dumas-isa romaane Kakskümmend aastat hiljem ja Naiste mäss. 1648 (ligikaudu) Prantsuse füüsik, matemaatik ja filosoof Blaise Pascal sõnastab hüdrodünaamika seaduse, tänapäevase nimega Pascali seadus. 1641 Heinrich Stahl avaldab jutlusteraamatu ,,Leyen Spiegel" II osa.
Balthasar Russow sündis 1536.aastal Tallinnas, suri aga 1600.aastal. Ta oli Kurla külast pärineva veovoorimehe poeg. Russow õppis Tallinna linnakoolis ja 1559-62 Stetteni akadeemias. Balthasar sai 1563 aastal Tallinna pastoriks, seejärel oli ta Pühavaimu Eesti koguduse abiõpetaja ja aastast 1566 seal pastor. Esimene ja väga oluline kirjandusteos, mis meile Tallinna olusid tutvustab on Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika" mis ilmus 1578 aastal ja mida täiendati 1584 aastal. Tema Rostockis ilmunud teos kuulub alamsaksakeelse kirjanduse klassikasse. See kujutab Liivimaa ajalugu 12. sajandist 1583. aastani. Pühavaimu kiriku pastorina oli tema maailmavaade üsna rahvalähedane ja sügavalt luterlik. Kui ta hakkas aga kõnelema elust vanas Tallinnas, siis võtab moraalne pahameel tema üle võimust. Näiteks olevat olnud Russowi-aegses Tallinnas lugupeetud kodanike seas oma majapidajannadega kokku elada. See olevat olnud lausa elun...
* Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis, Tallinnasse jõudis see 1523 Riia kaudu. * Uus usutunnistus leidis linnades kodanike seas kiiresti poolehoidu. * Veel 1525, aastal astus Maa-aadel katoliikluse kaitseks välja, kõige visamaid kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop. * 1524. aastal 14. septembril tungis 400-500 liikmeline märatsev rahvahulk Tallinnas dominiiklaste kloostri-kirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikviaid jne. * Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. a Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse, linnarahvast sai surma kaks eestlast ja kaks sakslast, toomkirik ja toomhärrade majad ning all-linna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad hakkas Hoffmanni kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma
1997 Tartu Jaani koguduse taasasutamine. v 1999 Kirik sai uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut pronksist kirikukella. v 2004 Jaanuaris paigaldati esimesed kiriku aknad.. v 2005 29. juunil 2005 toimus Tartu Jaani kiriku pidulik taasavamine. v 2007 Avati külastusteks kiriku torn. Veel Kirikuid Peale Jaani kiriku leidub Eesti veel saklaararhitektuuris ehitatud kirikuid. Näiteks Valjala kirik, Ambla kirik, Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik. Kasutatud kirjandus v http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Jaani_kirik v http://www.visittartu.com/954 v http://www.jaanikirik.ee/?nodeid=38&lang=et v http://et.wikipedia.org/wiki/Sakraalarhitektuur v http://www.jaanikirik.ee/?nodeid=34&lang=et v Kangilaski, Jaan. ,,Kunsti ja kultuuriajalugu" . Tallinn, 2003. Täname tähelepanu eest!
Eesti kooli areng Silvia Kutsar 11b Eesti rahva pedagoogika Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud, andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk Kool Eestis 13.-15. sajandini Toomkoolid Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpiti kirikuraamatutest. Kool...
1997 Tartu Jaani koguduse taasasutamine. v 1999 Kirik sai uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut pronksist kirikukella. v 2004 Jaanuaris paigaldati esimesed kiriku aknad.. v 2005 29. juunil 2005 toimus Tartu Jaani kiriku pidulik taasavamine. v 2007 Avati külastusteks kiriku torn. Veel Kirikuid Peale Jaani kiriku leidub Eesti veel saklaararhitektuuris ehitatud kirikuid. Näiteks Valjala kirik, Ambla kirik, Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik. Kasutatud kirjandus v http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Jaani_kirik v http://www.visittartu.com/954 v http://www.jaanikirik.ee/?nodeid=38&lang=et v http://et.wikipedia.org/wiki/Sakraalarhitektuur v http://www.jaanikirik.ee/?nodeid=34&lang=et v Kangilaski, Jaan. ,,Kunsti ja kultuuriajalugu" . Tallinn, 2003. Täname tähelepanu eest!
leedulastega läksid venelased tallinnani välja kuid tallinnat ei vallutatud. Vastutasuks üritasid liivimaalased pihkvat piirata kuid edutult .tähtsus:Venemaal ei hakkanud kehtima rooma- katoliku usk. 1248. a sai linnaõiguse Tallinn 1262. Aasta Tartu Kokku tekkis selleks sajandi keskpaigaks 9 linna. Tallinn,Tartu,Vana-pärnu,Uus-pärnu,Haapsalu,Paide,Viljandi,Narva,Rakvere Uute ehituskunstiteostena kerkisid Toomkirikud ja linnakirikud. Paekivist toomkirik, Niguliste ja Oleviste kirik, haapsalu toomkirik ja viljandi linnakirik. Tellisarhitektuuris oli Tartu pealinn. toomemäel seisis suuim sakraalehitis tartu toomkirik, veel Jaani kirik,järvamaa kirikud. Saaremaal kasutati dolomiiti (Valjala kirik) Jüriöö ülestõus 1343-1345 Ülestõusu Põhjused: *et saada vabaks * koormised * et keegi ei kamandaks sind Ülestõusu Plaaniti ette pikka aega ning hoiti sakslaste eest saladuses. 23
Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. Mõisted: Tsunft: ühe või mitme lähedase käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon. Gild: tsunftide katusorganisatsioon, mille eesotsas oli oldermann; näiteks Kanuti gild ühendas sakslastest käsitöömeistreid, Oleviste gild eestlastest käsitöölisi, Toomgild Toompea käsitöölisi. Skraa: rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri, mis sätestas tootmise ja turustamise, meistriks saamise ning tsunfti sisekorrareeglid.
Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster. Riia toomkirik on olnud eeskujuks ka Eesti ala kirikutele. Lääne-Eestis ja saartel kerkivad ühelöövilised kirikud (Haapsalu linnusekirik, maakirikud Kaarmas, Kihelkonnas, Ridalas, Pöides, Karjas, Muhus jt). Oma rikkaliku skulpturaalse dekooriga väärib erilist tähelepanu Karja kirik
Tallinna Linnamüür 2,35 km, 46 kaitsetorni (säilinud linnamüüri 1,85 km ja 28 kaitsetorni). XV saj. Tallinnas u 7000-8000 el., Tartus 5000-6000 el. Arhitektuur Vallutajad rajasid kivilinnuseid enda ja vasallide kaitseks. Põhiliselt oli tegemist kastelllinnuste (olid korrapärase 4-nurkse kujuga) ja tornlinnustega. Põhiosa keskaegsetest ehitusmälestistest on aga sakraalarhitektuur (kirikud ja kloostrid). Põhja Eestis ehitati valdavalt paekivist (Tallinnas, Niguliste, Oleviste kirik ja Toomkirik), Lõuna-Eestis punasest tellisest Tartu Toomkirik (Eesti suurim sakraalehitis), Jaani kirik Mitmed mungaordud rajasid keskajal siia oma kloostrid. Vanim Eestiasse asunud mungaordudest on tsistertslased kloostrid Kärknas ja Padisel, hiljem rajati ordus naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Dominiiklaste kerjusmungaordu (jutlustajad vennad) asutas kloostrid Tallinnas ja Tartus, XVI saj. ka Narvas.
Külglöövide pikendused moodustavad omapärase ümbriskäigu, kus võlvistik koosneb põhikujult 3-nurksetest ja trapetsitaolistest üksikvõlvikutest. 8-tahuliste piilarite talumaid kroonivas suured vööndkaarte ja väikesed roiete konsoolid. Ruumile erakordset ilu ning köitvust andes tõusevad tallinliku kujuga seinakonsoolidelt ja pikkadelt piilaritelt tiheda joontevihuna kõrgete tähtvõlvide kolmikkiirroided. Oleviste koor oma monumentaalse selguse ja dekoratiivvormide graafilise teravusega on Tallinna hilisgooti ehituskunsti üks stiilipuhtamaid ja meisterlikumaid teoseid. Katariina kloostrikirik: Oli Tallinna kõige pikem kirik. Juba 13. saj lõpul rajatud ehitis, mille idapoolse osa all oli mahukas krüptitaoline võlvkelder. Ehitamine lõp. 15. saj. alguses, oli iseseisva kooriehitiseta pikk kodakirik. 7 paari 4-tahulisi piilareid jaotasid ruumi 3-ksavaraks ristvõlvidega lööviks.
roosaken, kuningate galerii, kaks torni, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. Tugisüsteem Gooti kirikus Raidvõlv, roie, võlvisiilud, piilar, tugikaared, päisikivi. Hilisgootika Ehitisi kaunistati veelgi rikkalikumalt, arhitektuurne konstruktsioon jäi samaks, võlvidel hakati kasutama kõrvalroided (nt. lehvikvõlv ja tähtvõlvid). Pilt 5. Oleviste kiriku tähtvõlvid Pilt 6. King's College'i kabel ,lehvikvõlvid Peale teravkaare hakati kasutama ka teisi kaarevorme (lansettkaar, korvkaar, tudoraarkaar). Larsettkaar, üliterav kaar. Akende raamistik kalapõie või tulekeele motiivi meenutav, seetõttu nim. hilisgootika stiili ka leeke stiiliks. Fassaad mõjub raskepäraselt. Pilt 7. Beauveus' katedraal Ilmalikest ehitistest jätkus linnuste ja linnamüüride ehitamine. Pilt 8. Carcassoune'i linnamüür Pilt 9. Mont-Saint Micheli klooster
ooperietenduseks Tallinnas. 4. Too näiteid erinevatest kultuurivaldkondadest Läänemere-äärsete linnade ühtses kultuurielus 5. Iseloomusta lühidalt Johann Valentin Mederi elukäiku ja loomingut. 17. sajandileestis tegutsenud muusik, oli selle aja väljapaistvaim helilooja ning bassilaulja. Ta oli üks saksa rahvusliku muusika arvestatavamaid uuendajaid. Oli tüüpiline hansamuusik. Tallinnas oli 10 aastat gümnaasiumi kantor ja juhtis Oleviste kiriku muusikaelu. "Kindlameelne Argenia" kanti koolidraamana ette Tallinna gümnaasiumi õpilaste poolt, seda võib pidada 1. ooperietenduseks Tallinnas. 1. Milline oli Forseliuse osa Eesti hariduselu arengus? Asutas seminari, kus hakati ette valmistama köstreid-koolmeistreid, rahvakoolide õpetajaid, sealt sai alguse eesti maakoolide võrk, mis pani tegelikult aluse ka eestikeelsele kirikulaulule. Sajandi lõpus tegutsesid juba peaaegu kõigis kihelkondades köstrikoolid
Firenze toomkirikud. Saksamaa: gootika jõudis hilja, valmisid kirikuarhidekt. parimad näited: Strasbourgi ja Külni katedraalid. Saksa eri gootika (14. saj): lihtsustamine, kõik löövid ühe katuse all. Alam-Saksamaal telliskiviarhidektuur.: Saksa Ordu erinevad lossid. Eesti: jõudis selle alamsaksamaalt (13. saj keskel). Tartus: Toomkirik (Baltikumi suurim punastest tellistest kirik), Jaani kirik (terrakota skulpuurid) Tallinn: traditsiooniline gooti linn: Toomkirik, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu kirik, raekoda, kesklinna majad, linna müür. Linnused: Kuressaare, Rakvere, Haapsalu, Narva. Kujutav kunst: alguse sai Prantsusmaalt, skuptuur: arhidektuuri kaunistamiseks, propotsioonid ei olnud paigas, kujud pikaks venitatud, üleni riietatud, S tähe kujuline poos. Maalikunst: miniatuurmaalid, keskuseks Pariis. Vennad Limbourgerid Berry hertsogi palveraamat. Romaani: Ajastu: 10-12.saj., ristisõjad, feodaalsuhete kinnistumine, naturaalmaj., nõrgad sidemed
• Esimene püramiid ehitati vaarao Džoserile. • Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. • Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. • Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Mastaba Püramiid Sfinks – inimese pea, lõvi keha Templid ja peavärav • Peavärav = püloon • Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. • Sambad jäljendasid taimi – papüüros, lootos, palmid • Kuulsamad templid: Karnaki, Luxor 16.-14. saj. e
TALLINN History Tallinn is one of the oldest cities in the Baltic Sea region. Tallinn was first mentioned in written sources of the 1154th, when the Arabian geographer Al Idris took a world map the city 'Kaleveny "/ Kolõvan. Through the years, the city of Tallinn had several names: Lindanisa, Kolõvan, Reval and eventually Tallinn. Tallinn was granted the Lübeck law in 1248 and became the member of the Hanseatic League in 1285. General Data l Country - Estonia l County - Harju County l First appeared on map - 1154 l Town rights - 1248 l Mayor - Edgar Savisaar l Aera - Total 159.2 km2 (61.5 sq mi) l Population - (1 Mar 2012) Total - 416,470 Denisty - 2,614.0/km2(6,766.6/sq mi) Tallinn Coat of arms Flag Top 5 Attractions 1. Kiek in de Kök Visitors to the museum will see examples of Medieval firepower, displays detailing how the city's system of walls and towers devel...
Trepp on valmistatud kuulsast Carrara marmorist. Marmorlõvid on koopiad Vatikanis Põha Peetri katedraalis asuvatest lõvidest, mis valvavad paavst Clemens XIII hauarahu. Terazzo põrand, mis on laotud väikestest värvilistest kivikestest. Must Madonna Jeesus-lapsega. Seisis aastaid Tallina Oleviste koguduses altari taga. Nüüd on kuju sellel kohal kuhu algselt kunstnik Neff Madonna planeeris. Põiki läbi hoone ulatub suur saal, kuhu omal ajal oli koondatud von Neffi kunstikogu osa: Milo Venus, Nikolai I ja Neffi enda büstid. 6 Historitsism 19
Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga
1535.a. esimene säilinud eestikeelne raamat – Wanradti-Koell katekismus Hans Susi alustas piibli tõlkimisega, ei jõudnud lõpetada, suri katku 1549 22. Millised koolitüübid kujunesid keskajal Eestis? Millal ja kuhu rajati esimene linnakool Eestisse? Katoliku koolid: seotud kirikuga, eesmärgiks vaimulike ettevalmistus, rüpes tegutsesid toom- ja kloostrikoolid Linnakoolid: ilmaliku sisuga, õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist, keelt Esimene linnakool rajati Oleviste kiriku juurde 1432.a 23. Milles seisneb Russowi kroonika ajalooline tähtsus? Põhisisuks on liivi sõda. Kuna oli ise eestlane, näitab eestlaste olukorda ja eluolu läbi eestlaste silmade, kuna Läti Henriku kroonika oli olnud läbi ristisõdijate vaatepunkti 24. Iseloomusta lühidalt linnade õiguskorraldust ( linnaõigus, kodanikud, valitsemine). Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? Linna õiguslikuks aluseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaloal.
Gotthold Ephraim Lessing. Dresdeni kuurvürsti raamatukogu. Johann Michael Franke. Teaduste Akadeemia raamatukogu Peterburis. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. Carl Julius Albert Paucker. Juriidilise perioodika ja kirjanduse lugemise ühing. Raamatukogu asupaiga küsimus. 1830.a. siseministri korraldus kubermangulinnades avalike raamatukogude rajamise kohta. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine. Tegevus 30-ndatel aastatel. Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamine. Raamatukogu komplekteerimise allikad. Kataloogi koostamine. Aleksander Berting. Lugemisühing. Provintsiaalmuuseum. Kanuti gildi hoones. Toompeal. TARTU TEADUSKOGUD Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi raamatukogu. Loodusuurijate Seltsi raamatukogu. Aleksander Gustav Schrenk. Karl Ernst von Baer presidendina, tema liigitussüsteem. Baeri raamatukogu saatus.
Die älteste Straße in der Altstadt ist Karja. Karja wurde wirklich als Rinderstraße benutzt. Auf dieser Straße haben die Bewohner aus Tallinn und Domberg ihre Tiere hochgetrieben. Von dort haben sie diese auf ihre Felder gebracht, wo sie aus der Karjaquelle getrunken haben. ,,Lai" ist eine weitere interessante Straße und bedeutet ,,breit". Sie gehört zu den ältesten Straßen in der Altstadt. Diese Straße hat ihre wichtige Funktion als Verbindung zum Domberg, Heilig Mihkel Kloster und Oleviste Kirche. Die Straßen ,,Kurzes Bein" und ,,Langes Bein" führen beide hinauf zum Domberg. ,,Kurzes Bein" ist für die Fußgänger gebaut worden und war nicht so wichtig wie das ,,Lange Bein". Das war einer der Gründe, warum die Leute dem ,,Kurzen Bein" auch den Spitznamen ,,Lahmes Bein" gegeben haben. Auf einer weiteren interessanten Straße hat mein Vater als kleiner Junge gewohnt. Sie heißt Vene Straße und das bedeutet russisch. Diese Straße führt auch in die Altstadt und wurde als
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
