Kiriku täpne rajamisaeg pole teada, tõenäoliselt eksisteeris ta skandinaavia kaubahoovi keskusena juba 12. sajandil. Esimest korda on kirikut mainitud 1267. Tõenäoliselt 13. sajandil püstitati siia kivikirik, mis oli praeguse hoone eelkäijaks. Mainitud kirik kujutas endast arvatavasti pseudobasiilikat või kodakirikut, selle pikihoone oli praeguse hoone laiune, kuid läänetravee võrra lühem. Tolleaegsest kooriruumist andmed puuduvad. 15. ja 16. sajandi vahetusel püstitati Oleviste kiriku tornile 159 m kõrgune gooti telkkiiver. Sellise kõrgusega torn oli 16. sajandil erakordne. Oleviste torn kuulus kahtlemata Euroopa kõrgeimate hulka, olles suure tõenäosusega aga ka maailma tolle aja kõrgeim ehitis. Kiriku ülikõrge torni ehitusajendiks oli arvatavasti selle kasutamine meresõidutähisena, mis tegi tollase tuntud kaubalinna võimalikult kaugele merele nähtavaks. Kiriku praegune torn on keskaegsest 36 m madalam, s.o 123 m kõrgune. Ka torni kiviosa oli keskajal
Oleviste kirik Alice Tärk Mari-Liis Pakats Keskaegse Euroopa kõrgeim kirik · Esimesed andmed aastast 1267. · 16. sajandil oli 159 meetrit, · Oli hetke kõrgeim kirik. · Hetkel 123,7 meetrit kõrge. · Kasutati meresõidutähisena. · Kõrgusega kaasnevad ohud. Huvitavaid fakte · Sai nime Olav II Haraldssoni järgi. · Kirik tehti selleks, et paistaks kaugele. · On kolm korda täielikult maha põlenud. · Akrobaadid tegid keskajal köiel trikke. · Kirik on ehitatud gooti stiilis. · Eesti kirikutest tänini kõrgeim. Legendi järgi... · Polnud ühtegi meistrit, kes ehitaks. · Ilmus mees, kes andis linlastele ülesande. · Töötas kärmelt, ega rääkinud üldse. · Saadeti salakuulaja nime uurima. · Viltune rist ja Olevi kukkumine. · Suur ehitis nõudis tumedate jõudude abi. Tänapäev · Torn on avatud ka külastusteks. · Aprillist oktoobrini saab torni ronida · Korrastatud...
Sissejuhatus Järgnevas referaadis tutvustan ma Tallinnas asuvat Oleviste kirkikut.Mainin selle kiriku stiili ja räägin lähemalt kuidas on kirik aastete jooksul muutunud ja mis tõi esile neid suuri kui ka väikeseid muudatusi. Räägitud on ka pikemalt Maarja kabelist.Samuti on referaadis pilte mis iseloomustavad seda kirikut ning aitavad luua paremat ettekujutlust. Oleviste kirik Tallinna Oleviste gooti stiilis(Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil)kirik Tallinna Vanalinnas.Kirik paikneb all-linna põhjaosas,Pika ja Laia tänava vahel.Kirik sai nime Norra kuningas Olav Püha Haraldssoni järgi.Olav Püha nime kandva jumalakoja tornitipp on kõrgeim Eestis. Torni pikkuseks on mõõdetud 123,7 meetrit. Võlvidki võrreldamatult kõrged.Kesklöövi kõrgus ulatub 31 meetrini. Samuti Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna võimsaim ja monumentaalseim ehitis.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sille Jürimaa 031PK OLEVISTE KIRIK Referaat Juhendaja: Piret Andorov Tallinn 2008 Sissejuhatus Oleviste kirik on keskaegse Euroopa kõige kõrgem kirik. Esimesed andmed selle gooti stiilis kiriku kohta pärinevad aastast 1267. Kiriku ehitamisest ja algaastatest on vähe teada, kuid praeguses kohas võis see asuda juba 12. sajandil koos Skandinaavia kaubahooviga. Nime sai kirik pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. Püha Olevit peeti aga ka meresõitjate kaitsjaks Algus problemaatiline
docstxt/123177529236263.txt
Oleviste kirik Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas mida praegu kasutab Tallinna EEKBL Oleviste Kogudus. Kirik sai nime Norra kuninga Olaf Püha Haraldssoni järgi. 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Vana pikihoone
mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Selle ehitus toimus 14361450 ning seda juhtis Andreas Kulpesu. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit (Baltimaade kõrgeim), ning torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver oli väidetavalt 159 meetri kõrgune, nii et Oleviste kirikust sai Tallinna ning kogu Mandri-Euroopa kõrgeim hoone ning maailma kõrguselt teine hoone (kõrgeim oli Lincolni katedraal). Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 1512-21 lõuna altari poolel oli ehitataud kappel Neitsi Maarja (Bremesnkaja), idapoolel on kaupmehe kenataf.15
võlvistikus. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat ning seda toetasid ka Venemaa keisrid Aleksander I ja Nikolai I. Välisilmesse lisandusid neogooti elemendid, kirikusse ehitati ahjud, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m. Kirik taasavati 16. juunil 1840. 27. juulil 1931 süttis torn taas pikselöögist. Tuli kustutati ning torn taastati endiste plaanide järgi. 1950. aasta septembris anti kirik baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele. 1954. aastal toimus hoones ulatuslik siseremont. Tänapäeval, kui Tallinnasse ehitatakse juurde uusi kõrghooneid, on Tallinna Linnavalitsus määrustanud, et need ei oleks kõrgemad kui Oleviste kiriku praegune kõrgus -- 123,7 meetrit maapinnast.
Kristel-Heleri Järvi • See on kirik Tallinna vanalinnas ja asub aadressil Lai tänav 50. ! • Kirik sai nime Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. ! • Hetkel kasutab kirikut EEKBKL oleviste kogudus. ! • Ja seda kirikut mainiti esimest korda 1267. • Oleviste kirik ehitati 1267. aastal. • See ümberehitati 15. sajandil. • Ja aastal 1820 samuti, kui see pikse löögist tulekahju tõttu kahjustada sai • See tehti seest neogooti stiilis ümber ja samal ajal taastati ka tornikiiver Huvitavad faktid • Kirik on kolm korda maha põlenud. ! • Kirik ehitati selleks, et see kaugele näha oleks. ! • Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159 - meetrise tornikiivriga
Kertu Pellja TALLINNA TEENINDUSKOOL Kertu Pellja 011KM OLEVISTE KIRIK referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2010 1 Kertu Pellja SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Kiriku ajalugu.................................................................
Referaat Oleviste kirik Sisukord · Legend · Tegelikkus Oleviste kirik Legend Vanasti, kui Tallinn mahult veel väike oli, mõelnud rahvas tihti, kuidas linna tähtsust tõsta. Elanikud tahtsid, et nende linn suureks ja kuulsaks saaks. Korraga tuli keegi mõttele ehitada suure ja kõrge torniga kirik, mille taolist mujal veel pole. Siis näeksid laevad torni juba kaugelt ning tuleksid oma kaubaga randa. Samas oli ka mure platsis: kust leida meister, kes säärase kiriku valmis ehitab? Otsiti siit ja sealt, ent sobivat meest ei leitud
OLEVISTE KIRIKU LEGEND Ennemuiste olnud tallinn koguni väike. Ei kasvanud ega kasvanud. Elanikud ihanud, et nende linn suureks, kuulsaks saaks ja palju kaupleks. Kaubalaevu ei tulnud Tallinna alla peaaegu sugugi. Kõik see asjalugu teinud elanikkudele muret ja kurvastust. Elanikud mõtelnud sellepärast alati, kuidas linna tähtsust tõsta. Korraga tulnud kellegil hea nõu meelde. Kohe nõus teistele kuulutama: ,,Ehitame nii suure ja kõrge torniga kiriku kui mujal pole olemas. Siis näevad laevad kaugel merel meie torni ja tulevad kaubaga meile külaliseks! Linn kasvab, saab kuulsaks!" Nõu elanikkude meele pärast. Kust aga niisugune meister võtta, kes ehitab kiriku, mis kõik muud kirikud toreduse ja suuruse poolest võidab? Otsivad meistrit siit, otsivad sealt, ei leia kusagilt niisugust, kes lubaks kiriku ehitada linnale auks ja iluks ja laevadele nagu tuletorniks. Juba Tallinna elanikkude lootus langemas, kui ühel päeval võnnuvõõras kole su...
St. St.Olaf's Olaf's Church Church Liivia Liivia Narvik Narvik 10a Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Once upon a time Fifth level DATA 1549 - 1625 HISTORY Norwegian king 114 cm golden egg Saint Mary chapel Church fires 1433 1625 1693 1698 1700 1707 1719 1736 1820 1931 THANK YOU !
Organisatsioon osutab teenust nii Tallinna Haridusametile, Tallinna haridustöötajatele, kui ka linnakodanikele ja teistele asutustele projektijuhtimise põhimõttel. Näiteks pakub Õpetajate Maja järgmisi kursuseid linnakodanikele: · Kodukujundaja ABC · Aiakujundaja ABC · Tantsu ABC · Joogakursus · Meigikool · Ilukool · Arvuti seadistamine · Veebilehe loomine · Filmide loomine · Fotokursus Oleviste kirik Allikas: Vikipeedia Kirik sai nime Norra kuninga Olaf Püha Haraldssoni järgi. Tolleaegse kiriku ehitusviisi, arhitektuuri ning täpse asukoha kohta andmed puuduvad. 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Peale 1433. aasta 11
Võrdlus Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute kohta Tallinn 2008 Võrdlusobjektideks võtsin Tartu Jaani kiriku ja Tallinna Oleviste kiriku. Üldiselt eelistati Eesti aladel levinud kodakirikute asemel basiilikat jam is kujunes valdavalt välja 13. -14. sajandil. Kuna enamik ehitusmeistritest olid saabunud eri paikadest üle Põhja-Euroopa kodunesid siin siiski mited kirikutüübid. Näiteks Tartus ning Lõuna-Eestis olid domineerivad kolmelöövilised kirikud ja Tallinnas ja Põhja-Eestis Ühelöövilised kirikud. Tallinna kirikutele olid iseloomulikumad kaheksa- või nelinurksed piilarid, fassaadidel
koolinimi Report Legends of Tallinn Student: nimi Supervisor: nimi Tallinn 2010 Table Of Contents Table of Contents..................................................................................................................................2 Introduction......................................................................................................................................3 Legend of St. Olav's Church.......................................................................................................4 True story of St. Olav's Church..............................................................................................5 Legend of Old Thomas.....................................................................................................6 True story of Old Thomas.....................................
Kokkuvõttev töö
· Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti: · Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru, järgnevad Järva Peetri , Pilistvere, Türi kirik. Põhja Eesti ja Tallinn: · Ühelöövilised kirikud Põhja Eesti lääneosas · Kahelööviline kirik - Keila kirik · Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal · Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste areng on olnud ühesugune esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti nad kõik basiilikaks. · 14. Saj ilme on säilitanud Pühavaimu kirik. · Tallinna kirikutest kõrgeim on Oleviste. Selle kesklöövi kõrgus on 31 m , torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 m kõrgusele. · Tallinnas ja selle lähedal mitu kloostrit . Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster
Kõikidest õhkub suursugust ja samas ka lahket väärikust, siirast usutunnet, selgust ja kindlust. Kus asub B. Notke ,,Surmatants"? B. Notke kuulus maal ''Surmatants'' asub Niguliste kiriku muuseumis, kus selle ilu saab igaüks nautida. Mis on Bayeux vaip? Bayeux vaip on üks suurepäraseid säilinud romaani stiili tekstiilikunsti näidetest. See on seinavaip, mis jutustab Inglismaa valluatmisest normannide poolt. Vaip on 0,5 meetrit lai, kuid 70 m pikk. Käik Oleviste kirikus. Teisipäeval käisin oma klassikaaslastega kambakesi ühte gootistiilis kirikut uurimas, nimelt valisime oma külastuskäiguks Oleviste kiriku. Oleviste kirik üks Eestimaa tuntuimaid kirikuid ja vaatamisväärsusi. Kirik on valminud 1330. aastal. Kiriku stiil on selgelt äratuntav nii seest kui väljast. Silma torkavad kohe kaugele paistvad kõrgustesse püüdlevad tornid. Kirikul pole puudu ka gootistiili tunnusmärk teravkaarelised võlvid. Kirik on mitu korda
Kool Nimi Klass Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2008 Sissejuhatus Uurin Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute sarnasusi ja erinevusi. Võrdluse aluseks võtan Tallinnast neli kirikut: Oleviste, Niguliste, Pühavaimu ja Toomkirik ning Tartust kaks kirikut: Jaani ja Toomkirik. Lisasks analüüsin Danse Macabre maali Niguliste kirikus. Tallinna ja Tartu keskaegsed kirikud Siiani veel lünklike andmete tõttu on kujutlus Tallinna keskaegsete kirikute vanemast ehitusloost alles mitmeti oletuslik. Toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Pühavaimu kirikuhoonete hilisemad kapitaalsed ümberehitused on nende esialgse kuju kohati tundmatuseni muutnud
Vaimu kirik on üks vanimaid ning uhkemaid ehitisi Tallinnas. Enne kirikusse sisenemist tasub pöörata pilgud fassaadile, kus mõõdab siiani aega 17. sajandist pärit kell. Katuseserv on astmeline. Lae peal hoiti linna viljavarusid, väärisasju. Tornikiiver on renessansistiilis. See kirik on huvitaval kombel kahelööviline. Kiriku sisustuse aarete sekka kuulub Berndt Notke ainulaadne 15. sajandist pärit kappaltar ja 1597. aastal ehitatud kantsel. 3. Oleviste kirik nime on see kirik saanud ristiusu levitaja , Taani kuninga Olaf II järgi. Ehitatud 1267. Algselt 159 m kõrge, 15 sajandil oli see maailma kõrgeim hoone. Kirikut iseloomustavad teravkaared, hoone on 3-lööviline basiilika. Praegu on torni kõrgus 123 m kuna sinna on 10 korda välk sisse löönud. 4. Niguliste kirik - Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Kirik rajati algkujul 1230. aastal. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult
Kirjandusteose analüüs 01.12.2014 „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ Indrek Hargla Tallinn, 2011 1. Teose sisu lühikokkuvõte Keskaegses Tallinnas, täpsemalt 15. mai hilisõhtul aastal 1409, jääb saladuslikel asjaoludel oma peast ilma Gotlandilt pärit kõrge ordurüütel Henning von Glingenstain, lisaks on ohvrile suhu topitud haruldane Gotlandi vana örtung.
10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja....................................................................
ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas, mida praegu kasutab EEKBL Oleviste Kogudus. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver oli väidetavalt 159 meetri kõrgune, muutes Oleviste kiriku keskaegse Tallinna ning kogu Euroopa kõrgeimaks kirikuehitiseks. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15
Gooti arhitektuuri peamised tunnused Teravkaarsed aknad Ehitised ei ole väga massivsed nagu romaani arhitektuuris. Palju klaaspinda Läänefassaad on rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega Silmatorkavamad Gooti stiilis hooned Tallinna vanalinnas. Oleviste kirik Esimesed andmed kirikust on aastast 1267. 16. sajandil oli Oleviste kirik Euroopa kõrgeim ehitis. Tippajal oli Oleviste kirik 159 meetrit kõrgune (Praegune kõrgus 123 meetrit). Oleviste kirik ehitati selleks, et Tallinnat oleks kaugelt näha. Maha põlenud kolm korda (Tuld oli nähtud isegi teisel pool lahte). Sai nime Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi Niguliste kirik Kirik rajati 1230 aastal Gotlandi kaupmeeste poolt. 105 meetri kõrgune gooti stiilis ( pärast hilisemaid põlenguid ja pommitamisi on osalt ümber tehtud barokki
Testiküsimuste vastused: 1. Gootika iseloomulikud tunnused on? Pürgimine kõrgustesse, teravkaar, basiilika, akende teravkaar, vitraazaknad, siir, roosaknad. Kaitsetornidega linnamüürid, kitsad tänavad. (nt Oleviste kirik) 2. Millised nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. Aastat ja lõpuks 1445.aastat. Tsistertslaste kloostrite arhitektuur oli askeetlik. Kõik koostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli kesksel kohal kloostrikirik. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber. Padise
3. Inglise gootika omapära ja näiteid: Võlvid, leeke stiil, dekoorirohkus. Näiteid: Lincolni katedraal, Yorki katedraal, Westminster'i katedraal, Salisbury katedraal. 4. Gootika jõudmine Eestisse: Gootika jõudis Eestisse tänu taanlastele, kui nad siinseid alasi allutasid ristiusule. Hakati ehitama kindluseid, linnuseid, kloostreid, kirikuid. 13.sajandi lõpul. 5. Tallinna keskaegsed kirikud ja nende ehitusaeg: Niguliste kirik(1315), Oleviste kirik(1265/1267), Püha Vaimu kirik(14.saj), Toomkirik (1233) 6. Tallinna linnamüür: Tallinna linnamüür on 25 km, tornid on 23 korruselised, Kik in de Kök 6korruseline, torne on kuskil 30ne ringis. 7. Seleta mõisted ja too näiteid: profaanarhitektuur ühiskondlikud hooned Nt: Suurgildi hoone etik etikukivid (ukse ees). Etikukividele raiuti nimetähed, vapp või maarjaroosi kujutis. Nt: Suurgildi hoone petik nagu oleks aknad aga tegelikult neid pole
"Õiglust" kujutati naisekujuna, käes kaalud ja mõõk, "Rahul" käes palmioks. 15. Kus asub pilt Saalomoni otsusest? Pilt asub Loe saalis ( Tallinnas ) Lünett maalidel. 16. Kes maalis "Oleviste põlemise"? Johannes Hau ( 1771-1838 ) 17. Mida sümboliseeris Maarjaroos ja kus asub selle kujutisi? Viie õielehega roos on kristlikus sümboolikas Neitsi Maarja roos, rahu, õnnistuse ja vaikuse sümbol. Asub Tartu Jaani kirikus 18. Kuidas sai Oleviste kirik oma nime? Kunagise Noora kuninga Olavi järgi. 19. Nimeta keskaegseid profaanehitusi Tallinnas. Tallinna Raekoda, Pikk Hermann, Kolm Õde, Kolm Venda, Paks Margareeta 20. Tallinna kõrgeima tornikiivriga kirik ? Oleviste kirik 21. Kus asub "Surmatants"? Autor? Niguliste kirikus , autoriks on Bernt Notke. 22. Mis vahe oli Põhja- ja Lõuna-Eesti kirikute ehituses? Põhja-Eesti kirikute ehitusmaterjaliks
Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänaseni. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks, mille käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. Kiriku läänetorn rekonstrueeriti 16821696, mil selle avariiolukorras olevat kiviosa parandati ning ehitati seejärel ühe korruse võrra kõrgemaks, samuti rajati uus barokne tornikiiver. Selles on kaks laternat ning kellakappidega alumine osa. Niguliste kirikus on mitmeid vaatamisväärsusi, kuid vaieldamatult kuulsaim neist on B. Notke poolt loodud ,,Surmatants". See teos iseloomustab kõige paremini seda, et kõik inimesed on surma
Neogooti stiil oli levinud peamiseltsakraalarhitektuuris, kuid selles stiilis rajati ka näiteks kunstlikke varemeid, ühiskondlikke hooneid ja eramaju. Neogootika kujunes Saksamaal "rahvusstiiliks". Laitse loss 3 Vasalemma mõis Lööne mõis 4 Keila – Joa mõis Aavere mõis Historitsismi esimesi näited Eestis. Mõisahooneid ja nende ehituslood. Oleviste kirik 5 Kirikuhoone Oleviste kiriku hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast, kirikuga teostati ümberehitusi pärast 1625. ja 16. juuni 1820. aastal pikselöögist tekkinud tulekahju, mille tagajärjel kirik kaotas tornikiivri. Tornikiiver taastati alles 1840. aastal ning samal ajal valmis ka kiriku neogooti stiilis sisustus. 12.–13. sajand Kirik sai nime Norra kuninga Püha Olavi järgi. Esmakordselt on kirikut mainitud 1267
GOOTI KUNST KÜSIMUSED 1. Millal oli gooti stiil? 12-16 sajand 2. Millisel maal valitses gooti stiil suhteliselt lühikest aega? Millised on selle riigi 2 tuntumat gooti stiilis ehitust? 3. Märkige 3 kõige iseloomulikumat gooti stiili iseloomustavat joont. Teravkaar,seinad õhukesed,tugisüsteemid 4. Mis on tundideraamat? Kellele tehti tuntuim selline raamat? Kes olid selle autorid? Palveraamat.Ülemklassile.Vennad Limburid. 5. Kui suur piirkond kuulus Prantsusmaal ühe kiriku alla? 6. Milline on keskaja kuulsaim Eestis asuv maal? Selle autor?Mitmendast sajandist pärineb? Milline on selle peamine idee? 7. Miks nimetati seda gooti stiiliks? Millal selline nimetus kasutusele võeti? Gootide hõimu järgi, renessanssi ajal halvustavalt 8. Milline Eesti kirikutest on kuulus oma terrakotakujude poolest? Jaani kirik Tartus 9. Millise kunstili...
Tallinnas olid peamised gildid Püha Oleviste gild ja sakslaste Kanuti gild. Gildi esialgne põhimõte seisnes üksteise vastastikuses abistamises, ühistes usutalitustes, perekondlike tähtpäevade pühitsemises, haigete, orbude ja leskede eest hoolitsemises. Oleviste gild koostas uue põhikirja, mille järgi ,,meie ametisse ei saa ükski saksa mees". Magistraat seda ei kinnitanud ja Kanuti gild vaatas Oleviste gildile ninakalt ülevalt alla, pidades oma ameteid paremaks ja õilsamaks kui Oleviste gildi omi. Ka magistraat ei lubanud Oleviste gildi vendadel ja õdedel kanda nii toredaid rõivaid ja ehteid kui Kanuti omadel. Kuid vaatamata sellele oli Oleviste gild palju arvukam kui sakslaste Kanuti gild. 7 Sisse- ja väljaveo kaubad Peamised toomekaubad olid Prantsuse ja Portugali sool ja kangas, kalev ja lõuend. Kuid toodi veel ka traani, hülgerasva ja heeringatega, lattrauda, tina- ja hõbekange, vaseplaate, mitmesuguseid lauanõusid,
Viie õielehega roos on kristlikus sümboolikas Neitsi Maarja roos .Sümboliseerib rahu, õnnistust ja vaikust. Kujutist näeb näiteks Tartus Jaani kirikus. Kuidas sai Oleviste kirik nime? Kirk sai nime Norra kuningas Olav Haraldssoni (995-1030) järgi, kes võttis nooren osa viikingiretkedest Lääne-Euroopas, laskis seal ennast ristida ning 1015.aastal Norrasse naastes vabastas selle Taani ja Rootsi võimu alt.
paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 11-12. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas, ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegusest kõrgem, ulatudes praeguse vanalinna kirdeosas peaaegu selle müüride alla. Seega rajati vene kaupmeeste asula praktiliselt merekaldale. Tallinna vanim sadam asetses praeguse Aia tänaval paikneva Kalevi siseujula kohal, keskaegse Väikese Rannavärava ees. Selliselt eksisteerinud muistse Tallinna vallutasid 1219. aastal taanlased, kes rajasid
Tallinna Niguliste kirik- Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati 13. sajandi keskpaigas. Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahetiivaline kappaltar. Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481. aastal. Tallinna Oleviste kirik- Tallinna suurim keskaegne ehitis Oleviste kirik on nime saanud pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. Oleviste kiriku esmamainimine oli 1267. aastal. Tartu Jaani kirik- keskaegne telliskirik Tartus, tuntud oma terrakotafiguuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt 13. sajandi esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad 14. sajandist. Tallinna kaupmeeste majad- Tallinna Õpetajate Maja asub Tallinna Vanalinna südames –
pooldaja. 1521.aastal Riiga naasnuna alustas ta piiblitundide pidamist. 1522.aasta sügisel määras Riia linna magistraat tasakaaluka usuuuendaja Knopkeni Riia Peetri kiriku esimeseks evangeelseks õpetajaks. Knopken suri 18.veebruaril 1539 ja maeti Riia Peetri kiriku altari ette. TALLINN Aastal 1523 saabusid esimeste reformaatoritena Saksamaalt Tallinnasse endine munk Johann Lange, kes hakkas jutlustama Niguliste kirikus ja kaplan Zacharias Hasse, kes tegutses Oleviste kirikus. Oleviste kiriku patrooniks oli tsitertslaste Mihkli klooster, kelle vastuseisule vaatamata sai Hassest 1524.aastal Oleviste jutlustaja. Lange asus omavoliliselt Niguliste jutlustajaks.
1. mail 1938 oli Eestis koos eelnimetatutega kokku 33 linna. Rääkides täpsemalt kultuurielust, siis keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Katoliiklus toodi Eestisse ristisõjaga, mis omakorda mõjutas ka linnade olemust. Linnades oli klooster kui keskus, kuna sealt sai kooliharidust ning õpiti ka eesti keelt. Kahjuks said haridust peamiselt sakslased. Kirikuehitised olid gooti stiilis ning näiteks võib tuua Oleviste kiriku Tallinnas ja Jaani kiriku Tartus. Linnaelu oli sarnane Lääne-Euroopaga ning maausuline maailmapilt segunes katoliikliku maailmapildiga. Linnades oli võimalik tegeleda käsitööga ja kaubandusega ning linnas oli turvaline ning soodne elada. Käsitöölised linnades olid koondunud erinevatesse tsunftidesse. Tallinnas oli kaks eraldi väikegildi : Kanuti ja Oleviste gild. Esimesse kuulusid peamiselt sakslased, teise peamiselt eestlased. Toompea käsitöölisi ühendas veel
Millised olid peamised Eestist väljaveetavad kaubad?(1p) Teravili, lina, kanep, paekivi, puit, loomanahad, mesi, vaha, rasv, tõrv. 5.Mis ühendab loetletud asulaid. Millised asulad on loetelust puudu?(3p) Helme, Keila, Kastre, Kirumpää, Kuressaare, Laiuse, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina, Viru-Nigula. Veel on Lihula ja Koluvere. Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkinud alevikud. 6.Keskaegses Tallinnas tegutsesid käsitöölisi ühendavad Kanuti ja Oleviste gild, neist esimesse kuulusid sakslased, teise eestlased. Pange järgmised ametid õigete gildide juurde: kullasepad, tislerid, voorimehed, rätsepad, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud, portreemaalijad.(2p) Kanuti gild Oleviste gild Kullasepad, tislerid, rätsepad, portreemaalijad Voorimehed, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud 7.1535
n 11 üldhariduskooli n Salme kultuurikeskus n Nukumuuseum n Patarei vangla n Balti jaama turg n Tallinna Linnahall n Püha piiskop Nikolause kirik Kopli ajalugu n Kopli oli keskajal Tallinna suurim kinnistu. n Kopli oli kuni 20. sajandi alguseni tallinlaste üks populaarsemaid puhkekohti. n Kuni selle ajani oli Kopli maastik tunduvalt künklikum, kui praegu n 1774. aastal rajati Kopli mõisa territooriumile Oleviste ja Niguliste koguduste kalmistu. Kalamaja ajalugu n Kalamaja on Tallinna üks vanemaid ning läbi sajandite ka kõige suurem eeslinn. n Esimest korda mainiti 1421. aastal. n Linnaosas oli juba 15. sajandi keskpaigast oma kirik. n Kalamaja on korduvalt Tallinna piiramiste ajal maha põletatud. Pelgulinna ajalugu n 18. sajandil olid selles kandis valdavalt heinamaad ja metsad. n Pelgulinna ilmet rikastavad 19. sajandi lõpul ning 20
ümarpiilaritele. Vanim neist on Amba ja Koeru, mis said juba 13. sajandil läänetorni. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avarama ruumimõjuga, kuid kesklöövi üleosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14. sajandil Keila. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodarkirikuid(Viru-Jaagupi, Haljala). Tallinna kolme suure kiriku - Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune - esialgul väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 14. sajandi ilme on säilitanud ainult Põhavaimu kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Tallinna kirikutest on kõrgeim Oleviste, mille kesklöövi kõrgus on 31 meetrit,torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 meerti kõrgusele. Keskaegne tornikiiver oli veelgi kõrgem. Ehitiste üldilme oli lihtne ja
kiviehitis. 3) Kesk-Eesti Oli kolmelööviline kodakirik. Ambla ja Koeru. Laiem kui ühelööviline kirik. Võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Keskosa romantiline ja salapärane. 4) Põhja-Eesti Toomkirik, Niguliste Ühelöövilised kirikud, kuid kirik, Oleviste kirik. Virumaal enamasti kolmelöövilised. 4. Too paar näidet igast kirikutüübist a) ühelööviline kirik- Nt Valjala kirik Saaremaal. Ühelöövilised kirikud olid kitsad ja mitte avara ruumimõjuga. Ümarakaarelised ja ristküliku kujulised. Kiriku põrand on kaetud hauaplaatidega. b) kahelööviline kirik- Nt Keila kirik. Küllaltki haruldane eestis. Sellel on kõrged
...9 Sissejuhatus 2 Käesoleva referaadi teemaks valisin eesti kirjaniku ja stsenaristi Indrek Hargla, sest mulle pakub see kirjanik huvi ja mulle meeldib tema looming. Peamiselt kirjutab Hargla krimi- ja ulmeteemalisi romaane ja lugusid. Olen lugenud Indrek Hargla apteeker Melchiori-lugusid ning need meeldisid mulle väga. Minu lemmik teos temalt on „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“. Samuti on ta kirjutanud stsenaariumid telesarjale "Süvahavva", mis oli väga põnev. Referaati koostades soovisin rohkem teada saada kirjaniku elu ja loomingu kohta. 1. Elulugu 3 Indrek Hargla (Joonis1) (kodanikunimega Indrek Sootak) on sündinud 12. juulil aastal 1970 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja stsenarist ning on üks Eesti tuntumaid ulme- ja krimikirjanikke
Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga,kuid kesklöövi ülaosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Vanimad kodakirkud on Ambla ja Koeru. Ambla kirik Koeru kirik Põhja-Eesti Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirkuid. Saha Kabel Tallinna kirkud Tallinna kolme suurema kiriku-Toomkiriku,Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune-esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15.sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 14.sajandi ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik,mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Ta l l i n n a To o m k i r i k Niguliste kirik Tallinna Oleviste kiriku põhiplaan. Kesklöövis,kooris ja kabelites on tähtvõlvid.
Talupoegadelt võeti relvakandmisõigus. Kujunes välja pärisorjus. 3. Esitage näiteid ristiusu möjudest vaimuelule keskaja Eestis järgmiste valdkondade kaupa: Haridus ja kirjasõna: Kerjusmungaordud pöörasid tähelepanu rahva usulisele harimisele ning rahvuskeelele. Reformatsiooniaegsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat (luterlik katekismus). Juba 16. sajandil tehti esimesed katsed ka piibli ja lauluraamatu tölkimiseks. Asutati linnakool (Tallinnas Oleviste kiriku juures). Maailmapilt: Eestlaste kujutelmi möjutas see, et vabadusvöitluses olid nende jumalad jäänud ristiusu jumalatele alla. Loobuti oma kõrgjumalatest ning hakati austama kristlaste Jumalat. Kunst ja arhitektuur: Tallinna kiviarhitektuur-Tlna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlike hooneid ja elamuid, arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja Oleviste gildi maja. Maalikunstis,
Gooti arhitektuur Ajalugu Teravkaar Ristroidvõlv Fiaalid Siirud Notre Dame Westminster Abbey Kölni toomkirik Oleviste toomkirik Tänan kuulamast !
Püha Antoniuse kabeli fassaad on keskaegse Tallinna gootika iseloomulik näide: kõrge peaviil on varustatud arvukate petiknisside ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on ümbritsetud punastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornkiivriga. 2 17. kuni 19.sajand 17. ja 18. sajandi ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ja torni. 1673 ehitati ümber keskaegne Püha Jüri kabel. Selle lääneosa kohale rajati barokne von Clodti hauakabel, mille katus on varustatud laternaga. Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskojaks,
või teel esimese korruse poole puhata. Kokku on turvasüsteemid ette näidanud kuni 35 000 inimese evakueerimiseks, kuigi hoones hakkab tõenäoliselt töötama kuni poole vähem inimesi. Samuti annavad hoonesse paigutatud sajad sensorid päästjatele reaalajas infot majas toimuva kohta. EESTI ,,PILVELÕHKUJAD" Võrrelgem Tallinna nüüd maailma esirinnas olevate kõrghoonelinnadega. Hong Kongis ei mahuks Tallinna kõrgeim tipp, Oleviste kiriku torn, 150 kõrgema hulka; Londonis võistleks meie kõrgeim pühakoda inglaste kõrgeima staadioni Wembley taeva poole sirutavate osadega; Moskvas oleks see pisut kõrgem omal ajal tankitules kannatada saanud Valge maja katusel seisvast lipuvardast. Jah, kui mängust välja jätta Tallinna teletorn ning Iru soojuselektrijaam puna-valge korsten, on Tallinna kõrgeimaks ehitiseks tõepoolest pika ja kuulsusrikka ajalooga Oleviste kirik
Märt Laarman ( 1896-1979) Märt (Martin) Laarman sündis 1896.aastal Viljandimaal Õisu mõisa saeveski masinameistri perekonnas, Kusta Laarmani ning tema naise Reeda esimese pojana. Laarmanil on kaks õde Linda ja Leili ning vend Peeter. Laarman õppis Araku koolis Kaarlis aastail 1904-1907 ja Otepää Haridusseltsi Progümnaasiumis 1908-1912. Aastal 1912 astus Märt Rakvere Õpetajate Seminari, kus ta hakkas juba suurt huvi tundma kunsti vastu. Tema põhiliseks uurimisobjektiks tol ajal olid Prantsuse impressionistid, Cézanne ja kõikvõimalikud teised uued kunstivoolud. Peale Rakvere Õpetajate Seminari lõpetamist õppis ta veel Tartu Ülikoolis L.Kettuneni ning J.V. Veski täienduskursustel, kus ta sai gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja hariduse ning pidas seda ametit peamiselt Tallinna koolides 1945.aastani. Kuid ta ei loobunud samal ajal kunagi kunstist, harides end pidevalt erinevatel kursustel. Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laa...
(1433., 1625. ja 1820. aastal). Seetõttu on seda hoonet ka mitu korda ümber ehitatud. 1500. aastate paiku oli see arvatavasti maailma kõrgeid kirikutorn(159m.). Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Praeguse torni kõrguseks on 123,7 meetrit. Kirikutornis 60 meetri kõrgusel on külastajatele avatud vaateplatvorm. Tänapäeval, kui Tallinnasse ehitatakse juurde uusi kõrghooneid, on Tallinna Linnavalitsus määrustanud, et need ei oleks kõrgemad kui Oleviste kiriku praegune kõrgus -- 123,7 meetrit maapinnast. Pühavaimu kirik Pühavaimu kirik on 14. sajandil ehitatud vanimaid ning uhkemaid sakraalehitisi Tallinnas. Kiriku põhjaküljel olev maalingute ja nikerdustega kell on üks vanemaid säilinud ajanäitajaid Tallinas. Pühakojas asub Lübeci meistri Bernt Notke 1483. aastal loodud peaaltar ning Tallinna vanim puidust kantsel. See kirik on ka ainus linnakirik, kus on terviklikult säilinud kiriku väärid. (rõdurinnatised)
Seek-pidalitõbiste hospidal Gild-kaupmeeste kutseühing Tsunft-käsitöömeistrite kutseühing Skraa-tsunfti põhikiri Hansa Liit- Maapäev- Toomkirik-piiskoplikud peakirikud Toomkapiitel-nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) Missa-pidulikud jumalateenistused Liturgia-missa sõnalis-muusikaline osa Reformatsioon Pildirüüste-suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) Toomkool-alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln., Trt., Pärnus, Haapsalus Toomkiriku juures) Katekismus-usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge) B. von Dreileben- ordumeister Vesse- Ilukirjanduslikud teosed E. Bornhöhe ,,Tasuja" ja A. Hindi ,,Vesse poeg" E. Bornhöhe-tasuja autor, oli eesti proosakirjanik. S. Vahtre- B
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
