10. Reklaamis kujutatud peategelast ei tohi naeruvääristada. 11. Väldi reklaami kulumist. 12. Ära eksi viisakusreeglite vastu Kuidas teha reklaami teksti lugejale vastuvõetavaks ja kergestimõistetavaks? (T. Bachmann ,,Reklaamipsühholoogia" lk 190) 1. Kirjutage lühikesi lauseid ja kasutage lühikesi sõnu. 2. Kirjutage täpselt nii palju, kui on vaja. Ärge raisake sõnu! 3. Kasutage kindlat kõneviisi ja oleviku vormi, vältige mineviku vormi ja umbisikulist tegumoodi. 4. Vältige kliseesid ja stampe. Eredad ja üllatavad keelevormid on parimad, jälgida tuleb, et säiliks mõistetavus. 5. Vältige ülearuseid komasid ja muid kirjavahemärke (keel peab olema voolav). 6. Kui võimalik, kasutage lühivorme, mis on kiiremad ja loomulikumad. 7. Kirjutage lugeja seisukohast lähtuvalt, mitte enda omast (vältige sõna ,,meie"). 8
et ta arvas, et kannatanu ongi tema poeg. Selles loos oligi püant, mis seisnes selles, et lõpuks tuli välja, et mees, kelle Maret oli oma emapisarate ja ema südamevaluga maha matnud, ei olnudki Mareti poeg. 2. Popi ja Huhuu 2.1 Iseloomustan tegelasi. Popi oli alandlik, leppiv, heasüdamlik ning truu koer. Lõpuks oli ta vana, haige ja ogar. Ta mälu jäi väga nõrgaks ta ei suutnud enam vahet teha mineviku ja oleviku, tõe ja viirastuse vahel. Huhuu sõrmed olid kõnad, õrnad ja süsimustad, nagu oleksid tal peened nahkkindad käes. Nägu oli tal karvane ning seepärast ei saanud iial aru, mida ta mõtles, kas ta on rõõmus või kurb. Iseloomult oli Huhuu väga äkiline, võimutsev ning kohati tige ja jõhker. Ta hoolis Popis, kuid ta tegi seda veidral, veidi kalgil ja tujukal moel. 2.2 Milliseid inimesi sümboliseerivad novelli tegelased.
Gerard Genette, ,,Narrative Discourse" Resümee Niinimetatud "narratiivi perspektiivi", mida on alates 19. sajandist väga sagedasti uuritud, lahkab ka Gerard Genette, kelle arvates enamik teoreetilisi töid ajab segamini mooduse(mood) ja hääle(voice), nimetades neid kokku kui lihtsalt "vaatepunkt" ja alahinnates sellega nende eristatavust. Genette eristab kaks instantsi: Kes näeb ? (vaatepunkt, fokalisatsioon) ja Kes räägib? (jutustamine). "Kes näeb?" küsimuse tarvis võtab kasutusele abstraktse termini fokalisatsioon (focalization)- ,,jutustamise fookus" ning jagab selle kolmeks eri tüübiks: 1) Nullfokalisatsioon ehk mittefokaliseeritud: Jutustaja > Tegelane; "piirangut pole" Kõikvõimas jutustaja, kes teab rohkem kui Tegelane, täpsemini: ütleb rohkem, kui tegelased teavad; nn vaade tagantpoolt. (klassikaline tüüp) 2) Sisemine (intra-) fokalisatsioon: Jutustaja = Tegelane; "piirang on sisemine...
kõige paremini rahastada. Kuigi ENSV perioodi erikoolide ja erivajadustega isikute olukorda kajastatakse tänapäeval kohati liiga negatiivses valguses, on selge, et möödunud aastakümned on siiski toonud endaga kaasa muudatusi paremuse suunas - olgu need siis paindlikumad õppekavad, suurem avalikkuse teadvustamine ja eriavajaduste kohta info levimine või hobusega ratsutamise võimalus. Kasutatud kirjandus: Ants Reinmaa, seminaridest ja loengutest saadud info. Ülo Tikk, Erikool kas oleviku peegel või tuleviku häll? http://www.opleht.ee/Arhiiv/2003/09.05.03/elu/2.shtml (26.03.2012 16.12) http://www.hsik.edu.ee/ajalugu.html (26.03.2012 15.49) http://et.wikipedia.org/wiki/Erikool (26.03.2012 15.28) Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklik aruanne 2008-2010 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet? docId=2543&langId=et (11.03.2012 18.43) Mari Tikerpuu, Erivajadusega kutseõppur ja individuaalne õppekava http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/16_05_2007_REKK_mari_hev.ppt (11.03.2012 20.34)
juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga. · Lapse sõnavara suureneb 18nda ja 21. elukuu vahel 20st sõnast 200 sõnani. Umbes 18-kuuselt hakkavad lapsed nägema iseennast kui indiviidi, see tekitab vajaduse kasutada erinevaid nimetusi enda ja teiste kohta. Eeldatavad oskused 2-aastasel lapsel Laps oskab: · ...matkida nähtud liigutusi, tegevusi ja ka hääletooni, sõnu ning miimikat. · ...kasutada oleviku vormi (nt. kutsa sööb) · ...täita lihtsamaid korraldusi (nt. tule emme juurde) · ...vastata küsimustele, mis algavad sõnadega kes, mis, kus. · ...mõista esemete funktsioone ning tegevusi tähistavaid sõnu. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused · Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja
.........................................................8 Lisa 1. President Toomas Hendrik Ilvese portree.......................................................................8 TOOMAS HENDRIK ILVES Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis. Ta on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Toomas on pikemat aega elanud ja töötanud viies riigis. Lapsepõlvekodust pärit eesti väärtushinnangud, USA ühe tippülikooli haridus, Eesti oleviku ja tulevikuga seotud töökohad viimase veerandsajandi vältel on kujundanud Toomas Hendrik Ilvest kui inimest ja 21. sajandi Euroopa väikeriigi presidenti. 1. Hariduskäik Toomas Hendrik Ilves omandas hariduse Ameerika Ühendriikides: 1976. aastal lõpetas New Yorgis asuva Columbia ülikooli ja 1978. aastal sai Pennsylvania ülikoolis psühholoogia erialal magistrikraadi. 2. Ametikohad
ja repositooriumide vahel, sest tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad õppematerjale luua otse veebikeskkonnas. Kokkuvõtteks võib öelda, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areneb maailmas kiiresti ning see avaldab lisaks töökeskkonnale ja suhtlemisele mõju ka haridusele. Infoallikaid on palju ja teosed on kergesti kättesaadavad ning inimesed oskavad neid võimalusi hästi ära kasutada. Autoriõiguse seadusega on autoril õigus ise otsustada oma teose oleviku ja tuleviku üle, avaldamise üle internetis või siis selle kategooriline keelamine, välja arvatud vaba kasutamise juhtumid. Viited 1. http://www.autor.ee/est/vasak/Teosevabakasuta/kautamineoppeto 2. Sutt, E. Õpiobjektide repositooriumid levik, omadused ja vajadus nende järele, 2009 - http://www.e-ope.ee/images/50000902/eneli_mag.pdf 3. Väljataga, T. Õpiobjektid, metaandmed, repositooriumid. Kaugkoolituse tehnloogia, 2007 - http://www.slideshare
Hispaania ehk kastiilia keel on üks laialdaseimalt räägitud Romaani keel. See on Hispaania ametlik riigikeel ning seda räägib emakeelena enamik elanikkonnast. Järgnev hispaania keele häälikusüsteemi ülevaade on tehtud artikli Martķnez-Celdrįn, Eugenio; Fernįndez-Planas, Ana Ma.; Carrera-Sabaté Josefina 2003. Castilian Spanish – Journal of the International Phonetic Association: Volume 33, 255–299 põhjal. Artiklis on vaatluse alla võetud formaalne hispaania keel, mida räägitakse haritud keskealiste inimeste poolt Kesk-Hispaanias. 1. Konsonandid Selle keele sulghäälikud on /p/, /b/, /t/, /d/, /k/ ja /g/. Foneemid /p/ ja /b/ on hääldatud bilabiaalselt ehk kahe huulega, /t/ ning /d/ on dentaalid ehk hammashäälikud ja /k/ ja /g/ velaarid, pehme suulae häälikud (/k/ häälduse alla läheb ka häälik /c/ näiteks sõnas ´kasa casa ‘maja’). Selles keeles on kolm nasaali ehk ninahäälikut: /m/, /n/ ja /ɲ/. Foneemid /m/ ja /n/ on hääldatud vastavalt...
Teine suurem kategooria on bioloogiline depressioon, mille vallandab mingi füüsiline muutus organismis, mitte aga elumuutus või valus kogemus. Lisaks psühholoogilistele sümptomitele iseloomustab bioloogilist depressiooni terve rida füüsilisi sümptomeid, mida põhjustab keemiline valekäitumine närvisüsteemis. Depressioon poliitikas Poliitikas kohtame me depressiooni igal sammul. Suurem osa mineviku ja oleviku tipp- poliitikutest on mõnel ajahetkel kogenud kliinilist depressiooni(depressioon, mida liigitatakse tegelikult haiguse alla ja mis vajab professionaalset sekkumist) Nagu öeldud sai, on kliinilist depressiooni kogenud väga suur osa poliitikutest ja ka näiteks muidu tippjuhte. Siinkohal väike loend nendest tipp-poliitikutest(juhtidest). USA Mereväe staabiülem Frank Brooda, kes kannatas maniakaal-depressiivse depressiooni all ja mis lõppes Brooda enesetapuga.
Aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste 4.2.1. Aeg kui inimese hingeseisund Aeg on hingeline. Et anda ajale sisu, peame eeldama inimese olemasolu. Seega küsimustel "varasemast" ja "hilisemast" on mõte vaid inimeste reaalsuse kaudu. Augustinus on rääkinud pidevast olevikust, mida ta peab inimese vastavaks hingeseisundiks, kus inimene oma mõttemaailmas saab mõelda nii, et kogu aeg on olevik. Aeg muutub väga subjektiivseks nähtuseks. MINEVIKU OLEVIK mälestused OLEVIKU OLEVIK millegi vahetu tajumine TULEVIKU OLEVIK meie ootused/lootused . Füüsikalisel ajal pole pistmist inimese tunnetuse seisundiga. Aeg on inimhinge dimensioon ja tal ei ole jumalikku vastet. Augustinus ütleb: "Sinus, mu teadvus, mõõdan ma aega. Ära vaidle mulle vastu, see tähendab: ära vaidle endale vastu oma muljete segase hulgaga! Sinus, ütlen ma, mõõdetakse aega. Muljet, mille möödunud ajad sinusse jätavad ja mis nende möödudes jääb." 5
kui peategelane oli ööbinud kolm nädalat Vaterlandi võõrastemajas, siis emand oli toonud talle arvutamisülesande, kuid kuna peategelane ei suutnud seda lahendada hakkas emand teda alavääristama ja hulluks nimetama. Peategelase reaktsioon selle vastu oli see, et ta hakkas analüüsima kõike, mida ta suudab märgata väikese ajaga, et näidata endale, et ta on kaugel hulluks minemisest. Peategelase mineviku ja tuleviku käsitlus on aga minimaalne, ta elu keerleb söögi ning oleviku ümber, et kuidas vaid süüa saaks – kõige kaugem tulevik, millele ta mõtleb on lähitulevik, mis vaid paari päeva kaugusel, kus ta loodab, et saab oma kirjatöö valmis ning saab selle eest mõned kroonid. Suhted teiste tegelastega on peategelasel halvad, sest ta leiab, et teised alati eksivad ning käituvad isegi siis halvasti, kui nad proovivad peategelasele mingit lahkust näidata. Ta ka
olenditele. Pole olemas fakte, on tõlgendused. Sõna "kristlus" on juba iseenesest ekslik -- tegelikuses on olemas olnud ainult üks kristlane ja ta suri ristil. Kindlaim viis rikkuda noorust on teda juhendada hindama inimesi, kes mõtlevad temaga sarnaselt, ja mitte neid, kes mõtlevad temaga erinevalt. Valetamine on elu eeltingimus. Märksõnad: valetamine, elu Kategooria: Elu Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Tulevik mõjutab oleviku sama palju kui minevik. Märksõnad: tulevik, olevik,minevik Kategooria: Igavik, aeg ja aastaajad Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Kristlik veendumus näha maailma koleda ja halvana on teinud maailma koledaks ja halvaks. Märksõnad: kristlus, koledus,halb, maailm Kategooria: Jumal ja usk Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse
Eesti luuletajad Autor: Rauno Pihel Juhendaja: Ene Grass 2009 Sisukord Juhan Liiv..... .................................................................................... ........3 Marie Under........................................................................... .................4 Lydia Koidula........................................................................... ...............5 Juhan Viiding........................................................................... ................6 Ott Arder.............................................................................. ...................7 Kokkuvõte ja kasutatud info....................................................................8 Juhan Liiv Juhan Liiv (Johannes Liiv)oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.Töötas "Virulase", "Sakala" ja ...
“Kuningas Oidipus”, Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel. Mis “Kuningas Oidipuse” kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklesepoolsest töötlusest? Müüt pärimuslik sakraalne anonüümse autorsusega lugu, millel on arhetüüpne või universaalne tähendus ja mida jutustatakse teatavas kogukonnas ning mis on sageli seotud rituaaliga; jutustab üliinimlike olendite, nagu jumalate, pooljumalate, kangelaste, vaimude või tontide tegudest, on asetatud väljapoole ajaloolist aega ürgsesse mineviku või eshatoloogilisse tulevikuaega . Tragöödia teemadeks on õiglus, jumalad, saatus. Tragöödia olemus või tuum: inimese kannatused. Tragöödia tooraineks on müüdid Ei ole võimalik otse kõrvutada Sophoklese tragöödiat ja Oidipuse müüti, sest tragöödia on ise üks müüdi osa ning teisalt müüt ei esine mingil fikseeritud...
seal, kus sa enne nägid ainult seina." (Joseph Campbell) · "Raske õppustel, kerge lahingus." (Aleksander · "Kas sa mõtled, et sa suudad või ei suuda, igal juhul on Suvorov) sul õigus." (Henry Ford) · "Rumal arvab olevat tark mees, tark mees peab ennas · "Keel on rahvuse hing." (Aleksei Tolstoi) rumalaks." (W. Shakespeare) · "Keha kannatab ainult oleviku pärast; hing kannatab · "Rännatakse kogu maailm läbi, et midagi otsida ja mineviku, oleviku ja tuleviku pärast." (Epikuros) leitakse see tagasi tulles kodunt." (George Moore) · "Kirjanduslik meistriteos pole midagi muud kui · "Räägi tõtt ja sul ei ole vaja midagi meeles pidada!" segiaetud sõnaraamat." (J. Cocteau) (Mark Twain)
· "Inimene on ühiskondlik loom" (Aristoteles) · "Investeering teadmistesse teenib parimat intressi." (Benjamin Franklin) · "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." (Adolf Hitler) · "Järgne oma rõõmule ja universum avab sulle uksed seal, kus sa enne nägid ainult seina." (Joseph Campbell) · "Kas sa mõtled, et sa suudad või ei suuda, igal juhul on sul õigus." (Henry Ford) · "Keel on rahvuse hing." (Aleksei Tolstoi) · "Keha kannatab ainult oleviku pärast; hing kannatab mineviku, oleviku ja tuleviku pärast." (Epikuros) · "Kirjanduslik meistriteos pole midagi muud kui segiaetud sõnaraamat." (J. Cocteau) · "Klassika on kirjandus, mida igaüks tahab olla lugenud, aga keegi ei taha lugeda." (Mark Twain) · "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." (Channing Pollock) · "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." (Vegetius) · "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda." (Voltaire)
AJAD LIHTMINEVIK töötasin ei töötanud Lihtminevikku sobib kasutada, kui väljendatakse mingit minevikusündmust, seostamata seda olevikuga või mingi teise minevikuhetkega. Jüri käis eile siin. Komisjon kogunes igal esmaspäeval. TÄISMINEVIK (minevikus alanud tegevus jätkub.) olen töötanud ei ole töötanud Mari on töötanud arstina juba kümme aastat. Jüri on lõpetanud Tartu ülikooli. (Iseloomustatakse oleviku olukorda minevikus toimunu kaudu, Jüril on kõrgharidus.) *Seda probleemi uuritakse juba pikemat aega. > Seda probleemi on juba pikemat aega uuritud. *Raamatu tõlkis Peeter Mets. > Raamatu on tõlkinud Peeter Mets. ENNEMINEVIK (eelnevale tegevusele viidatakse mingi minevikuhetke seisukohast.) olin töötanud ei olnud töötanud Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud. Ma olin just magama heitnud, kui keegi helistas.
parem. See on täiesti individuaalne, mida teistel ei ole. Teie võibolla ei oska seda vaadata ja aru saada, et teil on midagi erandlikku ja tänu sellele olete tõesti täiuslik. Teil ei peagi olema mingisugust silmatorkavat omadust, mida kogu maailm märkab ja näpuga näitab. Kui te olete nüüd alaväärsuskompleksis ükskõik, mis teemal see on, mida tuleb siis teha? Tuleb luua vastupidine tunne oma kehasse! Sest see, mida hakkate looma, peab olema oleviku vormis. Seda peab palju kordi rütmiliselt kordama iga päev. Aga mitte pidevalt! Nii kui meelde tuleb, ütlete jälle lause. Kõige lihtsam lause: mina olen täiuslik omal alal. See, mida te teete, olete täiuslik omal alal. See, mida te armastate teha, see on teie ala. On vaja, et seda tööd või hobi, mida te teete, ka armastate. On vaja, et see töö või hobi tuleks teie südamest. Siis te võite selle kohta täiesti öelda: mina olen meisterlik sellel alal mida ma teen
surma... Musketärid peale Aramise surevad. Tundub, et kirjanik pidi võtma neilt elu, kuna ta ei suutnud neid enam valitseda: lugejad, kirjastajad, kaasautorid, kõik püüdsid suunata omapäi tegelaste elu ja haarata endale tükikest sellest müüdist, mis tegi autori surematuks. Selles, et Dumas', olles rännanud läbi sajandite, jõudis oma loominguga välja kaasaega, pole midagi imelikku. Erinevalt oma sõpradest Vigny'st, kes igatses mineviku ideaale, ja Hugost, keda huvitas oleviku kõla oli Dumas' pilk pööratud tulevikku. Ükskõik, millist aega kirjeldades, leidis ta alati mahti mõtiskleda selle üle, mis teda ennast parasjagu ümbritses ja oletada, mis saab edasi. Dumas' elu möödus XIX sajandi poliitilises sasipuntras, kus monarhiale järgnes vabariik ja vabariigile restauratsioon, kus nurjunud revolutsioonid, riigipöörded, verevalamised ja samas ihalus ideaalide ning demokraatia järele ning veendunud optimism
Juhan Liiv Elulugu ja esimene loominguperiood Juhan Liiv sündis Tartumaal, Alatskivi vallas. Ta sündis 30. Aprillil 1864. aastal, Benjamini ja Marianne Liivi seitsmenda lapsena. Ta kasvas üles koos nelja vanema vennaga, kelle hulgas oli ka teine tulevane kirjanik Jakob Liiv (1859- 1938). Benjamin ja Marianne üritasid oma lapsi jõudumööda koolitada, saates oma nooremad pojad kihelkonnakooli. Samal ajal nägi Marianne kõige rohkem vaeva Juhani kasvatamisel. Juhan oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ja teiste lastega vähe seltsiv. Karjas ja koolis hakkas Juhan Liiv käima umbes 10- aastaselt. Karjas- suved Alatskivi vahelduva looduse rüpes pakkusid poisile unustamatuid muljeid. Kirjatarkusega oli Juhan Liiv esimest tutvust teinud juba kodus vanemate vendade kõrval. Sellele järgnes 3 õ...
tulevikuks- sel hetkel ju minevikku enam pole ja tulevikku veel ei ole. Minevikku ei saa inimene kuidagi muud moodi tunnetada, kui vaid mälu kaudu (tekivad näiteks mälupildid) ja tulevikku saab tunnetada vaid ootuste kaudu (taas luuakse mingi pilt eesootavast), kui neid püüdes tunnetada oleme ju siiski seotud olevikuga ja sestap ongi Augustinuse arvates ajakategooriad seesugused- mineviku olevik ehk olevikus olles saame mälu kaudu tunnetada möödunud aega; oleviku olevik ehk silmaga ja muude meeltega tunnetatav ning tuleviku olevik ehk olevikus olles evime ootusi tuleviku suhtes.
koondatud üheks tervikuks - Piibliks. Piiblis on sõna saanud prohvetid, luuletajad, kuningad, ajalookirjutajad, apostlid. Esimese raamatu koostamist lahutab viimasest enam kui 1000 aastat. Piiblil on kaks põhiosa: Vana Testament ja Uus Testament. Kuigi me oleme harjunud mõistma, et testament on surija viimane tahe pärandi suhtes, on Piibli kontekst teistsugune. Raamatute Raamat jutustab inimese ja jumala suhtest lepingust. Raamatute Raamatus on antud terve inimkonna mineviku, oleviku ja tuleviku kvintessents. Raamatute Raamat õpetab. Eelkõige õpetab ta inimeseks olemist, et inimene oskaks armastada iseennast ja ligimest ega liialdaks oma tahtmistega Vana Testament- juudi pühakiri, mis kirjutati heebrea keeles, kuigi kõnekeeleks oli ajaarvamise algul aramea või kreeka keel. Hiljem sai Vana Testament ka kristlaste pühakirjaks. Vana Testament sisaldab Vanade Idamaade müüte maailma ja inimese loomisest.
tehnoloogilised arengud; tarbijate maitse ja eelistuse muutused; oodatavate kulutuste tase, s.h. intressimäärad; majanduse hetkeseis ja valitsuse poliitika; majanduse stabiilsus (kindlustunne); Tegemist on tuletatud nõudlusega; 6 4.02.2014 NÕUDLUSE MÕJURID. NÄITEID. Nõudlus avalike hoonete ja rajatiste järgi: oleviku ja tuleviku vajaduste hinnang; finantsvahendite olemasolu (kättesaadavus); valitsuse poliitika; olemasolevate objektide vanus ja seisund. Tegemist on tuletatud nõudlusega; Nõudlus remondi ja hoolduse järgi: remont-ja hooldustööde hinnad; uute hoonete maksumus; sissetulekute tase; valitsuse poliitika (näiteks muinsuskaitse-alane); olemasolevate hoonete vanus ja seisund (remondivajadus); omandiga seotud mõjud eraomanduses olev kinnisvara on
XII c klass JUHAN LIIV Referaat Tallinn 2009 Juhan Liivi elukäigu algusaastad Eesti XIX ja XX sajandi vahetuse kirjanduses on koos Eduard Vilde ja E.Peterson-Särgavaga tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seoud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teise poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis 30. aprill 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi mõisa teoorja- kandimehe pojana. Praegu kuuluvad Liivi sünnikoht Riidma ja kasvukoht Rupsi külas Kallaste rajooni piirkonda. Rupsi küla väljamäed, karjametsad, ojad ja soosaared on lugejatele tuttavad Liivi loomingu kaudu: meenutatagu ta ,,Varju" ja ,,Käkimäe käo" maastikke, ta loodusluuletusi, näiteks ,,Sügises...
Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt võttis osa paljude rahvuslike organisatsioonide tööst: nii kuulus ta "Vanemuise" seltsi juhatusse, oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja hiljem auliige ning F. R. Faehlmanni Mälestuse Jäädvustamise Komitee esimees. Eesti Vabariigi ajal müüs ta oma äriettevõtted ja toimis kutselise kirjanikuna. Oma esimese luulekogu "Aasa õied" avaldas Sööt kahes osas 1890 ja ...
da-tegevusnimi võib esineda ka: f) liitöeldise osana, nt See on mulle teada. Erinevalt enamikust infiniitvormidest saab da-tegevusnimi täita ka iseseisvalt öeldise funktsiooni, nimelt: g) kaudse kõneviisi tähendust väljendavana (eeskätt seoses verbiga olema), nt Mariolla väga jutukas; h) (harva ka) käsu tähendust väljendavana, nt Lõuad pidada ja edasi teenida.), vat-tegevusnimi e vat-infinitiiv (vat-tegevusnimi on kujunenud pöördsõna oleviku kesksõna osastava käände vormist. Temast kui iseseisvast infiniitvormist on alust rääkida seetõttu, et süntaktiliselt käitub ta nimisõna laadselt. vat-tegevusnimi võib asendada et-sihitislauset ja esineb lauses: a) sõltuvusmäärusena, nt Ma uskusin sind magavat (= Ma uskusin, et sa magad); b) sihitisena, nt Kuulsin toas lauldavat (= Kuulsin, et toas lauldakse).)
Fr.J.Wiedemann eesti keele uurija, koostas eesti-saksa sõnaraamatu ning saksakeelse eesti keele grammatika raamatu. Tundis huvi ka folkloori ja etnograafia vastu, kirjutas raamatu ,,eestlaste sise ja väliselust". M.Veske luuletaja, teadlane, folklorist. Esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Avaldas eesti ja soome keele õpperaamatuid, 1884 asutas vene kultuuri ja keelt tutvustava ajakirja ,,Oma Maa". Rahvuslikuliikumise radikaalse suuna üks jätkaja, Jakobsoni vaadete jätkaja. K.A.Hermann - oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja, nimetas lehe umber "Postimeheks". Tegutses mitmes seltsis, ka Aleksandrikooli komiteedes. Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit ("Uku ja Vanemuine"). E.Bornhöhe kirjanik...
kujusse, mis tipneb Chippendale'i stiilis lõhutud ülaäärega. 2. Eklektitsism kehtestab vasturääkivuste esteetika, harmoonilise disharmoonia, oksüümoroni. Vastuolulisus tekib kellakapi ja hoone vahel. 3. Postmodernistlikud hooned on tihti antropomorfsed, s.t. nad viitavad inimesele või inimesega seotud asjadele. Siin kujutab hoone üht inimese valmistatud asja kellakappi. 4. Aegade vastuolulisus, oleviku ja mineviku suhe: vanaaegse kujuga kell ja moodne pilvelõhkuja. 4 5. Hoone esindab igatsust sisu järele, tähenduslikkust: tegemist pole lihtsalt modernisliku ristküliku, vaid vanaisa majas seinal rippunud kellaga. 6. Hoone puhul torkab silma ka stiililine topeltkodeerimine: stiililise üheaegsuse kaudu osutatakse funktsionaalsele, aga
1. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutsel...
1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi (nt K. E. Sööt). Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme
JUHAN LIIV (30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) Referaat Tallinn 2009 Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk...
Tähtkujud ehk konstellatsioonid Heledad tähed moodustavad taevaskeral kujundeid,mida nimetatakse tähtkujudeks.Lähemalt öeldes on tähtkuju kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral,mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed,täheparved,galaktikad ja paljud teised objektid väljaspool päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi.Konstellatsioonide nimi võib olla eri rahvastel erisugune.Vana- Hiina ja Kesk-Ameerika kultuuride tähtkujud on täiesti erinevad näiteks Etioopia omadega,ja ega eestlaste koodid-rehad ole ka kuskilt imporditud,vaid ikka siinsamas välja mõeldud.Suurem osa astronoomide tähtkujudest on siiski seotud Kreeka mütoloogiaga. Enam kui 2000 aastat tagasi olid muistsed Kreeka taevas samad tähtkujud mis tänagi.Kreeklased arvasid taevas nägevat tuttavaid loomi,esemeid ja oma muistendite kangelasi.Nemad andsidki tähtkujudele nimed,n...
Naine kas mõtleb vahepeal ümber või ei võta teda vastu. Hommikul hotellist raamatukokku minnes põrkab ta kokku Iseõppijaga ning lepivad kolmapäeva lõunaks kokkusaamise. Pärastlõunal käis Antoine maaligaleriis üle saja viiekümne portreega näitusel ning kritiseeris endamisi maale. Esmaspäeva hommikul tahtis Antoine jätta pooleli kirjutamise Rollebon'ist, kuid ta ju ei soovinud muud kui oma raamat rahulikult ära lõpetada. Antoine'il oli villand kõigist neist mõtetest mineviku, oleviku ja maailma üle. Ta jääb magama ning näeb unes, kuidas ta eksisteerib ainult Rollebon'is. Ärgates läheb välja jalutama ning arutleb endamisi teemal eksisteerima: ,,Ma eksisteerin sellepärast, et mul on selleks õigus. Mul on õigus eksisteerida, järelikult on mul õigus mitte mõtelda." Kätte on jõudnud kolmapäev ning Antoine saab kokku Iseõppijaga. Mehel on üle pika aja hea meel, et saab kellegagi rääkida. Varem ta vältis rääkimist. Kohvikus mõistis oma iivelduse
Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant
1.4. Proosa 1960ndate luulevaimustuses jääb proosa siiski varju. Kirjutajaid ja teoseid napib, tiraažid13 langevad, lugejahuvi vaibub. Proosakirjanikena debüteerisid Enn Vetemaa, Mati Unt, Arvo Valton, Mats Traat, Aimee Beekman, Jüri Tuulik, Ülo Tuulik. 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: -oma eakaaslase, noore inimese, kujunemisjärgus isiksuse -sõjajärgsete aastate sündmused -kaasaja -huvi oleviku ja mineviku vastu -rahulolematuse iseenda ja ümbritsevaga 11 *12.tanka- jaapani klassikaline 31 silbist koosnev viierealine riimita luuletus *13.tiraa - trükiarv vm. eksemplaride arv 12 1970. aastad 1970. aastate alguseks oli nõukogude ühiskond taas sulgunud, Praha kevade14 mahasurumisega purunesid 1960
mõttemaailmas saab mõelda nii, et kogu aeg on olevik. Kui inimene nii mõtleb, siis tegelikult ta muudab enese jaoks aja väga subjektiivseks nähtuseks. Aga kuidas mõelda selliselt, et kogu aeg on olevik? Möödunu saab olevaks mälestuste kaudu, tulevik aga meie ootuste ja lootuste kaudu! Siinkohal on Augustinusel välja mõeldud vastav terminoloogia: o Mineviku olevik – mälestused o Oleviku olevik – millegi vahetu tajumine o Tuleviku olevik – meie ootused/lootused Füüsikalisel ajal pole pistmist inimese tunnetuse seisundiga. Aeg on niisiis inimhinge dimensioon ja tal ei ole jumalikku vastet. Augustinus ütleb: “Sinus, mu teadvus, mõõdan ma aega. Ära vaidle mulle vastu, see tähendab: ära vaidle endale vastu oma muljete segase hulgaga! Sinus, ütlen ma, mõõdetakse aega
VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Liina Pällin Rahvuslik tekstiil II AÜB LILLTIKANDIST EESTI RAHVAKUNSTIS Juhendaja: Christi Kütt Viljandi 2016 ,,Kas võib olla midagi kaunimat käsitööst, nillesse on iga sõrmeliigutusega põimitud killuke päikest ja südamesoojut...?" (Liivia Kivilo, ,,Lilltikand," 1992) Eesti rahvakunstis on tähtis osa mitmesugustes tehnikates valmistatud tekstiilesemetel. Rahvakunsti omapära tuleb kõige selgemalt esile rahvarõivastes, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu võib ka tänapäevase tikandi kujundamisel ammendamatult kasutada. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisest tikandiga leidub 17-18.sajandist. 18.saj...
Sageli on see nende asjade kombinatsioon. Meie mõte on see, et alati ei ole lihtne öelda, mis teeb kaks inimest "perekonnaks", kuid seda sidet ei ole lihtne ignoreerida. MINEVIKU TEEMA Saame Vaimude majja kaks tervet lauset, enne kui hakkame tegelema mineviku taastamise teemaga. Ja omamoodi ilusas sümmeetrias, millest meie, kirjandusnurgad, väga põnevil oleme, tabab teine-viimane lause meid taas. Idee kasutada minevikku oleviku paremaks mõistmiseks ja tulevikuks valmistumiseks on selle romaani teema ja see on seotud jutuvestmise ja kirjutamise mõttega, kuna need on meetodid, mida tegelased kasutavad mälu säilitamiseks. Vaadake jaotist "Kirjandus ja kirjutamine", et näha, kuidas kaks teemat omavahel seostuvad.
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
on katkenud. Peaaegu kõikjal kutsuti seda jumalat isaks. Teda nähati hea- ja armastavana, kuid kuna inimkond eksis, siis nüüd pöördutakse tema poole harva. Maagiline mõtlemine Maagia on tehnika, mille abil saab inimene ületada ümbritseva maailma takistused. Õiged sõnad, toimingud, esemed, amuletid nende abil saab ületada takistusi. Tsükliline mõtlemine Kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel see kõik moodustab ühe terviku koosneb korraga sealpoolsusest, siinpoolsusest, minevikust ja olevikust. Müütiline mõtlemine Usutakse müüte ja, et maailm on loodud mingite müütiliste toimingute tagajärjel või, et maailm on nt lapik, mis asetseb kilpkonna seljal. Kastikord Indias on kastikord ehk süsteem, kus inimesed jagunevad 1) Braahmanid preestrid; 2) Ksatrijad sõjamehed; 3) Vaisjad käsitöölised, pankurid, kaupmehed; 4) Suudrad muud väiksed olevused
*ülemä > *ülemi > *üleim > *ülim > *ülin > üli-. 23. Eesti keele kõneviiside ajalugu. Konditsionaal • -ksi, järgneb pöördelõpp (3. pööre lõputa) • Tänapäeval pöördetunnused kadumas • ksi-tunnus eesti, vadja, liivi keeles • nuks-vormid tõi kirjakeelde Oskar Loorits (1923), kasutusele tulid 1960ndatel; analoogseid vorme siiski ka murretes (nt Mulgi rahvalauludes ollus) Kvotatiiv • Hiline, kirjakeele vorm on kujunenud oleviku partitsiibi partitiivivormist (vat- tegevusnime kaudu): ta olevat • Murretes esinemus ebaühtlane: v-partitsiip (nom/gen/par) pms eL murretes ( ta olev, ta oleva, ta olevat) , infinitiivid ja pidama-konstruktsioon pms eP murretes (olla, olema, peab olema, pidi olema), Tartumaal na-tunnus (ta olna) jt • Näiteid kirjakeeles 18.-19. sajandist, varieeruvus suur (ka tänapäeval varieerub) Potentsiaal • Tänapäevaks kadunud, ajalooliselt ne-tunnuseline
* Pole midagi valusamat kui pettuda armastatud inimeses. * Hoia mälestusi, sest nende päralt on tulevik. * Kodus kuld,võõrsil muld. * Kui oskaksin olla, oleksin sinu jaoks ideaalne. * Naerata ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. * Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus! * Ära kunagi lakka unistamast, sest unistustes peitub elujõud. * Hinnangutega on nagu kelladega - kunagi ei klapi nad täpselt ning siiski usub igaüks oma! * Oleviku vigu näeme alles tulevikus ! *Ära vabanda kunagi, sest se ei eita fakti, et sa seda tegid. * Naised on meestest tundlikumad, kuid teavad vähem oma tundlikkusest. * Ärge segi ajage: näitlejaid hävitab kiitusepuudus, tavalisi inimesi armastusevaegus. * Mida vanem sa oled, seda tugevamaks muutub tuul ja see on alati vastu. * Lühidalt ja jõuliselt väljendatud mõtted aitavad elu parandamisele soodsalt kaasa. (Cicero) * Infarkt on signaal, mille elu sulle annab, et sa hoogu maha võtaksid
) Mis on elu ja mis on surm? Kas elusolenditel saab eristada keha, hinge ja elu? Inimesed saavad olla vabad või on vabadus ainult ettekujutlus? Kas jumal on olemas? Kes ja milline on teie jumal? Kui jumal on olemas, miks siis on olemas kurjus? 5. Millised on filosoofia põhiküsimused? Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes me oleme hingeliselt? Kas inimese hing on teiste omadest isoleeritud, piiritletud ja muutumatu? Milline on igavik-kas oleviku, mineviku, tuleviku ,,summa" või antud hetkes elamine, igavene ,,nüüd"? 6.Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? 7.Milles erinevad objektiivse ja subjektiivse idealisti maailmavaade? Objektiivne- kõik me oleme sellised nagu me tajume Subjektiivne- kõik me oleme tahte kujutised 8.Mis on loogika ja mida tähendab loogiline? Loogika on mõtlemiseteadus. Loogiline- mõtlemiseks õige 9.Mida kujutavad skeptik ja skeptitsist? Skeptik- vaatleja, uurija
23. Tegusõna pöördelised ja käändelised vormid! · Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid · Käändsõnadel on ainult käändelised vormid · Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid · Käändelised vormid on ma- ja da- tegevusnime ning oleviku ja mineviku kesksõna vormid 24. Kuidas saab ÕSist kontrollida sõnade käänamist? 1) Otsid ÕS ist vajaliku sõna 2) Seejärel ÕS näitab ülaindeksiga numbri 3) Seejärel lähed ÕS algusesse ja otsid selle numbri ja seal on tüüpsõna kuidas seda käänata õieti 25. Põhikääne! Põhikääne on omastav kääne
"Ekke Moor" jäi Gailiti viimaseks Eestis avaldatud teoseks. 1944. aastal Rootsi siirdudes oli kirjanikul kaasa võtta romaani "Leegitsev süda" (1945) käsikiri, võõrsil valmisid veel romaanid "Üle rahutu vee" (1951) ja "Kas mäletad, mu arm?" (1951 1959). Kõik need kuuluvad püsivate väärtustega teoste hulka, olles samas gailitlikult omapärased. Romaan "Üle rahutu vee" kujutab pagulaspaadi teekonda Rootsi 1944. aasta tormisel sügisel. Oleviku kõrval saavad palju ruumi tagasivaates elule Eestis enne sõda. Inimesed püüavad toimunus selgusele jõuda, otsivad Eesti vabaduse kaotsimineku ja enda põgenemise põhjusi (brosüürist lk 30 31). Kirjaniku luigelauluks jäänud kolmeosaline "Kas mäletad, mu arm?" koosneb kahest novellikogust ja nende vahele paigutatud romaanist, olles nii taas erandliku kompositsiooniga. Kolmel raamatul on ühine raam: torm hoiab metsatööl olevaid eesti pagulasi onnis, tekkinud
LAUSEÕPETUS Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust (millised on lause osad ja nende vahelised seosed). Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni. Lause abil saame: 1. saame väita (Juhan luges lehte.) 2. küsida (Kas Juhan luges lehte?) 3. käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle ...
L. Harringtoni poolt. rada pidi, mida kutsutakse nõudeid: tegevuskaval, mis probleemid ja ei lu Nõustamine põhineb kontrolli või inglise keeles WDEP - Tegeletakse olevikuga. võimaldab vaadelda vaadelda süsteemi väli teisiti sõnastatult valiku teoorial, süsteemiks. Suhe algab - Sümptomitega ei tegeleta. oleviku sündmusid probleemi. Teraapia on ki Nõustamise põhialused; I kodutöö: nõustamiskoolkondade võrdlus REAALSUS- mille järgi on inimesel vajalikud: uurimisest, tajust ja - Vahetult tegelemine kogu ilma suuremate kindlas tegevuskavas TERAAPIA (nagu Maslowi püramiidil) soovidest. Teine etapp on käitumisega. skemaatiliste eesmärgis.
Harjumine ahastusega oli hullem kui ahastus ise. Inimesed muutusid rahulikuks ja hajameelseks, nende pilgust paistis tüdimus. Kui nad seni olid oma kannatuse kiivalt eraldanud ühistest kannatustest, siis nüüd leppisid nad ühtesulamisega. Mälestusteta ja lootuseta seadsid nad end sisse olevikus. Õieti muutuski kõik neile olevikuks. Katk oli kõigilt röövinud armastuse ja sõpruse anni. Sest armastus nõuab natuke tulevikku, aga meile polnud enam muud jäänud kui oleviku hetked. Meie armastus oli veel kindlasti alles, ta oli aga lihtsalt tarbetu, raske kanda, tegevusetu meie sees, viljatu nagu kuritegu või hukkamõist. Lõppude lõpuks tuleb välja, et keegi ei ole suuteline tõeliselt teise inimese peale mõtlema isegi kõige hirmsamas õnnetuses mitte. Maailm ilma armastuseta on surnud maailm ja alati tuleb kord paratamatult tund, kus inimene väsib vanglatest, tööst ja julgusest ja igatseb vaid üht nägu ja hellusest värisevat südant."
- Kas muuta oma harjumuspäraseid seletusi sündmustele? - Tea, et alati leidub mingi lahendus. - Mina ise pean leidma lahenduse, teised saavad mind ainult aidata. - Ma ei võrdle enda elu teiste omaga. Minu elu mõõdupuuks on minu enda elu. - Ainult mina ise olen oma tegevuse õigsuse või ebaõigsuse hindaja - selleks et vastutada oma käitumise eest, pean ma ka ise olema hindaja. - Ma elan ning tegutsen siin ja praegu. Minevikku ei saa muuta ja oleviku probleemid ei lahene tulevikus iseenesest. - Pean teadma, mida ma oma elus muuta tahan. - Tervitan raskusi, mis elu mulle pakub. Need annavad mulle võimaluse arenemiseks ja oskusi toimetulekuks. - Kujutan ette seda elu, kus ma olen õnnelik. - Positiivse energiaga laetud mõtetel on võime materialiseeruda. - Keegi ei saa meid teha õnnelikuks peale iseenda. - Tee õnnele algab aususest enda vastu ja sihikindlast teadlikust tegutsemisest. - Olen julge ja valmis riskimiseks
Samal ajal valmis tema esimene romaan "Nullpunkt." Romaan jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et klassikaaslased on ta heidikustaatusesse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle Tallinna eliitkooli. Noormees loodab, et uues koolis on kõik teisiti. Et ta saab endale tõelised sõbrad. Kodus ei ole tal kõik sugugi korras. Emaga suhtlemine on väga keeruline, sest naine on skisofreenik ning hakkab iga väiksemagi asja peale nutma, sest arvab, et teda süüdistatakse kõiges
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
