no article mitmuses olevate nimisõnade ees, kui räägitakse neist üldiselt loendamatute nimisõnade ees inimeste eesnimed (koos perekonna nimega) mänge mängima: play football; volleyball mandrid: Africa, Australia, Asia riikide nimed va., mis sisaldavad state; republic; kingdom (the USA, the UK, the republic of EST) linnad tänavad; väljakud; pargid õppeained; ainenimed üldiselt kuud; nädalapäevad; pühad järved: Lake Võrtsjärv mäetipud; üksikud saared keelte nimetused, kui neile ei järgne sõna language hotellide; pankade; kaupluste; restoranide nimed, kui nad sisaldavad omaniku ees- või perekonnanime a or an a: sõna hääldus algab kaashäälikuga an: sõna hääldus algab täishäälikuga ainsuses oleva loendatava nimisõna ees esmakordne mainimine nimisõna ees oleva kirjeldava väljendi ees will+infinitive kiire otsus kõnelemise momendil isiklik arvamus palve või pakkumin...
Millist aega ma tahan, milline aeg tahab mind? Aeg on kummaline nähtus. Ühtpidi oleme me sellega pidevalt seotud ja justkui ei saakski seda paremini tunda: me ju räägime sellest ajast üha rohkem,selle väärtustamisest või selle mitteväärtustamisest. Palju räägitakse kvaliteetajast,mille all mõeldakse lähedastega veedetud aega. Aeg on just nagu mingi kadus loodusvaru,mida on üha vähem ja mille eest peame hoolt kandma,et see päriselt otsa ei saaks. Igal ühel on kogemusi ,kuidas meeldivate sündmuste puhul räägitakse,et aeg lendas märkamatult või vastupidi näiteks liiklusõnnetuste ohvrid on hiljem kirjeldanud,kuidas kõik tundus nagu ,,aeg luubis"-väga aeglaselt. Järelikult on aeg meie jaoks psühholoogiline nähtus,sest head asjad toimuvad liiga kiiresti ja lõppevad liiga ruttu ,halvad aga kestavad piinavalt kaua ja neil ei näi lõppu tulevat. Segased lood on mineviku,oleviku ja tulevikuga: kui oodatud hetk kätte...
,,Kirp" Jumalasulase välise vagaduse taha peidetud maised mõtted: ,,Seminarist" Ajaloolised (mineviku kaudu oleviku näitamine): ooperid ,,Boriss Godunov" ja ,,Hovanstsina" Rahvuslikkus ,,Vägilassümfoonia" Klaverisüit ,,Pildid näituselt" eriti ,,Baaba- Kasutanud ja võtnud eeskujuks vene laulu- ja
Muutub ainult sõna välde. . . Käändsõnade puhul ilmneb astmevaheldus, kui võrrelda sõna ainsuse nimetavat ja ainsuse omastavat vormi, nt pill pilli, raamat raamatu, kallis kalli, lind linnu. Kui nende vormide tüves on erinevusi kas häälikute pikkuses või laadis, on tegemist astmevaheldusliku käändsõnaga. Pöördsõnade puhul selgub astmevaheldus, kui võrrelda da- tegevusnime ja oleviku ainsuse 1.pööret, nt lausuda lausun, rookida roogin, lugeda loen. Muutumatutest sõnadest erinevaid muutevorme moodustada ei saa, seega ei ole need kunagi astmevahelduslikud. Kui sõna on astmevahelduslik, saab tema vorm olla kas tugevad või nõrgas astmes, Laadivaheldusliku sõna nõrgas astmes ei ole sulghäälikut või si (lao, lennata, õie), tugevas astmes on (ladu, lendan, õis) Vältevahelduslik sõna, mida hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt (õppida,
igatsus või vastuolu. Näiteks: ,,Võlumäe" Castorpi teeb tema enda hinnangul haigeks armastus. Ühiskonna tasandil: ,,Võlumäe" keskmes olevat kopsuhaiguse teemat võib vaadelda paralleelina ühiskonnas toimuvale sisemisele käärimisele ja mädanemisele, mida Mann sajandi alguses kindlasti märkas ja tundis. ,,Proua Dalloway", Virginia Woolf 21. Mineviku ja oleviku dialoog Virginia Woolfi romaanis ,,Proua Dalloway". Kuidas on minevik oleviku sisse põimitud ning kuidas see mõjutab romaani keelt ja sümboleid? Tooge näiteid tekstist. Romaanis kasutatakse teadvuse voolu, mis tähendab, et kombineeritud on mälestusi minevikust, oleviku taju ja ettekujutust tulevikust. Minevik ja olevik põimuvad spontaanselt, ootamatult ja tahtmatult. Mineviku ja oleviku vahel toimub mittelineaarne hüplemine ning palju tähelepanu muljetele, tunnetele, emotsioonidele,
18. Sõnajuur sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega tuletusliiteid 19. Aglutinatsioon sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid (kapsas/kapsast) 20. Tüvevaheldus sõnavormide moodustamisviis, mille puhul muudetakse sõnatüve (jalg/jala/jalga) 21. Käändsõnade A-tüvi on omastava käände tüvi ja B-tüvi osastava käände tüvi. Tegusõnade A-tüvi on kindla kõneviisi oleviku esimese pöörde tüvi ja B-tüvi da-tegevusnimi. Sõnastiku vorm nimetav; ma-tegevusnimi 22. Astmevaheldusmall tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused NB! Kui A-tüvi on nõrgas astmes, siis on nõrgeneva tüvega sõna. Kui A-tüvi on tugevas astmes, siis on tugevneva tüvega sõna. 23. Vokaalivaheldus sõna tüve vokaali reeglipärane vaheldumine mingi teise vokaaliga Vokaalivaheldusega
Faehlmann, TÜ eesti keele lektor Dietrich Heinrich Jürgenson, õigusteaduse professor Friedrich Georg v. Bunge, anatoomiaprofessor Alexander Friedrich v. Hueck, ajalooprofessor Friedrich Karl Hermann Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Tartu pastor Carl Heinrich Constantin Gehewe. 1839. aasta jaanuaris kinnitatud põhikirja järgi oli Tartu ülikooli juures asuva seltsi põhiülesandeks eesti rahva mineviku ja oleviku, keele ja kirjanduse ning eestlaste poolt asustatud maa uurimine. Ühtlasi nähti ette seltsi toimetiste väljaandmine, eesti rahva ajaloo ja kultuuri esemeliste ning kirjalike mälestusmärkide kogumine, muuseumi rajamine. ÕES-i tegevuse algaastail pöörati suurt tähelepanu rahvavalgustuslikule tegevusele. Maarahvale mõeldud kirjandusest ilmusid seltsiga 1839 liitunud Kreutzwaldi "Wina-katk" ja "Sippelgas" ning "Ma-rahwa Kalender", millele tegid kaastööd nii Faehlmann kui Kreutzwald
Kindlasti pidi olema ehitise fassaad kaunistatud ja kujundatud sümboolse tähenduse kandjaks. 4. Kelle ütlusele viitab väljendus ,,Vähem on igav’’? ,, Vähem on igav’’ viitab nendele arhitektidele, kes loobusid järjekindlast funktsionalismist. 5. Kuidas avaldus postmodernism maalikunstis? Kust võeti sageli piltide aine? Maalikunstis avaldus postmodernism kas mineviku kujutamisega, mineviku ja oleviku sidumisega, või tsiteerimise näol. Piltide aine võeti sageli antiikmütoloogiast. 6. Mida tähendab maalikunstis tsiteerimine? Tsiteerimine tähendab mõne maalikunsti üldtuntud teose jäljendamist. See võib olla mitmesugune. Tsiteeriti kolmel erineval moel: 1) Aluseks võeti vana teose kompositsioon, kuid maaliti sinna teistsugused tegelased. 2) Loodi pingeid uue ja vana vahel, mis paneb märkama erinevusi ja sunnib neist mõtlema.
Eesti kirjandus Juhan Liivi elust ja loomingust Tallinn Alatskivi Tartu Juhan Liiv on väga lähedalt seotud Alatskivi ja selle ümbrusega. Ta on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Riidmal 1866. aastal asus Liivide pere elama Rupsi külla Oja tallu. Pere kehva majandusliku olukorra tõttu sai Juhan koolis käia vaid kuus talve Juhan Liiv töötas ajakirjanikuna ajalehe "Virulane" toimetuses Tallinnas, "Sakala" toimetuses Viljandis ning "Oleviku" toimetuses Tartus. 1892. aastast oli ta esimene eesti kutseline kirjanik. Juhan Liiv oli lüürik. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut. Liiv on ka eesti esimese realistliku jutustuse "Vari" autor. Kaselehekene Meie väraval Langeb oksalt Vaatan metsa alla, poole: Langeb varinal, Sügis väsinud! Vaatan taeva Minu meel ja mõte poole: ...
Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. · Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (pseudonüüm §§). "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Au...
Tema enda nime alt ei oleks ta raamat nagunii palju kuulsust saanud ja ta nõustus teadmisega, et see ilmub kellegi teise nime alt aga ta vähemalt teab, kes selle tegelik autor on. Ludwigu arvates oleks tema äiapapa ja naine ta ära tõrjunud, kui ta nende kaua oodatud raamatut poleks kirjutanud. Ta oli rahul oma eluga, oma positsiooni ja tuntavusega seltskonnas, kõik millest ta kunagi unistanud oli. Tõe rääkimine oli Ludwigule liiga suur risk oma heast elust ilma jääda. Ludwig elas oleviku hetkes ja oma õnnes, tulevikule ta ei mõelnud. Arvatavasti poleks Tiit Ludwigule selga pööranudki kui too liiga uhkeks poleks läinud. Igal inimesel on oma uhkus ja kannatus ning viimane pole mitte kellelgi lõpmatu. Tiit tegi õigesti, et ta Ludwigule koha kätte näitas. Iga vale peab saama karistatud. Mis sellest, et vahel tundub vale lihtsam, ei tasuks selle kasule väga loota. Valetamisega kaasneb väga suur risk, sest seda on raske kontrollida. Isegi, kui vale pole halb, on targem
1 Käskiv kõneviis (õp.lk. 85 harj. 9,10,12 lk. 89) Ainsuse 2. pööre - Käsud ja palved Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pööre saadakse tegusõna kindla kõneviisi oleviku ainsuse 1. pöörde (minavormi) tüvest. Vt pöördkondade näidete tabelit ka õpikust lk. 85! Ainsuse 2. pöörde eitus - Keelud Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde eitus moodustatakse Älä ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde abil Mitmuse 2. pööre Käsud ja palved Käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde käsu saamiseks lisatakse tegusõna algvormi tüvele liide -kaa/-kää.
REPORTED SPEECH 2. Kui saatelause verb on oleviku aegades, siis ei muutu kaudse kõne verbi aeg. Kui saatelause verb on minevikus, toimub väit- ja küsilausetes aegade nihe: Prsent Simple Past Simple Present Progressive Past Progressive Present Perfect Past Perfect Present Perfect Progressive Past Perfect Progressive Past Simple Past Perfect Past Progressive Past Perfect Progressive Past Perfect jääb muutmata Past Perfect Progressive jääb muutmata Future Simple Future in the Past 3
Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas, kus ta oli oma pere kuues laps.Elamis tingimused ei soodustanud talle head füüsilist arengut. . See vastu leidis Juhan Liiv kodu kandi loodusest omamoodi pelgupaika, millesse ta juba noorena kiindus. Karjasepõlve meenutab ta kõige õnnelikuma ajana oma elus: "Endised karjaaja mängupaigad käisin läbi ja istusin tuttavatel unistuste paikadel ning trööstisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg! Nüüd ei olnud ma unistaja enam, enam ei kuuldunud metsa kohinas mulle vaimude muusika kõrvu." Juhan Liivi hariduskäik ei olnud mitte parem tolleaegse kehva maapoisi võimalikust hari-dus käigust. 10-aastasena lugemise vanematelt ja vendadelt selgeks õppinud, asus ta haridust omandama Naelavere kooli, kus ta õpis kolm aastat. Edasi saatsid haridushuvilise poisi ta vanema...
Öeldis- tegusõna pöördeline vorm, väljendab tegevust või olemist. küsimused mida teen? mida teed? mida teeb? mida tehti? jne ühendtegusõna- tegusõna ja määrsõna. kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi väljendtegusüna- tegusõna ja käändsõna. murrame pead, õpin pähe, lasti jalga tulevik oleviku vormidew abil, saama-tulevik peetakse ebasobivaks. a) kui minevikus alanud tegevus jätkub praegusel hetkel, täisminevik (töö lõpetatud, tulemus on praegu ja tulevikus olemas) Raamatu on tõlkinud (tõlkis) Mati Sirkel. b) enneminevikku mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks Jõudsime kooli koos, sest olime kohtunud (kohtusime) bussipeatuses. Alus-tegevuse sooritaja ehk tegija. võib olla üks või mitu täiendit mis täpsustavad alusega v
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1799. aasta riigipöörde ajal jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks, kuid Napoleoni autoriteet rahva hulgas aina kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Prantsusmaal korraldati ümber nii kohtupidamine, kui ka sedusandlus. 1804. aastal võeti vastu "Tsiviilkoodeks". Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne- Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi ning need liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasatl moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale ning kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaale jäi a...
See matside majandus kukub ju kindlasti kokku... Võõrandamine: see on ju puhas röövimine! Vargad ja röövlid... (Vegesack 2009:595) just sellised mõtted keerlesid romaani lõpus Aureli peas. Aurel ei suutnud seda muutunud elukorraldust välja kannatada ja lahkus Saksamaale nagu enamus baltisakslasi. Mõned jäid aga uhkusest, trotsist või armastusest oma kodukoha vastu siia. Aureli vend Reinhard näiteks ei suutnud oma maatüki juurest ära minna. Ta tõmbas mineviku ja oleviku vahele selge joone, ei tahtnud tagasi vaadata ja tahtis lihtsalt edasi töötada. Ta oli kaotanud oma mõisahärra staatuse ja pidi hakkama oma vilja nüüd ise veskisse vedama, kuid ta ei lahkunud. Ta arvas, et nii on õigem käituda. Tegelikult ei päästnud baltisakslasi ei Sakasamaale lahkumine ega ka siia jäämine. Vaikselt lihtsalt sulanduti, kaoti ja kõik see toimus märkamatult. Selles see tragöödia seisnebk
Ajalugu ja nüüdiskirjandus Kaasaja suhe minevikku muutub pidevalt, selle kaudu muutub ka meie arusaam iseendast (identiteet, minevikupilt jms) – ajalugu räägib oleviku keeles. Kirjandus 1) peegeldab minevikku ja 2) uurib minevikusündmuste kujutamise vahendeid ja võimalusi, uurib minevikulisuse, möödunu kogemust tervikuna Ajaloolise ilukirjanduse anakronistlikkus (olevikulisus) 1 pinnaline anakronism (eksimused või möödavaatamine detailide tasandil, a la valed nööbid, parukamoed vms) 2 sisemine anakronism (tegelasi kujutatakse tänapäevaste hoiakute ja mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja
Kokkuvõte See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Raamatu kohta Autor on öelnud: ,,Ma tean, kui raske võib koolis olla, aga ma tean ka, et negatiivsed olukorrad ja halvad kokkusattumused võivad olla hoopis väikesed sammud millegi suure ja parema suunas. See raamat on iseenda loomisest: sa võid olla see, kes tahad olla, ja elada täpselt sellist elu, nagu soovid, sõltumata sind ümbritsevast ja süüdistamata kedagi." Autorist
Lauses vajavad nad enda juurde teist verbi, kusjuures põhitähendust väljendabki teine, täistähenduslik verb. Modaalverb ei mõjuta lauses aluse kasutamist, sellest ei saa moodustada tegijanime ja see ei esine üldiselt infinitiivis (ei saa öelda: ma kavatsen võida, ma soovin pidada). Verbide vaegmuutelisus - Osa verbe on semantiliselt ja morfoloogiliselt vaegmuutelised, nt pöördes ja tegumoes ei muutu ilmastikuverbid (nt täna sajab, tuiskab, müristab; maa haljendab on vaid oleviku ainsuse 3. pöördes). Modaalverbidel pidama `kohustatud olema', tunduma, näima, paistma puudub impersonaali vormistik. Vaid üksikutes vormides esinevad verbid: pole, polnud, poleks, polevat; ära, ärgem, ärge, ärgu; säh, sähke, sähku. 16. Käändsõna tüvi - Ühe- ja kahetüvelisus. Ühetüvelistel käändsõnadel liituvad kõik vormitunnused vokaaltüvele (nt jalg, õpik, pesa), kahetüvelistel on aga mõni vorm saadud
Oma alluvusse värbaksin ma inimesi, kes suudaksid teha koostööd ning julgeksid pakkuda ebatavalisi ideid uute kujunduste ning stiili kohta. Nagu ka raamatus mainitud - Kui oled sunnitud valima, vali hoiaku järgi; Ära püüa inimesi muuta! Minu jaoks oleks oluline, et kõik koostööpartnerid jääksid oma arvamuste juurde kindlaks ning ei laseks end mõjutada, sest see viibki tuluni. Pean innustama inimesi loobuma mineviku mustritest, loobuma oleviku kasumitoojatest, luues asemele uusi. Kui ma ei suuda panna inimesi teha midagi võimatut, siis ei suudaks ma oma büroos kunagi ,,raha tantsima panna". Töötajad peaksid pakkuma oma motivatsioonikirjeldusi, kuna iga inimest motiveerivad erinevad asjad. Et saada täiuslik ning teistele peale minev kujundus ning stiil, pean ma erinevate värvide, materjalide ning esemetega looma midagi uut, mida siiani veel tehtud pole. Mitte käima vana
MAALI ANALÜÜS 1. "Kevad" ("Primavera"), Sandro Botticelli, 1478 2. Teos on teostatud temperatehnikas. Temperatehnika vees lahustuvate värvidega, mille sideaineks on munakollane, liim, mesi jm.,kunstiteoste loomise tehnika. (Kleis, R., Silvet,J. ,Vääri, E. Võõrsõnade leksikon. 1981. lk 611) 3. Maal on seina- ehk monumentaalmaal (paneelil) 4. Taies on temaatika järgi antiikmütoloogiline maal 5. a) Teos kujutab armastusjumalanna aeda. Kuna teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba, oli Botticelli igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele tellija (Medicite) perekonna vapil, tellija(Mercurius) hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga ...
Tükikest headust, mis kindlalt toob positiivset meelelaadi. Bulgakovi teoses on pimedus ja valgus võrdses, teineteist tervikuks ühendavad kaaslased. Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel. Romaan „Meister ja Margarita“ on üles ehitatud kolmele maailmale: 20. – 30. Moskva, kus on kaasaeg; iidne Jeršalaimi, milles valitses minevik ning igavikuline teispoolsus, kus aeg ja ruum on muutumatud. Pimedusevürst Woland on põhitegelaseks oleviku ja vaimumaailma ühendamisel, kogu loo aga sulatab oma teosega kokku Meister, kes kirjutas loo prokuraator Pointus Pilatusest. Kuigi peategelane prokuraator vaatas läbi Ješua Ha – Nostri süüasja ning kinnitas tema hukkamise, tundis ta pärast süüd, et lasi Ješual valedel põhjustel surra. Pilatuses raevukalt sõdinud valgus kahjuks võitjaks ei jäänud ja ta pidi leppima tapva hingevaluga. Ješua jagas aga tõde, valgust, et kunagi inimene jõuab tõe ja
Kumb on väärtuslikum, kas see, mis mul on või see, mis mul oli? Kumb on väärtuslikum, mis on või oli? Minu arvates tuleb rohkem väärtustada seda mis mul on. Santiago ei väärtustand seda mis tal on. Milleks väärtustada rohkem seda mis on juba olnud, tuleb elada realsuses. Santiago väärtustas ainult kalapüüki. Väärusi ei tohiks otsida minevikust. Tuleb vaadata rohkem oleviku ja tuleviku. Santi ei hinnanud oma naist. Seda mida naine tema jaoks tegi. Alles viimasel hetkel mõistis. Päris elus on sageli olukordi kus inimesed väärtustavad valesi asju. Mis hiljem kahju toovad. Kokkuvõtteks, mina väärtustan seda mis mul on ning Santiago seda mis tal oli. 3. Analüüsi iga järgnevat probleemi umbes 50-100-sõnalises arutluses. 1) Inimene ja loodus Kui ollakse looduses ilma söögi ja joogita siis on see väga raske
Kuidas seda ei mõistetud alles 60 aastat tagasi ja paljudes kohtades praegugi? On hea meel mõelda, et praegu on muutumas maailm ikkagi paremuse poole ning mina võin küll enda üpris turvaliselt tunda, kuid tol ajal ei kaitsenud ühiskonda jõhkardite eest keegi. Polnud olemas Sind ja polnud ka kuhugi põgeneda. Ainsaks mõtteks oli lihtsalt hing kuidagi sees hoida. Pärast filmi oligi ainukseks positiivseks tundeks rahulolu praeguse oleviku hetke üle ning teadvustamine, kui palju võimalusi on meil elada ning ka aidata teistel elada mitte halba teha. Kuigi tegelikult pole ka praegu keegi kurja eest kaitstud ning kes teab, mis homme toob, sest vastust miks tekib maailma kurjus pole olemas.
Nõrgad ja tugevad verbid (Schwache und starke Verben)Reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. Valdav enamik saksa keele verbe kuulub nõrka pöördkonda (on reeglipärased). Nende sõnade tüvekuju reeglina ei muutu erinevates ajavormides.Tugevasse pöördkonda kuulub umbes 200 sõna ja nende arv enam ei muutu. Enamuses on nad sageli tarvitatavad sõnad. Nende sõnade iseloomulikuks jooneks on tüvevokaalide muutused eri ajavormides. Need muutused ilmnevad ka mõnedes oleviku vormides (ains. 2. ja 3. isik): Ich fahre ich lese ich nehme ich gebe ich esse du fährst du liest du nimmst du gibst du ißt er,sie,es fährt er,sie,es liest er,sie,es nimmt er,sie,es gibt er ißt usw. Lihtminevikus: fahren - fuhr lesen - las nehmen - nahm singen - sang Saksa keele verbil on kolm põhivormi, millega moodustakse erinevaid ajavorme:
Sõnaliigid Eesti keele sõnaliigid Muutumisviisi järgi jaotatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Nume...
Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse paljudest päevaprobleemidest, naeruvääristatakse oleviku vahekordi, kuid positiivse programmina suudetakse pakkuda peamiselt vaid biologistlikku "tervet egoismi", enda tarbeks elamist, tõsisemalt arvestamata ühiskonnavajadusi. Sellele vaatamata on Raudsepp suutnud just sellistes grotesksetes olustikukomöödiates anda vaimukaid kõverpeegelpilte oma aja tüüpidest ja olukordadest. "Kikerpilli linnapead" (1926). "Mikumärdi"(1929), "Roosad prillid" (1934) on kirjaniku komöödialoomingus tähelepandavad omapärase ajakroonikaga, kus samm-sammult
Kirjand TÄNAPÄEVA KANGELASED Me kõik teame lugusid vana aja kangelastest nagu Herakles ja Achilleus. Nemad on väljamõeldud lood ja seletused, miks maailm on selline, nagu ta oli. Tänapäeva kangelased aga ei ole väljamõeldud tegelased taevast ja maa alt, vaid päris elavad inimesed, kes on teinud teistele elavatele heategusid. Tänapäeval ei öelda enam eriti sõna ,,kangelane" oleviku kohta. Seda öeldakse rohkem siis, kui räägitakse mõnest vanast mütoloogiast või müüdist. Tegelikult on päris kangelasi igal pool maailmas. Nad kõnnivad meie seas ringi nagu tavalised kodanikud, kuna nad ongi üldiselt samasugused nagu meie. Nad on ka sisemuselt tegelikult nagu meie, kuigi võib-olla vahel heatahtlikumad ja julgemad. Paljud sellised on ameti poolest politseinikud, tuletõrjujad või kiirabitöötajad. Nad valvavad korda,
Sandro Botticelli. Kevad. Lorenzo de`Medici tellis Botticellilt maali, armastusjumalanna aeda kujutava meistritöö "Kevad" ("Primavera"). Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise Medici tähendab arsti. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Botticelli maali "Primavera" tähelepanelikul jälgimisel võib tajuda, et pearõ...
• Ainult tark inimene saab olla õnnelik • Keegi ei ole õnnelik, kui tal ei ole seda, mida ta püüab omandada Aeg • Mis on aeg? -”Kui keegi seda minult ei küsi, siis ma tean; kui küsijale seletada tahaksin, siis ei tea. Siiski kuulutan veendunult oma teadmist selle kohta.” • Aeg on vaid hingeline, see on inimhinge dimensioon ja tal ei ole jumalikku vastet • Enne inimesi ei olnud ka aega • Aegu on kolm: mineviku olevik, oleviku olevik ja tuleviku olevik Kasutatud materjalid • http://et.wikipedia.org/wiki/Augustinu s • http:// www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/filo soofia.htm • Neil Turnbull – „Filosoofia linnulennult“
Tähelepanu ei pöörata vangistuses veedetud ajale ja sündmustele, vaid hoopis sellele, mis toimub naise peas peale vangistusest pääsemist. Teost iseloomustavadki emotsioonid ja tunded, mis valdavad peategelase mõtteid. Läbivaks mõtteks peategelase Tiiu peas on kättemaks ja viha tema vangistajate vastu. Samuti jälgitakse Tiiu peaaegu võimatut naasmist tavaellu ja suhet endise sõbraga, kes pole naise läbielamistest teadlik. Keerukaks teeb teose lugemise mineviku ja oleviku segunemine, mille tõttu on raamatu algus segadust tekitav. Alles hiljem, teema arenedes, tekivad sündmuste vahel seosed. Tuginetakse ka mälestustele lapsepõlvest ja tutvustatakse suhteid ema, isa ja kahe sõbraga. Veel jutustatakse seiklustest minevikus, mille põhjal võib lugeja mõista, kuidas noor naine nii kehva olukorda sattus. Ülevaade tegelaskujudest TIIU-Välimuselt ilmselt küllaltki atraktiivne, toetudes raamatus antud kirjeldustele. Blondid juuksed, sale
hear, know. I see that man who you are pointing at. · Üldist, kogu aeg toimuvat või korduvat tegevust, pole oluline, kas tegevus toimub rääkimise hetkel. Teachers teach in schools. He usually goes to gym on Monday. · Tegevust mingil ajal. I go to school at 8 o´clock. You have to pay taxes once a month. · Kõigile tuntud fakte. Life passes by quickly. Kestva oleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm am not I am speaking I Am I speaking? speaking He/she/it is going He/she/it is not going Is he/she/it going? are not Are
Ma ei teadvat sellest loost midagi. · Kvotatiivi tunnus on vat, nt söövat, vaatavat · Kaudsel kõneviisil on kaks aega olevik ja üldminevik. o Olevik: nägevat, rääkivat. o Üldminevik: olevat näinud, olevat rääkinud. Kvotatiivi funktsioonis toimivad mõningad tarindid ja vormid, millel on enamasti vaid üks aeg. · Verbi pidama kindla kõneviisi lihtmineviku vorm, eitavas kõnes ka kaudse kõneviisi oleviku vorm koos põhiverbi ma-tegevusnimega (tarind väljendab ainult olevikku). nt Nüüd pidi ka meil ruumis suitsetamist lubatama. Mina ei pidavat oskama naelagi seina lüüa. · Kindla kõneviisi enneminevik, kui see esineb lihtmineviku ajalises plaanis. nt Kui Mari eile läbi metsa koju oli läinud, oli ta suure põdrapulliga vastamisi sattunud. · da-infinitiiv (kõnekeelne, väljendab olevikku. nt Minust hoovata seletamatut võlu.
miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi: sünnid, surmad, pulmad ja täiskasvanuks saamine dünamistlik mõtlemine: Usutakse, et kogu ümbritsevat maailma kattab vägi. Vägi võib olla mõlemad(hea, halb). Sellest võib ilma jääda. maagiline mõtlemine: Maagia on tehnika mille abil ületatakse ümbritseva maailma takistused. Loodus kultuuris elav inimene kogeb pidevalt erakordseid sündmusi(haigus, surm, sündimine). tsükliline mõtlemine: Mineviku, oleviku, tuleviku vahel ei ole põhimeteliselt vahet. Kõik kordub. müütiline mõtlemine: kõik põhineb müütidel (tekkelood jne)
3. Mineriku kesksdna lTht patr purritiple l.lloy writc -cn participlel: playeJ. urirrett jr. 2. pltycd wrote 3. pluved trittil 4. Oleviku kesksdna tTht prerent participlc 4. plqing uriling -i ng purt ic i p! t): playt rtg. tt rt t t ng jr. OLEVIKU AJAVORMID MINEVIKU AJAVORMID Lihtolevik tThc timplc prcsenrt Lihtminevik (The ,simple past) Esimene p6hivorm (infinitiiv). Ainsuse 3
ASTMEVAHELDUS = tugeva ja nõrga astme seaduspärane vaheldumine sõna muutmisel laadivaheldus (LV vältevaheldus (VV) sõna sisehäälikutes sulghääliku või sõna välte muutumine sõna muut- s-i muutumine või teisenemine sõna muutmisel misel ASTMEVAHELDUSE MÄÄRAMISEKS 1.Moodustan a) käändsõna puhul ains nimetava, omastava, +(osasatava) käände b)pöördsõna puhul da-infinitiivi ja oleviku I p (mida teha?) (mida teen?) 2.Määran sisehäälikud.[pearõhulise (I) silbi täishäälikust järgmise silbi täishäälikuni] 3.Vaatan, kas sisehäälikutes on toimunud sulghääliku või s-i muutumine või kadumine luba : loa (b kaob) -> LV sadada : sajan ( d->j) -> LV käsi : käe (s kaob) -> LV lugeda : loen (g kaob) -> LV rada: raja (d->j) -> LV kõndida: kõnnin (d->n) -> LV NB
Kuidas ülesande raskusastet tõsta? Milliseid matemaatilisi oskusi see siis nõuab? Nõuab Rühmitamise oskuse rakendamist. Raskusastet saab tõsta nt öeldes "pane teisele riiulile karud ja kolmandale riiulile nukud" või nt "Pane ülemisele riiulile kolm karu ja alumisele riiulile viis nukku" Lisanduks loendamisoskuse rakendamine. 5. Mida peab ajamõistete kujundamisel silmas pidama? Nimeta vähemalt 5 olulist asja. - Ajalooliste sündmuste ajaline määratlemine pole jõukohane. Lapsel on oleviku ajatunnetus ja ebamäärane arusaamine minevikust. - Silmas tuleks pidada laste vanust ja eakohaseid võimeid. - Aja kestvust, sündmuste sagedust ja iga iseloomustavaid mõisteid (kaua, tihti, ruttu, aeglaselt, noorem-vanem...) tuleb võtta suhteliste mõistetena ja tutvustada lastele konkreetsele võrdlusele toetudes. - Teadmised kinnistuvad vahetute kogemuste abil (nt iga päev samal kella ajal sööma, õue, magama minemine ja igakord kella vaatamine)
aadlik: aadliku: aadlikku filoloog: filoloogi: filoloogi lapselik: lapseliku: lapselikku laul: laulu: laulu kool: kooli: kooli Astmevaheldusmall Astmevaheldusmalliks nimetatakse tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasusi. A ja B tüvi käänd ja pöördsõnadel 1. Sõnastikuvorm: nimetav kääne; mategevusnimi. 2. Atüvi: omastav kääne; oleviku tüvi, mina teen. 3. Btüvi: osastav kääne; da tegevusnimi, Mida teha? Välte ebavaheldus Välte ebavaheldus on sõnavälte reeglipäratu vaheldumine sõna erinevates vormides. Vokaalivaheldus, milliseid sõnavorme moodustatakse, seaduspärasused. Vokaalivaheldus puudutab tüvevokaali. Tüvevokaal on vokaal, millega lõpeb sõna Atüvi. Vokaalivaheldusega moodustatakse käändsõnade mitmuse osastava käände vorme ja omadussõnade võrdlusastmeid
-unistused purunevad, killud toovad õnne. -You and me never had love. -Vaid kõige süütum ingel naeratab nii nagu sina! -Oskan kaduda iseendasse, aga sa tule ja otsi! -Mälestus jubedast eilsest paneb mu hirmu tundma veel võõra homse ees. -Tee häält, siis ma kuulen sind! -Ma otsimas tolmunud valest puhast tõde. -Ka võiduta võitlus on võidetav. -Printsess naeratas nõiale, et temalgi oleks oma õnnelik hetk. -Mineviku meenutamine on suurim kuritegu oleviku sisustamisel. -The biggest mistake a girl can make is thinking that the guy who broke her heart once won't do it again. -You had me at hello and lost me at goodbye. And everything in between, I guess it was a lie. -Do you ever wonder if the stars shine for you? -Hug me when I'm there, miss me when I'm not, kiss me every day, and love me for all eternity. -Koos vaid tahan olla igal pool. Ei viitsi seigelda ja joosta seal, kus tulemust ei tea
Viljandi Pärimusmuusika Festival Pärimusmuusika festival on ka mäng, koos oma kümnete tuhandete osalejatega, kes kõik võtavad omale mingi rolli. Kes paneb kostüümi selga, kes tõmbab selleks nädalavahetuseks oma telefoni parmupilliäppi, kes proovib üle aastate, kuidas on hääletades Viljandisse tulla, kuigi, otsest vajadust priiküüdi järgi nagu enam polegi.Festival ongi oma ülesandeks võtnud eestlaste ja teiste rahvuste kultuurilise mineviku ja oleviku tutvustamise läbi mänguliste tegevuste. Laulu- ja tantsumängud, murumängud, sportmängud, ringmängud, vaatemängud, sõnamängud ja õnnemängud - kõik need leiavad mingil kujul oma koha järgmise festivali programmis. Ning loomulikult pillimäng - kõige rohkem ühendab ja paneb kaasa elama ikka muusika, mis on vahest ainuke mäng, mida mõistetakse kõikjal maailmas ühtemoodi.Festivali loob mängusituatsiooni, mis liidab nii esinejad kui pealtvaatajad
Eesti keele areng ja jätkusuutlikkus Artur Laherand 10.klass Eesti keele arengust ja jätkusuutlikkusest rääkides pean kindlalt välja tooma erinevate lõikudena nii eesti keele mineviku, oleviku kui ka tuleviku. Tekibki küsimus, mis see jätkusuutlikkus siis tähendab ja kas eesti keel on jätkusuutlik? Jätkusuutlikkus tähendab, et keel ei ole ohus ja on suur hulk inimesi, kellele antud keel suudab kõiki hüvesid pakkuda. Jätkusuutliku keelega on võimalik saada hea töökoht, hea haridus ja osaleda kultuurielus. Kõnelejaskonnale on väga soodne paikneda saartel, sest merega ümbritsetus tagab teiste keelte eemalehoiu ja siis ei ole vaja ka väikestel keeltel karta konkurentsi.
NARRATOLOOGIA NARRATIIV ehk lugu NARRATIIVSUS ehk loolisus (omane ka teistele kunstiliikidele) NARRATOLOOGIA uurib jutustamist ehk jutustavaid tekste Lugu võib peidus olla nii kirjalikus kui suulises tekstis, nii meediatekstis kui filmis ja maalikunstis. Narratoloogiline analüüs tähendab teose 3 tahu vaatlust. Teose 3 tahku on lugu, tekst ja jutustamine I LUGU Lugu tähendab sündmuste esitust ajalises järjestuses. Loo moodustavad: 1. sündmused 2. tegelased 3. tegevuskoht 4. aeg AEG ajaline raam, millesse lugu jääb. Loo algus võib olla fikseeritud ehk määratletud või fikseerimata ehk avatud. Sageli võib loo algus anda võtme kogu narratiivi mõistmiseks. Loo lõpp, mis on fikseeritud, annab enamasti loole lahenduse. Loo toimumise ajaline kestus ja teksti pikkus ei sõltu teineteisest, s.t, et kui on pikk lugu, võib seda edasi anda ka ühe lausega...
Conditional sentences tingiv kõneviis Type 0 (the zero conditional, the present condition) Kasutatakse selleks, et väljendada üldist tõde või teaduslikku fakti. Nende lausete puhul on võimalik kasutada sõna 'if' asemel sõna 'when.' If-clause main clause If /When + present simple, present simple If/ When you drop an egg, it breaks. Kui sa pillad muna maha, läheb see katki. If my sister eats too much, she gets fat. (See juhtub alati.) Kui mu õde sööb liiga palju, läheb ta paksuks. Type 1 (the first conditional, the will-condition) Kasutatakse selleks, et rääkida tõelisest või väga tõenäolisest olukorrast olevikus või tulevikus. If-cl main cl If + present simple, future simple, imperative, can/must/may etc + bare infinitive (verb) If my sister eats too much, she will get fat. (See on võimalik). Kui mu õde sööb liiga palju, läheb ta paksuks. · If + eitav verb / unless + jaa...
Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Ta astus välja eetika ja moraali nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosa peateos on jutustus "Vari"
need protsessid nõudsid inimestelt kannatust ja teatud ohvreid ega toimunud spontaanselt. Senikaua oleme riigina tõepoolest kui mitte suurepäraselt, siis vähemalt hästi hakkama saanud. Ma arvan, et meie ees seisab hulk lahendamata dilemmasid ning igaüks peaks andma oma panuse Eesti paremaks muutmisel ja riigi tuleviku kujundamisel. Presidendi kõne peamine eesmärk on panna inimesed mõtlema mineviku, oleviku ja tuleviku üle, sellele, mida peaks tegema, et riigis valitsevat majandussurutist leevendada. Seega on Ilves oma ülesandega parimal viisil hakkama saanud, sest oma kõnes toob ta välja kõik olulisemad kitsaskohad, kuid ka saavutused.
See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Raamatu kohta Autor on öelnud: ,,Ma tean, kui raske võib koolis olla, aga ma tean ka, et negatiivsed olukorrad ja halvad kokkusattumused võivad olla hoopis väikesed sammud millegi suure ja parema suunas. See raamat on iseenda loomisest: sa võid olla see, kes tahad olla, ja elada täpselt sellist elu, nagu soovid, sõltumata sind ümbritsevast ja süüdistamata kedagi." Margusest
Eesmärgi sõnastus peab sisaldama tähtaega, mille endale ise seate (mis ajaks on eesmärk saavutatud). Pange kirja konkreetsed vaheetapid, mis viivad teid järjest lähemale lõppeesmärgile. Vahe-eesmärkide sõnastusele kehtivad samad nõuded nagu lõppeesmärgi sõnastuselegi. Ei ole oluline, kas alustate vahe-etappide sõnastamisega tulevikust oleviku poole ,,tagasi" tulles või praegusest olukorrast edasi lõppeesmärgi suunas liikudes. Tähtis on, et lõpliku eesmärgi saavutamise ja praeguse olukorra vahele ei tohi jääda ühtki katmata perioodi ega etappi. Konkreetsed (vahe)eesmärgid aitavad märgata seda, kas lapse käitumises toimub soovitud muutus loodetud tempos. Edasiliikumise nägemine aitab hoida alal motivatsiooni tegutsemiseks
ühiskonnas toimuvat. Kõike peetakse mänguks ega võeta asju tõsiselt, nii on olnud minevikus, on praegu ja on ka tulevikus. Sõjatsoonides elavad lapsed võivad kasutada mänguasjadena granaate, mille armee on maha jätnud, või hoopis surnukehade juurest leitud relvi. “Seitsmenda rahukevade” peategelane käitus sarnaselt, kui ta leidis sõjast mahajäänud gaasimaski ning jooksis sellega rõõmust hõisates ringi. Lapsed leiavad tihti, et nemad on kõige keskpunkt. Nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku lapsed peavad end mingis lapseea etapis kõige tähtsamaks. Viivi Luige teose minategelane ei hoolinud ema soovidest ega käskudest, vaid trampis jalgu. Tütarlaps pidas end emale sülle langenud õnnelikuks juhuseks ja seetõttu arvas, et võib teha kõike, mida ise tahab. Saab tuua paralleele eluolu ja hoiaku vahel. Kui laps, kes on sündinud ja elanud kehvades elutingimustes, näeb ta, et ema ega isa
Teose analüüs ''Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud'' Kerttu Rakke Juhendaja: Helju Sibul-Seppä Koostas:Raija Ridal 301Õ Tallinn 2009 Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud räägib neljast naisterahvast kelle elud kulgevad ühes linnaosas kus nad on üksteise naabrid.See raamat kirjeldab nende elu kaheteistkümne kuu vältel.Igaüks neist on omapärane oma mineviku,oleviku ja tuleviku pärast.Neil on erinevad maailmavaated ja ka elu probleemid. Karin on vanemas eas naisterahvas kelle elukaaslane suri ja mehe lapsed soovisid,et naine lahkuks nende isa majast kuna Karin pole nende ema. Ja nii satubki Karin tänu oma tütrele keda ta väga harva näeb täna tütre töö pärast, sinna linnaossa elama.Ta hakkab naabritega suhtlema kuid ka natuke nuhkima nende elu kohta.Ühel hetkel kohtab ta aga ühte vanemat meesterahvast Peetrit kellega hakkab neil midagi susisema.Kuid Peete...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
