testamendi. Rahva seisukohalt on neil ka oluline ülesanne kanda. Nimelt nad kannavad edasi traditsioone, aga kui nad jäävad mingitele arengujõududele jalgu, siis neist tavaliselt astutakse üle. Sundustega tüübi positiivsed jooned on need, et nad on vastupidavad, stabiilsed, püüdlikud, püsivad, hoolsad, plaanipärased. Neid huvitab tavaliselt rohkem see, mida nad saada tahavad, kui see, mis neil praegusel hetkel käes on. Seetõttu nad ei oska olevikku hinnata. Nad ei suuda lihtsalt olla, lasta asjadel kulgeda, voolata. Sundustega inimestel on väga suur kaal kahtlustele kõigis variatsioonides. Kahtlustamine ja kahtlus kui selline kaitseb spontaansuse ja loomulikkuse eest, mis tundub ohtlik olevat. Nii võib igasuguseid kahtlusi üldistada, absolutiseerida. Nendest võib saada mingi eesmärk, mis võib hakata tegevust asendama. Inimene ei teegi midagi, sest tal on selle asja suhtes mingisugune kahtlus. Otsustusvõimetus, kõhklemine jms
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
Selliste uskumustega varustatult suudavad nad kujutleda end eesmärke saavutamas ja otsustavad selle nimel oma jõupingutusi rakendada. Mina-käsitust võib mõista kui enesetundmist. See hõlmab meie ettekujutuse ümbritsevast maailmast ning oma kujutluse suutlikkusest sellega toime tulla. Arenedes välja oma käitumisele hinnangu andmisest, selle lahti mõtestamisest, sisaldab mina-käsitus nii minevikku, olevikku kui tulevikku. Näiteks määrab mina-käsitus ära selle, kuidas me infot töötleme, milliseid tundeid kogeme, milliseid unistusi loome, milliseid motiive tegutsemiseks kasutame, kuidas tagasisidele reageerime ning kuidas mõtleme edu ja ebaedu üle (Deci & Ryan, 1991; Dweck, 1991; Markus & Wurf, 1987). Mina-käsitusel on kolm funktsiooni: 1. Anda informatsiooni Mina-käsitus annab meile infot, mille alusel otsustame, mida me teha suudame ja mida ei suuda. Mina-
409.Olge ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga ei saa osta aega. 410.Tulevik jõuab kätte aeglaselt, olevik lendab kui nool, kuid minevik seisab igavesti paigal. 411.Saavutatud eesmärk toob meile harva rahuldust. Meie parim tasu leidub eesmärgi taotlemises. 412.Laste jaoks pole minevikku ega tulevikku. Kuid nad teevad seda, mis meil, täiskasvanuil, peaaegu ei õnnestu - nad kasutavad olevikku. 413.Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikult ja rõõm tulevikule. 414.Pole midagi haletsusväärsemat kui mees, kes kõike tahab ja midagi ei suuda. 415.Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida võiksid teada ja osata. 416.Miljonäriks saada on lihtne matemaatika. Viska südametunnistus paariks aastaks nurka ja mõni
mõistmise probleemi juurde tervikuna. See pakub tuge juriidiliste otsustuste langetajatele, tähendab õiguse edasiarendamist. Tegemist on kvantitaviiselt kõige mahukama uurimisviisiga (Naritsa arvates kõige keerukam). Uurija peab olema kodus teaduslike uurimismeetoditega, tundma süstemaatiliselt õigust, olema võimeline tegema põhimõttelisi ja suuri üldistusi; oskama näha ja hinnata sidet möödaniku ja oleviku vahel tõmbamaks minevikust olevikku ratsionaalseid „sildu“. 2.4 Interdistsiplinaarse lähenemise olemus õigusteaduses Ilma üldfilosoofiliste teadmisteta pole võimalik tegutsea tõeliselt eesmärgipäraselt mitte üheski teadusvaldkonnas. Küll aga eeldab tegutsemine üksikteaduses, meie puhul õigusteaduses, eelkõige juriidilise baashariduse olemasolu. Siiski kujunevad ka sellisel juhul uurijatel õiguses oma lemmikalad, millede tundmaõppimisega nad ennast rohkem seovad.
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
minevikus. Seda kõike näitab ajas liikumine ise. See, mis kehtib ruumi korral, kehtib ka ajaga. Näiteks kehad on võimalised eksisteerima erinevates ruumipunktides ja ( sellega analoogiliselt ) kehad on võimelised eksisteerima ka erinevatel ajahetkedel. Niimoodi muutuvad arusaamad kehade ja nähtuste eksisteerimisest Universumis. 1.1.5 Energia jäävuse seadus ajas rändamisel Oletame seda, et kaugest minevikust rändab inimene ajas olevikku ( ehk siis meie praegusesse aega ). Sellisel juhul ilmub inimene sõna otseses mõttes ,,ei kusagilt". See tähendab seda, et lihtsalt äkki on olemas üks võõras inimene. Kuid see on ju vastuolus energia jäävuse seadusega, mis ütleb väga selgelt seda, et energia ei kao ega teki, vaid see muundub ühest liigist teise. Inimest võib vaadelda ju ka füüsikalise kehana ehk energiana. Sellisel probleemil on olemas kaks järgmist
on olukord teistsugune, järelikult esseerid pöörasid pilgu Vm kõige kandvama rahvakihi, talurahva poole. Tulevase sots revol pidi teostama talurahvas. Selleks, et Vm talurahvas revolutsiooni teeks, oli vaja äratada- parimaks tehnikaks peeti pol terrorit- kõrgete riigiametnike tapmist. Terrori kõrgpunkt 1905-1907, revolutsiooni päevil, nende jooksul Vm-l kokku 233 terroristlikku akti, mis esseerid toime panid, nende jooksul tapeti 2 ministrit, 7 kindralit, 33 kuberneri jne. Vm olevikku vaadates ja üritades näha tuleviku tunnusjooni, tähtsustati ennekõike Vm külakogukonda, milles nähti mingit sotsialismi algidu- olemasolevast külakogukonnast pärast talurahva poolt läbi viidud sotsialistlikku revolutsiooni saab ehitada üles täiesti uue sotsialistliku ühiskonna. Teine sotsdem revol liikumine oli Venemaa Sotsiaademokraatlik Tööliste Partei- VSDTP, oli tõsiusklikum, ei pööranud erilist tähelepanu Vm tegelikkusele, ei tahtnud revol teha talurahvaga, uskus ikkagi
minevikus. Seda kõike näitab ajas liikumine ise. See, mis kehtib ruumi korral, kehtib ka ajaga. Näiteks kehad on võimalised eksisteerima erinevates ruumipunktides ja ( sellega analoogiliselt ) kehad on võimelised eksisteerima ka erinevatel ajahetkedel. Niimoodi muutuvad arusaamad kehade ja nähtuste eksisteerimisest Universumis. 1.1.5 Energia jäävuse seadus ajas rändamisel Oletame seda, et kaugest minevikust rändab inimene ajas olevikku ( ehk siis meie praegusesse aega ). Sellisel juhul ilmub inimene sõna otseses mõttes „ei kusagilt“. See tähendab seda, et lihtsalt äkki on olemas üks võõras inimene. Kuid see on ju vastuolus energia jäävuse seadusega, mis ütleb väga selgelt seda, et energia ei kao ega teki, vaid see muundub ühest liigist teise. Inimest võib vaadelda ju ka füüsikalise kehana ehk energiana. Sellisel probleemil on olemas kaks järgmist
Tolleaegne Linzi linna reaalkooli ajalooõpetaja doktor Leopold Petch, kelle juures ma õppisin, oli selle põhimõtte elavaks kehastuseks. See heasüdamliku välimusega, kuid otsustava iseloomuga vanake oskas oma särava ilukõnega mit-te ainult naelutada meie tähelepanu õpetatavale ainele, vaid lihtsalt ka süveneda sellesse. Veel praegugi tuletan ma liigutustundega meelde seda hallipäist õpetajat, kes oma tulihingelise kõnega sageli sundis meid unustama olevikku ja elama möödunud imeliste suurte sündmuste maailmas. Ta oskas kuivad ajaloomälestused muuta elavaks ja köitvaks tegelikkuseks. Me istusime sageli tema tundides täis vaimustust ja olime sageli tema esitusest pisarateni liigutatud. Meie õnn oli seda suurem, et see õpetaja arusaadavas vormis oskas, tuginedes tegelikkusele, valgustada minevikku ja, toetudes möödunu õppetundidele, teha järeldusi oleviku jaoks. Enam, kui
Kunagi ühe oraakli luudelt leitud hieroglüüfidega oli edasi antud aiastseene, mis kinnitasid, et neis parkmetsades olevad kunstlikud järved ja taimeterrassid olid rahva jaoks avalikud. Varaseimad stseenid on dateeritud u 2000. a e.Kr. Nende maastike kohta pole palju teada, välja arvatud see, et neid kasutati religioosseteks rituaalideks. Inimene, kes praktiseeris taoismi (s.o religioosse filosoofia tüüp, mis väljendas "kõikide asjade terviklikkust" ehk "Dao'd"; minevikku, olevikku ja tulevikku), pidi otsima paiga, kus need sobitusid looduse skeemi. Hiinlaste uskumuse kohaselt oli vesi ja kivid looduse põhilised elemendid, seega maastikuarhitektuuri lahutamatu koostisosa. See uskumus pärinebki taoistlikust teooriast, kus veesooni peeti maa arteriteks, mille kaudu ringles üldine eluhing. Kõige sagedasem veekasutus hiina aiakunstis on saarekestega tiik, mille ääres asusid hooned. Saarte motiiv oli algselt seotud esivanemate kultusega, mis Hiinas, nagu
vastavalt sellele muuta oma käitumisharjumusi. Lapsel areneb selline mõttes ajas liikumise võime välja alles umbes 3 5 esimese eluaasta jooksul. Ilma kronesteesia võimeta ei suudaks inimesed unistada ega tuleviku sündmuste mõju ette näha praegustele olukordadele. Inimese kronesteesia võimet peetakse üheks kõige otsustavamaks teguriks kunagiste kõrgkultuuride ja tsivilisatsioonide tekkeloos. Mõttes ajas liikuda annab inimesele võime analüüsida minevikku ja olevikku ning seejärel ennustada ette võivaid sündmusi. Niimoodi inimene otsustab, eristab ja valib. Kunagiste suurte monumentide püstitamisega sooviti jääda surematuks kesta edasi ka tulevikus, peale inimese surma. On olemas ohtlikuid olukordi, kus on hädavajalik analüüsida olevikus asetleidvaid situatsioone ja luua sellest tuleviku stsenaarium. Kronesteesia võime on kindlasti inimmõistuse üks põhifunktsioone, mille olemasoluta ei tunneks me selliseid kultuure, mis
44. Klassikaline majandusmudel ja selle areng Tüüpiline teoreetiline majandusmudel vaatleb indiviidide kasulikkust (heaolu) sõltuvana sissetulekust, jätab aga kõrvale sotsiaalsed vajadused (näiteks suhted teiste inimestega). Mudeli tüüpiliseks eesmärgiks on majanduses osalejate valikute seletamine. Näiteks peab inimene otsustama, kui palju tarbida ja kui palju säästa, s.t. kuidas jagada ressursse tänase ja homse vahel. Tavaliselt antakse olevikku ja tulevikku võrreldes tulevikule väiksem kaal (diskonteerimine) – nii kirjeldatakse asjaolu, et inimesed pööravad tulevikule vähem tähelepanu kui olevikule. Klassikaline periood majandusteaduses märgib majandusliku liberalismi väljakujunemist. Varasemalt nähti rikkuse allikana kas rahvusvahelist kaubandust või põllumajandust. Majanduslikud liberaalid seavad esikohale inimese töö. Vaid inimese
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
Väljastpoolt saadud infol põhinev prognoos baseerub peamiselt kaubandusstatistikal ja turuinformatsioonil. Väljastpoolt saadud informatsiooni käsitletakse erinevalt olenevalt sellest, kas selle kasutamise tulemus on suunatud minevikku, olevikku või tulevikku. Nõudluse prognoosimisel kasutatakse turu tundmaõppimise ja turunõudluse uurimise mudeleid. Turu tundmaõppimise mudelile on iseloomulikud: • kindlad müügilepingud suuremate klientidega ja pidevad tellimused neilt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
