sürrealismile kalduv, fantaasiarikas; tekstid rajanevad sümbolitel, nt allegooria, unenäolisus, eksootiline element; idealistlik maailmavaade, romantilise hingeeluga tegelased; fakti ja väljamõeldise põimumine (nt Urmas Vadi elugu+fiktsioon). Sedamoodi kirjandus ei kujuta sotsiaalse probleemi asetusega maailma, vaid loob uusi, kujutlusvõimel baseeruvaid maailmaid. *Andrus Kivirähk. Ennekõike esindab seda suunda tema lühiproosa. Esindab ennekõike olevikku. „Pagari piparkook“ novellikogu ja 2012 ilmunud „Lood“. Lood algavad realistlikus laadis, loo arenedes asendub fantastilise kirjanduse loodidega. Nt realistlikud tegelased sattuvad täiesti uskumatutesse seiklustesse, sekkub mingi üleloomulik element. Kivirähk kasutab fantastilise mõõtme rõhutamiseks palju liialdusi, animatsiooniloogikat, füüsikaline maailmapilt kummutatakse; oleviku allegooria. Peategelased ei tea täpselt, mis on nende eesmärk elus jne, kuid väga töökad.
Hindamine Traditsiooniline Kaasaegne Eesmärk Tööprotsessi ja töötajate tegevuse vahetu Töötajate hindamine, motiveerimine ja arendamine kontrollimine 54 Orienteeritus Minevikku ja olevikku Olevikku ja tulevikku Hinnatavad Alluvad passiivsed Alluvad aktiivsed Hindajad Vahetu juht Komisjon ja kliendid Kriteeriumid Kvantitatiivsed Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed
1.4 Valgetähe teenetemärk kultuuri 1936 1.5 Maarjamaa Risti teenetemärk 1995 taasiseseisvuse auks on 6 klassi välismaaalastele 1.6 Riigivapi teenetemärk1936 tal on 6 klassi ja on kõrgeim aumärk 30. Pärimuslik ajalugu tõlgendus minevikust ajalooteaduse ja rahvusteaduse piiriteadus, mis eelnevat uurib. Pärimus vahendab müütilist või ajatut aega, mis hõlmab endas minevikku, olevikku ja tulevikku, kuid ei kõnele ajaloolise aja sündmustest. Vahendab ajaloolise aja sündmusi, kuid jutustajal puudub nendega vahetu kontakt. Pärimus vahendab jutustajakeskseid minevikusündmusi, mille kaudu mõtestatakse oma kohta tänapäeva ja tuleviku seisukohalt. Pärimus on alati muutumises. Pärimusrühm on kindlate tunnuste järgi moodustatud rühm. (sugulased, tudengid, sõdurid)
CRJ-i Talumuuseum Kurgja-Linnutajal on arvatavasti ainuke selletaoline muuseum, kus elu ja olme vabas maastikus on seotud taime-ja loomakasvatusega, kus elu on sajandik seisatanud. Kuid samal ajal elab talu täisverelist elu: toodab piima ning liha, teravilja ja veel paljusid muid põllusaadusi. Siin kostab veiste ammumine, lammaste määgimine, puutelgedega vankri aisakiiksumine, tammi rõõmus kohin ja veel tuhat teist, endisaegse talu häält. Nõnda toob Kurgja-Linnutaja mineviku olevikku, aidates selle kaudu tulevikku näha. 28 Jakobsoni unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool, mis pidi hiljem kujunema "täieliseks põlluharimise näitekooliks". Kõik Kurgja Linnutaja talu hooned on valminud C. R. Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu ainulaadsed. Vanim hoone Kurgjal on ait, mis on üle toodud esialgselt talukohalt jõe teisel kaldal. C. R. Jakobson jõudis Kurgjal
Et avastatud alade rikkus ei täitnud Hispaania valitsejate lootust, Kolumbuse teenetest loobuti. Kolumbus veetis oma viimased päevad enda tagasihoidlikus kodus Valladoildis, Hispaanias. 20. mail, 1506. Christopher Kolumbus suri 54 aastasena. (Christopher...1992:208-212). 23 KOKKUVÕTE Ajamasinat on võimatu leiutada: kui sa selle leiutad ja ajas tagasi lähed, siis minevikus ei ole ajamasinat leiutatud ning sa ei saa tagasi olevikku. Seega ei saa me kunagi täpselt teada, kes avastas Ameerika. Me võime öelda, et selleks olid viikingid, kuna nende kohta on tõendusmaterjali ja nad on neist kolmest ka kõige varajasemad, kuid me ei saa kunagi teadma seda, kas keegi oli juba enne neid uuel madril käinud. Peale selle ei saa me öelda, mis on üleüldse avastamine, kas see on pelgalt maaleastumine või on see ka seotud kirjaliku ülesmärkimisega.
Sotsiaalpedagoogiline tegevus ei tohiks piirduda riskirühmadega, kaasata tuleb kõiki. Lisandub ennetuslik töö. II loeng 19.02.14 Ühel inimesel kutsub kuristiku nägemine esile mõtte kuristikust, teisel sillast. (V. Meierhold) Nn emotsioonimeetrid väga rõõmus, ükskõikne/kurb, väga vihane: laps saab klambrit mööda paberit edasi-tagasi liigutada. G. Orwell: Kes kontrollib mineviku, see kontrollib ka tulevikku, kes aga kontrollib tulevikku, see kontrollib olevikku. Sotsiaalpedagoogika ajalugu. Ajalooline taust annab võimaluse mõista metoodika ja sotsiaalpoliitilise konteksti vahelist seost. Sotsiaalpedagoogika algus Saksamaal: - Kuidas valmistada indiviide ette ühiskondlikuks eluks? - Kuidas toetab ühiskond/kogukond indiviidi arengut (sh sotsiaalseid vajadusi)? /Praegu valmimas sotsiaalpedagoogi kutsestandardid, 7 ja 8nda astme nõudmised üsna ebareaalsed? Enne vaja siiski kutsestandard vastu võtta, ja siis
1.4 Valgetähe teenetemärk kultuuri 1936 1.5 Maarjamaa Risti teenetemärk 1995 taasiseseisvuse auks on 6 klassi välismaaalastele 1.6 Riigivapi teenetemärk1936 tal on 6 klassi ja on kõrgeim aumärk 30. Pärimuslik ajalugu tõlgendus minevikust ajalooteaduse ja rahvusteaduse piiriteadus, mis eelnevat uurib. Pärimus vahendab müütilist või ajatut aega, mis hõlmab endas minevikku, olevikku ja tulevikku, kuid ei kõnele ajaloolise aja sündmustest. Vahendab ajaloolise aja sündmusi, kuid jutustajal puudub nendega vahetu kontakt. Pärimus vahendab jutustajakeskseid minevikusündmusi, mille kaudu mõtestatakse oma kohta tänapäeva ja tuleviku seisukohalt. Pärimus on alati muutumises. Pärimusrühm on kindlate tunnuste järgi moodustatud rühm.(sugulased, tudengid, sõdurid)
8 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE selgitada üksikjuhte.1 Tähtsustati narratiive2 , faktoloogiat ei peetud nii olu- liseks. Seal, kus faktidest puudus tuli, võeti appi fantaasia. Tulemused olid must-valged. Humanitaarteadused ja sotsiaalteadused. 20.»sajandil tekkis seisukoht, et minevikuga ei saa seletada tulevikku. Geneetiline eksimus — tekke põhjus- tega ei saa kõike seletada3 . Juhul, kui mineviku abil olevikku mõista ei saa, siis milleks ajalugu üldse vaja on? Juhul, kui isegi üritada minevikusünd- muste abil olevikku seletada, siis on see potentsiaalne konflikti allikas. Seda on küll üritatud teha, aga sisuliselt on see alati õigustusena töötanud (Hitler; kõik mis ei toeta töörahva revolutsiooni, on halb.) Tegelikkuses ei õigusta paratamatus ju mitte midagi.4 Õigustus on vajalik ainult siis, kui meil on mingi valikuvabadus.
Seotud morfeem on enamasti grammatilise tähendusega. (kui seotud morfeem on seotud nõrgalt, siis nimetatakse kliitik, nt ee k g/ki liide, sm kO küsimus) 40. Grammatiline kategooria Grammatiline kategooria liikmed 1)väljendavad samasse mõistelisse valdkonda (nt AEG) kuuluvaid tähendusi; 2)esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga ei saa esineda näiteks kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku); 3)väljenduvad ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil (nt ajatunnus markeeritakse verbisufiksiga vms). 41. Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. (NT arv: ainsus mitmus; kääne: nimetav muud; aeg: olevik muud; tegumood: aktiiv passiiv, isikuline umbisikuline; kõne: jaatav- eitav). Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas
Sõnade piiride märkimine (scripta continua) Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. Nt ga, peale, kuna Grammatiline kategooria liikmed · väljendavad samasse mõistelisse valdkonda (nt AEG) kuuluvaid tähendusi; · esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga ei saa esineda näiteks kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku); · väljenduvad ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil (nt ajatunnus markeeritakse verbisufiksiga vms). Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest substantiivid verbid adjektiiv ARV AEG VÕRDLUSASTMED KÄÄNE ASPEKT SUGU KÕNEVIIS KLASS SUBJEKTI / OBJEKTI ÜHILDUMINE
2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk, valuutarisk, intressimäärarisk, krediidirisk) juhtimiseks- tuletistehingud, optsioonid, forwardid, swapid. Eraldi võiks veel käsitleda raha (kui finantsinstrument) ja tema funktsioone: maksevahend, rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Finantsturud Kauplemine finantsinstrumentidega protsess, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega, Finantsturud ühendavad olevikku ja tulevikku võimaldades säästjatel konverteerida jooksev hetke sissetulek tulevasteks kulutusteks ja emitentidel vastupidi, konverteerida tulevased sissetulekud hetke kulutusteks. Finantsturu funktsioonideks: 1. Finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine 2. Likviidsuse tagamine instrumentidele 3. Tehingukulude- (vastaspoole leidmise ja informatsiooni töötlemise kulude) vähendamine 4. Kapitali kaasamise funktsioon 5
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad ...
Siin on põhimõtteline erinevus realismi ja romantismi vahel. Romantismi teemade valik lähtus minevikust – suurte minevikuteemade kujutamise esteetiline raam. Romantism jätkas selles plaanis varasemat klassitsistlikku traditsiooni, kus kirjanduse teema tuli valida minevikuperioodist, nt vana- kreeka või -rooma. Romantismis on kõrge kunsti tunnus see, kui valitakse minevik teemaks. Realismi eesmärk on seevastu kujutada kaasaega, olevikku, argipäeva, mitte minevikku. Realism kujutab maailma tõepäraselt, st kujutluspildis ei kasutata tinglikku ega kujundirohket väljenduslaadi. Olukordi või esemeid, protsesse kirjeldatakse nii, nagu need tegelikkuses paistsid. Realismile on omane eksperimentaalne kirjutusviis. Realismi mõju suurendas maailma/olude vms filosoofilise üldistuse väljapakkumine, st kirjanik peab välja tooma normatiivse seisundi, kujutama läbi ühe tegelaskuju, kes esindab ühiskonnas levivat vaimsust
Ülikoolide staatus kujunes aeglaselt. Ülikooli tulnud üliõpilased asusid kogukonda- dena elama ja sageli ka majandama. Üliõpilased- skolaarid- ei teinud alati kindlat vahet ülikooli ja lihtsalt hea kooli vahel. Kuna õpetus toimus kõikjal ladina keeles, käisid nad koolist kooli, et kuulata kuulsamaid õpetajaid. Kristliku keskaja põhiideedeks jäid: · Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku. · Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. · Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. · Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. · Inimest saadab kõikjal ime. · Kristlase kasvatuses oli olulisel kohal jumalakartlikkus, halastus,
pärast oma surma, näiteks läbi testamendi. Rahva seisukohalt on neil ka oluline ülesanne kanda. Nimelt nad kannavad edasi traditsioone, aga kui nad jäävad mingitele arengujõududele jalgu, siis neist tavaliselt astutakse üle. Sundustega tüübi positiivsed jooned on need, et nad on vastupidavad, stabiilsed, püüdlikud, püsivad, hoolsad, plaanipärased. Neid huvitab tavaliselt rohkem see, mida nad saada tahavad, kui see, mis neil praegusel hetkel käes on. Seetõttu nad ei oska olevikku hinnata. Nad ei suuda lihtsalt olla, lasta asjadel kulgeda, voolata. Sundustega inimestel on väga suur kaal kahtlustele kõigis variatsioonides. Kahtlustamine ja kahtlus kui selline kaitseb spontaansuse ja loomulikkuse eest, mis tundub ohtlik olevat. Nii võib igasuguseid kahtlusi üldistada, absolutiseerida. Nendest võib saada mingi eesmärk, mis võib hakata tegevust asendama. Inimene ei teegi midagi, sest tal on selle asja suhtes mingisugune kahtlus.
Sotsioloogid õigusnormide sisuga c) Ülevaateuurimus ei tegele. d) metaanalüüs Sotsioloogia vs. Ajalooteadus Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Uurivad konkreetseid sündmusi ja isikuid. Sotsioloogia uurib olevikku. Sotsioloogid proovivad teha üldistusi. Sotsioloogia vs. Kultuuriantropoloogia Antropoloog uurib "võõraid" mitte-lääne traditsionaalseid kultuure. (Viimasel ajal on kultuuriantropoloogid
hixkarya k eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 43. Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest Grammatiline kategooria on komplekt või hulk süntaktilisi omadusi, mis · väljendavad samasse mõistelisse valdkonda (nt aeg) kuuluvaid tähendusi; · esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga (nt sams sõnas) ei saa esineda näiteks kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku) · väljendatakse ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil (nt ajatunnus markeeritakse verbisufiksiga vms) Sõnaliigid on substantiivid, verbid, adjektiivid. Substantiivid Verbid Adjektiivid ARV AEG VÕRDLUSASTMED KÄÄNE ASPEKT SUGU KÕNEVIIS
püüdluse sümbol. Kiire energia on edasiviiv 7nda kiire energia, arendav faktor. 38. Tervendamise seadus. See seadus räägib võimest kanaliseerida energiat (praanachipüha vaim), mis kiirgub allikast, mida me kõik nimetame Jumalaks. Kanaliseerimise eesmärk on kas enda tervendamine blokeeringute eemaldamisega või püha energia, mis kiirgub Jumala Allikast, vähehaaval sisendamine. Kavatsusega või tehnika abil võime me saata energiat minevikku, olevikku või tulevikku. Kätega ravitsejatel, kes on edukad oma alal, on aju lained 7,8 Hz samal pikkusel lööb ka maa pulss. Ajulained on sünkroonis maa omadega kui tervendamine toimub. Selle seaduse teine aspekt on võime tervendada ennast kolmandas dimensioonis selle abil, mis on nimetatud hüpe usku. 39. Kõrgema Tahte seadus. Enda mina ja väiksema tahte seisukohalt on normaalne tegutseda oma enda soovide ja eelistuste järgi
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas os...
1980ndatel II poolel muutused, mis on varasema edasiarendus: ,,Tulek on su saatus" (1987). Proosa: Sotsiaalne mäluteraapia 1980ndatel, vaadatakse Eesti lähiminevikku (1940-50ndad), tollast mentaliteeti ja atmosfääri. Stalinismi ängistusest välja kirjutamine. Mineviku kujutamine realistlikult. Ka Mihkelson juhindub tõetarbest. Liigub isikliku ja sotsiaalse mälu puutepindadel, püüab mineviku kaudu seletada sellest väljakasvavat olevikku ning jõuda selgusele iseendas, konkretsesse aega ja ruumi vermitud ,,mina" olemuses. Identiteeti murendavad inimsuhete, eriti põlvkondadevaheliste sidemete sassiminekud ja katkemised, 1940-50ndate surutised. Sotsiaalpsühholoogilisi protsesse analüüsib teostes ,,Matsi põhi" (1983) ja ,,Kuju keset välja" (1983). mihkelsonil on modernistlik jutustamistehnika ja intellektuaalne ja abstraktne stiil. Romaan ,,Korter" (1985) on peetud eesti esimeseks postmodernistlikuks teoseks
Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. NT: ga, peale, kuna Grammatiline kategooria liikmed · · väljendavad samasse mõistelisse valdkonda (nt AEG) kuuluvaid tähendusi; · · esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga ei saa esineda näiteks kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku); · · väljenduvad ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil (nt ajatunnus markeeritakse verbisufiksiga vms). http://www.sil.org/linguistics/GlossaryOflinguisticTerms/WhatIsAGrammaticalCategory.htm Sõnaliigid: Nimisõna ehk substantiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile
keskkonda alluma · Kohanev lähenemine asjadega tegeletakse, siis kui need esile kerkivad. Keskkond saab olla oht. Oht tuleb väljast poolt (nt järjekord med asutsues liiga pikk) · Planeerimismoodul sümbioos. Üritame aru saada kekkonnast, peaks andma hea aluspinna, et mõtiskleda võiamluste üle. Teinekord planeeritud strateegia moondub. Ettevõtted improviseerivad. Missioon ja visioon Missioon miks ettevõte eksisteerib kirjeldab väärtusi. Olevikku vaatav Visoon kuhu tahetakse jõuda. Tulevikku vaatav Missioon ja visioon annavad üldise käitumissuuna, kuna igaks elujuhuks ei saa kindlat reeglit luua ja see annab üldisema tunnetuse. Äri definitsiooni kolm põhikomponenti 1. Kelle vajadusi me rahuldame? Kes on meie kliendid? 2. Milliseid vajadusi me rahuldame? 3. Kuidas me seda teeme Miks me kesknedume tarbijale, mitte tootele? Muidu on tooted, mida keegi ei vaja. Näide:
b) poliitilise kriitika mõjul Kirjandus - funktsionaalne, mitte ontoloogiline (olemusõpetuslik) kategooria, teda ei erista mitte tema eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikes aspektides (majandussuhted, võimuhierarhiad, soo, rassi ja klassi mõju) Arusaam kirjandusest kui üks kultuuriloome vormidest, kirjandus kui sotsiaalne praktika (vt. tagapool uus kultuuriajalugu) Arusaam kirjandusajaloost kui olevikku kinnitatud nähtusest, mineviku kättesaamatus (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud) Kirjandusajaloo olevikukesksus: peegeldatakse loomishetke eesmärke ja väärtushinnanguid. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaassta igast perioodist). Esimesed käsitlused M. J. Eisen, Tähtsad mehed 1883-1884 F. Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu, 1934 Nõukogude aeg
kategooriasse. Juhtkirja arvamus on institutsionaalne. Juhtkirja sisu väljendab ajakirja kui institutsiooni – toimetajate ja ajakirjanike – ühisarvamust. Juhtkirjad ei põhine isiklikul. Erinevalt kõigist teistest arvamuslugudest pole juhtkirjas iialgi mina-vormi, sest autor ei esine seal indiviidina, vaid üldisikuna. Kui on vaja rõhutada mingile arvamusele, kasutatakse ajalehe nime: „Postimees on seisukohal, et …“ Juhtkirjades esitatakse tegevust minevikust olevikku ja olevikust tulevikku. Ajastruktuuri põimub kirjeldamine, kommenteerimine ja tulevikuga seoses õpetatakse, õhutatakse ja kästakse. Eesti ajalehtede juhtkirjad jagatakse eesmärgi järgi 2 rühma: 1) Selgitavad ja tõlgendavad – ajaleht seletab sündmuse või otsuse tausta: miks juhtus ja mida tähendab? Ajaleht ütleb oma arvamuse teema kohta ja põhjendab seda vastavalt faktidele. 2) Poleemilised ja kriitilised – kritiseeritakse toimunud sündmusi ja otsuseid
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
tegelemises, siis viimased heidavad poliitilisele ajaloole ette üksikule ja pinnapealsele keskendumist. Kaks konkureerivad kultuurikäsitlust 19 saj Kultuur rahvakultuur, argielu, folkloor vms Kultuur kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst JACOB BURCKHARDT (1818-1897) Üldised vaated ajaloole Ajalugu aitab mõista tänapäeva; meie olevik on välja kasvanud minevikust, uurida tasub ainult seda minevikku, mis kõnetab olevikku ja tulevikku. Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Ajaloost tuleb otsida tüüpilist, seda, mis kordub. Huvitavaimad ajalooperioodid on üleminekud ühest ajastust teise: üleminek kristlusele, üleminek uusaega jne. Ajalugu pakub lohutust olevikule, võimaldab leida minevikust eeskujusid. Ajaloost tuleb otsida sisemist terviklikkust, harmooniat. Kultuuriajaloo käsitlus
Autor Sander Lebreht, 2014, isiklik arhiiv 18. august oli juubelipidustuste eelpäev. Kell viis õhtupoolikul algas jumalateenistus luteriusu kalmistul. Kohale oli tulnud palju rahvast pea iga maja, iga pere oli esindatud. Kantsel oli leinakangastega kaetud ja valgete õlglilledega ehitud. Kohalik pastor Heinrich Struck meenutas neid, kes möödunud saja aasta jooksul kalmistule maetud 3166 surnut, neist 1511 saksa kogudusse kuulunut. Seejärel pöördus pastor olevikku, lastes kõlada äratus- ja manitsuskutsel ja lõpetas pöördumisega tulevikku: ,,Meie lapsed on tulevikus meie kohtunikud. Nad jälestavad viletsust; nad lõikavad, mida meie külvanud oleme; nad kannatavad sellepärast, mida meie võlgu oleme." Ta kutsus rahvast seesmiselt tööle oma minaga ja väliselt tööle teiste hüvanguks, et oleks tegusid, mille järgi hiljem inimesi meenutada saaks. Pastor pühendas värsivormis järelhüüde surnutelinna elanikele. Pärast seda
b) poliitilise kriitika mõjul Kirjandus - funktsionaalne, mitte ontoloogiline (olemusõpetuslik) kategooria, teda ei erista mitte tema eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikes aspektides (majandussuhted, võimuhierarhiad, soo, rassi ja klassi mõju) Arusaam kirjandusest kui üks kultuuriloome vormidest, kirjandus kui sotsiaalne praktika (vt. tagapool uus kultuuriajalugu) Arusaam kirjandusajaloost kui olevikku kinnitatud nähtusest, mineviku kättesaamatus (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud) Kirjandusajaloo olevikukesksus: peegeldatakse loomishetke eesmärke ja väärtushinnanguid. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaassta igast perioodist). Esimesed käsitlused M. J. Eisen, Tähtsad mehed 1883-1884 F. Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu, 1934 Nõukogude aeg
klassivõitluse teisel poolelt, teenijatüdrukute ja tõlgendatakse toimuvana emaga, kes on libude poolelt -- see on deterritorialisatsiooni territoriaalsus, reterritorialisatsioon intsest. Seotud heliga, sellega, kuidas heli kihutab, ja On seotud fotode, portreede ja kuidas mälestuseta lapsepõlveplokid täiesti elavana lapsepõlvemälestustega, võltsi lapsepõlvega, mida sisenevad olevikku, et seda aktiveerida, kiirendada, pole kunagi olemas olnud, kuid mis püüab iha paljundada konneksioone. jäljendamise puuri, suunab ta tagasi emale Konneksioonide maksimum Konneksioonide mahasurumine, üksainuke tähistaja, perekonda tagasilangemine, kogu poliitilis-sotsiaalse välja neutraliseerimine
tegevusega esile kuulajate ja võimude äreva reageernigu. Novellis ,,Silmus" I leiab mees tühjast stepist püünissilmuse ja poeb uudishimust sinna sisse. 1970.aastete alguses, koos üldise ajaloohuvi kasvuga, pöördus ka Valton mineviku poole. Endiselt huvitavad teda inimese olemisprobleemid. Ajalugu on kirjanikule vaid näitelava, kus saab kujutada üle aegade kestvaid seoseid: vaadata mineviku kaudu olevikku ja tulevikku. Seda Valtoni novellistika suundumust iseloomustab kogumik ,,Õukondlik mäng" (1972). Novell ,,Roosa kits", mille sisuks on kahe Saksa väikelinna vaen roosa kitse kuju pärast, sümboliseerib inimeste võimuiha ja rumalust. Ajaloolisest ruumist liigub Valton kujutuslikku aegruumi: unenägude ja müütide maailma. Kogus ,,Sõnumitooja"(1972) annab tooni fantastika. Kirjanik osutab inimese
Põhiosa sõnavarast vahetub keelest tuhande aasta jooksul. Lingvistid uurivad ka sotsiaalseid erinevusi häälduses. 5.1.2 Keele ja kultuuri suhted Keele ja kultuuri suhete uurimisega tegeleb antropoloogiline lingvistika. Kas ja kuidas keel mõjutab meie mõtlemist ja käitumist? Eskimotel on lume kohta palju sõnu, idamaades riisi kohta. Kas see mõjutab ka nende mõtlemist? Edward Sapir2 ja Benjamini Lee Whorf3 uurisid Hopi indiaanlasi, kellel polnud minevikku, olevikku ega tulevikku (oli vaid, on praegu, on tulemas). Sapir-Whorf’i hüpotees — emakeele leksikaalne ja grammatiline ehitus määravad inimeste maailmavaadet, mõtlemist ja sotsiaalset käitumist. Hüpoteesi üle on palju vaieldud. On nii poolt- kui vastuargumente, aga (IMHO) need on tegelikult rohkem näidete tasemel. Ei väite õigsust ega ekslikkust ei ole keegi ära tõestanud. Vastuväite näide: keel väljendab kultuurilist reaalsust, mitte ei määra seda. Kultuur
pärast oma surma, näiteks läbi testamendi. Rahva seisukohalt on neil ka oluline ülesanne kanda. Nimelt nad kannavad edasi traditsioone, aga kui nad jäävad mingitele arengujõududele jalgu, siis neist tavaliselt astutakse üle. Sundustega tüübi positiivsed jooned on need, et nad on vastupidavad, stabiilsed, püüdlikud, püsivad, hoolsad, plaanipärased. Neid huvitab tavaliselt rohkem see, mida nad saada tahavad, kui see, mis neil praegusel hetkel käes on. Seetõttu nad ei oska olevikku hinnata. Nad ei suuda lihtsalt olla, lasta asjadel kulgeda, voolata. Sundustega inimestel on väga suur kaal kahtlustele kõigis variatsioonides. Kahtlustamine ja kahtlus kui selline kaitseb spontaansuse ja loomulikkuse eest, mis tundub ohtlik olevat. Nii võib igasuguseid kahtlusi üldistada, absolutiseerida. Nendest võib saada mingi eesmärk, mis võib hakata tegevust asendama. Inimene ei teegi midagi, sest tal on selle asja suhtes mingisugune kahtlus.
Valgustuslik-kontseptuaalne suund, nt J. G. Eisen, rõhutas kogumist. Arndt antikvaarsele suunale. Kuressaare kooli juhendaja, Halle kooli (pietism) kasvandik. Liivimaale tulles alguses koduõpetaja. Tullaksegi Saksast pooliku haridusega, lootuses et aadel paneb vakantsi tekkides kirikuõpetajaks. Ka ametniku-, õiguse jne karjäärimudel. Ka kooliõpetajaid. Seejärel Riias lütseumi koht. 1740. aastatel ,,Der Liefländische Chronik". See uut teavet Liivimaa ajaloo kohta. Et mõista paremini olevikku, tuntakse huvi mineviku vastu. Tõlkis Liivimaa kroonika ladina keelest saksa keelde. Arndt valgustusaegse ajalookirjuise algus Baltikumis. Torma pastor Eisen pärisorjuse kohta 1750. aastail kirjutanud, 1764 trükitud ,,.. Beschreibung der Liebeigenschaft". Halles biograafiat, meditsiini ja kameralistikat (majanduse- ja riigiteadus) õppinud. 1741 tuleb Liivimaale koduõpetajaks, 1745 pastoriks Tormas ja seal 30 aastat. Väga mitmekesine tegevusvaldkond. Kirjaoskuse levitamine
Eesti kirjandus vajab üht teost, kus käsitletakse Eesti nüüdisaega ja tehakse seda laiahaardeliselt mitme põlvkonna kogemust kirjeldavana. See on see, mida suure romaaniga silmas peetakse. Seda oleks põlvkondade üleselt lugeda, mida loeb vanaema, ema ja ka laps. Seos erinevaid põlvkondi ja olevikus eksisteerivaid teemasid, mida käsitleda. Märt Väljataga: ,,Enamik nüüdisaegseid eesti romaane vahendab ka lähiajaloolist minevikku või kujutluslikke aegu, ja romaanides, kus kujutatud olevikku, on keskendutud pigem kitsalt privaatsele kogemusele. Laiad pildid ei kujuta tänapäeva ja pildid tänapäevast ei ole laiad. Postkommunistlik Eesti ei ole veel andnud Suurt Eesti Romaani." Kuid mõningatest teostest mitme peale ühe suure romaani saaks küll. Suur fantaasia Valdur Mikita ,,Lingvistiline mets" (Eesti müüdi eepiline läbikirjutus, posit suhe Eestisse, neg ümberpööramine. Teos asetub ajaloo alaste vaidluste ja pagulaskriisi taustale. Vaimukad seosed ja järeldused
teadmisalata ei ole olemas ka teadmist, mis ei eelda ega moodusta samal ajal võimusuhteid." o Tõde on niisiis võimusuhete korrastatud protseduuride süsteem. · Genaloogia o ütleb pmst seda, et ajalugu on juhuslikkuse tagajärg o Ajalooskeemid koosnevad juhuslikest skeemidest. o Nt kui inimesed kirjutavad ajalugu siis jälgivad seda, et ajalugu jõuab välja kuksile nt olevikku. Nt lääne-euroopa kultuur kuidas mõistab antii-kreeka kultuuri , selle loogika on see, et antiikkreeka leidis endale õigustuse lääneeuroopa kultuuri. o F: Ajalugu on midagi, mida ei saa siduda, ajalool pole mõtet. o Selleks, et aru saada, et ajalool pole mõtet, tuleb ajalugu kirjutada teisiti, kõige tähtsam: tuleb loobuda sellest, et inimene on ajaloo kekspunkt.
Linna raugad olid kogunenud palee ette oma kuningale austust avaldama, kuid nemadki ei tundnud neid hästi; nad olid vanad ning minevik tundus neile reaalsemana kui olevik. Meenutati Iphigeneia ohverdamist. Kuigi Agamemnon ei tahtnud oma tütart ohverdada, tegi ta seda sõjaväe pealekäimisel siiski, ning ka sellepärast, et ka temas oli tema suguvõsa kurikuulsat julmust. Iphigineia surmast oli möödas 10 aastat, kuid selle tagajärjed määrasid ikka veel olevikku. Juba sellest ajast peale, kui kuninganna Klytaimestra oli tütre ohverduselt tagasi jõudnud, oli kättemaks oodanud. Ta võttis enesele armukese, kelleks oli Thyestese, Atreuse venna ja Agamemnoni onu, poeg Aigisthos, keda ta ei saatnud isegi siis minema, kui Agamemnon Trooja alt tagasi jõudis. Rahvas teadis muidugi kõike. Palee õuele veeres kaarik, kus kuninga kõrval istus kaunis, kuid võõra välimusega neiu. See oli Kassandra, Trooja kuninga Priamose tütar, kelle
(360° hindamine) Lõpp: arenguvestlus Tabel 18. Hindamise traditsiooniline ja kaasaegne vaade. Hindamine Traditsiooniline Kaasaegne Tööprotsessi ja töötajate Töötajate hindamine, Eesmärk tegevuse vahetu motiveerimine ja kontrollimine arendamine Orienteeritus Minevikku ja olevikku Olevikku ja tulevikku Hinnatavad Alluvad passiivsed Alluvad aktiivsed Hindajad Vahetu juht Komisjon ja kliendid Kvantitatiivsed ja Kriteeriumid Kvantitatiivsed kvalitatiivsed 93 Salastatus, usaldamatus
Rahva seisukohalt on neil ka oluline ülesanne kanda. Nimelt nad kannavad edasi traditsioone, aga kui nad jäävad mingitele arengujõududele jalgu, siis neist tavaliselt astutakse üle. Sundustega tüübi positiivsed jooned on need, et nad on vastupidavad, stabiilsed, püüdlikud, püsivad, hoolsad, plaanipärased. Neid huvitab tavaliselt rohkem see, mida nad saada tahavad, kui see, mis neil praegusel hetkel käes on. Seetõttu nad ei oska olevikku hinnata. Otsustusvõimetus, kõhklemine jms võib iseloomustada sundustega inimesi. Samas, kui mingid otsused on tehtud, on need otsused sundustega inimeste jaoks lõplikud, mida enam muuta ei saa. See põhjus ongi selles, kui neil tekkis lapsepõlves tunne, et on asju, mida saab teha ainult ühte moodi ja ainult see viis on õige. Sundustega inimese juures on probleem eelkõige see, et kui nad on lapsevanemad, siis nad ei suuda arvestada lapse vanust. Nad kipuvad pidama ka pika vihaga
Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii omandatud oma- ja kirjalikult kui ka suuliselt. võõrsõnade algusse; pöörab tegusõnu olevikus; Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele, mida). moodustab ainsust ja Esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja mitmust, olevikku ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ja kehahoid. minevikku; poolitab sõnu (õpitud Jutustus pildi või pildiseeria põhjal, küsimuste, skeemi, reeglite piires); kaardi või kava toel, fantaasialugu, kirjeldus, seletus, kasutab õpitud keelendeid veenmiskiri, tarbetekstid (juhend, nimekiri, retsept, nii kõnes kui kirjas
kasutada, kuid konsultandi kasutamine peaks aitama protsessi efektiivsemalt läbi viia. 11 T U R U N D U S P L AAN I K O OS T AM I N E Missioon ja visioon Turundusplaani nurgakivi on selge turundussõnum. Turundussõnum põhineb ettevõtte või toote hästi sõnastatud äriideel ja selgetel konkurentsieelistel. Ettevõttel võib olla üks või mitu äriideed, mille võtab kokku organisatsiooni missioon (mis on rohkem olevikku suunatud) ja täpsustab visioon (mis kirjeldab tulevikku). Iga organisatsioon peab suutma määratleda oma tegevusvaldkonna, üldeesmärgi ja eripära. Missioon on avaldus ettevõtte äri/tegevuse olemuse kohta, mis näitab ära organisatsiooni olemasolu põhjenduse. Missioon vastab järgmistele küsimustele: - mis on ettevõtte tegevusvaldkond? - mida ta kliendile pakub? - kuidas ta oma tooteid pakub (toote eripärad, eristuvus konkurentidest)? - kes on ettevõtte sihtgrupid ja/või sihtturud
mitmuse 3. pööret. 2011. aastal (Laura 6-aastane) uuris Marika Prants oma magistritöö raames Laura tegusõna grammatiliste morfeemide kasutamist. Uuringus ilmnesid Laura kõnes järgnevad vead: morfofonoloogiline agrammatism (söödakse pro süüakse; käesid pro käsi), morfoloogiline agrammatism (aknad pro akent; juuksuli pro juuksurina). Laura jättis sõna muutmata (oleviku muutmisel lihtminevikku jättis sõna olevikku (toob pro tõi). Laps asendas sõnu (toovad pro vedasid). Suhteliselt raskeks osutus Laura jaoks tüvevariantide ja lõppude kasutamise õigsuse määramise ja korrigeerimise ülesanne. Lauset Paul pühkis kinnasega lund parandas laps semantiliselt (pühkis labidaga), moodustades leksikalis-süntaktilise agrammatismi. Viga võis tuleneda lause või sõna (pühkima) mõistmise raskusest. Mõistmisel valmistas raskusi alalütlev, alaleütlev ja
Jõukohasuse määrab see, kuivõrd kättesaadavad on õpilasele uurimistööks vajalikud andmed. Eelistatavad on teemad, mille kohta saab koguda kohapeal andmeid küsitluste ja vestluste ning dokumentaalsete materjalide väljaselgitamise ja kasutamise teel. Nii kogutakse andmeid, millel on jääv väärtus teaduslikus uurimistöös. Iga teema võib n-ö laiali valguda. Võtame näiteks kodukoha. Võime uurida selle minevikku, olevikku, majandust ja tootmistegevust, kultuurielu ning haridust, kuid ka detailsemalt, nt arengu üksikuid perioode, selles paiknevat ettevõtet või asutust, kooli jne. Edasi võime uurida veel üksikasjalikumalt ettevõtte mõnda osakonda; kooli õpilasi, õpetajaid, lõpetajaid; sporditööd; kultuurielust üksikute isetegevusringide tegevust või üksikute silmapaistvate kultuuritegelaste elu ja tegevust.
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
Nii, et tegelikult sellisest argisusest kirjandustasandil tasapisi astutakse eemale või teisele astmele. 3. Need tekstid on rõhutatault kaasaegsed. See tähendab seda, et tegevus toimubki lugeja kaasajal. Ja seda kaasaega rõhutatakse veel suhteliselt tuntava dokumentaalsuse kaudu kõikdele teada tuntud ruumid ja paigad, objektid nag riided või kaubad, tegevused, mis on puhtalt tänasesse olevikku kuuluvad. Sellepärast paiskub tekstidesse lõputu tulv brändinimesid, osutus logodele või firma nimedele, popstaaridele jne. Selle võtte nimeks on name dropping. Selle kaudu luuakse rõhutatult kaasaegsust. Need autorid kääsitlevad loogiliselt seda aega, mida nad kõige paremini tunnevad. 4. Tegevusruum on nihkunud nö avalikku ruumi, samas teatud tekstides on oluliseks jäänud ka privaatne ruum. Väga palju tegevust kohvikus, baaris, kontoris jmt. See
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
Draakoni saba ehk Cauda Dragonis on Lõunasõlme teised nimed. Kuna Põhja- ja Lõunasõlm moodustavad teljestiku, siis mõjutavad Põhjasõlmega moodustuvad progressioonid ja transiidid ka Lõunasõlme. Kui planeet teeb Lõunasõlmega konjuktsiooni, siis saadakse paremad tulemused kui seda loetakse Lõunasõlme konjuktsioonina, mitte aga Põhjasõlme opositsioonina ja vastupidi. Probleemid tulenevad perekonna ajaloost või minevikust. Minevik tundub olevikku vallutavat, vana haigus võib hoogustuda või ilmuvad välja sõbrad, keda ei ole 20 aastat näinud. Unustatud või kadunud fotod, paberid, inimesed ja haigused ilmuvad välja, kui B.Brady: Predictive Astrology see sõlm satub konjuktsiooni dünaamilise planeediga. Võivad olla deja vu kogemused, kohtumised tundmatutega, kelle/mille suhtes tekib ,,ma ju tean teda" tunne. NURGAD ENNUSTAMISES
" J. Monsabré "Olge ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga ei saa osta aega." E. Young "Tulevik jõuab kätte aeglaselt, olevik lendab kui nool, kuid minevik seisab igavesti paigal." F. Schiller "Saavutatud eesmärk toob meile harva rahuldust. Meie parim tasu leidub eesmärgi taotlemises." F. Bodenstedt "Laste jaoks pole minevikku ega tulevikku. Kuid nad teevad seda, mis meil, täiskasvanuil, peaaegu ei õnnestu nad kasutavad olevikku." La Bruyére *Mul on miljon põhjust miks minna, üks põhjus miks jääda. *Usu armastusse esimesest silmapilgust. *Naised andestavad, aga ei unusta, mehed unustavad, aga ei andesta. *Ära unusta, et vaikus on mõnikord parim vastus. *Mul polnud aega kirjutada lühikest kirja ja kirjutasin pika. *Isegi muinasjutud lõppevad halvasti , sest kui Prints ja Printsess õnnelikuks saavad on Nõid ikka õnnetu .
galagrupis; ●● äratundmine – vaenlase tehnika tundmine; ●● kaardilugemine – vaatleja peab oskama anda täpseid koordinaate; ●● kaugtulesihtmärkide kätteosutamine – seda peab oskama ülem ja ideaalis ka kõik teised mehed; ●● moondamine ja varjumine; ●● vaatlustehnika – binokli õige kasutamine ja varjude vaatlemine; ●● mälutreening – et kahtlustäratavaid asju tähele panna, peab vaatleja suutma olevikku minevikuga võrrelda; ●● tulekaardid ja kauguse mõõtmine. VALIK Vaatlusposti asukohta valides tuleb silmad pidada alljärgnevat: ●● Vaatlus. Peab olema võimalik vaadelda käskudes toodud piirkonda. ●● Vaatlussektor ja –ala. Vaatluspost peaks katma võimalikult laia sektori ja sisaldama võimalikult vähe varjatud maa-ala. ●● Lähenemine ja lahkumine. Mõlemad peaksid aset leidma varjatult. See on eriti tähtis juhul, kui vaatluspost opereerib püsivast baasist
eksistentsi miinimum, see sisaldab keskkonnakaitse korraldamist ning loodusvarade kasutamise reguleerimist. 5. Riigi ja majanduse teatud põimumine nii riigi poolne a. subventsioon (toetused) b. kui ka interventsioonis (riigi ülesandeks on mitte lubada sotsiaalse õiguse põhimõtete rikkumist majanduslikes protsessides). 6. Planeerimine arvestades kodanike ja isikute sotsiaalseid vajadusi, suunab riik ühiskonna arengut nii olevikku kui tulevikku silmas pidades. Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine sõltub riigi majandusliku arengu tasemest. C. DEMOKRAATIA PRINTSIIP PS § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Printsiip sisaldab (konkretiseerimise momendid): 1. see väljendub eelkõige legitimatsioonis, mis on kogu demokraatlikku riiki läbivaks põhimõtteks
niisugused mõjutajad nagu kultuur, perekond, sugu, rollid inimestevahelistes suhetes, on normaalsed. traumaatilised kogemused ja minapilt. Siinkohal tuleb märkida, et igasugune arutelu määravate asjaolude üle on selles etapis esialgne ja seda laiendatakse nõustamis- protsessi hilisemas järgus (pärast loo täielikku uurimist). Pärast otsuse tegemise ajendite käsitlemist keskendutakse probleemi esialgsele määratlusele ja senisele tegevusele. Liikumine minevikust olevikku võimaldab põhja- likumalt uurida, kuidas klient probleemi esialgu määratles ja milliste sammude abil ta üritas seda lahendada (koos kaasnevate emotsioonidega). Selles etapis sobivad näiteks niisugused küsimused: AKtiivne kaasamine Probleemi m??ratlemise ?lesanded 77
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
