Sisekaitseakadeemia Sotsioloogia ja filosoofia õppetool Kohtueelse uurimise kaugõppe I kursus BENEDICTUS SPINOZA Referaat Tallinn 1999 2 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. LÜHIKE ELULUGU 4 2. SPINOZA MATERIALISTLIK FILOSOOFIA 5 3. SPINOZA ÕPETUS LOODUSEST 6 4. SPINOZA EETIKAÕPETUS 7 5. SPINOZA TUNNETUSÕPETUS 9 6. SPINOZA ATEISM 9 7. KOKKUVÕTE 11 8. KASUTATUD KIRJANDUS 12 3 SISSEJUHATUS XVII sajandi keskpaiku olid Madalmaad, samuti nagu Inglismaa, Euroopa eesrindlik riik. Juba XVI sajandi teisel poolel toimus Madalmaades kodanik revolutsioon. Verise võitluse tulemusena läks rahval korda...
*Raamatu tõlkis Peeter Mets. > Raamatu on tõlkinud Peeter Mets. ENNEMINEVIK (eelnevale tegevusele viidatakse mingi minevikuhetke seisukohast.) olin töötanud ei olnud töötanud Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud. Ma olin just magama heitnud, kui keegi helistas. Kui pealause on lihtminevikus, siis kõrvallause on tavaliselt enneminevikus. *Juhtuski see, mida juba kaua oodati > oli oodatud. TULEVIKU VÄLJENDAMINE Tegusõna tulevikuvormi eesti keeles pole. Kasutatakse olevikku, ajamäärusi, verbe tulema, hakkama. Ma tutvun materjalidega. Me sõidame homme koju. Siia tuleb uhke maja. Vältida tuleb saama-tulevikku: *Tundub, et homme võistlus ei saa toimuma. > Tundub, et homme võistlust ei toimu. Uus postkontor saab olema igati ajakohane. Paar aastat tagasi käisin Pariisis, kuhu tahtsin juba ammu minna. Filateeliaga tegeleb ta juba aastaid. Kas see näitus saab olema avarama temaatikaga kui eelmine? Õppekava koostasid Tartu ülikooli teadlased.
(riigiasutused). Asjadega tegeletakse siis, kui need esile kerkivad. Ohud keskkonnast. · Planeerimismoodul Võimalused + probleemid, süsteemne võrdlev analüüs. Üritatakse aru saada kekkonnast, peaks andma hea aluspinna, et mõtiskleda võiamluste üle. Teinekord planeeritud strateegia moondub. Ettevõtted improviseerivad. Organisatsiooni eesmärgid Missioon- miks ettevõte eksisteerib. Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjust. Olevikku vaatav. Visioon- kuhu tahetakse jõuda. Tulevikku vaatav. Missioon ja visioon annavad üldise käitumissuuna, kuna igaks elujuhuks ei saa kindlat reeglit luua ja see annab üldisema tunnetuse. Äri definitsiooni 3 põhikomponenti Kelle vajadusi me rahuldame? Kes on meie kliendid? Milliseid vajadusi me rahuldame? Kuidas me seda teeme? Miks me kesknedume tarbijale, mitte tootele? Muidu on müügil tooted, mida keegi ei vaja. Ettevõtte tegevuse planeerimine Tulueelarve
rauast Kõige all on jällegi tahke tuum, arvatavasti sama koostisega, mis vedelal kihil. Tahkes olekus on selle aine tänu suuremale rõhule. Aeg Mis on siis aeg? Kui keegi seda minult ei küsi, siis ma tean, kui küsijale seletada tahaksin, siis ei tea.----- Tean, et mõõdan aega; kuid ma ei mõõda tulevikku, sest seda veel ei ole, ma ei mõõda olevikku, kuna sel pole mingisugust kestust, ma ei mõõda minevikku, kuna seda enam ei ole. Mida ma siis mõõdan? Marcus Aurelius Augustinus "Pihtimused(Confession)" Aja omadused Olevik Minevik Tulevik · Aeg on ühemõõtmeline · Aeg on meetriline s.o. teda saab mõõta · Aeg on pidev ja lõpmatu Aeg on homogeenne kõik ajahetked on samaväärsed (üks ja · seesama asi toimub ühte moodi igal ajahetkel)
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
Psühholoogia kursus 26 semestrit. Ilmselt väljapaistvamaid Herbarti pooldajaid. Pedagoogilise patoloogia (laste puuduste) rajaja. 1863. a. võtab aluseks Wundti "Loengud inimese ja looma hingest". Tema unenägudeteooria mõjutas oluliselt Freudi arusaamist unenägude funktsioonist. Ludwig Strümpell oli üks esimesi, kes esitas küsimuse, miks unenägude maailm on nii erinev sellest, milles me elame ärkvel olles. Põhjus on see, et me ei oska unenägusid paigutada oma minevikku või olevikku. Unenäokujundite vahelised seosed on nõrgad ja ebaloogilised. Seepärast pole põhjust küsida, miks me unenägusid nii halvasti mäletame, vaid seda, miks me neist siiski nii palju suudame meenutada (Strümpell 1874). Pavel Aleksejev (1822-1884) - õigeusu ususteaduse ja filosoofia magister ja professor (1850-1884). 17 semestrit "empiirilise psühholoogia kursust". Gustav Teichmüller (1832-1888) - ilmselt üks tuntumaid ja originaalsemaid Tartu filosoofe
· Ajalistesse kokkulepetesse suhtutakse tõsiselt. · Austatakse inimese privaatsust, teisi nende tegevuse juures ei segata. · Aeg on peaaegu käegakatsutav. Seda saab kulutada, säästa, veeta ja kaotada.Aega kasutatakse kui klassifikatsioonisüsteemi elu korrastamiseks. · Aeg eraldab inimesi üksteisest, pikaajalisi suhteid ei sõlmita. Polükroonne ajakäsitus · Aeg on pigem punkt kui lineaarne joon. · Aeg hõlmab minevikku, olevikku ja tulevikku. · Üheaegselt toimub palju asju. · Ajagraafiku järgimisest tähtsam on suhelda inimesega, kuni olukord seda nõuab. · Aega ei seata kunagi esiplaanile. · Ajalist kokkulepet täidetakse siis, kui selleks on võimalus. · Inimesed on tegevuse juurest kergesti kõrvalejuhitavad. · Aeg pole käegakatsutav, selle kaotamisest ja säästmisest ei räägita. · Ajagraafikuid ja -plaane muudetakse sageli. · Tugev tendents luua eluaegseid suhteid.
Akineetiline mutism ei suuda liigutada, ega rääkida. mõistete häired mõtlemise seoslikkuse häired: targutamine, e. resoneersus. Inimene hakkab ühe asja üle targutama. Sisaldab filosoofilisi elemente. Katkendlikkus üksikute sõnade või silpide kordamine. mõtlemise sihipärasuse häired. Langus: laialivalguvus. (dementse inimese jutt, räägib kord ühest asjast, kord teisest enda initsiatiivist tingitud, hüppab minevikust olevikku ja vastupidi). Üksikasjalikkus: sihipärasus olemas, kuid takerdub üksikutel detailidel. Sihitu: kaootiline, krodab üht sõna, teist, puudub igasugune loogiline seos. SISULISED e. KVALITATIIVSED HÄIRED sundmõtted mõte mis pidevalt kordub, kuid mille suhtes on kriitika olemas; sundhirm, e. foobia haiguslik kartus, korduv. Teadvuses vastu tahtmist korduv, selle ekslikkusest saab inimene ise aru (kas ma panin ukse lukku).
teooriad maa arengust. Maakera kui planeedi tekke küsimustes on geoloogia seotud astronoomia kosmoloogia ning füüsika ja keemiaga. Elu tekkimise ja arenguga seoses ka bioloogiaga. Seos geodeesia ning geograafiaga, mis uurivad maa kuju. Peale nende võib nimetada veel klimatoloogiat, hüdroloogiat, okeanograafiat, mullateadust. Kokkuvõttes on geoloogia üheks lüliks loodusteaduses, mis tervikuna uurib meid ümbritseva maailma minevikku, olevikku ja arengut tulevikus. I GEOLOOG1A AJALUGU. Geoloogia areng algas juba kauges minevikus ca 10000 aastat tagasi, kui maast ammutati olulisemad tootmisvahendid või tooraine nende valmistamiseks. Kiviajal otsiti maapõuest primitiivseteks tööriistadeks sobivaid kivimitüüpe. Pronksiajal toodeti neid tinast ja vasest. Rauaajal lisandus raua tootmine. Vanimad, kuni 600 aastat vanad kaevandused on säilinud Kesk-Aasias ja Hiinas. Muinas Egiptuses kasutati püramiidide ehitusel puurimist.
kaitsmise eest. Alates 1925. aastast Vabadusristi enam välja ei anta. Teenetemärke annab Vabariigi President. Teenetemärkide andmiseks taotlusi esitab Vabariigi Presidendile Teenetemärkide Komitee. Pärimusliku ajaloo def ja põhimõisted-2. Pärimusliku ajaloo definitsioon ja põhimõisted Pärimuslik ajalugu , ajalooteaduse ja rahvusteaduse piiriteadus, mis eelnevat uurib, pärimusrühma tõlgendus minevikust Pärimus vahendab müütilist või ajatut aega, mis hõlmab endas minevikku, olevikku ja tulevikku, kuid ei kõnele ajaloolise aja sündmustest. Pärimus vahendab jutustajakeskseid minevikusündmusi, mille kaudu mõtestatakse oma kohta tänapäeva ja tuleviku seisukohalt. Pärimus on alati muutumises Pärimusrühm on kindlate tunnuste järgi moodustatud rühm. (sugulased, tudengid, sõdurid) Sünkretism kunstiliikide põimumine, kultuurivormid pole eraldunud, võivad olla ühendatud teadus, kunst. Autoriõiguse küsimust pole. Koosmõju, üksikuna pole nad sellise väärtusega
sotsiaalsed konfliktid. Tema loomingus võib vedada paralleele kirjandusega L.Tolstoi, Dostojevski, Nekrassov ja kunstiga Repin, Surikov, Kramskoi. Eelkõige vokaalhelilooja, eeskujuks Dargomõzski. Mussorgski lähtub vene talupojalaulust ja inimkõnest. Helikeeles suur novaator, kelle loomingut eluajal ei mõistetud ega hinnatud, tunnustus tuleb pärast surma. Isiklik saatus traagiline nagu enamusel, kes ajast kaugele ette näevad. ,,Mineviku kaudu näidata olevikku see on minu ülesanne", on Mussorgski öelnud. Loomingu keskpunktiks on inimene olgu see siis lihtne inimene või tsaar. Looming avaldanud olulist mõju Debussyle ja Sostakovitsile. Tähtsamad teosed: Ajaloolised ooperid, mida ise nimetas muusikalisteks draamadeks, ,,Boriss Godunov" (I red. 1869, II red. 1872, hilisemad redaktsioonid Rimski-Korsakovilt, Sostakovitsilt), ,,Hovanstsina" (lõpetas Rimski-Korsakov 1883);
5) loomakatk, 6) paised, 7) rahe, 8) rohutirtsud, 9) pimedus, 10) Egiptuse esmasündinute surm. Nendest õnnetustest kohutatuna vaarao, kelle südame jumal varem oli kõvaks teinud, vabastas Iisraeli lapsed Egiptuse orjusest. 9. Elus koes on parem kui surnud lõvi. ,,Kuid sellel, kes alles seltsib kõigi elavatega, on veel lootust! Tõesti, elus koer on parem kui surnud lõvi!" Kasutatakse soovitusena väärtustada olevikku, ehkki minevik võib tunduda meeldivam. 10. esimest kivi viskama ,,Seal kirjatundjad ja variserid tõid tema juurde naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt ... ning ütlesid temale: ,, ... Aga Mooses on käsuõpetuses käskinud meid niisugused kividega surnuks visata. Mis siis sina ütled?" ... Jeesus ... ütles neile: ,,Kes teie seast on patuta, see olgu esimene tema peale kivi viskama!" Jeesuse sõnad abielu rikkunud naise kaitseks on hoiatus kõrkuse eest ja
Mõte on lihtne: teadvustatud teadmine tuleviku olemasolust on tarvilik, kui mitte piisav, eeltingimus selleks, et muuta märkimisväärselt ümbritsevat keskkonda. Konkreetsemalt seisneb hüpotees (Tulving nimetab seda "kronesteetilise kultuuri hüpoteesiks") selles, et tsivilisatsiooni ja kultuuri arenguks ning püsimiseks on inimesel hädavajalik olla teadlik iseenda ja oma järeltulijate jätkuvast eksisteerimisest ajas, mis sisaldab mitte ainult minevikku ja olevikku, vaid ka tulevikku. Loom, kes ei suuda ette mõtelda, mis võib juhtuda tulevikus, on vähetõenäoline kandidaat algatamaks tegevusi, mille kasu on märgatav vaid füüsiliselt veel mitteeksisteerivas tulevikus. Sellise looma käitumine on täielikult juhitud füüsikaliste ja bioloogiliste seaduste poolt. Need seadused toimivad lineaarses ajas: minevik saab mõjutada olevikku ja olevik saab omakorda
Aga siis hakkas Amaranta U. veritsema ning see ei peatunud ning paari tunni möödudes ta ka suri. Siis läks Aureliano baari jõi ning hommikul ärgates ta otsis last aga teda polnud korvis ta leidis ta hoopis õuest , kus teda kandisid sipelgad. Siis lõi tema silme ette kõik Melaquese pärgament ja ta sai kõigest aru ja jooksis seda lugema, kuna sai aru, et seal on kirjas tulevik . Ta luges ja sai aru , et seal oli ka see mis ta oli juba läbi elanud ning keeras lehti edasi ja jõudis olevikku siis tuli keeris ning imes kõik endasse samal ajal kui ta seda luges, et nii juhtuma hakkab. Selle suguvõsa "Esimene suguvõsas seotakse puu külge ja viimase söövad sipelgad. " Saja- aastasele üksildusele määratud suguvõsadele pole teist korda antud maa peal elada. "
Juurdevool aastal 3 3 000 0,551 1 653 Juurdevoolude nüüdisväärtus 3 817 Esialgsed kulud -3 817 9 15% pole selle projekti sisemine rentaablus, kuna sissevoogude praegune puhasväärtus, mis on diskonteeritud 15%-ga olevikku (4356 USD), ei võrdu esialgsete kuludega (3815 USD). Kuidas muuta tulevaste laekumiste nüüdisväärtust väiksemaks? Selleks suurendame diskontomäära. 20%-ga proovides selgub, ei ka seekord jääb nüüdisväärtus (3 958 USD) suuremaks esialgsesetest kuludest (3815 USD) - ometigi, vahe on väiksem kui 15% puhul. Kuna vajame ikkagi suuremat diskontomäära, proovime nüüd 22%-ga, mis osutubki sisemiseks rentaablusmääraks, sest esialgsed kulud võrduvad diskonteeritud
majandussotsioloogiaks. Sotsioloogia vs. Õigusteadus Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Analüüsivad ja kritiseerivad õigusnormide sisu. Sotsioloogid uurivad teisi sotsiaalseid nähtusi, kuid on olemas õigussotsioloogia, mis tegeleb õigusliku valdkonna uurimisega. Sotsioloogid õigusnormide sisuga ei tegele. Sotsioloogia vs. Ajalooteadus Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Uurivad konkreetseid sündmusi ja isikuid. Sotsioloogia uurib olevikku. Sotsioloogid proovivad teha üldistusi. Sotsioloogia vs. Kultuuriantropoloogia Antropoloog uurib "võõraid" mitte-lääne traditsionaalseid kultuure. (Viimasel ajal on kultuuriantropoloogid hakanud huvituma ka modernsetest kultuuridest). Proovivad anda inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Sotsioloogid on huvitatud põhjustest, mis paneb inimesed käituma nii, nagu nad käituvad. KOOLIASJAD onenote Page 1
.../...näidete põhjal selgub...... Diagrammi 1 andmed osutavad, et.... Küsitlusest võib järeldada, et... Tulemustele toetudes saab väita, et..... Uurimistöö autor peab arvestama järgmiste nõudmistega: kõneviis ja vorm olgu ühtne kogu uurimuse ulatuses; kasutada tuleb oskuskeelt, väljakujunenud terminoloogiat; vältida võõrsõnadega liialdamist, samuti tõlkevääratusi; vältida tuleb kõnekeelt, slängi või mõttetuid stampväljendeid. Olevikku ja minevikku ei tohi kasutada segiläbi. 12 7. REFEREERIMINE JA TSITEERIMINE Refereerimine tähendab teise autori teksti, seisukohtade oma sõnadega ning konspekteerivas vormis esitamist. Refereeringut võib kommenteerida või pakkuda välja omapoolseid seisukohti. Peab olema selge, kus on refereeritav osa, kus uurimuse koostaja seisukohad. Ulatuslik
mitte. Uue kohaselt tuleb, aga kõiki (nii uusi kui vanu) põhjalikult testida juhul kui neid toodetakse/imporditakse üle 1 tonni/aastas. 11. Policy to minimise environmental risks. Main steps in environmental risk management. Keskkonnariskide juhtimine on vahend, mis võimaldab hinnata inimtegevuse riske ökosüsteemidele ja inimestele. Risk on prognoositud tagajärgede statistiline hinnang. Riskid võivad olla otseselt mõõdetavad (jälgides minevikku ja olevikku, näiteks laborikatsete abil) või kaudselt arvutatavad (teoreetiline, näiteks kokkupuude madala tasemega- modelleerimisega). Riski iseloomustab ebakindlus. Edu riskijuhtimises tähendab praktiliste ja kasulike lahenduste leidmist selle ebakindlusega toime tulekuks .Kogetud/kogetav risk on ohutunne või võimaliku õnnetuse kartus Kui ohutunne puudub, siis on kogetav risk null, samas kui tõeline, statistiline risk ei saa kunagi null olla. Aksepteeritav risk
Majanduse arvestus Loomingulise tegevuse väärtus ühiskonnale Looming on inimtegevus, mille eesmärgiks on luua midagi inimesele sobivalt kasulikku ja seda põhiliselt olevikku silmas pidades. Loominguline tegevus eeldab loovust st, et uue juhuse leidmiseks peab ta mõtlema selliselt nagu ta kunagi varem mõelnud pole. Ka tegutsemine peab olema kordumatu ja uus ning sellele lisandub inspiratsioon. Loomingulise tegevuse väärtus ühiskonnale väljendub eelkõige järgmises: 1) elunähtuste vahelistele seostele osutamine 2) inimeste maailmapildi muutmine 3) uute probleemide püstitamine ja vajaduste teadustamine
Keeleteaduse alused Loomulik keel ehk keel, mida inimesed kasutavad emakeelena kõige rohkem keeli Aasias, järgnevad Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika ning Euroopa. Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale arves...
Uuemad versioonid vanadest teooriatest (parandused, kaasajastused, vaidlevad omavahel Institutsialistid Erinevad teooriad, mis ühel või teisel kujul on seotud institutsioonidega Reziimi teooria- Institutsiooneon erinevaid Ratsionaalne valiku institutsionalism- Koostööd on vaja koordineerida. Funktsionalism- Kui on vajadus koostööle, tekib ka koostöö vorm Ajalooline institutsionalism Ajalugu loob konteksti/ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku Sotsioloogiline institutsionalism Inimene ei ole ratsionaalne otsustaja, vaid on mõjutud Valikud on kultuuriliselt ,,ettemääratud" Institutsioonid on moraalsed ja kultuurilised käitumismallid Neofunktsionalismi ideed (ideelist arusaama üritatakse panna ideaalsesse raamistikku) Integratsiooniteooria (vaatleb, kuidas koostöö saaks paremini toimida). On üritatud ennustada, kuid see ei ole välja tulnud, ei läinud täide. - EL teooria
raiskamisaktsiooni. Tiibeti mungad, kes midagi ei tee, neid peetakse üleval, on väga rikkad. Varanduse kogumine, mis iseloomustab meie ühiskonna tüüpi – investeerimine. Juute vihati, sest kirstlane ei saanud aru intressi printsiibist aja kulgemisest ei saa teenida, sest aeg ei kuulu inimesele. Loogika ei mahu kristlasele pähe. Kuidas saab teenida millegi pealt, mis ei ole inmese oma. Nii hakati juute vihkama, see sundis neid põgenema. Inimene elab tuleviku nimel ja ei oska nautida olevikku. Iga inimese elus peaks olema pühaduse mõõde Bataille arust. Inimene ihaldab midagi püha samamoodi nagu ihaldab maisemaid asju. Kapitalism püüab hävitada püüet püha poole. Inimene töötab selleks et süüa ja sööb selleks et töötada. Pühaduseks ei jää ruumi. Taastootmine et saaks töötada. Inimene saab ja ei kujutatud ette hetki, et saab. Töötaja saab ka nautida korraks. Seos mingi pühadusega, pääsetakse ringist välja. Igasugune utoopiline mõtlemine püüab leida
Juhtimislahendus: Looge süsteemid ja struktuurid, mis keskendavad inimeste tegevuse lõpptarbijast kliendile, mitte oma otsesele ülemusele. Need, kes teevad, peavad ka teadma Vaja on kontroll-info kätte saada reaalajas, samas on ka trendid olulise tähtsusega, et saaks ette planeerida tuleviku tööd. Tulevaste tegevuste väljamõtlemine peab olema nende vastutus, kes teostavad tänaseid tegevusi, kes suudavad juba täna midagi tuleviku heaks teha. Küsimus: Kas te juhite minevikku, olevikku või tulevikku? Juhtimislahendus: Aidake õigetel inimestel saada õiget informatsiooni ja nad teevad õigeid asju. Hoiduge sireenide meelitustest Inimtakistused on heade tulemuste saavutamisel tee peal ees ning parim viis selle kõrvaldamiseks on meeskonnatöö, mida saab omakorda saavutada näiteks preemiasüsteemi abil. Küsimus: Millised süsteemid põhjustavad minu probleeme inimestega? Juhtimislahendus: Muutke süsteeme, et inimesed muutuksid. V osa- Omanikutunde arendamine
Seepärast hõlmab indiviidi kohuse mõistekindlaid kohustusi nii tema esivanemate kui ka järeltulijate suhtes. Jaapanlaste uskumuste kohaselt püsib perekond kindlalt suguvõsa alustugedel. Peaaegu igal jaapani perekonnal on oma perekonna, suguvõsa või klanni nimekirjarull, mida reliikviana pärandatakse põlvest põlve. Jaapanis rõhutab perekonnakontseptsioon perekonnaliini katkematust ja selle hääbumist käsitletakse suure õnnetusena. Jaapanlastel on esivanemad olevikku lahutamatu osa.( Sealsamas 1992: 76) 4.3. ESMANE SOTSIALISEERUMINE Esmase sotsialiseerumise peamine mõte on oma olemuselt üllatavalt lihtne ei mingeid piiranguid lapseeas. Jaapanlaste helle suhtumist lastesse täheldasid juba esimesed vene uurijad. Lastesse suhtutakse nii leebelt, et tundub, nagu kasvataksid lapsed ennast ise. Jaapanis on loodus ja inimesed tihedalt kokku põimunud, aastasadade vältel on nad teineteisega kohanenud ja vastastikku kustumatu jälje jätnud
(Mary ja John Gribbin 1997:80). `' Parim selgitus kõige-kõige alguse kohta on, et Universum sai alguse ühest väiksest kuumast tulekerast Suur Pauk `' (Mary ja John Gribbin 1997:80). Aga enne kui saame Suure Paugu juurde asuda, peab paar teist mõistet selgeks tegema. 1. Universum 1.1. Aegruum `' Aeg ja ruum näivad olevat väga erinevad mõisted. Ruumis võite tõsta asju sinna, kuhu tahate. Kuid ajas saate liikuda vaid ühes suunas, minevikust olevikku `' (Mary ja John Gribbin 1997:84). `' Ruumil on kolm mõõdet. Saab liikuda ette/taha, vasakule/paremale või üles/alla `' (Mary ja John Gribbin 1997:84). `' Ajal on aga ainult üks mõõde. Ja mis veelgi halvem sellel ühel olemasoleval teljel saab liikuda ainult ühes suunas `' (Mary ja John Gribbin 1997:84). `' Ajal on suund nagu ruumil, kuid aja `'suund'' on kõigi ruumi suundadega risti `' (Mary ja John Gribbin 1997:84). `' Aeg ja ruum koos moodustavad neljamõõtmelise aegruumi
erilist sorti kirjutusest. Kirjandus - funktsionaalne, mitte ontoloogiline (olemusõpetuslik) kategooria, teda ei erista mitte tema eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikes aspektides (majandussuhted, võimuhierarhiad, soo, rassi ja klassi mõju). Arusaam kirjandusest kui üks kultuuriloome vormidest, kirjandus kui sotsiaalne praktika (vt. tagapool uus kultuuriajalugu). Arusaam kirjandusajaloost kui olevikku kinnitatud nähtusest, mineviku kättesaamatus (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud). Eesti kirjanduse ajalood: Esimesed käsitlused (M. J. Eisen, Tähtsad mehed); Nõukogude aeg (Eesti kirjanduse ajalugu I-V); pagulus (G. Suits, Eesti kirjanduslugu); taasiseseisvusaeg. Eesti kirjandusloo arengutendentsid: Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja
Institutsionalism, Konstruktivism- kui täiesti uus lähenemine Kriitilised-hindavad teooriad-Kriitiline teooria, Feminism, Post-teooriad Institutsionalismid erinevad teooriad, mis on kõik ühel või teisel kujul seotud institutsioonidega. Reziimi teooria institutsioone on erinevaid Ratsionaalse valiku institutsionalism koostööd on vaja kordineerida Funktsionalism kui on vajadust, tekib norm. Ajalooline institutsionalism *Ajalogu loob konteksti/ ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku; * Rajasõltuvus- liitudes mingi organisatsiooniga eeldatakse, et mööda seda rada liigutakse edasi ehk vastuvõetud otsus viib järgmise otsuseni mis tuleb vastu võtta ( nt. liitusime el-ga ja liikusime mööda rada edasi võtsime vastu euro jne.)ehk. Mineviku otsused kallutavaid meie oleviku otsuseid ühele poole. Sotsioloogiline institutsionalism - *inimene ei ole ratsionaalne otsustaja, vaid on mõjutaja; * Valikud on
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles ini...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika instituut ATR40LT 2012. AASTA SAARE- JA HIIUMAA PIIRKONNA ELEKTRIKATKESTUSTE ANALÜÜS Bakalaureusetöö Instituudi direktor ....................... prof. Juhendaja ....................... dots. Lõpetaja ....................... Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Kõik selle koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Varem ei ole selle alusel kutse- ega teaduskraadi ega inseneridiplomit taotletud. Töö on koostatud litsentseeritud tarkvara abil. Tallinn, 03.06.2013 ............................
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik
we we you you they they Kestev olevik Kestev olevik moodustatakse sõnade AM, IS ja ARE ning tegusõna -ING vormi abil. Kestev olevik väljendab lõpetamata tegevust, mis toimub käesoleval hetkel või jooksval ajaperioodil (näiteks käesoleval nädalal, kuul või aastal). Kestvat olevikku kasutatakse ka rääkides lähituleviku kokkulepetest. What are you doing? Mida sa teed praegu? She is writing a new novel. Ta kirjutab uut romaani. I am not meeting Peeter tomorrow. Ma ei kohtu homme Peetriga. Jaatav lause I am ma töötan he ta (M) she is ta (N) töötab
sajandil • Kultuur – rahvakultuur, argielu, folkloor jne –Gustav Klemm, Allgemeine Cultur-Geschichte der Menscheit (10 kd., alates 1843) • Kultuur – kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst jne –Jacob Burckhardt, Die Culture der Renaissence in Italien (1860) Jacob Buckhardt • Üldised vaated ajaloole: ◦ Ajalugu aitab mõista tänapäeva; meie olevik on välja kasvanud minevikust, uurida tasub ainult seda minevikku, mis kõnetab olevikku ja tulevikku. ◦ Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Ajaloost tuleb otsida tüüpilist, seda, mis kordub. ◦ Huvitavaimad ajalooperioodid on üleminekud ühest ajastust teise: üleminek kristlusele, üleminek uusaega jne. ◦ Ajalugu pakub lohutust olevikule, võimaldab leida minevikust eeskujusid. ◦ Ajaloost tuleb otsida sisemist terviklikkust, harmooniat. Jacob Burckhardti kultuuriajaloo käsitlus:
minu mõrsja olnud ?'' ''Mida on sellel härral jultumust endale lubada!'' hüppab Anne otsekui tarantlihammustuse peale püsti. ''Mina ja salgan! Kas Pembroke'i markiisil, Inglismaa esimese peeri Norfolki hertsogi lapselapsel on vajadust salata ainult sellepärast, et lord Percy jalutleb ekslike unistuste radadel?'' ''Kas teid segab,'' paiskab krahv talle vihahoos näkku, ''et ma nagu minevikuviirastus murran sisse teie olevikku ja meenutan teile aegu, mida te täna enam meenutada ei taha?'' ''Tõepoolest viirastus!'' vastab naine. ''Võib-olla kummitab teie lossis Alnwickis nõnda, et te näete ja kuulete viirastusi seal, kus ei ole midagi muud näha ega kuulda kui Tema Majesteedi õukonda ja kuningat ennast, kelle äraostmatut kõrva ja silma ei saa petta segase lobaga ega kõige hirmsama tagarääkimisega.'' ... Peale ülekuulamist: ''Noh, kas näed veel viirastusi
410. Olge ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga ei saa osta aega. 411. Tulevik jõuab kätte aeglaselt, olevik lendab kui nool, kuid minevik seisab igavesti paigal. 412. Saavutatud eesmärk toob meile harva rahuldust. Meie parim tasu leidub eesmärgi taotlemises. 413. Laste jaoks pole minevikku ega tulevikku. Kuid nad teevad seda, mis meil, täiskasvanuil, peaaegu ei õnnestu - nad kasutavad olevikku. 414. Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikult ja rõõm tulevikule. 415. Pole midagi haletsusväärsemat kui mees, kes kõike tahab ja midagi ei suuda. 416. Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida võiksid teada ja osata. 417. Miljonäriks saada on lihtne matemaatika. Viska südametunnistus paariks aastaks nurka ja mõni Eesti miljon kokku kraapida pole mingi probleem. 418
pakutavad instrumendid ja nendega kaasnev risk ei ole omavahel vastavuses. Pakkujad apelleerivadki sageli ostja soovile rohkem teenida ning seetõttu võib investor sattuda pettuse ohvriks. Investeeringute paigutamisel on eesmärgiks alati oodatav tulu, kuid oodatav tulu ilmneb reaalselt aja möödudes. 2. Raha ajaldatud väärtus. Täna saadud raha on kallim, kui tulevikus saadav raha. Tegeliku väärtuse mõõtmiseks tuleb tuua olevikku projekti tulevased tulud ja kulud. Kui need tulud ületavad kulusid, siis suurendab projekt jõukust ja vastupidi. Et tuleviku tulusid ja kulusid tuua tänasesse tuleb arvestada raha alternatiivkulu ehk intressimäära. Kui suurt intressimäära kasutada tuleneb esimese aksioomi põhimõtetest. Seega tuleb alati arvestada, et investorid nõuavad alati suuremat tulu lisariskide kandmise eest. 3. Peamine on raha, mitte kasum
Ta valitses sõjaõnne üle ja otsustas, kes pidi lahingus langema. Odin oli jumalatest vanim, ta lõi koos oma vendade Vili ja Véga maailma ja ta oli teiste jumalate isa. Odini naine oli Frigg. Odin oli salapärane ja ettervamatu, ta võis muuta oma kuju. Tal oli kombeks käia ringi vana, halli habeme ja ühe silmaga mehe kujul, kelle nägu varjas lai kübar. Teise silma ohverdas ta, et juua Mímiri tarkuse allikast ja omandada võime näha kogu maailma minevikku, olevikku ja tulevikku. Odin tundis ruune, selle oskuse hankis ta puues end püha saarepuu Yggdrasilli otsa. Odini kaarnad Huginn ja Muninn lendasid iga päev maailmas ringi ja tõid Odinile teateid kõigest, mis toimus. Kaarnad seostusid Odiniga kui sõjajumalaga -- raipesööjatena olid nad lahinguväljadel tavalised külalised. Odini järgi on nime saanud kolmapäev skandinaavia keeltes (onsdag), inglise keeles (wednesday) ja hollandi keeles (woensdag)
pidev plaanipärane jälgimine ehk 1) probleemide kindlakstegemine 2) probleemide vähendamine 3) kinnitamine, et probleem on vähendatud ja 4) kontrollabinõude täiustamine Seejuures keskkonnaseisundi objektiivseks hindamiseks, täpseks analüüsimiseks ja vajalike mõõtmiste korrektseks läbiviimiseks on oluline kõigi osapoolte aktiivne omavaheline SUHTLEMINE. Keskkonna analüüs võimaldab: · OLEVIKKU KU kontrollida · TULEVIKKU KU ennustada? ennustad · MINEVIKKU KU uurida? Seejuures tuleb arvesse võtta, et . 3 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Keskkonna analüüsi valdkond hõlmab nii loodus- loodus kui tehiskeskkonda, globaalseid
(Kasik jt. 2007: 22). Kuna seminaritöö keskendub kirjalikule tarbekeelele, siis pikemalt käsitletakse vaid seda keelekasutuse liiki. Tarbekeelt liigitatakse omakorda ajakirjandus-, ameti- ning teaduskeeleks. Kõige suuremad erinevused nende keele variantide vahel seisnevad nende grammatilises ülesehituses - kui palju kasutatakse tekstis isikulist ja umbisikulist tegumoodi, lihtlauseid, põimlauseid ja lauselühendiga lauseid, grammatilist olevikku ja minevikku, sünonüüme, täiendeid, isikulisi asesõnu ning aja- ja kohamääruseid. (Hennoste, Pajusalu 2013: 34-37) Tiit Hennoste ning Karl Pajusalu sõnul varieeruvad tarbetekstid väga laialt ning neid võib paigutada kahte gruppi. Esimese grupi moodustavad tekstid, milles on oskuskeele kasutamise tase kõrge: asjaajamistekstid, juhendtekstid, teadustekstid, populaarteaduslikud tekstid, haridustekstid ja teatmetekstid. Teine rühm moodustub
24. MORFOLOOGILINE PARADIGMA Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas ...
Benjamin Lee Whorf väidab radikaalsemalt et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumiseli. Tuletõrjuja näide: kõik teavad, et bensiiniaurud on ohtlikumad vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just tühjade tünnide juures, sest sõna "tühi" mõjutab. /Reklaamis kasutatakse/ Grammatiline struktuur mõjutab eriti. Hope indiaanlastel ei ole mingit probleemi relatiivsusteooria mõistmisega. Puudub objektiivse aja mõiste, ei erista minevikku, olevikku ja tulevikku, üks sõna - 'masa'ytaka' kõige lendava jaoks ( putukad, lennukid, piloodid...). Eesti keel ja lingvistiline relatiivsus Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle tulevikule, sest keeles puudub grammatilise tuleviku konstruktsioon. Samamoodi võiks öelda, et eestlase jaoks ei ole olulised soolised erinevused. Tähenduse polüseemia kommunikatsioonis ja selle vältimine Süntagma sisemine kontekst (Läksin teed jooma. Mis sa teed? Kõnnin mööda teed)
Piirtootliku lähenemise rakendamine ei ole intressi puhul väga kasulikuks osutunud. Intresside nõudmise, intressimäära ja kapitalifondide pakkumise põhjusi on üritatud keeruliselt seletada. Intressiteooria kõige muljetavaldavama käsitluse on andnud Austria majandusteadlane Bohm- Bawerk. Ta püüdis intressi ja intressimäära põhjusi seletada ajaeelise vaatepunktist, nimelt ideega, et olevik on tulevikust tehniliselt üle. See tähendab, et keskmine inimene eelistab tulevikule olevikku ning kui temalt nõutakse, et ta loobuks hetkemugavusest või oma rahaliste vahendite kasutamisest, on tal intressi näol õigus saada tasu. (Ahmad 1980:40) Intressiteooria on kogu majandusteooria juures ehk kõige ebaselgem osa. Seda sellepärast, et üritatakse seletada midagi, mida on problemaatiline õigustada. Need, kes on püüdnud teisi teooriaid ja selgitusi arvestades ja neid kritiseerides mingit põhjendust leida, on lõpuks pidanud kasutama alternatiivkulu mõistet
Aristoteles, Aquino Thomas. AURELIUS AUGUSTINUS (358-430 e.m.a.) "Pihtimused", kuulutati pühakuks. ARUTLUSED AJAST: Mis on aeg? Kas raske või kerge küsimus näib lihtsana, kuid tegelikult raske vastata. Andis lõhikesed head väljendid aja 2 komponendi kohta: 1) minevikku enam ei ole kui ei ole, ei saa näha (ega ennustada) 2) tulevikku veel ei ole kuidas võisid ennustajad ette näha kui pole midagi näha. Kas aega võimalik mõõta? Mõõta vaid voolavat aega ehk olevikku (sellel kestvus). Täpsustas aja jaotust: 1) mineviku olevik 2) oleviku olevik 3) tuleviku olevik Kus eksisteerivad need 3 ajakomponenti? Hinges (materiaalses maailmas neid ei ole!!). Mil viisil need 3 ajakomponenti eksiteerivad hinges? 1) mineviku olevik - mälus 2) oleviku olevik antud vaates 3) tuleviku olevik ootuses, lootuses. Mis on? (mis nendest kolmest siis on) On ainult olevik (minevikku ja tulevikku ei ole).
meetodi raames). Modaalsust on võimalik väljendada modaalverbide (nt võib, peaks, peab), ajavormide, kõneviisi ja määrsõnade abil. Näiteks pretendeerivad kindla kõneviisi olevik ja täisminevik suurimale tõepärasusele, jätmata lugejale tõlgendamiseks väga palju muid võimalusi. (Nt: Näiteks kasutas Edgar Savisaar (2000) samal päeval eesseisva Jüri Mõisa umbusaldushääletuse esitamiseks võimalikult tõenäolisena kindla kõneviisi olevikku tuleviku tähenduses: ,,Täna lõpeb see kurb ning vägivaldne eksperiment Tallinna linnaga. Ebaseaduslikult ametisse pandud küündimatu linnapea tagandatakse volikogu seadusliku umbusaldusavaldusega.") Kas modaalsus on subjektiivne või objektiivne? Subjektiivne modaalsus näitab, kelle seisukohta esitatakse nt tähistab autori isiklikku vaatenurka saatefraas ,,Ma arvan, et ..."). Objektiivne modaalsus on ideoloogilisem sel moel on võimalik
Töö korrektne vormistus eeldab veatut kirjakeelt, selget ja täpset sõnastust. Lubamatud on trükivead. Teadusteksti stiil on tavaliselt neutraalne, emotsioonideta ja impersonaalne. Kokkuleppeliselt kasutatakse teaduslikus tekstis umbisikulist väljendust (käsitletakse, vaadeldakse, analüüsitakse) või kindlat kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Töö peab olema ühtne nii vormilt kui ka keelelt. Tähele tuleb panna seda, et ei kasutataks olevikku ja minevikku läbisegi, samuti peab olema ainsuse ja mitmuse kasutamine läbivalt ühesugune. Kõikidest kasutusele võetud terminitest, lühenditest ja sümbolitest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Võõrkeelsest kirjandusest materjali tõlkimisel peab kindlasti jälgima lauseehitust ja püüdma vältida liiga pikki lauseid. Tõlkida tuleb lause mõtet, mitte üksikuid sõnu. Arusaamatuste vältimiseks on otstarbekas eestikeelsele terminile lisada sulgudes kursiivkirjas (Italic) selle
(käitumine), potentsiaal (oskused, võimed, omadused) Hindamine Traditsiooniline Kaasaegne Tööprotsessi ja töötajate tegevuse vahetu Töötajate hindamine, motiveerimine ja Eesmärk kontrollimine arendamine Orienteeritus Minevikku ja olevikku Olevikku ja tulevikku Hinnatavad Alluvad passiivsed Alluvad aktiivsed Hindajad Vahetu juht Komisjon ja kliendid Kriteeriumid Kvantitatiivsed Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed Õhkkond Salastatus, usaldamatus ja konfliktid Avatus ja kaasamine Töösoorituse hindamine: Objektiivsed toodangu maht, kaebuste ja vigade arv, ...
· Tegevust, mis toimub mingil aja perioodil. He wants to buy a car that is why he is taking driving lessons. · Sageli korduvat tegevust (eriti koos always, continually), mis väljendab kõneleja emotsionaalset hinnangut. Mona is always crying. · Varsti toimuvat tegevust, mis on enne kokku lepitud, ette kavatsetud. We are meeting tonight. We are going to the theatre. Pane tähele! Kestvat olevikku kasutatakse tegevusverbides (I am dancing, you are eating etc.). Mõned verbid on mitte tegevusverbid, näiteks ei saa öelda I am liking või you are knowing, vaid I like ja you know. Järgmiseid verbe ei kasutata tavaliselt kestvas olevikus. like love hate want need prefer know realise suppose mean understand believe remember belong contain consist depend seem Past Simple Lihtmineviku moodustamine
Hinnati väärikust suhtlemises. Etiketist kinnipidamine oli väga oluline. Lipitsemist põlati. Eneseväärikus oli ka kõige vaesemal. Inimese omadusi hinnati oskuse järgi ,,Kopikas teenida". Tavasuhtluses hinnati ausust. Lapsi õpetasid kasvatama ja kuulekuses hoidma kirikuisade kirjutised. Eelkõige õpetati- õpiti, kuidas käituda, ja mida teada jumalateenistuse käigus. KRISTLANE RENESSANSS. UUS INIMENE Renessanss tõi inimese sealpoolsusest kahe jalaga maa peale ja olevikku, tegi temast iseenda peremehe. Renessanss hindas ilu koos avalikkuse hinnanguga. Ilu omamine oli väärtus ja selle hind tõusis, kui see oli avalikult näidatav ja äratas teistes kadedust. Pildid, 16 skulptuurid, arhitektuur , kirjandus ja luule kasvatavad ja kujundavad renessansi inimest. Endine tahumatu inimene muutus nüüd vaatlejaks ja mõtisklejaks. Kui varem ta ainult tarvitas ja hävitas, siis nüüd ta kaunistab ja naudib
põlvkondadevahelised pinged võiks kiirendada sotsiaalseid muutusi. • Põlvkondadel on oma kollektiivne mälu. Omandatud (enamasti teistelt ülevõetud) ja isiklikult omandatud mälu (õpitud või elumaailma (lebenswelt)) kogemustest internaliseeritud). Mannheim diakronaalse analüüsi tähtsusest • Selgitas põlvkondlikku dünaamikat diakroonilse analüüsi abil (mineviku, oleviku ja tuleviku teadvustamine). • Põlvkondade järgnevuse tõttu peavad inimesed paratamatult võrdlema olevikku läbielatud mineviku ja eesseisva oodatava tulevikuga. Generatsioone kujundavad tegurid lääneriikides, sõjaeelsed ja sõjajärgsed põlvkonnad •Läänemaailmas on tehtud põlvkondade liigitamiseks palju vastuollu minevaid katseid. Need on üksmeelsemad babyboomer’ite algusaja suhtes. Märksa suuremad erimeelsused valitsevad babyboomer’ite lõpu suhtes eelkõige elanikkonna demograafilisel struktuuril baseeruva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
