Verbs of motion Verbs of motion ACTUAL HABITUAL MEANING To walk To ride To fly To carry, bring To lead To drive To swim, sail To run Unprefixed Verbs of M otion , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , TO GO PAST PRESENT FUTURE PAST PRESENT FUTURE , as in the model. Use adverbs of time. Model: . . . 1. . 2. . 3. . 4. ? 5. ? 6. . The Past Tense of the Verb The verb in the past tense (, , , ) denotes movement in one direction. : , . . . . . Use the verbs , , , , , in the required form. 1. _______ . . ________ 2. . ...
Võtame aega kui alguse ja lõpuga telge, mis on kindlaksmääratud sündmuste jada. Me liigume sellel teljel minevikust tulevikku ja oleme alati ühes kindlas punktis. Kas on ka võimalik sellel teljel hüppeliselt edasi või tagasi liikuda ehk siis ajas reisida? Omal moel oleme kõik ajarändurid. Me reisime läbi aja minevikust tulevikku. Kuid millised tagajärjed võivad olla mingisuguse "ajamasinaga" teistlaadsel kursil liikumisel? Oletame, et tahame minna minevikku ja seal midagi muutes ka olevikku ja tulevikku muuta. Eelneva ajakäsitluse kohaselt oleks see võimatu. Miks? Muutes midagi MINEVIKUS, peaks see muutus juba praeguses hetkes kajastunud olema. Sest aeg on sellest hetkest juba möödunud. Kui minevik, olevik ja tulevik on fikseeritud, peavad fikseeritud olema ka nendes toimuvad "muutused". Ehk siis kõigi ajareiside, mille sihtkohaks on aeg enne praegust hetke, tagajärjed on praegust momenti juba mõjutanud ja mingit uut muutust tulla ei saa
THE PRESENT am/is/are + I –ing Tegevus toimub rääkimise hetkel CONTINUOUS vorm Look! Listen! Be quiet! now, at the moment, at present THE PAST was/were + I –ing Tegevus kestis teatud hetkel minevikus CONTINUOUS vorm when i came, at 6 yesterday, while THE PRESENT have/has + III pv Tegevus algas minevikus, tuleb olevikku välja PERFECT ever, never, today, this week, this year, already, yet, just THE PAST had + III pv Tegevus oli toimunud enne teatud hetke PERFECT minevikus before THE PRESENT have/has + been I Tegevus algas minevikus, tuleb olevikku välja ja
küsimuste ja meetodite vastu. Et vastata sotsiaalsele murele massimeedia mõju kohta poliitikale ja valitsusele, on poliitilise kommunikatsiooni uurimused eelistanud küsimusi praeguse, mitte ajaloolise ainese kohta. Hoolimata selgest ajaloo ignoreerimisest töötatakse antud valdkonnas ajalooliste narratiividega nn kasutatava minevikuga. Ajalooline narratiiv seab terminid, mille abil me räägime minevikust, ning läbi selle diskursuse määrab viisi, kuidas me näeme olevikku. Herbst, Peters ja Schudson: Ajalugu pole tõhus: enamike poliitilise kommunikatsiooni uuringute eelduseks on, et ajalugu on kui paratamatu teerada minevikust olevikku. Taibates antud teeraja põhiprotsesse, on võimalik ignoreerida ajaloosündmuste detaile. Herbsti, Petersi ja Schudsoni jaoks pole aga ajaloolistes muutustes midagi paratamatut. Nende sõnul on ajalugu ajaperioodide vältel läbistatav ning konflikti poolt rõhutatud. Kuna ajalugu on suhteliselt ebatõhus, loevad
kaudse kõneviisi oleviku vorm koos põhiverbi ma-tegevusnimega (tarind väljendab ainult olevikku). nt Nüüd pidi ka meil ruumis suitsetamist lubatama. Mina ei pidavat oskama naelagi seina lüüa. · Kindla kõneviisi enneminevik, kui see esineb lihtmineviku ajalises plaanis. nt Kui Mari eile läbi metsa koju oli läinud, oli ta suure põdrapulliga vastamisi sattunud. · da-infinitiiv (kõnekeelne, väljendab olevikku. nt Minust hoovata seletamatut võlu. · nagu (justkui-,justnagu-,otsekui)- kõrvallause, kus verb on tingivas kõneviisis. nt Minu sõber väidab, nagu ei oskaks mina naelagi seina lüüa. ÜTE Üte (ka kõnetlussõna) on kiil, mis kõnetab lause adressaati, teda nimetades või kirjeldades. Ütte põhiülesanne on kontakti sõlmimine või hoidmine tähelepanu tõmbamise teel.
Unistus paremast minevikust Mõtteid ja unistusi, mis tekivad mõeldes Eestile ja selle minevikule, jätmata välja ka olevikku ja tulevikku, on üsna mitmeid. Samas leidub peas koht ka üpris suurele kvantumile küsimustele. Minnes mööda veel tallamata rada, mõtleme sageli, milline otsus on õige? Mida tuleb minevikust tulevikku kaasa võtta? Millist Eestit soovime? Otsustada tuleb juba praegu, tegemata hingedes ruumi apaatiale, mis oli võimul eestlastes kõik need pikad sajandid, mil oldi võõra võimu all. Teame, et Eesti inimasustuse vanust
Film on vürtsitatud ebaloogilisuse ning totaalse ajuvabadusega, mis tundub alguses keeruline mõista. Film algab püssitoruga peategelase hammaste vahel, mis tundub väga ebaloogiline ning peagi keritakse aega tükk maad tagasi. Terve film on ajalises mõttes üks suur sasipundar. Nii vaatajal kui ka peategelasel on väga raske aru saada, millal antud tegevus aset leiab. Film pendeldab pidevalt oleviku ja mineviku vahel ning mõne koha peal on üpriski keeruline mõista, kas film näitab olevikku või minevikku. Filmi tugevalt psühholoogiline sisu võib jääda alguses arusaamatuks, film tundub täiesti ajuvaba, kuid tasapisi hakkab vaataja filmi sisust aru saama. Film on üles ehitatud peategelase mõtetele ning kujutelmadele. Peategelane elab päevast päeva oma haledas elus, midagi saavutamata. Kuni ühel päeval kujutab ta endale vägagi reaalse sõbra, kelle juhendamisel loobki ta kaklusklubi. Peategelase sõber on kui tema enda ideaalsus, pilt sellest, milline ta olla tahab.
K. Ehin ei kasuta oma luuletustes suurt ja väikest algusttähte ega ka kirjavahemärke. Tema luuletuste märksõnadeks on armastus ja lootus. Luuletused on väga elulised. Mõned tähelepanekud Kristiina Ehini raamatust "Luigeluulinn" (Huma, Tallinn 2004) "Luigeluulinnas" on eelkõige kaks keskset ja läbivat teemat, mida Kristiina vaatleb. Esimene neist on naise roll ja tunded, mida ta arutleb võrreldes minevikku ja olevikku. Raamatu teine keskse tähtsusega teema oma juurte leidmine ja nende mõistmine. Kasutatud allikad Luulekogu "Luigeluulinn" http://www.mathura.ee/Essee5.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Ehin Aitäh kuulamast!
otsida neile hiljem täpsemaid ja õigemaid tähendusi! 5. vormiühtsus A M (ainsus ja mitus pole kooskõlas) O M (olevik vaheldub minevikuga ja vastupidi) I U (isikuline tegumood vaheldub umbisikulise tegumoega ja v astupidi) ÄRA KIRJUTA UMBISIKULISES TEGUMOES, KUI TEGIJA ON TEADA!!! 6. sina- stiil Kõige kergemini saad ümber sõnastada kas da- tegevusnime või des- vormi abil! hakkab olema ja saab olema Kasuta seesuguse konstruktsiooni (liigtulevik) asemel kas olevikku või lihtminevikku! 7. õigekiri 8. kirjavahemärgid öeldiste põhjal, mille joonisid juba enne alla 9. ülesehitus: SJ probleem/ väide juhtlaused/ vahejäreldused LS kooskõla SJ-ga, vastavus, üldistus Üheksa korda mõõda, üks kord lõika (riigikirjandi eest võimalikult kõrge punktisaak)! 10. Mõõda üks kord veel kontrolli puhtandis, kas Sa pole teinud eriti topakaid ümberkirjutamis- ja poolitamisvigu ja kas iga lause lõpus on vajalik kirjavahemärk!
abil on juba jäädvustatud hulk originaalmaterjale. Tänapäeval on põimunud vanem pärimuskultuur ka meie praeguse globaalse kultuuriga. Tekkinud on laulud vanade regivärsside alusel, kuid uue meloodiaga ja vastupidi, kus on kasutatud vanema laulu sõnu ning uuendatud ja muudetud meloodiat. Metstölli laulus ,,Oma laulu ei leia ma üles" on kasutatud vanema laulu sõnu, kuid uuendatud ja muudetud meloodiat. Kasutusel on ka põimunud luuletused ja jutud, kus on killuke minevikku ja olevikku. See põimitud versioon on vägagi populaarne ning võimas, samas ka hariduslik. See tutvustab uuele põlvkonnale vanemat kultuuri ja vanemale põlvkonnale uuemat. Mina arvan, et pärimuskultuuril on omad tõusud ja langused, kuid tähtsaks jääb see alati. Leian, et uus lähenemine pärimuskultuurile on kasulik meile, tänapäeva noortele, tutvumaks sellega. Kohaks seda teha on Viljandi Pärimusmuusika festival, Viru folk, August Pulsti Õpistu jpt.
Millist aega ma tahan, milline aeg tahab mind? Aeg on kummaline nähtus. Ühtpidi oleme me sellega pidevalt seotud ja justkui ei saakski seda paremini tunda: me ju räägime sellest ajast üha rohkem,selle väärtustamisest või selle mitteväärtustamisest. Palju räägitakse kvaliteetajast,mille all mõeldakse lähedastega veedetud aega. Aeg on just nagu mingi kadus loodusvaru,mida on üha vähem ja mille eest peame hoolt kandma,et see päriselt otsa ei saaks. Igal ühel on kogemusi ,kuidas meeldivate sündmuste puhul räägitakse,et aeg lendas märkamatult või vastupidi näiteks liiklusõnnetuste ohvrid on hiljem kirjeldanud,kuidas kõik tundus nagu ,,aeg luubis"-väga aeglaselt. Järelikult on aeg meie jaoks psühholoogiline nähtus,sest head asjad toimuvad liiga kiiresti ja lõppevad liiga ruttu ,halvad aga kestavad piinavalt kaua ja neil ei näi lõppu tulevat. Segased lood on mineviku,oleviku ja tulevikuga: kui oodatud hetk kätte...
Minu arvates tuleks anda igale inimesele võimalus ennast muuta. Iga põhjakäinud inimene võib tõusta ning iga tõusnud inimene võib ka allakäija. Seepärast ei tohiks ka Alexit süüdi mõista. Ta on vaid eksinud hing, kes ei oska kohaneda siin maailmas. Iga inimene teeb vigu, kuid kahjuks või õnneks elame me olevikus mitte minevikus ega ka tulevikus. Minevik jääb selliseks nagu ta on ning teda ei saa enam muuta, kuid saab muuta olevikku, muutes sellega ühtlasi ka tulevikku. Seega tuleks igale eksinule anda võimalus leida õige tee. Ei saa võita sõda sõjaga. See on sama mis seksida süütuse nimel. Seega saab halba võita vaid heaga. Võib öelda, et Alexil on karistuse suhtes vedanud. Ta muidugi sai ringiga kõik tagasi, mis ta ise teistele teinud oli, kuid mis on peamine ta on muutunud. See on kingitus, mille üle peaks ta väga tänulik olema. Talle pakutakse isegi hea töökoht.
Austraalia aborigeenide muusikainstrumendid Marit Nõmmik KUKKB2 Austraalia aborigeenid Austraalia aborigeenid on Austraalia ja Tasmaania põlisasukad. 1861. aastal oli hinnanguliselt umbes 180 000 aborigeeni päritolu inimest. Tänapäeval peab umbes 2 % austraalia elanikkonnast ennast aborigeeniks. Usund ja kunst Aborigeenide mütoloogia hõlmab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku, peaaegu kõiki aspekte ja müütlisi olendeid. Teispooldusega kontakteerusid aborigeenid unenägude ja paljude rituaalide kaudu, meelemärkuseta olekus või muu teadvuse seisundites. Usurituaalid olid ka peamiseks kunstivormiks, hõlmates müüte edasiandvaid laule, tantse ja rituaalseid esemeid. Liivamaalinguid ning koopa- ja kaljujoonistusi tehti ammu enne eurooplaste tulekut. Muusika aborigeenide kultuuris
Ometigi kuulates enda tuttavaid on see loomulik, et sellised mõtted ja tunded noortel on. Hakkama saamiseks tuleb jääda rahulikuks ja vajadusel nõu küsida. Unistan minna õppima tulevikus arstiteadust. Samas võib see soov ka muutuda, sest minu ümber on nii palju mõjutajaid – inimesed kes mõtlevad teisiti, sotsiaalmeedia kallutab arvamusi ja õhku jääb küsimus, kas mind huvitab see eriala ka kümne aasta pärast? Selle asemel, et mõelda ainult tulevikule, tuleks nautida olevikku. Muidu ei ole meil midagi praegusest hetkest meenutada. Nii palju kui on valikuid, on ka arvamusi. Tuleb ratsionaalselt mõelda ning endale kindlaks jääda, sest unistused panevad meid eesmärkide nimel pingutama. Võimaluste rohkus on meie kõigi jaoks õnn ja privileeg, mida tuleb võtta kui väljakutset. Finšijoone ületab võitjana see, kes on valikutest kõige rohkem õppinud ning liikunud selle teadmisega elus edasi.
Kui saatelause on olevikus , siis jääb öeldu ka olevikku . Näit: He says:"Everybody speaks English" -> he says (that) everybody speaks English. KUI ON SAYS , SIIS EI LÄHE ÜHE VÕRRA MINEVIKU POOLE! Kui aga saatelause on minevikus, siis läheb lause ühe võrra mineviku poole! "I speak English well" -> He said (that) he spoke English well. "They are speaking English now - > He said (that) they were speaking English then . "They spoke English to their guests last week -> He said (that) they had spoken English to their guests last week
siis avastama päris maailma. Kuid 200 aastat varem poleks teiste teadlaste jutud ning raamatud panud neid huvitundma elusorganismi arenemise kohta. Haridust said ka ainult kõrgemas ühiskonnaklassis olevad inimesed. Seega Darwinil ja Wallacil oleks olnud väga väike võimalus, et nad üldse haridust oleks saanud. Minu arvates ei oleks Wallace ja Darwin kaks sada aastat varem mõelnud välja evolutsiooniteoriat, kuna iga väike muutus minevikus võib muuta olevikku ja tulevikku. Me ei tea täpselt, mis oleks teadlased teisele teele viinud, kuid me saame ainult sellel teemal arutada.
Unistus paremast minevikust Parem minevik kas sellisele väitele võib üldse mingisugust põhja olla? Me oleme kõik individuaalsed ja meil kõigil on omad probleemid ja erinev tagataust. Meie elukohal on iseloomulik minevik ja samuti rahvusel. Muutes minevikku, muudame me ka olevikku ja ei saa kindel olla, et see oleks nii hea, kui me loodame. Noorena ei oska me mõtelda oma mineviku peale, sest meil praktiliselt polegi seda. Lasteaialapsena on meil kõik lubatud ja pahatihti puudub meil arusaam, mis on õige ja mis väär, seetõttu ei mõtle me olnud asjadest, vaid võtame igat päeva uue avastusena. Kooliealisena õpime me juba mõnel määral mõtlema tagasi sellele, mis oli, ja unistama paremast minevikust
põhivorm ing Väljendab: tegevust, mis kestis teatud ajahetkel minevikus. Tegevust, mis oli toimumas, kui teine tegevus selle katkestas Spikkersõnad: when (i came), while, at 6 yesterday Past perfect (enneminevik) Had kasutatakse kõikides lausetes + had + 3.põhivorm - had + not + 3.põhivorm ? had + 3.põhivorm Väljendab: Tegevust, mis toimus enne teist tegevust minevikus. Tegevust, mis algas ja lõppes minevikus, aga mille tagajärjed ulatuvad olevikku. Spikkersõnad: before, after, already, just, until/till, when, by six o'clock, by the time Future simple (lihttulevik) Will kasutatakse kõikides lausetes + will + 1.põhivorm - won't ? will + 1.põhivorm Väljendab: Tulevikku, mis ei sõltu meie tahtest. Tulevikku, mille suhtes teeme otsuse praegu. Tulevikusündmuste ennustamine/ oletamine Spikkersõnad: tomorrow, next week, soon, later, one day
neile kättesaadav. Tarapita Rääkisid julgelt reaalsusest. Tegi manifeste ja sekkusid kirjandusega poliitikasse. Jätsid oma teostes tahaplaanile tundeelamused ja üldistasid ja analüüsisid asju. ,,Popi ja Huhuu" Halvale teele läinutel on õigele tagasi jõuda raske. Popi kes oli koer, Huhuu kes oli ahv, peremees kes ükspäev enam tagasi ei tulnud. ,,Toome helbed" Elu on mõeldud elamiseks ja seda elu mis antud on tuleb nautida olevikus. Mitte iial ei pääse me olevikku ja tulevikku pole mõtet liiga kauaksootama jääda. Tuleb elada siin ja praegu, nautida hetke. Tüdruk nimega Leeni, külasulane Vidrik ja tema koer Eku.
Peaaju ja seljaaju · Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. · Piklikajus paiknevad südametegevuse ja hingamise reflektoorsed keskused. · Väikeaju koordineerib lihaste tegevuse järjekorda. · Peaaju ülejäänud osad on: vaheaju, keskaju, sild. · Seljaaju on närvide kogumik, mis asub selgrookanalis. Teadvus ja mälu · Teadvus on see, mille abil aju võib liigutuskäsklust andes arvestada nii möödanikku, olevikku, kui tulevikku. · Mälu säilitab teavet varasemast kogemusest. · Sensoorse mälu kestus on umbes üks sekund. Väike osa infost läheb edasi lühimällu, mille kestvus on kuni mõnikümned sekundit. Lühimällu mahub ühe korraga umbes seitsmenumbriline telefoninumber. Oluline info liigub sealt edasi salvestusmällu, mis võib kesta minuteid, tunde või päevi. Tugevalt kinnistunud asjad siirduvad püsimällu, kus toimub info pikaajaline säilitamine
Krista Tuuling 10A Aja jäljed Käisin 14.aprillil Rae galeriis vaatamas Agne Kuusing-Soome näitust ,,Aja jäljed". Agne Kuusing-Soome on vabakutseline kunstnik, kes tegeleb põhimõtteliselt kõigega - maal, akvarell, raamatuköide, graafika jpm. Näitustel esineb ta aktiivselt alates 1990. aastast. Kuusing-Soome on Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Eesti Nahakunstnike Liidu liige. Kunstnik elab ja töötab Tallinnas. Ta on ise pärit Võrust, aga ta kujutab enda töödel väga palju erinevaid kohti, näiteks Setumaa, Kaali kraater Saaremaal. Kunstnik kasutab oma näituse teostel palju erinevaid tehnikaid: siidimaal (,,Teelahkmel), sügavtrükk(,,Unelinnud"), kolaaz (,,Kui ma olin viiene 2."),nahamaal, õli(,,Aja tähendus"...
on looduse tsüklilisus. Kristlikku kultuuri kuuluva inimese teadvuses tõlgendatakse aega kaheselt aeg, mis möödub ja aeg, mis kestab nn inimlik aeg ja absoluutne (jumalik) aeg. Jumalik aeg kui ajalikkuse ülim aste; ajatus kui inimliku kultuuri ülim idee ja ihalus, mille poole püüeldakse. Inimlik aeg, vastupidiselt, on liikuv, mööduv ning see on subjektiivne, kuna lähtub ainult inimesest endast. Inimlik aeg on lineaarne, liikudes minevikust olevikku ja olevikust tulevikku vääramatult Viimse Kohtupäeva suunas. Selge alguse ja lõpuga ajaline lineaarne maailmapilt, mis põhineb juudi-semiidi ajakontseptsioonil, manifesteeriti kristlikus religioonis. Modernistliku ajakäsitluse aeg kui alguse ja lõputa sirgjoon määrati ratsionalismi ja valgustusfilosoofia valguses 18. sajandil, kui aega hakati mõistma kui ühe-dimensioonilist paratamatut ja muutumatut kulgu, mille alustaladeks on aastakalender ja õiget aega näitav kell
Muusikalise kujunduse poole pealt kasutati ajastule vastavat muusikat, mida kujundlikult mängis vana mööbli hulka kuuluv grammofon. Seda kasutati küll vähe, ainult alguses ja lõpus, kuid see-eest tõi see taaskord juurde humoorika seiga. Ka eriefektide puhul kehtis sama. Iga kord, kui keegi sügavamasse mõttesse langes, vähenes valguse eredus ja üpriski humoorikas oli jälgida, kuidas mitmel korral vaid ühe repliigiga see nostalgiamull puruks torgati ja isik tagasi olevikku toodi. Lisaks kasutati ka lavasuitsu, mis ilmestas suitsetajast mööblikaupmehe lavale tulekut. Üks parimaid etendusi, mida olen näinud. Hoolimata dramaatilisest põhiteemast anti seda edasi läbi huumori, mis omakorda muutis näidendi nauditavaks. Ka muhedad ja rollis püsivad näitlejad aitasid väga hästi kaasa publikule meeldiva elamuse andmises. Usun, et just taoliste meistriteoste pärast inimesed käivadki teatris!
I can´t help you right now, I am working. · Tegevust, mis toimub mingil aja perioodil. He wants to buy a car that is why he is taking driving lessons. · Sageli korduvat tegevust (eriti koos always, continually), mis väljendab kõneleja emotsionaalset hinnangut. Mona is always crying. · Varsti toimuvat tegevust, mis on enne kokku lepitud, ette kavatsetud. We are meeting tonight. We are going to the theatre. Pane tähele! Kestvat olevikku kasutatakse tegevusverbides (I am dancing, you are eating etc.). Mõned verbid on mitte-tegevusverbid, näiteks ei saa öelda I am liking või you are knowing, vaid I like ja you know. Järgmiseid verbe ei kasutata tavaliselt kestvas olevikus. like love hate want need prefer know realise suppose mean understand believe remember belong contain consist depend seem
Ühel päeval tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus soovis hunte tulistamisega ehmatasa,kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Minu arust oli tegemist väga kurva armastusega, mida keelatud armastus ongi, Tiinast oli kahju. Ilmselt kirjandus on see jälle ühiskonna peegeldus, kaja sellest, et ka tegelikult jääb siirust ja otsekohesust aina vähemaks. Arutatakse põhjalikult ja ühiskonnakriitiliselt minevikku ja olevikku, siiski loominguliselt ja kaasakiskuvalt. Vähemalt kirjanduses pole enam lõplikku "ja nad elasid õnnelikult elu lõpuni".
Kogu see teos maalis mulle silme ette pildi noorest mehest, kes on vihma käes oma armastatu haual ning masendunult ja tühja vaadates ei suuda hoomata kogu seda valu, mis ta sees on. Peale vaikust hakkab mees rääkima, mis juhtus ning jutustab armastatu traagilisest lõpust. Kõrged ja rõõmsad noodid tõid minu ette edasise pildi, kus mees meenutab aegu, mil ta armastatu oli veel elus ja neil pidi koos pikk ja õnnelik tulevik tulema. Peale neid rõõmsaid noote jõuab mees tagasi olevikku ja reaalsusesse ning tulevad taaskord tühjusetunne, meeleheitlikud mõtted koos nutu, halamise ja oigamisega. Teos lõpeb pika madala 10-sekundilise noodiga. Neljas lugu oli Bachi Fantasie G-Duur (BWV 572). Lugu on kiirete kõrgete nootidega, justkui linnukesed sädistaksid. Umbes pooleteise minuti pärast tulevad natuke madalamad pikad noodid. Lugu oli umbes 10-minuti pikkune. Pala keskmine osa oli üsnagi ühesugune minu jaoks
■ 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees ■ Kalju Lepik suri 30. mail 1999. aastal Tallinnas Mustamäe haiglas KALJU LEPIK - LOOMING ■ Esimesed luuletused 1939 – “Iloli” – “Tuleviku Rajad” ■ 1940ndad - isamaakeskne, traditsiooniliselt eestilik ■ 1950ndad – modernism, huumor, satiir ■ 1960ndad – metafoorsus, alltekstiga looduskujutus, värvikus ■ 1970ndad – motiivid piiblist, mineviku tõstmine olevikku ■ KALJU LEPIK - LOOMING ■ Loominguliselt kõige viljakam 1947- 51 – “Mängumees” – “Kerjused treppidel” ■ Avaldanud ligi 20 luulekogu HEA TEADA ■ Suure hulga (juba 1940. tuntud) pagulaskirjanike loomingu avaldamine ja isegi omamine oli NSVs keelatud ■ Kas ka tänapäeva pagulased kirjutavad? ■ Mälestusi (9:40/39:10) KÕIK MEIE USALDUSVÄÄRSED ALLIKAD ■ https://et.wikipedia.org/wiki/Kalju_Lepik#Looming, http://www.koeru.edu.ee/kaljulepik/
Ühel hetkel jõudsime selleni, et laulupeo tähendus on sügavam, kui seda suudetakse- tahetakse tajuda tihedalt ühte põimunud muusika- ja kodanikukoolitus, rahvakultuuri säilitav ja taastootev, eestimaist olemist, kodanikuks olemist ja mõtlemist loov. Keegi tõi siis selle kujundi Ilmapuu, mis seob minevikku, olevikku ja tulevikku. See sobib väga hästi. Sest vaata kultuuri säilimiseks, nagu teoreetikud ütlevad, on tarvis kolme põlve koostööd. Lapsed ja vastsündinud on need, kes omandavad jõudu ja mõistmist vanadest lugudest, mis kannavad põhiväärtusi, lugudest, mida vanavanemad neile jutustavad. Keskealised rabelevad samal ajal leiba teenida. "Laulu- ja tantsupidu on üht väikest rahvast ühendav pidu, mille puhul tekib elanikel
Kunst meenutab meile igavesi väärtusi. Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi. Kuidas muutis liikuvate piltide areng inimeste elu põnevamaks ja vaheldusrikkamaks? Filmikunst sai alguse juba 18. sajandist. Inglismaa on üldiselt tuntud kui kõige varasem elava liikumise pildiga. Aastal 1878 Leland Stanfordi sponsorluse all pildistas Eadweard Muybridge kiiresti liikuvat hobust nimega "Occident". Ta kasutades selles 12 seeria stereoskoopilist kaamerat. Samuti kasutas ta enda loomaperiskoope, et näidata oma liikuvaid pilte publikule, valmistades sellest hallist kõige esimese kommertsiaalse teatri. Tolle aja filme nähti põhiliselt ajutistes poe eesruumides ja liikuvate väljapanekutena või vaatustena varietee-, estraadiete...
Niidud Referaat Sisukord: · Sisukord · Mis on niit? · Mis on looduslikud niidud? · Minevikust olevikku, olevikust tulevikku · Ajas tagasi rännates · Luha- ehk lamminiidud · Loopealsed ehk alvarid · Pärandkooslus · Aruniidud · Lamminiidud · Rannaniidud · Soostunud niidud · Niidud tänapäeval · Kasutatud kirjandus Mis on niit? Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus
Kas unistus paremast minevikust võib anda meile parema tuleviku? Meie kogemused ja läbielamised, ka meie rahva ajalugu, maailma väljakujunemine kõik on minevikus. Nähes juba toimunut paremates toonides, näeme ka preagu olevat helgemalt ning meie stardipositsioon tuleviku jaoks on parem. Palju oleneb sellest, kuidas me mõtleme ja kui kaugele julgeme unistada. Samas, ei pea alati unistama ettepoole vaadatuna. On teada, et minevik muudab olevikku ja tulevikku, nii ka meie nägemus või arusaam sellest võib neid muuta. Enda minevikku vaadates leiab igaüks ise selle episoodi, mida tahaks unistuses paremaks muuta ja mis võib aidata energilisemalt edasi liikuda. Eestimaad võime näha kui sõdade tallermaad ja piirkonda, mille pärast alates 13. sajandist on toimunud verised võitlused ja mis on olnud aastasadu erinevate võõrvõimude all. Samas võib just see olla asjaolu, mis on meid
oktoober 1935 Moskva) oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Jaan Koort sündis talupoja perekonnas. Lapsepõlvel oli erakordselt suur mõju tema edaspidisele elukäigule. Tema tähtsamaks iseloomuks oli see, et ta lähenes kunstile kui käsitööle, kui hingestatud käsitööle. Koorti perekonnas loeti palju, telliti Olevikku ja Valgust, austati muusikat. Viiulimäng oli tema jaoks meeldivaim kõrvalharrastus, mis aitas teda isegi Pariisi nälja-aastatel mitmel korral välja kroonilisest rahahädast. (Annaabi) Esimesed kooliaastad veetis Koort Orge koolis. Kuna õppetöö toimus vene kooliinspektori ja kohaliku vaimuliku range kontrolli all,
vaataja tasapisi tegelikust sisust aru saama. Film algab püssitoruga peategelase hammaste vahel, mis tundub väga ebaloogiline, kuid peagi keritakse aega tükk maad tagasi. Terve film on ajalises mõttes üks suur sasipundar. Nii vaatajal kui ka peategelasel on väga raske aru saada, millal antud tegevus aset leiab. Film pendeldab pidevalt oleviku ja mineviku vahel ning mõne koha peal on üpriski keeruline mõista, kas film näitab olevikku või minevikku, kuid siiski on asi ulmesliselt huvitavaks tehtud ja silmi sellelt eemale viia on hirmus raske. Film on üles ehitatud peategelase mõtetele ning kujutelmadele. Peategelane elab päevast päeva oma haledas elus, midagi saavutamata. Kuni ühel päeval kujutab ta endale vägagi reaalse sõbra, kelle juhendamisel loobki ta kaklusklubi. Peategelase sõber on kui tema enda ideaalsus, pilt sellest, milline ta olla tahab.
raamatu järjest läbilugemisel. "Luigeluulinn", nagu pealkiri lausa eeldab, kannabki endas üsna selget kontseptuaalsust. Samas on enamjaolt tegu sundimatute värssidega, millel lugeja saab lasta vabalt voolata ning mis saavad mõjuda nii mõtlemapanevalt kui ka inspireerivalt, kummalgil juhul lugejat väsitamata. "Luigeluulinnas" on eelkõige kaks keskset ja läbivat teemat, mida Kristiina vaatleb. Esimene neist on naise roll ja tunded, mida ta arutleb võrreldes minevikku ja olevikku. Ehkki luigeluulinna kontseptsioon hõlmab iseenesest ka ebareaalsuse, millegi teostamatu hõngu, näib selle kujundi suurem rõhk asetuvat siiski rääkimisele naise igatsusest keskkonna järele, mis hoiaks koos "elavaid, vaime ja unistusi". nagu autor tagakaanel vestab. Tagakaane jutustusest enamgi avavad luigeluulinna kontseptsiooni selles valguses luuletuse "Kuldnaine" lõpuread: ära ehita naist/ parem tee talle maja/ laastudest ja
liikidest üle. Põhjuseid, miks see nii on, ei tule kaugelt otsida. Inimesele on võrreldes teiste liikidega antud rohkem mõistust ja kavalust ning mis kõige tähtsam - abstraktne mõtlemine. Tänu sellele on inimloom saanud võimaluse välja astuda looduse poolt talle ettenähtud rollist ja hakata lavastama oma näidendit, mis siis, et võõras teatris. Omades võimet kujutada ette tulevikku, talletada olevikku ja mäletada minevikku, oleme suutnud luua maailma maailma sees - tsivilisatsiooni. See on loonud aluse inimese intelligentsi tohutuks arenguks ning andnud õiguse kontrollida oma saatust rohkem kui ükski teine elusolend. Eesti on väike maa, kus elab pisike rahvus. Ometigi on meie inimeste hulgast pärit palju maailmatasemel tegijaid nii spordi kui ka teaduse vallas. Kes meist ei oleks kuulnud Kristiina "Kiku" Smigunist, Erki Noolest või Markko Märtinist
(NT: ,,Kolme katku vahel") *Sõnameister (mõtleb välja uusi sõnu, võõrkeelsete fraaside kasutamine,liitsõnad,sidekriipsutamine) *armastab eestlaste skeptilisust,individuaalsust *töötehnika: kirjutusmasin *mida tõi luulesse? 1.tõi tagasi vabavärsi 2.intellektuaalne luule ehk mõistuspärane luule 3.probleemi käsitlev luule *mida tõi proosasse? 1.ajaloolise ainestiku *ajaloolised isikud *tegevus minevikust olevikku (NT. Romaan ,,Kolme katku vahel") 6.Eesti 1950ndad. *sulaaeg -> inimestel hakkasid tekkima uued lootused *esimesed küüditatud Siberist tagasi *ETV hakkas edastama saateid *ajakirjad (Keel ja Kirjandus) *hoogustus raamatute kirjutamine *Georg Ots, Voldemar Panso 7.Eesti 1960ndad *luuleuuendused täiesti uus põlvkond tegijaid *kassetipõlvkond *Hando Runnel, Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, Artur Alliksaar, Paul Erik Rummo, Mats Traat 8.Hando Runneli looming *mõtteluule
rahvale. [,,Ruslan ja Ludmilla" (eepiline ooper), ,,Ivan Sussanin" (ooper)] Modest Mussorgski Tulihingeline demokraat, ,,Võimsa rühma" liige, tõestas, et muusika on võimeline ühiskondlikes küsimustes kaasa rääkima, suurim kriitiline realist vene muusikas, helikeele uuendaja, oopereid nimetas muusikalisteks rahvadraamadeks, näitas minevikusündmuste kaudu olevikku. [,,Boriss Godunov" (ooper), ,,Pildid näituselt" (klaverisüit), ,,Öö lagedal mäel" (programmiline orkestripilt)] Nikolai Rimski-Korsakov [,,Lumivalgeke" (ooper), ,,Seherade" (sümfooniline pilt)] Pjotr Tsaikovski Kirjutas oma elu VI sümfooniasse, [,,Jevgeni Onegin" (ooper, sümfoonia), ,,Pähklipureja" (ballett), ,,Jolanthe" (ooper), ,,Uinuv kaunitar" (ooper), ,,Padaemad" (ooper)]
Utoopiad peavad silmas kõigi heaolu ja üritavad tagada inimestele näiliselt kõige rasekemini kättesaadavad väärtused elus, aga kõige selle saavutamiseks on vaja hakata muutma käibetõdesid ja pärssima valikuvabadust, mis lõpuks viivad ühiskonna hukatusse. Utoopiad, jõudes reaalsesse ellu, hõlmavad tavaliselt suuremaid huvigruppe. Läbi aegade on inimesed üritanud kontrollida nii minevikku, olevikku kui tulevikku. Ainus vahe tuleneb asjaolust, et ajalugu üritatakse muuta selleks, et varjata ühe osapoole vigu kannatajate eest või lihtsalt manipuleerida nendega, kes ei mäleta. Hea näide mineviku kontrollimisest on Venemaal loodud komisjon ajaloo võltsimise vastu, mis tegeleb ajaloo ümberkirjutamisega Nõukogude Liidu õigustuseks. Möödunud aega ei ole kunagi võimalik kirjeldada objektiivselt, aga siiski on suudetud jõuda vähemal
täpsus. ,,Teema ei tohi olla liiga lai ega liiga kitsas" (Kroos 2009). Näiteks on liiga lai teema ,,Mida on täna Eestis õppida meie varasemast ajaloost". Liiga kitsas teema on ,,Logistikalahendustest OÜ XYZ näitel". ,,Teema peaks olema piisavalt konkreetne, et seda saaks mõõta SMART testiga" (Kroos 2009). Seega peaks teema olema spetsiifiline, mõõdetav, saavutatav, reaalne ja ajatatud. ,,Ajaliselt on mõistlik uurida minevikus toimunut" (Kroos 2009). Olevikku on keeruline uurida, sest iga oleviku hetk on homme juba minevik. Tulevikku pole sisuliselt võimalik uurida muul moel kui mineviku mustreid uurides. Juba asetleidnud sündmuste mustrite mõistmine võimaldab teha järeldusi tuleviku suhtes. Hea teema vastab küsimusele ,,Miks?". Selliste teemade käigus võiks uurija suuta selgitada või seletada põhjus-tagajärg seoseid. Vastus küsimusele ,,Kuidas?" ei ole sedavõrd väärtuslik,
Eestluse olevik ja tulevik Vaadates eestlaste minevikku ja olevikku, siis võime kindlad olla, et eestlased jäävad kaua püsima. Eesti on lühikese ajaga palju arenenud ja samuti käime me pidevalt muu maailmaga kaasas.Me oleme välismaalastele tuntud kui suusa-,laulu-ja tantsurahvas ja muidugi ei saa ka mainimata jätta meie negatiivset poolt ehk siis suure koguse alkoholi tarvitamist.Eestlaste haridustase on olnud pidevalt kõrge , kuid viimasel ajal hakkab ka see langema. Olenemata raskustest ma tean, et me saame alati kõigega hakkama, kuna oleme
asendamine rubladega ja kaupade defitsiit. Eesti kaugenes kiiresti lääneriikide majanduslikust olukorrast ja kõik need okupantsiooni aastad röövisid Eestilt võimaluse olla esirinnas. Isegi praegu peame likvideerima NSV Liidu halba mõju majandusele ning ilma selle mõjuta oleks elatustase Eestis palju parem ega räägitaks Eesti maha jäämusest lääneriikidest. Ma arvan, et see leping mõjutab veel kaua Eesti olevikku. Eesti kultuuri olukord hakkas samuti halvenema. Kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama marksismi-leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitusiooni. Teatrites, kinodes ja kontsertidel hakati esitama nõukogude autorite loomingut. Seetõttu polnud enam eesti keel ja eestlaslikud mõtteavaladused ausees ning asuti liigselt häält tõstvaid eestlasi likvideerima. Eesti autoritel polnud võimalik enam esitada vabalt oma teoseid, sest kardeti probleeme
vaarao sõjaväe uppumisega Punases meres. Need olid 1) Niiluse vee muutumine vereks, 2) konnad, 3) sääsed, 4) parmud, 5) loomakatk, 6) paised, 7) rahe, 8) rohutirtsud, 9) pimedus, 10) Egiptuse esmasündinute surm. Nendest õnnetustest kohutatud vaarao vabastas Iisraeli lapsed Egiptuse orjusest. Elus koer on parem kui surnud lõvi - kuid sellel, kes alles seltsib kõigi elavatega, on veel lootust! Kasutatakse soovitusena väärtustada olevikku, ehkki minevik võib tunduda meeldivam. Esimest kivi viskama - kirjatundjad ja variserid tõid Jeesuse juurde naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt ning ütlesid talle: ,,Mooses on käsuõpetuses käskinud meil niisugused kividega surnuks visata. Mis siis sina ütled?" Jeesus ütles neile: ,,Kes teie seast on patuta, see visaku ta peale esimene kivi!" Jeesuse sõnad abielu rikkunud naise kaitseks on hoiatus kõrkuse eest ja meeldetuletus, et kõik inimesed on patused.
saaks korda saata, kasutades uljalt iga sekundit päevast. Nagu ütleb ladinakeelne väljend carpe diem! Selleks, et homme meenutades võiks rahul rahul olla tänase päevaga, peab paika panema oma väärtushinnangud, hoolikalt kaaluma oma valikuid ja käitumist, sest kõigel on omad tagajärjed, mille eest peab vastutama. Olgugi, et kohusetunne homse ees võib paljudele unistustele takistuseks saada, annab see siiski kindlustunde edaspidise suhtes. Peaks keskenduma praegusesse hetke, olevikku, kus me veel kõike muuta saame, sest varsti saab sellest minevik, mis õpetab tulevikku.
Courtney Pine Courtney Pine Jamaica päritolu Briti saksofoniäss Courtney Pine vallutas 1998. aastal Jazzkaare kuulajad tormijooksuga, mängides tenor- ja sopranssaksofoniga korraga energiast pulbitsevat moekat jazzi, 2005 aastal võis seda uuesti kuulda jõulujazzil . Courtney Pine on Briti jazzmuusika superstaar, helilooja-interpreet, kes oskab valmistada hõrke segusid maailmamuusikast, tänastest rütmidest ja kõladest. Tema muusika läheb korda nii urbanistlikele tüüpidele kui ka looduslastele. Tunnustust on ta pälvinud kuhjaga, arvukate plaadiauhindade kõrval kuulub talle ka 1999. aastal Inglise kuninganna poolt omistatud briti orden OBE (Order of the British Empire), Westminsteri Ülikooli audoktori kraad, kuues koht Briti kõigi aegade auväärsemate mustanahaliste ühiskonnategelaste edetabelis jne. Kõige selle põhjal võiks arvata, et tegu on hallipäise legendiga, kellel seljataga viljakas paarikümneaastane karjäär. Tegelikult on muus...
Inimkonna elukorralduses muutub sagedamaks veaks paratamatusega leppimine. Viimaseks peetakse aega ja tema kõikvõimsust. Pettekujutlus ajast kui tõelusest võib purustada viimsegi ideaali. Enesekindluse puudumisel ei mõisteta üksikisiku tähtsust ajastule iseloomuliku näo kujundamisel. Hetkeseisu saab kõige tõhusamalt eneseteostuse kaudu muuta. Oma mõistlikes veendumustes kindla inimese panus olevikku tundub õiglane, kui usk enda võimetesse muutub eneseteostuse eelduseks. Sajandite jooksul iseloomustab inimkonda püüdlus millegi õilsa poole. Alati ei taipa ilmakodanik, et õilsuseks peetakse õnne. Kust otsida õnne? Maailm on küll suur ja lai, kuid õnn peitub siiski inimeses. Arvo Valton möönab: "Stabiilsus on õnn". Muutumatuse all mõtleb kirjanik enesekindlust, mida pideva uuenemise korral ei saaks kindlustundeks
muistsete rasside mälestisi, säilinud ebausku ja lugusid, arusaamu, mis on küll meie ajas, kuid ei kuulu enam sellesse." Metafolkloor ja suulise kirjanduse teadus ,,Kuna folkloor pidi õigupoolest peegeldama ainult ammust minevikku, ei peetud oluliseks püüda koguda folkloori kaasaegset konteksti. 20. Sajand tõi kaasa etnograafiliste välitööde mahu suurenemise ning sai ilmseks, et folkloor peegeldab olevikku samamoodi kui minevikku ning on olemas kindel kontekst, milles folkloori kasutatakse." ,,Folkloristid peavad püüdma hoolsalt koguda rahva käest folkloori tähendust." Folklooril ei ole ühte ja ainukest õiget tõlgendust. Tõlgendamine sõltub koguja vaatepunktist. Suulise kirjanduse teadust ei ole lihtne koguda. Suurt osa sellest ei ole arvatavasti kunagi teadlikult sõnastatud. ,,Üks suulise kirjanduse teaduse allikatest pärineb pigem rahvaluulest enesest kui otse rahvalt."
mille ühilduvad kindla eesmärgi nimel" · Igal teoreetikul oma lähenemine Ratsionaalse valiku institutsionalism (Euroopa Liit) · Inimesed on ratsionaalsed egoistid · Ühistegevuse dilemmad (vangid) · Organisatsioonid on lahenduse ühistegevuse dilemmadele (keskse kordineerimine) Ajalooline instutsionalism · Juhtumipõhine · Ajadimensioon oluline · Ajalugu loob konteksti/ ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku · Rajasõltuvus- ajalugu määrab ära meie valikud (euro kriis- tohutu palju raha ja tohutu palju vaeva on nähtud). Kui oled midagi loonud siis seda ära kaotada on palju keerulisem. Mida rohkem valime, seda vähem hiljem valida saame.
Romaaniuuendus: -keskendub tegelaste teadvuse ja alateadvuse üksikasjalisele - varasem kõiketeadev jutustaja on kadunud (ta ei tea tegelaste minevikku, jäädvustusele nimesid, ajab nad segi) -Joyce'i vormimängulikkuse juurde kuulub omajagu huumorit. - sündmusi ei esitata ajalises järjekorras FRANZ KAFKA - romaanis puudub keskne sündmustik, ei juhtugi midagi -lühivormide meister (ainult 3 romaani: ,,Ameerika"; ,,Loss", ,,Protsess") - tegevus toimub inimese peas - esitatake mõttevoolu ehk sisemonoloogi -võõrandumist käsitleva kirjanduse looja kaudu -tugev allegooria e mõistukõne; sümbolid - tekstis kasutatakse sõnamängu, ootamatut grammatikat, sündmused -inimeksistentsi väljapääsmatus...
Sõdimise alla liigituvad nii üksikisikute vahel peetavad duellid kui ka riikide vahelised totaalse iseloomuga sõjad. Näiteks NSVL võitis Teises maailmasõjas natsi-Saksamaa ja ühtlasi omas seeläbi õigust põlistada sellist tõde mille järgi natsinaalsotsialism on üdini halb ja kommunism hea. Seega on lõputu võimuvõitlus ja verevalamine nii otseses kui kaudses mõttes ning seeläbi oma headuse ja õigsuse (tõe) kinnitamine inimkonna olevikku ja tulevikku sisse kirjutatud. Olgugi, et eetika olemus taandub ühele pidevale lõppematule konfliktile hea ja halva vahel, on sellest vastasseisust võimalik leida ka head. Nimelt, kuna iga subjekt peab ennast eetiliseks (heaks), siis seega ta ka piiritleb enda jaoks hea ja halva. Teisisõnu paneb paikka enda jaoks piirid kuskohalt algab ja kus lõppeb tema tõde ning kus algab ja lõppeb tema vale. Kuna igal inimesel on tõe ja vale
et sa olid sel öösel joonud. Kas sina mõistad, et vaikides feminismi kui jututeema maha, annad sa enda poolt lubaduse mitte ühtegi naist enam eales solvata, lubaduse muuta aegunud seisukohti, lubaduse mitte murda ühtegi naist, lubaduse mitte kunagi enam haavata. Kas sa saad selliseid tõotusi anda? Kas see, et meie minevik on feminismi täis, on piisav põhjendus selleks, et see teema tänases ühiskonnas vaibuks? Ajalugu ei eita olevikku, kuid see võiks olla indikaatoriks mitte jätkata alandavaid, isegi surmavaid tegevusi. Ilma väjatoodud faktide, analoogiate, protestide ja selliste sõnavõttudeta, kas keegi üldse saaks teada, mis maailmas tegelikult toimub? Miks peaksime me täna, pärast kogu saavutatud progressi, et lõpetada naiste rõhumine, alla andma? Isegi kui sinu näol on tegemist täielikult egotsentrilise šovinistiga, peaks sul alati olema vähemalt julgus hoida oma suu kinni ja anda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
