They He + I põhivorm + S Tegevus tulevikus, mis ei She ?,- Does + I pv Lõpetatud tegevus ole ettekavatsetud It (yesterday, last week) (tomorrow, next week, next year) Korduv tegevus, faktid (always, often, usually, every day, normally) Present Continuous Past Continuous GOING-TO Future Kestev olevik Kestev minevik Tulevik Am Is + ING Was + I pv + -ing Am Are Were Is GOING TO + I pv Are Kõnemomendil toimuv Minevikus mingil tegevus, pooleli olev fikseeritud ajahetkel pooleli Tulevikus toimuv tegevus,
wir unser Vater unser Kind unsere Mutter unsere Eltern ihr euer Vater euer Kind eure Mutter eure Eltern sie ihr Vater ihr Kind ihre Mutter ihre Eltern Sie Ihr Vater Ihr Kind Ihre Mutter Ihre Eltern Modaalverbid olevikus ja minevikus- Modalverben im Präsens und im Präteritum Olevik Minevik Müssen Musste Sunnitud olema Paratamatu asi Ich Muss Musste Du Musst musstest Er/es/sie Muss Musste Wir Müssen Mussten Ihr Müsst Musstet sie Müssen Mussten Olevik Minevik
ebaproduktiivsed tuletised Tegusõnade vormistik EESTI KEEL VENE KEEL Pöörded Ainsus 1.pöördkond Mitmus 2.pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne Eitav kõne Aeg Olevik Olevik Lihtminevik Minevik Täisminevik Enneminevik Tegumoed Isikuline Isikuline Umbisikuline Umbisikuline Kõneviis Kindel kõneviis
Eessõna VON (Dativ) kasutatakse siis, kui on antud tegevuse otsene läbiviija: Nt. Martina wurde von Harald nach Hause gebracht. Harald saatis Martina koju. Eessõna DURCH (Akkusativ) kasutatakse vahendi või ka vahendaja väljendamiseks: Nt. Ich wurde durch das Klingeln des Telefons geweckt. Mind äratas telefonihelin. PASSIIV = WERDEN + PÕHITEGUSÕNA 3. PÕHIVORM vastavas ajavormis Passiivi enimkasutatud ajavormideks on olevik ja lihtminevik. Passiivi lauses pööratakse vaid tegusõna ,,werden", põhitegusõna jääb lause lõppu muutumatuna 3. põhivormis. Alus, millele/kellele on tegevus suunatud, on alati nimetavas käändes. Passiivi olevik: AINSUS Ich werde gefragt Mind küsitakse. Du wirst gefragt Sind küsitakse. Er, sie, es wird gefragt. Teda küsitakse.
Put putting JAATAV · Kui sõna lõpeb ie- ga (ma olin töötamas) Lie lying I was working - ma töötasin Die dying You were working - sa töötasid She/he/it was working - ta/ see töötas We were working - me töötasime Present Continuous (Progressive) You were working - te töötasite Kestev olevik They were working - nad töötasid Kestev olevik väljendab tegevust, mis EITAV toimub praegu. Moodustamine : I was not working "be" olevikus + põhitegusõna You were not working / am; is; are / -ing vorm She/he/it was not working We were not working JAATAV
GRAMMAR REVISION I. TEGUSÕNA BE PÖÖRAMINE (VERB BE) OLEMA! BE VORMID ON: AM, IS, ARE (olevik), WAS, WERE (minevik). Olevik Minevik I am mina olen I was mina olin You are sina oled You were sina olid He is tema (m.) on ainsus He/ She/ It was tema/ see oli She is tema (n.) on It is see on We are meie oleme mitmus We were me olime You are teie olete You were te olite They are nemad on They were nemad olid II. LÜHENDID (SHORT FORMS) I am = I ´ m I (you/ they) have = I ´ ve You are = You ´ re she (he/ it) has = she ´ s He is = he ´ s is not = isn ´ t I will = I ´ll She is = she ´ s are not = aren ´ t will not = won ´t It is = ...
DER DAS DIE DIE Plural(Mitmus) Nominativ DER DAS DIE DIE (Wer? Was?) ein ein eine (Kes?Mis?) Genitiv DES DES DER DER (Wessen?) eines eines einer (Kelle? Mille?) Dativ (Wem?) DEM DEM DER DEN (Kellele? einem einem einer Millele?) Akkusativ DEN DAS DIE DIE (Wen? Was) einen ein eine (Keda?Mida?) Wie?-Kuidas? Warum?-Miks? Wo?-Kus? Wohin?-Kuhu? Wohere?-Kust? Wie oft?- Kui tiht...
Juhul kui küsimus algab küsisõnaga (when, where, how, why, what), järgneb küsisõnale alati abitegusõna DO või DOES. Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause I live in Tallinn. Do I live in Tallinn? I do not live in Tallinn. You live in Tallinn. He lives in Tallinn. She lives in Tallinn. It lives in Tallinn. We live in Tallinn. You live in Tallinn. They live in Tallinn. PRESENT CONTINUOUS Kestev olevik 1. Kõnemomendil või Tom is drinking tea now. käesoleval ajaperioodil Miis Black is writing a toimuvat tegevust. new novel. 2. Sageli korduvat Mary is always nagging. tegevst (eriti määrsõnadega always, continually), mida kõneleja heaks ei kiida. 3. Lähimas tulevikus I am meeting Jim toimuvat tegevust, mis tonight. He is taking me on ette kavatsetud, to the cinema. kokku lepitud. Jaatav vorm moodustatakse abiverbi be
Juhan Liiv (Johannes Liiv) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Isamaa Loodus Luuletaja enese saatus Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas Armastus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. a Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi vallas Riidma kandikohal Tema lapsepõlv möödus Alatskivi vallas Rupsi külas Oja talus Naelavere külakool 1875 1878 Kodavere kihelkonnakool 1879 1884 H. Treffneri gümnaasium 1886 Abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. 1885 esimene luuletus - "Maikuu öö" 1888 esimene jutt "Päästetud" "Virulane" Tallinnas 1885 "Sakala" Viljandi...
Ta oli pere seitsmest lapsest noorim. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks.Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal.Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses.Aastatel 18871888 töötas Liiv Viljandis Sakala toimetuses ajakirjanikuna. Sakala lisa 1. numbris ilmus 1888. aastal Liivi esikjutustus "Päästetud".1902 ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, külastades Tartut ja Tallinna. 1903 kogusid "Noor-Eesti" liikmed raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel ja 1904. aasta kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma tuttava Mihkel Neumanni juures,
d) Liitvormid e analüütilised vormid – koosnevad kahest või kolmest sõnast 10. Tegumoekategooria liikmed. Tegumoekategoorial on kaks liiget- isikuline ja umbisikuline tegumood. Isikuline – tegija on tavaliselt väljendatav alusena, tunnus puudub. Umbisikuline- tegijaks on keegi umbisik, kes jääb lauses väljendamata. Tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da. 11. Ajakategooria liikmed. Kindlas kõneviisis on neli aega: olevik ehk preesens, lihtminevik ehk imperfekt, täisminevik ehk per- fekt ja enneminevik ehk pluskvamperfekt. Tingivas, kaudses ja möönvas kõneviisis on kaks aega: olevik ja üldminevik ehk preteeritum. Käskivas kõneviisis on ainult üks aeg – olevik. 12. Kõneviisikategooria liikmed. Kõneviis ehk moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki.
Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19 ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44
ilmneda täiesti piisava selgusega ainult tüvevaheldu- ses. Nt vormides kosk : kose : koske Arv Ainsus, mitmus Ainsus, mitmus Pöördkonnad Puuduvad 1. pöördkond, 2. pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne, eitav kõne Jaatav kõne, eitav kõne Ajavormid Olevik, lihtminevik, Lihttulevik, olevik, lihtminevik. täisminevik, enneminevik (Olevikus ja tulevikus muutuvad sõnad vastavalt sellele, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Minevikus
Kelleni? Milleni?, Olev lõpp: -s, -es. Ainsusel ei Kellena? Millena?, Ilmaütlev lisata mingit lõppu. - Kelleta? Milleta?, Kaasaütlev Kellega? Millega? Keelte võrdlus Tegusõna vormistik Pöörded on ainsus ja mitmus. Pöörded on ainsus ja mitmus. Ajad on olevik, lihtminevik, Ajad on lihtolevik, kestev täisminevik ja enneminevik. olevik, lihtminevik, kestev Tegumood: isikuline ja minevik,täisminevik, umbisikuline. Kõneliik: enneminevik, lihttulevik. jaatav ja eitav. Tegumood: isikuline ja umbisikuline. Kõneliik:
ajakategooriaga seotud. Vaatlushetk on aeg, millest lähtudes tegevust vaadeldakse. Näiteks: Eile käisin ma linnas - linnaskäigust räägitakse kui möödunud sündmusest, millel pole kõnehetkega otsest seost. Olen siin linnas ennegi käinud - käimist vaadeldakse kõnehetke seisukohalt, möödunust kokkuvõtet tehes. Pöördsõna ajakategoorial on kõneviisist olenevalt erinev arv liikmeid: 1. Kindlas kõneviisis on neli aega: olevik ehk preesens, lihtminevik ehk imperfekt, täisminevik ehk perfekt ja enneminevik ehk pluskvamperfekt. 2. Tingivas, kaudses ja möönvas kõneviisis on kaks aega: olevik ja üldminevik ehk preteeritum. 3. Käskivas kõneviisis on ainult üks aeg olevik. 39. Olevik e preesens, iseloomustus ja näited. Olevik ehk preesens on pöördsõna finiitne ajavorm, mis väljendab seda, et tegevus toimub kõnehetke suhtes mitteminevikulisel ajahetkel. Eesti keele olevikuvormi kasutatakse:
TEGUSÕNA AKTIIVI AJAD Lihtolevik Kestev olevik Perfekti olevik Perfekti kestev O [ ma töötan (igal suvel) ] [ ma töötan (praegu) ] [ ma olen (siin) töötanud (alates [ (täna) olen ma (jub 1987. a.) ] töötanud ] O L I, you, we, they I am
- mõtlema OLEVIK MINEVIK TULEVIK / /
pärineva info koos tõeväärtushinnanguga. · Kaudse kõneviisiga võib väljendada ka seda, et kaheldakse öeldu sisus. nt Nad olevat ära kolinud. · Enda kohta käivaid väiteid kvotatiivis esitades näidatakse, et need ei ole esitaja veendumustega kooskõlas. nt Mina ei oskavat naelagi seina lüüa. Ma ei teadvat sellest loost midagi. · Kvotatiivi tunnus on vat, nt söövat, vaatavat · Kaudsel kõneviisil on kaks aega olevik ja üldminevik. o Olevik: nägevat, rääkivat. o Üldminevik: olevat näinud, olevat rääkinud. Kvotatiivi funktsioonis toimivad mõningad tarindid ja vormid, millel on enamasti vaid üks aeg. · Verbi pidama kindla kõneviisi lihtmineviku vorm, eitavas kõnes ka kaudse kõneviisi oleviku vorm koos põhiverbi ma-tegevusnimega (tarind väljendab ainult olevikku). nt Nüüd pidi ka meil ruumis suitsetamist lubatama. Mina ei pidavat
Tulevik on minu kätes Elus on kolm tähtsat aega: minevik, olevik ning tulevik. Minevikku me alatasa meenutame ja tunneme ka väikest rõõmu,et see möödas on. Olevik on aga üks väike osa ajast, mis muutub ühe silmapilkega minevikuks. Tulevik on aga hetk, mida me kõik justkui nagu ootame, kuid me ei mõtle kunagi sellepeale, et see, mis on kasvõi sekundi pärast, ongi üks pisike samm tulevikus. Inimesed defineerivad omal peas sõna tulevik hoopis millekski muuks. Me arvame, et see on aeg, mis on alles 3 või 5 aasta pärast. Seame enditele selleks ajaks eesmärgid, mille poole üritame püüelda kogu selle vahepealse aja
Ühiskonnaelu ei jätnud teda ükskõikseks. Ta esimene trükki jõudnud kirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal. 1885. aastal sõitis taas külla vend Jakobile, kes vahepeal oli saadetud õpetajaks Pandiveresse. Seal tutvus Juhan Pandivere mõisa kutsari tütre Liisa Marie Goldinguga, kellesse kiindus. Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed tööd. 1886. aastal püüdis Liiv jätkata haridusteed ning asus õppima Tartusse H.Treffneri eragümnaasiumisse. Ta ei suutnud seal kohaneda ja katkestas õpingud pool aastat hiljem. 1887. aastal koostas esimese luulekogu käsikirja ,,Õied ja okkad" 52 luuletusega, kuid seda ei õnnestunud avaldada. 1890. aasta algusest töötas Liiv Tartu ajalehe Olevik juures.
2 pöördes Õpi rohkem! Mine metsa! Kuula tähelepanelikult!). · Kaudne KV väljendab kaudset väidet, st kelleltki kolmandalt kuuldut: Jüri sõitvat Jaapanisse õppima. Naabrinaisel olevat olnud 10 kassi. Tunnuseks on vat. · Möönev KV /Möönma- nõustuma, järele andes tunnistama/ - arenenud käskiva KV 3.pöörde vormist, mis laienenud kõikidele pöördevormidele; Olgu ta pealegi varem rumalusi teinud, nüüd on kõik korras. Ajad: · Olevik öeldu kehtib kõnehetkel. ( Me õpime ajavorme) · Lihtminevik välj. midagi, mis toimunud enne kõnehetke ja pole olevikuga seotud. ( Nad matkasid sel suvel Lõuna-Eestis.) · Täisminevik välj. seost oleviku ja mineviku vahel, näitab, et mineviku tegevus võib olevikus jätkuda. (Ma olen selles koolis töötanud üle 25 aasta.) · Enneminevik väljendab a) tegevuse eelnemist mingile teisele tegevusele (Kui Arno isaga koolimajja jõudis,
tagasilöögid. Kas siis ikkagi on tarvis unistada paremast minevikust, kui see võib põhjustada hoopis kiiremini haiget saamist ja telliskivi seina tekkimist meie teele? Mis on siis parem, kas unistada lootuses, et veel ei teki seda seina või üldse mitte proovida? Unistuste ulatust ei saa üldiselt piirata, seega on see küsimus üpris raske. Ma kaldun arvama, et unistused on sellegipoolest vajalikud, nii minevikust kui tulevikust ja isegi paremast olevikust, mis sest, et olevik on hetke pärast minevik. Unistused kannavad elu, arendavad seda ja annavad lootust. Kui meil neid poleks, oleks tihti üks suur tühimik me sees ja ka mineviku koha pealt oleks meil tühi minevik ja ilmselt oleks ka tühjad olevik ja tulevik. Need ei omaks enam inimkonna jaoks säärast tähtsust nagu praegu. Meie teadmised ja tunded, oskused ja arvamised on kujunenud välja olnud aja jooksul. Toimunu on jätnud oma jälje ja kunagi toimuv jätab oma ning ma usun, et unistus paremast
Omal moel oleme kõik ajarändurid. Me reisime läbi aja minevikust tulevikku. Kuid millised tagajärjed võivad olla mingisuguse "ajamasinaga" teistlaadsel kursil liikumisel? Oletame, et tahame minna minevikku ja seal midagi muutes ka olevikku ja tulevikku muuta. Eelneva ajakäsitluse kohaselt oleks see võimatu. Miks? Muutes midagi MINEVIKUS, peaks see muutus juba praeguses hetkes kajastunud olema. Sest aeg on sellest hetkest juba möödunud. Kui minevik, olevik ja tulevik on fikseeritud, peavad fikseeritud olema ka nendes toimuvad "muutused". Ehk siis kõigi ajareiside, mille sihtkohaks on aeg enne praegust hetke, tagajärjed on praegust momenti juba mõjutanud ja mingit uut muutust tulla ei saa. Homne ajareis ei muuda tänast päeva. See kaotaks ka kartused ajarändude, kui need võimalikuks peaksid osutuma, kahjulikkusest. Siinkohal olgu toodud aga näide sellesama teooria paradoksaalsusest. Inimene otsustab aastal
- (korduv tegevus) . Olevik . Minevik , , , a, a / . Tulevik (lõpetamata tegevus) / - 1. , . 1. ................... . 2. .................... . 3. ......................... . 4. .......................... . 5. .................... . 6. ........................... . 2. . 1. ..................... . 2. ................... . 3. .................... . 4. ......................... ? 5. .......................... . 6. , ............................... 10 . 7. ........................... . 8. ............................ . 9. ......................... . 10. ............................ ? 3. . - . ....................... , , ..................., . ........................
saavutab mingi paratamatu tõe, siis ta näeb seda. Aga selleks, et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tuge. Seda pakub jumalik valgus. · Mis on aeg Augustinuse järgi? Oma arvamus Aeg on rangelt ainult hingeline. Et anda ajale sisu, tuleb eeldada loodud olendi inimese olemasolu. Seega küsimustel ,,varasemast" ja ,,hilisemast" on mõte vaid inimreaalsuse kaudu. See oleks nagu meie oma hinge seisund. Nii jagunebki meie aeg kolmeks *mineviku olevik mälestusena *oleviku olevik vahetu nägemisena ja *tuleviku tulevik ootusena. Niisiis, aeg on inimhinge dimensioon ja tal ei ole jumalikku vastet. Mõeldes Augustinuse sõnade peale, tundub tema jutt loogilisena. Ma arvan, et see ka on nii, et aeg ei saa olla pikk või lühike. Minevikku ei ole ju enam, sellest võivad jääda ainult mälestused ja tuleviku pole veel olnud, sest me pole seda veel üle elanud. Jumala jaoks aega ei ole.
Berberi keeled omavad kahte tüüpi numbreid: ainsus ja mitmus. Mitmus on kolm vormi olenevalt nimisõnade tüübist. Esimene, "tavaline" tüüp seisneb täishääliku algseisukoha muutmises ja sufiksi lisamises: -n: afus → ifassen "käsi". Teine tüüp seotud ainult täishääliku muutmisega: adrar → idurar "mägi". Kolmas tüüp ühendab vokaalide muutuse sufiksiga: -n: izi → izan "lend" (Vikipeedia, 2017). Riifi keeles tegusõnad pööratakse kolmes ajas: minevik, olevik ja tulevik (Wiki, 2007). Riifi keele tegusõnadel on oma alus, mis saab muuta prefiksi, sufiksi, fleksiooniafiksi, tsirkumfiksi ja apofoonia abiga (Revolvy, s.a.). ad- sufiks tähendab tulevikku, is- teeb tegusõna küsiga ja ur- teeg tegusõna eitavaks (Vikipeedia, 2017). Vene keel Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Meessoost nimisõnade lõpus on: 1) peenendamata konsonant: стол (laud), 2) -й: герой
Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrr...
PAST NOW FUTURE PRESENT SIMPLE (üldolevik) He handles the export side of our He, she -s business. PRESENT CONTINUOUS You are dancing well tonight. (kestev olevik) Am, is, are + ing PAST SIMPLE (üldminevik) He went there by car. -ed, II PAST CONTINUOUS I was reading when the phone rang. (kestev minevik) Was, were + -ing PRESENT PERFECT I have lived here since 1983. (täisminevik) I have lived here for 10 years. Have, has + -ed, III PAST PERFECT She had left when i arrived. (enneminevik) Had + -ed, III FUTURE (tulevik) I will give up smoking. Will I am goi...
ja käändelõppude puudumine! Mitmekesine ajalugu on aidanud kaasa eri päritolu sõnavarale ning ka hääldusmuredele. Väidetavalt on üle poole inglise keele sõnavarast mitte anglo- saksi päritolu, ehk siis laenatud – kontrolli hoolega, kas ‘sympathy’ ikka tähendab ‘sümpaatiat! kaastunne Aari Juhanson, MA 2009 Tenses – Tegusõna ajad • Olevik (Present) • Minevik (Past) • Tulevik (Future) • Kaudne tulevik (Future-in-the-Past) Aari Juhanson, MA 2009 Present Tenses • Lihtolevik (Present Simple / Present Indefinite) – regulaarne, korduv tegevus • Kestev olevik (Present Progressive / Present Continuous) – pooleliolev, ühes tükis tegevus • Täisminevik !!! (Present Perfect) – tehtud, *lõpetamata* tegevus • Kestev täisminevik (Present Perfect
Ants Laikmaa (1866-1942) 1. Üldiselt kunstnikust Oli eesti maalikunstnik, keda on peetud üheks Eesti 20.saj alguse olulisemaks kunstnikuks ja kelle juhitud ateljeekool on Eesti esimene kunstiõppeasutus. Juba varakult tundis ta kutsumust olla portretist. Tema lemmiktehnikaks kujunes pastell, mis võimaldas töötada kiiresti. 2. Kus õppis 15.a alustas õppimist Düssendorfi Kunstiakadeemias. Seal elades mõlgutas ta mõtteid, kuidas ta kodumaal kunstiõpetust andma hakkab. 3. Ajakiri "Olevik" Kodumaale tulles hakkab 80-ndate lõpul avaldama artikleid ajalehes "Olevik", milles räägib kunstisündmustest, jagab oma arvamusi ja selgitusi selle kohta, mis kunst üldse on ning lisaks ka ilmast, poliitikast, kohalikust elust, arstide kongressist ja muust. 4. Esimene näitus Oma esimese näituse, mis on ka kõige esimesem eesti näitus Eestis üldse, avas ta 1901. aastal Tallinna Provintsiaalmuuseumi ruumides. 1907. aastal hävis enamus töödes...
Taavi Kuusk Rahvastiku kasv Probleem: Rahvastiku kasv on üks suuremaid keskkonnaprobleeme, mis seab planeet Maad ohtu. Inimesed reostavad keskkonda, toituvad, raiskavad ressursse ja sekkume ökosüsteemide toimimisse. Oma esimese miljardini jõudis rahvastik alles 19.sajandi algul ning tänaseks on maailma rahvastikuarv küündinud juba üle 7 miljardi. Kriitilisemad keskkonnakaitsjad on rahvast võrrelnud vähkkasvajaga. Lahendus: Kui tahame Maad olevat elu säilitada, peaksime õppima uut moodi elama ning muutusi tuleks läbi viia juba täna. Tuleks panna ka suuremaid määre laste sünnile, liigsele tarbimisele ja reostamisele. Õnneks tänapäeval see Eestit ei puuduta aga muu maailm, eriti Aasia manner peaks sellele tõsisemalt mõtlema. Globaalne keskkonnakriis ei ole kauge tulevik, vaid ...
Tegusõna põhivormid. Vormidevahelised seosed. Maria Tsirkova 7.Klass Narva Vanalinna Riigikool 2014 Ma tegevusnimi tukku/ma Käändelised vormid: tukku/mas Tukku/mast Ma- Tukku/maks tegevusnimi Tukku/mata tukku/ma Kaudne kõneviisi olevik: tukkuvat V-kesksõna: Tukku/v Lihtmineviku jaatav vorm: Tukku/si/n da tegevusnimi tukku/da Käändeline vorm: tukku/des Da-tegevusnimi Tukku/da Nud-kesksõna: Tukku/nud
PÖÖRDSÕNAD Pöördsõnu pööratakse, s.t neid saab muuta pöördes (ainsuse 1., 2., 3. pööre, mitmuse 1., 2., 3. pööre), ajas (olevik, minevik), kõneviisis (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoes (isikuline, umbisikuline) ja kõneliigis (jaatav, eitav). Pööramisest räägitakse põhjalikumalt järgmistes peatükkides. Tähenduse põhjal nimetatakse pöördsõnu tegusõnadeks, sest enamasti väljendavad nad tegevust, nt jooksen, hüppame, töötavad. Tegusõna võib peale tegevuse väljendada veel nähtust (tuiskab), rääkimist (sosistame), olemist (on), tunnet (armastate), mõtlemist (mõtiskled), olukorda (seisavad) ja omamist (Mul on kaks koera.). Tegusõna võib tekstis olla liht- või liitvormina. Lihtvorm koosneb ühest sõnast, nt lugesin, loetakse, lugedes. Liitvorm koosneb mitmest sõnast, nt olen lugenud, ei ole lugenud, ära minema. Liitvormide hulka kuuluvad ka ühend- ja väljendverbid, nt üle elama, välja naerma, pead murdma, päh...
Lihtminevik last week Present Am/is/are + Am/ is/ are + being + Am/ is/are + have/get At the moment, this Continuous I pv + -ing III pv + -ing + sth + III pv week, now Kestev olevik Past Continuous Was/were + Was/were + being + III Was/were + have/get + Last night at 8 p.m. Kestev minevik I pv + -ing pv -ing + sth + III pv Present Perfect Have/has + Have/has + Have/has + had/got + sth Never, ever, before,
? ? ? ? ? ? ? ? Olevik - I pöördkond II pöördkond - - algvorm - - / / /
Präsens olevik I põhivorm ich -e du -st er, sie, es -t wir -en ihr -t sie -en nt. fragen ich frage du fragst er fragt Präteritum lihtminevik II põhivorm nt. fragte(II pv.) - ich fragte du fragtest Perfekt täisminevik III põhivorm haben sein ich habe ich bin du hast du bist er hat +III pv er ist +III pv wir haben wir sind ihr habt ihr seid sie haben sie sind nt. ich habe gefragt, du hast gefragt er hat gefragt Plusquamperfekt enneminevik III põhivorm hat ist ich hatte ich war du hattest du warst er hatte +III pv er war +III pv wir hatten wir waren ihr hattet ihr wart sie hatten sie waren...
Nõuded kuluarvestusele:planeeritud, otstarbekohane(et infost oleks tul kasu),õigeaegne, hästi esitatud,täpne, ühtne Funktsionaalse pm alusel:1.TOOTMISKULUD:*põhikulud-mat tööt, *lisakulud-tootm seotud, palgad 2.MITTETOOTMK:*turustus,*üldhaldus-audit, rp,täiendõp,*finant-intressik Esmaskulud e. Põhik-põhimat maksumus, põhitööl palkMuundumisk e töötlemisk-tootm lisak, Kulud finantsaruannetes:*jätkuvad-kaj.bilansis,*lõplikud-kas Kulud finantsaruannetes:*Kapitaliseeritavad k-enne KAS bilansis varana,*mittekapit- ei läbi bilanssi Kulud ajalisest aspektist:*soetusk(minev)*asendus(olevik)varade asendam,*kavandatud(tulev Kulukäitur-kulude muutuse põhjus Kul muutum mõne kulukäituri muutumisel:*muutuvk*püsik*sega Kulud kuluobj kirj alusel:*otsek-tootmisev-s mat maks, pühitööl palk+sm, *kaudk-puudub seos obj, ühisk, tootmisr rent. Juhi seisukohast:*kontrollitav*mittekontrollitav Kulud otsuste lang seisukohast*olulised, *ebaolul (pöördumatud, varad...
err.ee/vaata/100-luuleparli-luigeluulinn-kristiina-ehin-loeb-tiina-tauraite https://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE&t=393s peamised teosed ,,Kevad Astrahanis" 2000 ,,Luigeluulinn" 2003 ,,Kaitseala" 2005 ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine" 2006 ,,Emapuhkus" 2009 ,,Viimane Monogaamlane" 2011 ,,Paleontoloogi päevaraamat" 2013 ,,Kohtumised" 2017 "paleontoloogi päevaraamat" tõukeks isa surm autobiograafiline ajasturomaan eelajalugu, lähiminevik ja olevik perepärimus ja lapsepõlv meeleline mäletamisviis (lõhnad, helid jne) 6 osa üldtoon kerge jutustaja õpib Virumaa kirjandusauhind 2014 naised köögis alates 2012 4 liiget naiselikud laululood https://www.youtube.com/watch?v=Kv_xZp2_iCM aitäh kuulamast!
ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus SPV superlatiiv e ülivõrre TRL translatiiv e saav kääne TRM terminatiiv e rajav kääne
Juhan Liiv (Joannes Liiw) Hanna Tedre S2 30. aprill 1864 – 1. detsember 1913 Eesti luuletaja ja proosakirjanik ● Ta töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses ● Tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. ● Pärast ränka külmetust, suri Liiv 49-aastaselt tiisikusse. Stiil ja looming ● oma luuleloomingu paremiku kirjutas haigena ● avaldas ajakirjanduses uusi luuletusi ja miniatuure Stiil ja looming ● haigena ning ühiskonna silmis heidikuna kirjutas ta üksnes sisemisest loomusunnist.
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. La...
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. La...
THE FUTURE IN THE ( should ) / would +I Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on PAST pv minevikus. Kaudne tulevik ( He said that he would be better ) THE PRESENT am / is / are + - ing Tegevus toimub rääkimise hetkel. PROGRESSIVE vorm now, at the moment, at present Kestev olevik THE PAST Was / were + -ing Tegevus kestis teatud hetkel minevikus. PROGRESSIVE vorm when i came, at 6 yeaterday, while Kestev minevik THE PRESENT Have / has + III pv Tegevus on toimunud enne praegust hetke. PERFECT Today, this week, this year, already, yet Täisminevik
TEGUSÕNA Tegusõnade algvorm Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp on -: rääkima vastama vaatama Vene keeles vastab infinitiiv eesti keele ma- ja da-infinitiivile: . Ma pean seda teksti tõlkima. . Ma ei taha seda teksti tõlkida. Tegusõnade pööramine Vene keeles jagunevad tegusõnad kahte pöördkonda. Infinitiivi lõpp näitab, millisesse pöördkonda tegusõna kuulub. 1. pöördkonna lõpud: ja + ühesilbilised sõnad (, , ) 2. pöördkonna lõpud: ja 1. pöördkond 2. pöördkond mõtlema õppima lugema armastama kirjutama vaatama aru saama rääkima töötama nägema Olevik Tegusõna oleviku vormid moodustatakse infinitiivi tüvest pöördelõppude abil. Olevikus sõltub tegusõna pöördelõpu valik infinitiivi lõpust. 1. pöördkond lugema teadma, oskam...
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM GEORGE ORWELLI "LOOMADE FARM" KUI TOTALITAARSE NÕUKOGUDE LIIDU MUDEL ESSEE ANNIKA VALDMETS Prima sotsiaal November 2003 SISSEJUHATUS XX sajandi ühe kuulsaima inglise kirjaniku George Orwelli teost "Loomade farm" loetakse kui totalitaarse ühiskonnamudeli kirjeldust. Orwell kirjeldab "Loomade farmis" sotsialistliku korra läbikukkumist ja diktatuuriliseks muutumist. Ilmselgelt on märgata, et kirjanik on kasutanud oma farmi loomisel Nõukogude Liidus samal ajal toimunud protsesse. Eelkõige on Orwell Nõukogude Liidu liidritest raamatus kujutanud Stalinit ja ka kogu sündmustik on võetud Stalini-aegses Nõukogude Liidus toimunust. Nõukogude diktaatorit Jossif Stalinit kujutatakse raamatus siga Napoleoni tegelaskujuna. Algselt oli sigadel kavas komm...
THE FUTURE IN PAST (should)/ would + I pv. Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on minevikus. Kaudne tulevik would go (He said that he would be there.) THE PRESENT CONTINUOUS am /is / are+ I- ing vorm Tegevus tpimub rääkimise hetkel, just praegu. ettekvatsetud tegevus tulevikus Kestev olevik now, at the movement, at present, look, listen THE PAST CONTINUOUS Tegevus kestis teatud hetkel minevikus. was / were + I-ing vorm Kestev minevik when I came, at 6 yesterday, while THE PRESENT PERFECT Tegevus on toimunud enne praegust hetke. (äsja)
EELTÖÖ KORRIGEERIMISE ETAPID 1. öeldis Jooni alla tegusõna vormid, sest nendest lähtuvalt saad korrigeerida kirjavahemätrke ja ka seda, et töö piires oleks tegusõna võimalikult samas vormis (O M) 2. sõnakordused Tähista liiga lähestikused sõnakordused ristiga või märgista mõnel muul moel, et otsida neile hiljem sünonüüme! 3. asesõnad Ümbritse asesõnad ringiga, otsida neile hiljem kas või ÕS-i abiga sisukaid tähendusi! 4. vale sõnakasutus Ümbritse sõnad, sõnad ,,suur", ,,asi", ,,enamus" ja ,,probleem" ringiga, otsida neile hiljem täpsemaid ja õigemaid tähendusi! 5. vormiühtsus A M (ainsus ja mitus pole kooskõlas) O M (olevik vaheldub minevikuga ja vastupidi) I U (isikuline tegumood vaheldub umbisikulise tegumoega ja v astupidi) ÄRA KIRJUTA UMBISIKULISES TEGUMOES, KUI TEGIJA ON TEADA!!! 6. sina- stiil Kõige kergemini saad ümber sõnastada kas da- tegevusnime või des- vormi abil! hakkab olema ja saab olema Kasuta seesuguse konstru...
Elulugu Sündis 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. 1964. aastal lõpetas Gorki Kirjandusinstituudi. 1965-1969. aastatel toimetaja Tallinnfilmis. Siiamaani töötab kirjanikuna. Looming Alustas luuletamist külaelu argiprobleemidest. 1962. aastal ilmus esikluulekogu "Kandilised laulud". Edaspidises loomingus avardas üha oma ainevalda. Looming Teoste keskne teema on maaelu olevik ja minevik. Romaanides kujutab eestlaste lugu. Inimese teisenemine muutuvas ajas. Looming "Traat on oma romaanides kirjutanud eestlaste lugu, aidanud taastada meie vaimset identiteeti ning eneseväärikust. Eepiliste suurteoste kõrval on Traat kirjutanud ka silmapaistvat luulet. Traadi suurus on ta eetoses ja inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude mõistmises". Looming Maksimalisminõue.
Präsens (olevik) Tegusõna pööramine ich mina du sina er tema sie tema es tema (meessoost) (naissoost) (kesksoost) wir meie ihr teie sie nemad Sie Teie (viisakusvorm) Sein olema ich bin mina olen du bist - sina oled er/sie/es ist tema/see on wir sind meie oleme ihr seid teie olete sie sind nemad on Sie sind Teie olete Reeglipärased Näiteks: spielen mängima wohnen elama ich spiele ich wohne du spielst du wohnst er/sie/es spielt er/sie/es wohnt wir spielen wir wohnen ih...
Võib ka olla tegevus, mida unustatakse tihti või enamasti ei tehta. Past Simple - Lühiajaline tegevus, Tegusõna+ed või I called Debbie. Lihtolevik mis algas ja lõppes ebareeglipärane verb (Ma helistasin minevikus. Debbiele) Present Continuous Tegevus toimub just am I am watching TV- Kestev olevik praegu. is + ing (Mina vaatan are telekat.) It is playing. (See mängib.) She is running. (Tema jookseb.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
