on kõrvale jäetud – nii järjestuvad köited gradatiivselt. Algne loomistung saab üha suuremaid hoope, pettumus ja resignatsioon aina süvenevad. Samas jääb alati siiski mingi teeots, kust uuesti alata. V köite eluring ühendab 5-köitelise ahelaketi selle algusega. Tegevustikku saadavad pidevad võrdlused aastatetaguse Vargamäega. Tollal toimunu on saanud pühaks. Tekst on pikitud meenutustega. Vanal Andresel pole uues maailmas enam kohta. Mälestused on olulisemad kui olevik. Lugu sulgub samasse kohta, kust Andres ja Krõõt algasid. 3) Lunastus on Tammsaare arvates aina uutes vormides kehastuv inimlik täiuseihalus, mida kannab endas Indreku arengulugu Kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojakuju, siis Indrek oli uustestamentlik lunastaja, kes sündis mitte neitsist, vaid patust. 4) Inimene elab rohkem oma kujutelmadest kui tõsiasjust. 5) Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
Lugu: Lastest ei tulnud seda, mida ta lootis. Noorim poeg hakkas meremeheks. Ise kogus ta marke ja märke. Tal olid olemas kõik Eesti postmargid. Ta maeti külanõukogu kulul. Perekond: lapsed; naine; Surmapõhjus: loomulik surm 4.73. Aleksander Meikop Sünnikoht: Harala Eluiga: 19031971 e. 68 aastat Ametid: puutöömees; metsalõikaja; Olemus: madal enesehinnang, sest nimetab end mitu korda väikse haridusega meheks, kes midagi ei tea; Filosoofia: Olevik on nagu puu, suur kuusk, mis võib jala pealt maha prantsatada ja nii mõnegi hinge looja karja saata. Olevik on kiil möödaläinud ja tuleva aja vahel. Lugu: Kogu elu oli ta töömees, kes lõikas puid ja töötles neid. Töömehe põli algas juba neljateistaastaselt. Surmapõhjus: loomulik surm 4.74. Paul Tisler Sünnikoht: Harala Lugu: Oli eluaeg Haralas, vahepeal käis ainult sõjas. Õhtupoolikud ja vahel päevadki möödusid söökla eestoas, puhvetiruumis viinasuutäie juures
Panromaani verbid: cognoscere, 15 keelt coquere, currere, dormire, facere, 700 miljonile emakeeleks fugere, habere, iocare, levare, mori, 850 miljonile teiseks keeleks nasci, perdere, posse, ridere, rumpere, saltare, sonare, stare, 3.3.1. Ladina keel romaani keelte tenere, tornare, venire. baasina 1. verbi aegade süsteem: olevik, rida Põhjarühm Skandinaavia keeled minevikuvorme, 2 tulevikku; eraldi saksa keel, tüved oleviku ja inglise keel, mineviku jaoks. Aegade sõltuvuse flaami, hollandi, friisi keel. reegel pea- ja kõrvallausete vahel. Nt. lad. legere (`lugema= tähti kokku 2. Verbi aspektilisus pole oluline koguma') > sks lesen tüvi ja 3. Kõneviiside eristamine. tähendus ladina keelest; 4. Lauselühendite süsteem. 5
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab...
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakoha...
Parem HF: igal ajahetkel uus kollaaz ümbritsevast ruumist Vasak HF: ajaliselt järjestatud detailid, aja mõiste: Kaasajal: Wadaminevik, test + aju funktsionaalsed uuringud: fMRT, PET, SPECT, MEG käesolev hetk olevik, tulevik • vasak käsi, vasak jalg • parem käsi + parem jalg fMRT:Funktsionaalne magnetresonantstomograafia: • ruumiline- ja nägemisorientatsioon, • kõne ja kirjutamine, • Aju neuraalse aktiivsuse registreerimine hemodünaamiliste protsesside kaudu
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad ...
millest omapoolsete reageerimistega võtavad osa ka teised romaani tegelased, osatades pidevalt Villu hella enesetunnet. Ka noormehe tõepoolest edumeelsete plaanide suhtes osutab rutiini tardunud külarahvas, lähemad omaksed kaasa arvatud, üleolevat mõistmatust. Olukordi komplitseerib ka Sauna Eevi ja Villu väike poeg. Nii saabubki traagiline finaal, milles isiklikud eeldused ja keskkonnatingimused, asjaosaliste minevik ja olevik, nende tundmused ja tahtmised põimlevad eluliselt ning kunstiliselt mõjuvaks tervikuks keerukateks karakteriteks. Kõrboja peremehes on välja kujunenud isikupärane, ehttammsaarelik väljenduslaad, mida iseloomustab mõttetihedus, väljenduse sugestiivsus, tugev emotsionaalsus, kirjanikule ainuomane korduste kasutamine. Oskuslikku ühendamist leiavad rahvapärane ütlemisviis ja romantiliselt varjundatud keelepruuk. Igas reas on tunda väljakujunenud esteetiliste
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria l...
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
Kui poliitilise ajaloo uurijad süüdistavad kultuuriajaloolasi ebaolulise ja frivoolsega tegelemises, siis viimased heidavad poliitilisele ajaloole ette üksikule ja pinnapealsele keskendumist. Kaks konkureerivad kultuurikäsitlust 19 saj Kultuur rahvakultuur, argielu, folkloor vms Kultuur kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst JACOB BURCKHARDT (1818-1897) Üldised vaated ajaloole Ajalugu aitab mõista tänapäeva; meie olevik on välja kasvanud minevikust, uurida tasub ainult seda minevikku, mis kõnetab olevikku ja tulevikku. Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Ajaloost tuleb otsida tüüpilist, seda, mis kordub. Huvitavaimad ajalooperioodid on üleminekud ühest ajastust teise: üleminek kristlusele, üleminek uusaega jne. Ajalugu pakub lohutust olevikule, võimaldab leida minevikust eeskujusid.
”. Vaev saab tasutud. Tulemuseks on elegantne välimus, harmoonia looduse antu ja enda kujundatu vahel. Võime pidada seda isikupäraseks stiiliks. Muutub aeg, muutuvad kombed, arusaamad, mood. Mood muutub detailides, stiil on ja jääb. Isikupärane stiil ei piirdu ühel hooajal pakutavaga, vaid mineviku, oleviku ja tuleviku ühendamisega. Minevik moe seisukohalt on igihaljas klassika, mis on alati moes ja moodustab nii naise kui ka mehe garderoobi raudvara. Olevik dikteerib ajakohased detailid, tulevik on ajavaimu ja tulevikutunnetuse tajumine, lisaks avangardsed nüansid. Saksa moenõustaja Waltraud Rang, kes muide annab nõu ka BMW müügimeeskonnale kogu maailmas, leiab: “Meestel on väga oluline valida ülikonna juurde lips, mis peale ülikonna värvi harmoneerub ka tema naha, silmade ja juuste värviga. Kui see tundub liiga keeruline, tasub valida lips, mis ennekõike
reageerimistega võtavad osa ka teised romaani tegelased, osatades pidevalt Villu hella enesetunnet. Ka noormehe tõepoolest edumeelsete plaanide suhtes osutab rutiini tardunud külarahvas, lähemad omaksed kaasa arvatud, üleolevat mõistmatust. Olukordi komplitseerib ka Sauna Eevi ja Villu väike poeg. Nii saabubki traagiline finaal, milles isiklikud eeldused ja keskkonnatingimused, asjaosaliste minevik ja olevik, nende tundmused ja tahtmised põimlevad eluliselt ning kunstiliselt mõjuvaks tervikuks keerukateks karakteriteks. Kõrboja peremehes on välja kujunenud isikupärane, ehttammsaarelik väljenduslaad, mida iseloomustab mõttetihedus, väljenduse sugestiivsus, tugev emotsionaalsus, kirjanikule ainuomane korduste kasutamine. Oskuslikku ühendamist leiavad rahvapärane ütlemisviis ja romantiliselt varjundatud keelepruuk
Nad astuvad elu oravarattast välja, tõmbuvad inimkonna sipelgaelust eemale, ja surevad. Igapäeva masinavärgist väljasseisja pilk võõritab: tsivilisatsiooni hüved leitakse kerged olevat ja inimkonna ohjeldamatu arenemiskirg hinnatakse kuriteoks looduse vastu. Tsivilisatsioonipessimismi tasakaalustab väljapääsuna pakutav sulandumine looduse suurde ringkäiku. Tsükli põhiteemasid on aeg oma eri teisendkujudes. Ideaalseisundiks on igavesti kestev hetk, s.o soovideta puhta olemise olevik - nirvaana -, mida piltlikustab samanimeline tekst tsükli lõpus: üksik mees parvel kesk ääretut ookeani, kokku sulanud kõiksuse ja igavikuga. 1990-ndatel tugevneb Valtoni loomingus rahvuslik meelsus, see politiseerub eestluse märgi all. Nii publitsisti kui belletristina lööb ta kaasa rahvuslike väärtuste taaskehtestamises ja ajaloo valgete laikude katmises, näiteks Siberisse küüditatute elust kõneleva romaaniga ,,Masendus ja lootus" (1989)
Dualistlik õpetus - on olemas 2 alget/juurt, mis on mittemateriaalsed sfäärid, koosnevad erilisest ainest: I. Valguse headus, mida valitseb Valguse Kuningas oma kaaskonnaga; rahu ja harmoonia II. Pimeduse kurjus, mida valitseb Pimeduse Vürst deemonitega; rahutus Algselt olid need 2 maailma lahus ning meie maailma ei eksisteerinud Õpetus koosneb kolmest ajast, kus kahe alge suhe erineb: I. Minevik 2 alget on teineteisest lahus II. Olevik 2 alget on omavahel segunenud III. Tulevik 2e alge lahusolek taastatakse Kuidas pimedus ja valgus segunesid - Pimeduse deemonid soovivad tungida valguse maailma. Valguse Kuningas loob valgusainest esimese inimese ehk hiiglase, kes astub pimeduse armeega lahingusse ning kaotab. Tema 5 poega süüakse deemonite poolt ja seega satub valgus pimeduse sisse. Esimene inimene äratatakse ellu ning deemonite laipadest ehitatakse meie materiaalne maailma, mis
uhkuse, eneseteadvuse ja armastuse vahel, millest omapoolsete reageerimistega võtavad osa ka teised romaani tegelased, osatades pidevalt Villu hella enesetunnet. Ka noormehe tõepoolest edumeelsete plaanide suhtes osutab rutiini tardunud külarahvas, lähemad omaksed kaasa arvatud, üleolevat mõistmatust. Olukordi komplitseerib ka Sauna - Eevi ja Villu väike poeg. Nii saabubki traagiline finaal, milles isiklikud eeldused ja keskkonnatingimused, asjaosaliste minevik ja olevik, nende tundmused ja tahtmised põimlevad eluliselt ning kunstiliselt mõjuvaks tervikuks - keerukateks karakteriteks. Kõrboja peremehes on välja kujunenud isikupärane, ehttammsaarelik väljenduslaad, mida iseloomustab mõttetihedus, väljenduse sugestiivsus, tugev emotsionaalsus, kirjanikule ainuomane korduste kasutamine. Oskuslikku ühendamist leiavad rahvapärane ütlemisviis ja romantiliselt varjundatud keelepruuk
Indoneeslased valisid 1. ja 2. pildi, kus oli kujutatud sama meest (seejuures rõhutati ruumilist suhet), kuid inglise keele kõnelejad ühendasid kaks sanasugust situatsiooni, kus mehed alles hakkasid palli lööma (rõhutati ajalist suhet); 33 Dr Gili ja Lera Boroditsky järeldused: erinevuste põhjuseks on aja käsitluse erinevus. Inglise keeles on aeg terviklik grammatiline mõiste, kus igal verbil on aeg: minevik, olevik, tulevik. Indoneesia keeles aga vastupidi - verbi aja kasutamine on vaba ning seda ei kasutata alati. Kakskeelsed indoneesia ja inglise keele kõnelejad kasutavad aega sagedamini kui ükskeelsed indoneeslased, kuid vähem kui inglased. Gil arvas, et nende mõtlemine on mõjutatud nii inglise kui indoneesia keele grammatikast ( Rannut 2007). Alates 1940-ndatest on Sapir-Whorfi hüpoteesi teooriat kritiseeritud:
hulka. Tema laev pääses tormist tervena ning ta jõudis oma kodulinna võitjana, kui uhke Trooja vallutaja. Kui ta randus, läksid kõik linlased teda rõõmsalt tervitama, kuid juba siis võis juubeldajate seas hirmunud nägusid näha ja pahaendelisi sosinaid kuulda. Linna raugad olid kogunenud palee ette oma kuningale austust avaldama, kuid nemadki ei tundnud neid hästi; nad olid vanad ning minevik tundus neile reaalsemana kui olevik. Meenutati Iphigeneia ohverdamist. Kuigi Agamemnon ei tahtnud oma tütart ohverdada, tegi ta seda sõjaväe pealekäimisel siiski, ning ka sellepärast, et ka temas oli tema suguvõsa kurikuulsat julmust. Iphigineia surmast oli möödas 10 aastat, kuid selle tagajärjed määrasid ikka veel olevikku. Juba sellest ajast peale, kui kuninganna Klytaimestra oli tütre ohverduselt tagasi jõudnud, oli kättemaks oodanud. Ta võttis enesele armukese, kelleks oli Thyestese, Atreuse
ja nad endiselt saavad aega koos veeta kuid siiski olid mõlemad teadlikud, et olukord on väga ebasoosiv. Järgnevatel nädalatel oli Leemet morn vaadates ka paljusid peale Pärteli pere lahkumas ja küsitledes ka ise oma tulevikku selle taustal.Leemet võrdleb emmigratsiooni sulaga kus jää sulab ning jookseb jõgedena eemale kuskile. Onu üritab teda lohutada tarkusega, et ei tasu liialt ettet mõtelda ning tuleb siiski elada olevikus, ja hetkel oli nende olevik sellel järgul, et valmis sai maitsev põdraliha praad ning nad läksid sööma. Kuna pea mängusõbrast oli Leemet ilmajäänud hakkas ta rohkem Hiie lähistel nillima kuni Tambeti teda äraandjana südistades ära ajas. Üödiselt oli Tamebtile väljaränne suur hoog mõjunud väga kokkutõmbavamalt ja ta ei lasknud enam Hiiet nii lihtsalt silmist. Siis läks Pärtel metsatukka küla peale passima, lootes seal näha Pärtelit keda ta polnud nädalaid kohanud ehki olid luabud kokku saada
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet se...
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
Kui Kareva on väga teadlik luuletaja, siis Vallisoo on teistmoodi teadlik kirjanik. Vallisoo viib kõige veenvamalt edasi pärimuslikku luuletraditsiooni. Vallisoo on pärit Ida-Eestist kodavere murde aladelt. Tema puhul hakkab mängima ka kodavere keel. 1979 Kallid koerad 1980 Kõnelen sinuga kevadekuul 1983 Rändlinnud kõrvaltoas 1986 Kõnelevad ja lendavad 1991 Sünnisõnad ja surmasõnumid 2000 Ainsuse olevik 2001 Uussisõnad 2011 Koidutäht koolivihikus 2013 Viimäne vihim Suurem tuntus tuleb teise ja võib-olla eriti veel kolmanda koguga. „Rändlindude“ ajas on juba mingisugune vallisoolikkus välja kujunenud. Kindel on see, et ta on mingit moodi pidevuse ja järjekestvuse luuletaja. See hakkab perekesksusest ja koduruumist. Ta hakkab näiteks läbi luuletama sugulussidemeid. Mingi hõimukeskne vaatepunkt on samuti oluline. Hõimutunne on samti rahvustunde alus
Selles teraapias peab inimene jõudma sinna maani, et ta saab ise oma probleemidega hakkama. Üks selle teraapia eesmärke on see, et selle käigus püütakse luua paindlik enesehinnang, mis aitab erinevate olukordadega hakkama saada. Terve inimese tunnused: · Avatus kogemustele Selline reaalne iseenda tajumisvõime (saab aru, mis on tegelik, mis on kujuteldav), võime aru saada oma tunnetest ja nendega hakkama saada. · Suudab elada praeguses hetkes Olevik on ainus hetk, kus saab midagi muuta, midagi teha. Minevik ei ole midagi muud, kui olnu, mida me kogeme praegu. Näiteks: "Ma jätan järgmine nädal suitsetamise maha" on jama, sest ma saan seda teha ainult käesoleval hetkel. Asju saab muuta ainult käesoleval ajal. · Organismi peaks usaldama Organism üldiselt teab, mis on inimesele hea. Hea on kõik see, mis soodustab eneseteostust.
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
vahel, millest omapoolsete reageerimistega võtavad osa ka teised romaani tegelased, osatades pidevalt Villu hella enesetunnet. Ka noormehe tõepoolest edumeelsete plaanide suhtes osutab rutiini tardunud külarahvas, lähemad omaksed kaasa arvatud, üleolevat mõistmatust. Olukordi komplitseerib ka Sauna Eevi ja Villu väike poeg. Nii saabubki traagiline finaal, milles isiklikud eeldused ja keskkonnatingimused, asjaosaliste minevik ja olevik, nende tundmused ja tahtmised põimlevad eluliselt ning kunstiliselt mõjuvaks tervikuks keerukateks karakteriteks. Kõrboja peremehes on välja kujunenud isikupärane, ehttammsaarelik väljenduslaad, mida iseloomustab mõttetihedus, väljenduse sugestiivsus, tugev emotsionaalsus, kirjanikule ainuomane korduste kasutamine. Oskuslikku ühendamist leiavad rahvapärane ütlemisviis ja romantiliselt varjundatud keelepruuk.
eneseteadvuse ja armastuse vahel, millest omapoolsete reageerimistega võtavad osa ka teised romaani tegelased, osatades pidevalt Villu hella enesetunnet. Ka noormehe tõepoolest edumeelsete plaanide suhtes osutab rutiini tardunud külarahvas, lähemad omaksed kaasa arvatud, üleolevat mõistmatust. Olukordi komplitseerib ka Sauna Eevi ja Villu väike poeg. Nii saabubki traagiline finaal, milles isiklikud eeldused ja keskkonnatingimused, asjaosaliste minevik ja olevik, nende tundmused ja tahtmised põimlevad eluliselt ning kunstiliselt mõjuvaks tervikuks keerukateks karakteriteks. Kõrboja peremehes on välja kujunenud isikupärane, ehttammsaarelik väljenduslaad, mida iseloomustab mõttetihedus, väljenduse sugestiivsus, tugev emotsionaalsus, kirjanikule ainuomane korduste kasutamine. Oskuslikku ühendamist leiavad rahvapärane ütlemisviis ja romantiliselt varjundatud keelepruuk. Igas reas on tunda väljakujunenud esteetiliste
Inimene püüdleb suurema vaimu poole tahab lakata olemast surelik. Inimene on kõigeks suuteline, kui tahab. Tahtest sõltub kõik. Südametunnistus takistab põhimõtteidki. Surm on sügav. Selllest mõeldes peab olema vapustatud tunne hinges, vastasel juhul oleks nagu mingile tavalisele sõnale mõelnud. Kes mõtleb surmast tihti, ei sure igaveseks. Lõbusid peab nautima, aga mitte mõistuse piirest väljuma, sest kukkuda kõrgelt on kibe. Kire paines jaguneb hing 4-ks: olevik, tulevik; mõlemal jagunevad heaks ja kurjaks. Inimest vaevavad hädad vähem, kui vaja oleks. Meeleheide on kõige hullem. Samas on inimeste ümber liiga palju tühje muresid. Suurelisus on väiklane. Lugemisest ja arukusest hoolimata ei suuda inimene paljut teada. Mis kasu on maailma teadmisest, kui ennast ei tunne. Palju on asju, mida keelega ei saa väljendada, eelkõige nende väärtust. Inimene moodustab maailmast nii tähtsusetult väikese osa. Inimkeha on
EKS-i lagunemisega algab protsess, millest saab alguse erakondade tekkimine. Jakobsoni ja Hurda leerid. Tuli täpselt määratleda, kelle poolt oled. Kreutzwald toetab selgelt Hurta, Wiedemann samuti Hurdameelne. Hurda seltskond ei olnud nii väga suur, Jakobsoni leer aga lõi massiga. 1882. aastal on Hurdal olnud teistmoodi edu. Nimelt saab ta lõpuks loa asutada oma ajaleht. 1882 loob oma ajalehe. Selle toimetajaks saab Ado Grenztein. Lehe nimeks saab Olevik. Lehe asutamine oli paljuski üle noatera sündinud. Selle vastu olid nii baltisaksa kui vene ringkonnad olnud. Hurda leeril tuleb lehe saamiseks "tiiba ripsutada" siiski vene ringkondade suunas. Grenzteini näol on tegemist andeka ja tubli inimesega. Tegemist suhteliselt alalhoidliku lehega. Baltisaksa kriitika oli vene võimude poolt lehes lubatud, neid tümitati seal nii palju kui jaksati. Leht ei ole vaid ilmumiskoha, Tartu keskne. Ka Olevik saab üle-eestiliseks ajaleheks. Kaks suurt
teema, mille kaudu filosofeeritakse, on loodus. Seepärast on nõukaaegses luules loodustemaatikal väga suur osakaal. Seda kasutatakse mingi suurema asja, laiema idee väljaütlemiseks. Sellises kontekstis võib iga sõna saada suureks sümboliks. Selles luuletuses on sõna, keele, traditsiooni teema. See seotakse omakorda maateemaga. Seesama keel tuleb justnimelt maast. Siin taaskord toonitakse, kinnitatakse, mõeldakse minevikust. Olevik sisuliselt asendatakse minevikuga. See on hoopis erinev etnofuturismist, mis osutab paljuski tulevikule. See, mis on olnud läbi nõukaaja väga oluline, rahvusterviku mõiste, saab nüüd teatud mänguobjektiks. Seda hakatakse lähemalt uurima, tuuakse ühe etnose domineerimise konteksti teised lähenemised. Näiteks tuuakse eesti keele kõrvale võru keel. 1990ndate vältel Eesti nüüdiskirjandus
· Ka enesearmastusel on sellises korras oma koht, · Tulevik on olemas üksnes meie ootustes. sest inimene peab ka iseennast armastama, muidugi vastavalt inimese kohale maailma · Mõlemad ei ole tegelikult tõelised. väärtuste skaalal. · Jumala silme ees on aga minevik, olevik ja tulevik · Tõeline enesearmastus tähendab aga Jumalat üheaegselt. armastada ja iseennast salata. · Loodu ja ajalisus · Väär enesearmastus suubub enesekasusse. · Aeg on vaid seal, kus on maailm oma muutustega. · CARITAS JA CUPIDITAS Niisiis ei loonud Jumal maailma vastavalt mingile · Pöördumisel muutub cupiditas caritaseks. Jumala ajavoolule.
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
Tunnus Operatiivne controlling Strateegiline controlling Eesmärgid Kasum Eksistentsi kindlustamine Likviidsus Edupotentsiaal Alamsüsteemid Aastaaruandluse analüüs Tegevuskeskkond Kulu- ja juhtimisarvestus Ettevõte Finantsanalüüs, finantseerimisanalüüs Ajahorisont Olevik Lähem ja kaugem tulevik Lähitulevik Põhiküsimus „Teha asju õigesti“ „Teha õigeid asju“ Keskne Eelkõige ettevõttesisene Eelkõige ettevõtteväline orientatsioon Raamistik Stabiilne keskkond Keerukas, dünaamiline ja ebastabiilne keskkond Infokindlus Jätkuvalt kindel info Ebakindlus
Lõhe rahvuslikus liikumises. See juba 1880ndate alguses nii suht, Hurda ja Jakobsoni tüli oli toonud ja nende pooldajate vahele. EKS juhtimine läks 1881 jakobsoni kätte. Selleks ajaks oli konflikt selline, et Hurda toetajad asutsid protestiks EKSist välja. Jannsenil oli baltisaksa aadlike toetus, et ta liiga radikaalset manti oma ajalehes ei avaldaks. Seda võib mitmeti mõista. 1881 aastal hakkas ilmuma ajaleht Olevik, toimetajaks Ado Grenzstein. Eesti ajalukku Grenzstein läinud ka tugeva venestuse toetajana, kuid see pole veel päris selge, vajab uurimist. 1882 sureb ootamatult Jakobson 40 aastasena ja see tähendas seda, et jakobsoni toetajad jäid ilma juhita, sest samaväärset meest polnud võtta asemele. 1882 hakkavad ilmuma ajalehed Virulane ja Valgus- ajakirjandusmaastik muutus järjest mitmekesisemaks ja muuts rohkem eestlaste igapäevaelu osaks. 1882-1883 Manasseini revisjon-
Vanemuise laul tungib sügavale inimese südamesse ja liidab inimesi. Vanemuine leiab lapse – Juta, kelle armastatuks saab Ilmarise poeg Endel. Juta elab Endla järve ääres. Äiapapa Ilmarine kingib Jutale hõbetraadist imeliniku (liniku vaatamisega on võimalik taas minevikku läbi elada). Faehlmanni idee: rahvus, 9 millel on ühine olevik, ühine tulevik, on ka ühine minevik. Eestlane seisab näoga mineviku poole ja seljaga tuleviku poole – igatsetakse fiktsionaalse õnnemaa (= Kungla) poole. Faehlmanni lugu „Koit ja hämarik“ on lüürilise narratiiviga armastuslugu, taustaks looduses toimuva igavese ringkäigu motiiv. Selle keeltekeetmise muistendi sissejuhatuses osutab Faehlmann teistsugusele paatose tüübiga – satiir: koomiline esteetika, selge poliitiline hinnang. Sisu: inimesi oli vaja tülli ajada, jumal annab
segu kõigest. 2. rahvus ei saa olla seesama, mis keel, sestmuidu ei saa olla ameeriklased rahvus. rahvuse aluseks religioon paljud rahvused jagunevad erinevatesse konfessioonidesse 3. ühtne territoorium rahvuse aluseks ei, sest ajalugu näitab, et riikide rahvuste piirid muutuvad pidevalt. Renat võtab kokku, et rahvust ei saa defineerida materiaalsete tingimustega, rahvus on hing, minevik, mälestustepagas. Rahvus on olevik, tahe koos elada, rahvus on üksmeelsus jagades ühiseid väärtusi. Rahvuse loob südametunnistus ega ole nende ülemiste punktide ori. Millal tekkisid rahvused? Mitu koolkonda: 1. modernistid(Ernest Gellner) rahvus loodi 18.saj lõpus, kui tekkis poliitiline rahvuslik eesmärk ja kõik mis oli varem, pole tähtis. Tõmbavad võrdusmärgi poliitiliste taotluste ja rahvuse vahele. Rõhutavad veel moderniseerumise tähtsust
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides or...
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
"Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades komöödia." -Arthur Schopenhauer "Kurjusega võidelda on sama , mis võidelda lutikate vastu ükshaaval: vastik, lihtne ja täiesti tulutu". s.Vititski "Esimene vaenlane, kellega elus tuleb võidelda, oleme me ise." J. Monsabré "Olge ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga ei saa osta aega." E. Young "Tulevik jõuab kätte aeglaselt, olevik lendab kui nool, kuid minevik seisab igavesti paigal." F. Schiller "Saavutatud eesmärk toob meile harva rahuldust. Meie parim tasu leidub eesmärgi taotlemises." F. Bodenstedt "Laste jaoks pole minevikku ega tulevikku. Kuid nad teevad seda, mis meil, täiskasvanuil, peaaegu ei õnnestu nad kasutavad olevikku." La Bruyére *Mul on miljon põhjust miks minna, üks põhjus miks jääda. *Usu armastusse esimesest silmapilgust.
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid pr...
Ladina tähestik: tähti 33 (pole täpitähti) a a(kriips üleval e e(kriips) i i (kriips) kõiki hääldadakse pikalt. u u(kriips) k(koma all), l (koma), n (koma), g (üleval koma)- heliliselt v.a. K (koma ) ja g (TJ)/ o-l ei ole kriipsu. c,z c (katus), ž,š nimisõnad: mees ja naissoost (a,e) 7 käänet -hulgaliselt eessõnu minevik, tulevik , olevik loetakse nii nagu kirjutatakse erinevus e (katus) (vesture- västere ajalugu) Eesti ja läti sarnasus Ühiselt kaotati muistne iseseisvus- ristimisele võeti omaks luterlusele sõdade periood: Venemaa- Liivimaasõda Põhjasõda elati Vene keisririigist- Balti kubermangud sai alguse Rahvuslik liikumine kaotati iseseisvus II Ms järel ja vabaneti ka. Erinevusi on ka. Läti ajaloo uurimine- langeb kokku ka eesti omadega: Liivimaa Henriku kroonika
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
naamiline enesehindamine sadanud lume. Tee tegemine on raske töö ja te peate edasiliikumiseks Üks võimalus metafooride muutmiseks on tuua olukorra kirjeldusse aeg (minevik, kaugel ees olevat sihti silmas pidama. Mõned teie kogukonna liikmed olevik ja tulevik), s.t kaaluda, milline oli olukord enne, milline see on nüüd ja mida vaatavad, kuidas te seda teete, ja otsustavad, kas järgneda teile või loodetakse tulevikult. Eespool kirjeldatud nn imeküsimus hõlmab sageli visualisee- mitte."
Tüdruk hakkas jooksma. Nad läksid merre, ja sealt avanes neile rand, mille loodus poisile ei meeldinud. Nad jõudsid iha templisse. Tüdruk vägistas ta. Poiss tahtis küll surra, kuid armastas tüdrukut endiselt. Poiss tahtis, et kõik oleks inimlikum. 55 -poiss põgenes peale seda metsa. Poiss jäi kauaks liikumatult istuma. Hakkas kostuma tuttavat viisi. See tuletas meelde poisile kodu, mälestused. Mälestused ja olevik segunesid. Ta nägi taaskord tüdrukut. Poiss mõistis, et see on tema surm, see on naine, see on meestesööjate maa. Poiss haaras mõõga ja ründas sellega tüdrukut, nüüd mõistis ka tüdruk. Ta hakkas nutma, ta suri aeglaselt. Poiss aga jooksis paadi*(vene ) juurde ja hakkas sõudma nii kiiresti, kui sai. Ta sõudis kaua, ta ei usaldanud minna saarele, ega võõraid laevnike, kes tundusid ebainimlikud. Ta jõudis lõpuks koju, kuid keegi ei tundnud teda seal
koolkonnaga seoses Kõik see süvendab revolutsioonilist olukorda kuni tuleb revolutsioon. · Väide, et kapitalismi kokkuvarisemisele järgneb sotsialism, põhineb dialektikal, arengute loogikal, mitte empiirikal. Marxi apokalüptiline visioon: inimsuhted, mida on läbi ajaloo valitsenud jõud 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 14 ja ekspluateerimine, asenduvad suhetega, mis on täiesti idealiseeritud ja kooperatiivsed. · Ajalool on paratamatu lõpp. Olevik on vaid ekspluateerimine ja jõudude vaheline võitlus. Ajaloolõpp nõukogude ajal nt. Kerenski · Kapitalismile järgneva tootmisviisi majandust vormistab tootjate ühisomand. Seetõttu puuduvad selles tootmisviisis (kommunismis) antagonistlikud klassid ja riik kui survevahend. KÜSIMUSED? Marxismi kriis ja selle lahendamise katsed. Peamine lähtepunkt edasisteks teoreetilistest arutlusteks ilmnes Marxi ajaloo kontseptsiooni teatud ambivalentsusest. Milles see kahemõttelisus seisneb?
raskuste kohta. Idee on selles, et tuleb sisse viia muudatusi enesehinnangus. Seda tuleb muuta paindlikumaks. Siirus, positiivne suhtumine on terapeudi puhul kõige olulisem. Rogersi arvates on terve inimese tunnused: 1) Avatus kogemustele Selline reaalne iseenda tajumisvõime (saab aru, mis on tegelik, mis on kujuteldav), võime aru saada oma tunnetest ja nendega hakkama saada. 2) Suudab elada praeguses hetkes Olevik on ainus hetk, kus saab midagi muuta, midagi teha. Minevik ei ole midagi muud, kui olnu, mida me kogeme praegu. Näiteks: "Ma jätan järgmine nädal suitsetamise maha" on jama, sest ma saan seda teha ainult käesoleval hetkel. Asju saab muuta ainult käesoleval ajal. 3) Organismi peaks usaldama Organism üldiselt teab, mis on inimesele hea. Hea on kõik see, mis soodustab eneseteostust.
Romantism Kujuneb 18. sajandi lõpp – 19. sajandi alguses välja. Pärast valgustust saabub pettumus, ei aidanud, kuhu edasi? Nüüd on mõistusele vastandiks tunded. Romantism – tunnete kultus. Tunded on vahetud. Hakatakse väärtustama loodust: loomulik, ehe. Inimese ehedust hakkab maha suruma tsivilisatsioon. Olulised on loodusrahvad, külad, maal saab seda ehedust kogeda. Väärtustati rahvaluulet (Herder), hakati seda kirja panema. Pessimism, protest ühiskonna piiravate normide vastu. Olevik on ebameeldiv, sealt tuleb põgeneda minevikku keskaja idealiseerimine. Siis kehtisid veel õilsad väärtused: rüütli- kirjandus. Robin Hood, Ivanhoe. Ka tulevikku vaadatakse ootuse ja lootusega. Meeleseisundi, tunnete väljendamiseks on lüürika. Romantismiaegse kirjanduse põhižanr, aga ka muud kirjutatakse: romaane, näidendeid. Nt. Byron, Puškin. Romantism keskendub üksikisikule, erandlikule isiksusele: silmapaistvad vaimuanded, tundemaailm ja ka õiglustunne
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
Postimees muutus julgemaks ning lugejate arv kasvas. Esimene võitlus oli rahvusliku alaväärsuse vastu, eestlased tundsid häbi oma rahvuse üle (Kadaka sakslane ja Paju venelane: eestlased, kes saksastusid või venestusid). Oli tarvis näidata, et eestlased on samasugused rahvas nagu venelased, sakslased ja soomlased. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman hakkasid Tartus avalikes paikades kõnelema eesti keelt. Postimees sattus sulesõtta Ado Kreisteiniga. Ado Kreisteini ajaleht Olevik hakkas kaotama mitmeid toimetuse liikmeid ja lugejate arv kahanes, kuna Postimees muutus populaarsemaks. Jaan Tõnisson kritiseeris Vene võimu ettevaatlikult, nad taunisid venestamist aga suures poliitikas (Vene impeerium) jäi teadlikult ja tahtlikult tagasihoidlikuks, sest väike Eesti riik ei saa dikteerida ja nõuda midagi selliselt suurelt impeeriumilt. Seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus: J. Tõnissoni ja W
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
