SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
Kultuur = antud ühiskonnas (grupis) omaks võetud kujutluste, väärtuste, materiaalse ja vaimse tegevuse mooduste ning käitumismallide kogum, mis on objektiveeritud esemeliste tegevusvahendite või märgisüsteemide kujul, ja mida edastatakse järeltulevale põlvkonnale ning teistele ühiskondadele (gruppidele). 6. Postmodernse kultuuri eripära 1. Pinnapealsus ja situatiivsus. Ei eristata nähtumust olemusest ega tegelikku näilisest. 2. Episoodilisus. Ajalugu kaob. Olevik ei ole mineviku jätk. 3. Simulatsioon ja virtuaalsus. Tegelikkus on üha enam märgiline. 4. Ka inimesel kaob vajadus vahetu kogemise ja nägemise järele. Kultuur on sagedamini koopia kui originaal. Uude suhtutakse osavõtmatu irooniaga, külastajate ligimeelitamiseks on vaja superefekte. 5. Kirjalik tekst asendub visuaalsega, lugemise asemel vaadatakse pilte. 6. Klassikalise loovuse aeg on läbi, nüüd tegeldakse varemloodu ümbertõlgitsemisega. Moes on stiilipeod ja performansid.
je-ill: mahaje, kerikuje; de-ill: talude ‘taludesse’; st-transl: ullust ‘hulluks’; omastavas topeltmitmus: nuoride ‘noorte’, nuoremite ‘nooremate’, einide ‘heinte’; mitm nim kujuline mitm os: (veikkesi) põrsad ‘põrsaid’; mitm 1. p -(m)ma, 2. p -(t)ta: luemma ‘loeme’, valvasitta ‘valvasite’; mitm 3. p -vad ~ -väd: jääväd ‘jäävad’, jäiväd ‘jäid’, jäässiväd ‘jääksid’; lõputa ja sse-line umbisikulise tm olevik, sh ka eitavas kõnes: ei jäätässe ‘ei jäeta’; käskiva kv mitm 2. p -ga ~ -gä, -ka ~ -kä: akkaga ‘hakake’, elägä ‘elage’; Idamurre liigendus problemaatiline; tuumalaks Kodavere ja Maarja-Magdaleeda kihelkonna põhjaosad; siirdealadeks Iisaku edelaosa, Torma, Laiuse ja Palamuse idaosa; Erijooned d laadivahelduslike sõnade NA vormides: padas ‘pajas’, ladud ‘laod’, jõõdan ‘jõuan’; o – õ: kõht ‘koht’, õli ‘oli’;
*meeste saatust kuulutab ette pühapiltide maha kukkumine Moraalne tasand: *kasuahnete meeste uuestisünd *ühiskonnakriitika *püha Susanna naiivsed reageeringud toovad välja elukorralduse veidrused Modernlistlik proosa Tunnusjooned: - Vormieksperimendid: *romaani vorm ja keel ei ole passiivsed *vorm ja keel peaksid võimendama ning täiuslikult edasi andma teose sisu *sageli ka korrastamata struktuur (nt minevik ja olevik segamini) - Hoidumine otsesest hinnangust: *autor püüdis vältida hinnangute andmist tegelastele ja sündmustele *autor muudab end märkamatuks *teose mitmetähenduslikkus - Rõhutatud filosoofilisus – kirjanduse ja filosoofia kokkusulamine Modernlistliku romaani rajajad - Marcel Proust (hääl: Prust) *“Kadunud aega otsimas“ (1913-1927) aluseks uut tüüpi süvapsühholoogilisele romaanile (impressionistlik – hetkemulje
tüves kaasa samasuguse vokaaliteisenduse oo → öö, uu → üü naguda-tegevusnime tunnuse a liitumine, nt `joo/ma : `juu/es, `söö/ma : `süü/es. 30. Kesksõnad Kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab tegevust omaduse või seisundina. Seetõttu on kesksõna sõnaliigilt lähedane omadussõnadele ja saab esineda täiendina, nt tõusev päike, praetud kartulid. Verbikategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhteline olevik, isikuline tegumood), praetud kartulid(suhteline minevik, umbisikuline tegumood). Kuna olevikus ja minevikus on kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad, on mõttekas eristada eesti keeles kaht kesksõna – oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna –, millel kummalgi on isikulise tegumoe vorm ja umbisikulise tegumoe vorm. 31. Pöördekategooria Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret, mis avalduvad pöördetunnustena
· Väide, et kapitalismi kokkuvarisemisele järgneb sotsialism, põhineb dialektikal, arengute loogikal, mitte empiirikal. Marxi 13 apokalüptiline visioon: inimsuhted, mida on läbi ajaloo valitsenud jõud ja ekspluateerimine, asenduvad suhetega, mis on täiesti idealiseeritud ja kooperatiivsed. · Ajalool on paratamatu lõpp. Olevik on vaid ekspluateerimine ja jõudude vaheline võitlus. Ajaloolõpp nõukogude ajal nt. Kerenski · Kapitalismile järgneva tootmisviisi majandust vormistab tootjate ühisomand. Seetõttu puuduvad selles tootmisviisis (kommunismis) antagonistlikud klassid ja riik kui survevahend. Marxismi kriis ja selle lahendamise katsed. Peamine lähtepunkt edasisteks teoreetilistest arutlusteks ilmnes Marxi ajaloo
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle ...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
· Grammatika. Tüüpiline kolmeaastane kasutab mitte ainult nimisõnu nagu rääkima õppimise ajal, vaid lisaks ka omadus-, tegu- ja eessõnu. Näiteks võib ta öelda "ma tahan oma mõmmit" grammatiliselt täiesit korrektselt. Ta hakkab kasutama sõnu nagu "all" ja "peal" ning on mõnikord võimeline ainsusest mitmust moodustama (kuigi see võib valesti välja tulla, näiteks "käsid" ja "jalgad". mitte "käed "ja "jalad"). Veel veidi aja pärast õpib ta õigesti kasutama ajavorme (minevik, olevik ja tulevik). · Hääldus. Maimik kasutab enamikku keeles esinevaid kaas- ja täishäälikuid, kuigi need ta mõnikord segadusse ajavad. Teatud sõnade sarnased häälikud kipuvad sageli segamini minema. Nende täiesti tavaliste vigade peale võid sa naerma kippuda, kuid parem ära tee seda. Igal juhul on lapse kõne nii selge, et enamik teisi lapsi ja täiskasvanuid seda mõistavad. Kuulamisoskus
õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalooteaduse tunnetuse eesmärk lähtudes H. Kantorowicz'i väidetest tunnetusteoreetilisest trialismi kohta. ÕIGUSAJALUGU õiguslikud väärtused õigus normid õigus tegelikkus MINEVIK OLEVIK TULEVIK Õigusajalooteaduse erinevatel etappidel on rõhuasetused ühele või teisele tasandile olnud erinevad (näit. pikka aega oli valitsev normatiivne e. normikeskne õigusajalugu). Teoreetiline Empiiriline Deskriptiivne Deskriptiivne Õiguse seaduspärasuste Õigustegelikkuse tuvastamine
1.4.2. Õigus ja aeg Aeg on Aristotelese järgi ruumis liikumise mõõde. Aeg kuulub õiguse põhimõistete hulka. Aeg seondub tihedalt ruumi mõistega õiguses. Aja mõistet on selle abstraktsuse tõttu väga raske anda ja õigupoolest pole see õigusteaduse seisukohast ka oluline. Iga inimkäitumine seondub ajaga. Aeg esineb väga erinevates seostes ja tähendustes. Seetõttu on veel eriliselt raskendatud mingi kõikehõlmava ja ühtse ajamõiste loomine. Õigusteadlase jaoks on olevik hetkel kehtiv õigus, minevik kehtinud õigus ja tulevik kehtimahakkav õigus. Teatud juhtudel tuleb olevikus kasutada ka minevikku, nn relatiivne olevik (kuriteole kohaldatakse teo toimepanemise ajahetkel kehtinud õigust). 1.4.3. Õigus ja ruum Õiguslikku ruumi tuleks vaadelda kui ühelt poolt kui millegagi täidetud ja teisalt kui piiritletud nähtust. Kõige laiemalt tuleks õiguslik ruum piiritleda kui inimese eluruum s.o
"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka r...
(Ahmad 1980:39) Majanduskirjanduses on intressiteooria olnud alati väga problemaatiline ala. Piirtootliku lähenemise rakendamine ei ole intressi puhul väga kasulikuks osutunud. Intresside nõudmise, intressimäära ja kapitalifondide pakkumise põhjusi on üritatud keeruliselt seletada. Intressiteooria kõige muljetavaldavama käsitluse on andnud Austria majandusteadlane Bohm- Bawerk. Ta püüdis intressi ja intressimäära põhjusi seletada ajaeelise vaatepunktist, nimelt ideega, et olevik on tulevikust tehniliselt üle. See tähendab, et keskmine inimene eelistab tulevikule olevikku ning kui temalt nõutakse, et ta loobuks hetkemugavusest või oma rahaliste vahendite kasutamisest, on tal intressi näol õigus saada tasu. (Ahmad 1980:40) Intressiteooria on kogu majandusteooria juures ehk kõige ebaselgem osa. Seda sellepärast, et üritatakse seletada midagi, mida on problemaatiline õigustada. Need, kes on püüdnud teisi
Majandus ühiskonnas Sotsiaalteadused – moderniseeruva ühiskonna “leiutis” (mõiste “sotsioloogia” – Auguste Comte, ca 1840) 18.-19.saj -> distsipliinide-vaheliste piiride hägusus 20. saj -> süvenev spetsialiseerumine 21. saj -> vajadus suurema integreerituse järele (interdistsiplinaarsus) ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) ...
Troutman, 1997). 7. Millist väljenduslikku väärtust grammatilised vormid sisaldavad? Kas esineb olulisi väljendusliku modaalsuse vorme? Väljenduslik modaalsus näitab väidetu tõepärasuse, usaldusväärsuse määra (vt ka ,,modaalsus" kujutiste lugemise meetodi raames). Modaalsust on võimalik väljendada modaalverbide (nt võib, peaks, peab), ajavormide, kõneviisi ja määrsõnade abil. Näiteks pretendeerivad kindla kõneviisi olevik ja täisminevik suurimale tõepärasusele, jätmata lugejale tõlgendamiseks väga palju muid võimalusi. (Nt: Näiteks kasutas Edgar Savisaar (2000) samal päeval eesseisva Jüri Mõisa umbusaldushääletuse esitamiseks võimalikult tõenäolisena kindla kõneviisi olevikku tuleviku tähenduses: ,,Täna lõpeb see kurb ning vägivaldne eksperiment Tallinna linnaga. Ebaseaduslikult ametisse pandud küündimatu linnapea tagandatakse volikogu seadusliku
· Prohvetide pitser-viimane valgusmaailma saadik · Tema usund on levinud maailma kõikides paikades(ilmselgne liialdus), teised usundid pole nii kaugele jõudnud · Katekismus-küsimuste ja vastuste vormis õpetus · Maailma alguse lugu · 2 juurt ehk alget: - valgus ja pimedus. - Valgus on identnde heaga, pimedus kurjaga; - 3 ajastut: minevik, olevik, tulevik- ajastu, mil valgus ja pimedus lahutatud/koos/taas lahutatud. · Valgusmaailma peajumalal on oma kaaskond. - Jumalus on maailma keskpunktis - Sfääridena ümbritseb teda valgusolendid - Moodustavad hierarhilise maailma, mida valitseb kõik positiivne · Pimedus maailma valitseb kuningas Ahriman - Tungib kallale valgusemaailmale - Valgus oli nii ilus, tahtis seda endale saada · Ürginimene- valguskuninga poolt loodud
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole . Pead oli tal just mateaatiliste ainete peale , vähem vedas tal keeltega. Kuigi Vipper oli tark poiss, oli tea nõrkuseks see, et ta oli endassetõmbunud ja lasi ebaõnnestumistel end liialt mõjutada. Monsieur Ledouté , tea prantsuse keele õpetaja , oli seadnud enda eesärgiks seda poissi kiusata ning see tal ka õnnestus.Ledouté oli jäärapäine ja enesekeskne meesterahv...
rahvuskuuluvuse, selle väärtuste ja säilitamise vajaduse üle mõtlema. Ühtlasi hakkasid ajalehe kirjutajad tunnetama ajakirjaniku ja ajakirjanduse vastutust. Ent teisalt - eestikeelsed ajalehed kaklesid pärast Jakobsoni surma aina edasi, muutudes lausa isiklikult tigedaks ja kadedaks. Hermanni (P) ja Grenzsteini (O) vaheline sõnasõda ühelt poolt, Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemine teisalt puhusid kired lõkkele, laim ja sõim jätkus. 1887. a Olevik tõi Saarlase põhjal toimetajatele esitatavad nõudmised: "Ajalehe toimetaja pidada 1. riigivalitsuse poolt oma ametisse kinnitatud inimene olema, 2. pidada ka vaimuhariduse poolest kõrge järje pääl seisma, 3. olla nõuda, et ta osav isamaa ja rahva elu tundja on, 4. pidada tal kindel vaim ja tüdimata tahtmine ning 5. temal ameti kohased looduslikud vaimuannid olema." (Olevik 18.5.1887). Ajalehe toimetajad olid avaliku elu tegelased. Nad juhtisid seltside tegevust,
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. ...
NB! ERANDID! · Verbidel, mis lõppevad ega kaob, ing lisamisel e ära. take taking make making · Lühikeste silpidega verbidel kahekordistub kaashäälik. get getting swim swimming · Yga lõppevatel verbidel, y ei kao ära. study studying cry crying · . die / tie / lie muutuvad dying / tying / lying Kestev olevik väljendab: · Tegevust või muutust, mis toimub antud hetkel ega pole veel lõppenud. I am making a cake at the moment. I can´t help you right now, I am working. · Tegevust, mis toimub mingil aja perioodil. He wants to buy a car that is why he is taking driving lessons. · Sageli korduvat tegevust (eriti koos always, continually), mis väljendab kõneleja emotsionaalset hinnangut. Mona is always crying.
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina ...
veel koos vanematega. IARD uuringud osundavad, et sajandivahetuse noorust iseloomustas kasvav ebakindlus koos usalduse kahanemisega ühiskondlikesse institutsioonidesse. • Leccardi (1999): olulisemad väärtused seostuvad privaatsfääriga (perekond, armastus, sõprus). Tarbimiskultuur on identiteedi seisukohalt keskseks küsimuseks, kuid tarbimiseelistused on ebapüsivad. Ajahorisont tundub kokku tõmbuvat ning olevik on üha enam tegevuste lähtepunktiks Ida- ja Kesk-Euroopa noorsoouuringute eripärad Kommunistlikud valitsejad deklareerisid oma võimulepääsust kõige suuremaks võitjaks proletariaati, töölisklassi. Proletariaadi diktatuuri peeti kapitalistliku ühiskonna sotsiaalsete probleemide lahendamise võtmeks ning valitsev partei viis seda poliitikat tehaste ja maade riigistamisega ellu. • 1950.-l alanud liberaliseerumine pani valitseva poliitilise eliidi ette vajaduse näidata nihet
ich" (siin ma seisan) Mina signifikaat, tunnus puudub; mina on see, kes ütleb mina Siin Samuti tunnus puudub, siin on see koht, kus mina ütlen mina Ütluse formaalne mehhanism: (siin) seal Universumi keskpunkt (mina) sina (praegu) homme Nimisõnad on seotud ruumiga. Verbikategooriad on tihedamalt seotud deixisega. Ajad ei muutu, ada nende taustal muutub täna. 2 + 2 = 4 gnoomiline olevik vanasõna tunnus, annab üldreegli See on alati neli Aktuaalne süntaks tekib kõnes mitte keeles. Seome ütluse maailma ja iseendaga. Kronoloogiast rääkides ajalugu ei muutu, muutub aeg, mil seda räägitakse. Ajalooline aeg narratiiv, kus on objektiivsed ajad. Metakeel. Dialoogiline koolkond: M. Buber, M. Bahtin. (Nad ei kohtunud omavahel) M. Buber käis Ukraina koolis, oli aga saksa-austria-juudi päritolu. Koolid olid religioossed
Venemaa keiser Aleksander III korralduse viia Balti provintside koolides sisse kohustuslik vene keele õpetamine. 3. jaanuaril 1850. aastal kehtestati keiser Nikolai I korraldusel Balti kubermangudes venekeelne ametlik kirjavahetus, mis jõustus 1855. aastal. Väljakujunenud Balti erikorra ning senini toiminud saksastamise asendas venestamine. ·Ado Grenzstein- 1849-1916. Oli eesti kirjanik ja pedagoog. Asutas 1881 ajalehe Olevik, mis oli pärast Carl Robert Jakobsoni surma mõnda aega tähtsaim eesti ajaleht. Loobus 1888 rahvuslikust suunast ja hakkas õigustama venestamist. Maleterminoloogia kasutuselevõtt. ·Leo Meyer- 1830-1910. Saksa keeleteadlane, töötas Tartus. Ta oli ka kauaaegne Õpetatud Eesti Seltsi president. ·Eesti Üliõpilaste Selts- on 1870. aastal Tartus asutatud üliõpilasorganisatsioon. Sini- must-valge lipp.
Mina signifikaat, tunnus puudub; mina on see, kes ütleb mina Siin Samuti tunnus puudub, siin on see koht, kus mina ütlen mina Ütluse formaalne mehhanism: (siin) seal Universumi keskpunkt (mina) sina (praegu) homme Nimisõnad on seotud ruumiga. Verbikategooriad on tihedamalt seotud deixisega. Ajad ei muutu, ada nende taustal muutub täna. 2 + 2 = 4 gnoomiline olevik vanasõna tunnus, annab üldreegli 19 See on alati neli Aktuaalne süntaks tekib kõnes mitte keeles. Seome ütluse maailma ja iseendaga. Kronoloogiast rääkides ajalugu ei muutu, muutub aeg, mil seda räägitakse. Ajalooline aeg narratiiv, kus on objektiivsed ajad. Metakeel. Dialoogiline koolkond: M. Buber, M. Bahtin. (Nad ei kohtunud omavahel) M. Buber käis Ukraina koolis, oli aga saksa-austria-juudi päritolu
maailmas, mitte läbi teoreetiliste mõtiskluste. Positivism eeldas valesti, et sotsiaalne teaduslik teadmine baseerub faktidel, mis on lihtsal seal olemas. Objektiivsuse epistemoloogilne küsimus: kuidas objektiivsus on loodud (Fabian). Postmodernismis epistemoloogiline küsimus on jälle hägustunud, ilmselt fookuse kaldumisega teadmiste tootmiselt teadmiste esitlemisele. Samas peaks enne taasesitelmist eksisteerima ka mingi olevik. Kuigi esmapilgul absoluutne ja dialektiline objektiivsus paistavad teineteisele vastanduvat, võib leida nende vahel ka sümbioosi – abs obj on kui dial. Obj erijuht –teatud teadja subjekti konstrueerimine. 4. protsessline tähendus – impersonaalne uurimine, absoluutne ja distsiplinaarne objektiivsus saavutatakse niimoodi. Moto võib olla inimkätega puutumatu. Objektiivsus kui standardiseering – reeglistik vähendamaks subjektiivsust, pakkudes alternatiivi isiklikule hinnangule.
Koduses keskkonnas aitab keele ja kultuuri tundmine. Samas on oma riigis raske probleeme näha. INTERPRETEERIMINE JA ANALÜÜS 1920ndate alguses valmistasid uurijad end ette kodus uuritava kultuuriga tutvumise kaudu. Nad teadsid veidi nendest kohtadest kuhu lähevad. Alatest tollest ajast on maailm dramaatiliselt muutunud. Suuremahulise eeltöö tegemine pole enam nii oluline. Samas oleks hea enne kodust lahkumist keelt õppida. ETNOGRAAFILINE OLEVIK JA TULEVIK Antropoloogilisi tekste kirjutatakse tavaliselt tulevikus. Antropoloogilised analüüsid keskenduvad tavaliselt sotsiaalsetele ja kultuurilistele suhetele mingis teatud olukorras. Ajalooline tasut on saanud järjest olulisemaks. ETNOGRAAFIA KIRJUTAMINE JA LUGEMINE Kuigi välivaatlus on kõige olulisem meetod uute avastuste tegemiseks on siiski teadusareng nõudnud tekstide kirjutamist ja lugemist. Antropoloogide kirjutised on tavaliselt põnevad, kuna
Teraapia Nõustamine Rekonstrueeriv Hariv Isiksuslik Situatiivne Analüütiline Probleemi-lahenduslik Teadvustamatu, eelteadvus Teadvus Rasked, pidevad emotsionaalsed Nö olmeprobleemid probleemid Minevik Olevik Kestvus pikem Kestvus lühem Nõustaja roll defineerub nelja teguri kombinatsioonis: 1. Sekkumise direktiivsuse astmest 2. Erialasest kuuluvusest 3. Organisatsiooni koosseisu kuulumisest 4. Probleemi käsitlemise laadist 2 Kes saab olla nõustaja? Eestis = Psühholoog III, IV, V Kutsestandard (kehtis kuni 31.12.2013 (www.kutsekoda.ee/et/kutseregister)
Estofiilidega ühinesid esimesed eesti haritlased Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Rahvaluule tähtsus jõudis ka ärksama talurahvani. Peamiselt koolmeistreid ühendav Eesti Kirjameeste Selts (18721893) võttis oma tööplaani rahvaluule, eriti rahvalaulude kogumise. See üritus saavutas oma kõrgpunkti sajandi lõpukümnendil pastor JAKOB HURDA (1839 1907) juhitud ülemaalise rahvaluulekogumisega, milles osales sadu inimesi. 1888 ajalehes Olevik ilmus rahvaluulekogumise üleskutse "Paar palvid eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" 18751886 ilmus temalt kaks köidet rahvalaule "Vana Kannel". Jakob Hurda juhitud folkloorikogumise suurürituse vältel kirjutati üles põhiliselt rahvalaulude tekste, viise pandi kirja vähe (Mihkel Veske jt). Miks oli Jakob Hurda meelest vaja vanavara koguda? "Vanad laulud on kadumas. Nad peavad veel unustusest päästetud saama, nii palju kui neid veel saada. Jätame meie seda tegemata, siis saab
Tulemus vastab Tulemus EK normi 58‰-le. piires. Rajava ja oleva käände 10 punkti. Tulemus vastab Tulemus EK normi vormide moodustamine 47‰-le. piires. Tegusõnade oleviku ja 6 punkti. Tulemus vastab 51‰- Tulemus EK normi pii- lihtmineviku vormide le res. moodustamine Olevik minevik Minevik olevik Tüvevariantide ja liidete Ülesanne oli jõukohane, kasutamise õigsuse kuid oskust saab määramine ja vigade arendada. korrigeerimine 6 korral, 17%. Verifitseeris valesti/vastama- 29 korral, 83%. ta 4 korral 21%. Verifitseeris õigesti 18 korral, 72%. Vastamata/valesti Parandas vormi õigesti uuri-
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
ei või veel helitööks lugeda." On täiesti arusaadav, et niisugune individualistlik- kuigi mitte ilma emotsionaalsuseta- muusika tundus tolleaegsele kuulajale dissonantside rägastikku uppunud "uue otsija" sihita ekslemist. Uudseid jooni võib leida ka aasta varem ilmunud soololaulus "Must lind". Selle K. E. Söödi tekstile loodud laulu pessimistlikkus sisus leiab varjatult kajastamist rahva raske minevik ja ikka veel lootustes pettev olevik musta linnuna valitseva "tsarismi kotka" all. Nende teoste modernsuse olemust selgitab avalikult R. Tobias. Tema sõnade järgi paneb Saar küll moodsa maski ette, aga ei põe moodsa haigust, ei hakka käima ühes modernistide lambakarjaga. "Harjumata võhiku kõrvadele /.../ teeb esimene pealt 16 kuulamine kole valu /.../ Dissonantsid mõjuvad esiti otsekui nõela pisted /.../, kuid hiljem
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
ladina keelest ning neis sisaldub mingi viide kaasuse põhifunktsioonile. (nominatiiv nimetab referendi; genitiiv annab midagi teada kõnealuse referendi liigist või päritolust; partitiiv viitab terviku osale; akusatiiv annab teada tegevuse objekti) Verbide muutmiskategooriaist on keskseim tempus ehk aeg. Verbilisuse põhikriteeriumiks peetaksegi üldiselt muutumist ajavormides. Kõikides keeltes on olemas mingi vahend praeguse (preesensi) ja möödunud aja (preteeriumi) väljendamiseks. Olevik on üldiselt alati paari esimene ja sageli ka markeerimata liig, minevikku väljendatakse eriliste ajatunnuste abil. Paljudes keeletes saab eri ajavormi, futuurumi ehk tuleviku abil osutada ka tulevasele tegevusele. tempuste abil on võimalik ernival ajul toimuvaid tegevusi ka omavahel suhestada. Ajasüsteemi kirjeldamisel võetakse tihti appi kolm ajalist tugipunkti: praegus-ehk kõnehetk, toimumishetk ja vaatlushetk.
Me küll ütleme, et me tajume aega mineviku, oleviku ja tulevikuna, siis reaalselt me tajume vaid olevikku ning minevik on mälestustes ja tulevik on ootustes ja lootustes, kuid jumal asub igavikus ning seepärast saabki jumalat vaadata kui midagi, mis asub terves ajas ja kogus ruumis. Ta ütles, et inimese teadvuses on aeg olemas ning seda ei saa sealt eemaldada. Augustinus uskus, et me võime küll taibata aja olemist, kuid me ise ei ole seda. Meie jaoks aeg on jumala jaoks olevik niisiis omas keeles puudutab Augustinus relatiivsus teooriat. Augustinus uskus, et aeg saab olla ainult seal, kus on maailm. Skolastika * Skolastika koolide, ülikoolide juures tekkinud uus filosoofia haru, mis tugines kristlikule ideoloogiale ning püüdis ühendada usku ja mõtlemist.. -) Skolastika tekkis, siis kui 11. sajandil tekkisid esimesed ülikoolid (Bologna, Oxford, Cambridge).
ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Ki...
vägivaldest sunniti rahvel peale uus rahvus vaene režiim. Kindlasti tekkidas see eba stabiilse ja arusaamtuse tundeid, sarnased Ekke tunnetega mis ei tunne ennnast ja ei tea mis ta tahab olla, mida saavutada ja kus. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Ekke Moor on rändur, hedonist ta peab püsivalt liikuma, liiga kaua ühes kohas olla talle ei meeldi. Nagu tema isa huvitaba teda vadi homme, mitte olevik ega minevik. Iga päeav on te keegi tegelane, näitlejana issanda laval. Teose alguses on ta küla laiskloom, luuetejaa, romantik kuid tööd ta ei tee, vaid kiigub puudel kuna tal ei ole küps hing mis teaks mida ta soovib teha. Teose lõpuks on ta aga ennast leidnud, ikka kodust, ehk ta on läbi käinud ringse arengu. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel 7. Põhisündmused, süzee #1 Ekke moor elab kuskil Ingelandi lähedal teisepool järve. Talle
On olemas kaks peamist põhjust arvata, et miks Universumit ei ole tegelikult olemas. Esiteks on see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg, ruum või mass? Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagne- tofoni kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et kõik, mida me elu jooksul näeme ja kogeme, on tegelikult illusioon, mida pole olemas. See tuleb otseselt välja ajas rändamise füüsikateooriast, mis on ka vastavas valdkonnas kirja pandud. Kuid sellises ,,olematuses" tekkiv teadvus on tegelikult looduse suur ime ja kui seda
3.2 Isikunimekorralduse areng 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani 1888. a avaldatud senati otsuse kohaselt võimaldati perekonnanime muuta, kui see oli inetu ja sündsusetu ning andis kaaskodanikele alust nimekandjat pilgata. Avaldus tuli esitada keisri nimele, kes otsustas nimemuute ( , 87, 1888, . 799). Asjaajamise keerukus ja tasulisus ilmselt hoidis ära massilised nimemuuted (Prii- ehk liignimede muutmisest, kaotsi-läinud priinimede kui ka vanade maksmapanemisest. Olevik 7.04.1904, nr 14). 3. juunil 1891 kinnitas keiser riiginõukogu otsuse, mille kohaselt tuli alates 1. jaanuarist 1892 hakata ev. luteriusu kogudustes kirikuraamatuid vene keeles pidama. Dokumentide väljastamisel varasemate kirikuraamatute põhjal tuli saksa- või muukeelsele originaalkirjapildile lisada venekeelne vaste (W. R., Kirikuraamatute ärakirjade keel. Postimees 1915, nr 294). Seega suurenes segadus eesti nimede kirjapildis veelgi. Ühe ja sama perekonna üks ja sama
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
· Positiivsed väärtused · Elas suurema aja oma elust leegionide juures. · Lucius Annaeus Seneca · Muretses riigi saatuse eest. · · "Aasia, Euroopa maailma nurgad; kogu ookean LUCIUS ANNAEUS SENECA kõiksuse piisk! ... Terve olevik igaviku silmapilk!" 4.E. KR. 65 P.KR. · Marcus Aurelius (3) · Seneca · Ajalooline tähendus: · Kiri leinavale emale 8
levinud üle maailma (tegelt Lõuna Hiinast ta kaugemale ei jõudnud). Tal on võti kõikide usundite mõistmiseks. Kuigi on selge struktuur manilisus olemas. Manilastel on ka maailmalõpp väga tähtis teema. Arvatakse, et maailma põleb ära ja materjaalne olevus lakkab olmast, uus maailm on vaimne. Kahest algest ja kolmest ajastust Katekism on õpetuse raamat küsimuse ja vastuse vormis. Põhiõpetus on selline, et on 2 juurt ehk alget (valgus (hea) ja pimedus(kuri)), kolm ajastut (minevik, olevik ja tulevik). Kõike seda kujutatakse ette mütoloogilise süsteemi kujul. Valgus ja pimedus on kaks teineteisest sõltumatut maailma, puudub kokkupuude. Valguse maailma valitseb valguse kuningas, teda ümbritseb tema kaaskond, viis liiget nagu oma ette maailmad. Keskel jumal ja ümber valgusolendid, mis moodustavad hierarhilise maailma, valgus, küllus, heaolu, pidi asuma põhja kaares. Pimeduse maailma asub lõuna kaares. Seal on kuningas Ahriman (pärsia religiioni kurjuse kehastus)
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
Lähis-Ida rahvastikule, kuna see on üks peamisi turistide meelitajaid. Kindlus ehitati 19. sajandil türklaste okupatsiooni ajal. Rajatisel on oluline ja huvitav ajalugu. Külastajaid kaastakse mitmetesse keskaegsetesse tegevustesse nagu puidu nikerdamine, kudumine, moderne käsitöö, laeva ehitamine, köie valmistamine, maalimine ja kullatöö. Doha kindluses on mitmed relvade ja ehitiste eksponaadid, mida kasutati sõjaaastatel. Doha kindluses on põimunud minevik, olevik ja tulevik. Lisaks kindlusele on ehitisel olnud ka vangla ja muuseumi funktsioon. Ajaloolist kindlust kasutati vanglana 20. sajandi alguses, kuid hetkel on seal muuseum. 1970ndate aastatel toimunud restaureerimise käigus läksid mitmed kindluse eksponaadid kaduma. Massiivse kindluse kõige huvitavam osa on õuel paiknev mosee, kuna sel puuduvad seinad ja katus. Kuigi seinad ja katus puuduvad on mehrab endiselt suunatud Meka suunas. (Al Koot Fort 2012)
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
Nimelt toetub see teooria Calabi Yau vormidele. Kvantum kõikumised tekitavad mingi Calabi Yau osas madalama energia tasemega koha ning tekitab seega tasku sarnase osa, kus on teistsugused füüsikaseadused (Weisstein, 2013). 19 Kuuendaks teooriaks on kvantum multiversum. Tegelikult on see üks kõige põnevamatest teooriatest, mis räägib sellest, et kõik ajahetked eksisteerivad korraga nii minevik, tulevik kui ka olevik. Need moodustavadki universumid. Uus universum tekkib siis, kui sündmustes on mingi pöördepunkt, mingi muu võimalus. Kõik mineviku sündmuste võimalused eksisteerivad kõrvuti koos oleviku ning tuleviku kõigi võimalike sündmustega. Iga võimaluse jaoks on eraldi maailm ehk antud tööd kontsekstis, multiuniversum (Greene, 2011). Seitsmendas teoorias kirjeldatakse holograafilist multiversumit. See on tuletatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
