Ernst Enno Ernst Enno Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Ernst Enno Ernst Enno koolid olid Treffner ja Tartu reaalkool, sealt edasi valis ta asjaolude sunnil Riia Polütehnikumi, Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani,kui raha otsa lõppes töötas ta Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 19041905 ajakirja ,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa". Riias tutvus Enno kirjandusega, milles segunesid india budistlik filosoofia ja läänemaised müstilised õpetused. Tema tõekspidamiste kujunemisele oli sel oluline...
Sven Meltsas Minu investeeringud tulevikku. Tulevikku investeerimine- see tähendab seda, et inimene tegeleb igapäevaselt millegagi mis tema tuleviku paremaks muutma peaks. Inimene saab enda tulevikku mitmel moel inveteerida. Tänapäevases ühiskonnas pannakse väga suurt rõhku tulevikule, inimesed teevad palju tööd, et tulevik oleks helgem kui olevik. Esiteks on meil kõigil võimalus omandada hea haridus. Panustamine haridusele tagab suurema võimaluse saada tööle mõnda suurde firmasse ja seal karjääri teha. Tänapäeval on hea hariduse omandamine kättesaadavam kui oli aastakümneid tagasi. Põhiharidus on muutunud kohustuslikuks ning peale selle omandamist on võimalik õpinguid jätkata kutsekoolis või gümnaasiumis. Mina investeerina haridusse iga päev, kuna jätkasin õpinguid peale põhikooli gümnaasiumis
käänata, aga tekstis tuleb nad omadussõnaks määrata. Lõppudega: -võitu, -ohtu, -karva, -värki, -laadi, -verd. NT: mustaverd, kullakarva, isevärki, poisiohtu, kõhnavõitu, sedalaadi) c) arvsõnad ehk numeraalid d) asesõnad ehk pronoomenid (asendavad sõnas teisi sõnaliike) (asesõnu: kõik, igaüks, üksteise, ma, sa, ta, me, te, nad, keegi, kumbki, see, iga) Pöördsõnad: AINUSUS MITMUS 1. Ma Me 2. Sa Te 3. Ta Nad Eesti keeles on kaks aega: olevik ja minevik Muutumatud sõnad: Neid sõnu ei saa käänata ega pöörata. 1. Sidesõnad (NT: ja, ning, ega, või, siis, kuid, vaid, et) 2. Hüüdsõnad (NT: ahhoi, tere, ohoh, hurraa, kurat) 3. Määrsõnad (NT: eile, homme, mullu, hästi, halvasti, kössis, kõveralt, veidi, natuke, pilgeni, veidi, natuke, alla andma) 4. Kaassõnad kaassõnad kuuluvad nimisõnade juurde. (NT: pall veeres laua alla) HARJUTUS 1: Täna on teine september. Üks ei tea mis teine teeb.
Sandro Botticelli. Kevad. Lorenzo de`Medici tellis Botticellilt maali, armastusjumalanna aeda kujutava meistritöö "Kevad" ("Primavera"). Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise Medici tähendab arsti. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Botticelli maali "Primavera" tähelepanelikul jälgimisel võib tajuda, et pearõ...
Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adposit...
Lavastuse analüüs Mina jäin lavastusega väga rahule. Arvasin algul, et viimane on mingisugune tüüpiline kohustuslik kooli õppeetendus, kuid ei. Mulle meeldis väga. Varasematest nähtud lavastusest erineb see eelkõige kohavaliku tõttu, olles ise ka rehealuses, tekkis tunne olles ise justkui osa lavastusest. Teatritüki sidus tervikuks peategelane Juhan, kes üritas hakkama saada ning peret toita. Laval kujutati eluruume ning lavakujundus oli lihtne, kuid lõi realistliku atmosfääri just nagu oleksin ma isegi osa vanast taluelust. Ka valgus oli lahendatult lihtsalt, kuid minu arvates polnudki enamat vaja. Enamasti oli tavaline spot-valgus, kuid kui käimas oli tulekahju stseen, siis kasutati punast valgust mis mõjus emotsionaalselt väga õigesti. Laval oli kogu aeg üks pink ning tagapool üks laud. Pingil oli väga tähtis etendusest. Enamasti istus seal vanaisa, kes mõtiskles ning meenutas minevikku. Kostüümi...
LAUSEÕPETUS Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust (millised on lause osad ja nende vahelised seosed). Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni. Lause abil saame: 1. saame väita (Juhan luges lehte.) 2. küsida (Kas Juhan luges lehte?) 3. käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle ...
making we/you/they NB! ERANDID! · Verbidel, mis lõppevad e-ga kaob, -ing lisamisel e ära. take - taking make making · Lühikeste silpidega verbidel kahekordistub kaashäälik. get - getting swim - swimming · Y-ga lõppevatel verbidel, y ei kao ära. study - studying cry crying · . -die / tie / lie muutuvad dying / tying / lying Kestev olevik väljendab: · Tegevust või muutust, mis toimub antud hetkel ega pole veel lõppenud. I am making a cake at the moment. I can´t help you right now, I am working. · Tegevust, mis toimub mingil aja perioodil. He wants to buy a car that is why he is taking driving lessons. · Sageli korduvat tegevust (eriti koos always, continually), mis väljendab kõneleja emotsionaalset hinnangut. Mona is always crying.
teostada ● Selleks peab detoneerimistöid kuumus 40 minutit sellisel kiirusel ● Detoneerimistööde ks oleks vaja päevi ● Sellest tekkib küsimus,kust nad teadsid detoneeriist ette valmistada ● Pannkoogiefekti korral oleks pidanud tugisambad püsti jäämaja hiljem külili vajuma ● Lõunatorn pidas vastu 56 min ● Põhjatorn tund ja 43 min Olevik ● Kaksiktornide ● Kaheldi salvestiste aasemele ehitati 1 audentsuses World Trade Center ● 2007.a ● 514 meetrit kõrge helisalvestustel,mi s tõenäoliselt ● Intervvjuusid ja pärinesid Bin helisalvestisi on Ladenilt kõneleja avaldatud,mis kinnitab süüd kuuluvad Bin
Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku e...
MADISONI MAAKONNA SILLAD Etenduse ,,Madisoni maakonna sillad" lavastaja on Peeter Tammearu, kes töötab Kuressaare Linnateatris. Esietendus 7.märts 2014 Sadamateatris. Muusikalise kujunduse eest vastutab Peeter Konovalov. Etenduse kunstnik on Silver Vahtre. Valguskujunduse eest kannab hoolt Andres Sarv. Etenduse autor on Robert James Waller, tema loomingust tegi dramatiseeringu Siri Niinikoski ning selle tõlkis Triin Sinissaar. Osades: Külliki Saldre(Francesca Johnson), Hannes Kaljujärv(Robert Johnson), Maria Soomets, Tanel Jonas, Marika Barabanstsikova, Jüri Lumiste Etenduse sõnum oli, et armastus on kõigest tugevam. See võib lõhkuda kõik, kuid samas algatada midagi uut ja ilusat. Kuigi armastuse vägi on tugev ning viib ,,mõistuse peast", peab jääma iseendaks ning jätkama sealt, kus jäi pooleli. Nagu tegid peategelased Külliki Saldre ja Hannes Kaljujärv. Kirg, kiindumus, armastus oli küll suur, kuid mõlemad teadsid, et nad ei saa lahkud...
juures. Ajakirjanikutöö kõrvalt alustas ta ka loominguliste katsetustega, avaldades ajalehtedes luuletusi ja lühijutte. [1] 3. septembril 1885 ilmus Tallinna ajalehes Virulane Juhan Liivi esimene trükis avaldatud luuletus "Maikuu öö". 1887. aastal koostas esimese luulekogu käsikirja "Õied ja okkad" 52 luuletusega, kuid seda ei õnnestunud avaldada. Aastatel 18871888 töötas Liiv Viljandi Sakala toimetuses ajakirjanikuna. [2] 1890. aasta algusest töötas Liiv Tartu ajalehe Olevik juures. Tartus liikus ta ringi kirjandus- ja kultuuriringkondades ehk võttis osa Tartu kultuurielust. Kostil oli ta lehe omaniku perelauas. [3] 2.2 HAIGUS Sügisel 1892 lahkus 28-aastane Liiv toimetusest ja pühendus vabakirjanikuna loomingule. Ta üüris toa Tartus Hetzeli (tnp Juhan Liivi) tänavas. Seal kirjutas ta muuhulgas jutustuse "Vari", kuid kirjastaja otsimine oli vaevaline ja lootusetu. [3]
Mait Metsanurk Mait Metsanurga kodanikunimi on Eduard Hubel. Metsanurk võttis kirjanikunime oma koduküla mälestuseks. Ta sündis 19. novembril 1879. aastal Tartumaal Saare taluperemehe üheksanda ning noorima lapsena. Ta on pärit Metsnuka külast. Hubel /Mait Metsanurk/ -- (1879-1957) tuntud romaani- ja näitekirjanik, kriitik. Tuntud kirjanduselu tegelane. 1920. aastate nn ametliku kirjanduseelu üks peamisi asjaajajaid. Kooliteed alustas ta Orgel. Seal sai ta tõrelda, et luges "patuseid loriraamatuid" ja mitte piiblit esmajärjekorras. Tõrelejaks oli Äksi pastor, siitpeale sugenes poisi hinge vastum...
THE FUTURE IN THE PAST (should)/would+I pv Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui Kaudne tulevik Would go pealause on minevikus. (He said that he would be there) THE PRESENT Am / Is / Are + ing Tegevus toimub rääkimise hetkel. Now, at PROGRESSIVE vorm the moment, at present Kestev olevik THE PAST PROGRESSIVE Was / Were + ing Tegevus kestis teatud hetkel minevikus. Kestev minevik Vorm when I came, at 6 yesterday, while THE PRESENT PERFECT Have / has + III pv. Tegevus on toimunud enne praegust hetke. Täisminevik Today, this week, this year, already, yet. THE PAST PERFECT Had + III pv. Tegevus oli toimunud enne teatud hetke
õpetajana tööle Jamburgi *1882 sai temast "Eesti *1876 Tartu *1864. aastast alates kooli- Postimehe" toimetaja Hollmanni seminari ja koduõpetajana Peterburis *Alates 1889 aastast töötas õpetaja *ajakirjanik(Hakkas 1865 Hermann Tartu ülikooli *Asutas 1881 ajalehe saatma kaastööd "Eesti eesti keele lektorina Olevik, mis oli Postimehele", hiljem ka *Hermann oli äärmiselt pärast Carl Robert liberaalseile vene- ja aktiivne ning mitmekülgsete Jakobsoni surma saksakeelseile ajalehtedele.) huvide inimene, tegutsedes mõnda aega tähtsaim *Aastast 1878 toimetas nii muusika, ajaloo, eesti ajaleht. Jakobson Viljandis ajalehte keeleteaduse, ajakirjanduse *Ado Grenzstein
1994. Milleks muretseda.). Tuleb mõelda positiivselt ning kui miski tundub algul üdini halb, tuleb sealt otsida midagi, mis laseks end positiivselt tunda. Isegi hommikul sisse magades ei tohi mõelda, et nüüd on kõik halvasti, vaid peab leidma midagi positiivset. Siis mõtledki, et nii tore, sain täna une täis magatud ja muretsemiseks ei ole mingisugust mõtet. Elult peab võtma kõik, mis tal pakkuda on, hoolimata sellest, mis kõik seda takistada püüavad. Elu on olevik, see pole mingi peaproov see ongi teie elu! ,,Tundke sellest rõõmu ja ärge laske sellel endast mööda libiseda!" (Breton, S. 1994. Milleks muretseda.) .
(kuidas muuta heli kõrgust küsimuse, hüüdlause ja jutustava lause korral), rõhk sõna esimesel silbil, häälikupikkus välted (välteid on kolm ja neid määratakse sõltuvalt hääliku hääldamise pikkusest). Nt: Hagu (I välde) hakati (II välde) hakkima (III välde) 3. Eesti keele morfoloogia (tegusõna ja käändsõna vormid): · Aeg jaguneb tulevikuks (nt: hakkan tegema), olevikuks (üldolevik nt: teen, kestev olevik nt: olen tegemas), minevikuks, mis omakorda lihtminevikuks (üldlihtminevik nt: tegin, kestev lihtminevik nt: olin tegemas), täisminevikuks (nt: olen teinud), enneminevikuks (nt: olin teinud). · Kõneviis jaguneb kindlaks (reaalne, otsene tegevus, nt: jooksen), tingivaks (sündmuste mittereaalsus vaatehetkel, nt: jookseksin), kaudseks (kelleltki kolmandalt kuuldud tegevus, nt: olevat jooksnud), möönvaks (tavaliselt
jpg Tervis · keskendub elukogemustele kuidas on olla terve ja haige · Tervist saab hinnata · Heaolu = inimese kogemused tervisest/terviklikkusest · 2 maailmas eksisteerimist: heaolu/haige http://www.healthinharmony.com/wp-co Keskkond · situatsiooni mõistet pigem kui keskkonna mõistet · situatsioon annab edasi sotsiaalset keskkonda · keegi on olemas=minevik, olevik, tulevik · mõju http://www.unops.org/SiteCollectionImages/Sectors/ Environment/SGP_community.JPG Õendustegevus · Õendust - hoolitsev suhe/olukord, esineb side ja mure · Hoolimine kõige aluseks - annab võimaluse anda/saada abi · Õenduse teadus = moraalne kunst, eetika, vastutustunne. · Õendustegevus= elukogemustele põhinev hoolitsus ja õpingud http://www.frplegal
next week (month, year) ex: He will go to school. [will not=won't / shall not=shan't] 2) Where will they go ex: He will not stay at home. soon? Present Continuous am, is, are } I-ing am, is, are } not + I-ing 1) Are you going to now at the moment (Kestev olevik: Ma lähen school? at present praegu kooli.) ex: We are going to school. ex: We are not going to school. 2) Where are they going? Look! Listen! Past Continuous was, were } I-ing was, were } not + I-ing 1) Was he going to school at the time yesterday
Oromo keel Oromo keel on afroaasia keel kuši keelkonnast, mille erinevaid keelevorme räägib emakeelena rohkem kui 35 miljonit inimest nii Oromos kui ka naaberriikides Etioopas ning Põhja-Keenia mõnes piirkonnas (1). Veel räägivad seda keelt ka Wollega, Shoa, Illubabour’i, Jimma, Arsi, Bale, Hararghe, Wollo, Borana ja ka Gojjami edelaosa rahvad. Oromo keel on suuruselt kolmas keel Aafrikas. Oromo inimesed on suurim etniline grupp Etioopias ja nad moodustavad rohkem kui 40% Etioopia elanikkonnast (2). 95% Oromo keele kõnelejatest elabki Etioopias, peamiselt Oromia regioonis (1). Ladina tähestik võeti ametlikult kasutusele 1991. aastal, kui üle tuhande Oromo intellektuaali tulid kokku, et otsustada, millist tähestiku kasutada Oromo keele üleskirjutamiseks (2). Ladina tähestikku nimetatakse Oromos Qubeeks. Peale Qubee vastuvõtmist arvatakse, et vahemikus 1991 - 1997 on Oromo keeles ...
Jaatav lause - reeglipärased tegusõnad 74 Jaatav lause - ebareeglipärased tegusõnad 75 Eitav ja küsiv lause 77 USED TO 78 LISTEN & REPEAT REPEAT 59 Lk. Üldtulevik 78 Kestev olevik 80 Kestev minevik 82 Täisminevik 83 Käskiv kõneviis 85 Tingimuslaused 85 CAN / COULD 86 MAY 88 MUST 89 SHOULD 90
Juhan Liiv Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Otsustavat mõju avaldas Liivi kujunemisele aasta Virumaal Triigi-Avisepeal: abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid...
.." (Hamlet) "Sisyphose müüt" ,,Pole olemas nii kaunist, et ei leiduks veel kaunimat, ja pole olemas nii närust, et ei oleks veelgi närusemat. (F. Dostojevski) ,,Õnn ei ole õnnes, vaid selle saavutamises." (F. Dostojevski) ,,Meil ei ole õnne ega tulegi, me ainult ihaldame õnne" (A. Tsehhov) ,,Kõige tähtsam on silmale nähtamatu."/ "Iialgi ei olda rahul seal, kus ollakse." (,,Väike prints" Antoine de Saint-Exupéry) ,,Tulevik jõuab kätte aeglaselt, olevik lendab nagu nool, kuid minevik seisab igavesti paigal." (F. Schiller) ,,Otsige iseendas ja te leiate kõik." (J.W. Goethe)
uskumatul kombel hakkab kõik liikuma selles suunas nagu, ta tahtis. Loomulikult hakkas Ann seda palvet lõpuks väga kahetsema, aga siis oli juba hilja. Väike vend oli juba Soomes arstide hoole all, elu ja surma vahel kõikumas. Nagu kõikidele omapärastele raamatutele kohane, algas seegi teos lõpuga, mis väga kutsub lugema, sest just seal on kõik loos esinevad sündmused põgusalt mainitud. Ann on haigla palatis ning mõtleb väga sügavalt. Mõtleb kõige üle- tulevik, minevik, olevik. Ta laseb kõik tunded, sündmused väga masendavas toonis peast läbi. Peale sellist algust on lugeja pea piisavalt sassis, et raamatu käest panemine ei tule kõne allagi. Seepärast võibki algus tunduda keeruline, aga lõpuks saab kõik selgeks. Lugemine läheb nii ladusalt, ei suuda pidamagi jääda. Ma võiksin öelda, et ma lausa neelasin selle raamatu. Raamatu lõpp on üsna ootamatu. Annil on reaalsus ja ebareaalsus täiesti segi. Ta ei tee enam vahet päris elul ja unenäol
oma vanemaid, kaasinimesi ja loodust; 3. Arendada mitmekülgselt ja harmooniliselt noorte vaimseid ja kehalisi võimeid; 4. Harjutada noori järgima tervislikku eluviisi, isikliku hügieeni reegleid ja olema suutelised abistama hädasolijaid; 5. Valmistada ette kodutütreid naise ja ema ülesannete täitmiseks; 6. kasvatada tütarlastes teadmist, et nende haridusest ja haritusest oleneb Eesti olevik ja tulevik. Pärnu loomade varjupaik Väljakutseid võetakse vastu tööpäeviti 9-17 ning laupäeval 10-14, väljaspool tööaega reageeritakse väljakutsetele kui on seatud ohtu inimese või looma tervis või elu. Helistades väljaspool tööaega jätke palun kindlasti teade automaatvastajasse. Iga looma heaolu on meie jaoks väga oluline, seetõttu võetakse inimestega esimesel võimalusel ühendust. Pärnu Shalomi abikeskus
Venestusaeg 1. Põhjused ja algus a) Põhjused: · 1881 võimuletulnud uus keiser Aleksander III oli tagurlike vaadetega. Rahulolematust riigis püüti leevendada õigeusu ning keisri- ja isamaa armastuse süvendamisega. See tõi kaasa äärealade venestamise. · Balti autonoomia muutus Venemaale ohtlikuks ka Poola ülestõusu (1863-64) ja Saksa keisririigi loomise tõttu (1871). · Eestis sai venestus alguse 1885, kui uuteks kubernerideks said vürst Sahhovskoi Eestimaal ja kindral Zinovjev Liivimaal. b) Algus - vene keele ja vene meele pealetungipoliitika: · kõik omanäoline tuli kaotada. 1882 tuli Balti kubermange külastama Vene senaator Manassein baltisakslaste kaebuse peale rahvusliku liikumise üle, kuid kogus eestlastelt palju sakslastevastaseid kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid ...
Verbipöördkonnad Rühm I nt. tala, arbeta + r Tüvi lõppeb vokaaliga a. Verbil jääb a alles. Talar, arbetar. Rühm II + er 1) Tüvi lõppeb helilise kaashäälikuga,nt. ng, -g, -m, -n,-l,-v Ring/a. + er ringer (helistab) 2) Tüvi lõppeb helitu kaashäälikuga k, p, s,t või x Tyck/a (meeldima), köp/a (ostma), läs/a tycker, köper, läser 3) Tüve lõpus -r NB! Olevik lõputa! Kör/a (sõitma) kör Rühm III + r Ühesilbilised verbid, mille lõpus on täishäälik, v.a a (vt. Rühm I) bo, klä (riietuma) bor, klär Rühm IV + er või a kaob lõpus Ebareeglipärased ja abiverbid (nt. ha omama) Skriv/a (kirjutama) , gör/a (tegema) skriver, gör, har
Venestusaeg oli oma ajastuse koha pealt eestlastele "õnnelik õnnetus". Venestus aeg, mis toimus 19 sajandi lõpus, oli eestlastele raske aeg. Eesti ja saksa keel asendusid vene keelega ja suruti maha kõiksugused ärkamisaja mõtted, saavutused jms.. Eestlase õigused aina vähenesid. Olgugi, et eestlaste soov sakslastest lahti saada, sai täidetud, asendusid nad veel halvemate venelastega. Eestlased ise olid lollid, et nad kõik Manasseri revisjonile ette kandsid ja sellega venelased oma venestamisplaane ellu said viia. Kuid mis määral oli venestamisaeg eestlastele hea? Enne venestusaega, suheldi kas eesti või saksa keeles, nüüd aga oli selleks keeleks vene keel. Ka koolis viidi läbi muudatused, ja õppeaineid hakati õpetama vene keeles. Õppekavast jäeti välja paljud tähtsad ained ja õppedukus üleüldse langes. Kas see oli positiivne , ei. Aga sellega õpiti hindama eelnevaid tingimusi ja arvatavasti tekkis ka õpilastes teatud rahvustunne ja tah...
Esimese koha selles loetelus sai inimkonna ohjeldamatu juurdekasv, mida peetakse kõige suuremaks keskkonna mõjutajaks ja planeedi Maa ohustajaks. Inimesed toituvad, raiskavad ressursse, reostavad keskkonda ja sekkuvad ökosüsteemide toimimisse. Mõned kriitilisemad keskkeskkonnakaitsjad on inimesi võrrelnud maakera vähkkasvajaga. Kui inimkond tahab kasvava rahvastikuga toime tulla, peame õppima uut moodi elama. Globaalne keskkonnakriis ei ole kauge tulevik, vaid reaalne olevik. Elanikkonna juurdekasvu tulemusena suunduvad inimesed elama linnadesse, mille tagajärjel kasvavad linnad üha suuremaks. Kasvab tootjate hulk, kellel on võimalus piiramatult kasutada taastumatuid loodusvarasid. Tootjad mõtlevad ainult sellele, kuidas toota odavamalt, mitte sellele kuidas toota keskkonnasõbralikumalt ja loodussõbralikumaid tooteid. Odav tootmine tähendab aga loodusressursside raiskamist ja looduses lagunematute pakendite valmistamist.
Juhan Liiv Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üle Rupsi külas Oja talus. Juhan Liiv on ajalukku läinud kuulsa luuletajana ja proosakirjanikuna. Kuna elujärg oli kehv, pidi Liiv piirduma kitsa hariduse omandamisega. Liiv õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka Hugo Treffneri gümnaasiumis. 1885. aastal alustas Liiv tööd ajakirjanikuna ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Aastaks 1892 oli ta loobunud ajakirjaniku tööst ning otsustas leiba teenima hakata vabaajakirjanikuna. Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas kaheksa päevaga 1892. aasta sügisel. Väga paljud luuletused Liivi loomingus on realistlikud. Luuletustes rääkis ta oma enese saatusest ühiskonnas ja inimese olemusest maailmas. Tema süngetesse teostesse mahtus ka loodus- ja armastusluulete ilu
Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali ("Baltlaste Piirikivi") Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal. Liiv oli lapsepõlvest saadik nõrga tervisega. Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed kirjatööd. Vaimne ülepingutus vallandas kirjanikus 1893. aastal vaimuhaiguse. 1894. aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses oma käsikirju. Elu lõpul Liivi tervis halvenes, tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. 1. detsembril 1913, pärast ränka külmetust, suri Juhan Liiv 49-aastaselt tiisikusse.
Omadussõnadest tuletatud määrsõnad 27 2 Iseseisvad määrsõnad 28 Määrsõnade võrdlusastmed 30 Määrsõna koht lauses 30 TEGUSÕNA 31 Tegusõna pöördkonnad 31 Tegusõna pööramine 32 Olevik 32 Lihtminevik 33 Täisminevik 35 Enneminevik 37 Tulevik 39 Tähtsamad ebareeglipärased tegusõnad 40 Käskiv kõneviis 42 Passiiv 42
Eesti Maaülikool jt) 7. Teraapia ja nõustamise erinevused/sarnasused. Teraapia: Nõustamine: Rekonstrueeriv Hariv isiksuslik situatiivne analüütiline probleemi-lahenduslik teadvustamatu, eelteadvus teadvus rasked, pidevad emotsionaalsed probld nö olmeprobleemid minevik olevik kestvus pikem kestvus lühem 8. Nõustamispsühholoogia kui valdkonna alusepanijad (olulisemad isikud ja/või sündmused). 1908 Frank Parson , karjäärinõustamise "isa" 1909 vaimse tervise valdkonnas uus suhtumine (vaimuhaigused on ravitavad). 1942: ilmus Carl Rogers'i raamat Counseling and Psychotherapy Pärast II MS käivitas Veteranide Ühing sõjaveteranide tsiviilühiskonda integreerimise programmi
Punkt pannakse rooma nri järele,kui märgitakse järjestust(esiteks,teiseks) 3.Lennuk väljub 15.45 kohaliku aja järgi. 4.Kümnendmurd erald. komaga(23 400 563,5) 5.Ei lisata -nda,kui seda ei nõua selgus. Eriti külm talv oli 1943.aastal. (Eriti külm talv oli 1943-ndal.) 12.Tegusõnade veaohtlikud vormid ja tüübid, tegusõnavormide moodustamine 1.TEGUMOOD - (2) umbisikuline, isikuline 2.KÕNEVIIS - (4) kindel-tunnuseta, tingiv-ks, käskiv-gu,ge,ku,ke, kaudne-vat 3.AEG - (2) olevik, minevik- lihtmin.-1.sõna, täismin.-olen -nud, ennemin-olin -nud 4.ARV (2) ainsus, mitmus 5.PÖÖRE ma,sa,ta me,te,nad 6.KÕNE eitav-ära, ei, jaatav-tunnuseta *Olevik ja kõik min.vormid on ainult kindlal kõneviisil,teistel ainult olevik või täisminevik. (nt.oli hüpanud- isikuline,kindel,enneminevik,A3.pööre, jaatav) 13.Fraasid ja lauseliikmed *Fraas on sõnaühend,mis täidab lauses mingit kindlat rolli(nt alus,sihitis,määrus,täiend v
Traat avardas oma värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, andes edasi ka globaalseid motiive. Oma teostes nõudleb ta elult ilu ja täiuslikkust, püüab lahti mõtestada olevikku ja olevat läbi enda. Tema luules esinesid koos nii tulevikuoptimism ja kodumaateema, filosoofilis-, loodus- ja isamaaluule. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. "Traat on oma romaanides kirjutanud eestlaste lugu, aidanud taastada meie vaimset identiteeti ning eneseväärikust. Eepiliste suurteoste kõrval on Traat kirjutanud ka silmapaistvat luulet. Traadi suurus on ta eetoses ja inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude mõistmises". Nii kirjutas Postimees Mats Traadist tema 70. sünnipäeval 2006. aastal. Mats Traat vasakul. Tema 70. sünnipäev.
Ainuvalitseja kuni 1878. Õpetlik, konservatiivne, rahvustunde õhutamine, hariduse propaganda. Sõnumid maailmast, juhtkirjalaadne. KOIDULA. Lugejakirjad haritlastest kaastöötajad. ,,Suur sulesõda" (Jannsen vs Jakobson). Arvukalt lisasid (jutulisa, misjonilisa, eesti pöllomees). Ajakirj. Funktsioon üha rohkem informeeriv ja meelelahutuslik. Esimene uudispilt 1866. Toimetuse materjali ja kuulutuste eristumine 1878-19./20.sajand laienemine, prof.-seerumine, politiseerumine Sakala, Olevik, Postimees, Valgus KONKURENTS, leht muutub kaubaks. AJAKIRJAD: Meelejahutaja 1878, Linda 1887. Tekivad toimetused ajakirjandusest saab kollektiivne töö. Stiil objektiivsem. Olulisim: informeerimine. Leht kui organisaator (Hurt). Keskus: Tartu. Tiraazid kasvavad. Sakala: aadlivõimu ja kirikuvastane. Poliitika, kirjandus, põllutöö, üle 900 kirjasaatja. KRIITILINE. Olevik: Ado Grenzstein, Sakalale vastukaaluks. Haridus, populaarteadus, keeleprobleemid, saksavastane, venestuse toetaja
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on.
Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes.Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Traadi luule- ja proosatõlkeid on ilmunud rohkem kui 30 keeles nii antoloogiates kui koguteostes. Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. 18 luulekogu autor ise on öelnud, et "ainult luuletajana olen tahtnud olla". Ta ei ole isamaaluuletaja, vaid pigem rahvalik luuletaja ning tema luule on jutustavat laadi
Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Luuletus ,,Aeg" on paarisriimis luuletus. Siin on pidevalt korratud luuletuse mõtet, et kõige tähtsam elus on ikka olevik ja elada tuleb praeguses hetkes. Olin seda luuletust lugedes rahul, sest oli mõte ja seda oli selgelt ja arusaadavalt edasi kantud. Kõige tähtsam on elus see, mis on praegu-olevikus. Minevik on juba möödas ja seda muuta ei saa, kuid alati on võimalus meenutada minevikujuhtumisi. Tuleviku kirjutame me endale ise ja see, milliseks ta kujuneb tuleb välja alles siis, kui ta kätte jõudnud on. Minevik ei lähe meil kunagi meelest ja jääb meie mällu igaveseks. Ka siis, kui
Balti erikord - Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Põhjus: Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Balti erikorra tunnused Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad. Linnadel säilisid omavalitsused, uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Rahvusli...
Nii nimetasid selle suguharu liikmed uimastavat jooki, mida tarvitati stimuleerijana kombetalituste ja tantsude ajal. Tunduvalt hiljem hakati nii nimetama iga stimulaatorit, mida kasutati hobuste ja koerte ergutamiseks. Tänapäeva spordis kasutatakse dopingut laialdaselt ja see pole juhuslik. Sageli pole see tingitud mitte sportlase soovist iga hinna eest võita, vaid võidu majanduslikust hädavajalikusest, millest sõltub sportlase olevik ja tulevik. Kõige tipuks mõjutavad dopinguained meeleolu ning iseloomu.
Ado Reinvald Kirjutas luuletusi, jutustusi, naljalugusid ja näidendeid. Tema isamaaluule järgib Lydia Koidula eeskuju ning kirjanduslikuks nõuandjaks oli Friedrich Reinhold Kreutzwald. Tema luuletusest Kuldrannake on saanud rahvalik laul. Reinvald oli üks Sakala kaastöölisi ja levitajaid ning osales ka kalendrite koostamisel. Juhan Liiv Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses . Olevikus kujunesid selgemini välja Liivi kirjanduslikud arusaamad. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Üks Liivi eluloo tuntumaid motiive on, et hooti kujutles ta end olevat Poola kuninga ning asus ka mõne korra rongiga teele Poola suunas, kuni ta rongilt maha tõsteti ning tagasi Tartusse saadeti. Anna Haava
Rahvuslik ärkamisaeg ja venestus (Johann Köler- aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. 1871- loodi Tartus Peakomitee) Rahvusliku liikumise eeldused ja sihid Eesti rahvuse väljakujunemise eeldused: o Eesti ala majanduslik arenemine o Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke o Koolihariduse levik o Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine o Kommunikatisioonivõrgu avardumine o Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid: o Emakeelse rahvahariduse edendamine o Rahva kultuuriharrastuste toetamine o Üldise silmaringi laiendamine o Kutseoskuste omandamise soodustamine Enne ja pärast venestust o Laulu- ja mänguseltsid o Laulupidu o Ajalehed „Postimees“ ja „Sakala“ o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis p...
Olen külastanud kolmkümmend ühte planeeti maailmaruumis ning lisaks veel uurinud andmeid sajalt planeedilt. Ainult Maal kõneldakse vabast tahtest" Mis see vaba tahe siis meie jaoks õieti on? Viimaseks lisaksin paar lauset, mis püüdsid mu tähelepanu koheselt. "Kui inimene sureb, on see ainult näiline. Tegelikult on ta mineviku ajas veel täiesti elus, ja sellepärast on suur rumalus tema matustel nutta. Kõik hetked nii minevik, olevik, kui ka tulevik on alati eksisteerinud ja eksisteerivad edaspidigi." Nojah, kui nüüd asja selle nurga alt vaadata... 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind ärritas, tekitas nördimust, pani sisemiselt protestima? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Otseselt mitte. Õige vähe hakkas tüütama see, et autor lisas iga kord, kui ta kellegi surma puudutas lause lõppu " eks ta ole". Asi on selles, et neid surma juhtumeid tuli kokkuvõttes päris palju.
Present Simple I Make Do not make Do I make? (lihtolevik) He/she/it Speaks Does not speak Does they go? We/you/they Do not go Do not go Present Continuous I am speaking Am not speaking Am I speaking? (kestev olevik) He/she/it is going Is not going Is he going? We/you/they are making Are not making Are you making? Present Perfect I Have asked Have not asked Have I asked? (täisminevik) He/she/it Has gone Has not gone Has she gone? We/you/they Have made Have not made Have they made? Present Perfect I have been asking Have not been asking Have I been asking? Continuous (kestev He/she/it has been going Has not been going Has he been go...
mina/ meie, 2. sina/ teie, 3. tema/ nemad) Mõnes keeles võidakse tähendusruum jagada ka rohkemateks isikuteks, nt kolmas isik omakorda kaheks, kolmandaks ja neljandaks (proksimatiiviks ja obiatiiviks) Morfoloogilised kategooriad Aeg e tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega). Morfoloogilised kategooriad Eesti keele ajad: Kindlas kõneviisis neli aega: olevik ehk preesens, lihtminevik ehk imperfekt, täisminevik ehk perfekt ja enneminevik ehk pluskvamperfekt. Tingivas, kaudses ja möönvas kõneviisis on kaks aega: olevik ja üldminevik ehk preteeritum. Käskivas kõneviisis on ainult üks aeg: olevik. Morfoloogilised kategooriad Ajakategooria liikmed eesti keeles (1): olevik tegevus toimub kõnehetke suhtes mitteminevikulisel ajahetkel lihtminevik tegevus eelneb kõnehetkele ja tegevust vaadeldakse tegevusega
Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud – need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina, nt laeva/ga. Nullmorfeem – morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus (ARV), olevik vs minevik (AEG), nominatiiv vs partitiiv (KÄÄNE), kindel vs käskiv kõneviis (KÕNEVIIS) Nullmorfeemi asemel kasutatakse ka terminit varjatud morfeem. Jäänukmorfeem – aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride kadudes tekib keelde uusi morfoloogiliselt liigendamatuid sõnu, mis võivad kunagi olla kuulunud mingi täistähendusliku sõna vormiparadigmasse, kuid on hiljem jäänud morfoloogiasüsteemist välja = leksikaliseerumine
II TEGUSÕNA KÄÄNDELISED VORMID Tegusõnast saab moodustada vorme, mis käänduvad ! MA-tegevusnimi DA- tegevusnimi OLEVIKU KESKSÕNA ela/ma ela/da ela/v ela/ma/s ela/des (v-kesksõna) ela/ma/st ela/ma/ks ela/ma/ta ela/ta/v ela/ta/ma (tav-kesksõna) KÄSKIV KV - GE / -GU OLEVIK - - ela ÄRA ELA elagu ÄRGU ELAGU elagem ÄRGEM ELAGEM elage ÄRGE ELAGE elagu ÄRGU ELAGU ela/ta/gu ÄRGU ELATAGU ol/gu ela/nud LIHTMINEVIK ÄRGU OLGU ELANUD ol/gu ela/tud ÄRGU OLGU ELATUD TÄISMINEVIK ENNEMINEVIK MINEVIKU KESKSÕNA ela/nud (nud-kesksõna) ela/tud (tud-kesksõna) KAKS VÕIMALUST LUBATUD
To focus - Tähelepanu keskpunkt - to pay special attention Paperwork - Paberimajandus - work involving written or printed documents Assess - Hindama to value Confidential - Usaldusväärne - not to be told to others Organise - Korraldamine - arrange Disagree - Mitte nõustuma not agreed (accept) others opinions Willing - Sooving - you fish to do something Similar - Sarnane analogous Careless - Ettevaatamatu heedless Present - Olevik - if something happening right now Require Nõudma to need s.th. Aware Teadlik informed Invest Investeerima to buy shares hope that the value will increase Recently - Hiljuti not long ago Eventually - Lõpuks - finally Already - Juba new goods are already arrived Currently - Praegu - at the moment Working capital - Käibe kapital - operating capital Return - Tagastama to get something back
samasugust koera rõõmsalt saba liputamas. Teise koera lõrinale vastasid aga tuhat koera vihaselt vastu lõrisedes. Keegi ei anna garantiid, et tänaseid püüdlikuse ja heatahtlikuse vilju saab homme lõigata, aga meie oma suhtumine kujundab siiski suuremalt jaolt meid ümbritsevat. Aga on palju asju, mille üle puudub inimestel kontroll. Seepärast pole mõtet muretseda ette juba homsete probleemide üle. Nii kaotab tänane oma tervikliku väärtuse. Olevik on kõikvõimas. Nii palju on võimalik korda saata, kui ainult tahta. Vahest takistab inimest hirm homse päeva ees, mis röövib ta seiklusjanu. Kardetakse asju kokku pakkida ja Indiasse elama minna, sest seal ei oota ees ei kedagi ega midagi ja tagasi tulles ollakse ilma ka tööst ja enne lahkumist ära müüdud elukohast. Kui me vaid mõttega juba homses elama ei peaks! Nii palju saaks korda saata, kasutades uljalt iga sekundit päevast. Nagu ütleb ladinakeelne väljend carpe diem!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
